EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
27. november 2025 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu finantshuvide kaitse – Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 – Mõiste „eeskirjade eiramine“ – Artikli 1 lõige 2 – Aegumistähtajad – Artikkel 3 – Tähtaegade alguspunkt ja kestus – Liidu vahenditest kaasrahastatav projekt
Kohtuasjas C‑539/24,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Nejvyšší správní soudi (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus) 31. juuli 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. augustil 2024, menetluses
Mikroregion Porta Bohemica
versus
Odvolací finanční ředitelství,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president F. Biltgen, Euroopa Kohtu asepresident T. von Danwitz esimese koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud I. Ziemele, A. Kumin ja S. Gervasoni (ettekandja),
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
|
– |
Mikroregion Porta Bohemica, esindaja: advokát J. Sedláček, |
|
– |
Tšehhi valitsus, esindajad: J. Očková, M. Smolek ja J. Vláčil, |
|
– |
Euroopa Komisjon, esindajad: J. Hradil ja C. Valero, |
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
|
1 |
Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340) artikli 3 lõigete 1 ja 3 tõlgendamist. |
|
2 |
Taotlus on esitatud Mikroregion Porta Bohemica ja Odvolací finanční ředitelství (maksuvaidluste komisjon, Tšehhi Vabariik) (edaspidi „maksuhaldur“) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab eeskirjade eiramise aegumistähtaega osaliselt Euroopa Liidu vahenditest rahastatud projekti raames sõlmitud riigihankelepingute puhul. |
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
|
3 |
Määruse nr 2988/95 artiklis 1 on sätestatud: „1. [Liidu] finantshuvide kaitsmiseks võetakse käesolevaga vastu üldised eeskirjad [liidu] õiguse suhtes toimunud eeskirjade eiramise ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja -karistuste kohta. 2. „Eeskirjade eiramine“ tähendab [liidu] õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks [liidu] üldeelarvet või [selle] juhitavaid eelarveid kas otse [liidu] nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.“ |
|
4 |
Määruse artikkel 3 on sõnastatud järgmiselt: „1. Aegumistähtaeg menetluste algatamiseks on neli aastat alates artikli 1 lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramise toimepanekust. Valdkondade eeskirjades võib sätestada lühema ajavahemiku, mis aga ei või olla vähem kui kolm aastat. Jätkuvate või korduvate eeskirjade eiramiste korral hakatakse aegumistähtaega arvestama päevast, mil eiramine lõpeb. Mitmeaastaste programmide korral ei aegu asi mingil juhul enne programmi täielikku lõpetamist. Menetluste aegumistähtaeg katkeb, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest. Aegumistähtaega hakatakse arvestama pärast iga katkestust uuesti. Asi aegub lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on peatatud vastavalt artikli 6 lõikele 1. 2. Halduskaristuse otsuse täitmiseks on aega kolm aastat. See ajavahemik algab lõpliku otsuse langetamise kuupäevast. Katkemist ja peatamist reguleeritakse vastavate siseriikliku õiguse sätetega. 3. Liikmesriikidele jääb võimalus kohaldada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatust pikemat ajavahemikku.“ |
|
5 |
Määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud: „Piiramata kohaldatavaid [liidu] haldusmeetmeid ja -karistusi, mis käesoleva määruse jõustumise ajal on vastu võetud valdkondade eeskirjade alusel, võib selliste finantskaristuste, nagu näiteks haldustrahvide määramise peatada pädeva asutuse otsusega, kui asjaomase isiku suhtes on samade faktide põhjal algatatud kriminaalmenetlus. Haldusmenetluste peatamine katkestab artiklis 3 sätestatud aegumistähtaja.“ |
