<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-11-202511C127202407460-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0746-24-202511505-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="18/02/2026 14:26:26" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="CHAnzIgjrCSVeYVaOyTldNM629CPh8kLNm3mW9g3D62+wHlHyUSh0Xn6X9OaMGH/pw6K8CcSeUHw7QnlCL/8h3BFivGE/AAjtlk9+iQXtXc4QjyYtMulppxWE6PWVi9HX5EzPtg3dwZ4vytkjTuu8XrrIZcltCk87MymWGC1QU4=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mkar" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="5ff29bcc-730c-4088-b650-7234d8d54267" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0746" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mkar" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 14-11-25 11:07:30" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2025-11-28T09:43:30Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="fc23a74b4d9e4b279ff16d56c91410aa" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0746" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 27.11.2025 – Kohtuasi C‑746/24</div>
      <div id="rId21" style="default">Gryczara</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      27. november 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Tarbijakaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1 – Lepingutingimuse ebaõigluse tuvastamise tagajärjed – Lepingu tühisus – Müüja või teenuste osutaja esitatud nõue tagastada kehtetuks tunnistatud lepingu alusel välja makstud laenusumma – Kohtukulude jaotamise kord – Riigilõivu diferentseeritud arvutamine vastavalt hageja staatusele – Tõhususe põhimõte – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑746/24 [Gryczara] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus, Poola) 25. oktoobri 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 25. oktoobril 2024, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      Bank Millennium SA
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      PR,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-9" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      koosseisus: koja president M. Condinanzi, kohtunikud N. Jääskinen ja R. Frendo (ettekandja),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      kohtujurist: R. Norkus,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Bank Millennium SA, esindajad: adwokat M. Hudyma ning radcowie prawni S. Dudzik ja T. Spyra,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PR, esindaja: adwokat W. Budzewski,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia valitsus, esindaja: S. Fiorentino, keda abistasid procuratore dello Stato C. De Nicola ning avvocati dello Stato M. Cherubini ja A. De Curtis,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: P. Kienapfel ja A. Stobiecka-Kuik,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-22" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 ning tõhususe põhimõtte tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud krediidiasutuse Bank Millennium SA ja tarbija PRi vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab nõuet tagastada lepingu – mis on tühistatud selles sisalduvate ebaõiglaste tingimuste tõttu – alusel välja makstud laenusumma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 93/13 kahekümne neljandas põhjenduses on märgitud, et „liikmesriikide kohtutel või haldusasutustel peavad olema piisavad ja tõhusad vahendid, et ebaõiglaste tingimuste seadmist tarbijalepingutes takistada“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-1">
      „Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on tarbijaga sõlminud, ei ole [riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimustel] tarbijale siduvad ning [et leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta].“ [täpsustatud sõnastus]
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-2">
      „Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poola õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">23. aprilli 1964. aasta tsiviilseadustiku (ustawa – Kodeks cywilny, Dz. U. nr 16, jrk nr 93) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „tsiviilseadustik“) on artikli 58 lõikes 1 sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-2">
      „Tehing, mis on seadusega vastuolus või mille eesmärk on seadusest kõrvalehoidmine, on tühine, kui asjasse puutuvas sättes ei ole ette nähtud muud tagajärge, eelkõige seda, et tehingute kehtetud sätted asendatakse asjakohaste seaduse sätetega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku artikli 3851 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-2">
      „1. Tarbijalepingu tingimused, mida ei ole eraldi läbi räägitud, ei ole tarbijale siduvad, kui need kujundavad tarbija õigusi ja kohustusi viisil, mis on vastuolus heade kommetega ja kahjustavad tõsiselt tarbija huve (õigusvastased lepingutingimused). See ei kehti tingimuste kohta, milles on määratletud poolte põhisooritus, sh hind või tasu, kui need tingimused on sõnastatud üheti mõistetavalt.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-2">
