15.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2333,

14. detsember 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 4, artikli 62 lõike 2 punkte a–d, g ja h ning artikli 78 punkte a–d ja punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (2) artiklis 10 on sätestatud eeskirjad otsetoetuste ettemaksete tegemiseks, kui asjaomasel taotlusaastal kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) artiklis 8 osutatud finantsdistsipliini. Selleks et tagada kõnealuste eeskirjade ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides, on asjakohane täpsustada, et finantsdistsipliini ei tuleks otsetoetuste ettemaksete arvutamisel arvesse võtta, kuna 1. detsembriks kehtestatav lõplik kohandamismäär ei pruugi olla ettemaksete tegemise hetkel veel teada.

(2)

Selleks et suurendada toetuse- või maksetaotluse õigsust, tuleks selgelt sätestada, et liikmesriigid võivad vabatahtlikkuse alusel kasutusele võtta „esialgse kontrolli” süsteemi, et teavitada toetusesaajaid võimalikest rikkumistest ja lubada neil oma toetuse- või maksetaotlusi muuta, et vältida vähendamisi ja halduskaristusi. Kuid enne makse tegemist tuleb teha täielik halduskontroll. Sama liikmesriigi põllumajandustootjate erisuguse kohtlemise vältimiseks tuleks sellist süsteemi kohaldada liikmesriikide, mitte põllumajandusettevõtte tasandil. Kuna kõnealune süsteem põhineb georuumilisel toetusetaotlusel, saab seda kohaldada alles siis, kui süsteem asjaomases liikmesriigis täiel määral toimib. Vastutus nõuetekohase toetuse- või maksetaotluse esitamise eest lasub ka edaspidi toetusesaajal ja seega ei tohiks „esialgse kontrolli” tulemused piirata halduslike ristkontrollide edasisi tulemusi. Sellist süsteemi saab kohaldada piirkondlikul tasandil, tingimusel et eeltäidetud vorm ja vastav graafiline materjal, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõikes 3, võimaldab geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS) liidest kasutades deklareeritud alade kohta käivaid ruumilisi ja tähtnumbrilisi andmeid töödelda.

(3)

Võimalus, et mõne maaelu arengu meetme raames toetust taotlevat põllumajandustootjate rühma käsitataks toetusesaajana (edaspidi „toetusesaajate rühm”), on asjakohane eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artiklis 28 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete puhul, mida rakendatakse elupaikade tasandil, näiteks meetmed seosed elurikkuse ja looduskaitsega. Seepärast tuleks ette näha sellise toetusesaajate rühma õiguslik haldus- ja kontrolliraamistik. Selleks et sellistele toetusesaajatele suuremat paindlikkust võimaldada ja seega tulemustele orienteeritud lähenemisviisi hõlbustada, tuleks ka liikmesriikidel lubada kõnealust süsteemi ühendada reaalajas kohustustest teatamise süsteemiga, mille kohaselt teatavad toetusesaajad kavandatud kohustustest hiljemalt 14 päeva enne nende täitmist. Seda mehhanismi peaksid täiendama vajaduspõhised kontrollid.

(4)

Seoses keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuete täitmisega peavad toetusesaajad deklareerima põldude kasutamise hiljemalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 13 osutatud ühtse taotluse või toetusetaotluse esitamise lõpptähtpäevaks. Siiski võib juhtuda, et toetusesaajal on vaja põllukultuurist või selle asukohast tulenevalt külvikava kasvuperioodi jooksul kohandada. Seepärast peaksid toetusesaajad seoses deklareeritud põldudega saama nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja üksnes keskkonnasäästlikkuse eesmärgil oma deklaratsioone muuta. Selline võimalus peaks olema lubatud, eeldusel et see ei mõjuta keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuete täitmist esialgse deklaratsiooni kohaselt.

(5)

Keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuetest vabastatud toetusesaajate kohapealse kontrolli valimit ei moodustata praegu valimi koostamise metoodika kohaselt astmelise süsteemi kaudu, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 34. Järelikult ei võeta arvesse selliste toetusesaajate valimit, kes kohaldavad põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava, erinevalt nende toetusesaajate valimist, kelle suhtes kehtivad keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuded. Selleks et suurendada valimi moodustamise tõhusust ja vähendada kohapeal kontrollitavate toetusesaajate arvu, tuleks kõnealune valim moodustada sama valimimoodustamise metoodika kohaselt.

