<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-521/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0521</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:420">EU:C:2017:420</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>25</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>25</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑521/15</HT></P><P><HT TYPE="SC">Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">nõukogu</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170601">1. juunil 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑521/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Hispaania Kuningriik</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Nõukogu</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Olukord, kus vaidlustatakse nõukogu rakendusotsus (EL) 2015/1289, millega määratakse Hispaaniale trahv Valencia autonoomses piirkonnas eelarvepuudujäägi andmetega manipuleerimise eest</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Kohtu pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Rakendamisvolitus vastavalt ELTL artikli 291 lõikele 2</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1173/2011</KEYWORD><KEYWORD>Delegeeritud otsus 2012/678/EL</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 479/2009</KEYWORD><KEYWORD>Kaitseõigused</KEYWORD><KEYWORD>Õigus heale haldusele</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõige teabe esitamine</KEYWORD><KEYWORD>Raske hooletus</KEYWORD><KEYWORD>Trahvi arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Tagasiulatuva kohaldamise keeld</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva tühistamishagiga vaidlustab Hispaania nõukogu otsuse, millega see määras Hispaaniale trahvi ebaõige teabe esitamise eest eelarvepuudujääki käsitlevate andmete kohta Valencia autonoomses piirkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> otsus (EL) 2015/1289, millega määratakse Hispaaniale trahv Valencia autonoomses piirkonnas eelarvepuudujäägi andmetega manipuleerimise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="198" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 198, lk 19</REF.DOC.OJ>). Sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>rakendus-<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> lisati pealkirjale tagantjärele (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="291" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 291, lk 10</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Nõukogu pädevus selliseid trahve määrata tuleneb määruse (EÜ) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal artikli 8 lõikest 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20111116">16. novembri 2011. aasta</DATE> määrus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="306" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 306, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Viimati nimetatud määrus on osa niinimetatud kuuspakist, mis on teiseste õigusaktide kogum, mille eesmärk oli eelkõige kõrvaldada stabiilsuse ja kasvu pakti nõrgad küljed, mis tulid ilmsiks võlakriisi tõttu. Määrus annab nõukogule erinevaid õigusi määrata karistusi eesmärgiga suurendada liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust. Selle raamistiku esmasest õigusest tuleneva aluse moodustavad ELTL artiklid 126 ja 136.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelarvejärelevalve eesmärk on järgida riigieelarve puudujäägi ja riigivõla kontrollväärtusi, mis on kindlaks määratud protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta artiklis 1.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokoll nr 12.</P></NOTE> Vastavalt protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta artiklile 3 esitavad liikmesriigid komisjonile korrapäraselt aruandeid oma puudujäägi ning oma võla taseme kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Eelarvejärelevalve tõhususe jaoks on tingimata vajalik, et liikmesriikide esitatud andmed oleksid informatiivsed. See seab eelkõige tingimuseks, et liikmesriigid kohaldavad Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19960625">25. juuni 1996. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="310" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, L 310, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 10/02, lk 3) (ESA 1995). Määrus (EL) nr 549/2013 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="174" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 174, lk 1</REF.DOC.OJ>) (ESA 2010), millega asendati eespool nimetatud määrus, ei ole käesolevas kohtuasjas veel kohaldatav.</P></NOTE> arvepidamiseeskirju. Määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 eesmärk on hoida ära nende arvepidamiseeskirjade rikkumine kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käesolev juhtum on eriti tähtis seetõttu, et nõukogu kasutas esimest korda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Komisjon avaldas hiljuti ühes Austria vastu toimuvas menetluses uurimisaruande (COM(2017) 94 final), milles ta teatab, et kavatseb esitada nõukogule soovituse.</P></NOTE> õigust määrata trahvi eelarvepuudujäägi või võla kohta ebaõigete andmete esitamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>See seletab tõstatatud küsimuste laia spektrit. Need puudutavad lisaks küsimusele, kas Euroopa Kohus on pädev käesolevat asja lahendama, ka menetlusõiguste järgimist, trahvi määramise konkreetseid tingimusi ja selle arvutamist. Seoses menetlust puudutavate küsimustega on võimalik tugineda Euroopa Kohtu olemasolevale praktikale. Muus osas tuleb astuda tundmatule maale.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu põhikiri</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 51 määrab kindlaks Euroopa Kohtu ja Üldkohtu pädevuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Erandina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 256 lõikest 1 jääb pädevus Euroopa Kohtule Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 263 ja 265 osutatud hagide puhul, kui hagi esitajaks on liikmesriik ja hagi esitatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi või nõukogu tegevuse või tegevusetuse suhtes või nende mõlema ühistegevuse suhtes, välja arvatud:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>[…]</P></ITEM><ITEM><P>[…]</P></ITEM><ITEM><P>nõukogu tegevuse suhtes, millega nõukogu rakendab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikega 2 rakendamisvolitusi;</P></ITEM></LIST></P><P>b) […]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Need eeskirjad kehtestati esmakordselt nõukogu <DATE ISO="20040426">26. aprilli 2004. aasta</DATE> otsusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Otsus 2004/407/EÜ, Euratom, millega muudetakse Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikleid 51 ja 54 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="132" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 132, lk 5</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/05, lk 85).</P></NOTE> Selle otsuse põhjenduse 4 kohaselt kantakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>pädevus lahendada asjad esimese astmena märkimisväärsel määral üle esimese astme kohtule ning pädevuse jagamise kriteeriumid peavad olema nii selged, et institutsioonid ja liikmesriigid mõistaksid neid üheselt.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Üldkohtu pädevust rakendamisvolituste vastu esitatud hagide puhul selgitatakse põhjenduses 5:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Liikmesriikide hagid nõukogu seaduste vastu, millega nõukogu rakendab kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 202 kolmandas taandes osutatud eeskirjadega [(nüüd pärast muutmist ELTL artikli 291 lõige 2)] oma rakendamisvolitusi, peaksid kuuluma esimese astme kohtu pädevusse. Tegemist on juhtudega, mille puhul on nõukogu reserveerinud õiguse kohaldada rakendamisvolitusi või saanud sellise õiguse tagasi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>komiteemenetluse<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> käigus.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 479/2009</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Liikmesriikide kohustust edastada andmeid valitsemissektori eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla kohta täpsustab määruse (EÜ) nr 479/2009<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Nõukogu <DATE ISO="20090525">25. mai 2009. aasta</DATE> määrus Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>), mida käesolevas asjas kohaldatakse nõukogu <DATE ISO="20100726">26. juuli 2010. aasta</DATE> määrusega nr 679/2010 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="198" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 198, lk 1</REF.DOC.OJ>) muudetud redaktsioonis.</P></NOTE> ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta artikkel 3:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud ja tegeliku puudujäägi ning valitsemissektori võla taseme kohta kaks korda aastas, esimene kord enne jooksva aasta (n aasta) 1. aprilli ja teine kord enne n aasta 1. oktoobrit.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Enne n aasta 1. aprilli liikmesriigid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande oma valitsemissektori eelarve kavandatud puudujäägi kohta n aastal, oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi ajakohastatud arvestuse n–1 aastal ja oma valitsemissektori eelarve tegeliku puudujäägi aastatel n–2, n–3 ja n–4;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>b) […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Määruse nr 479/2009 artikli 6 lõige 1 puudutab juba esitatud andmete muudatusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostatile) igast olulisest muudatusest niipea, kui see saab teatavaks, nende poolt juba esitatud tegelikku ja kavandatud valitsemissektori eelarve puudujääki ning valitsemissektori võlga käsitlevates arvudes.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Vastavalt määruse nr 479/2009 artikli 8 lõike 1 esimesele lausele hindab komisjon (Eurostat) korrapäraselt nii liikmesriikide esitatud tegelike andmete kui ka nende aluseks olnud ESA 1995 alusel kogutud valitsemissektori arvepidamise andmete kvaliteeti. Selleks annab artikli 11 lõige 1 komisjonile (Eurostatile) uurimisvolitused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon (Eurostat) tagab püsiva dialoogi liikmesriikide statistikaasutustega. Selleks viib komisjon (Eurostat) kõikides liikmesriikides läbi korrapäraseid külastusi dialoogi pidamiseks ja võimalikke metodoloogilisi külastusi.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Määruse nr 479/2009 artikkel 11a täpsustab dialoogkülastuste eesmärki:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Dialoogkülastused on ette nähtud selleks, et kontrollida artikli 8 kohaselt esitatud tegelikke andmeid, uurida metodoloogilisi küsimusi, arutada statistilisi protsesse ja loeteludes kirjeldatud allikaid ning hinnata vastavust arvepidamiseeskirjadele. Dialoogkülastusi kasutatakse esitatud andmete kvaliteediga seotud ohtude või võimalike probleemide tuvastamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Määruse nr 479/2009 artikli 11b lõiked 1 ja 2 kirjeldavad, miks ja millal toimuvad metodoloogilised külastused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Metodoloogilised külastused on ette nähtud selleks, et jälgida protsesse ja kontrollida arvepidamist, mis on esitatud andmete aluseks, ning selleks, et teha üksikasjalikke järeldusi esitatud andmete kvaliteedi kohta vastavalt artikli 8 lõikes 1 kirjeldatule.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Metodoloogilisi külastusi tehakse erandjuhtudel üksnes siis, kui seoses andmete kvaliteediga on selgelt tuvastatud olulised ohud või probleemid.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1173/2011</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Määruse nr 1173/2011 põhjenduses 25 on selgitatud, miks on määruses ette nähtud karistuste määramise õigus nõukogul:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Käesolevas määruses sätestatud karistuste määramiseks üksikotsuste vastuvõtmise õigus tuleks anda nõukogule. Osana liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisest, millega nõukogu tegeleb vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 1, on kõnealused üksikotsused lahutamatuteks järelmeetmeteks meetmetele, mille nõukogu on võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 126 ning määrustele (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Nõukogu õigus määrata trahvi statistika manipuleerimise eest ning komisjoni ja Euroopa Kohtu õigused sellega seoses on kindlaks määratud määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõigetes 1, 3 ja 5:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel otsustada määrata liikmesriigile trahvi, kui liikmesriik tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitab ebaõiget teavet eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmete kohta, mis on olulised ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 126 või ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 12) (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) kohaldamiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon võib teha kõiki uurimistoiminguid, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud ebaõige teabe esitamise fakti tuvastamiseks. Komisjon võib teha otsuse algatada uurimine, kui tal on tõsiseid viiteid ebaõige teabe esitamise fakti kohta. […].