      2. Kui mõni lepingutingimus ei ole lõike 1 kohaselt tarbijale siduv, jääb leping muus osas pooltele siduvaks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku artiklis 405 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-2">
      „Teise isiku arvel ilma õigusliku aluseta rikastunud isik peab aluseta saadu välja andma ja kui see ei ole võimalik, siis selle väärtuse hüvitama.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku artiklis 410 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-2">
      „1. Eelnevate artiklite sätteid kohaldatakse eelkõige alusetu soorituse suhtes.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-43" title="page-2">
      2. Sooritus on alusetu, kui selle teinud isik ei olnud selleks üldse kohustatud või ei olnud kohustatud isiku ees, kellele ta soorituse tegi, või kui soorituse alus on ära langenud või kui soorituse eesmärki ei ole saavutatud või kui soorituseks kohustav tehing oli tühine ega ole pärast soorituse tegemist muutunud kehtivaks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku artiklis 498 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-3">
      „1. Kui kaks isikut on samal ajal vastastikku nii võlgnik kui ka võlausaldaja, võib kumbki oma nõude tasaarvestada teise poole nõudega, kui mõlema nõude ese on raha või sama kvaliteediga liigitunnustega asjad ning mõlemad nõuded on muutunud sissenõutavaks ja neile saab tugineda kohtus või mõnes muus riigiasutuses.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-3">
      2. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad mõlemad nõuded väiksema nõude summa ulatuses.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ustawa – Kodeks postępowania cywilnego, Dz. U. 1964, nr 43, jrk nr 296) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) on artikli 98 lõigetes 1 ja 3 sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-3">
      „1. Kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama vastaspoolele vältimatud kulud, mis see pool on kandnud oma õiguste tõhusaks maksmapanekuks ja enda tõhusaks kaitseks (menetluskulud), kui vastaspool on hüvitamist nõudnud.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-3">
      3. Advokaadi esindatava poole vältimatute kulude hulka kuulub advokaaditasu, mis ei ole siiski suurem erinormides ette nähtud tasumäärast koos ühe advokaadi tegevuskuludega, riigilõiv ja poole isiklikult kohtusse ilmumise kulud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 100 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-3">
      „Juhul kui nõuded rahuldatakse osaliselt, jäetakse kummagi poole kohtukulud poole enda kanda või jaotatakse proportsionaalselt. Kohus võib siiski ühelt poolelt välja mõista kõik kohtukulud, kui vaid vähene osa tema vastaspoole nõuetest on tagasi lükatud või kui väljamõistetava summa kindlaksmääramine sõltub kohustuste vastastikusest kindlaksmääramisest või kohtu hinnangust.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 101 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-3">
      „Sõltumata hagi rahuldamisest mõistetakse kohtukulud välja kostja kasuks, kui ta ei andnud põhjust hagi esitamiseks ja võttis esitatud hagi õigeks esimese menetlustoimingu ajal.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 102 on sõnastatud nii:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-3">
      „Eriti põhjendatud juhul võib kohus mõista kohtuvaidluse kaotanud poolelt välja ainult osa kohtukuludest või jätta temalt kohtukulud üldse välja mõistmata.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 103 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-3">
      „Sõltumata kohtuasjas tehtavast lahendist võib kohus poolelt või menetlusse astujalt välja mõista hooletu või ilmselgelt õigusvastase tegevusega põhjustatud kulud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seadus riigilõivude kohta tsiviilasjades</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">28. juuli 2005. aasta seaduse riigilõivude kohta tsiviilasjades (ustawa o kosztach sądowych w sprawach cywilnych, Dz. U. nr 167, jrk nr 1398) konsolideeritud redaktsioonis (Dz. U. 2022, jrk nr 1125) (edaspidi „tsiviilasjade riigilõivu seadus“) on artikli 13 lõikes 2 sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-62" title="page-4">
      „Varalisi õigusi puudutavates kohtuasjades, kui vaidluse eseme või hagi eseme väärtus on suurem kui 20 000 [Poola zlotti (PLN) (ligikaudu 4713 eurot)], tuleb riigilõivuna tasuda proportsionaalne summa, mille määr on 5% nimetatud väärtusest, kuid mitte rohkem kui 200 000 zlotti [(ligikaudu 47 136 eurot)].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilasjade riigilõivu seaduse artiklis 13a on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-4">