(6)

Loomatoetuste kavade kohapealse kontrolli valimit ei moodustata praegu valimi koostamise metoodika kohaselt astmelise süsteemi kaudu, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 34. Et valimi moodustamine oleks veelgi tõhusam ja kohapeal kontrollitavate toetusesaajate arv väiksem, tuleks sätestada, et kõnealuse valimi võib moodustada sama valimimoodustamise metoodika järgi.

(7)

Halduskoormuse vähendamiseks ja selleks, et kohapealse kontrolliga hõlmatud toetusesaajate valimi moodustamine oleks tõhusam, on asjakohane sätestada sõnaselgelt liikmesriikide jaoks võimalus otsetoetuskavade ja ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud mõne maaelu arengu toetusmeetme (edaspidi „ühtne süsteem”) raames tehtavate kohapealsete kontrollide puhul valimi moodustamise kombineerimist. Kuna otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste andmekogumid ei kattu täielikult üks ühele, peavad liikmesriigid tagama moodustatud valimite esinduslikkuse.

(8)

Kontrollivalimi moodustamist käsitlevates kehtivates eeskirjades seoses kohapealsete kontrollidega ühtse süsteemi raames puudub säte selle kohta, millist valimi moodustamise viisi tuleks kohaldada täiendavalt valitavate toetusesaajate suhtes, kui ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad ei ole põldude identifitseerimise süsteemis identifitseeritavad. On asjakohane ette näha, et kõnealune täiendav valim moodustatakse riskianalüüsi põhjal.

(9)

Kontrollimäära vähendamist käsitlevate kehtivate sätete kohaldamisel kohapealsete kontrollide teostamiseks ühtse süsteemi raames seoses 2015. ja 2016. taotlusaastaga, saavad kontrollimäära võimalikust vähendamisest kasu üksnes need liikmesriigid, kelle sertifitseerimisasutused on viimastel aastatel rakendanud vabatahtlikku veamäära kinnitamise süsteemi. Kõik teised liikmesriigid saavad kontrollimäära vähendada alles alates 2017. taotlusaastast. Seetõttu on asjakohane anda teistele liikmesriikidele võimalus vähendada teatavate otsetoetuste kontrollimäära, kui nad seoses 2016. taotlusaastaga kinnitavad oma veamäära liidu tasandil koostatud uue metoodika kohaselt ja võtavad seejuures alates 2015. eelarveaastast arvesse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (5) artikli 7 lõiget 4.

(10)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 42 kohaselt tuleb loomapidamistoetuse taotluste ja loomatoetusmeetmete raames esitatud maksetaotluste kohapealsed kontrollid teha loomapidamisperioodil. Kõnealuste eeskirjade eesmärk on tagada loomapidamisperioodi kohustuse nõuetekohane kontroll. Siiski on asjakohane anda liikmesriikidele võimalus otsustada, et kohapealseid kontrolle võib ajaliselt kohandada, kui loomapidamisperiood algab enne toetuse- või maksetaotluse esitamist või kui seda ei saa eelnevalt kindlaks määrata.

(11)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva määrusega tehtud muudatusi tuleks kohaldada 1. jaanuaril 2016 algava taotlusaasta või toetusperioodide kohta esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes. Võttes siiski arvesse asjaolu, et toetusesaajatel võib olla kasvuperioodi jooksul vaja põllukultuurist või selle asukohast tulenevalt külvikava 2015. taotlusaastal kohandada, tuleks sätet, mille kohaselt võivad liikmesriigid lubada toetusesaajatel muuta ühtse taotluse sisu seoses põldude kasutamisega, kohaldada alates 1. jaanuarist 2015. Lisaks võttes arvesse 2015. taotlusaastal liikmesriikidel loomapidamisperioodi kehtestamisel esinenud raskusi, tuleks sätet, mille kohaselt võib kohapealseid kontrolle ajaliselt kohandada, kui loomapidamisperiood algab enne toetuse- või maksetaotluse esitamist või kui seda ei saa eelnevalt kindlaks määrata, kohaldada samuti alates 1. jaanuarist 2015.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Otsetoetuste ettemaksed

Kui liikmesriik teeb otsetoetuste ettemakse kooskõlas määruse nr (EL) 1306/2013 artikliga 75, ei võeta määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 8 osutatud finantsdistsipliini puhul kehtivat kohandamismäära selliste ettemaksete arvutamisel arvesse.

Toetusesaajatele alates 1. detsembrist makstava lõppsumma puhul võetakse arvesse finantsdistsipliini kohandamismäära, mida vastava aasta otsetoetuste kogusumma suhtes kohaldatakse.”