</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Komisjon austab uurimise käigus täiel määral asjaomase liikmesriigi kaitseõigust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega nõukogu on määranud trahve vastavalt lõikele 1. Kohus võib määratud trahvi tühistada, trahvisummat vähendada või suurendada.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõige 4 annab komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad uurimismenetlust (kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi kaitseõigused) ja trahvisumma kehtestamist. Seda õigust kasutas komisjon delegeeritud otsuse 2012/678/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Komisjoni <DATE ISO="20120629">29. juuni 2012. aasta</DATE> delegeeritud otsus (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="306" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 306, lk 21</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> vastuvõtmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Vastavalt määruse nr 1173/2011 artiklile 14 jõustus nimetatud määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus avaldati <DATE ISO="20111123">23. novembril 2011</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Delegeeritud otsus 2012/678</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 uurimiste ja trahvide kohta statistika manipuleerimise korral, millele on osutatud määruses (EL) nr 1173/2011, põhjenduses 8 on esitatud pidepunkte selle kohta, kuidas peab komisjon jõudma kindlale veendumusele, et on tõsiseid viiteid statistika manipuleerimise kohta:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Kahtluste kinnitamiseks pärast tõsiste viidete ilmnemist ebaõigete andmete esitamisest eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla kohta peaks uurimise algatamisele üldjuhul eelnema komisjoni (Eurostati) korraldatud metodoloogiline kontrollkäik vastavalt […] määruse (EÜ) nr 479/2009 […] artiklile 11b.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 põhjenduses 9 on täpsustatud, millistel juhtudel ei tule lähtuda ebaõigete andmete esitamisest:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Hinnates seda, kas tegemist on ebaõigete andmete esitamisega eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla kohta vastavalt määrusele (EL) nr 1173/2011, ei tohiks ESA 95 arvepidamiseeskirjade ebaõiget rakendamist, mis ei ole ei tahtlik ega tingitud raskest hooletusest, käsitleda kui ebaõigete andmete esitamist. Lisaks ei tohiks käesolevat otsust kohaldada muudatuste suhtes, sh kõiki varasemaid aastaid käsitleva metoodika muutmisega seotud oluliste muudatuste suhtes, mida on selgelt ja piisavalt selgitatud, ning ebaoluliste vigade […] suhtes, […].<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 põhjenduse 10 teises lauses on määratletud raske hooletuse mõiste:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Tahtmatut tegevust või tegevusetust tuleks käsitleda raske hooletusena, kui valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate andmete eest vastutav isik ei täida ilmselt oma hoolsuskohustust.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 põhjenduses 15 on selgitatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Käesolev otsus ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 479/2009 kohaste komisjoni (Eurostati) volituste rakendamist.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõikest 1 tuleneb, millise teabe peab komisjon andma uurimise alguses liikmesriigi käsutusse, keda ta kahtlustab statistika manipuleerimises:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile oma otsusest uurimise algatamise kohta ning esitab teabe leitud tõsiste asjaolude kohta, mis võivad osutada eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate ebaõigete andmete esitamisele asjaomaste andmete manipuleerimise tulemusena kas tahtlikult või tõsise hooletuse tõttu.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõige 3 puudutab põhjendust 8:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Komisjon võib otsustada, et uurimist ei korraldata enne komisjoni (Eurostati) otsuse kohaselt läbiviidud ja määruse (EÜ) nr 479/2009 kohast metodoloogilist kontrollkäiku.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 artiklid 6, 10 ja 11 annavad asjaomasele liikmesriigile õiguse anda selgitusi, tutvuda toimikuga ning õiguse õigusabile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Delegeeritud otsuse 2012/678 artikkel 14 käsitleb määratud trahvisumma arvutamist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="014.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon tagab, et soovitatav trahvisumma on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Trahvisumma kindlaksmääramisel lähtutakse võrdlussummast, mida kohandatakse vajaduse korral üles- või allapoole, võttes arvesse lõikes 3 osutatud eriasjaolusid.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="014.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Võrdlussumma on 5% suurimast kahjusummast, mis on seotud ebaõige teabe esitamisega kas liikmesriigi valitsemissektori eelarvepuudujäägi või võla kohta asjakohaste aastate lõikes, mida teatis hõlmab seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Võttes arvesse artiklis 13 sätestatud ülemmäära, peab komisjon iga kord, kui see on asjakohane, võtma arvesse järgmisi asjaolusid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ebaõigete andmete esitamise tõsidus ja laiem mõju, eelkõige ebaõige teabe mõju Euroopa Liidu tugevdatud majandusjuhtimisele;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>asjaomase liikmesriigi poolt ebaõige teabe esitamise korduvus, sagedus ja kestus; sellisel juhul kasutatakse võrdlussummana suurimat summat, mis korrutatakse nende aastate arvuga viimatist nelja aastat hõlmava teatise puhul, mis sisaldasid ebaõiget teavet;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>asjaomase liikmesriigi hoolsus ja koostöövalmidus, aga ka takistamise ulatus ebaõige teabe avastamisel ja uurimise käigus.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artiklile 16 jõustus nimetatud otsus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT>. Otsus avaldati <DATE ISO="20121106">6. novembril 2012</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust ja vaidlustatud määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Hispaania teavitas <DATE ISO="20120330">30. märtsil 2012</DATE> komisjoni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames oma valitsussektori tegeliku ja eeldatava eelarvepuudujäägi suurusest aastatel 2008–2012.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Hispaania muutis <DATE ISO="20120517">17. mail 2012</DATE> märtsis 2012 esitatud andmeid eelarvepuudujäägi kohta, sest mõne autonoomse piirkonna kulud olid aastatel 2008–2011 suuremad, kui oli teatatud siseriiklikule pädevale asutusele. Vahe oli kokku 4,5 miljardit eurot (ligikaudu 0,4% sisemajanduse koguproduktist); sellest moodustas ainuüksi Valencia autonoomse piirkonna osa 1,9 miljardit eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Komisjon külastas järgnevalt neli korda Hispaaniat: 2012. aasta mais, juunis ja septembris ning 2013. aasta septembris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjon algatas <DATE ISO="20140711">11. juuli 2014. aasta</DATE> otsusega uurimise, mis puudutas statistika võimalikku manipuleerimist Valencia autonoomses piirkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Komisjon sedastas oma <DATE ISO="20150507">7. mai 2015. aasta</DATE> uurimisaruandes,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Komisjoni aruanne uurimise kohta seoses Hispaania statistika manipuleerimisega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (komisjoni <DATE ISO="20140711">11. juuli 2014. aasta</DATE> otsus) (COM(2015) 211 final).</P></NOTE> et Valencia autonoomse piirkonnas ei olnud tervishoiukulud paljude aastate vältel nõuetekohaselt dokumenteeritud. Valencia autonoomse piirkonna kontrollikoda oli oma aastaaruannetes korduvalt osutanud dokumenteerimata jäetud kuludele. Sellest hoolimata ei asunud pädev piirkondlik asutus tegutsema. Komisjon tegi sellest järelduse, et andmed, mille Hispaania 2012. aasta märtsis valitsemissektori eelarvepuudujäägi esitas, olid ebaõiged, ja seetõttu on Hispaania süüdi raskes hooletuses. Seetõttu soovitas ta nõukogul määrata Hispaania Kuningriigile trahv vastavalt määruse (EL) nr 1173/2011 artikli 8 lõikele 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nõukogu järgis soovitust ja määras vaidlustatud otsusega 18,93 miljoni euro suuruse trahvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Otsus tehti Hispaaniale teatavaks <DATE ISO="20150720">20. juulil 2015</DATE> ja avaldati <DATE ISO="20150728">28. juulil 2015</DATE> <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Hispaania esitas <DATE ISO="20150929">29. septembril 2015</DATE> käesoleva hagi. 2015. aasta novembris parandas nõukogu vaidlustatud otsuse pealkirja nii, et sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>otsus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> asendati sõnaga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>rakendusotsus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt eespool, 2. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Hispaania palub</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> rakendusotsus (EL) 2015/1289,</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena piirata trahvi arvutamise seisukohast määrava tähtsusega perioodi ajaga, mis järgneb määruse nr 1173/2011 jõustumisele, ja vähendada vastavalt trahvi, ning</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja nõukogult.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nõukogu palub</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tuvastada, et hagi lahendamiseks on pädev Üldkohus, ja suunata kohtuasi sellele,</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena jätta hagi rahuldamata ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Hispaanialt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Komisjon astus menetlusse nõukogu toetuseks. Pooled esitasid oma seisukohad kirjalikult ja <DATE ISO="20170404">4. aprillil 2017</DATE> toimunud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Tühistamishagi tugineb neljale väitele: esiteks arvab Hispaania, et komisjon eiras uurimise raames Hispaania kaitseõigusi (selle kohta allpool punkt B). Teiseks väidab Hispaania, et rikutud on õigust heale haldusele (selle kohta allpool punkt C). Kolmandaks on Hispaania seisukohal, et trahvi määramise materiaalõiguslikud tingimused ei ole täidetud (selle kohta allpool punkt D). Neljandaks vaidlustab Hispaania määratud trahvi arvutamise (selle kohta allpool punkt E).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Enne neile väidetele sisulise hinnangu andmist tuleb siiski käsitleda küsimust, kas Euroopa Kohus on pädev käesolevat hagi lahendama (selle kohta allpool punkt A).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu pädevus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nõukogu ja komisjon on arvamusel, et käesolev menetlus kuulub Üldkohtu, mitte Euroopa Kohtu pädevusse. Kui Euroopa Kohtus tuvastab, et hagi kuulub Üldkohtu pädevusse, siis suunab ta kohtuasja vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 54 teise lõigu teisele osalausele Üldkohtusse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu pädevus ei tulene määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 5 esimesest lausest. Selle kohaselt on Euroopa Liidu Kohtul tõepoolest täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega nõukogu on määranud trahve vastavalt lõikele 1. Euroopa Liidu Kohtu mõistet kasutatakse siinjuures siiski samamoodi kui ELi lepingu artikli 19 lõike 1 esimeses lauses üldmõistena, mis ei luba seega järeldada, kas asja läbivaatamiseks on pädev Euroopa Kohus või Üldkohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050317">17.3.2005</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. AMI Semiconductor Belgium jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑294/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:172">EU:C:2005:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050714">14.7.2005</DATE>, <NAME.CASE>Šveits <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/04</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:468">EU:C:2005:468</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti ei saaks määrus nr 1173/2011 kehtestada aluslepingutest ja Euroopa Kohtu põhikirjast erinevat kohtualluvust. Seetõttu on määrava tähtsusega üldised pädevust käsitlevad eeskirjad.