<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-343/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0343</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:534">EU:C:2020:534</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20200709">9.7.2020</DATE> – Kohtuasi C‑343/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Verein für Konsumenteninformation</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20200709">9. juuli 2020</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1215/2012</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 punkt 2</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus lepinguvälise kahju puhul</KEYWORD><KEYWORD>Paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud</KEYWORD><KEYWORD>Kahju tekkimise paik</KEYWORD><KEYWORD>Toodetud mootorite heitgaaside heite andmetega manipuleerimine autotootja poolt</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑343/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Klagenfurti (liidumaa kohus Klagenfurtis, Austria) <DATE ISO="20190417">17. aprilli 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190430">30. aprillil 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Verein für Konsumenteninformation</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Volkswagen AG</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.-C. Bonichot, kohtunikud M. Safjan (ettekandja), L. Bay Larsen, C. Toader ja N. Jääskinen,</P><P>kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Verein für Konsumenteninformation, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> M. Poduschka ja A. Klauser,</P></ITEM><ITEM><P>Volkswagen AG, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> T. Kustor ja S. Prossinger,</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: F. Shibli ja Z. Lavery, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> B. Lask,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: M. Heller ja M. Wilderspin,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>) artikli 7 punkti 2 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Viinis (Austria) asuva tarbijakaitseühingu Verein für Konsumenteninformation (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>VKI<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja Wolfsburgis (Saksamaa) asuva autotootja, Saksa õiguse alusel aktsiaseltsi vormis asutatud aktsiaseltsi Volkswagen AG vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimase vastutust Austria tarbijate ostetud sõidukitele heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvara paigaldamisest tingitud kahju eest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1215/2012</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 põhjendused 15 ja 16 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>(15)</NO.P><TXT>Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(16)</NO.P><TXT>Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. See on oluline eelkõige lepinguväliste võlasuhete puhul, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isikuõiguste rikkumisest, sealhulgas laimust.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 II peatükk <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Kohtualluvus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> sisaldab muu hulgas 1. jagu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> ja 2. jagu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Valikuline kohtualluvus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>. Selle määruse artikli 4 lõige 1, mis paikneb nimetatud 1. jaos, sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse nr 1215/2012 artikkel 7, mis asub selle määruse II peatüki 2. jaos, on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rooma II määrus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Rooma II<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Rooma II määrus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) artikli 6 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kõlvatu konkurents ning vaba konkurentsi piirav tegevus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Kõlvatu konkurentsi tulemusena tekkiva lepinguvälise võlasuhte suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus kõlvatu konkurents mõjutab või tõenäoliselt mõjutab konkurentsisuhteid või tarbijate ühishuve.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>VKI, kelle üks põhikirjajärgne eesmärk on esitada kohtule nõudeid, mida tarbijad on talle hagi esitamiseks loovutanud, esitas <DATE ISO="20180906">6. septembril 2018</DATE> Landesgericht Klagenfurtile (liidumaa kohus Klagenfurtis, Austria) hagi, paludes Volkswagenilt mõista tema kasuks välja <FT TYPE="NUMBER">3611806</FT> euro suurune summa, lisaks kõrvalnõuded, ning tuvastada Volkswageni vastutus kogu kahju eest, mis ei ole veel hinnatav ja/või tekib tulevikus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Oma nõude rajab VKI Volkswageni lepinguvälisele vastutusele, viidates asjaolule, et 574 tarbijat, kes loovutasid talle põhikohtuasjas hagi esitamiseks oma nõuded, olid omandanud Austrias 189 EA mootoriga varustatud uusi või kasutatud sõidukeid enne seda, kui <DATE ISO="20150918">18. septembril 2015</DATE> teatati avalikkusele nende sõidukite heitgaaside heite andmetega manipuleerimisest Volkswageni poolt. VKI sõnul on neil mootoritel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>katkestusseade<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070620">20. juuni 2007. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="171" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 171, lk 1</REF.DOC.OJ>), arvestades seadusvastane. Tegemist on tarkvaraga, mis võimaldab testide ja mõõtmiste käigus näidata kehtestatud piirväärtustele vastavat heitgaaside heidet, samas kui reaalsetes tingimustes, see tähendab asjaomaste sõidukite maanteel kasutamisel, küündivad tegelikult vabanenud saasteained ettenähtud ülempiirist mitu korda suuremate kogusteni. Üksnes tänu sellele heite andmeid manipuleerivale tarkvarale võis Volkswagen saada EA 189 mootoriga sõidukitele liidu õigusnormides ette nähtud tüübikinnituse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>VKI väitel seisneb nende sõidukite omanikele tekitatud kahju selles, et kui nad oleksid olnud teadlikud kõnealusest manipuleerimisest, oleksid nad kas jätnud sellise sõiduki ostmata või oleksid saanud vähemalt 30% allahindluse. Kuna kõnealused sõidukid sisaldavad algusest peale puudust, pidanuks nende turuväärtus ja seega ostuhind olema selgelt madalam kui tegelikult makstud hind. Erinevus kujutab endast kahju, mis annab õiguse hüvitisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu rahvusvahelise kohtualluvuse põhjendamiseks tugineb VKI määruse nr 1215/2012 artikli 7 punktile 2. Müügilepingu sõlmimine, ostuhinna tasumine ja kõnealuste sõidukite üleandmine või tarne toimusid selle kohtu tööpiirkonnas. Tegemist ei ole mitte lihtsalt sõidukite ostmisest tuleneva järelkahjuga, vaid esmase kahjuga, mis õigustab asja allumist sellele kohtule. See seisneb iga asjaomase tarbija vara vähendamises, mis tekkis kõige varem asjaomaste sõidukite ostmise ja üleandmise kuupäeval ning seega eelotsusetaotluse esitanud kohtu tööpiirkonnas. Selles kohas ilmnes Volkswageni õigusvastase tegevuse mõju esimest korda ja kahjustas asjaomaseid tarbijaid otseselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Volkswagen palub jätta VKI hagi rahuldamata ja vaidlustab eelotsusetaotluse esitanud kohtu rahvusvahelise kohtualluvuse määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas käesoleval juhul piisab pelgalt kõnealuste sõidukite ostmisest Austrias asuvatelt mootorsõidukite edasimüüjatelt Tegemist ei ole mitte lihtsalt sõidukite ostmisest tuleneva järelkahjuga, vaid esmase kahjuga, mis õigustab asja allumist sellele kohtule. Ta<?PAGE NO="4"?> järeldab Euroopa Kohtu praktikast ja eelkõige <DATE ISO="19950919">19. septembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marinari</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑364/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:289">EU:C:1995:289</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et otsestele kahjukannatajatele on lepinguvälise kahju kohtualluvus avatud üksnes juhul, kui nad tuginevad esmasele kahjule, mitte lihtsale järelkahjule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab nimelt, et asjaomaste sõidukite heitgaaside heite kohta käivate andmete manipuleerimist võimaldav tarkvara põhjustas esmase kahju, samas kui VKI väidetav kahju, mis seisneb nende sõidukite väärtuse vähendamises, kujutab endast järelkahju, mis tekkis seoses nende sõidukite materiaalse puudusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas puhtalt varaline kahju, mis on tingitud asjaoludest, mis võivad kaasa tuua lepinguvälise vastutuse, võib olla aluseks kohtualluvusele määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et arvestades <DATE ISO="20160616">16. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Universal Music International Holding</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑12/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:449">EU:C:2016:449</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), toetavad põhikohtuasja teatud aspektid kõnealuse kahju tekkimise kohana Saksamaad. Isegi kui see kahju tekkis VKI väite kohaselt Austrias heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvaraga varustatud sõidukite ostu ja tarnimisega, puudutasid faktilisi asjaolusid arvestades kõik hüvitisenõuded ühte ja sama asjaolu, nimelt Volkswagenile ette heidetavaid rikkumisi, mis leidsid aset selle äriühingu asukohas, seega Saksamaal. Pidades silmas menetluse otstarbekat korraldamist, ning eelkõige tihedat seost vaidluse esemega ja hõlpsamat tõendite kogumise võimalust, oleksid seega Saksa kohtud objektiivselt sobivamad lahendama küsimust vastutusest väidetava kahju eest. Lisaks ei vasta kõnealuste sõidukite ostmise ja nende lõpptarbijale – kelle