Tšehhi õigus
|
6 |
Seaduse nr 218/2000 eelarve-eeskirjade ja teatavate seotud seaduste muutmise kohta (zákon č. 218/2000 Sb., o rozpočtových pravidlech a o změně některých souvisejících zákonů) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis on artikli 44 bis lõikes 9 sätestatud: „Eelarvedistsipliini rikkumise korral nõutavaid karistusmakseid ja kohaldatavaid trahve haldavad maksuhaldurid vastavalt [seadusele nr 280/2009, millega kehtestatakse maksuseadustik (zákon č. 280/2009 Sb., daňový řád)] […]. Eelarvedistsipliini rikkumise korral määratavate maksetega seotud menetluses on distsipliini rikkunud isik maksukohustuslase staatuses. Maksuhaldur edastab taotluse korral karistusmaksetega seotud menetluste käigus saadud teabe riigiasutusele, kes tegi otsuse riigieelarvest, riigivarast, riigifondist või riiklikust fondist vahendite eraldamise kohta, ning selliste eraldiste kontrollimiseks ja riigieelarvest või muudest riiklikest vahenditest saadud vahendite kasutamise kontrollimiseks volitatud asutusele, kui tegemist on teabega, mis on seotud karistusmaksete sissenõudmisega eelarvedistsipliini rikkumise eest; sama kehtib ka liidu pädeva asutuse ja haldusasutuse kohta, kes haldab välisriigist üle kantud vahendeid. Eelarvedistsipliini rikkumisest tulenev trahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates maksuotsuse teatavakstegemisest. Karistusmakse ja trahvi võib sisse nõuda kuni kümne aasta jooksul alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, mil eelarvedistsipliini rikkumine toime pandi.“ |
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
|
7 |
Mikroregion Porta Bohemica on Tšehhi õiguse alusel vabatahtlikult moodustatud omavalitsusliit, millel on juriidilise isiku staatus. Ministerstvo životního prostředí (keskkonnaministeerium, Tšehhi Vabariik) 4. aprilli 2014. aasta otsusega ja 15. aprilli 2014. aasta lepinguga anti talle rahalisi vahendeid projekti jaoks, mille eesmärk oli välja töötada üleujutuste vastu võitlemise digitaalne kava ning hankida oma tegevuspiirkonna omavalitsuste teavitamise ja hoiatamise süsteem. |
|
8 |
Need rahalised vahendid pidid katma 90% selle projekti rahastamiskõlblikest kuludest, 85% nendest kuludest (5341683,05 Tšehhi krooni (CZK) ehk ligikaudu 215000 eurot) rahastas liidu Ühtekuuluvusfond ja 5% (314216,65 krooni ehk ligikaudu 12500 eurot) Tšehhi Vabariigi riiklik keskkonnafond. Mikroregion Porta Bohemica rahastas ülejäänud 10% (628433,30 krooni ehk ligikaudu 25000 eurot) omavahenditest. |
|
9 |
Mikroregion Porta Bohemica suhtes viidi ajavahemikul 26. veebruarist 2020 kuni 3. septembrini 2021 läbi maksukontroll, milles toodi välja mitu rikkumist selle projekti elluviimiseks tema sõlmitud ehitustööde hankemenetluses, nimelt eelkõige asjaolu, et hankemenetlusest ei kõrvaldatud mitut pakkumust, mis ei vastanud hanke alusdokumentidele, täitmise tähtaja õigusvastane edasilükkamine ja hankelepingu ettenähtud tähtaja jooksul avaldamata jätmine tema veebisaidil. Kontrolli tulemusel tegi maksuhaldur 10. septembril 2021 kaks maksuotsust eelarvedistsipliini rikkumise kohta, nõudes Mikroregion Porta Bohemicalt sisse vastavalt 1259646 krooni (ligikaudu 50500 eurot) ja 74089 krooni (ehk ligikaudu 3000 eurot), s.o kokku 23,58% saadud rahalistest vahenditest. |
|
10 |
Maksuhaldur parandas 9. detsembril 2022 ühe maksuotsuse sõnastust ja jättis rahuldamata Mikroregion Porta Bohemica vaide, milles olid vaidlustatud tasumisele kuuluvad summad. |
|
11 |
Viimane vaidlustas vaide rahuldamata jätmise otsuse Krajský soud v Ústí nad Labemis (Ústí nad Labemi maakonnakohus, Tšehhi Vabariik), kes tühistas selle põhjendusel, et määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud menetluse algatamise tähtaeg, mis on neli aastat alates eeskirjade eiramise toimepanekust, oli maksukontrolli alustamise kuupäevaks möödunud, samuti oli tagasimakstavate summade kindlaksmääramise hetkel möödunud selle määruse artikli 3 lõike 1 neljandas lõigus ette nähtud tähtaeg otsuse tegemiseks abi tagastamise kohustuse kohta. |
