<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-321/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0321</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:866">EU:C:2020:866</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20201028">28.10.2020</DATE> – Kohtuasi C‑321/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Bundesrepublik Deutschland (teemaksumäärade kindlaksmääramine kiirteede kasutamise eest)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20201028">28. oktoober 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 1999/62/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/38/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Raskete kaubaveokite maksustamine teatavate infrastruktuuride kasutamise eest</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 9</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7a lõiked 1 ja 2</KEYWORD><KEYWORD>Teemaks</KEYWORD><KEYWORD>Infrastruktuurikulude katmise põhimõte</KEYWORD><KEYWORD>Infrastruktuurikulud</KEYWORD><KEYWORD>Kasutuskulud</KEYWORD><KEYWORD>Liikluspolitsei kulud</KEYWORD><KEYWORD>Kulude ületamine</KEYWORD><KEYWORD>Vahetu õigusmõju</KEYWORD><KEYWORD>Liiga kõrge teemaksumäära põhjendamine tagantjärele</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuotsuse ajalise kehtivuse piiramine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑321/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfaleni (Nordrhein-Westfaleni liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) <DATE ISO="20190328">28. märtsi 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20190418">18. aprillil 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">BY,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">CZ</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Bundesrepublik Deutschland,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.‑C. Bonichot, kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta (ettekandja), kohtunikud C. Toader, M. Safjan ja N. Jääskinen,</P><P>kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Krausenböck,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20200304">4. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>CZ ja BY, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> M. Pfnür ja A. Winczura,</P></ITEM><ITEM><P>Bundesrepublik Deutschland, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwälte</HT> J. Hilf, F. Montag ja M. Schleifenbaum,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: D. Klebs ja J. Möller,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: W. Mölls ja N. Yerrell,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20200618">18. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19990617">17. juuni 1999. aasta</DATE> direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="187" PAGE.FIRST="42" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 187, lk 42</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/04, lk 372), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060517">17. mai 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/38/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="157" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 157, lk 8</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>muudetud direktiiv 1999/62<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artikli 7 lõike 9 ja artikli 7a lõigete 1 ja 2 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud ühelt poolt BY ja CZ ning teiselt poolt Bundesrepublik Deutschlandi (Saksamaa Liitvabariik) vahelises kohtuvaidluses seoses BY ja CZ nõudega tagastada Saksamaa riiklike kiirteede kasutamise eest teemaksuna tasutud summa.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Muudetud direktiivi 1999/62 artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">üleeuroopaline teedevõrk</HT> – Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19960723">23. juuli 1996. aasta</DATE> otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) [(<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="228" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1996">EÜT 1996, L 228, lk 1</REF.DOC.OJ>) – otsust on viimati muudetud nõukogu <DATE ISO="20061120">20. novembri 2006. aasta</DATE> määrusega nr 1791/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="363" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 363, lk 1</REF.DOC.OJ>)] I lisa 2. jaos määratletud teedevõrk, mida on illustreeritud vastavate kaartidega. Kaardid vastavad kõnealuse otsuse regulatiivosas ja/või II lisas nimetatud seonduvatele jagudele;</TXT></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>aa)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ehituskulud</HT> – ehitusega seotud kulud, sealhulgas vajaduse korral järgmiste tegevuste rahastamiskulud:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>uus infrastruktuur või uus infrastruktuuri parandamine (kaasa arvatud oluline teekonstruktsiooni remont) või</P></ITEM><ITEM><P>infrastruktuur või infrastruktuuri parandamine (kaasa arvatud oluline teekonstruktsiooni remont), mis on valminud mitte rohkem kui 30 aastat enne <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE>, kui <DATE ISO="20080610">10. juunil 2008</DATE> kehtib juba teemaksude korraldus, või on valminud mitte rohkem kui 30 aastat enne mis tahes uue teemaksude korralduse kehtestamist, mis on toimunud pärast <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE>; enne nimetatud tähtaegu valminud infrastruktuuri või infrastruktuuri parandamise kulusid võib samuti lugeda ehituskuludeks, kui</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>liikmesriik on kehtestanud teemaksude korra, mis näeb ette nimetatud kulude katmise teemaksude süsteemi halduriga sõlmitud lepingu alusel või muude samaväärse toimega õigusaktide alusel, mis jõustuvad enne <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE>, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>liikmesriik suudab tõendada, et asjaomase infrastruktuuri ehitamise põhjuseks oli asjaolu, et selle projekteeritud elueaks oli rohkem kui 30 aastat.