<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑567/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0567</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:177">EU:C:2016:177</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>17</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>17</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST WATHELET’ ETTEPANEK – KOHTUASI C‑567/14</P><P>GENENTECH</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Melchior Wathelet</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20160317">17. märtsil 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑567/14</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Genentech Inc.</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P>Hoechst GmbH, enne Hoechst AG,</P><P><HT TYPE="BOLD">Sanofi-Aventis Deutschland GmbH</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Vahekohtuotsuse tühistamise hagi</KEYWORD><KEYWORD>Konkurents</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 101</KEYWORD><KEYWORD>Kartell</KEYWORD><KEYWORD>Patendi lihtlitsentsi leping</KEYWORD><KEYWORD>Patentide tühistamine</KEYWORD><KEYWORD>Õiguste rikkumise puudumine</KEYWORD><KEYWORD>Mõju</KEYWORD><KEYWORD>Tasu maksmise kohustus</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus puudutab ELTL artikli 101 tõlgendamist. Cour d’appel de Paris’l (Pariisi apellatsioonikohus) on täpsemalt küsimus, kas selle artikliga on vastuolus patendilitsentsi saajale kehtestatud kohustus maksta tasusid kogu lepingu kehtivusajal kuni lepingu lõpetamiseni, vaatamata sellele, et õigusi ei ole rikutud või et litsentsitud patent või patendid tühistatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlus esitati vahekohtuotsuste tühistamise hagi menetluses ühelt poolt Delaware’i (Ameerika Ühendriigid) õiguse alusel asutatud äriühingu Genentech Inc. (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Genentech<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja teiselt poolt Saksa õiguse alusel asutatud äriühingute Hoechst GmbH, endise nimega Hoechst AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Hoechst<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Sanofi-Aventis Deutschland GmbH (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Sanofi-Aventis<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) vahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 101 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="101.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Siseturuga on kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires, iseäranis need kokkulepped, otsused ja tegevus, millega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu‑ või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>piiratakse või kontrollitakse tootmist, turge, tehnilist arengut või investeeringuid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>jagatakse turge või tarneallikaid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>seatakse lepingu sõlmimise eeltingimuseks teise poole nõusolek võtta endale lisakohustusi, mis oma laadilt või kaubandustavade kohaselt ei ole seotud sellise lepingu objektiga.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="101.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kõik käesoleva artikli põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="101.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 sätted võib kuulutada kohaldamatuks:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ettevõtjatevaheliste kokkulepete või kokkuleppeliikide suhtes;</P></ITEM><ITEM><P>ettevõtjate ühenduste otsuste või otsuseliikide suhtes;</P></ITEM><ITEM><P>kooskõlastatud tegevuse või kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes,</P></ITEM></LIST><P>mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ilma et</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kehtestaks asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>annaks sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Tsiviilmenetlusseadustiku artiklis 1518 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Prantsusmaal rahvusvahelise vahekohtu asjas tehtud kohtuotsuse peale saab esitada ainult tühistamishagi.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Tsiviilmenetlusseadustiku artiklis 1520 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Tühistamishagi saab kasutada vaid juhul, kui:</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1°</NO.P><TXT>Vahekohus eksis, tunnistades ennast pädevaks või ebapädevaks; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2°</NO.P><TXT>Vahekohtu asutamisel on eeskirju eiratud, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3°</NO.P><TXT>Vahekohus on teinud otsuse, täitmata talle usaldatud ülesannet; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4°</NO.P><TXT>Ei ole järgitud võistlevuse põhimõtet; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5°</NO.P><TXT>Kohtuotsuse tunnustamine või täitmine on vastuolus rahvusvahelise avaliku korraga.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>6. augustil 1992 andis Saksa õiguse alusel asutatud äriühing Behringwerke AG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Beringwerke<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Behringwerke loovutas seejärel oma õigused Hoechstile. Alates 2005. aasta juulist sai Hoechst Sanofi-Aventise tütarettevõtjaks, kelle osakapital kuulub 100% ulatuses Sanofi-Aventisele.</P></NOTE> äriühingule Genentech ülemaailmse lihtlitsentsi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>litsentsileping<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) kasutada inimese tsütomegaloviiruse (CMVH) aktivaatorit, mis võimaldab tõhustada proteiinide tootmiseks kasutatavat rakuprotsessi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>aktivaator<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>). Selle tehnoloogia kohta oli <DATE ISO="19920422">22. aprillil 1992</DATE> välja antud Euroopa patent nr EP 0173 177 53 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>patent EP 177<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>), samuti kaks Ameerika Ühendriikides vastavalt <DATE ISO="19981215">15. detsembril 1998</DATE> ja <DATE ISO="20010417">17. aprillil 2001</DATE> väljastatud patenti (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>patent US 522<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>patent US 140<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). <DATE ISO="19990112">12. jaanuaril 1999</DATE> Euroopa Patendiamet tühistas patendi EP 177.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Litsentsilepingu suhtes kehtis Saksa õigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Litsentsilepingu punktist 3.1 nähtub, et Genentech on vastutasuks aktivaatori kasutamise õiguse eest kohustatud maksma:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ühekordset tasu <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> Saksa marka (DEM) (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">10225</FT> eurot) litsentsi väljaandmise kulude eest;</P></ITEM><ITEM><P>iga-aastast kindlasummalist miinimumtasu <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> DEM (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">10225</FT> eurot) uuringute jaoks;</P></ITEM><ITEM><P>nn jooksvat litsentsitasu 0,5% <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>valmistoodete<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>See termin on litsentsilepingus määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kaubeldav kaup, mis sisaldab litsentsitud toodet ja mida müüakse sellisel kujul, mida saab patsientidele manustada ravis kasutamiseks või kasutada diagnostikaprotseduuris ja mida ei kasutata ega turustata enne nende kasutamist uue ravimi koostises, töötlemiseks, uuesti pakendamiseks või märgistamiseks<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>. Selle lepingu kohaselt tähendab väljend <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>litsentsitud toode<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>materjali (sealhulgas organisme), mille tootmine, kasutamine või müük rikuks käesoleva lepingu puudumisel üht või mitut kehtivat nõudlust, mis on hõlmatud litsentsitud patentidega seotud õigustega<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</P></NOTE> müügi käibest (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>litsentsitasu müügi pealt<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Genentech maksis ühekordse tasu ja iga-aastase tasu, kuid ei maksnud kunagi litsentsitasu müügi pealt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT><DATE ISO="20080630">30. juunil 2008</DATE> esitasid Hoechst ja Sanofi-Aventis äriühingule Genentech päringu valmistoodete kohta, milles on kasutatud patenditud materjale ja protsesse ning mis annab õiguse saada litsentsitasu müügi pealt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Genentech teatas <DATE ISO="20080827">27. augusti 2008. aasta</DATE> kirjaga äriühingutele Hoechst ja Sanofi-Aventis litsentsilepingu lõpetamisest, mis jõustub kaks kuud hiljem<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Litsentsilepingu artikli 8 punktis 3 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[l]itentsisaaja võib käesoleva lepingu ja selle alusel antud litsentsid lõpetada, teatades sellest äriühingule Behringwerke kaks (2) kuud ette, kui litsentsisaaja otsustab lõpetada käesoleva lepingu alusel antud litsentsiõiguste kasutamise<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kuna Hoechst ja Sanofi-Aventis leidsid, et Genentech oli Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> toimeaine on rituximab. Seda ravimit turustatakse alates 1998. aastast Ameerika Ühendriikides kaubandusliku nimetusega Rituxan<HT TYPE="SUP">®</HT> ja Euroopa Liidus nimetusega MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT>. Genentech’i, nagu ka äriühingute Hoechst ja Sanofi-Aventis vastustest Euroopa Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele nähtub, et käesolevas kohtuasjas asjassepuutuvad vahekohtuotsused puudutavad Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> müüki maailmas, kaasa arvatud selle ravimi müüki nimetusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT><QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</P></NOTE> ja teiste ravimite valmistamiseks kasutanud aktivaatorit proteiinide rekombinantses sünteesis, tasumata litsentsitasusid kõigi nende ravimite müügi pealt ja et ta oli seega rikkunud litsentsilepingut, esitasid nad <DATE ISO="20081024">24. oktoobril 2008</DATE> litsentsilepingu punktis 11 sätestatud vahekohtuklausli alusel Genentechi vastu vahekohtu hagiavalduse Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) Rahvusvahelisele Arbitraažikohtule, kes registreeris selle kohtuasja numbriga 15900/JHN/GFG.