|
12 |
Maksuhaldur esitas Krajský soud v Ústí nad Labemi (Ústí nad Labemi maakonnakohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse Nejvyšší správní soudile (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. |
|
13 |
Esiteks väitis maksuhaldur selles kohtus, et määrust nr 2988/95 ei kohaldata kogu tuvastatud eeskirjade eiramise suhtes, vaid üksnes selle osa suhtes, mis vastab liidu kaasrahastamise määrale. Seega ei takista miski kohaldamast seaduse nr 218/2000 põhikohtuasja vaidluse suhtes kohaldatava redaktsiooni artikli 44 bis lõikes 9 ette nähtud tähtaega vahendite suhtes, mille riiklik keskkonnafond andis Mikroregion Porta Bohemica käsutusse. Teiseks leidis maksuhaldur, et vastavalt määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikele 3 võimaldab artikli 44 bis lõige 9, mis näeb eelarvedistsipliini rikkumise eest tasumisele kuuluva summa kindlaksmääramise otsuse tegemiseks ette kümneaastase tähtaja, Tšehhi Vabariigil kohaldada pikemat tähtaega, kui on ette nähtud selle määruse artikli 3 lõikes 1. |
|
14 |
Esimese punktiga seoses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus eelkõige selgitada, millised järeldused tuleb teha käibemaksu valdkonnas tehtud Euroopa Kohtu 13. juuli 2023. aasta otsusest Napfény-Toll (C‑615/21, EU:C:2023:573) ning asjaolust, et liit ja liikmesriigid teostavad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning keskkonna valdkonnas jagatud pädevust. Ta soovib sisuliselt teada, kas projektide puhul, mida rahastatakse nii liidu kui ka riigisisestest vahenditest, tuleb määrust nr 2988/95 kohaldada kogu rahastamise suhtes või mitte. |
|
15 |
Teises punkti kohta märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et pidades silmas Euroopa Kohtu aktuaalset kohtupraktikat, on tal kahtlusi, kas määruse nr 2988/95 artikli 3 lõige 3 lubab liikmesriikidel pikema aegumistähtaja ette näha üksnes karistuse määramise otsuse vastuvõtmiseks ja kohaldada ülejäänud osas selle määruse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud tähtaegu. Samuti soovib ta teada, kas liikmesriigid võivad muuta sellise otsuse tegemiseks ette nähtud aegumistähtaja alguspunkti, nähes ette, et see tähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepanemise aastale järgneva kalendriaasta esimesest päevast, mitte rikkumise toimepaneku kuupäevast. |
|
16 |
Neil asjaoludel otsustas Nejvyšší správní soud (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
Eelotsuse küsimuste analüüs
Esimese küsimuse esimene osa ja teine küsimus
|
17 |
Esimese küsimuse esimese osaga ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 2988/95 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, kes ei ole kasutanud võimalust näha menetluste algatamiseks ette pikemat aegumistähtaega kui selle määruse artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nelja-aastane aegumistähtaeg, võib halduskaristuse otsuse tegemisel ette näha tähtaja, mis on pikem kui kahekordne nelja-aastane tähtaeg. Jaatava vastuse korral küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, millist tähtaega peab see liikmesriik sellisel juhul kohaldama menetluste alustamiseks. |
|
18 |
Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimene ja teine lõik näevad ette, et aegumistähtaeg eeskirjade eiramise menetlemiseks, mis võib kahjustada liidu finantshuve, on üldjuhul neli aastat alates eiramise toimepanekust või korduva või jätkuva rikkumise korral päevast, mil eeskirjade eiramine lõpeb. |
|
19 |