2)

Artiklile 11 lisatakse lõiked 4 ja 5:

„4.   Kui ühtses süsteemis on ette nähtud eeltäidetud vorm ja vastav graafiline materjal, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõikes 3 ja mis võimaldab geograafilise informatsiooni süsteemi (GIS) liidest kasutades deklareeritud alade kohta käivaid ruumilisi ja tähtnumbrilisi andmeid töödelda (edaspidi „georuumilise toetusetaotluse vorm”), võivad liikmesriigid otsustada kasutusele võtta esialgsete ristkontrollide süsteemi (edaspidi „esialgne kontroll”), mis hõlmab vähemalt käesoleva määruse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud ristkontrolle. Tulemused teatatakse toetusesaajale 26 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva määruse artiklis 13 osutatud ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäeva. Kui 26 kalendripäeva pikkune periood lõpeb enne muudatustest teatamiseks kehtestatud lõpptähtpäeva vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 2, teatatakse tulemused toetusesaajale hiljemalt järgmisel kalendripäeval pärast asjaomast aastat käsitlevatest muudatustest teatamise lõpptähtpäeva.

Liikmesriigid võivad otsustada teha esialgse kontrolli piirkondlikul tasandil, tingimusel et georuumilise toetusetaotluse vorm on loodud piirkondlikul tasandil.

5.   Kui toetuse saajaks on selliste isikute rühm, kes taotlevad toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete raames, millele on osutatud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 28 (edaspidi „toetusesaajate rühm”), võib liikmesriik otsustada teha erandi käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud nõudest, et maksetaotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks ja erandi käesoleva määruse artikli 13 kohasest piirangust, et kõik asjaomased andmed toetuste nõuetekohaseks haldus- ja finantsjuhtimiseks tuleb esitada maksetaotluse esitamise lõpptähtpäevaks, ning võtta kasutusele lihtsustatud iga-aastase maksetaotluse (edaspidi „ühistaotlus”), mille toetusesaajate rühm esitab ühiselt.

Käesoleva määruse artikleid 2, 3, 4, 9, 11, 13, 15 ja 16, artikli 17 lõiget 1 ja lõikeid 3–9 ning artikleid 21, 24, 25, 27, 28, 29, 35, 38, 39, 40, 42, 43 ja 45 ning määruse (EL) nr 640/2014 artikleid 4, 12 ja 13 kohaldatakse seoses ühistaotluste suhtes kehtestatud erinõuetega mutatis mutandis.

Liikmesriigid lisavad toetusesaajate rühma käsitleva halduskorra kirjelduse maaelu arengu programmi.”

3)

Artiklisse 14 lisatakse lõige 4:

„4.   Määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse maksmisel võivad liikmesriigid lubada toetusesaajal nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel muuta ühtse taotluse sisu seoses põldude kasutamisega, tingimusel et see ei sea toetusesaajat võrreldes esialgsel taotlusel põhinevate keskkonnasäästlikumaks muutmise nõuete täitmisega soodsamasse olukorda. Liikmesriigid võivad otsustada määrata sellistest muudatustest pädevale asutusele teatamise lõpptähtpäeva.

Kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumisest või kui pädev asutus on teatanud toetusesaajale oma kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei ole nõuete rikkumisega seotud põldude puhul esimese lõigu kohaste muudatuste tegemine lubatud.”

4)

Lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Ühistaotlused

1.   „Kui liikmesriik lubab esitada ühistaotlusi, ei kohaldata artiklit 14 selliste ühistaotluste suhtes.”

2.   Toetusesaajate rühm saab esitada ühe ühistaotluse aastas.

3.   Ühistaotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud teave määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 28 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetega seotud kohustuste kohta. Ühistaotlus sisaldab eelkõige järgmisi andmeid:

a)

toetusesaajate rühma andmed;

b)

kõigi toetusesaajate rühma liikmete unikaalne identifitseerimistunnus;

c)

viide toetusetaotlusel, et selle on esitanud toetusesaajate rühm;

d)

asjaomaste põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete üksikasjad;

e)

põllumajandusliku majapidamise kõigi põldude ühest identifitseerimist võimaldavad üksikasjad, nende pindala väljendatuna hektarites kuni kahe kümnendkoha täpsusega, nende asukoht ja vajaduse korral täpsemad üksikasjad põldude kasutamise kohta;

f)

vajaduse korral kogu mittepõllumajandusliku maa, mille kohta maaelu arengu meetmete alusel antavat toetust taotletakse, ühest identifitseerimist võimaldavad üksikasjad;

g)

kui see on asjakohane, mis tahes tõendavad dokumendid toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks.

h)

toetusesaajate rühma kinnitus selle kohta, et selle liikmed on teadlikud asjaomaste maaelu arengu meetmete tingimustest ja rikkumistega kaasnevatest finantstagajärgedest.