      „Pangatehinguga seotud nõude puhul peab tarbija või füüsiline isik, kes on pereettevõtte juht, tasuma kindlasummalise riigilõivu 1000 zlotti [(ligikaudu 236 eurot)], kui vaidluse eseme või hagi eseme väärtus on 20 000 zlotti [(ligikaudu 4713 eurot)] või sellest suurem.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PR ja Bank Millennium sõlmisid 27. juunil 2008 laenulepingu summas 640 000 zlotti (ligikaudu 150 000 eurot), mis oli nomineeritud Šveitsi frankides (CHF).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PR tasus igakuisete laenumaksetena summa 126 421,23 zlotti (ligikaudu 29 800 eurot) ja 66 600,96 Šveitsi franki (ligikaudu 71 480 eurot).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PR esitas 26. juunil 2020 Bank Millenniumi vastu hagi, nõudes asjaomase lepingu tühisuse tuvastamist ja lepingu täitmiseks alusetult tehtud sooritustest saadu tagastamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus, Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus, Poola), tuvastas 11. mai 2022. aasta kohtuotsusega laenulepingu tühisuse selles sisalduvate ebaõiglaste lepingutingimuste tõttu. Seetõttu mõistis ta Bank Millenniumilt PRi kasuks välja 65 907,32 zlotti (ligikaudu 15 530 eurot) ja 66 600,96 franki (ligikaudu 71 480 eurot) koos seadusjärgse viivisega alates 19. veebruarist 2022 kuni väljamõistetud summa tasumise kuupäevani ning PRi kohtukulud. Sąd Apelacyjny w Warszawie (Varssavi apellatsioonikohus, Poola) jättis selle kohtuotsuse apellatsiooniastmes muutmata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Bank Millennium esitas 23. novembril 2022 eelotsusetaotluse esitanud kohtule PRi vastu hagi nõudega mõista PRilt välja laenu põhisumma ehk 640 000 zlotti (ligikaudu 150 000 eurot) koos seadusjärgse viivisega alates hagi esitamise kuupäevast kuni väljamõistetud summa tasumise kuupäevani. Ta esitas ka nõude mõista PRilt välja kohtukulud, sealhulgas esiteks riigilõivu määraga 5% vaidluse eseme väärtusest ehk 32 000 zlotti (ligikaudu 7544 eurot) ja teiseks advokaadi osutatud õigusabi kulud ühekordses summas 10 800 zlotti (ligikaudu 2546 eurot).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas Poola õiguses ette nähtud kohtukulude jaotamise kord on direktiiviga 93/13 kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ta märgib kõigepealt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on tsiviilkohtumenetluses kohtukulude jaotamise aluspõhimõte kohtuasja lahendil põhinev kohustus, mille kohaselt on esiteks kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud võitnud poolele hüvitama kohtukulud selle seadustiku artikli 98 lõike 1 alusel ja teiseks jäetakse poolte kohtukulud nõuete osalise rahuldamise korral kummagi poole enda kanda või jaotatakse proportsionaalselt nimetatud seadustiku artikli 100 alusel. Sellest põhimõttest on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 101 ja 102 ning artikli 103 lõikes 1 ette nähtud eranditega tehtud mitu mööndust, nimelt on vastavalt ette nähtud võimalus jätta kohtukulud hageja kanda, kui kostja on hagiavalduse nõuded esimese menetlustoimingu ajal õigeks võtnud, võimalus tugineda õigluse põhimõttele ja võimalus kohaldada süü põhimõtet. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole siiski ükski neist eranditest kohaldatav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejärel märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu praktikale (22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Servicios prescriptor y medios de pagos EFC, C‑215/21, EU:C:2022:723, punkt 41, ja 21. märtsi 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Bulgaria (krediidilepingu kõrvalteenused), C‑714/22, EU:C:2024:263, punkt 83) tuginedes, et kohtukulude jaotamise kord, mida kohaldatakse menetluses, mille eesmärk on tuvastada lepingutingimuse ebaõiglus, ei tohi pärssida tarbija tahet kasutada talle direktiiviga 93/13 antud õigusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas võidakse PRilt mõista Bank Millenniumi kasuks lisaks laenu põhisummale 640 000 zlotti (ligikaudu 150 000 eurot) koos seadusjärgse määraga viivisega kohtukuludena välja kokku 42 800 zlotti (ligikaudu 10 090 eurot). Selline rahaline koormus, mis võrdub Poolas ligikaudu kuue kuu keskmise palgaga, võib kahjustada nii direktiivi 93/13 eesmärke kui ka liidu õiguse tõhususe põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus kahe asjaomase kohtumenetluse kulude struktuuri kohta, et advokaaditasu summa 10 800 zlotti (ligikaudu 2546 eurot) on sama, olenemata sellest, kas menetluse on algatanud müüja või teenuste osutaja või hoopis tarbija, ent nii ei ole see riigilõivu puhul. Nimelt pidi PR laenulepingu tühisuse tuvastamise menetluses tasuma tsiviilasjade riigilõivu seaduse artikli 13a alusel riigilõivu 1000 zlotti (ligikaudu 236 eurot), kui ta esitas panga vastu hagi, samas kui põhikohtuasjas nõuab pank omakorda selle seaduse artikli 13 lõike 2 