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20081027">27. oktoobril 2008</DATE> esitasid Hoechst ja Sanofi-Aventis United States District Court for the Eastern District of Texasele (Ameerika Ühendriikide Texase idapiirkonna föderaalkohus) kaebuse patentidest US 522 ja US 140 tulenevate õiguste rikkumise kohta Genentechi ja Biogeni (enne Biogen Idec) vastu. Need äriühingud esitasid samal päeval nende patentide tühisuse tuvastamise hagi United States District Court for the Northern District of Californiale (Ameerika Ühendriikide California põhjapiirkonna föderaalkohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Need kaebused liideti United States District Court for the Northern District of Californias (Ameerika Ühendriikide California põhjapiirkonna föderaalkohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20110311">11. märtsil 2011</DATE> otsustas United States District Court for the Northern District of California (Ameerika Ühendriikide California põhjapiirkonna föderaalkohus) sisuliselt, et asjaomastest patentidest tulenevaid õigusi ei ole rikutud ja jättis patentide tühistamise hagi rahuldamata, leides, et Genentech ei olnud esitanud nõutaval määral tõendeid. Seda otsust kinnitas <DATE ISO="20120322">22. märtsil 2012</DATE> United States Court of Appeals for the Federal Circuit (USA föderaalringkonna apellatsioonikohus) ja otsus jõustus lõplikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT><DATE ISO="20120905">5 septembri 2012</DATE> kolmanda osalise vahekohtuotsusega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kolmas osaline vahekohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Kolmanda osalise vahekohtuotsuse algkeel on inglise keel. Genentech lisas eelotsusetaotluse esitanud kohtus ja Euroopa Kohtus kohtutoimikusse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>vaba<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> tõlke prantsuse keelde, mida kasutatakse käesolevas ettepanekus.</P></NOTE> otsustas poolte valitud ainus vahekohtunik,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punktid 322–330.</P></NOTE> et Genentech oli valmistanud Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT>, kasutades aktivaatorit, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>mis oli mõnda aega, õigusega või mitte, patenditud [patendis EP 177] ja hiljem [patentides US 522 ja 140] […]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 326.</P></NOTE> ja otsustas selle alusel, et Genentech on kohustatud maksma äriühingutele Hoechst ja Sanofi-Aventis litsentsitasud Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> ja samade omadustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 114.</P></NOTE> toodete müügi pealt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Ainus vahekohtunik otsustas, et Genentech oli alguses soovinud kasutada aktivaatorit, ilma et teda peetaks õiguste rikkujaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 299.</P></NOTE>, mistõttu sõlmitigi litsentsileping. Sellest tuleneb ainsa vahekohtuniku hinnangul, et litsentsilepingu ärieesmärk<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Ainus vahekohtunik leidis, et litsentsilepingule kohaldatava Saksa õiguse kohaselt tuli lepinguid tõlgendada mitte ainult nende sätete alusel, vaid ka nende saamisloo, süstemaatilise konteksti ja ärieesmärgi alusel (vt selle kohta kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 255). Ta järeldas, et pooli litsentsilepingut sõlmima ajendanud ärilised motiivid tulenesid asjaolust, et selle lepingu sõlmimise ajal oli Behringwerkel üks patenditud leiutis (nimelt patent EP 177), mida Genentech soovis kaubanduslikult kasutada, ilma et tal tuleks riskida patendiõiguste rikkumisega (vt selle kohta kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 258). Ainsa vahekohtuniku hinnangul ei olnud patendi kehtivuse küsimus Saksa õiguses asjassepuutuv, sest selles õiguses tunnustatakse lepingulist õigust tasude maksmisele litsentsilepingus, isegi kui asjaomane patent lõpuks tühistatakse. Ta otsustas, et Saksa õiguse kohaselt võib isik anda litsentsi ka leiutise kohta, mis ei ole patenditud või mida ei saagi patentida (vt selle kohta kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 292).</P></NOTE> oli vältida mis tahes kohtuasja patentide US 522 ja US 140 kehtivuse asjus litsentsilepingu kehtivuse ajal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt selle kohta kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 307.</P></NOTE>. Selle kohtuniku hinnangul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>[ei saanud] niisugune vaherahu […] kesta igavesti, sest üks pooltest pidi [litsentsilepingu] lõpetama suhteliselt lühikese aja pärast […]<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 308.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Ta oli arvamusel, et kui patent on registreeritud, võib litsentsisaaja, nagu Genentech, olla kindel, et litsentsiga võib ta seda patenti kasutada, vastupidi kolmandale isikule, keda võis sundida litsentsisaajaga konkureerimast loobuma. Ainus vahekohtunik leidis seega, et litsentsilepingu kohaselt on patentide registreerimine oluline kaalutlus, et kindlaks teha, kas on ärilist põhjust asjaomast litsentsilepingut sõlmida, kuigi nende kehtivuse küsimus seda ei olnud. Ta märkis selle kohta, et patendivaidlus võib kesta aastaid, nagu seda näitasid paralleelsed menetlused Ameerika Ühendriikides, ja tekitada märkimisväärseid kulusid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 313.</P></NOTE>. Äriühingul nagu Genentech oli seega huvi niisugune leping sõlmida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Järelikult otsustas ainus vahekohtunik, et kui patent tühistatakse või kui litsentsilepingu saaja ei ole oma tegevusega seda rikkunud, siis ei saa litsentsilepingu kohaselt tehtud või tasumisele kuuluvaid makseid nõuda või need jäävad võlgu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 314.</P></NOTE>. Kuna litsentsilepingu äriline eesmärk oli vältida mis tahes patendivaidlust, leidis ta, et patendiga seonduva menetluse lõpptulemus ei kohusta litsentsiandjat juhul, kui patent osutub kehtetuks, saadud tasusid tagastama ega ei vabasta litsentsisaajat tema kohustusest neid tasusid maksta juhul, kui – nagu oli teinud Genentech – litsentsisaaja ei olnud neid maksnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Nende kaalutluste põhjal otsustas see vahekohtunik, et litsentsilepingu kohaselt pidi Genentech maksma äriühingutele Hoechst ja Sanofi-Aventis litsentsitasud ajavahemikul <DATE ISO="19981215">15. detsembrist 1998</DATE> (patendi US 522 väljaandmise kuupäev) kuni <DATE ISO="20081028">28. oktoobrini 2008</DATE> (litsentsilepingu lõpetamise kuupäev) valmistatud Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt selle kohta kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 161 ja resolutsiooni punkt 1.</P></NOTE> müügi pealt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Peale selle mõistis ta Genentechilt välja äriühingutele Hoechst ja Sanofi-Aventis <FT TYPE="DECIMAL">391420,36</FT> eurot pluss <FT TYPE="DECIMAL">293565,27</FT> USA dollarit (USD) (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">260000</FT> eurot) nende advokaadikulude eest ajavahemikul <DATE ISO="20110609">9. juunist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20120905">5. septembrini 2012</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Lõpuks jättis ta tasumisele kuuluvate tasude summa, vahekohtukulude ja muude advokaadikulude suuruse otsustada lõplikus kohtuotsuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130225">25. veebruaril 2013</DATE> tegi ainus vahekohtunik lõpliku kohtuotsuse, mõistes Genentechilt välja Hoechsti kasuks <FT TYPE="NUMBER">108322850</FT> eurot pluss lihtintressi kahjuhüvitiseks, <FT TYPE="NUMBER">211250</FT> eurot vahekohtukuludeks, <FT TYPE="DECIMAL">634649,88</FT> eurot ja <FT TYPE="DECIMAL">555907,23</FT> USD (ligikaudu <FT TYPE="NUMBER">490778</FT> eurot) advokaadikuludeks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Neid summasid ei muudetud <DATE ISO="20130225">25. veebruaril 2013</DATE> tehtud otsuse ja lõplikku kohtuotsust täiendava otsusega, mis puudutasid Genentechi poolt Hoechstile tasumisele kuuluvate intresside arvutamist (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>täiendav otsus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Lõpliku kohtuotsuse punktis 219 märkis ainus vahekohtunik, et hiljem menetluses väitis Genentech, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Hoechsti püüdlused tõlgendada [litsentsilepingut] nii, et see võimaldaks tal kätte saada litsentsitasud müügi pealt, võtmata arvesse seda, kas väidetavalt litsentsitud tooted [kuulusid] või mitte litsentsitud patentide alla, rikkusid <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu kartellidevastaseid õigusnorme</HT><QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selle kohta otsustas ainus vahekohtunik, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>Genentech ei täpsustanud, <HT TYPE="ITALIC">kuidas</HT> [see rikub liidu konkurentsiõigust], […] kui ta käesoleva vahekohtuasja kaotab. Saksa litsentsiõiguses on lubatud litsentsilepingud, et kasutada patentimata oskusteadmisi, ja selleks võib ette näha litsentsitasud. Seda ei saa muuta, väites – ilma täiendavate argumentideta –, et litsents rikub [liidu konkurentsiõigust]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt lõpliku otsuse punkt 222.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Genentech esitas tsiviilmenetlusseadustiku artiklite 1518 ja 1520 alusel Cour d’appel de Paris’le (Pariisi apellatsioonikohus) hagi nõudega kolmas osaline kohtuotsus, lõplik kohtuotsus ja täiendav otsus tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) jättis <DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtumäärusega rahuldamata Genentechi taotluse kolmanda osalise kohtuotsuse, lõpliku kohtuotsuse ja täiendava otsuse tühistamise hagid liita.