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ITEM></LIST></P><?PAGE NO="3"?><P>Igal juhul ei tohi arvesse võetavate ehituskulude summa ületada <DATE ISO="20080610">10. juunil 2008</DATE> või uue teemaksu korralduse kehtestamise kuupäeval, kui see on hilisem kuupäev, kasutuses olevate infrastruktuuri komponentide käesoleval hetkel järele jäänud projekteeritud elueale proportsionaalselt vastavat summat.</P><P>Infrastruktuuri või infrastruktuuri parandamise kulud võivad hõlmata mis tahes spetsiifilisi infrastruktuuri kulusid, mis on kavandatud vähendama müraga seotud saastet või parandama teeohutust, ning infrastruktuuri haldaja tegelikke makseid, mis ta on teinud, lähtudes sellistest objektiivsetest keskkonnakaalutlustest nagu kaitse pinnase saastumise eest;</P><P>[…]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">teemaks</HT> – kindlaksmääratud summa, mis tasutakse siis, kui sõiduk läbib artikli 7 lõikes 1 osutatud infrastruktuuri kahe punkti vahelise kindla vahemaa; summa sõltub läbitavast vahemaast ja sõiduki tüübist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ba)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kaalutud keskmine teemaks</HT> – kindla ajavahemiku jooksul teemaksudest saadud kogutulu, mis on jagatud teedevõrgul, kus on selle ajavahemiku jooksul kehtestatud teemaks, läbitud sõidukikilomeetrite arvuga ning nii tulu kui ka sõidukikilomeetrid on arvutatud sõidukite kohta, mille suhtes kohaldatakse teemaksu;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 7 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada teemaksud ja/või kasutusmaksud üleeuroopalise teedevõrgu või selle võrgu osade suhtes ainult lõigetes 2 kuni 12 sätestatud tingimustel. See ei piira liikmesriikide õigust kohaldada asutamislepingu kohaselt teemakse ja/või kasutusmakse teede suhtes, mis ei kuulu üleeuroopalisse teedevõrku, kaasa arvatud paralleelsed teed, millele võidakse liiklus üleeuroopalisest teedevõrgust kõrvale juhtida ja/või mis pakuvad kõnealuse võrgu teatud osadele otsest konkurentsi, või mootorsõidukite suhtes, mida ei ole üleeuroopalise teedevõrgu kontekstis hõlmatud mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>sõiduk<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, eeldades, et teemaksude ja/või kasutusmaksude kehtestamine sellistele teedele ei ole rahvusvahelise liikluse suhtes diskrimineeriv ega too endaga kaasa konkurentsi moonutamist erinevate ettevõtjate vahel.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Teemaksud põhinevad ainult infrastruktuuri kulude katmise põhimõttel. Täpsemalt, kaalutud keskmised teemaksud peavad olema seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehituskuludega ning kasutus-, hooldus- ja arenduskuludega. Kaalutud keskmised teemaksud võivad samuti hõlmata turutingimustel põhinevat kapitalitulu või kasumimarginaali.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 7a lõigetes 1–3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Asjaomase infrastruktuuri võrgu või sellise võrgu selgelt määratletud osa suhtes kehtestatavate kaalutud keskmiste teemaksude tasemete kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse artikli 7 lõikes 9 nimetatud erinevaid kulusid. Arvesse võetavad kulud peavad vastama teedevõrgule või teedevõrgu osale, mille suhtes teemakse nõutakse, ja sõidukitele, millele teemaksu kohaldatakse. Liikmesriigid võivad valida mitte katta neid kulusid teemaksudest saadavate tuludega või katta ainult teatud protsendi nendest kuludest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Teemaksud määratakse kindlaks vastavalt artiklile 7 ja käesoleva artikli lõikele 1.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriikide poolt pärast <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE> rakendatava uue teemaksude korralduse jaoks, mis ei hõlma teemaksude kontsessioonile andmist, arvestavad liikmesriigid kulusid, kasutades III lisas sätestatud üldpõhimõtetest lähtuvat metoodikat.</ALINEA><ALINEA>Uute kontsessioonile antavate, pärast <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE> rakendatavate teemaksude maksimaalne tase vastab tasemele, mis oleks saadud III lisas sätestatud üldpõhimõtetest lähtuvat metoodikat kasutades, või on sellest madalam. Sellise vastavuse hindamine tuleb teha mõistlikult pika võrdlusperioodi alusel, mis on sobiv kontsessioonilepingu laadiga.</ALINEA><ALINEA>Teemaksude korralduse suhtes, mis kehtib <DATE ISO="20080610">10. juunini 2008</DATE> või millele on enne <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE> tulenevalt riigihanke protsessist saadud pakkumised või antud vastused vastavalt läbirääkimiste menetlusele saadetud läbirääkimiste kutsetele, ei kohaldata käesolevas lõikes sätestatud kohustusi, kuni need korraldused kehtivad ja eeldusel et neid ei muudeta oluliselt.