hulka kuuluvad ka kasutatud sõidukite ostjad – tarnimise koha kohtute rahvusvaheline kohtualluvus tingimata kohtualluvuse ettenähtavuse nõudele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Lõpuks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas Austria kohtute rahvusvahelise kohtualluvuse tunnustamine oleks kooskõlas määruses nr 1215/2012 ette nähtud valikulise kohtualluvuse eeskirjade kitsa tõlgendusega, nagu see on nõutav Euroopa Kohtu praktika kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Landgericht Klagenfurt (liidumaa kohus Klagenfurtis, Austria) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Kas […] määruse nr 1215/2012 […] artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas võib paik, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>kus kahju tekitanud juhtum on toimunud<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, olla liikmesriigis asuv koht, kus kahju on tekkinud, kui kahju seisneb ainult rahalises kahjus, mis on teises liikmesriigis toime pandud õigusvastase teo otsene tagajärg?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>VKI väidab oma kirjalikes seisukohtades, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuna esitatud küsimus on nii asjakohatu kui ka hüpoteetiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Siiski eeldatakse väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mis liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on kohtuasja lahendamisel asjakohased. Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast keelduda vaid siis, kui on ilmne, et taotletav liidu õiguse tõlgendus ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (vt eelkõige <DATE ISO="20200507">7. mai 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rina</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑641/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:349">EU:C:2020:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb eelotsusetaotlus tunnistada vastuvõetavaks, kuna eelotsusetaotlusest nähtub, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 taotletud tõlgendus on vajalik, et teha kindlaks, kas asja lahendamine kuulub eelotsusetaotluse esitanud kohtu alluvusse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et kui sõidukite tootja on ühes liikmesriigis paigaldanud sõidukitele ebaseaduslikult sellise tarkvara, millega manipuleeritakse heitgaaside heite andmeid, enne kui need omandatakse kolmandalt isikult teises liikmesriigis, on kahju tekkimise paik viimati nimetatud liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb viidata sellele, et kuna vastavalt määruse nr 1215/2012 põhjendusele 34 tunnistatakse selle määrusega kehtetuks ja asendatakse nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 04/19, lk 42), mis omakorda asendas <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> konventsiooni kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 299, lk 32</REF.DOC.OJ>), mida on muudetud hilisemate konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemise kohta selle konventsiooniga, (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Brüsseli konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>), siis kehtib viimasena nimetatud õigusinstrumentide sätetele Euroopa Kohtu antud tõlgendus ka määruse nr 1215/2012 suhtes, kui neid sätteid võib pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>samaväärseks<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> (<DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tibor‑Trans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:635">EU:C:2019:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). See kehtib ka ühelt poolt Brüsseli konventsiooni artikli 5 punkti 3 ja määruse nr 44/2001 ning teiselt poolt määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 kohta (vt selle kohta <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nothartová</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑306/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:360">EU:C:2018:360</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on neid sätteid käsitlevas praktikas korduvalt sedastanud, hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>paik, kus kahjustav sündmus on toimunud<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> nii kahju tekkimise paika kui ka kahju põhjustanud sündmuse paika, mistõttu kostja vastu võib hageja valikul hagi esitada neist ühe või teise paiga kohtule (<DATE ISO="20090716">16. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zuid‑Chemie</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑189/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:475">EU:C:2009:475</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trans-Chemie</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:635">EU:C:2019:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Ühelt poolt nähtub käesoleval juhul Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et kahju põhjustanud sündmuse toimumise paik on liikmesriigis, mille territooriumil varustati kõnealused mootorsõidukid heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvaraga, nimelt Saksamaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Teiselt poolt, mis puudutab kahju tekkimise paika, siis tuleb kindlaks teha, kus asub see paik sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, see tähendab olukorras, kus kahjulikud tagajärjed ilmnesid alles pärast asjaomaste sõidukite omandamist teises liikmesriigis, käesoleval juhul Austrias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellega seoses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>paik, kus kahjustav sündmus on toimunud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> tõlgendada nii laialt, et see hõlmaks kõiki kohti, kus võib täheldada niisuguse teo kahjulikke tagajärgi, mis on juba põhjustanud mõnes teises paigas tekkinud kahju. Järelikult ei saa seda mõistet tõlgendada nii, et see hõlmab paika, kus kannatanu väitel tekkis talle varaline kahju veel pärast seda, kui teises liikmesriigis juba tekkis ja tekitati talle esmane kahju (<DATE ISO="19950919">19. septembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marinari</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑364/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:289">EU:C:1995:289</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tibor‑Trans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:635">EU:C:2019:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus seoses Brüsseli konventsiooni artikli 5 punktiga 3 juba otsustanud, et selle sätte alusel ei saa tekkida kohtualluvust kahju suhtes, mis on üksnes niisuguse kahju kaudne tagajärg, mis algul tekitati teistele isikutele, kes olid otseselt sellise kahju kannatajad, ning mis tekkis erinevas paigas võrreldes hiljem kaudsele kannatanule kahju tekkimise paigaga (vt selle kohta <DATE ISO="19900111">11. jaanuari 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dumez France ja Tracoba</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑220/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:8">EU:C:1990:8</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et hilisemad kahjulikud tagajärjed ei saa olla aluseks kohtualluvuse kindlaksmääramisele määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 alusel (vt selle kohta <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tibor‑Trans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:635">EU:C:2019:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Samas nähtub põhikohtuasjas Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust – kuigi asjaolude hindamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne–, et VKI poolt väidetav kahju seisneb kõnealuste sõidukite väärtuse vähenemises, mis põhineb ostja poolt sellise sõiduki eest tasutud hinna ja heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvara paigaldamisest tingitud sõiduki tegeliku väärtuse vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Järelikult, isegi kui nendel sõidukitel oli alates selle tarkvara paigaldamisest puudus, tuleb asuda seisukohale, et väidetav kahju tekkis alles nende sõidukite ostmise hetkel, kuna need osteti nende tegelikust väärtusest kõrgema hinnaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Selline kahju, mida ei olnud enne sõiduki soetamist lõppostja poolt, kes leidis, et talle on tekitatud kahju, kujutab endast esmast kahju käesoleva kohtuotsuse punktis 26 viidatud kohtupraktika tähenduses, mitte aga teistele isikutele esmalt tekkinud kahju kaudset tagajärge käesoleva kohtuotsuse punktis 27 viidatud kohtupraktika tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei kujuta see kahju endast ka puhtalt varalist kahju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Tõesti, põhikohtuasjas kõne all oleva kahju hüvitamise hagi eesmärk on saada hüvitist asjaomaste sõidukite väärtuse vähenemise eest hinnanguliselt 30% nende ostuhinnast, seega rahalist hüvitist, mille suurus on hinnatav. Kuid nagu märkis Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades, ei tähenda asjaolu, et kahju hüvitamise nõue on väljendatud eurodes, siiski seda, et tegemist on puhtalt varalise kahjuga. Erinevalt kohtuasjadest, milles tehti <DATE ISO="20040610">10. juuni 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kronhofer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:364">EU:C:2004:364</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolassa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑375/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:37">EU:C:2015:37</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180912">12. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Löber</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑304/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:701">EU:C:2018:701</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles finantsinvesteeringud tõid kaasa asjaomaste isikute finantsvara vähenemise, ilma et see oleks kuidagi seotud ainelise varaga, on põhikohtuasjas aluseks puudus, mis ilmnes sõidukitel, mis on aineline vara.