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Cour d’appel de Paris’l (Pariisi apellatsioonikohus) tekib kolmanda osalise vahekohtuotsuse tühistamise menetluse raames küsimus seoses litsentsilepingu kooskõlaga ELTL artikliga 101. Ta märgib, et ainus vahekohtunik leidis, et litsentsisaaja oli selle lepingu kehtivusajal kohustatud maksma lepingulisi tasusid isegi juhul, kui patendi või patentide tühistamine oli tagasiulatuva jõuga. Tal on küsimus, kas niisugune leping on vastuolus ELTL artikli 101 sätetega, kuivõrd see kohustab litsentsisaajat maksma tasusid, mille alus on antud õigustega seotud patendi või patentide tühistamise tõttu nüüdseks ära langenud ja paneb selle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>ebasoodsasse konkurentsiolukorda<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nendel tingimustel otsustaski Cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>Kas ELTL artikli 101 sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, et patentide tühistamise korral rakendatakse lepingut, mis kohustab litsentsisaajat maksma tasusid pelgalt litsentsitud patentidega seotud õiguste kasutamise eest?<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Cour de cassation (Prantsusmaa kassatsioonikohus) tunnistas <DATE ISO="20151118">18. novembri 2015. aasta</DATE> kohtumäärusega vastuvõetamatuks kassatsioonkaebuse, mille olid Hoechst ja Sanofi-Aventis esitanud Cour d’appel de Paris’ (Pariisi apellatsioonikohus) <DATE ISO="20140923">23. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse peale Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse esitamise kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus esitati Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20141209">9. detsembril 2014</DATE>. Kirjalikud seisukohad esitasid Genentech, Hoechst ja Sanofi-Aventis, Prantsuse, Hispaania ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Pooltel paluti Euroopa Kohtu kodukorra artikli 61 lõike 1 kohaselt vastata Euroopa Kohtu küsimustele kirjalikult, mida nad tegid <DATE ISO="20151218">18. detsembril 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160120">20. jaanuaril 2016</DATE> peeti kohtuistung, millel esitasid oma seisukohad suuliselt Genentech, Hoechst ja Sanofi-Aventis, Prantsuse ja Hispaania valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Esitatud küsimuse seos põhikohtuasja tegelikkusega</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Hoechst ja Sanofi-Aventis ning Prantsuse valitsus leiavad, et eelotsuse küsimus põhineb valel faktilisel eeldusel. Nimelt, kui see puudutab litsentsilepingu kooskõla ELTL artikliga 101 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/><HT TYPE="ITALIC">patentide</HT> tühistamise korral<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>, siis ainult patent EP 177 tühistati <DATE ISO="19990112">12. jaanuaril 1999</DATE>, mitte patendid US 522 ja US 140<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 6.</P></NOTE>. Eelotsuse küsimusel järelikult puudub ese ja see tuleks tunnistada vastuvõetamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Minu arvates asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab esitatud küsimuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>patentide<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (mitmuses) tühistamisele, kuigi tühistati ainult üks patent, ei tähenda, et eelotsusetaotlus põhineb valel faktilisel eeldusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub nimelt selgelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on täiesti teadlik sellest, et patente US 522 ja US 140 ei ole tühistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Selle suhtes märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluse leheküljel 2, et litsentsilepinguga kaetud tehnoloogia kohta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>anti välja mitu patenti, esiteks <DATE ISO="19920422">22. aprillil 1992</DATE> Euroopa patent [EP 177], mille Euroopa Patendiamet <HT TYPE="ITALIC">hiljem</HT>, <DATE ISO="19990112">12. jaanuaril 1999</DATE> <HT TYPE="ITALIC">tühistas</HT> uudsuse puudumise tõttu; teiseks <DATE ISO="19981215">15. detsembril 1998</DATE> Ameerika patent [US 520], ja lõpuks <DATE ISO="20010417">17. aprillil 2001</DATE> Ameerika patent [US 140]<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei vihja kordagi patentide US 522 ja US 140 tühistamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Peale selle viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluse leheküljel 3 United States District Court for the Northern District of California (Ameerika Ühendriikide California põhjapiirkonna föderaalkohus) <DATE ISO="20110311">11. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsusele, millega tema sõnul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>otsustati, et Rituxan<HT TYPE="SUP">®</HT> ei riku kõnealuseid patente<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. Sellest järeldub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tunneb selle kohtuotsuse sisu, millega jäeti samuti patentide US 522 ja US 140 vastu esitatud tühistamishagi rahuldamata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 13–15.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Lõpuks, kui kolmanda osalise vahekohtuotsuse punktides 193 ja 194 viitas ainus vahekohtunik patentide US 522 ja US 140 tühistamisele United States District Court for the Northern District of California (Ameerika Ühendriikide California põhjapiirkonna föderaalkohus) poolt, siis seda viga ei ole lõplikus kohtuotsuses kuskil. Vastupidi, lõpliku kohtuotsuse punktis 50 ütleb ainus vahekohtunik väga selgelt, et Genentechi apellatsioonkaebus nõudega patendid US 522 ja US 140 tühistada jäeti rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et Cour d’appel de Paris’le (Pariisi apellatsioonikohus) kolmanda osalise vahekohtuotsuse, lõpliku kohtuotsuse ja täiendava otsuse vastu esitatud kolme tühistamishagi ei liidetud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 27.</P></NOTE>, tuleneb Euroopa Kohtule esitatud kohtutoimikust selgelt, et need kolm hagi on seotud. Õigupoolest käsitleb eelotsusetaotluse esitanud kohus ise oma eelotsusetaotluses neid kolme kohtuasja nagu ühte ja sama koos<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt eelkõige Genentechi nõuded eelotsusetaotluse esitanud kohtus (mida korratakse eelotsusetaotluses), milles nõutakse kolmanda osalise vahekohtuotsuse, lõpliku kohtuotsuse ja täiendava otsuse tühistamist.</P></NOTE>. Seega on selge, et vale faktilist eeldust ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Igal juhul ei mõjuta see, kas väidetavat vale faktilist eeldust on või ei ole, kuidagi vastust, mille ma pakun välja eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimusele, mis puudutab vahet tegemata patendi tühistamise (käesoleval juhul patent EP 177) ja rikkumise puudumise juhtusid (käesoleval juhul patendid US 522 ja US 140).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Nagu nimelt komisjon oma vastustes Euroopa Kohtu kirjalikele küsimustele märkis, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>järeldas ainus vahekohtunik [k]olmandas [o]salises [v]ahekohtuotsuses, et [litsentsi]lepingu mõte ei olnud ette näha tasude tagasimaksmine või mitte nõudmine juhul, kui teatavad patendid osutuvad hiljem kehtetuks või ilmneb, et neid ei ole rikutud. Lepingu mõte tõlgendatuna Saksa õigust ja pooltevaheliste läbirääkimiste kujunemist silmas pidades oli kaitsta patendi (patentide) kasutajat – see tähendab Genentechi – patendivaidluse vastu, mis võib olla pikk ja kulukas. Sellest tuleneb, et asjaolu, et Ameerika patente oleks võinud pidada kehtetuteks või arvestada, et neid ei ole rikutud, ei muuda Genentechi tasude maksmise kohustuse ulatust<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu võimalus anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Hoechst ja Sanofi-Aventis ning Prantsuse valitsus on seisukohal, et Euroopa Kohus ei saa anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikku vastust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selles suhtes märgib Prantsuse valitsus, et eelotsusetaotluses ei ole täpsustatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis on ELTL artikli 101 ja eelkõige komisjoni <DATE ISO="20040427">27. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 772/2004 [ELTL] artikli [101] lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="123" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2004">ELT L 123, lk 11</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/03, lk 74.</P></NOTE> raames vajalikud asjaomase turu toimimise ja struktuuri tegelike tingimustena, litsentsilepingu laadi konkurentidevahelise lepingu või vastastikkuse kokkuleppena ja Saksa õiguse norme, mida selle lepingu suhtes kohaldatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Leian, et need argumendid tuleb kõrvale jätta, sest ma järeldan, et vastavalt kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ei kohusta ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 2 kolmandat osalist vahekohtuotsust tühistama<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 84–97.</P></NOTE>. Ent Prantsuse valitsuse nimetatud erandimäärused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kõigi kolme kõnealuse määruse õiguslik alus on nõukogu <DATE ISO="19650302">2. märtsi 1965. aasta</DATE> määrus nr 19/65/EMÜ [ELTL] artikli [101] lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="036" PAGE.FIRST="533" DATE.PUB="1965">EÜT 1965, 36, lk 533</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/01, lk 11).</P></NOTE> kohaldavad ELTL artikli 101 lõiget 3 tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes, milles osaleb ainult kaks ettevõtjat, ja nendega seotud kooskõlastatud tegevuse suhtes, <HT TYPE="ITALIC">mis kuuluvad ELTL artikli 101 lõike 1 alla</HT>, millega minu arvates ei ole käesoleval juhul tegu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Igal juhul leian, et Euroopa Kohtul ei oleks piisavalt andmeid niisuguse analüüsi tegemiseks juhul, kui ta minu ettepanekuga ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Vastuvõetamatuse vastuväide nimetatud erandimääruste kohaldamise kohta võiks olla vastuvõetav üksnes juhul, kui Euroopa Kohus minu ettepanekuga ei nõustu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu õigus esitada Euroopa Kohtule küsimus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Hoechst ja Sanofi-Aventis väidavad, et eelotsuse küsimusele ei ole võimalik vastata, rikkumata Prantsuse õigust, millega on keelatud kontrollida rahvusvaheliste vahekohtuotsuste sisu, välja arvatud rahvusvahelise avaliku korra ränga rikkumise korral<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt Cour d’appel de Paris, <DATE ISO="20041118">18.11.2004</DATE>, Thalès, RG nr 2002/19606, lk 9; Cour de cassation, esimene tsiviilkoda, <DATE ISO="20080604">4.06.2008</DATE>, Cytec, nr 06‑15.320, Bulletin des Arrêts des Chambres civiles I, nr 162, lk 4.