alusel enda tasutud 32 000 zloti (ligikaudu 7544 eurot) suuruse riigilõivu hüvitamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et esiteks teavitasid nii PRi nõustaja kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohus ise PRi nõuetekohaselt tema algatatud esimese menetluse raames laenulepingu tühisuse tagajärgedest, eelkõige kohustusest maksta tagasi laenusumma ning seadusjärgse määraga viivise ja kohtukulude väljamõistmise võimalusest. Seega ei saa õiguspäraselt väita, et tarbija ei saanud kohtukulude väljamõistmist ette näha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et PR oleks võinud panga hagiavalduse kättesaamisel selle hagi nõuded õigeks võtta. Sel puhul oleks kohaldatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 101 ja kõik kohtukulud oleks jäetud Bank Millenniumi kanda. Lisaks oleks PR saanud nõuda nõuete tasaarvestamist vastavalt tsiviilseadustiku artikli 498 lõikele 1. Kui ta oleks pärast hagiavalduse kätte saamist esitanud tasaarvestuse avalduse, oleks poolte vastastikused nõuded osutatud artikli lõike 2 kohaselt lõppenud väiksema nõude ulatuses. Nii oleks panga nõue oluliselt vähenenud. PR valis aga teistsuguse menetlusstrateegia, kui vaidlustas panga nõude, tuginedes aegumisele, kuid sellekohane väide on eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul põhjendamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimasena kaalub eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 kohaselt peab sama kohus jätma müüja või teenuste osutaja kanda lepingus ebaõiglaste lepingutingimuste kasutamise kõik negatiivsed tagajärjed. Nimelt jäänuks laenulepingus ebaõiglaste tingimuste puudumise korral menetlus põhikohtuasjas toimumata. Seega tuleb kindlaks teha, kas sellisel juhul tuleb müüjalt või teenuste osutajalt välja mõista kõik käesoleva menetluse kulud, olenemata menetluses tehtavast lahendist ja isegi juhul, kui ta võidab kohtuvaidluse tervikuna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-80" title="page-6">
      „Kas direktiivi [93/13] artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 ning tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad mõista tarbijalt välja kohtukulud sellises menetluses, milles liikmesriigi kohus on rahuldanud müüja või teenuste osutaja hagi tarbijale esitatud nõudes tagastada ebaõiglaste tingimuste sisaldamise tõttu tühise lepingu alusel tehtud sooritusest saadu?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuse analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Bank Millennium väidab, et eelotsuse küsimus on vastuvõetamatu, kuna see ei puuduta liidu õiguse tõlgendamist, sest direktiivi 93/13 sätted ei ole kohaldatavad ebaõiglaste tingimuste lepingust väljajätmise tagajärgede suhtes. Nimelt on panga esitatud tagastusnõudega seotud kulude väljamõistmise küsimuse puhul vaja tõlgendada üksnes riigisisest õigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et ELTL artiklis 267 kehtestatud koostöökord põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel. Selle artikli alusel algatatud menetluse raames on riigisiseste õigusnormide tõlgendamine liikmesriikide kohtute, mitte Euroopa Kohtu ülesanne, ning Euroopa Kohus ei ole pädev otsustama, kas riigisisesed õigusnormid on liidu õigusnormidega kooskõlas. Seevastu on Euroopa Kohus pädev andma liikmesriigi kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamiseks vajalikud juhtnöörid, mille alusel on liikmesriigi kohtul võimalik hinnata asjaomaste riigisiseste õigusnormide kooskõla liidu õigusega (vt 16. märtsi 1978. aasta kohtuotsus Oehlschläger, 104/77, EU:C:1978:69, punkt 4, ning 17. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Consulmarketing, C‑652/19, EU:C:2021:208, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud Euroopa Kohtu ja liikmesriigi kohtute koostöö raames ainult liikmesriigi kohtul, kes peab lahendama vaidluse ja kes vastutab tehtava kohtulahendi eest, pädevus kohtuasja eripära arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Järelikult on juhul, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud eelotsuse tegema (vt 29. novembri 1978. aasta kohtuotsus Redmond, 83/78, EU:C:1978:214, punkt 25, ning 2. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Towarzystwo Ubezpieczeń Ż (eksitavad kindlustuse tüüplepingud), C‑208/21, EU:C:2023:64, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimuse kohta lahendi tegemisest üksnes siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õigusnormi tõlgendusel puudub mis tahes seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikud faktilised või õiguslikud asjaolud, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus (vt 7. septembri 1999. aasta kohtuotsus Beck ja Bergdorf, C‑355/97, EU:C:1999:391, punkt 22, ning 2. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Towarzystwo Ubezpieczeń Ż (eksitavad kindlustuse tüüplepingud), C‑208/21, EU:C:2023:64, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii see käesolevas kohtuasjas siiski ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasi puudutab laenu põhisumma tagastamise nõuet, mille Bank Millennium esitas PRi vastu pärast esimest menetlust, mille tulemusel tühistati laenuleping põhjusel, et see sisaldas ebaõiglasi tingimusi. Oma eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sõnaselgelt liidu õiguse tõlgendust ja eelkõige küsib, kuidas tuleb tõlgendada direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1, arvestades tõhususe põhimõtet. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille alusel võidakse tagastusnõudehagi lahendamise raames mõista kohtuvaidluse kaotanud tarbijalt välja riigilõiv osana kohtukuludest, mis on oluliselt suuremad neist kuludest, mille võinuks jätta tarbija kanda, kui ta oleks kohtuvaidluse kaotanud enda esitatud hagi puhul, milles palutakse tuvastada asjaomaste lepingutingimuste ebaõiglus ja – kui see on asjakohane – nende tingimuste ja laenulepingu tühisus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei ole ilmne, et taotletud direktiivi 93/13 tõlgendusel puudub mis tahes seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või et tõstatatud probleem oleks hüpoteetiline. Seega ei puuduta käesoleval juhul vastuväide, et kõne all olev õigusakt ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, eelotsusetaotluse vastuvõetavust, vaid küsimuste sisu (vt selle kohta 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus TGSS (koduabiliste töötus), C‑389/20, EU:C:2022:120, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on eelotsuse küsimus vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisulised küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses, mis on ette nähtud ELTL artiklis 267, Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel lahendada tema menetluses oleva vaidluse. Seda arvestades peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama. Sellisel juhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud asjaolude kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt 29. novembri 1978. aasta kohtuotsus Redmond, 83/78, EU:C:1978:214, punkt 26; 28. novembri 2000. aasta kohtuotsus Roquette Frères, C‑88/99, EU:C:2000:652, punkt 18, ja 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Caixabank ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, C‑224/19 ja C‑259/19, EU:C:2020:578, punkt 47).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtul – nagu nähtub eelotsusetaotlusest – tekkinud küsimus, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1, arvestades tõhususe põhimõtet, on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb kohtukulud välja mõista tarbijalt, kes on pärast seda, kui krediidileping on selles ebaõiglaste tingimuste sisaldumise tõttu tühistatud, kaotanud müüja või teenuste osutaja esitatud laenu põhisumma tagastusnõuet puudutava kohtuvaidluse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et riigilõiv, mis on osa tarbijalt välja mõistetavatest kohtukuludest, võib olla oluliselt suurem riigilõivust, mis oleks jäänud asjaomase tarbija kanda juhul, kui ta oleks kaotanud kohtuvaidluse, milles lahendatakse tema enda esitatud hagi, milles on tegemist tema nõudega tuvastada asjaomaste lepingutingimuste ebaõiglus ning – kui see on asjakohane – nende lepingutingimuste ja laenulepingu tühisus. See olukord on tingitud asjaolust, et Poola õigusnormide kohaselt on riigilõivu arvutamine diferentseeritud olenevalt sellest, kas hagi on esitanud müüja või teenuste osutaja või hoopis tarbija.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust mõista nii, et sellega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1, arvestades tõhususe põhimõtet, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on lubatud tarbijalt kui kostjalt, kes on pärast seda, kui laenuleping on tühistatud selles ebaõiglaste tingimuste sisaldumise tõttu, kaotanud müüja või teenuste osutaja esitatud laenu põhisumma tagastamise nõuet puudutava kohtuvaidluse, välja mõista kohtukulud, mille hulgas on riigilõiv, mis on põhjusel, et osutatud õigusnormide kohaselt on riigilõivu arvutamine diferentseeritud olenevalt sellest, kas hagi esitaja on tarbija või mitte, oluliselt suurem riigilõivust, mis oleks jäänud selle tarbija kanda juhul, kui ta oleks kaotanud kohtuvaidluse, milles lahendatakse tema enda esitatud hagi nõudega tuvastada, et need tingimused on ebaõiglased, ning – kui see on asjakohane – nende lepingutingimuste ja laenulepingu tühisus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena tuleb meelde tuletada, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on tarbijaga sõlminud, ei ole riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimustel tarbijale siduvad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Müüja või teenuste osutaja suhtes nõrgemas olukorras olevate tarbijate kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemust ja olulisust arvestades on direktiiviga 93/13 – nagu nähtub selle direktiivi artikli 7 lõikest 1 koostoimes kahekümne neljanda põhjendusega – kohustatud liikmesriike sätestama piisavad ja tõhusad vahendid, „et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad“ (21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gutiérrez Naranjo jt, C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15, EU:C:2016:980, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on leidnud, et tagajärjed, mis on müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse ebaõigluse tuvastamisel, peavad võimaldama saavutada kahte eesmärki. Esiteks peab kohus tagama, et taastatakse lepingupoolte võrdsus, mis tarbija suhtes ebaõiglase tingimuse kohaldamise tõttu on ohtu sattunud. Teiseks tuleb tagada, et pärsitakse müüja või teenuste osutaja tahet kasutada tarbijalepingutes selliseid tingimusi (25. novembri 2020. aasta kohtuotsus Banca B., C‑269/19, EU:C:2020:954, punkt 38). Liikmesriigi kohtu kohustusega jätta kohaldamata ebaõiglane lepingutingimus, mille kohaselt tuleb alusetult maksta teatav summa, kaasneb tagajärjena põhimõtteliselt kohustus sama summa tagastada (21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Gutiérrez Naranjo jt, C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15, EU:C:2016:980, punkt 62).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleb meenutada, et kohtukulude jaotamine liikmesriigi kohtutes kuulub liikmesriikide menetlusautonoomia valdkonda, tingimusel et järgitakse võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid (22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Servicios prescriptor y medios de pagos EFC, C‑215/21, EU:C:2022:723, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab tõhususe põhimõtet, mis ainsana on eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste ese, siis tuleb meenutada, et iga juhtumit, mille puhul on küsimuse all, kas mingi riigisisese menetlusnormi tagajärg on, et liidu õiguse kohaldamine on praktiliselt võimatu või ülemäära raske, tuleb analüüsida, võttes arvesse selle sätte tähendust menetluses kui tervikus ning menetluse kulgu ja selle eripära liikmesriigi eri ametiasutustes. Seda silmas pidades tuleb vajaduse korral arvesse võtta liikmesriigi õigussüsteemi aluseks olevaid põhimõtteid, nagu kaitseõiguste tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse nõuetekohane läbiviimine (22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Servicios prescriptor y medios de pagos EFC, C‑215/21, EU:C:2022:723, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi tõhususe põhimõttega ei ole üldiselt vastuolus see, kui tarbija peab kandma teatavad kohtukulud, kui ta esitab hagi lepingutingimuse ebaõigluse tuvastamise nõudes (7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Caixabank, C‑385/20, EU:C:2022:278, punkt 51), tuleb samuti märkida, et tõhusana peab säilima direktiiviga 93/13 tarbijale antud õigus pöörduda kohtusse selleks, et tuvastataks lepingutingimuse ebaõiglus ja jäetaks see tingimus kohaldamata. Seega ei tohi sellise kohtumenetluste kulude jaotamise süsteem pärssida tarbija tahet seda õigust kasutada (vt selle kohta 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Servicios prescriptor y medios de pagos EFC, C‑215/21, EU:C:2022:723, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktikast tuleneb samuti, et kui seada kohtukulude jaotus sellises menetluses sõltuvusse üksnes alusetult makstud summast, mis otsuse kohaselt tuleb tagastada, võidakse – kohtusse pöördumisega kaasnevaid kulusid arvesse võttes – pärssida tarbija tahet seda õigust kasutada. Järelikult on direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1 ning tõhususe põhimõttega vastuolus kord, mille kohaselt on võimalik jätta osa menetluskuludest tarbija kanda vastavalt alusetult makstud summade suurusele, mis talle tagastatakse pärast seda, kui lepingutingimuse ebaõigluse tõttu on tuvastatud selle tingimuse tühisus, kuna sellise korraga on tekitatud oluline takistus, mis võib pärssida tarbijate tahet kasutada õigust tõhusale kohtulikule kontrollile lepingutingimuste võimaliku ebaõigluse üle sellisena, nagu see õigus on antud nimetatud direktiiviga (16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Caixabank ja Banco Bilbao Vizcaya Argentaria, C‑224/19 ja C‑259/19, EU:C:2020:578, punktid 98 ja 99).