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Muudetud direktiivi 1999/62 III lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Kulude jaotuse ja teemaksude arvutamise üldpõhimõtted<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> punktis 3 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Tegevuskulud, juhtimiskulud ja maksustamiskulud</P><P>Nimetatud kulud sisaldavad kõiki infrastruktuuri haldaja kantud kulusid, mis ei ole hõlmatud 2. jaos ning mis on seotud infrastruktuuri ja teemaksude süsteemi rakendamise, tegevuse ja juhtimisega. Need hõlmavad eelkõige järgmist:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>teemaksu kogumise kabiinide ning muude maksmissüsteemide ehitus-, paigaldus- ja hoolduskulusid,</P></ITEM><ITEM><P>teemaksu kogumissüsteemi igapäevase tegevuse, haldamise ja rakendamisega seonduvaid kulusid,</P></ITEM><ITEM><P>halduslõivusid ja kontsessioonilepingutega seonduvaid makse,</P></ITEM><ITEM><P>infrastruktuuri käitamisega seonduvaid juhtimis-, haldamis- ja teenustasusid.</P></ITEM></LIST></P><P>Nimetatud kulud võivad hõlmata kapitalitulu või kasumimarginaali, kajastades riski ülekandumise määra.</P><P>Nimetatud kulud jaotatakse õiglaselt ja läbipaistvalt kõikide sõidukikategooriate vahel, mille suhtes kohaldatakse teemaksu süsteemi.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Saksamaa riiklike kiirteede kasutamise eest ajavahemikul <DATE ISO="20090101">1. jaanuarist 2009</DATE> kuni <DATE ISO="20141231">31. detsembrini 2014</DATE> tasumisele kuulunud teemaksude summa määrati eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel <DATE ISO="20110712">12. juuli 2011. aasta</DATE> seaduse riiklikel maanteedel rakendatava teemaksu kohta (Bundesfernstraßenmautgesetz; <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2011 I S., lk 1378) § 14 lõike 3 kohaselt kindlaks selle 4. lisaga. Selles lisas on kehtestatud teemaksu määr ühelt poolt summa põhjal, mis on kindlaks määratud kilomeetri kohta nende sõidukite ja sõidukite kogumite puhul, millel on kuni kolm telge või millel on neli või rohkem telge, ning teiselt poolt kategooria põhjal, millesse sõiduk vastavalt keskkonda heidetava saaste tasemele kuulub. Teemaksu määrad jäävad vahemikku 0,141–0,288 eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et teemaksu määr, mida kohaldati taotletava tagastuse perioodil, nimelt ajavahemikul <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE> kuni 18. juulini 2011, arvutati <DATE ISO="20071130">30. novembri 2007. aasta</DATE> aruande <HT TYPE="ITALIC">Aktualisierung der Wegekostenrechnung für die Bundesfernstraßen in Deutschland</HT> põhjal (ekspertiisiaruanne, mis käsitleb maanteeinfrastruktuuride kulusid Saksamaal) (edaspidi<?PAGE NO="5"?> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>2007. aasta WKG<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), mis puudutab arvutusperioodi 2007–2012, ning seejuures võeti eelkõige arvesse kapitaliinvesteeringutega seotud kulusid kiirteede rajamiseks vajaliku maa omandamiseks, ning maanteeinfrastruktuuri kasutuskulusid, see tähendab hoolduskulusid, ehituskulusid, teemaksu kogumissüsteemi kulusid ja liikluspolitsei kulusid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>BY ja CZ käitasid kuni <DATE ISO="20150831">31. augustini 2015</DATE> Poola õiguse alusel asutatud äriühingut, mis tegeles muu hulgas Saksamaa territooriumil maanteetranspordiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selle eest tasusid BY ja CZ ajavahemikul <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE> kuni 18. juulini 2011 Saksamaa riiklike kiirteede kasutamise eest Saksamaa Liitvabariigile kokku <FT TYPE="DECIMAL">12420,53</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Kuna BY ja CZ leidsid, et see summa on liiga suur, esitasid nad kaebuse Verwaltungsgericht Kölnile (Kölni halduskohus, Saksamaa), kes jättis selle rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>BY ja CZ esitasid selle otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule apellatsioonkaebuse, väites sisuliselt, et nende poolt tasumisele kuuluva teemaksu määra kindlaksmääramise aluseks olnud arvutusmeetod viis liidu õigust rikkudes liiga suure tasu kehtestamiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et talle esitatud küsimuse lahendamiseks tuleb kõigepealt analüüsida, kas muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikel 9 ning artikli 7a lõigetel 1 ja 2 on vahetu õigusmõju ning kas need sätted on Saksa õigusesse õigesti üle võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Sellega seoses meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20040205">5. veebruari 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rieser Internationale Transporte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:76">EU:C:2004:76</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), otsustas Euroopa Kohus, et eraõiguslikud isikud ei saa tugineda direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikele 9 riigi ametiasutuse vastu, kui seda direktiivi ei ole üle võetud või see on üle võetud puudulikult. Pärast liidu seadusandja poolt direktiivi 2006/38 alusel tehtud muudatusi on eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski seisukohal, et muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikel 9 on vahetu õigusmõju. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul sisaldab see säte nüüd nimelt kulude ületamise keeldu, mille kohaselt on keelatud liiga kõrged teemaksu määrad, mis ei ole põhjendatud infrastruktuurikuludega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud sisuliselt küsimus, kas liikluspolitsei kulud, mida põhikohtuasjas käsitletava teemaksu määra kehtestamisel arvesse võeti, kuuluvad mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>kasutuskulud<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> alla muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Saksa õiguses kindlaks määratud teemaksumäärade arvutamise meetod sisaldab vigu, eelkõige mis puudutab nende kulude arvessevõtmist, mis vastavad summale, mis on vajalik, et katta kapital, mis investeeriti selle maa omandamiseks, millele kiirteed ehitati, ning tal on tekkinud küsimus, kas muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 rikkumise saab tuvastada, kui infrastruktuurikulusid ületati väheses ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Kolmandaks ja viimaseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisisese õiguse kohaselt on võimalik, et teemaksu liiga kõrget määra korrigeeritakse tagantjärele kohtumenetluse raames esitatud kuluarvestusega. Viidates <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:493">EU:C:2000:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktile 138, tunneb ta siiski huvi, kas niisugused riigisisesed õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas. Juhul kui see on nii, tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul lisaks küsimus selle kohta, millist meetodit tuleks sellise arvutuse tegemiseks kasutada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalen (Nordrhein-Westfaleni liidumaa kõrgeim halduskohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.P><TXT>Kas teemaksu tasumiseks kohustatud isik saab liikmesriigi kohtus tugineda teemaksu arvutamise korra järgimisele vastavalt [muudetud] direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikele 9 ning artikli 7a lõigetele 1 ja 2, kui liikmesriik ei järginud seadusega teemaksu kehtestamisel neid sätteid täies ulatuses või võttis need teemaksu maksmiseks kohustatud isikut koormaval viisil üle ebaõigesti?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Juhul kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas infrastruktuurivõrgu kasutuskuludena [muudetud] direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 teise lause tähenduses võib arvesse võtta ka liikluspolitsei kulusid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kas kaalutud keskmise teemaksu kehtestamine määras, mis ületab asjaomase infrastruktuurivõrgu kulusid</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>kuni 3,8%, eelkõige juhul, kui arvesse võetakse kulud, mida põhimõtteliselt ei või arvesse võtta,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>kuni 6%,</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P><P>viib selleni, et rikutakse [muudetud] direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikes 9 sätestatud keeldu kulusid ületada, mille tagajärjel tuleb riigisisene õigus jätta selles osas kohaldamata?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Juhul kui vastus teise küsimuse punktile b on jaatav:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kas Euroopa Kohtu <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> otsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:493">EU:C:2000:493</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0138">138</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tuleb mõista nii, et kulude olulist ületamist ei saa õigustada kohtumenetluses tagantjärele esitatud kuluarvutusega, mille eesmärk on tõendada, et kehtestatud teemaksumäär ei ületa lõppkokkuvõttes tegelikult arvesse võetavaid kulusid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Juhul kui vastus kolmanda küsimuse punktile a on eitav:</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>Kas pärast arvutusperioodi lõppu tehtava tagantjärele arvutuse puhul tuleb tervikuna lähtuda tegelikest kuludest ja teemaksudest tegelikult saadud tuludest, st mitte oletustest, mida prognoosivas arvutuses selle kohta algul tehti?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teise küsimuse punkt a</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Teise küsimuse punktiga a, mida tuleb analüüsida esimesena, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et liikluspolitsei kulud kuuluvad mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kasutuskulud<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> alla selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Sellega seoses on muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 esimeses lauses sätestatud, et teemaks põhineb ainult infrastruktuuri kulude katmise põhimõttel. Teises lauses on täpsustatud, et kaalutud keskmised teemaksud on seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehituskuludega ning kasutus-, hooldus- ja arenduskuludega. Kolmandas lauses on märgitud, et kaalutud keskmised teemaksud võivad samuti hõlmata turutingimustel põhinevat kapitalitulu või kasumimarginaali.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7a lõikes 1 on ette nähtud, et asjaomase infrastruktuuri võrgu või sellise võrgu selgelt määratletud osa suhtes kehtestatavate kaalutud keskmiste teemaksude tasemete kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse selle direktiivi artikli 7 lõikes 9 nimetatud erinevaid kulusid. Artikli 7a lõikes 2 on täpsustatud, et teemaks määratakse kindlaks vastavalt selle artikli lõikele 1 ja direktiivi artiklile 7.