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Niisuguse ränga rikkumise (nagu kartelli puhul) puudumisel eristavad Hoechst ja Sanofi-Aventis juhtusid, kus ettevõtjatevahelise kokkuleppe ELTL artikliga 101 kooskõla küsimus on rahvusvahelises vahekohtuotsuses maha vaikitud, millisel juhul oleks oht rikkuda konkurentsiõiguse tõhusust, ja juhtusid, kus seda küsimust on seal käsitletud. Nende arvates sellel viimasel juhul, millega on tegu käesoleval juhul, sunniks käesolevale eelotsuse küsimusele vastamine eelotsusetaotluse esitanud kohut kontrollima kolmanda osalise vahekohtuotsuse sisu, sest tühistamise alust, mille kohta on see küsimus esitatud, ainsa vahekohtuniku ees käsitleti ja arutati.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Tuletan sellega seoses meelde, et Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelises koostöös, nagu see on ette nähtud ELTL artiklis 267, on vaid siseriiklik kohus, kes asja menetleb ja kes vastutab tehtava lahendi eest, pädev kohtuasja erisusi arvestades hindama, kas kohtuotsuse tegemiseks on vaja eelotsust ja kas Euroopa Kohtule esitatud küsimustel on kohtuasja suhtes tähtsust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seega juhul, kui küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus põhimõtteliselt kohustatud tegema eelotsuse, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et eelotsusetaotluse tegelik eesmärk on saada Euroopa Kohtult otsus kunstliku vaidluse alusel või soovituslikke arvamusi üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, või juhul, kui liidu õiguse tõlgendamine, mida palutakse, ei ole mingil viisil seotud kohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui Euroopa Kohtule ei ole teada talle esitatud küsimustele tarviliku vastuse andmiseks vajalikud faktilised või õiguslikud asjaolud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EBS Le Relais Nord-Pas-de-Calais</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:173">EU:C:2013:173</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minu arvates ei viita miski sellele, et esitatud küsimus oleks hüpoteetiline või et liidu õiguse tõlgendamine, mida palutakse, ei ole mingil viisil seotud eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse tegelikkuse või esemega, mis puudutab ELTL artiklit 101. Peale selle leian, et Euroopa Kohtule on teada faktilised või õiguslikud asjaolud, mis on vajalikud selleks, et anda esitatud küsimusele tarvilik vastus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Märgin ühtlasi ainult soovituslikult, et Cour de cassation (Prantsusmaa kassatsioonikohus) tunnistas vastuvõetamatuks kassatsioonkaebuse, mille Hoechst ja Sanofi-Aventis olid esitanud Cour d’appel de Paris’ (Pariisi apellatsioonikohus) <DATE ISO="20140923">23. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse peale, millega otsustati esitada Euroopa Kohtule käesolev eelotsuse küsimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Järelikult on eelotsuse küsimus minu arvates vastuvõetav ja sellele tuleb vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa avaliku korra normide kohta tehtud rahvusvaheliste vahekohtuotsuste suhtes teostatava kontrolli ulatus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus tuletab oma kirjalikes seisukohtades meelde, et Euroopa Kohus otsustas kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 32, et kontroll, mida teostavad liikmesriikide kohtud rahvusvaheliste vahekohtuotsuste üle, milles tõstatatakse liidu õiguse küsimusi, võib olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>rohkem või vähem ulatuslik, olenevalt juhust<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, vastavalt liikmesriikide poolt nende menetlusautonoomia raames vastu võetud õigusnormidele. Selle põhjal väidab Prantsuse valitsus, et Prantsuse õigusnormid, mille kohaselt ei tohi Prantsuse kohtud kontrollida rahvusvahelisi vahekohtuotsuseid sisuliselt ja piirduvad niisuguse rahvusvahelise vahekohtuotsuse vastu esitatud tühistamishagi raames, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, sellega, et püüavad leida rahvusvahelise avaliku korra <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>ränka<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt Cour de cassation, esimene tsiviilkoda, <DATE ISO="20080604">4.06.2008</DATE>, Cytec, nr 06-15.320, Bulletin des Arrêts des Chambres civiles I, nr 162, lk 4.</P></NOTE> rikkumist, on kooskõlas liidu õiguses kehtestatud tõhususe põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Hoechst ja Sanofi-Aventis väidavad,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 48 ja 49.</P></NOTE> et kuigi kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsustas Euroopa Kohus, et siseriiklik kohus, kelle menetluses on rahvusvahelise vahekohtuotsuse tühistamise hagi, peab oma siseriiklike menetlusnormide kohaselt rahuldama tühistamishagi, mis põhineb ELTL artikli 101 eiramisel, on kõnealuste Prantsuse õiguse menetlusnormidega keelatud kontrollida rahvusvahelisi vahekohtuotsuseid sisuliselt ja piiratud selle kontrolli ulatus ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>ränga<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> rikkumisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt Cour d’appel de Paris, <DATE ISO="20041118">18.11.2004</DATE>, Thalès, RG nr 2002/19606, lk 9. Seda lahendust kinnitati kohtuotsuses Cytec (Cour de cassation, esimene tsiviilkoda, <DATE ISO="20080604">4.06.2008</DATE>, Cytec, nr 06‑15.320, Bulletin des Arrêts des Chambres civiles I, nr 162, lk 4). Mõlemad kohtuasjad puudutasid liidu konkurentsiõiguse rikkumist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Hoechst ja Sanofi-Aventis aga leiavad, et kuna litsentsilepingu võimaliku ELTL artikliga 101 vastuolu küsimus tõstatati ja seda arutati ainsa vahekohtuniku ees ja see lükkas selle tagasi, siis ei ole võimalik eelotsuse küsimusele vastata ilma kolmandat osalist vahekohtuotsust sisuliselt kontrollimata, kuna litsentsileping, nagu on kõne all käesolevas kohtuasjas, ei saaks olla eesmärgilt ELTL artiklit 101 piirav kokkulepe ning ei saa seega kujutada ELTL artikli 101 ränka rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Minu arvates on sellised rahvusvaheliste vahekohtuotsuste suhtes tehtava kontrolli ulatuse piirangud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kuna tühistamishagi puudutab vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 1520 Prantsusmaal tehtud rahvusvahelisi vahekohtuotsuseid, on kontrolli ese rahvusvaheline vahekohtuotsus ise, mitte selle aluseks olev akt, mis sisaldab vahekohtuklauslit, mille alusel toimus vahekohus – käesoleval juhul litsentsileping. On tõsi, et rahvusvahelised vahekohtuotsused ei ole mitte ettevõtjatevahelised kokkulepped ELTL artikli 101 tähenduses, vaid rahvusvahelised kohtuotsused, mis ei ole seotud ühegi riikliku õiguskorraga, vaid kuuluvad rahvusvahelisse arbitraažikorda (vt Cour de cassation, esimene tsiviilkoda, <DATE ISO="20150708">8.07.2015</DATE>, Ryanair, nr 13‑25.846, FR:CCASS:2015:C100797; vt selle kohta ka Cour de cassation, esimene tsiviilkoda, <DATE ISO="19940323">23.03.1994</DATE>, Hilmarton Ltd, nr 92-15137, Bulletin des Arrêts des Chambres civiles I, nr 104, lk 79; Cour de cassation, esimene tsiviilkoda, <DATE ISO="20070629">29.06.2007</DATE>, PT Putrabali Adyamulia, nr 05‑18053, Bulletin des Arrêts des Chambres civiles I, nr 250). Kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) nähtub siiski selgelt, et kui rahvusvahelise vahekohtuotsusega rakendatakse ettevõtjatevahelist kokkulepet, mis on vastuolus ELTL artikliga 101, siis tuleb see tühistada, isegi kui kohtuotsus ise ei kujuta endast ettevõtjatevahelist kokkulepet. Vastasel korral võiksid lepingupooled konkurentsivastased kokkulepped ELTL artikli 101 mõjualast eemaldada, lisades neisse vahekohtuklauslid.</P></NOTE> nagu nimetasid Prantsuse õiguse puhul Hoechst ja Sanofi-Aventis ning Prantsuse valitsus, nimelt, et rahvusvahelise avaliku korra rikkumine peab olema ränk ja et rahvusvahelist vahekohtuotsust ei saa niisuguse rikkumise osas kontrollida, kui avaliku korra küsimus tõstatati ja seda arutati vahekohtus, vastuolus liidu õiguse tõhususe põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Viidates süsteemile, milles kontrollitakse rahvusvaheliste vahekohtuotsuste kooskõla liidu õigusega avaliku korra erandi abil, nagu selle kehtestas Euroopa Kohus oma kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas, nagu käesoleval juhul, rahvusvahelise vahekohtuotsuse tühistamise hagi, mis põhines vastuolul avaliku korraga, ja mida ta kinnitas oma kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gazprom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑536/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:316">EU:C:2015:316</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas avaliku korra põhjustel vaidlustatud rahvusvahelise vahekohtuotsuse tunnustamise ja täitmise nõuet, tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohtu käsituses ei ole nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>tavalised<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kasutan seda terminit, et teha vahet teatavate vahekohtutega, mille kohta Euroopa Kohus on otsustanud, et need vastavad kohtupraktikas sedastatud kriteeriumidele selleks, et nad saaksid esitada eelotsuse küsimust (vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ascendi Beiras Litoral e Alta</NAME.CASE>, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta, <NO.CASE>C‑377/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1754">EU:C:2014:1754</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtumäärus Merck Canada</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑555/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:92">EU:C:2014:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selle kohtupraktika põhjal võiks olla mõeldav, et vahekohtud, kuhu pöördutakse riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeeringuvaidluste lahendamise konventsiooni (ICSID) raames, saaksid esitada eelotsuse küsimusi Euroopa Kohtule. Vt selle kohta Basedow, J., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>EU Law in International Arbitration: Referrals to the European Court of Justice<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, <HT TYPE="ITALIC">Journal of International Arbitration</HT>, kd 32, 2015, lk 367, lk 376‑381. Kuna vahekohtumenetluste arv ja tähtsus investeeringuvaidlustes, kus esitatakse küsimusi liidu õiguse kohaldamise kohta, suureneb, eriti riigiabi valdkonnas, võiks võimalus, et vahekohtud saavad esitada eelotsuse küsimusi, kaasa aidata liidu õiguse õigesti ja tõhusalt kohaldamisele.