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõikel 1 ja artikli 7 lõikel 1 põhineva menetluse algatab üldjuhul tarbija, kes tegutseb hagejana, müüja või teenuste osutaja vastu, kes on kostja. Selleks et säiliks selle direktiivi soovitav toime ja oleks tagatud tarbija tõhus kaitse eriti kahjulike tagajärgede eest, mida kõnealuse laenulepingu tühistamine võib kaasa tuua, tuleb asuda seisukohale, et käesoleva kohtuotsuse punktides 48 ja 49 viidatud Euroopa Kohtu hinnang kohtukulude jaotamisele lepingutingimuse ebaõigluse tuvastamise nõude menetluses on analoogia alusel kohaldatav ka sellises olukorras, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus tarbija on kostja menetluses, milles lahendatakse pärast ebaõiglaste tingimuste tõttu laenulepingu tühistamist müüja või teenuste osutaja esitatud laenu põhisumma tagastusnõudes esitatud hagi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellises kontekstis tuleb märkida, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt võib menetluskord, millega kaasnevad tarbijale liiga suured kulud, pärssida tarbija tahet tegutseda tõhusalt oma õiguste kaitseks kohtus, kuhu on pöördunud müüja või teenuste osutaja (vt selle kohta 7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Caixabank, C‑385/20, EU:C:2022:278, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Poola õiguse kohaselt kujutab sellise laenulepingu alusel – mille tühisus on kohtulikult tuvastatud selles sisalduva ebaõiglase tingimuse tõttu – kas laenuvõtja või panga poolt selle lepingu täitmiseks makstud summa endast tsiviilseadustiku artikli 410 lõike 2 tähenduses alusetult tehtud makset, mis tsiviilseadustiku artikli 410 lõike 1 alusel koostoimes artikliga 405 tuleb tagastada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb samuti, et esiteks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 98 lõikes 1 ette nähtud, et kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud võitnud poolele hüvitama kohtukulud. Teiseks on Poola õiguses ette nähtud kohtukulude diferentseerimine selle alusel, kas hagi on esitanud müüja või teenuste osutaja või hoopis tarbija. Nimelt tuleneb tsiviilasjade riigilõivu seaduse artikli 13 lõikest 2, et varaliste õigustega seotud hagide puhul on kohaldatav proportsionaalne riigilõiv määraga 5% hagihinnast kuni seaduses ette nähtud ülempiirini. Seevastu kohtuasjades, mis puudutavad pangatehingutega seotud nõudeid, on tarbija esitatud hagide puhul selle seaduse artiklis 13a ette nähtud kindlasummaline riigilõiv 1000 zlotti (ligikaudu 236 eurot) juhul, kui vaidluse või hagi eseme väärtus on suurem kui 20 000 zlotti (ligikaudu 4713 eurot).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest nähtub, et riigilõivu arvutamise viisi sellise erinevuse tagajärg võib olla olukord, kus juhul, kui tarbija – kes on kostja menetluses, milles lahendatakse pärast ebaõiglaste tingimuste tõttu laenulepingu tühistamist müüja või teenuste osutaja esitatud laenu põhisumma tagastusnõudes esitatud hagi – kaotab kohtuvaidluse, mõistetakse temalt välja kohtukulud, mille hulgas on riigilõiv, mis on oluliselt suurem riigilõivust, mis oleks jäänud selle tarbija kanda juhul, kui ta oleks kaotanud kohtuvaidluse, milles lahendatakse tema esitatud hagi nõudega tuvastada nende tingimuste ebaõiglus, ning – kui see on asjakohane – nende lepingutingimuste ja laenulepingu tühisus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb tõdeda, et tarbija seisukohalt on üldjuhul soodne selline regulatsioon, nagu on kõne all põhikohtuasjas, millega on ette nähtud väiksem kindlasummaline riigilõiv juhul, kui on tegemist tarbija hagiga, milles esitatakse pangatehingutega seotud nõue.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes aga arvesse müüja või teenuste osutaja poolt varaliste õiguste valdkonnas esitatud hagi puhul kohaldatava riigilõivu oluliselt kõrgemat määra ja asjaolu, et nende kulude summa, mida tarbijat võidakse kohustada hüvitama, sõltub otseselt müüja või teenuste osutaja esitatud nõude summast, võib põhimõtte, et kohtuvaidluse kaotanud poole kanda jäävad kõik kohtukulud, sh riigilõiv, automaatse kohaldamise tagajärjel kohtuvaidluse kaotanud tarbija kanda jääda ebaproportsionaalselt suur rahaline koormus. Nimelt nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et esiteks pidi PR tasuma Bank Millenniumi vastu hagi esitamisel riigilõivu 1000 zlotti (ligikaudu 236 eurot), kusjuures selle hagi tulemusel mõisteti tema kasuks välja ligikaudu 101 280 eurot. Teiseks peab PR kui kostja hüvitama Bank Millenniumi poolt hiljem algatatud kohtumenetluses, mis puudutab laenukapitali tagastamist ehk 640 000 zloti (ligikaudu 150 000 eurot) suurust nõuet, selle kohtuvaidluse kaotamise tõttu nimetatud krediidiasutuse makstud riigilõivu määraga 5% hagihinnast, käesoleval juhul 32 000 zlotti (ligikaudu 7544 eurot).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selliste kulude tagajärjel, mille riigilõivu arvutamist käsitlevate riigisiseste õigusnormide alusel – koostoimes automaatselt kohaldatava põhimõttega, et kõik kohtukulud, sh riigilõiv, peab kandma kohtuvaidluse kaotanud pool – saab välja mõista tarbijalt, võib käesoleva kohtuotsuse punktides 48 ja 51 osundatud kohtupraktika vastaselt saada pärsitud tarbija tahe tõhusalt kaitsta direktiiviga 93/13 antud õigusi kohtus, kuhu on pöördunud müüja või teenuste osutaja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt võib selliste menetlusnormide tagajärjel olla pärsitud tarbija tahe – kui ta on kostja pärast ebaõiglasi tingimusi sisaldava laenulepingu tühistamist müüja või teenuste osutaja poolt esitatud laenu põhisumma tagastamise hagi menetluses – jääda oma nõuete juurde sõltumata nende nõuete põhjendatusest, kuna juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks, võidakse temalt välja mõista kohtukulud, mille hulgas on ebaproportsionaalselt suur riigilõiv.