Kui toetusesaajate rühma esitatud toetusetaotlus sisaldab esimese lõigu punktides b, d ja h osutatud teavet, võib selle asendada viitega kõnealusele toetusetaotlusele.

4.   Erandina lõike 3 esimesest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et toetusesaajate rühma taotlus sisaldab kõiki üksikasju seoses kohustustega, mis on hõlmatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetega.

5.   Toetusesaajate rühm teatab pädevale asutusele kõik põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetega hõlmatud kohustused hiljemalt 14 kalendripäeva enne kohustuse võtmist. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase menetluse selliste teadete esitamiseks.

Kui andmed põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetega hõlmatud kohustuste osas on esitatud ühistaotlusel kooskõlas lõikega 4, ei pea kohustustest teatama vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, välja arvatud juhul, kui muudetakse kohustuse liiki, ajastust või selle täitmise kohta.”

5)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Ühtse taotluse või maksetaotluse muudatused ning muudatused pärast esialgset kontrolli”;

b)

lisatakse lõige 1a:

„1a.   Kui toetusesaajale on teatatud esialgse kontrolli tulemused, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 4, võib kõnealune toetusesaaja muuta ühtset taotlust või maksetaotlust, et lisada kõik üksikute põldude parandused, mis on selliste ristkontrollide tulemuste põhjal vajalikud, kui nende käigus tuvastati võimalikke rikkumisi.”;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõike 1 kohaselt tehtud muudatused tuleb teatada pädevale asutusele hiljemalt asjaomase kalendriaasta 31. maiks, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul, kes teatavad need hiljemalt asjaomase aasta 15. juuniks.

Sellised teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kehtestada sellistest muudatustest teatamiseks varasema lõpptähtpäeva. Kõnealune lõpptähtpäev ei ole aga varasem kui 15 päeva pärast artikli 13 lõike 1 kohaselt kehtestatud lõpptähtpäeva ühtse taotluse või maksetaotluse esitamiseks.”;

d)

lisatakse lõige 2a:

„2a.   Lõike 1a kohaselt tehtud esialgsest kontrollist tulenenud muudatused teatatakse pädevale ametiasutusele vähemalt 35 kalendripäeva jooksul pärast artiklis 13 osutatud ühtse taotluse, toetuse- või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäeva. Kui 35 kalendripäeva pikkune periood lõpeb enne muudatustest teatamiseks kehtestatud lõpptähtpäeva vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, teatatakse tulemused pädevale asutusele hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul pärast asjaomast aastat käsitlevate muudatustest teatamise lõpptähtpäeva.

Sellised teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.”

6)

Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et kõik artikli 14 lõike 1 punktides d ja e osutatud põllumajandusliku majapidamise põllud ja mittepõllumajanduslik maa identifitseerida, varustab pädev asutus toetusesaaja georuumilise toetusetaotluse vormiga.”

7)

Artikli 25 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Loomapidamistoetuse taotluste või loomatoetusmeetmete alla kuuluvate maksetaotluste või artikli 14a lõike 5 kohaselt teatatud kohustuste kohapealsete kontrollide puhul ei tohi etteteatamine siiski ületada 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhud. Kui nõuetele vastavuse puhul kohaldatavate õigusaktide ja standarditega on nõutav siiski etteteatamata kohapealne kontroll, siis kehtivad kõnealused eeskirjad lisaks ka nõuetele vastavusega seotud kohapealse kontrolli kohta.”

8)

Artikli 26 lõikesse 2 lisatakse teine lõik:

„Artikli 14a lõike 5 kohaselt teatatud kohustuste kohapealne kontroll tehakse sellise tähtaja jooksul, millega tagatakse teatatud kohustuste tõhus kontroll.”

9)

Artikli 31 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Kui ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad ei ole identifitseeritavad põldude identifitseerimise süsteemis, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 70, asendatakse lõike 1 punktidega a ja c–e ette nähtud kontrollimäär 5 %ga kõikidest vastavas kontrollikogumis olevatest toetusesaajatest, kelle puhul on nõutav põllumajandusmaal ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala olemasolu kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artiklitega 43 ja 46.”