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nende sätete sõnastusest tuleneb, et kaalutud keskmiste teemaksude kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta üksnes muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikes 9 viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>infrastruktuurikulusid<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, mille all on silmas peetud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus-, hooldus- ja arenduskulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 30 rõhutas, tuleb kõigepealt asuda seisukohale, et käesolevale küsimusele vastamisel ei ole asjakohased kulud, mis on seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitamise, hooldamise ja arendamisega, vaid selle võrgu kasutamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 teises lauses kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kasutuskulud<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> kohta tuleb täpsemalt märkida, et tegemist on asjaomase infrastruktuuri kasutamisest tulenevate kuludega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seda tõlgendust kinnitavad muudetud direktiivi 1999/62 III lisa punkti 3 sätted, mille kohaselt sisaldavad kasutuskulud kõiki infrastruktuuri haldaja kantud kulusid, mis on seotud infrastruktuuri kasutamisega. Siinkohal tuleb märkida, et kuigi selle direktiivi artikli 7a lõikest 3 tuleneb, et direktiivi III lisas sätestatud aluspõhimõtteid kohaldatakse kaalutud keskmise teemaksu arvutamisele sellise teemaksude korralduse puhul, mis on kasutusele võetud pärast <DATE ISO="20080610">10. juunit 2008</DATE>, ning et see lisa ei ole seega põhikohtuasjas kohaldatav, annab see siiski tunnistust direktiivis kasutatud samaväärsete mõistete ulatusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 32 märkis, on politsei tegevuse eest vastutav riik, kes teostab avalikku võimu, mitte maanteetaristu haldaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega ei saa liikluspolitseiga seotud kulusid pidada muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikes 9 nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kasutuskuludeks<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Sellist tõlgendust toetavad ka selle direktiivi ettevalmistavad materjalid. Nimelt nähtub <DATE ISO="20030723">23. juulil 2003</DATE> esitatud ettepanekust võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62 (KOM(2003) 448 (lõplik), lk 4), et Euroopa Komisjon tegi esialgu ettepaneku võtta teemaksu määrade kindlaksmääramisel arvesse väliskulusid, nagu kindlustusega katmata õnnetusjuhtumikulud, mis jäävad tervikuna ettevõtja kanda. Need kulud oleks pidanud eelkõige hõlmama liiklusõnnetuste raames osutatud avalike teenuste halduskulusid. Liidu seadusandja ei ole seda ettepanekut muudetud direktiivis 1999/62 siiski järginud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teise küsimuse punktile a vastata, et muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et liikluspolitsei kulud ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kasutuskulud<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> alla selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teise küsimuse punkt b</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Teise küsimuse punktiga b, mida tuleb analüüsida teisena, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kaalutud keskmised teemaksud ületavad asjaomase infrastruktuurivõrgu infrastruktuurikulusid 3,8% või 6%, eelkõige selliste kulude arvessevõtmise tõttu, mis ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>infrastruktuurikulud<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> alla selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 20 ja 22, on muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 esimeses lauses esiteks ette nähtud, et teemaks põhineb ainult infrastruktuuri kulude katmise põhimõttel. Teiseks peavad liikmesriigid määrama kindlaks kaalutud keskmised teemaksud, võttes arvesse üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>infrastruktuurikulusid<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, mis on selles artiklis sõnaselgelt loetletud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikega 9 on vastuolus asjaomase infrastruktuurivõrgu infrastruktuurikulude mis tahes ületamine, mis tuleneb märkimisväärsetest arvutusvigadest või sellest, et arvesse on võetud kulusid, mis ei kuulu selles sättes nimetatud kulude hulka, nagu liikluspolitsei kulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Järelikult tuleb teise küsimuse punktile b vastata, et muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kaalutud keskmised teemaksud ületavad asjaomase infrastruktuurivõrgu infrastruktuurikulusid 3,8% või 6% märkimisväärsete arvutusvigade tõttu või selliste kulude arvessevõtmise tõttu, mis ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>infrastruktuurikulud<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> alla selle sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Esimese küsimusega, mida tuleb analüüsida kolmandana, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas eraõiguslik isik saab liikmesriigi kohtus liikmesriigi vastu tugineda muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikele 9 ja artikli 7a lõigetele 1 ja 2, kui liikmesriik ei ole neid sätteid järginud või on need ebaõigesti üle võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et eraõiguslikud isikud saavad kõigil juhtudel, kui direktiivi sätted on nende sätete sisu silmas pidades tingimusteta ja piisavalt täpsed, neile liikmesriigi kohtus selle riigi vastu tugineda nii juhul, kui liikmesriik on jätnud direktiivi riigisisesesse õigusesse ettenähtud tähtaja jooksu üle võtmata, kui ka juhul, kui direktiiv on üle võetud ebaõigesti (<DATE ISO="20181121">21. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ayubi</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑713/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:929">EU:C:2018:929</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Liidu õigusnorm on tingimusteta siis, kui selles sätestatud kohustus ei ole seotud ühegi tingimusega ja selle rakendamine või mõju ei ole seatud sõltuvusse ühegi õigusakti vastuvõtmisest liidu institutsioonide või liikmesriikide poolt. Õigusnorm on piisavalt täpne selleks, et õigussubjekt saaks sellele tugineda ning kohus seda rakendada, kui sellega kehtestatakse sõnaselge kohustus (<DATE ISO="20100701">1. juuli 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gassmayr</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑194/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:386">EU:C:2010:386</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Euroopa Kohus asus <DATE ISO="20040205">5. veebruari 2004. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rieser Internationale Transporte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:76">EU:C:2004:76</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 42 seisukohale, et nõukogu <DATE ISO="19931025">25. oktoobri 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/89/EMÜ liikmesriikide poolt kaupade maanteeveos kasutatavate teatavate sõidukite suhtes maksude kohaldamise ning teatavate infrastruktuuride kasutamise eest sisse nõutavate teemaksude ja kasutusmaksude kohaldamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="279" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 279, lk 32</REF.DOC.OJ>) artikli 7 punktile h ega direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikele 9 ei saa eraõiguslikud isikud tugineda riigiasutuse vastu, kui neid direktiive ei ole üle võetud või on üle võetud puudulikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Nimelt asus Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 40 ja 41 seisukohale, et direktiivi 93/89 artikli 7 punkti h, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>teemaksu määrad on seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus- ja arenduskuludega<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, ei saa pidada tingimusteta ja piisavalt täpseks, et eraõiguslikud isikud saaksid sellele tugineda riigiasutuse vastu, kuna esiteks ei ole selles sättes täpsustatud, milline seos peab olema teemaksumäärade ja asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus- ja arenduskulude vahel, teiseks ei ole neid kolme asjaomast kuluartiklit kuidagi määratletud ning kolmandaks kehtestati selle sättega liikmesriikidele küll üldine suunis teemaksude arvutamiseks, kuid ei näidatud ära mingit konkreetset arvutusmeetodit ja jäeti liikmesriikidele selles küsimuses väga ulatuslik kaalutlusruum.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Nimetatud kohtuotsuse punktis 41 asus Euroopa Kohus seisukohale, et see hinnang kehtib <HT TYPE="ITALIC">a fortiori</HT> direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 suhtes, kuna see säte on sõnastatud identselt direktiivi 93/89 artikli 7 punktiga h, v.a asjaolu, et see ei puudutanud mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>teemakse<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kaalutud keskmisi teemakse<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, seda mõistet siiski määratlemata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleneb muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 esimesest lausest ning selle direktiivi artikli 7a lõigetest 1 ja 2, et kaalutud keskmised teemaksud tuleb kindlaks määrata üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>infrastruktuurikulusid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> arvesse võttes, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 22.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nähes ette, et teemaks põhineb ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>infrastruktuuri kulude<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> katmise põhimõttel, täpsustab muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõige 9 selgelt, milline peab olema seos teemaksumäärade ja asjaomaste infrastruktuurikulude vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikest 1 koostoimes artikli 7 lõikega 9, et viimati nimetatud sättes nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>asjaomane infrastruktuurivõrk<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> vastab infrastruktuurivõrgule <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>üleeuroopalises teedevõrgus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, mis on määratletud selle direktiivi artikli 2 punktis a. Nimetatud direktiivi artiklis 2 on määratletud ka mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>teemaks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kaalutud keskmine teemaks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>ehituskulud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 83 märkis, kõrvaldas liidu seadusandja direktiivi 1999/62 muutmisel direktiiviga 2006/38 seega peamised puudused, mille Euroopa Kohus tõi esile <DATE ISO="20040205">5. veebruari 2004. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rieser Internationale Transporte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:76">EU:C:2004:76</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ja mille tõttu direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikel 9 ei saanud olla vahetut õigusmõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuigi muudetud direktiiv 1999/62 jätab liikmesriikidele teemaksu arvutamise meetodite osas endiselt kaalutlusruumi, ei mõjuta see seda, et teemaksu kindlaksmääramise kohustus on täpne ja tingimusteta, sest arvesse võib võtta üksnes selle direktiivi artikli 7 lõikes 9 nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>infrastruktuurikulusid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõige 9 ja selle direktiivi artikli 7a lõiked 1 ja 2 panevad liikmesriikidele, kes kehtestavad või säilitavad teemaksud üleeuroopalise teedevõrgu suhtes, täpse ja tingimusteta kohustuse võtta teemaksu suuruse kindlaksmääramisel arvesse üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>infrastruktuurikulusid<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, st asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus-, hooldus- ja arenduskulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et eraõiguslik isik saab liikmesriigi kohtus liikmesriigi vastu vahetult tugineda muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikes 9 ja artikli 7a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusele võtta arvesse üksnes selle direktiivi artikli 7 lõikes 9 nimetatud infrastruktuurikulusid, kui liikmesriik ei ole seda kohustust täitnud või on selle ebaõigesti üle võtnud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida viimasena, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas muudetud direktiivi 1999/62 koostoimes <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:493">EU:C:2000:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktiga 138 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liiga kõrget teemaksumäära põhjendatakse tagantjärele kohtumenetluses esitatud infrastruktuurikulude uue arvutusega. Eitava vastuse korral küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas selline arvutus peab põhinema üksnes tegelikel kuludel ja teemaksudest tegelikult saadud tulul, mitte prognoositavas arvutuses tehtud oletustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sellega seoses asus Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 138 seisukohale, et Austria Vabariik ei saa põhjendada asjaomasele kiirteele kohaldatava teemaksu tõusu uue kuluarvestusmeetodiga, kuna esiteks ei olnud ta selgitanud, mil määral on see meetod sobivam, ja teiseks, kuna direktiivi 93/89 artikli 7 punkt h, mille kohaselt on teemaksu määrad seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus- ja arenduskuludega, eeldab, et teemaksumäärasid kohandatakse selle arvutuse tulemusena, mis seda kohandamist õigustab.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Need kaalutlused kehtivad ka sellisel juhul nagu põhikohtuasjas, kus liiga kõrgeks peetavat teemaksumäära ei põhjendata uue arvutusmeetodi tagantjärele kohaldamisega, vaid kohtumenetluses algul arvesse võetud infrastruktuurikulude ajakohastamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb kolmandale küsimusele vastata, et muudetud direktiivi 1999/62 koostoimes <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:493">EU:C:2000:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktiga 138 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liiga kõrget teemaksumäära põhjendatakse tagantjärele kohtumenetluses esitatud infrastruktuurikulude uue arvutusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Käesoleva kohtuotsuse ajalise kehtivuse piiramine</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kohtuistungil palus Saksamaa Liitvabariik Euroopa Kohtul piirata käesoleva kohtuotsuse ajalist kehtivust juhul, kui Euroopa Kohus peaks otsustama, et muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõikel 9 ning artikli 7a lõigetel 1 ja 2 on vahetu õigusmõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Oma taotluse toetuseks väitis Saksamaa Liitvabariik esiteks, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kasutuskulud<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ulatuse osas muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 tähenduses esineb kahtlusi, mis tulenevad suures osas komisjoni tegevusest. Saksamaa Liitvabariigi sõnul asus komisjon nimelt <DATE ISO="20141210">10. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamuses vastavalt direktiivi 1999/62/EÜ artikli 7h lõikele 2, mis käsitleb uue teemaksusüsteemi kehtestamist Saksamaal (C(2014) 9313 (final)) ja <DATE ISO="20190116">16. jaanuari 2019. aasta</DATE> arvamuses vastavalt direktiivi 1999/62/EÜ artikli 7h lõikele 2, mis käsitleb uue teemaksumeetme kehtestamist Saksamaal (C(2019) 60), seisukohale, et liikluspolitseiga seotud kulud kuuluvad selle mõiste alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Teiseks juhtis Saksamaa Liitvabariik Euroopa Kohtu tähelepanu tõsistele finantstagajärgedele, mis tuleneksid käesoleva kohtuotsuse tagasiulatuvast kohaldamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et tõlgendus, mille Euroopa Kohus talle ELTL artikliga 267 antud pädevust kasutades liidu õigusnormile annab, selgitab ja täpsustab selle sätte tähendust ja ulatust nii, nagu seda peab või oleks pidanud mõistma ja kohaldama alates selle jõustumise hetkest. Sellest järeldub, et kohus võib ja peab kohaldama õigusnormi selles tõlgenduses isegi õigussuhetele, mis on tekkinud ja loodud enne tõlgendamistaotluse kohta tehtud otsust, kui muu hulgas on täidetud tingimused, mis lubavad selle sätte kohaldamist pädevas kohtus vaidlustada (<DATE ISO="20190314">14. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skanska Industrial Solutions jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑724/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:204">EU:C:2019:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Euroopa Kohus võib üksnes erandjuhtudel, kohaldades liidu õiguskorrale omast õiguskindluse üldpõhimõtet, piirata kõikide huvitatud isikute võimalust tugineda mõnele tema tõlgendatud õigusnormile, et vaidlustada heauskselt loodud õigussuhteid. Selleks et sellist piiramist lubada, peavad olema täidetud kaks peamist tingimust, nimelt puudutatud isikute heausksus ja oht tõsiste probleemide tekkimiseks (<DATE ISO="20190314">14. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skanska Industrial Solutions jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑724/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:204">EU:C:2019:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Konkreetsemalt on Euroopa Kohus kasutanud seda lahendust vaid väga selgetel asjaoludel, kui esines raskete majanduslike tagasilöökide tekkimise oht, mis tulenes eelkõige õiguspäraselt kehtivaks peetud õigusnormide alusel heas usus loodud õigussuhete suurest arvust, ning kui ilmnes, et objektiivne ja märkimisväärne ebakindlus liidu õigusnormide reguleerimisala suhtes, mis võis olla tingitud ka teiste liikmesriikide või komisjoni käitumisest, viis selleni, et eraõiguslikud isikud ja liikmesriigi ametiasutused tegutsesid liidu õigusnormide vastaselt (<DATE ISO="20190314">14. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Skanska Industrial Solutions jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑724/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:204">EU:C:2019:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb nentida, et Saksamaa Liitvabariik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et täidetud oleks puudutatud isikute heausksuse kriteerium.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Täpsemalt, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 99 ja 100, ei ole Saksamaa Liitvabariik esitanud põhjusi, miks käesoleva kohtuotsuse punktis 52 mainitud komisjoni arvamused, millega viimane kiitis heaks uued teemaksusüsteemid, mis hõlmasid liikluspolitseiga seotud infrastruktuurikulusid, aitasid muuta muudetud direktiivi 1999/62 artikli 7 lõike 9 kohaldamisala objektiivselt märkimisväärselt ebaselgeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Nimelt arvutati põhikohtuasjas kõne all olev teemaksumäär ajavahemiku <DATE ISO="20100101">1. jaanuarist 2010</DATE> kuni 18. juulini 2011 kohta 2007. aasta WKG põhjal, mis puudutab arvutusperioodi 2007–2012. Need komisjoni arvamused on aga sellest arvutusperioodist hilisemad ning neid ei saanud seega põhikohtuasjas kõne all oleva teemaksumäära kindlaksmääramisel arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Neil asjaoludel puudub alus piirata käesoleva kohtuotsuse ajalist kehtivust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19990617">17. juuni 1999. aasta</DATE> direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060517">17. mai 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/38/EÜ, artikli 7 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et liikluspolitsei kulud ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kasutuskulud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> alla selle sätte tähenduses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 1999/62, mida on muudetud direktiiviga 2006/38, artikli 7 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui kaalutud keskmised teemaksud ületavad asjaomase infrastruktuurivõrgu infrastruktuurikulusid 3,8% või 6% märkimisväärsete arvutusvigade tõttu või selliste kulude arvessevõtmise tõttu, mis ei kuulu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>infrastruktuurikulud<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> alla selle sätte tähenduses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eraõiguslik isik saab liikmesriigi kohtus liikmesriigi vastu vahetult tugineda direktiivi 1999/62, mida on muudetud direktiiviga 2006/38, artikli 7 lõikes 9 ja artikli 7a lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusele võtta arvesse üksnes selle direktiivi artikli 7 lõikes 9 nimetatud infrastruktuurikulusid, kui liikmesriik ei ole seda kohustust täitnud või on selle ebaõigesti üle võtnud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 1999/62, mida on muudetud direktiiviga 2006/38, koostoimes <DATE ISO="20000926">26. septembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑205/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:493">EU:C:2000:493</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktiga 138 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liiga kõrget teemaksumäära põhjendatakse tagantjärele kohtumenetluses esitatud infrastruktuurikulude uue arvutusega.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>