Selle määruse artikli 3 lõike 1 neljandas lõigus on kehtestatud absoluutne ülempiir, mida kohaldatakse eeskirjade eiramise suhtes menetluse algatamise aegumistähtajale, ja asi aegub lõplikult päeval, mil artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on peatatud vastavalt selle määruse artikli 6 lõikele 1 (6. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Emporiki Serron – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton, C‑42/24, EU:C:2025:56, punkt 39). |
|
20 |
See absoluutne aegumistähtaeg aitab kaasa ettevõtjate õiguskindluse tagamisele, hoides ära selle, et eeskirjade eiramise osas menetluse algatamise aegumistähtaega on tähtaega katkestavate korduvate toimingutega võimalik lõputult pikendada (vt selle kohta 6. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Emporiki Serron – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton, C‑42/24, EU:C:2025:56, punkt 40). |
|
21 |
Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikes 3 on omakorda sätestatud, et liikmesriikidele jääb võimalus kohaldada artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatust pikemat ajavahemikku. |
|
22 |
Nendest sätetest tuleneb, et määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikes 3 sisalduv viide selle määruse artikli 3 lõikele 1 võimaldab liikmesriikidel kohaldada artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud menetluste nelja-aastasest aegumistähtajast üksnes pikemat tähtaega. Viimati nimetatud tähtaeg on pealegi ainus, mille kestus on selles lõikes kindlaks määratud. |
|
23 |
Seevastu ei luba määruse nr 2988/95 artikli 3 lõige 3 liikmesriikidel kalduda kõrvale selle määruse artikli 3 lõike 1 neljandas lõigus sätestatud reeglist, mille kohaselt peab karistuse määramise otsuse tegemiseks ette nähtud aegumistähtaeg olema igal juhul võrdne kahekordse menetluste algatamise aegumistähtajaga, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on selle määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt kriminaalmenetluse algatamise tõttu peatatud. |
|
24 |
Euroopa Kohus on sellega seoses otsustanud, et kui liikmesriik on kasutanud määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikes 3 antud võimalust kohaldada pikemat aegumistähtaega kui nimetatud määruse artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus ette nähtud nelja-aastane aegumistähtaeg, siis tuleb arvutada sellise otsuse vastuvõtmiseks absoluutset aegumistähtaega lähtuvalt pikemast aegumistähtajast (vt selle kohta 6. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Emporiki Serron – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton, C‑42/24, EU:C:2025:56, punktid 41 ja 42 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
25 |
Sellest järeldub, et liikmesriik ei saa ette näha aegumistähtaega sellise karistuse määramise otsuse vastuvõtmiseks, mille kestus on pikem kui määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus menetluste algatamiseks ette nähtud nelja-aastane aegumistähtaeg, ilma et ta oleks eelnevalt kasutanud selle määruse artikli 3 lõikes 3 antud võimalust näha menetluste aegumistähtaegade osas ette pikem kui nelja-aastane tähtaeg. |
|
26 |
Arvestades eelmises punktis esitatud tõlgendust, ei ole vaja vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele menetluste aegumistähtaja kestuse kohta, mis on kohaldatav juhul, kui liikmesriigi ametiasutused on piirdunud sellise otsuse vastuvõtmiseks ette nähtud absoluutsest aegumistähtajast erandi tegemisega. |
|
27 |
Lõpuks tuleb täpsustada, et kui liikmesriigi pädevad asutused ei ole kehtestanud menetluste algatamiseks aegumistähtaega, mis erineb määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatust, peab menetluse algatama tingimata selles sättes ette nähtud nelja-aastase tähtaja jooksul. |
|
28 |