10)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse lõige 2a:

„2a.   Kui liikmesriik lubab esitada ühistaotluse, hõlmab igal aastal teostatava kohapealse kontrolli valim erandina lõigetest 1 ja 2 vähemalt:

a)

5 % kõigist toetusesaajate rühmadest, kes esitavad ühistaotluse; kõnealune valim hõlmab samas vähemalt 5 % ühistaotluses vastavalt artikli 14a lõikele 3 deklareeritud kogupindalast; ning

b)

5 % kohustustest, millest on teatatud vastavalt artikli 14a lõikele 5.”;

b)

lõikele 3 lisatakse kolmas lõik:

„Kui liikmesriik lubab esitada ühistaotluse, ei kohaldata käesolevat lõiget toetusesaajate rühmade suhtes.”

11)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—

punktile a lisatakse järgmine lause:

„Käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu kohaselt juhuslikult valitud toetusesaajaid võib käsitada sellise kontrollivalimi osana, mis on ette nähtud käesoleva punkti esimese lausega. Selliste toetusesaajate arv kontrollivalimis ei tohi ületada nende osakaalu kontrollikogumis;”

—

lisatakse punkt ba:

„ba)

0,6–0,75 % artikli 31 lõike 1 punktis b osutatud kontrollikogumist valitakse juhumeetodil kõikide käesoleva lõigu punkti a kohaselt valitud toetusesaajate seast. Vajaduse korral valitakse kõnealuse protsendimäära saavutamiseks artikli 31 lõike 1 punktis b osutatud kontrollikogumist toetusesaajaid juhumeetodil lisaks;”

—

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

artikli 31 lõike 1 punktides a ja b osutatud kontrollivalimisse jäävate toetusesaajate arv saadakse riskianalüüsi alusel;”

—

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kõiki toetusesaajaid, kes on valitud käesoleva lõigu punktide a–d kohaselt ja neid, kes on valitud käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu kohaselt riskianalüüsi põhjal, võib käsitada sellise kontrollivalimi osana, mis on ette nähtud artikli 30 punktiga a. a) Kui on vaja arvestada kontrolli miinimummääraga, valitakse toetusesaajaid juhumeetodil lisaks kõikidest toetusasaajatest, kes taotlevad toetust põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava raames vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 1. peatükile;”

—

punkt g jäetakse välja;

—

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

20–25 % artikli 31 lõike 1 punktis c osutatud toetusesaajate miinimumarvust valitakse juhumeetodil kõikide käesoleva lõigu punkti a kohaselt valitud toetusesaajate seast. Artikli 31 lõike 1 punktis c osutatud toetusesaajate ülejäänud arv saadakse riskianalüüsi alusel kõikide käesoleva lõigu punkti e kohaselt valitud toetusesaajate seast. Kui on vaja arvestada kontrolli miinimummääraga, valitakse vastavast kontrollikogumist toetusesaajaid riskianalüüsi alusel lisaks;”

—

lisatakse punkt ha:

„ha)

20–25 % artikli 31 lõike 1 punktides d ja h osutatud toetusesaajate miinimumarvust valitakse juhumeetodil kõikide käesoleva lõigu punkti b kohaselt valitud toetusesaajate seast. Vajaduse korral valitakse kõnealuse protsendimäära saavutamiseks toetusesaajaid juhumeetodil lisaks kõikide käesoleva lõigu punkti a kohaselt valitud toetusesaajate seast. Artikli 31 lõike 1 punktides d ja h osutatud toetusesaajate ülejäänud arv saadakse riskianalüüsi alusel kõikide käesoleva lõigu punkti c kohaselt valitud toetusesaajate seast. Kui on vaja arvestada kontrolli miinimummääraga, valitakse vastavast kontrollikogumist toetusesaajaid riskianalüüsi alusel lisaks;”

ii)

teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punktide d, e, h ja ha kohaselt valitud lisatud toetusesaajate ning esimese lõigu punkti f kohaselt valitud toetusesaajate kohapealne kontrollimine võib piirduda selle toetuskavaga, mille jaoks nad välja valiti, kui nende poolt rakendatud muude toetuskavade minimaalsed kontrollimäärad on juba täidetud.