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Need menetlusnormid võivad oma olemuse tõttu samuti ohustada hoiatavat mõju, mis on lepingus sisalduvate ebaõiglaste tingimuste tõttu selle lepingu tühistamisel, kuna vaatamata lepingu tühistamisele on tarbija olukorras, kus temalt võidakse müüja või teenuste osutaja esitatud tagastusnõude raames välja mõista eriti suur riigilõiv, välja arvatud eelkõige juhul, kui tarbija võtab müüja või teenuste osutaja nõuded õigeks. Järelikult on sellise korra puhul lõppkokkuvõttes tegemist tõhususe põhimõtte eiramisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas tuleb meenutada, et riigisisese õiguse liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise põhimõtte alusel peab liikmesriigi kohus tegema kõik, mis on tema pädevuses – arvestades eelkõige riigisisese õiguse contra legem tõlgendamise keeldu, võttes arvesse riigisisest õigust tervikuna ning kasutades riigisiseses õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid –, et tagada asjaomase direktiivi täies ulatuses rakendamine ja saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus (vt selle kohta 5. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus Pfeiffer jt, C‑397/01–C‑403/01, EU:C:2004:584, punktid 118 ja 119, ning 15. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus KUBERA, C‑144/23, EU:C:2024:881, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul väidavad Poola valitsus ja Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades, mille nad esitasid Euroopa Kohtule, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 98 lõiget 1 on võimalik tõlgendada kooskõlas direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1 ja artikli 7 lõikega 1, arvestades tõhususe põhimõtet. Nimelt peab liikmesriigi kohus vajaduse korral arvesse võtma eelkõige selle seadustiku artiklites 102 ja 103 ette nähtud erandeid, mis võimaldavad kohandada kohtukulusid õigluse põhimõtte alusel, või ka süülist käitumist, mis võib olla omistatav ühele poolele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõppkokkuvõttes on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olevaid riigisiseseid õigusnorme saab tõlgendada kooskõlas direktiiviga 93/13, ning jaatava vastuse korral teha sellest õiguslikud järeldused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1, arvestades tõhususe põhimõtet, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on lubatud tarbijalt kui kostjalt, kes on pärast seda, kui laenuleping on tühistatud selles ebaõiglaste tingimuste sisaldumise tõttu, kaotanud müüja või teenuste osutaja esitatud laenu põhisumma tagastamise nõuet puudutava kohtuvaidluse, välja mõista kohtukulud, mille hulgas on riigilõiv, mis on põhjusel, et osutatud õigusnormide kohaselt on riigilõivu arvutamine diferentseeritud olenevalt sellest, kas hagi esitaja on tarbija või mitte, oluliselt suurem riigilõivust, mis oleks jäänud selle tarbija kanda juhul, kui ta oleks kaotanud kohtuvaidluse, milles lahendatakse tema enda esitatud hagi nõudega tuvastada, et need tingimused on ebaõiglased, ning – kui see on asjakohane – nende lepingutingimuste ja laenulepingu tühisus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-118" title="page-13">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-119" title="page-13">
      Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1, arvestades tõhususe põhimõtet,
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-120" title="page-13">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-121" title="page-14">
      nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on lubatud tarbijalt kui kostjalt, kes on pärast seda, kui laenuleping on tühistatud selles ebaõiglaste tingimuste sisaldumise tõttu, kaotanud müüja või teenuste osutaja esitatud laenu põhisumma tagastamise nõuet puudutava kohtuvaidluse, välja mõista kohtukulud, mille hulgas on riigilõiv, mis on põhjusel, et osutatud õigusnormide kohaselt on riigilõivu arvutamine diferentseeritud olenevalt sellest, kas hagi esitaja on tarbija või mitte, oluliselt suurem riigilõivust, mis oleks jäänud selle tarbija kanda juhul, kui ta oleks kaotanud kohtuvaidluse, milles lahendatakse tema enda esitatud hagi nõudega tuvastada, et need tingimused on ebaõiglased, ning – kui see on asjakohane – nende lepingutingimuste ja laenulepingu tühisus.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-122" title="page-14">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: poola.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
</body>
</html>