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Seega ei ole käesoleval juhul tegemist mitte puhtalt varalise kahjuga, vaid pigem varalise kahjuga, mis seisneb iga asjaomase sõiduki väärtuse vähenemises tulenevalt asjaolust, et seoses heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvara paigaldamise paljastamisega osutus sellise sõiduki ostmiseks tehtud makse vastusoorituseks puudustega sõiduk, mille väärtus on seetõttu väiksem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Seega tuleb järeldada, et kui tootja turustab selliseid sõidukeid, mis on varustatud heitgaaside heite andmeid manipuleeriva tarkvaraga, ei ole lõppostjal tekkinud kahju ei kaudne ega puhtalt varaline, ning see tekib siis, kui selline sõiduk omandatakse kolmandalt isikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuotsuse punktides 34 ja 35 viidatud asjaoludel on määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 selline tõlgendus kooskõlas selle määruse põhjenduses 15 silmas peetud kohtualluvuse eeskirjade ettenähtavuse eesmärgiga, kuna ühes liikmesriigis asuv autotootja, kes korraldab teistesse liikmesriikidesse müüdavate sõidukite ebaseaduslikku manipulatsiooni, võib mõistlikult eeldada, et<?PAGE NO="7"?> tema vastu esitatakse hagi nende liikmesriikide kohtutele (vt analoogia alusel <DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolassa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑375/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:37">EU:C:2015:37</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180912">12. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Löber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑304/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:701">EU:C:2018:701</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Nimelt, rikkudes teadlikult tema suhtes kehtivaid õigusnorme, peab selline tootja arvestama sellega, et kahju tekib kohas, kus sõiduki omandas isik, kes võis õiguspäraselt eeldada, et sõiduk vastab nendele normidele, ja kes seejärel tuvastab, et tal on puudusega ja väiksema väärtusega vara.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Selline tõlgendus on kooskõlas ka määruse nr 1215/2012 põhjenduses 16 silmas peetud läheduse ja nõuetekohase õigusemõistmise eesmärkidega, kuna tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel võib liikmesriigi kohtul tekkida vajadus hinnata selle liikmesriigi turutingimusi, mille territooriumil nimetatud sõiduk osteti. Just viimati nimetatud liikmesriigi kohtutel on lihtsam koguda nende hinnangute andmiseks vajalikke tõendeid (vt selle kohta <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tibor‑Trans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:635">EU:C:2019:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Lõpuks on see tõlgendus kooskõlas ka Rooma II määruse põhjenduses 7 ette nähtud kooskõla nõudega, kuna selle määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt on ebaausa konkurentsiga seotud juhtumi puhul kahju tekkimise kohaks paik, kus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kõlvatu konkurents mõjutab või tõenäoliselt mõjutab konkurentsisuhteid või tarbijate ühishuve<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Selline tegu, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis võib kahjustada tarbijate ühishuve, kujutab endast kõlvatut konkurentsi (<DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verein für Konsumenteninformation</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑191/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:612">EU:C:2016:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning võib neid huve mõjutada mis tahes liikmesriigis, mille territooriumil tarbijad puudusega toote ostavad. Seega on Rooma II määruse kohaselt kahju tekkimise kohaks paik, kus selline toode on ostetud (vt analoogia alusel <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tibor‑Trans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑451/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:635">EU:C:2019:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb küsimusele vastata, et määruse nr 1215/2012 artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et kui sõidukite tootja on ühes liikmesriigis paigaldanud sõidukitele ebaseaduslikult sellise tarkvara, millega manipuleeritakse heitgaaside heite andmeid, enne kui need omandatakse kolmandalt isikult teises liikmesriigis, on kahju tekkimise paik viimati nimetatud liikmesriigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et kui sõidukite tootja on ühes liikmesriigis paigaldanud sõidukitele ebaseaduslikult sellise tarkvara, millega manipuleeritakse heitgaaside heite andmeid, enne kui need omandatakse kolmandalt isikult teises liikmesriigis, on kahju tekkimise paik viimati nimetatud liikmesriigis.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>