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Pädevus vaidlustada rakendusmeetmeid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL artikli 256 lõike 1 esimesele lausele on Üldkohus pädev arutama ja lahendama esimese astmena artiklis 263 osutatud hagisid. Erandid sellest põhimõttest määrab kindlaks Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkt a: Euroopa Kohtule jääb pädevus tühistamishagide puhul, kui hagi esitajaks on liikmesriik ja hagi esitatakse muu hulgas nõukogu tegevuse vastu. Sellest on vastavalt artikli 51 esimese lõigu punkti a kolmandale taandele omakorda välja arvatud hagid, mis esitatakse nõukogu tegevuse suhtes, millega see rakendab kooskõlas ELTL artikli 291 lõikega 2 rakendamisvolitusi; nende hagide puhul on pädev Üldkohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul esitab liikmesriik, Hispaania, hagi nõukogu tegevuse vastu, mille käigus see tegi <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> otsuse karistuse määramise kohta. Nõukogu ja komisjon on seisukohal, et määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikest 1 nõukogule tulenev õigus määrata liikmesriigile trahv ebaõigete statistiliste andmete esitamise eest kujutab endast rakendamisvolitust ELTL artikli 291 lõike 2 tähenduses. Kui see leiaks kinnitust, siis tuleks jätta Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkti a kolmandas taandes sätestatud erand kohaldamata, mistõttu oleks Hispaania hagi puhul pädev Üldkohus ja Euroopa Kohus peaks kohtuasja talle suunama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Nõukogu otsuse õigusliku liigitamise seisukohalt ei saa olla tähtis, kuidas nõukogu otsust vormiliselt nimetab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt üksikisikute õiguse kohta esitada hagi nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19770505">5.5.1977</DATE>, <NAME.CASE>Koninklijke Scholten Honig <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>101/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:70">EU:C:1977:70</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 5/7‑8/11) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121219">19.12.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Planet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑314/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:823">EU:C:2012:823</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt olukorra kohta, kus otsust ei nimetata rakendusmeetmeks, vt minu ettepanek liidetud kohtuasjades Borealis Polyolefine, OMV Refining &amp; Marketing, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>DOW Benelux jt ning Esso Italiana jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/14, C‑192/14, C‑295/14 ja C‑389/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:754">EU:C:2015:754</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0177">177</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Asjaolu, et nõukogu lisas selleks, et otsus vastaks ELTL artikli 291 lõikes 4 sätestatud nõuetele, vaidlustatud otsuse pealkirja tagantjärele sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>rakendus-<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, ei anna seetõttu alust oletuseks, et tegemist on rakendusaktiga nimetatud sätte tähenduses või Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkti a kolmanda taande tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ümberpöördult ei välista asjaolu, et määruses nr 1173/2011 ei ole ELTL artiklile 291 viidatud, seda, et nimetatud määruse artikli 8 lõikes 1 ette nähtud otsustusõigus on suunatud rakendusaktile, kui see tuleneb määruse muudest osadest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160301">1.3.2016</DATE>, <NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:128">EU:C:2016:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda tõendab asjaolu, et põhjenduses 25 on sõnaselgelt antud pädevus nõukogule, nagu see on vastavalt ELTL artikli 291 lõikele 2 nõutav. Otsustava tähtsusega on siiski see, kas nõukogu õigus määrata karistusi tuleb <HT TYPE="ITALIC">materiaalõiguslikus mõttes</HT> liigitada rakendamisvolituseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>rakendamine<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> hõlmab ühtaegu nii rakendamisnormide väljatöötamist kui ka (teisese õiguse) normide kohaldamist konkreetsetele juhtumitele üksikaktide abil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160301">1.3.2016</DATE>, <NAME.CASE>National Iranian Oil Company <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑440/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:128">EU:C:2016:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); varasemad kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19891024">24.10.1989</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>16/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:397">EU:C:1989:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis käsitleb EMÜ asutamislepingu artikli 145 kolmandat taanet, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060223">23.2.2006</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:134">EU:C:2006:134</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis käsitleb EÜ asutamislepingu artikli 202 kolmandat taanet, mõlemad õigusnormid eelnesid ELTL artikli 291 lõikele 2.</P></NOTE> Seega näib, et trahvi määramine on rakendusmeede ja vastav pädevus on rakendamisvolitus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellega ei ole vastuolus ka see, et käesolev üksikakt ei ole suunatud mitte üksikisikule ega ettevõtjale, vaid liikmesriigile. Arvestades seda, et selliseid üksikotsuseid liikmesriikide kohta tehakse sageli, tuleb lähtuda sellest, et neid on ELTL artikli 291 lõike 2 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkti a kolmanda taande sõnastamisel arvesse võetud. Eelkõige Euroopa Kohtu põhikirja asjakohase sätte puhul on nende otsuste arvessevõtmine mõistetav ka seetõttu, et nende ese on hagid, mille liikmesriigid on esitanud nõukogu vastu. Sellised hagid on eriti tõenäolised juhul,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Seejuures tuleb märkida, et Üldkohtu pädevust põhikirja artikli 51 esimese lõigu punktis a sätestatud erandi kohaldamata jätmisel ei ole seni nähtavasti veel kunagi kasutatud.</P></NOTE> kui nõukogu võtab liikmesriigi suhtes individuaalse rakendusmeetme.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liigitamine majanduspoliitika kooskõlastamise juurde</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Määruse nr 1173/2011 põhjendus 25 seob vaidlusaluse õiguse määrata karistusi siiski liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamisega, millega nõukogu tegeleb vastavalt ELTL artikli 121 lõikele 1. Sellele vastavalt on kõnealused üksikotsused lahutamatud järelmeetmed meetmetele, mille nõukogu on võtnud vastavalt ELTL artiklitele 121 ja 126 ning määrustele nr 1466/97 ja nr 1467/97.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Nõukogule ELTL artiklitest 121 ja 126 tulenevad õigused ei ole rakendamisvolitused ELTL artikli 291 lõike 2 tähenduses, sest need delegeeritakse nõukogule vahetult asutamislepinguga. Seetõttu tuleb oletada,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040713">13.7.2004</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:436">EU:C:2004:436</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ei ole siiski tõend Euroopa Kohtu pädevuse kohta, sest praegust pädevuste piiritlemist sel ajal veel ei kohaldatud ja Euroopa Kohtu pädevus tuleneks selle kohaldamise korral Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 teisest lõigust.</P></NOTE> et liikmesriikide hagide puhul on vastavalt nende esitamisele põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkti a alusel pädev Euroopa Kohus, mitte Üldkohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seega kerkib küsimus, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>lahutamatud järelmeetmed<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> meetmetele, mida saab vaidlustada ainult Euroopa Kohtus, peavad samuti kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Selle seisukoha toetuseks saab lisaks sisulisele lähedusele nimetatud pädevusega esitada väite, et ELTL artiklis 291 ei ole rakendamisvolituste delegeerimist ammendavalt kindlaks määratud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140122">22.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑270/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:18">EU:C:2014:18</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seetõttu võiks ette kujutada, et vaidlusalused karistused on omalaadsed rakendusmeetmed, mis ei kuulu selle õigusnormi kohaldamisalasse, ja järelikult ei ole need hõlmatud ka Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punktiga a.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Süstemaatilised kaalutlused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Lisaargument Euroopa Kohtu pädevuse poolt näib – esmapilgul – see, et karistuse määramise menetlus sarnaneb liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlusega, mis on kindlaks määratud ELTL artiklites 258–260 ja kuulub endiselt Euroopa Kohtu ainupädevusse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140115">15.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:3">EU:C:2014:3</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Aga ka selles menetluses võib komisjon teha kitsastes piirides otsuseid, mida asjaomane liikmesriik saab Üldkohtus vaidlustada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140115">15.1.2014</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:3">EU:C:2014:3</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellest ilmneb, et pädevuste piiritlemist Üldkohtu ja Euroopa Kohtu vahel ei saa üldiste kaalutluste alusel eirata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Oletuse vastu, et pädev on Euroopa Kohus, räägib lisaks see, et selle pädevus vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punktile a kujutab endast erandit Üldkohtu pädevuse üldpõhimõttest vastavalt ELTL artikli 256 lõikele 1, mistõttu tuleb seda tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt nt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040429">29.4.2004</DATE>, <NAME.CASE>Beuttenmüller</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑102/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:264">EU:C:2004:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090706">6.7.2009</DATE>, <NAME.CASE>Infopaq International</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑5/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:465">EU:C:2009:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170308">8.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Euro Park Service</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑14/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:177">EU:C:2017:177</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellistest eranditest tehtavaid erandeid, see tähendab Üldkohtu pädevust vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkti a esimesele kuni kolmandale taandele ei või seevastu just nimelt tõlgendada kitsalt, sest need erandid põhjustavad tagasipöördumise üldpõhimõtte juurde.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161123">23.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Bayer CropScience ja Stichting De Bijenstichting</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑442/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:890">EU:C:2016:890</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seda hinnangut kinnitavad eesmärgid, mida järgib põhikirja artikkel 51, mis käsitleb pädevust. Otsuse nr 2004/407 põhjenduse 4 kohaselt kantakse pädevus lahendada asjad esimese astmena märkimisväärsel määral üle esimese astme kohtule ning pädevuse jagamise kriteeriumid peavad olema nii selged, et institutsioonid ja liikmesriigid mõistaksid neid üheselt. Euroopa Kohtu pädevuse loomine selle alusel, et teatud meetmed sarnanevad teiste meetmetega, mille vaidlustamise kuuluks tõenäoliselt Euroopa Kohtu pädevusse, ei oleks selguse nõudega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Üldkohtu pädevuse aluspõhimõtte järgimise kasuks räägib muu hulgas ka see, et asjaomane liikmesriik saab sel viisil lisaks kohtuastme, mis loodi veel selleks, et parandada seoses hagidega, mis nõuavad keeruliste asjaolude põhjalikku uurimist, kohtulikku kaitset.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Nõukogu <DATE ISO="19881024">24. oktoobri 1988. aasta</DATE> otsus 88/591/ESTÜ, EMÜ, Euratom Euroopa ühenduste esimese astme kohtu asutamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="319" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1988">EÜT 1988, L 319, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 181) põhjendus 3.</P></NOTE> Rikkumised, mille eest karistatakse määruse nr 1173/2011 artikli 8 alusel, on aga sageli tegelikult väga keerulised, eelkõige juhul, kui liikmesriik vaidlustab – erinevalt käesolevast kohtuasjast – faktide tuvastamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Lõpuks kuulub karistuste määramise õigus vastavalt määruse nr 1173/2011 artiklile 8 küll nende meetmete konteksti, mis on kindlaks määratud ELTL artiklitega 121 ja 126, kuid määruses ette nähtud võimalikud karistused määratakse täiesti teistsugustes menetlustes kui nendes, kus võetakse meetmed asutamislepingu alusel. Seetõttu on välistatud, et nimetatud määruse alusel määratud karistuste üle ja asutamislepingu alusel võetud meetmete üle tuleks otsustada ühe ja sellesama vaidluse raames. Nende pädevuste sisuline sarnasus ei nõua seetõttu ühtset kohtualluvust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Seega on Hispaania hagi esitatud nõukogu tegevuse vastu, millega see kasutas vastavalt ELTL artikli 291 lõikele 2 rakendamisvolitusi. Järelikult on vastavalt ELTL artikli 256 lõikele 1 ja põhikirja artikli 51 esimese lõigu punkti a kolmandale taandele pädev Üldkohus ning Euroopa Kohus peab kohtuasja vastavalt põhikirja artikli 54 teisele lõigule suunama Üldkohtusse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Juhuks, kui Euroopa Kohus selle seisukohaga ei nõustu, analüüsin ma siiski järgnevalt teise võimalusena Hispaania väiteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hispaania kaitseõiguste tagamine (esimene väide)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Esimeses väites märgib Hispaania, et vaidlustatud otsus põhineb teabel, mille komisjon Hispaania kaitseõigusi eirates sai oma külastuste ajal aastatel 2012 ja 2013. Sel ajal uuris komisjon juba seda, kas Hispaania on esitanud ebaõiget teavet eelarvepuudujäägi kohta. Nimetatud uurimine enne ametliku uurimismenetluse algatamist 2014. aasta juulis ei olnud hõlmatud määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikega 3 ega delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõikega 3. Seega toimus see uurimine väljaspool<?PAGE NO="11"?