</P></NOTE> vahekohtud ELTL artikli 267 tähenduses liikmesriikide kohtud. Järelikult ei või nad esitada eelotsuse küsimusi. Seega tuleb ELTL artikli 267 tähenduses liikmesriikide kohtutel vajaduse korral eelotsusetaotluse mehhanismi kasutades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka Högsta domstoleni (Rootsi kõrgeim kohus) <DATE ISO="20150617">17. juuni 2015. aasta</DATE> otsus kohtuasjas nr T 5767‑13, Systembolaget <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. The Absolute Company, punkt 23.</P></NOTE> nende poole tühistamise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Nii on see eelotsusetaotluse esitanud kohtu puhul käesolevas kohtuasjas, nagu ka Madalmaade kohtute puhul kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, välisriigi kohtuotsuse täitmise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Nii oli see Itaalia kohtute puhul kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gazprom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑536/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:316">EU:C:2015:316</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kus küsimus oli, kas asjaomane rahvusvaheline vahekohtuotsus oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>anti-suit injunction<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, mis on New Yorgis <DATE ISO="19580610">10. juunil 1958</DATE> alla kirjutatud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (<HT TYPE="ITALIC">Recueil des traités des Nations unies</HT>, kd 330, lk 3) 5. artikli lõike 2 punkti b tähenduses vastuolus avaliku korraga.</P></NOTE> nõudes pöördumise korral või kohaldatavas liikmesriigi õiguses ette nähtud mis tahes muu õiguskaitsevahendi või kontrollivormi korral kontrollida, kas (rahvusvahelised või mitte) vahekohtuotsused on liidu õigusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Teisisõnu, süsteem, milles kontrollitakse rahvusvaheliste vahekohtuotsuste kooskõla liidu materiaalõigusega avaliku korra erandi abil kas kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise vastu esitatud hagi või tühistamishagi raames, paneb kontrollikohustuse pigem järgnevasse instantsi, nimelt liikmesriikide kohtutele, kui eelnevasse instantsi, see tähendab vahekohtutele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Mõistagi on mõned erandid nagu nimelt vahekohtu asukoha (riigi) kohtuniku sekkumine vahekohtu tugikohtunikuna eelnevas instantsis. Need erandid ei ole siiski selleks, et tagada liidu õiguse järgimine. Vt selle kohta kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑190/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:319">EU:C:1991:319</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis puudutas vahekohtu moodustamist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Vahekohtunike ülesanne rahvusvahelises kaubandusarbitraažis on õigesti tõlgendada ja kohaldada pooli siduvat lepingut. Selle missiooni täitmisel võib vahekohtunikel loomulikult tulla kohaldada liidu õigust, kui see on lepingu suhtes kohaldatava õiguse (<HT TYPE="ITALIC">lex contractus</HT>) või arbitraaži suhtes kohaldatava õiguse (<HT TYPE="ITALIC">lex arbitri</HT>) osa. Kontroll Euroopa avaliku korra normide järgimise üle nii tühistamishagi kui ka kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse raames lasub siiski liikmesriikide kohtutel, mitte vahekohtunikel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Olukord võib olla teistsugune rahvusvahelise investeeringute vahekohtu kontekstis, kus mõnes korras, nagu ICSID konventsiooniga kehtestatud korras, ei ole liikmesriikide kohtutele ette nähtud võimalust kontrollida rahvusvaheliste vahekohtuotsuste kooskõla Euroopa avaliku korraga (vt eelkõige selle konventsiooni artiklid 53 ja 54). Kuna aga need õiguskorrad, nagu ICSID konventsioon, seovad liikmesriike kolmandate riikidega, kuuluvad need ELTL artikli 351 alla. Vastuolu rahvusvahelise arbitraažikorra ja liidu õiguskorra vahel saaks vältida, kui vahekohtud saaksid esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimusi (vt joonealune märkus 34).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>See süsteem toimib seega vastupidi nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> asutatud vastastikuse usalduse süsteemile, mis usaldab kohtuvaidluse sisulisele küsimusele kohaldatava liidu õiguse, sealhulgas Euroopa avaliku korra normide järgimise kontrollimise ülesande kohtuvaidlust sisuliselt menetlevale kohtule (ehk eelnevale instantsile), mitte kohtuotsust tunnustavale ja täitvale kohtule järgnevas instantsis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt, selle kohta kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Renault</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑38/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:225">EU:C:2000:225</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 33, kus Euroopa Kohus otsustas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>[t]aotluse saanud liikmesriigi kohus ei või keelduda teise osalisriigi otsuse tunnustamisest, sest muidu seab see kahtluse alla konventsiooni eesmärgi, üksnes seetõttu, et ta leiab, et selles otsuses on liikmesriigi õigust või [liidu] õigust valesti kohaldatud. Sellistel juhtudel on, vastupidi, oluline arvestada, et igas osalisriigis kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteem, mida täiendab [ELTL] artiklis [267] ette nähtud eelotsusemehhanism, annab õigussubjektidele piisava tagatise<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>. Euroopa Kohus otsustas seejärel selle kohtuotsuse punktis 34, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>[v]õimalik õigusnormi rikkumine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei kujuta endast taotluse saanud riigi õiguskorras olulise õigusnormi ilmset rikkumist<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Nendel alustel analüüsin kahte Prantsuse õiguses seatud piirangut.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Avaliku korra rikkumise ränk või ilmselge olemus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kui rahvusvahelise vahekohtuotsuse kontrollimine Euroopa avaliku korra normide seisukohast (mis on vaid väga piiratud liidu õiguskorra normide kategooria) peaks piirduma ainult ELTL artikli 101 ilmselgete või ränkade rikkumistega, siis oleks see kontroll petlik, arvestades et kokkulepped ja tavad, mis võivad piirata või moonutada konkurentsi vaba toimimist, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>sageli varjatud<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Courage ja Crehan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑453/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:465">EU:C:2001:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mille tõttu ei ole paljudel juhtudel õigussubjektidel võimalik (või on liiga raske) teostada neile liidu konkurentsiõigusega antud õigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Tegelikult, nagu tunnistavad Hoechst ja Sanofi-Aventis oma kirjalike seisukohtade punktis 21 ja tunnistab nende õigusekspert oma konsultatsioonidokumendi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Professor Laurence Idot tunnistab, et tema teesi tagajärjeks oleks, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>kui välja arvata niisuguse kohtuotsuse erandjuhtum, millega rakendataks näiteks kartell, ei [saaks] riigi kohus enam kohtuotsuse vastu esitatud hagi puhul arutada konkurentsiõiguse sisulist küsimust, kui see on juba tõstatatud ja seda on arutatud vahekohtus<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE> punktis 5, on selle äärmiselt piiratud kontrolli tulemuseks, et see puudutab vaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>kõige ilmsemaid [ELTL artikli 101] rikkumisi, nagu hindade kindlaksmääramine või turgude jagamise kokkulepped<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Piirangud, millel on konkurentsivastased tagajärjed, jäävad seega tühistamist menetleva kohtu kontrolli alt täielikult välja, sest nende olemasolu tuvastamine nõuaks rohkem kui minimaalset vahekohtuotsuse sisuliste küsimuste analüüsimist, mida Prantsuse kohtud ei tohiks teha.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Ent isegi kui ELTL artikli 101 rikkumised on eri raskusastmega selle järgi, kui ilmsed ja kahjulikud on nimelt piirangud, millel on konkurentsivastane eesmärk või tagajärg,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CB vs. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑67/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2204">EU:C:2014:2204</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ei võimalda ELTL artiklis 101 miski järeldada, et need piirangud on lubatavad. ELTL artikliga 101 on nimelt sõnaselgelt keelatud ettevõtjatevahelised kokkulepped, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/><HT TYPE="ITALIC">mille eesmärgiks või tagajärjeks on</HT><QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> piirata konkurentsi. Seega ELTL artiklit 101 kas on rikutud, millisel juhul on asjaomane ettevõtjatevaheline kokkulepe algusest peale tühine, või seda ei ole rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Selles suhtes ei oma järelikult suurt tähtsust, kas avaliku korra normi rikkumine on ränk või mitte. Ükski süsteem ei saa leppida oma kõige põhitähtsamate avaliku korra osaks olevate normide rikkumisega, ja seda olenemata sellest, kas see rikkumine on ränk või mitte, ilmne või mitte.