Artikli 31 lõike 3 kohaselt valitud lisatud toetusesaajate ja käesoleva lõike esimese lõigu punktide h, ha ja i kohaselt valitud toetusesaajate kohapealsel kontrollimisel võib piirduda selliste keskkonnasäästlikumaks muutmise tavadega, mille jaoks nad välja valiti, kui nende poolt rakendatud muude keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade kontrolli miinimummäärad on juba täidetud.”;

iii)

lisatakse viies lõik:

„Artikli 31 lõike 3 esimese lõigu kohaldamisel valitakse kohapeal kontrollitavad lisatud toetusesaajad riskianalüüsi põhjal.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Artiklite 32 ja 33 kohaldamisel peab esiteks 20–25 % vahemikku jääv kohapeal kontrollitavate toetusesaajate miinimumarv olema valitud juhumeetodil. Ka artikli 32 lõike 2a kohaldamisel peab 100 % toetusesaajate rühmadest ning 20–25 % kohapeal kontrollitavatest kohustustest olema valitud juhumeetodil. Kohapeal kontrollitavate toetusesaajate ja kohustuste ülejäänud arv peab olema valitud riskianalüüsi alusel.

Artiklite 32 ja 33 kohaldamisel võib valimi juhuslikult valitud osa hõlmata ka toetusesaajaid, kes on käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punkti a kohaselt juba välja valitud. Selliste toetusesaajate arv kontrollivalimis ei tohi ületada nende osakaalu kontrollikogumis.

Artikli 32 kohaldamisel võivad liikmesriigid valida riskianalüüsi tulemusel toetusesaajatele kohaldatavad maaelu arengu erimeetmed.”

12)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Esimest lõiku kohaldatakse üksnes juhul, kui kõik toetusetaotlused langevad ruumiliselt kokku põldude identifitseerimise süsteemiga kooskõlas artikli 17 lõikega 2 kõigi toetusesaajate puhul.

Seoses 2015. taotlusaastaga ei tohi juhumeetodil moodustatud valimis kohapealse kontrolli käigus avastatud veamäär eelnenud kahel eelarveaastal olla suurem kui 2 %. Kõnealuse veamäära kinnitab liikmesriik liidu tasandil koostatud metoodika kohaselt.”;

ii)

lisatakse neljas lõik:

„Seoses 2016. taotlusaastaga ei tohi juhumeetodil moodustatud valimis kohapealse kontrolli käigus avastatud veamäär eelnenud eelarveaastal olla suurem kui 2 %. Kõnealuse veamäära kinnitab liikmesriik liidu tasandil koostatud uue metoodika kohaselt, võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (*1) artikli 7 lõiget 4.

(*1)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, 6. august 2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).”;"

b)

lõike 3 seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.”;

c)

lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimest lõiku ei kohaldata siiski neile toetusesaajatele, kes rakendavad samaväärseid põllumajandustavasid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 3, ning selliste toetusesaajate rühma ja kohustuste suhtes, mis on valitud käesoleva määruse artikli 32 lõike 2a kohaselt.”;

d)

lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes juhul, kui on täidetud kohapealsete kontrollide miinimummäära vähendamise üldtingimused, mis on kehtestatud rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 41.”

13)

Artiklisse 37 lisatakse lõige 4:

„4.   Artikli 32 lõike 2a punkti a kohaselt valitud toetusesaajate rühmade puhul mõõdetakse kohapealsel kontrollimisel ära pindala ja kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja muud kohustused selliste alade puhul, mis on ühistaotluses deklareerinud.

Artikli 32 lõike 2a punkti b kohaselt valitud kohustuste puhul, kontrollitakse, kuidas on täidetud teatatud kohustused.”

14)

Artikli 41 lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

„Kui liikmesriik lubab esitada ühistaotluse, võib ta erandina esimesest lõigust otsustada mitte anda toetusesaajate rühmale võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada, kui kontrolli käigus ei avastata eeskirjade eiramisi. Kui sellise kontrolli tulemusena avastatakse mis tahes rikkumine, antakse kontrolliaruandele allakirjutamise võimalus enne, kui pädev asutus teeb järeldused seoses rikkumistest tulenevate vähendamiste või väljaarvamistega.”

15)

Artikli 42 lõike 1 teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Kuid kui loomapidamisperiood algab enne toetuse- või maksetaotluse esitamist või kui seda ei saa eelnevalt kindlaks määrata, võivad liikmesriigid otsustada, et artikli 32 või 33 ettenähtud kohapealsed kontrollid toimuvad sellise ajavahemiku jooksul, mil loomaga seoses võib toetust taotleda.”

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuaril 2016 algava taotlusaasta või toetusperioodide kohta esitatud toetuse- või maksetaotluste suhtes.

Artikli 1 punkte 3 ja 15 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, 17. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, 6. august 2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).