> selleks ette nähtud raamistikku, millega järgitakse just nimelt ka eesmärki tagada asjaomase liikmesriigi kaitseõiguse järgimine. Eelkõige jättis komisjon vastuolus delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõikega 1 Hispaaniale teatamata, et ta heidab sellele ette ebaõigete statistiliste andmete esitamist ja selle, milliste pidepunktide alusel ta seda teeb. Ta korraldas uurimist justkui salaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>See väide tuleb kõigepealt liigitada menetluse sellesse etappi, mis eelnes karistuse määramise otsusele (selle kohta allpool punkt 1), enne kui käsitleda Hispaania kaitseõigusi kui selliseid (selle kohta allpool punkt 2).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Menetluse käik</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määruse nr 1173/2011 ja delegeeritud otsuse 2012/678 normatiivne sisu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb tõdeda, et Hispaania mõistab määruse nr 1173/2011 ja delegeeritud otsuse 2012/678 normatiivset sisu vääriti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Vastavalt määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 3 esimese lõigu teisele lausele võib komisjon teha otsuse algatada uurimine, kui tal on tõsiseid viiteid selle kohta, et teavet eelarvepuudujäägi või võla kohta on manipuleeritud. See ametlik uurimismenetlus korraldatakse vastavalt määruse artikli 8 lõikele 3 ning eelkõige vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artiklitele 2–12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kuna määruse kohaselt ei piisa pelgast kahtlusest, vaid nõutavad on <HT TYPE="ITALIC">tõsised viited ebaõige teabe esitamise kohta</HT>, siis määrus mitte ainult ei luba korraldada uurimist enne ametliku uurimismenetluse algatamist, vaid koguni nõuab seda – ja seda nimelt asjaomase liikmesriigi kaitseks. Liikmesriiki tuleb avalikult süüdistada ebaõige teabe esitamise eest eelarvepuudujääki käsitlevate andmete kohta alles pärast seda, kui selle kohta on kogunenud piisavalt pidepunkte.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määruse nr 479/2009 tähtsus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Komisjoni vajalikud uurimisvolitused enne ametliku uurimismenetluse algatamist tulenevad määruse nr 479/2009 artiklist 11 ja sellele järgnevatest artiklitest, nagu näitab selle määruse sisuline seos määrusega nr 1173/2011.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Andmete puhul, mille ebaõige esitamise eest määratakse määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 alusel karistus, on nimelt tegemist nende eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmetega, mille liikmesriigid peavad komisjonile vastavalt määruse nr 479/2009 artiklile 3 esitama. Kui esitatud andmete kvaliteedi suhtes esineb kahtlusi, siis on komisjonil vastavalt eespool nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 teisele lausele õigus korraldada asjaomases liikmesriigis dialoogkülastusi ja erandjuhtudel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle kohta määruse nr 479/2009 artikli 11b lõige 2.</P></NOTE> metodoloogilisi külastusi. Need on ette nähtud selleks, et leida üles võimalikud vead andmete kogumisel ja edastamisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Määruse nr 479/2009 artikli 11a esimene lause ja artikli 11b lõige 1.</P></NOTE> ning toetada asjaomast liikmesriiki nende vigade parandamisel. Sel eesmärgil võib komisjon anda soovitusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sellele tuginevad delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõige 3 ja põhjendus 8, milles on rõhutatud võimalust korraldada enne ametliku uurimismenetluse alustamist metodoloogiline kontrollkäik. Need sätted ei piira seega komisjoni uurimisvolitusi enne ametliku uurimismenetluse algatamist, vaid vastupidi kohustavad komisjoni täielikult ära kasutama määruses nr 479/2009 ette nähtud meetmeid. Seda kinnitab delegeeritud otsuse põhjendus 15, sest selle kohaselt ei puuduta otsus komisjoni õiguste kasutamist vastavalt määrusele nr 479/2009.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Alates määruse nr 1173/2011 jõustumisest järgib menetlus vastavalt määruse nr 479/2009 artiklile 11 ja sellele järgnevatele artiklitele seega ka eesmärki kindlaks teha, kas ametliku uurimismenetluse algatamise tingimused vastavalt määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 3 esimese lõigu teisele lausele on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Hispaania esitab tõepoolest vastuväite ka selle kohta, et komisjon korraldas külastusi, mida ei ole määruses nr 479/2009 ette nähtud, nimelt tehnilisi külastusi, neile eelnenud dialoogkülastuse ja selleks otstarbeks korraldatud külastuse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Komisjoni aruanne (viidatud eespool 10. joonealuses märkuses, lk 8).</P></NOTE> Hoolimata nimetatud külastustest ei nähtu siiski, et komisjon oleks neil külastustel kasutanud oma uurimisvolitusi, mis oleksid ulatunud kaugemale artiklites 11a ja 11b määratletud külastuste raamidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Ka Hispaania esitatud viide Eurostati dokumendile<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Note to the ESSC/EFC – implementation of ESA 2010 and changes needed in regulation 479 (Lisa F.1 Hispaania vastusele, mille see esitas komisjoni kui menetlusse astuja seisukohtadele).</P></NOTE> ei vii teistsuguse järelduseni. Selles dokumendis esitab Eurostat küll ettepaneku lisada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>eelnevad dialoogkülastused<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> sõnaselgelt määrusesse nr 479/2009, kuid ühtlasi on selles märgitud, et tegemist on ainult juba ette nähtud dialoogkülastuste erivormiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Vastupidi Hispaania arvamusele ei olnud nende külastuste puhul seega tegemist uurimisega, millel puudub õiguslik alus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus: uurimismenetluse kaheks osaks jaotamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes võib tõdeda järgmist: uurimismenetlus, milles käsitletakse statistika manipuleerimist, jaguneb kaheks menetlusetapiks, mida tuleb üksteisest eristada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Esimene menetlusetapp algab niipea, kui komisjon võtab kahtluse tõttu, et on esitatud ebaõiget teavet eelarvepuudujääki või võlga käsitlevate andmete kohta, meetmed olukorra väljaselgitamiseks, ning lõpeb asjaomase liikmesriigi jaoks ebasoodsal juhul otsusega algatada ametlik uurimismenetlus. Juba eeluurimismenetluse eesmärk on kindlaks teha, kas esineb tõsiseid viiteid selle kohta, et on esitatud ebaõiget teavet eelarvepuudujääki käsitlevaste andmete kohta. Sellise uurimise õigusliku aluse moodustavad määruse nr 479/2009 artikkel 11 ja sellele järgnevad artiklid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Teine menetlusetapp ulatub otsuse tegemisest ametliku uurimismenetluse algatamise kohta kuni otsuseni esitada nõukogule soovitus määrata trahv. Ametliku uurimise eesmärk on välja selgitada, kas eelarvepuudujääki käsitlevate andmete kohta on tõepoolest esitatud ebaõiget teavet määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 tähenduses. See menetlusetapp on kindlaks määratud nimetatud määruse artikli 8 lõikes 3 ja delegeeritud otsuse 2012/678 artiklites 2–12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Asjaolu, et delegeeritud otsus 2012/678 ei olnud külastuste ajal 2012. aasta mais, juunis ja septembris veel jõustunud, ei ole eespool esitatut arvestades tähtis. Seda seetõttu, et eelneva uurimismenetluse suhtes kehtivad määruse nr 479/2009 artikkel 11 ja sellele järgnevad artiklid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kaitseõigused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kõiges selles ei seisne siiski ka Hispaania esitatud väidete peamine sisu. Selleks on pigem etteheide, et komisjon ei teavitanud Hispaaniat juba seoses aastatel 2012 ja 2013 toimunud külastustega, vaid alles ametliku uurimismenetluse algatamisel 2014. aasta juulis sellest, et ta kahtlustab Hispaaniat ebaõigete statistiliste andmete esitamises, ega sellest, milliste pidepunktide alusel ta seda teeb. Sellega rikkus komisjon delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõiget 1 ning Hispaania kaitseõigusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Hispaania mõistab siiski delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõike 1 normatiivset sisu vääriti. See artikkel kohustab komisjoni teatama asjaomasele liikmesriigile ametliku uurimise algatamisest ja ühtlasi avalikustama, millised pidepunktid on tal statistika manipuleerimise kohta. Nende nõuete järgimine on vaieldamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Tegelikult ei väida Hispaania, et rikutud on delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõiget 1, vaid seda, et rikutud on tema õigust saada juba eelnevas uurimismenetluses teavet kahtluse kohta, et tegemist on manipulatsiooniga, ja faktide kohta, millele komisjon selle kahtluse puhul tugineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kas selline õigus on siiski üleüldse olemas?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Eelneva uurimismenetluse jaoks määrava tähtsusega määrusest nr 479/2009 tuleneb ainult üks pidepunkt õiguse kohta olla ära kuulatud. Vastavalt artikli 13 esimesele osalausele esitab komisjon majandus- ja rahanduskomiteele aruanded, mis käsitlevad järeldusi dialoogkülastuste ja metodoloogiliste külastuste kohta, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi mis tahes kommentaare nende järelduste kohta. Komisjoni kohustust teatada liikmesriigile kahtlusest, et see on esitanud ebaõiget teavet eelarvepuudujääki käsitlevate andmete kohta, sellest sättest aga ei tulene.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale kujutab isiku kaitseõiguste tagamine tema suhtes algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku kahjuks tehtud otsuseni, endast liidu õiguse aluspõhimõtet, mis peab olema tagatud isegi menetlust puudutavate eeskirjade puudumisel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20000921">21.9.2000</DATE>, <NAME.CASE>Mediocurso <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑462/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:480">EU:C:2000:480</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050609">9.6.2005</DATE>, <NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑287/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:368">EU:C:2005:368</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160317">17.3.2016</DATE>, <NAME.CASE>Bensada Benallal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑161/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:175">EU:C:2016:175</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses antakse asjaomasele liikmesriigile küll ulatuslikud kaitseõigused, kuid seda siiski alles teises menetlusetapis, see tähendab ametliku uurimise etapis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Nüüd võiks oletada, et ulatuslike kaitseõiguste andmine ametlikus uurimismenetluses kompenseerib selle, et eeluurimismenetluses puudus õigus teabega tutvuda. Seejuures jääks ikkagi arvesse võtmata asjaolu, et eelneva uurimismenetluse kulg võib mõjutada kaitsevõimalusi ametlikus uurimismenetluses. Konkurentsiõigust puudutavate menetluste puhul on Euroopa Kohus sellise võimaliku mõju olemasolu tunnistanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Uurimismenetlus seoses ELTL artikli 101 või artikli 102 rikkumisega jaguneb samamoodi kui käesolev menetlus kahte etappi: need on eelnev uurimismenetlus ja ametlik uurimismenetlus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021015">15.10.2002</DATE>, <NAME.CASE>Limburgse Vinyl Maatschappij jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P‑C‑252/99 P ja C‑254/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:582">EU:C:2002:582</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0183">183</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060921">21.