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Rahvusvahelise vahekohtuotsuse avaliku korra rikkumise osas kontrollimise võimaluse puudumine, kui küsimus on vahekohtus juba tõstatatud ja seda on arutatud, sest see tähendaks nimetatud kohtuotsuse sisu kontrollimist</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 36 Euroopa Kohus otsustas, et ELTL artikkel 101 (enne EÜ artikkel 81) on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>alussäte, mis on hädavajalik [liidule] pandud ülesannete täitmiseks, iseäranis siseturu toimimiseks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Euroopa Kohus tuvastas seda EÜ asutamislepingu artikli 3 punkti g [nüüd ELTL artikli 3 lõike 1 punkt b] alusel. Nagu ma oma ettepaneku punktis 182 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gazprom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑536/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2414">EU:C:2014:2414</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) selgitasin, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ei toeta ma [kohtuotsuse] <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eco Swiss</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:269">EU:C:1999:269</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) […] tõlgendusi, mille kohaselt asjaolu, et konkreetne valdkond kuulub liidu ainu‑ või jagatud pädevusse ELTL artikli 3 või ELTL artikli 4 alusel, on piisav, et anda liidu õigusnormile avaliku korra normi staatus. Kui see nii oleks, kuuluks liidu õigus tervikuna, põhiõiguste hartast kuni rõhuseadmeid käsitleva direktiivini avaliku korra eeskirjade alla […]<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Oma ettepaneku punktis 177 ma selgitasin, osundades kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/05 P ja C‑415/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:461">EU:C:2008:461</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkti 304, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>Euroopa avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> all on mõeldud ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>[liidu] õiguskorra aluste hulka kuuluvaid põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, nii et nende <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>eiramist ei saa lubada […], kuna niisugune eiramine oleks vaba ja demokraatliku õigusriigi seisukohast vastuvõetamatu<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Need on seega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>[liidu] õiguskorra jaoks sedavõrd põhimõttelise tähtsusega kohustuslik[ud] eeskir[jad], et [nendest] ei saa kõnealuses kohtuasjas lubada ühtegi erandit<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> (vt minu ettepaneku punkt 100 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bogendorff von Wolffersdorff</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑438/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:11">EU:C:2016:11</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). ELTL artiklid 101 ja 102 on selles mõttes alussätted ja siseturu toimimise jaoks olulised, ilma milleta liit ei toimiks ja mille eiramine, ränk või mitte, ilmne või mitte, oleks liidu õiguskorra seisukohast vastuvõetamatu.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Peale selle otsustas Euroopa Kohus kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gazprom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑536/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:316">EU:C:2015:316</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 37, et vastastikuse usalduse põhimõte ei ole vahekohtutele siduv<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt selle kohta ka minu ettepaneku punkt 154 kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gazprom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑536/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2414">EU:C:2014:2414</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. See eeldab, et liikmesriikide kohtud ei ole kohustatud järgima vastuseid, mille on liidu õiguse küsimustele andnud vahekohtud, mis ei ole ELTL artikli 267 tähenduses liikmesriikide kohtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Järelikult, kui ELTL artikkel 101 on liidu õiguskorra niivõrd põhitähtis säte, siis ei saa asjaolu, et pooled tõstatasid rahvusvahelise vahekohtuotsuse selle sättega vastuolu küsimuse ja arutasid seda vahekohtus, olla määrav, sest pooled oma käitumisega vahekohtumenetluse käigus võivad ohustada selle artikli tõhusust, ei saanud vahekohus põhimõtteliselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ascendi Beiras Litoral e Alta, Auto Estradas das Beiras Litoral e Alta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑377/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:1754">EU:C:2014:1754</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Merck Canada</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑555/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:92">EU:C:2014:92</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Käesoleval juhul ei ole ainus vahekohtunik selle kohtupraktika tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>ühe liikmesriigi kohus<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, sest tema kohtualluvus ei ole kohustuslik, vaid tuleneb lepingulisest valikust, mille on pooled teinud vabalt litsentsilepingus, mille kohta on tehtud põhikohtuasjas kõne all olevad vahekohtuotsused.</P></NOTE> esitada eelotsuse küsimust Euroopa Kohtule, kuna tema ülesanne ei ole tingimata tõlgendada ja kohaldada liidu õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Nendel põhjustel ei saa rahvusvaheliste vahekohtuotsuste Euroopa avaliku korra normidega vastuolu kontrollimine liikmesriigi kohtu poolt olla seotud sellega, kas see küsimus tõstatati või seda arutati või mitte vahekohtumenetluses, ega seda ei saa piirata liikmesriigi õiguses sätestatud keeluga kontrollida asjaomast kohtuotsust sisuliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Teisisõnu ei saa üks või mitu niisuguse kokkuleppe poolt, mis võib olla konkurentsivastane, hoida kokkulepet kõrvale ELTL artiklite 101 ja 102 kontrollist, pöördudes vahekohtusse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas ELTL artikli 101 lõige 1 kohustab tühistama niisugust rahvusvahelist vahekohtuotsust, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega rakendatakse patendilitsentsi lepingut, mis näeb ette kogu lepingu kestel litsentsitasude maksmise müügi pealt ja seda isegi juhul, kui asjaomast tehnoloogiat hõlmav patent (käesoleval juhul patent EP 177) tühistatakse tagasiulatuva jõuga või kui asjaomase tehnoloogia kasutamisel patenti ei rikuta (käesoleval juhul patendid US 522 ja US 140)?</TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Sissejuhatavad märkused</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Kolmandast osalisest vahekohtuotsusest ja litsentsilepingule ainsa vahekohtuniku antud tõlgendusest nähtub, et Genentechi kohustus maksta äriühingutele Hoechst ja Sanofi-Aventis litsentsitasusid müügi pealt, mis arvutatakse nende ravimitoodangu pealt, mille valmistamiseks on kasutatud aktivaatoritehnoloogiat, ei sõltunud tingimusest, et see tehnoloogia on hetkel või edaspidi patendiga kaitstud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Oma vastustes Euroopa Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele on Genentech, Hoechst ja Sanofi-Aventis, Prantsuse valitsus ja komisjon seisukohal, et kolmas osaline vahekohtuotsus ei puuduta patenti EP 177. Komisjon leiab, et need kaks Ameerika patenti (patendid US 522 ja US 140) ei ole kolmanda osalise vahekohtuotsuse seisukohast palju olulisemad. Ta leiab, et vastavalt litsentsilepingule kohaldatavale õigusele, s.o Saksa õigusele ei mõjuta litsentsitud patendi kehtetuks tunnistamine või tühistamine tasu maksmise kohustust, lisades, et Saksa õiguses on lubatud litsentsida isegi tehnoloogiat, mis ei ole patenditud ja mida ei saagi patentida. Hoechst ja Sanofi-Aventis rõhutavad asjaolu, et kolmandast osalisest vahekohtuotsusest tuleneb selgelt, et ainus vahekohtunik määras Genentechile kohustuse maksta Sanofile võlgnetavat tasu ainult selle põhjal, et Genentech kasutas Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> valmistamiseks Ameerika Ühendriikides aktivaatorit, mille kohta oli sõlmitud litsentsileping.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kolmanda osalise vahekohtuotsuse kohaselt piisas selleks, et tekiks kohustus maksta litsentsitasusid müügi pealt, pelgalt asjaomase tehnoloogia kasutamisest litsentsilepingu kehtivusajal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>On kindel, et Ameerika kohtute sõnul ei ole patente US 522 ja US 140 rikutud. Ainus vahekohtunik muide tuvastas kolmanda osalise vahekohtuotsuse punktides 322–330, et aktivaatorit oli Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> valmistamiseks kasutatud <DATE ISO="19981215">15. detsembrist 1998</DATE> kuni <DATE ISO="20081027">27. oktoobrini 2008</DATE>. Vt käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Sellisel juhul ei ole Euroopa Kohtu ülesanne läbi vaadata või kahtluse alla seada asjaolusid, mille on tuvastanud ainus vahekohtunik, ega ka tema poolt Saksa õiguse alusel litsentsilepingu tõlgendust, mille kohaselt kohustab see litsentsileping tasu maksma olenemata sellest, kas üks või mitu patenti tühistatakse või kas nende õigusi on rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seejärel küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult ainult ELTL artikli 101 tõlgendamise kohta, mis muudab asjatuks Genentechi viited kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Huawei Technologies</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑170/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2391">EU:C:2014:2391</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja teatavatele lõikudele ettepanekus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑170/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2391">EU:C:2014:2391</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> mille ma tegin selles kohtuasjas, mis puudutas ainult ELTL artikli 102 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Genentech leiab, et talle kolmanda osalise vahekohtuotsusega pandud kohustus maksta kõnealuseid litsentsitasusid müügi pealt, kui patent tühistatakse või kui litsentsitud patenti ei ole rikutud, mitte ainult puudutab märkimisväärselt liikmesriikidevahelist kaubavahetust, vaid on ka nii eesmärgilt kui tagajärjelt konkurentsipiirang.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse mõjutamise kohta märgib Genentech, et <DATE ISO="19980602">2. juunil 1998</DATE> andis komisjon vastavalt nõukogu <DATE ISO="19930722">22. juuli 1993. aasta</DATE> määrusele (EMÜ) nr 2309/93, milles sätestatakse ühenduse kord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate ravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimihindamisamet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="214" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1993">EÜT L 214, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/12, lk 151.