Eeltoodut arvestades tuleb esimese küsimuse esimesele osale ja teisele küsimusele vastata, et määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 neljandat lõiku ja lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik, kes ei ole kasutanud võimalust ette näha menetluste algatamise aegumistähtaega, mis on pikem kui selle määruse artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nelja-aastane aegumistähtaeg, ei või halduskaristuse otsuse tegemiseks ette näha absoluutset aegumistähtaega, mis on kaks korda pikem kui nelja-aastane tähtaeg. |
Esimese küsimuse teine osa
|
29 |
Esimese küsimuse teise osaga palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas määruse nr 2988/95 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik määrab ühekordse eeskirjade eiramise korral halduskaristuse otsuse tegemiseks absoluutse aegumistähtaja alguspunktiks järgmise kalendriaasta esimese päeva, mitte eeskirjade eiramise kuupäeva. |
|
30 |
Sellega seoses nähtub määruse nr 2988/95 artikli 3 lõigete 1 ja 3 sõnastusest, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 4, et seda sätet kehtestades soovis liidu seadusandja üksnes võimaldada liikmesriikidel pikendada aegumistähtaega võrreldes selle määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatuga, välistades selle tähtaja alguse mis tahes muutmise (6. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Emporiki Serron – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton, C‑42/24, EU:C:2025:56, punkt 27). |
|
31 |
See tõlgendus on kohaldatav ka halduskaristuse otsuse tegemiseks absoluutse aegumistähtaja alguspunkti suhtes, kuna määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 neljanda lõigu kohaselt määratakse absoluutse aegumistähtaja tunnused kindlaks menetluse algatamise aegumistähtaja alusel. |
|
32 |
Eeltoodut arvestades tuleb esimese küsimuse teisele osale vastata, et määruse nr 2988/95 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriik määrab eeskirjade eiramise eest halduskaristuse otsuse tegemiseks kulgema hakkava absoluutse aegumistähtaja alguspunktiks selle kalendriaasta esimese päeva, mis järgneb kalendriaastale, mil eeskirju eirati. See tähtaeg hakkab määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu kohaselt igal juhul kulgema eeskirjade eiramise kuupäevast või korduva või jätkuva eeskirjade eiramise korral alates päevast, mil eeskirjade eiramine lõppes. |
Kolmas küsimus
|
33 |
Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 2988/95 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud aegumistähtaegu kohaldatakse eeskirjade eiramisele, mis mõjutab liidu poliitikaga seotud projekti rahastamist, kaasa arvatud juhul, kui see eeskirjade eiramine kahjustab või võib kahjustada nii liidu kui ka liikmesriigi finantshuve. |
|
34 |
Kõigepealt, kuigi Euroopa Komisjon seab kahtluse alla kolmanda küsimuse vastuvõetavuse põhjusel, et selle sõnastus on liiga üldine ja hüpoteetiline, tuleb märkida, et eelotsusetaotlus sisaldab tervikuna piisavalt teavet, mis võimaldab Euroopa Kohtul mõista talle esitatud küsimuste ulatust, mida komisjon pealegi tunnistab, ning et sellel küsimusel ei ole ilmselgelt mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega. Neil asjaoludel on kolmas küsimus vastuvõetav. |
|
35 |
Sellele küsimusele antava vastuse puhul väärib kordamist, et määruse nr 2988/95 artikkel 3 reguleerib liidu finantshuve kahjustada võivate eeskirjade eiramise suhtes kohaldatavaid aegumistähtaegu. |
|
36 |
Selle artikli lõike 1 esimene lõik viitab mõiste „eeskirjade eiramine“ osas selle määruse artikli 1 lõikele 1, milles on sätestatud, et „[liidu] finantshuvide kaitsmiseks võetakse käesolevaga vastu üldised eeskirjad [liidu] õiguse suhtes toimunud eeskirjade eiramise ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja -karistuste kohta“. |
|
37 |
Määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 kohaselt tähendab selle artikli lõikes 1 nimetatud mõiste „eeskirjade eiramine“„[liidu] õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks [liidu] üldeelarvet või [selle] juhitavaid eelarveid kas otse [liidu] nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu“. |
|
38 |
Selle sätte sõnastus, mis viitab tegevusele või tegevusetusele, „mis kahjustab või kahjustaks“ liidu eelarvet või tema hallatavaid eelarveid, ei piira määruses nr 2988/95 ette nähtud eeskirjade – mille hulka kuuluvad ka artiklis 3 sätestatud aegumisnormid – kohaldamist üksnes eeskirjade eiramise tagajärgedega liidu finantshuvidele, vaid vastupidi, võib arvata, et neid eeskirju kohaldatakse kõigi eeskirjade eiramise suhtes, millel võivad olla sellised tagajärjed, olenemata sellest, kui suurt osa rahastatakse liidu vahenditest. |
|
39 |
Samuti ei tulene ei määruse nr 2988/95 artikli 1 lõikest 2 ega selle määruse ühestki muust sättest, et asjaolu, et liit teostab jagatud pädevust valdkonnas, millega on seotud projekt, mille raames eeskirjade eiramine toime pandi, takistaks vähemalt osaliselt selles määruses ette nähtud eeskirjade kohaldamist. |
|
40 |
Eelmistes punktides mainitud tõlgendust kinnitab asjaolu, et kaasrahastatava projekti puhul võib sama eeskirjade eiramine kahjustada ühtaegu nii liidu üldeelarvet või liidu juhitavaid eelarveid kui ka liikmesriikide eelarveid, mistõttu oleks kunstlik eristada jagamatule eeskirjade eiramisele kohaldatavaid eeskirju selle põhjal, kust on saadud eiramisest mõjutatud rahastus. |
|
41 |
Lisaks, kui arvata, et määruse nr 2988/95 artikkel 3 reguleerib ainult sellise eeskirjade eiramise tagajärgi liidu finantshuvidele, tähendaks see, et sama tegu võib olla erinevate aegumistähtaegade objektiks sõltuvalt sellest, kas see võib mõjutada liidu finantshuve või riiklikke finantshuve, mis võib viia vastuoluliste otsuste vastuvõtmiseni ja oleks vastuolus kõnealuse sättega taotletava õiguskindluse eesmärgiga (vt selle kohta 6. veebruari 2025. aasta kohtuotsus Emporiki Serron – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton, C‑42/24, EU:C:2025:56, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
42 |
Sellest järeldub, et nagu Euroopa Kohus on 8. mai 2024. aasta kohtuotsuses Finanzprokuratur (C‑734/22, EU:C:2024:395, punkt 27 jj) kaudselt nõustunud, on määruse nr 2988/95 artikkel 3 kohaldatav kaasrahastatava projekti raames toime pandud eeskirjade eiramise suhtes, ilma et oleks vaja kohaldada aegumisnorme, kuna eeskirjade eiramine mõjutab ka riiklikke finantshuve. |
|
43 |
Veel tuleb täpsustada, et 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus Napfény-Toll (C‑615/21, EU:C:2023:573, punkt 31), millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, ei sea seda järeldust kahtluse alla. Erinevalt käesolevast kohtuasjast, mis puudutab eeskirjade eiramist, mis tõi kaasa põhjendamatu kuluartikli, käsitles selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasi eraldiseisvat küsimust, kas käibemaksu valdkonnas toimunud eeskirjade eiramine kuulub või ei kuulu määruse nr 2988/95 kohaldamisalasse „otseselt [liidu] nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise“ tõttu selle määruse artikli 1 lõike 2 tähenduses. |
|
44 |
Eeltoodust tulenevalt tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 2988/95 artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et selles ette nähtud aegumistähtaegu kohaldatakse eeskirjade eiramisele, mis mõjutab liidu poliitikaga seotud projekti rahastamist, sealhulgas juhul, kui see eeskirjade eiramine kahjustab või võib kahjustada nii liidu kui ka liikmesriigi finantshuve. |
Kohtukulud
|
45 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
|
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: |
|
|
|
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: tšehhi.