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:592">EU:C:2006:592</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Viimane algab vastuväiteteatise esitamisega asjaomasele ettevõtjale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021015">15.10.2002</DATE>, <NAME.CASE>Limburgse Vinyl Maatschappij jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P‑C‑252/99 P ja C‑254/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:582">EU:C:2002:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0183">183</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles mõttes on olemas paralleel määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikega 3 ja delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõikega 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Konkurentsiõigust puudutava menetluse kohta on Euroopa Kohus eelkõige rõhutanud, et teavet, mis on saadud eelneva uurimise ajal kontrollimise käigus, see tähendab eelkõige läbiotsimistel ja ülekuulamistel, võib kasutada ettevõtjate kaitseõiguste kaitseks ainult kontrollimisülesandes või uurimisotsuses esitatud eesmärkidel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19891017">17.10.1989</DATE>, <NAME.CASE>Dow Benelux <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>85/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:379">EU:C:1989:379</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021015">15.10.2002</DATE>, <NAME.CASE>Limburgse Vinyl Maatschappij jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:582">EU:C:2002:582</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0298">298</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0299">299</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021022">22.10.2002</DATE>, <NAME.CASE>Roquette Frères</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑94/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:603">EU:C:2002:603</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda võiks mõista nii, et ka eelneval uurimisel tuleb seoses karistuse määramisega selle eest, et on esitatud ebaõiget teavet eelarvet käsitlevate andmete kohta, see eesmärk asjaomastele isikutele teatavaks teha.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Teisest küljest on Euroopa Kohus tõdenud ka seda, et komisjon võib algatada uue uurimismenetluse, et kontrollida varasemal uurimisel juhuslikult saadud teabe õigsust või seda täiendada, kui see teave viitab tegevustele, mis rikuvad aluslepingutes sätestatud konkurentsieeskirju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19891017">17.10.1989</DATE>, <NAME.CASE>Dow Benelux <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>85/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:379">EU:C:1989:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20021015">15.10.2002</DATE>, <NAME.CASE>Limburgse Vinyl Maatschappij jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P–C‑252/99 P ja C‑254/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:582">EU:C:2002:582</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0301">301</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Esmapilgul näib, et neid kaalutlusi saab menetluste ülesehituse sarnasuse tõttu käesoleval juhul vastavalt kohaldada. Sellest seisukohast võib tõepoolest esineda probleem. Pooled vaidlevad käesoleval juhul nimelt selle üle, kas komisjon andis oma kahtlusest teada juba 2013. aasta septembris või alles 2014. aasta juulis. Vaidlust ei ole aga selle üle, et 2012. aastal toimunud külastuse ajal ei olnud karistuse määramise menetlusest veel juttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Siiski esinevad eelneva uurimise tasandil suured erinevused võrreldes konkurentsiõigusega, mis seavad ülekandmisele piirid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Samal ajal kui konkurentsiõiguses eeldab juba eelnev uurimine põhjust, mille saab asjaomastele ettevõtjatele ka teatavaks teha, siis on liikmesriigid ja komisjon eelarveseisundi üle järelevalve teostamisel pidevas dialoogis vastavalt määrusele nr 479/2009. Selle eesmärk hõlmab seda, et selle raames saadakse võimalikke pidepunkte igasuguse ebaõige teabe esitamise kohta määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt eespool, punkt 65 jj.</P></NOTE> Sellega peavad liikmesriigid ka põhimõtteliselt arvestama. See kehtib eelkõige käesoleval juhul Hispaania kohta, sest see liikmesriik avastas probleemid ja teavitas nendest komisjoni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Seevastu ei ole ühtegi pidepunkti selle kohta, et komisjon peaks pidevalt kontrollima, kas võimalikke pidepunkte on kogunenud nii palju, et liikmesriiki on vaja täiendavalt hoiatada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Nõukogu ja komisjoni väidete kohaselt, mida ei ole vaidlustatud, kontrollis ja kinnitas komisjon ametlikus uurimismenetluses muu hulgas kõiki dialoogi põhjal saadud andmeid, mis olid karistuse määramise seisukohalt olulised, enne kui nõukogu võttis selle teabe karistuse määramisel aluseks. Selles mõttes sarnanevad käesoleva juhtumi asjaolud juhuslike leidudega konkurentsiõiguses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Isegi kui oletada, et komisjonil on kohustus teha hoiatus, ei väida Hispaania piisavalt põhjendatult, mil määral kahjustas avalikustamise kuupäev tema kaitseõigusi. Pigem esitab ta ainult väite selle kohta, et selline kahjustamine on aset leidnud, ilma et ta esitaks selle kohta ühtegi põhjendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20060921">21.9.2006</DATE>, <NAME.CASE>Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑105/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:592">EU:C:2006:592</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Mis puudutab Hispaania väidet selle kohta, et Hispaania asutused andsid komisjonile süüdistavat materjali ainult seetõttu, et nad ei teadnud midagi kahtlusest manipuleerimise esinemise suhtes, siis mõistetakse selle väitega kaitseõiguste funktsiooni vääriti. Seda seetõttu, et need ei hõlma õigust saada varakult kahtlusest teada, selleks et sihipäraselt hoiduda komisjonile teabe andmisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt konkurentsiõiguse kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070125">25.1.2007</DATE>, <NAME.CASE>Dalmine <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑407/04 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:53">EU:C:2007:53</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kehtib liikmesriikide kohta eriti suurel määral. Nimelt ei tohi kohustada ettevõtjaid andma vastuseid, millega nad peaksid tunnistama rikkumise toimumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19891018">18.10.1989</DATE>, <NAME.CASE>Orkem <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>374/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:387">EU:C:1989:387</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040107">7.1.2004</DATE>, <NAME.CASE>Aalborg Portland jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:6">EU:C:2004:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seevastu on liikmesriigid juhul, kui neid kahtlustatakse ebaõige teabe esitamises eelarvepuudujääki või võlga käsitlevate andmete kohta, kohustatud tegema koostööd ka siis, kui nad end ise seeläbi süüga koormavad. See tuleneb liikmesriikide kohustusest teha liiduga lojaalset koostööd vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikele 3.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19851211">11.12.1985</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>192/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:497">EU:C:1985:497</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19991109">9.11.1999</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑365/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:544">EU:C:1999:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040713">13.7.2004</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:433">EU:C:2004:433</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050426">26.4.2005</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑494/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:250">EU:C:2005:250</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0197">197</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0198">198</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061005">5.10.2006</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑275/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:641">EU:C:2006:641</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Seega tuleb esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguse heale haldusele tagamine (teine väide)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Hispaania teise väite kohaselt on rikutud õigust heale haldusele, mis tuleneb põhiõiguste harta artiklist 41. Hispaania kahtleb uurimiskomitee erapooletuses, sest sellesse kuulusid ka isikud, kes olid osalenud enne ametliku menetluse algatamist toimunud uurimistes.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Võimalus kohaldada harta artiklit 41</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Nõukogu vaidlustab võimaluse kohaldada harta artiklit 41 liikmesriikide kasuks, kuigi ta tunnistab, et need võivad tugineda erapooletuse nõudele. Komisjon läheb isegi sammu võrra kaugemale, kui ta kahtleb seoses liikmesriikide endiga selle nõude kohaldatavuses või vähemalt selle normatiivses sisus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Hoolimata sellest, kas liikmesriik saab tugineda harta artiklile 41, on siiski kindel, et erapooletuse nõue kehtib õiguse heale halduse üldpõhimõtte väljendusena liikmesriikide kasuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20081106">6.11.2008</DATE>, <NAME.CASE>Madalmaad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑405/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:613">EU:C:2008:613</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130416">16.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>Hispaania ja Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/11 ja C‑295/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:240">EU:C:2013:240</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Erapooletuse nõude piirang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Erapooletuse nõue hõlmab esiteks subjektiivset erapooletust, mis tähendab, et asjassepuutuva institutsiooni ükski liige, kes küsimusega tegeleb, ei tohi väljendada oma erapoolikust või isiklikke eelarvamusi, ning teiseks objektiivset erapooletust, mis tähendab, et institutsioon peab pakkuma piisavaid tagatisi, et välistada selles suhtes põhjendatud kahtlusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130711">11.7.2013</DATE>, <NAME.CASE>Ziegler <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:513">EU:C:2013:513</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0155">155</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090219">19.2.2009</DATE>, <NAME.CASE>Gorostiaga Atxalandabaso <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:103">EU:C:2009:103</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Hispaania märgib kriitiliselt, et kolm neljast töötajast, kes juhtisid ametlikku uurimist, olid osalenud aastatel 2012 ja 2013 toimunud külastustel. Nõukogu vastuväide, et Hispaania peab põhjendama ja tõendama, et uurimiskomitee liikmed olid tõepoolest erapoolikud, näib esmapilgul õigustatud selles mõttes, et sellest väitest ei ilmne subjektiivset erapoolikust. Hispaania etteheide puudutab siiski ainult seda, et rikutud on objektiivse erapooletuse nõuet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Kui Hispaania väidab, et rikkumise suhtes ei või algatada menetlust ja rakendada sanktsioone sama asutus, keda rikkumine on mõjutanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ziegler <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑439/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:800">EU:C:2012:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0145">145</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> siis tuleb möönda järgmist: Eurostat on ühest küljest adressaat, kellele esitatakse eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevad andmed, teisest küljest kontrollib Eurostat esitatud andmete kvaliteeti ja korraldab uurimise, kui esineb kahtlus, et statistilisi andmeid on manipuleeritud. Siiski on raske käsitada Eurostati võimaliku rikkumise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>ohvrina<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Siiski tuleb selle väite puhul nõustuda sellega, et komisjoni tegevus ei taganud maksimaalset erapooletust. Paljud asjaolud annavad tõepoolest tunnistust sellest, et isikud, kes korraldasid juba eelneva uurimise ning tegid komisjonile ettepaneku algatada ametlik uurimismenetlus, ei tegutse viimati nimetatud menetluses enam täielikult erapooletult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Olgu lisatud, et kohtuistungi ajal tekitas komisjon täiendavaid kahtlusi erapooletuse suhtes, kui ta vastas Euroopa Kohtu esitatud küsimusele nii, et ametliku uurimise eesmärk oli hoiatamine. See vastus annab alust karta, et vähemalt seda menetlusetappi ei korraldatud enam erapooletult.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Tegelikult on võimalik ette kujutada palju meetmeid, millega oleks saanud erapooletu uurimise tagada tunduvalt paremini. Selle takistamine, et eelnevas uurimises osalenud isikud ei võtaks osa ametlikust uurimisest, oleks olnud üksnes kõige lihtsam variant. Samuti oleks mõeldav teha ametlik uurimine ülesandeks mõnele muule komisjoni talitusele kas Eurostatis või väljaspool seda peadirektoraati, näiteks mõnele majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi või OLAFi (Euroopa Pettustevastase Ameti) talitusele. Uurimise sõltumatus oleks isegi veel selgem juhul, kui selle ülesande võtaks enda peale mõni muu institutsioon, näiteks kontrollikoda või EKP (Euroopa Keskpank).