</P></NOTE>, MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> jaoks müügiloa, mis on kehtiv turustamiseks kogu liidus. Genentechi sõnul valmistas ta asjaomasel perioodil (1998–2008) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>rituximabi<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> turustamiseks eri liikmesriikides, ehk peamiselt Saksamaa Liitvabariigis, Hispaania Kuningriigis, Prantsuse Vabariigis, Itaalia Vabariigis ning Suurbritannias ja Põhja-Iiri<?PAGE NO="14"?> Ühendkuningriigis. Ta märgib, et ainsa vahekohtuniku määratud tasud arvutati valmistoodete netoläbimüügi pealt kogu maailmas ajavahemikul 1998–2008 ja et arvestades suurt müügimahtu liidus asjaomasel perioodil, mõjutab ainsa vahekohtuniku määratud maksekohustusest tingitud konkurentsipiirang otseselt liikmesriikidevahelist kaubavahetust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Genentech selgitab samuti, et ta on turul ebasoodsas konkurentsiolukorras, kuna ta on sunnitud maksma niisuguse tehnoloogia kasutamise eest, mida teised konkurendid saavad ära kasutada vabalt ja tasuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Peale selle said Genentechi sõnul Hoechst ja Sanofi-Aventis tasu ja rikastusid alusetult, võttes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Cour d’appel de Paris (Pariisi apellatsioonikohus) pööras <DATE ISO="20131003">3. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtumäärusega kolmanda osalise vahekohtuotsuse, lõpliku kohtuotsuse ja täiendava otsuse täitmisele. Seal mõistetud karistused on sellest alates täidetud.</P></NOTE> litsentsitasu müügi pealt teadus‑ ja tehnoloogiaavastuste eest, millele nad ei andnud mingit endapoolset panust. Ta leiab, et põhikohtuasjas arutatavad rahvusvahelised vahekohtuotsused lubasid äriühingutel Hoechst ja Sanofi-Aventis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>maksustada<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> oma konkurente ja koormata rahaliselt ravimitööstust üldiselt ja konkreetselt Genentechi ja tema tütarettevõtjaid, kes tegutsevad nii Euroopas kui ka mujal maailmas – ja teha seda liidu konkurentsiõigust rikkudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Otseses mõttes konkurentsi kohta märgib Genentech asjaolu, et Sanofi-Aventis on retseptiravimituludelt Euroopa teine kõige suurem ravimikontsern ja osaleb ravimiuuringutes ja -arenduses ning ravimite valmistamises mitmes ravivaldkonnas. Ta lisab, et Sanofi-Aventis on üks Roche’i (kelle osalus Genentechis on tänaseks 100%) põhikonkurente uuringutele keskendunud ravimitööstuse valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Hoechst ja Sanofi-Aventis on seevastu seisukohal, et Genentechi vaidlustatud vahekohtuotsustel on liiduga vaid väga piiratud seos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Nad märgivad samuti, et Genentechi võlgnetavad tasud ei tulene ühestki Euroopa patendist ja et vaidlustatud rahvusvahelised vahekohtuotsused ei ole Genentechi läbimüüki vähimalgi määral mõjutanud. Nad lisavad samuti, et ainus vahekohtunik tegi otsuse ainult küsimuses, kas Genentech oli lepinguliselt kohustatud litsentsilepingus ette nähtud tasusid maksma, ja et äriühingutele Hoechst ja Sanofi-Aventis lõpliku kohtuotsusega määratud tasud arvutati välja Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> läbimüügi põhjal kogu maailmas, millest liidu osa on ainult 17%, mis moodustab asjaomasel perioodil 1998–2008 ligikaudu 18 miljonit eurot.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Õiguslik hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse mõjutamise hinnangus ühinen ma komisjoni seisukohtadega tema vastustes Euroopa Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohus on kontrollida, kas asjaomase turu iseloomulikke jooni arvestades on piisavalt tõenäoline, et tasude maksmise kohustus tulenevalt lõplikust kohtuotsusest ja litsentsilepingust avaldab otsest või kaudset, tegelikku või potentsiaalset mõju liikmesriikidevahelistele kaubavahetusvoogudele ja et see mõju ei oleks tähtsusetu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Komisjoni hinnangul viitavad teatavad asjaolud sellele, et kohustusel maksta kõnealust tasu võib olla niisugune mõju. „Esiteks on litsentsilepingu geograafiline ulatus ülemaailmne ja hõlmab seega kogu Euroopa Liitu […] Teiseks puudutab litsentsileping tehnoloogiat, mida [ainsa] vahekohtuniku arvates kasutati selleks, et valmistada rituximabi, mis on liidus turustatava ravimi MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> toimeaine. Kolmandaks on MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> kohta väljastatud müügiluba […] vastavalt [määruse (EMÜ) nr 2309/93] artiklile 3. Neljandaks näib, et Genentech turustas MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> vähemalt Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Viiendaks näib, et Sanofi ja [Genentech, kes kuulub nüüd kontserni Roche,] on olulised konkurendid ravimiuuringute valdkonnas ja eelkõige potentsiaalsed konkurendid Rituxani<HT TYPE="SUP">®</HT> (ja MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT>) toimeaine alal. Kuuendaks võib tasu maksmise kohustus koormata Genentechi tootmiskulusid ja vähendada konkurentsi olemasolevatel toote‑ ja tehnoloogiaturgudel, nimelt MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> toimeaine alal. Seitsmendaks näib, et Rituxan<HT TYPE="SUP">®</HT> ja MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> käive on üle miljardi euro, mistõttu võib neid pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>müügihittideks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Konkurentsi piiramise osas ei ole siinkohal küsimus selles, kas litsentsilepingule ainsa vahekohtuniku antud tõlgendus pani Genentechi äriliselt ebasoodsasse olukorda või kas see ettevõtja ei oleks (vaieldamatut) taganemisvõimalust kasutades niisugust kokkulepet sõlminud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Nagu Hoechst ja Sanofi-Aventis oma vastustes Euroopa Kohtu esitatud kirjalikele küsimustele märkisid, siis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>üksnes asjaolust, et litsentsilepingu alusel tasumisele kuuluva lepingulise tasu maksmine võiks olla litsentsisaajale, käesoleval juhul Genentechile rahaliselt koormav, ei piisa selleks, et pidada seda iseloomulikuks konkurentsipiiranguks. Niisugune koormus näitab lihtsalt, et litsentsileping, mille sõlmisid asjast täiesti teadlikult võrdse jõuga ja igati informeeritud äriettevõtjad, on ärilist laadi ja võib, nagu iga ärikokkulepe, osutuda äriliselt vähem soodsaks, kui üks pooltest oli algselt ette näinud<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</P></NOTE>. ELTL artikli 101 eesmärk ei ole reglementeerida üldiselt ettevõtjatevahelisi ärisuhteid, vaid üksnes keelata teatavat tüüpi ettevõtjatevahelised kokkulepped, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubavahetust ja mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või moonutada konkurentsi toimimist siseturul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus muide analüüsis oma kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) konkurentsiõiguse seisukohast ühte lepingulist kohustust, millega patenditud leiutise litsentsi omanik oli kohustatud maksma tasusid piiramata ajaks ja seega isegi pärast patendi kehtivuse lõppemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Selle kohtuotsuse punktides 11 ja 12 Euroopa Kohus otsustas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>Ei saa välistada, et litsentsilepingu tingimus, millega kehtestatakse kohustus maksta tasu, võiks <HT TYPE="ITALIC">tuleneda muust kui patendist</HT>. Niisugune tingimust võib nimelt tuleneda pigem <HT TYPE="ITALIC">ärilisest otsustusest</HT> litsentsilepinguga antud majandusliku kasutamise võimalustele omistatava väärtuse kohta […]</P><P>Kui tasu maksmise kohustus on lepinguga võetud määramata ajaks ja väidetakse seega, et see on tasumise eest vastutavale isikule pärast asjaomase patendi kehtivusaja lõppu jätkuvalt siduv, tekib küsimus, kas tasu edasi maksmise kohustus võib litsentsilepingu majanduslikku ja juriidilist konteksti arvestades olla artikli [101] lõike 1 tähenduses konkurentsipiirang<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu hinnangul võib kõnealune kohustus rikkuda ELTL artikli 101 lõiget 1, kui see ei anna litsentsisaajale õigust lepingut lõpetada mõistliku etteteatamisega, või püüab piirata litsentsisaaja tegevusvabadust pärast lepingu lõpetamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Genentech leiab, et komisjon oma <DATE ISO="19751202">2. detsembri 1975. aasta</DATE> otsuses [ELTL] artikli [101] rakenduskorra kohta (IV/26.949 – AOIP/Beyrard) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="006" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="1975">EÜT L 6, lk 8</REF.DOC.OJ>) oli „tunnistanud, et kui litsentsitud patendi lepingu tingimus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>näeb ette tasu maksmise litsentsi käsuandjale, ilma et tema patente kasutataks<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, siis on tegu konkurentsipiiranguga. Komisjoni hinnangul […] on niisugune tingimus litsentsilepingus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>vastuolus ka artikli [101] lõikega 1, samamoodi nagu kohustus maksta tasu <HT TYPE="ITALIC">pärast patendi kehtivusaja lõppemist</HT><QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> (kohtujuristi kursiiv). Genentechi seisukohad on esitatud tingimuse kohta, mis kohustab litsentsisaajat maksma tasusid, kui ta valmistab lepingus osutatud tooteid seejuures litsentsiandja patente kasutamata. Selles otsuses leidis komisjon, et tingimusel oli konkurentsi piirav mõju, sest sellega nähti ette litsentsiandjale tasu maksmine, ilma et tema patente kasutataks. Sellisel juhul leidis ta, et see tingimus on, nagu iga muu tingimus, mis näeb ette kohustuse maksta tasu pärast patendi kehtivusaja lõppemist, vastuolus ELTL artikli 101 lõikega 1. Oluline on märkida, et komisjon – nagu Euroopa Kohus oma kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 13 – rõhutas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>[k]ohustus maksta tasu pärast patendi kehtivusaja lõppemist […] kujutab […] artikli [101] rikkumist, <HT TYPE="ITALIC">sest leping ei luba litsentsisaajal lepingut lõpetada</HT><QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et see kohtuotsus seondus veidi teistsuguste majanduslike ja juriidiliste asjaoludega kui põhikohtuasjas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Käesolev kohtuasi puudutab patentide tühistamise või rikkumise puudumise juhtu, samas kui kohtuasi, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), puudutas patentide kehtivusaja lõppemist.