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Uurimise erapooletuse sedalaadi tugevdamise ajend võiks olla liikmesriikide eelarvealase suveräänsuse austamine. See on juba niigi märkimisväärselt piiratud järelevalvega, mida teostab liit, ja veelgi rohkem karistuse määramisega ebaõige teabe esitamise eest eelarvet käsitlevate andmete kohta. Sellega on ka seletatav, miks on ebaõige teabe esitamisega seotud uurimiseks kindlaks määratud erimenetlus ja karistuse määramine on tehtud ülesandeks nõukogule. Seetõttu oleks loogiline oletada, et selles erimenetluses võetakse ka erimeetmeid sõltumatu uurimise tagamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Erapooletuse tugevdamisest loobumise õigustatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Siiski saab erapooletuse tugevdamisest loobumist hoolimata neist kaalukatest huvidest õigustada. Samamoodi kui vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 on see nii juhul, kui see on lubatud seadusega ning arvestades erapooletuse põhimõtte olemust. Lisaks võib proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Mis puudutab seaduslikku alust, siis tuleneb komisjoni pädevus korraldada ametlikku uurimist määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikest 3. Vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 2 lõikele 2 korraldab uurimist Eurostat, seega peadirektoraat, kes korraldab ka eelnevat uurimist vastavalt määrusele nr 479/2009. Selles, et uurimisega tegelenud töötajad olid vastavalt Eurostati sise-eeskirjadele selleks pädevad, ei ole kahtlust. Seetõttu tuleb lähtuda sellest, et erapooletuse nõude riive põhineb piisaval seaduslikul alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Erapooletuse nõude olemust ei mõjutanud see põhikohtuasjas juba seetõttu, et karistuse määramise otsuse tegi teine institutsioon, nimelt nõukogu. Pealegi tegi nõukogu otsuse komisjoni soovituse põhjal, mille üle ei teinud lõppkokkuvõttes otsust mitte Eurostati asjaomased töötajad, vaid volinike kolleegium. Nõukogu juhib sellele täiesti õigesti tähelepanu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Otsustava tähtsusega on seetõttu komisjoni tegevuse proportsionaalsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et meede on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>sellega järgitava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja proportsionaalne.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt nt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160504">4.5.2016</DATE>, <NAME.CASE>Pillbox 38</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑477/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:324">EU:C:2016:324</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>seal viidatud kohtupraktika). Sõnastuse kohta vt minu ettepanek kohtuasjas G4S Secure Solutions</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:382">EU:C:2016:382</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis tugineb Conseil constitutionnel’i (Prantsusmaa konstitutsioonikohus) otsustele nr 2015‑527 QPC, <DATE ISO="20151222">22.12.2015</DATE> (FR:CC:2015:2015.527.QPC, punktid 4 ja 12) ning nr 2016‑536 QPC, <DATE ISO="20160219">19.2.2016</DATE> (FR:CC:2016:2016.536.QPC, punktid 3 ja 10); analoogiline Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kohtuotsus nr 317827, <DATE ISO="20111026">26.10.2011</DATE> (FR:CEASS:2011:317827.<DATE ISO="20111026">20111026</DATE>); vt ka Bundesverfassungsgericht (Saksamaa põhiseaduskohus), <HT TYPE="ITALIC">BVerfGE</HT> 120, 274, 318 ja 319 (DE:BVerfG:2008:rs20080227.1bvr037007, punkt 218).</P></NOTE> Seda eesmärki peab liit tunnustama ja see peab täitma üldise huvi eesmärki või olema vajalik teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Mis puutub uurimise erapooletuse tugevdamiseks võetud lisameetmetest loobumise õiguspärastesse eesmärkidesse, siis nimetab nõukogu komisjoni piiratud ressursse ja spetsialiseerumise vajadust. Seega on tegemist õiguspärase eesmärgiga piirata uurimiskulusid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt halduskoormuse kohta andmekaitse puhul kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090507">7.5.2009</DATE>, <NAME.CASE>Rijkeboer</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑553/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:293">EU:C:2009:293</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ning halduskoormuse kohta dokumentidega tutvumisel kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20011206">6.12.2001</DATE>, <NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hautala</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:661">EU:C:2001:661</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141002">2.10.2014</DATE>, <NAME.CASE>Strack <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2250">EU:C:2014:2250</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja samal ajal tagada nende kvaliteet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Komisjoni tegevus oli nende eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik. Materjali keerukust arvestades oli koguni väga otstarbekas rakendada eelneval uurimisel ja ametlikus uurimismenetluses samu isikuid. Oletatavasti kiirendab see praktikas ka uurimist ning aitab saavutada hea halduse veel ühte eesmärki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Viimaks leian ma, et komisjoni tegevus on proportsionaalne ka erapooletuse nõude riive suhtes. Seda seetõttu, et nende isikute osavõtu eesmärk, kes osalesid juba eelnevas uurimises, ei teeni mitte üksnes komisjoni huve menetluse tõhususe vastu, vaid ka Hispaania kui asjaomase liikmesriigi huve, keda uurimine puudutab. Need isikud võivad nimelt olude tundmise põhjal kaasa aidata uurimisel – ka Hispaania kahjuks esinevate – vigade vältimisele ning uurimise käigu kiirendamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes võib küsimuse, mis puudutab ühe ja sama isikkoosseisu eeliseid ja sellega seotud erapooletuse nõrgenemist, käesolevas asjas siiski kõrvale jätta, sest Hispaania õigustatud huvi juhtumi erapooletu hindamise vastu tagatakse rohkem kui piisavalt sellega, et kõigepealt otsustab komisjoni kolleegium nõukogule soovituse andmise üle ning alles nõukogu võib teha otsuse trahvi määramise kohta. Kumbki neist ei ole vahetult seotud uurimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Lisaks on huvi erapooletuse vastu tagatud õiguskaitsega, mida annavad samuti erapooletult otsustavad liidu kohtud ja mida Hispaania käesoleval juhul ka kasutab. Nagu nõukogu ja komisjon õigesti rõhutavad, ulatub see õiguskaitse eriti kaugele, sest vastavalt määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikele 5 on liidu kohtutel täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega nõukogu on määranud trahve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole komisjon rikkunud erapooletuse nõuet ja see väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Trahvi määramise tingimused (kolmas väide)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidab Hispaania, et täitmata on trahvi määramise tingimused, mis on kindlaks määratud määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikes 1. Seejuures vaidlustab Hispaania esiteks ebaõige teabe esitamise, kuna see parandati õigel ajal; teiseks on Hispaania seisukohal, et esitatud andmed ei olnud olulised ELTL artiklite 121 ja 126 või protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta kohaldamiseks, kuna nende kiire parandamise tõttu ei võtnud komisjon neid järelevalve teostamisel arvesse; kolmandaks vaidlustab Hispaania selle, et võimalikku rikkumist loetakse raskeks.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ebaõige teabe esitamine (kolmanda väite esimene osa)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Eelkõige väidab Hispaania, et ta ei esitanud ebaõigeid andmeid. 2012. aasta märtsis esitatud andmed ei olnud valed ega õiged, vaid esialgsed. Andmete parandamisega 2012. aasta mais ajakohastas Hispaania oma andmed. Seejuures oli tegemist tavapärase muudatusega. Nagu tuleneb määruse nr 479/2009 artiklist 6 ja delegeeritud otsuse 2012/678 põhjendusest 9, ei kohaldata sellise juhtumi suhtes määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõiget 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Selle väitega ei saa nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Parandused, mis on vajalikud arvepidamiseeskirjade ebaõige rakendamise tõttu, kujutavad endast küll muudatusi määruse nr 479/2009 artikli 6 tähenduses, kuid ei välista ebaõige teabe esitamist määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Määruse nr 479/2009 artikkel 6 sätestab liikmesriikide kohustuse teatada komisjonile igast olulisest muudatusest nende poolt juba esitatud andmetes. Muudatused ei ole mitte ainult lubatavad, vaid on nõutavad. Eelarvejärelevalve tõhususe jaoks on tingimata vajalik, et komisjoni käsutuses on õiged arvud. Muudatuste vajaduse põhjus ei saa selles kontekstis mängida mingit rolli. See, et komisjon ise nimetas kõnealust tegevust muudatuseks ja avaldas muudetud andmed ilma reservatsioonita, on seega selle määrusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Sellest hoolimata võivad muudatused tõendada ebaõige teabe esitamist määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 tähenduses. Seda illustreerib delegeeritud otsuse 2012/678 põhjenduse 9 teine lause, kus on esitatud loetelu juhtumitest, mil juba esitatud andmeid tuleb küll parandada, kuid mida ei tule käsitada ebaõige teabe esitamisena, mille eest tuleb määrata karistus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Siiski ei saa delegeeritud otsus 2012/678 olla otsustava tähtsusega määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 normatiivse sisu seisukohast. Seda seetõttu, et komisjoni õigus võtta vastu õigusakte vastavalt artikli 8 lõikele 4 ei hõlma õigust määrata karistusi. Näib, et selline delegeerimine ei ole muu hulgas ka kooskõlas ELTL lepingu artikli 290 lõike 1 teise lõiguga, mille kohaselt ei või valdkonna olemuslikke aspekte delegeerida komisjonile. Delegeeritud otsus võib siiski selgitada komisjoni arvamust määruse sisu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Komisjon lähtub delegeeritud otsuse 2012/678 põhjenduse 9 teises lauses sellest, et muudatusi, mida selgitatakse selgelt ja piisavalt, ei tule käsitada ebaõige teabe esitamisena. Vastupidi Hispaania arvamusele ei ole sellega mõeldud, et ebaõige teabe esitamise eest, mis on avastatud ja välja selgitatud, ei või karistust määrata. Pigem võtab komisjon arvesse asjaolu, et lõplikud andmed eelarvepuudujäägi ja võla kohta jõuavad tema käsutusse sageli viivitusega ning seetõttu sisaldavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames esitatud teatised alati ka hinnangutel põhinevaid andmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Sel põhjusel muudatuste tegemise vajalikkuse kohta https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/gfs/index.php/Revisions_of_EDP_data.</P></NOTE> Selliste hinnangute muudatused peavad olema lubatud, kui nende kohta antakse vastavad selgitused. Peale selle märgib komisjon sõnaselgelt, et muudatuste veel ühe põhjusena on lubatud andmete kogumise metoodika tagasiulatuv muutmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Komisjonile 2012. aasta märtsis esitatud andmete parandamine ei olnud aga tingitud andmete esialgsest iseloomust ega muudetud meetoditest. See oli pigem vajalik seetõttu, et Valencia autonoomne piirkond oli rikkunud ESA 1995 arvepidamiseeskirju. Rikkumine oli seisnenud selles, et tervishoiukulud olid paljude aastate vältel osalt üldse dokumenteerimata jäetud, osalt oli seda tehtud hilinemisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>See tähendab, et mitte nende tekkimise kuupäeval – niisiis rikuti tekkepõhise kirjendamise põhimõtet (ESA 1995 punkt 1.57).</P></NOTE> Piirkonna tasandil oli seega tehtud rohkem kulutusi, kui riigi pädevale asutusele teatati. See viis tagajärjeni, et siseriiklik asutus oli kogu riigi 2008.–2011. aasta eelarvepuudujäägi arvutamisel lähtunud ebaõigetest arvudest ning märkinud 2012. aasta märtsis esitatud teatises, mis koostati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames, liiga väikese eelarvepuudujäägi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Hispaania ei vaidlusta seda, et arvepidamiseeskirjade rikkumine Valencia autonoomses piirkonnas tingis muudatuste tegemise 2012. aasta mais. Samaaegne tuginemine komisjonile esitatud andmete esialgsele iseloomule selleks, et õigustada nende andmete parandamist, on seda arvestades vastuoluline. Valencia autonoomse piirkonna kulude suurus oli, igal juhul piirkonna tasandil, kindel; need olid üksnes nõuetekohaselt dokumenteerimata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Seega võib tõdeda, et Hispaania esitas ebaõige teabe, kui ta teatas 2012. aasta märtsis arvud, mis põhinesid arvepidamiseeskirjade rikkumisel ning olid seetõttu ebaõiged. Asjaolu, et ta parandas esitatud andmed 2012. aasta mais ise, ei muuda selles suhtes midagi, sest seda tegevust ei saa liigitada mittesüüliseks muudatuseks. See, kas Hispaania selgitas muudatust selgelt ja piisavalt, ei ole seetõttu määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 rikkumise tuvastamise seisukohalt tähtis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Ainult muuseas olgu märgitud, et Hispaania käitumise hindamise seisukohast ei ole tähtis, kuidas toimivad teised liikmesriigid. Seda seetõttu, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei või liikmesriik liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist õigustada sellega, et teised liikmesriigid on samuti jätnud oma kohustused täitmata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19760226">26.2.1976</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>52/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:29">EU:C:1976:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20010329">29.3.2001</DATE>, <NAME.CASE>Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑163/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:189">EU:C:2001:189</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091119">19.11.2009</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Soome</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑118/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:715">EU:C:2009:715</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Hispaania esitatud kolmanda väite esimene osa tuleb seetõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Andmed, mis on olulised ELTL artiklite 121 ja 126 või protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta kohaldamiseks (kolmanda väite teine osa)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Teise võimalusena väidab Hispaania juhuks, kui Euroopa Kohus tuvastab ebaõigete andmete esitamise, et need andmed ei mõjutanud eelarvejärelevalvet. Seda seetõttu, et esiteks parandas Hispaania oma andmed nii kiiresti, et komisjon sai oma aruannetes arvesse võtta õigeid andmeid. Teiseks moodustas 2011. aasta (Hispaania arvates ainsa asjassepuutuva aasta) andmete muudatus üksnes 0,9 miljardit eurot (0,08% sisemajanduse koguproduktist) ega viinud 3% künnise ületamiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Ka see väide tuleb tagasi lükata. See põhineb määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 vääral tõlgendusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Vastupidi nõukogu arvamusele ei ole määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 tõlgendamise seisukohast tõepoolest tähtis, et vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõikele 3 muutuvad ebaõige teabe esitamise tagajärjed karistuse arvutamisel oluliseks. Nagu eespool juba märgitud, ei olnud komisjonil võimalik karistuse kohaldamise tingimusi kindlaks määrata ning seda ka mitte kaudselt nii, et ta oleks määranud kindlaks karistuse määramise tingimused, mis nõukogu arvates ei ole enam karistuse elluviimisel olulised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Lisaks olgu märgitud, et ka määruse nr 1173/2011 vastuvõtmist ettevalmistavad materjalid ei anna täiendavaid viiteid karistuse määramise asjaolude tõlgendamiseks. Komisjoni esialgne ettepanek<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>KOM(2010) 524 lõplik.</P></NOTE> ei sisaldanud karistuse kohaldamise asjaolusid, vaid need esitati esimest korda – juba lõplikus sõnastuses, kuid ilma täiendavate selgitusteta – nõukogu <DATE ISO="20110616">16. juuni 2011. aasta</DATE> eelnõus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Nõukogu dokument nr 11480/11, selle artikkel 6a ja põhjendus 3.</P></NOTE> Sel kujul võeti see kommentaarideta üle ka parlamendi seisukohta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20110623">23. juunil 2011. aastal</DATE> vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (P7_TA(2011)0290).</P></NOTE> hoolimata sellest, et ettekandja eelnõus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Dokument A7‑0180/2011.</P></NOTE> ei olnud selle kohta veel midagi märgitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Siiski on juba määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 sõnastusest võimalik järeldada, et trahvi määramisel ei ole otsustava tähtsusega, milline on ebaõige teabe esitamise võimalik mõju eelarvejärelevalvele. Selle sätte kohaselt peab ebaõige teabe esitamise korral olema tegemist eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmetega, mis on olulised ELTL artiklite 121 ja 126 või protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta kohaldamiseks. Seetõttu on piisav, kui andmete esitamise eesmärk on võimaldada teostada eelarvejärelevalvet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Sõnastust järgiv tõlgendus vastab ka määruse nr 1173/2011 põhjenduses 13 esitatud eesmärkidele. Vastavalt nimetatud põhjenduse esimesele lausele on selleks, et tõhustada euroalal eelarvejärelevalve rakendamist, vaja täiendavaid karistusi. Teise lause kohaselt peavad need karistused suurendama liidu eelarvejärelevalve raamistiku usaldusväärsust. Kummagi eesmärgi kohaselt ei ole ette nähtud karistuste määramine küll tingimata nõutav, kuid neid eesmärke toetatakse veelgi rohkem, kui juba ebaõige teabe esitamise eest võib karistuse määrata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et ainuüksi juba selle eest, kui esitatakse ebaõigeid andmeid, mis on olulised ELTL artiklite 121 ja artikli 126 või protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta kohaldamiseks, tuleb määrata karistus, kui seda tehakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval juhul kõne all olevad andmed kujutavad endast selliseid andmeid, sest liikmesriigid peavad need vastavalt määruse nr 479/2009 artiklile 3 esitama komisjonile, et neid saaks sihipäraselt kasutada eelarvejärelevalve teostamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Vastupidi Hispaania seisukohale on ka kõnealused summad piisavalt suured, et õigustada määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 kohaldamist. Seda, et eelarvepuudujäägi kohta esitatud ebaõige teave puudutab andmeid 1,9 miljardi euro suuruses summas, mis viib karistuse määramise korral peaaegu 100 miljoni euro suuruse võrdlussummani, ei saa tähelepanuta jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Ka kolmanda väite teine osa tuleb järelikult tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Raske hooletus (kolmanda väite kolmas osa)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Seega on otsustava tähtsusega see, kas Hispaania esitas ebaõiget teavet raske hooletuse tõttu. Hispaania vaidlustab selle eelkõige seetõttu, et see probleem puudutab ainult ühte piirkonda.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Pidepunkt rasket hooletust puudutava etteheite esitamiseks</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Rasket hooletust puudutava etteheite esitamise pidepunktiks on tegevus, mille eest võib määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 kohaselt määrata karistuse. Kõnealune tegevus seisneb selles, et komisjonile esitatud teatises ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on esitatud ebaõiget teavet. Pealkiri <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Karistused statistika manipuleerimise korral<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> loob tõepoolest seose liidu õiguses kindlaks määratud arvepidamiseeskirjade rikkumisega. See rikkumine on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatises ebaõige teabe esitamise põhjus ja seda saab plakatlikult sõnastada. Pealkiri ei muuda aga seda, et trahvi ei määrata mitte arvepidamiseeskirjade rikkumise tõttu, vaid komisjonile ebaõige teabe esitamise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Eriti selgelt nähtub see määruse (EL) nr 1173/2011 artikli 8 lõike 1 prantsuskeelsest versioonist: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>[…] État membre qui a […] fait des déclarations erronées au sujet des données relatives au […].<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> Saksa- ja ingliskeelses versioonis on veidi vähem selgelt juttu ebaõige teabe esitamisest. Hispaaniakeelne versioon seob selle seevastu sõnaselgelt ebaõige teabe esitamisega: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>[…] Estado miembro que […] tergiverse datos relativos al […]<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></NOTE> See tuleneb karistuse eesmärgist. Karistuse eesmärk on tõhustada liidu eelarvejärelevalve rakendamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Määruse (EL) nr 1173/2011 põhjendus 13.</P></NOTE> Oht liidu eelarvejärelevalvele tekib aga alles siis, kui komisjonile teatatakse ebaõiged andmed. Enne seda on tegemist üksnes siseriikliku probleemiga, mille liikmesriik saab veel kõrvaldada ja peab seda tegema.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Sellest hoolimata on arvepidamiseeskirjade väär rakendamine tähtis pidepunkt, mis lubab oletada määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikes 1 märgitud subjektiivse komponendi olemasolu. Seda seetõttu, et isik, kes rikub raske hooletuse tõttu arvepidamiseeskirju ega paranda seda viga kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatise esitamiseni, esitab komisjonile raske hooletuse tõttu ebaõiget teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Seega tuleb kontrollida, kas Hispaania rikkus enne ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatise esitamist 2012. aasta märtsis raske hooletuse tõttu arvepidamiseeskirju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="21"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Võimalus panna tegevus süüks nii siseriiklikule kui ka piirkondlikule asutusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Komisjon on delegeeritud otsuse 2012/678 põhjenduse 10 teises lauses märkinud, et raske hooletusena tuleks käsitada seda, kui valitsemissektori eelarve puudujääki ja valitsemissektori võlga käsitlevate andmete eest vastutav isik ei täida ilmselt oma hoolsuskohustust. Komisjon seostab selle õigesti eelarve puudujääki ja võlga käsitlevate andmete kogumise ülesandega, ilma et ta käsitleks üksnes andmete kogumist kogu riigi kohta või looks muidu seose siseriikliku korraga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Saksa-, hispaania- ja prantsuskeelsest versioonist nähtub see selgelt. Ingliskeelne versioon on seevastu ebaselge: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>An unintentional act or omission should be considered a case of serious negligence if a person responsible for the production of general government deficit and debt data is in patent breach of his duty of care.<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Teistsugune järeldus oleks vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei saa liikmesriik tugineda oma õiguskorras kehtivatele sätetele, sealhulgas selle riigi konstitutsioonilist korda puudutavas osas, et õigustada ühenduse õigusest tulenevate kohustuste järgimata jätmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19911213">13.12.1991</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑33/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:476">EU:C:1991:476</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080401">1.4.2008</DATE>, <NAME.CASE>Gouvernement de la Communauté française ja Gouvernement wallon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:178">EU:C:2008:178</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Mis puudutab kohustusi seoses riigieelarve üle järelevalve teostamisega, siis on see põhimõte sõnaselgelt sätestatud protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta artiklites 2 ja 3.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tõhususe tagamiseks vastutavad liikmesriikide valitsused kõnealuse menetluse alusel artikli 2 esimeses alapunktis määratletud avaliku halduse sektori puudujäägi eest. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud menetlused eelarve valdkonnas võimaldavad neil täita aluslepingutest tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid esitavad komisjonile viivitamata ja korrapäraselt aruandeid oma kavandatud ja tegeliku puudujäägi ning oma võla taseme kohta.<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> Vastavalt artikli 2 esimesele taandele tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>riik<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> avalikku haldust üldiselt, st keskvalitsust, piirkondlikku valitsust või kohalikku omavalitsust ning sotsiaalkindlustusfonde.“</P></NOTE> Käesolevas asjas kõne all olev kohustus seisneb selles, et komisjonile tuleb esitada õige teave eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate andmete kohta. Kui piirkondlik asutus esitab siseriiklikule asutusele ebaõiget teavet, ei vabasta see asjaomast liikmesriiki süüst.