</P></NOTE>, leian, et seda kohtupraktikat saab analoogia alusel kohaldada käesolevale kohtuasjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Kolmas osaline vahekohtuotsus kinnitab asjaolu, et Genentechi kohustus maksta tasusid tulenes mitte kehtivate patentidega kaitstud tehnoloogia kasutamisest, vaid ainult kõnealusest litsentsilepingust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Hoechst ja Sanofi-Aventis juhivad tähelepanu asjaolule, et mitme liikmesriigi õiguses on ette nähtud, et patendi tühistamise korral on litsentsisaajal õigus edaspidi tasu maksmine lõpetada, kuid ta ei saa seevastu nõuda juba makstud tasude tagasimaksmist.</P></NOTE>. Litsentsilepingu ainsa vahekohtuniku poolt Saksa õiguse alusel tõlgendamisest nähtub selgelt, et selle lepingu ärieesmärk oli võimaldada Genentechil kasutada kõnealust aktivaatorit, vältides patendivaidlusi. Kuna Genentech vastupidi teistele aktivaatori kasutajatele, kes ei ole<?PAGE NO="16"?> äriühingutega Hoechst et Sanofi-Aventis niisugust litsentsilepingut sõlminud, sai tõepoolest sellest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>vaherahust<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt kolmanda osalise vahekohtuotsuse punkt 315.</P></NOTE> kasu litsentsilepingu kehtivusajal, ei kuulunud aktivaatori kasutamise eest makstud tasud, mida Genentech pidi selle kokkuleppe alusel maksma, tagastamisele, vaatamata sellele, et patenti ei rikutud või kõnealused patendid tühistatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Peale selle oli tasude maksmise kohustus ette nähtud ainult selle litsentsilepingu kehtivusajaks ja Genentech võis lepingu vabalt lõpetada väga lühikese kahekuulise etteteatamisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), oli ette nähtud kuuekuuline etteteatamisaeg, mis lõppes iga aasta 1. oktoobril.</P></NOTE>. Alates litsentsilepingu lõpetamisest oli Genentech seega täpselt samas olukorras nagu kõik teised kõnealuse aktivaatori kasutajad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Seevastu, nagu märgib komisjon oma kirjalikes seisukohtades, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>kohustus jätkata tasude maksmist, ilma et oleks võimalik lepingut lõpetada mõistliku etteteatamisega, suurendaks litsentsisaaja tootmiskulusid majanduslikult põhjendamatult ja selle tagajärjel väheneks konkurents olemasolevatel toote‑ ja tehnoloogiaturgudel ning see heidutaks litsentsisaajat investeerimast oma tehnoloogia arendamisse ja täiustamisse<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Märgin ühtlasi asjaolu, et Genentechi tegevusvabadust ei olnud pärast lepingu lõpetamist kuidagi piiratud ja et talle ei olnud siduv tingimus, mis keelaks vaidlustada kõnealuste patentide kehtivust või rikkumist. Pealegi esitas ta pärast litsentsilepingu lõpetamist patentide tühistamise hagi United States District Court for the Northern District of Californiale (Ameerika Ühendriikide California põhjapiirkonna föderaalkohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Genentech leiab siiski, et kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Windsurfing International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>193/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:75">EU:C:1986:75</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuleneb, et ELTL artikli 101 lõiget 1 on rikutud, kui patendilitsentsi omanik on kohustatud maksma tasusid, mis arvutatakse niisuguse toote netomüügihinna alusel, mis ei ole patendiga kaetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Selles kohtuotsuses Euroopa Kohus otsustas, et niisugune täisvarustusega purjelaua netomüügihinna alusel tasude arvutamise kord põhimõtteliselt piirab konkurentsi ujukite osas, mis ei olnud patendiga kaetud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Windsurfing International <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>193/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:75">EU:C:1986:75</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selles suhtes Euroopa Kohus märkis selle kohtuotsuse punktis 65, et oli olemas nõudlus nii eraldi taglaste kui ka eraldi ujukite järele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Selles kohtuotsuses oli patendiomanik siiski kõnealuse tingimuse abil ja ELTL artikli 101 lõike 1 punkti e rikkudes kehtestanud lepingu lõpetamise tingimuseks, et tema partner nõustub täiendavate teenustega,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Kõnealune litsentsilepingu tingimus kohustas litsentsisaajaid maksma ainult taglaste kohta antud patendi alusel valmistatud purjelaua taglaste eest tasusid täisvarustusega purjelaua müügihinna alusel, mis hõlmas taglaseid ja ujukeid, kuigi viimased ei olnud patendiga kaitstud.</P></NOTE> millel ei olnud laadilt või kaubandustavade kohaselt seost lepingu esemega. Põhikohtuasjas aga ei viita miski sellele, et kolmanda osalise vahekohtuotsuse täitmisega oleks pandud Genentechile kohustusi, millel ei oleks laadilt või kaubandustavade kohaselt seost litsentsilepingu esemega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Ainsa vahekohtuniku hinnangul oli nimelt litsentsilepingu ärieesmärk vältida patendivaidlusi ja järelikult oli tasude arvutamine täiesti sõltumatu sellest, kas on või ei ole olemas kehtivat patenti valmistoote kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Järelikult leian, et ELTL artikkel 101 ei takista rakendada tehnoloogiat kaitsvate patentide tühistamise korral või, kui patenti ei rikutud, litsentsilepingut, millega kohustatakse litsentsisaajat maksma tasusid pelgalt litsentsitud patentidega seotud õiguste kasutamise eest, kui ühelt poolt selle lepingu ärieesmärk on võimaldada litsentsisaajal kasutada kõnealust tehnoloogiat, vältides patendivaidlusi, ja teiselt poolt litsentsisaaja võib litsentsilepingu lõpetada mõistliku etteteatamisega, ja seda isegi patentide tühistamise korral või kui patendiõigusi ei ole rikutud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="17"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Tehnosiiret käsitlevate erandimääruste kohaldatavus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Genentech, Hoechst, Sanofi-Aventis, Madalmaade valitsus ja komisjon esitasid seisukohad komisjoni <DATE ISO="20140321">21. märtsi 2014. aasta</DATE> määruse (EL) nr 316/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="093" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2014">ELT L 93, lk 17</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> sätete kohaldamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus seevastu on seisukohal, et kuna esitatud küsimus puudutab litsentsilepingu rakendamist ajavahemikul <DATE ISO="19981215">15.12.1998</DATE>–<DATE ISO="20081027">27.10.2008</DATE>, siis tuleb kõnealuse perioodi suhtes kohaldada komisjoni <DATE ISO="19960131">31. jaanuari 1996. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 240/96 [ELTL] artikli [101] lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete teatavate liikide suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="031" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="1996">EÜT L 31, lk 2</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> ja määrust nr 772/2004.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole kohane nende kolme nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>erandimääruse<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> käesoleval juhul kohaldatavust analüüsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Lisaks asjaolule, et Euroopa Kohtul ei ole niisuguseks analüüsimiseks piisavalt andmeid, oleks see ka ülearune, sest ma leian, et vastavalt kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ottung</NAME.CASE> (<NO.CASE>320/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1989:195">EU:C:1989:195</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ei kohusta ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 2 kolmandat osalist vahekohtuotsust tühistama. Juhin tähelepanu sellele, et need erandimäärused kohaldavad ELTL artikli 101 lõiget 3<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Kõigi kolme kõnealuse määruse õiguslik alus on määrus nr 19/65.</P></NOTE> tehnosiirde kokkulepete liikidele, milles osaleb ainult kaks ettevõtjat, ja nendega seotud kooskõlastatud tegevuse suhtes, <HT TYPE="ITALIC">mis kuuluvad ELTL artikli 101 lõike 1</HT> alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Leian täiendavalt, et nõustuda ei saa Genentechi seisukohtadega, mille kohaselt talle kolmanda osalise vahekohtuotsusega pandud kohustus maksta tasusid kogu MabThera<HT TYPE="SUP">®</HT> müügi pealt on määruse nr 316/2014 artikli 4 lõike 1 punktide a ja d kohaselt iseloomulik konkurentsipiirang.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Nimelt nähtub Euroopa Kohtule esitatud kohtutoimikust, et litsentsilepingu ja kolmanda osalise vahekohtuotsuse eesmärk ja tagajärg on ühelt poolt piirata Genentechi võimet määrata kindlaks oma kolmandatele isikutele müügi hindasid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt määruse nr 316/2014 artikli 4 lõike 1 punkt a. Vt selle kohta ELTL artikli 101 lõike 1 punkt a.</P></NOTE> või teiselt poolt piirata tema võimet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>kasutada oma enda õigusi tehnoloogiale<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>teha uurimis‑ ja arendustööd<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt määruse nr 316/2014 artikli 4 lõike 1 punkt d. Vt selle kohta ELTL artikli 101 lõike 1 punkt b.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>VI.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Teen seega Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Cour d’appel de Paris’ (Pariisi apellatsioonikohus) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>ELTL artikkel 101 ei kohusta tehnoloogiat kaitsvate patentide tühistamise korral või juhul, kui patendiõigusi ei ole rikutud, tühistama rahvusvahelist vahekohtuotsust, millega rakendatakse litsentsilepingut, millega kohustatakse litsentsisaajat maksma tasusid pelgalt litsentsitud patentidega seotud õiguste kasutamise eest, kui selle lepingu ärieesmärk on võimaldada litsentsisaajal kasutada kõnealust tehnoloogiat, vältides seejuures patendivaidlusi, tingimusel et litsentsisaaja võib litsentsilepingu lõpetada mõistliku etteteatamisega, võib vaidlustada patentide kehtivuse või rikkumise ja tal säilib pärast lepingu lõpetamist tegevusvabadus.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>