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Hispaania peab seega vastutama nii pädeva siseriikliku asutuse kui ka Valencia autonoomse piirkonna pädeva asutuse väära käitumise eest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Raske hooletuse esinemine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Pooled vaidlevad selle üle, kas siseriiklik asutus teadis või oleks pidanud enne 2012. aasta maid rikkumistest teadma. Sellest hoolimata ei tule seda küsimust põhjalikumalt käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Seda seetõttu, et Hispaania ei vaidlusta seda, et pädev piirkondlik asutus ei täitnud ilmselt oma hoolsuskohustust, kui ta jättis tervishoiukulud suures ulatuses üldse dokumenteerimata või dokumenteeris need hilinemisega ning edastas siseriiklikule asutusele ebaõiged andmed sellest hoolimata, et piirkondlik kontrollikoda oli juba varakult juhtinud tema tähelepanu vea esinemisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Samuti ei pea selleks, et tuvastada piirkondliku asutuse rasket hooletust, tuginema tegevusele, mis leidis aset enne määruse nr 1173/2011 jõustumist <DATE ISO="20111213">13. detsembril 2011</DATE>. Pigem saab tugineda asjaolule, et piirkondlik asutus ei parandanud oma viga õigel ajal enne teatise esitamist 2012. aasta märtsis. Seetõttu ei kerki tagasiulatuva kohaldamisega seotud probleemid, millele Hispaania on viidanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Sellega, et piirkondlik asutus jättis andmed parandamata, rikkus ta oma hoolsuskohustust sama selgelt kui arvepidamiseeskirjade väära rakendamisega. Asjaolu, et parandamata jätmist puudutav etteheide hõlmab lühemat perioodi, ei õigusta teistsugust hinnangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Hispaania vastuväide, et komisjon ja nõukogu jätsid tähelepanuta asjaolu, et Hispaania avastas rikkumise 2012. aasta mais, teavitas sellest komisjoni ning tegi temaga äärmise hoolsusega ja lojaalselt koostööd, ei ole tulemuslik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Määrava tähtsusega kuupäev selleks, et otsustada, kas määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikes 1 märgitud subjektiivsed tingimused on täidetud, on asjaomase teo toimepanemise aeg, see tähendab andmete komisjonile edastamise aeg.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Selle kohta eespool, punkt 129.</P></NOTE> Pärast seda aset leidnud tegevus ei ole küsimuse jaoks, <HT TYPE="ITALIC">kas</HT> tuleb määrata trahv, tähtis. Nii nagu seda tegelikult on tehtud, saab seda arvesse võtta üksnes delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõike 3 punkti e kohaselt trahvi arvutamisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahejäreldus kolmanda väite kolmanda osa kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Eelnevat arvestades võib tõdeda järgmist: Valencia autonoomse piirkonna pädev asutus jättis pädeva siseriikliku asutuse raske hooletuse tõttu teavitamata arvepidamiseeskirjade väärast rakendamisest minevikus ja selle tulemusel tekkinud olukorrast, kus kõnealusele asutusele esitati ebaõiget teavet. Hispaania peab laskma selle käitumise endale süüks panna, mistõttu ta esitas komisjonile 2012. aasta märtsis esitatud teatises ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta raske hooletuse tõttu ebaõiget teavet eelarvepuudujääki käsitlevate andmete kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Seega on kolmanda väite kolmas osa samuti põhjendamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte kolmanda väite kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kolmas väide tervikuna tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">E.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määratud trahvi korrektne arvutamine (neljas väide)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Neljanda väitega heidab Hispaania nõukogule ette, et see lähtus trahvisumma arvutamisel liiga suurest võrdlussummast. Juhuks, kui Euroopa Kohus peab trahvi määramist õigustatuks, taotleb Hispaania seetõttu trahvi vähendamist 18,93 miljonilt eurolt 8,62 miljoni euroni. Põhjenduseks tugineb Hispaania delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõikele 2 ja sellele, et eelarvepuudujäägi kohta ebaõige teabe esitamise eest on sanktsioonid ette nähtud alles 2011. aasta lõpust. Oma repliigis selgitab Hispaania, et ta tugineb tagasiulatuva jõu puudumisele. Enne nende argumentide käsitlema asumist tuleb kõigepealt kirjeldada, kuidas jõudis nõukogu võrdlussummani, millest ta tuletas trahvi, ja seda, millist arvutamist Hispaania nõuab.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Võrdlussumma arvutamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõike 1 teisele lausele lähtutakse trahvisumma kindlaksmääramisel võrdlussummast, mida kohandatakse, võttes arvesse lõikes 3 osutatud eriasjaolusid. Seda, et nõukogu vähendas summat ühe viiendikuni võrdlussummast, ei sea Hispaania kahtluse alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõikele 2 on võrdlussumma 5% suurimast kahjusummast, mis on seotud ebaõige teabe esitamisega kas valitsemissektori eelarvepuudujäägi või võla kohta asjakohaste aastate lõikes, mida teatis hõlmab seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Teatis, mis esitati 2012. aasta märtsis, oli koostatud kooskõlas määruse nr 479/2009 artikli 3 lõike 2 punktiga a aastate 2008–2012 kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Dokumenteerimata kulud olid 2008. aastal 29 miljonit eurot, 2009. aastal 378 miljonit eurot, 2010. aastal 624 miljonit eurot ja 2011. aastal 862 miljonit eurot, kokku seega 1,893 miljardit eurot.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Nõukogu arvutas dokumenteerimata kulude kogusumma alusel 94,65 miljonit euro suuruse võrdlussumma ja määras sellest ühe viiendiku trahvisummaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Hispaania esitab selle kohta vastuväite, et nõukogu oleks võinud arvesse võtta üksnes 2011. aasta kohta dokumenteerimata jäetud kulud. See oleks viinud 43,1 miljoni euro suuruse võrdlussummani ja 8,62 miljoni euro suuruse trahvisummani.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõike 2 tõlgendus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Mis puudutab seda, et Hispaania tugineb delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõikele 2, siis põhineb see käsitus sellel, et nimetatud sätte kohaselt on otsustava tähtsusega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>suurim kahjusumma<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Sellest järeldab Hispaania, et arvestada võib ainult seda aastat, mil esines kõige suurem erinevus esitatud andmete ja tegelike andmete vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>See seisukoht ei ole veenev, sest delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõikes 2 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>suurim kahjusumma<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> ei puuduta erinevust ühel aastal, vaid on seotud mõjuga, mida avaldab ebaõige teabe esitamine eelarvepuudujääki või võlga käsitlevate andmete kohta. Seda seetõttu, et võrdlussumma on 5% suurimast kahjusummast, mis on seotud ebaõige teabe esitamisega kas valitsemissektori eelarvepuudujäägi või võla kohta asjakohaste aastate lõikes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Enamikus keeleversioonides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Näib, et ainult taani-, eesti- ja rootsikeelses versioonis on kasutatud keskvõrde asemel ülivõrret.</P></NOTE> ei ole seejuures määrava tähtsusega just nimelt <HT TYPE="ITALIC">suurim</HT> kahjusumma, vaid <HT TYPE="ITALIC">suurem</HT> kahjusumma. Kuna iga teatis puudutab mitut aastat, siis tuleks iga-aastaste erinevuste võrdlemisel aga oodata, et on olemas mitu suuremat kahjusummat. Nii oli käesoleval juhul kahjusumma igal aastal suurem kui sellele eelneval aastal. Delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõike 2 kohaldamine seab aga tingimuseks, et otsustava tähtsusega summa saaks selgelt kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Lisaks näitab selle tunnuse asend otsuse enamikus keeleversioonides, et see puudutab võimalikke erinevusi eelarvepuudujääki ja võlasummasid puudutavates kõrvalekalletes, kuid mitte erinevusi iga-aastaste summade vahel. Saksakeelses versioonis on kasutatud selle selgitamiseks koguni kiillauset, mis on pigem ebatavaline stiilivõte. Muudes keeleversioonides, eelkõige hispaania keeles ja keeltes, kus on kasutatud ülivõrret, tuleneb see tähtsus loomulikul viisil lause struktuurist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Sõnastusel põhinev tõlgendus vastab muu hulgas ka eesmärgile määrata proportsionaalne karistus. Kui ebaõige teabe esitamine puudutab ainult ühte aastat, siis on selle raskusaste ilmselt väiksem kui juhul, kui see puudutab mitut aastat. Järelikult oleks ebaproportsionaalne käsitleda mõlemat juhtumit sarnaselt, kui karistuse arvutamisel võetakse arvesse ainult ühte teatud aastat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Kuna käesoleval juhul on tegemist ainult ühe ebaõige teatisega, siis ei ole muu hulgas tarvis selgitada, kuidas tuleks võrdlussumma vastavalt delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõike 3 punktile d arvutada juhul, kui ebaõigeid arve teatataks korduvalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tagasiulatuva kohaldamise keeld</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Teiseks esitab Hispaania argumendi tagasiulatuva jõu puudumise kohta. Kuna määrus nr 1173/2011 jõustus alles <DATE ISO="20111213">13. detsembril 2011</DATE>, siis ei saa arvesse võtta Hispaania tegevust aastatel 2008–2010.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Ka need argumendid ei ole tulemuslikud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Olenemata sellest, kas liikmesriigid saavad tugineda harta artikli 49 lõike 1 esimesele lausele, kus on sätestatud karistuste tagasiulatuva kohaldamise keeld, ei pea nad mingil juhul leppima karistusnormidega, millel on tagasiulatuv jõud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121211">11.12.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑610/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:781">EU:C:2012:781</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teistsugune hoiak ei oleks õigusel rajanevas liidus aktsepteeritav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on karistuste tagasiulatuva kohaldamise keelu rikkumist puudutav etteheide siiski põhjendamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171.</NO.P><TXT>Nagu eespool juba märgitud, määratakse trahv vastavalt määruse nr 1173/2011 artikli 8 lõikele 1 selle eest, et komisjonile on esitatud ebaõiget teavet, mitte ebaõige teabe eest enne selle esitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172.</NO.P><TXT>Hispaania esitas karistuse esemeks oleva teatise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta 2012. aasta märtsis ja seega pärast määruse nr 1173/2011 jõustumist. Selles märgitud andmed eelarvepuudujäägi kohta aastatel 2008‑2011 olid nende esitamise kuupäeval ebaõiged. Asjaolu, et arvepidamiseeskirjade väär kohaldamine, mis viis ebaõige teatiseni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta, oli alanud ammu enne <DATE ISO="20111213">13. detsembrit 2011</DATE>, seda ei muuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173.</NO.P><TXT>Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte rikkumisega oleks tegemist ainult siis, kui nõukogu oleks delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõike 3 punkti d alusel võtnud trahvi arvutamisel arvesse, et teatistes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta aastatel 2008–2011 esitati samuti ebaõiged andmed. Seda seetõttu, et sellega oleks ta nende teatiste esitamise eest kaudselt karistuse määranud, kuigi määrus nr 1173/2011 jõustus alles pärast nende teatiste esitamist. Vaidlustatud otsuse põhjenduse 11 kohaselt ei võtnud aga nõukogu ebaõigeid teatisi, mis olid esitatud aastate 2008–2011 kohta, just nimelt arvesse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174.</NO.P><TXT>Seega arvutas nõukogu võrdlussumma õigesti. Ta ei mõistnud valesti delegeeritud otsuse 2012/678 artikli 14 lõikes 2 sätestatud nõudeid ega rikkunud ka tagasiulatuva kohaldamise keeldu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0175"><NO.P>175.</NO.P><TXT>Neljas väide on järelikult samuti põhjendamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">F.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0176"><NO.P>176.</NO.P><TXT>Kuna ühegi Hispaania esitatud väitega ei saa nõustuda, tuleb hagi jätta juhul, kui Euroopa Kohus ei suuna vaidlust tagasi Üldkohtusse, põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0177"><NO.P>177.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus järgib minu arvamust ja suunab hagi tagasi Üldkohtusse, ei tule veel teha otsust kohtukulude kandmise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0178"><NO.P>178.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus teeb selles vaidluses siiski otsuse, siis on vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna minu esitatud lahenduse kohaselt võidab kohtuvaidluse nõukogu, tuleb kohtukulud välja mõista Hispaanialt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0179"><NO.P>179.</NO.P><TXT>Siiski on kodukorra artikli 140 lõikes 1 kindlaks määratud, et menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid kannavad ise oma kohtukulud. Seetõttu kannab komisjon ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0180"><NO.P>180.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Saata kohtuasi Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu (C‑521/15) tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0181"><NO.P>181.</NO.P><TXT>Juhuks kui Euroopa Kohus seda ettepanekut ei järgi, teen ma teise võimalusena ettepaneku jätta hagi rahuldamata ja jätta kohtukulud Hispaania kanda, välja arvatud komisjoni kohtukulud, sest komisjon peab need ise kandma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>