<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRT12006ETA.0500142901.case.xml"><NO.CASE>T-198/03</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62003A0198</NO.CELEX><NO.SEQ>0007.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1439</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>1474</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>36</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20060530">30.5.2006</DATE> — KOHTUASI T-198/03</LEFT><RIGHT>BANK AUSTRIA CREDITANSTALT <HT TYPE="ITALIC">VS.</HT> KOMISJON</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Esimese Astme Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20060530">30. mai 2006</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T-198/03,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Bank Austria Creditanstalt AG,</HT> asukoht Viin (Austria), esindajad: advokaadid C. Zschocke ja J. Beninca,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Ühenduste Komisjon,</HT> esindajad: S. Rating, hiljem A. Bouquet, keda abistasid advokaadid D. Waelbroeck ja U. Zinsmeister, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on taotlus tühistada komisjoni ärakuulamise eest vastutava ametniku <DATE ISO="20030505">5. mai 2003</DATE>. aasta otsus avaldada komisjoni <DATE ISO="20020611">11. juuni 2002</DATE>. aasta otsuse mittekonfidentsiaalne versioon juhtumis COMP/36.571/D-1 — Austria pangad (<QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>Lombardi klubi<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>),</P><?PAGE NO="II-1440"?><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud N. J. Forwood ja S. S. Papasawas,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Andová,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20051129">29. novembril 2005</DATE> toimunud kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19620206">6. veebruari 1962</DATE>. aasta määruse nr 17 esimene määrus asutamislepingu artiklite [81] ja [82] rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="013" DATE.PUB="1962" PAGE.FIRST="204">EÜT 1962, 13, lk 204</REF.DOC.OJ>; ELT erivaijaanne 08/01, lk 3) artikli 3 lõige 1 sätestab, et kui komisjon leiab, et tegemist on asutamislepingu artikli 81 või 82 rikkumisega, <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>võib ta otsusega nõuda vastavatelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt selliste rikkumiste lõpetamist<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1441"?><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Määruse nr 17 ametisaladust puudutav artikkel 20 sätestab, et nimetatud määruse mitmete sätete kohaldamise tulemusena saadud informatsiooni <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>kasutatakse ainult vastava nõude või uurimise jaoks<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/> (lõige 1), et komisjon ning tema ametnikud ja teenistujad <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>ei või [...] avaldada käesoleva määruse kohaldamisel neile teatavaks saanud informatsiooni, mis oma laadilt on ametisaladus<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/> (lõige 2), ning viimaks, et need kaks esimest sätet <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>ei takista avaldamast üldist informatsiooni ja ülevaateid, mis ei sisalda informatsiooni üksikute ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste kohta<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/> (lõige 3).</TXT></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 17 artikli 21 kohaselt on komisjon kohustatud avaldama <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>artiklite 2, 3, 6, 7 ja 8 põhjal tehtud otsused<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/> (lõige 1). Lõige 2 täpsustab, et kõnealusel avaldamisel <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>nimetatakse osapoolte nimed ja otsuse peamine sisu<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/> ning et <QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>selles arvestatakse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20010523">23. mai 2001</DATE>. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="162" DATE.PUB="2001" PAGE.FIRST="21">EÜT L 162, lk 21</REF.DOC.OJ>) artiklis 9 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Kui kavatsetakse avalikustada teave, mis võib sisaldada ettevõtja ärisaladust, siis teatatakse sellest ettevõtjale kirjalikult ning põhjendatakse nimetatud kavatsust. Määratakse tähtaeg, mille jooksul asjaomane ettevõtja saab esitada kirjalikke märkusi.</P><?PAGE NO="II-1442"?><P>Kui asjaomane ettevõtja esitab teabe avalikustamise suhtes vastuväited, kuid tõdetakse, et teave ei ole kaitstav ning seda on lubatud avalikustada, siis esitatakse see seisukoht põhjendatud otsuses, millest teatatakse asjaomasele ettevõtjale. Otsuses määratakse tähtaeg, mille möödudes teave avalikustatakse. See tähtaeg ei tohi olla lühem kui nädal teatamise kuupäevast arvates.</P><P>Esimest ja teist lõiget kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> teabe avalikustamise suhtes Euroopa Ühenduste Teatajas.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidluse aluseks olevad asjaolud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Komisjon sedastas <DATE ISO="20020611">11. juuni 2002</DATE>. aasta otsusega juhtum COMP/36.571/D-1 — Austria pangad (<QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Lombardi klubi<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/>) raames, et hageja osales <DATE ISO="19950101">1. jaanuarist 1995</DATE> kuni <DATE ISO="19980624">24. juunini 1998</DATE> kartellis koos mitmete teiste Austria pankadega (artikkel 1), ning otsustas seetõttu määrata hagejale (artikkel 3), nagu ka teistele menetlusega seotud asjaomastele pankadele trahvi (edaspidi <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>trahvide määramise otsus<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Komisjon edastas <DATE ISO="20020812">12. augusti 2002</DATE>. aasta kirjaga hagejale trahvide määramise otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni projekti ning taotles hagejalt nõusolekut kõnealuse versiooni avaldamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT><DATE ISO="20020903">3. septembril 2002</DATE> esitas hageja, nagu enamus teisi asjaomaseid pankasid, trahvide määramise otsuse peale tühistamishagi, mis on registreeritud Esimese Astme Kohtu<?PAGE NO="II-1443"?> kantseleis numbriga T-260/02. Nimetatud hagiga ei vaidlusta hageja kõnealuses otsuses komisjoni tuvastatud asjaolusid, vaid üksnes talle määratud trahvi summat.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT><DATE ISO="20020910">10. septembri 2002</DATE>. aasta kirjaga taotles hageja vastusena <DATE ISO="20020812">12. augusti 2002</DATE>. aasta avaldamise nõusoleku taotlusele avaldada komisjonil trahvide määramise otsus, esitamata selle 7. jaos sisalduvaid asjaolusid ning asendades kõnealuse otsuse 8.-12. jao hageja pakutud tekstiga.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20021007">7. oktoobril 2002</DATE> korraldasid komisjoni asjaomased talitused koosoleku trahvide määramise otsuse kõikide adressaatide advokaatidega. Selle koosoleku käigus, lähtudes hageja <DATE ISO="20020910">10. septembri 2002</DATE>. aasta kirjas esitatud etteheidetest, ei jõutud siiski avaldatava versiooni osas kokkuleppele. Selle taotlusega seoses saatis komisjoni konkurentsi peadirektoraadi direktor <DATE ISO="20021022">22. oktoobril 2002</DATE> hagejale kirja, milles ta kordas trahvide määramise otsuse avaldamise suhtes komisjoni seisukohta ning edastas hagejale selle otsuse läbivaadatud mittekonfidentsiaalse versiooni.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja pöördus <DATE ISO="20021106">6. novembril 2002</DATE> ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, paludes viimasel rahuldada oma <DATE ISO="20020910">10. septembri 2002</DATE>. aasta taotlus.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Ärakuulamise eest vastutav ametnik leidis, et nimetatud taotlus ei ole põhjendatud, ning edastas <DATE ISO="20030220">20. veebruari 2003</DATE>. aasta kirjaga hagejale trahvide määramise otsuse uue mittekonfidentsiaalse versiooni.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1444"?><NP><NO.P>12</NO.P><TXT><DATE ISO="20030228">28. veebruari 2003</DATE>. aasta kirjaga viitas hageja, et ta jääb selle mittekonfidentsiaalse versiooni avaldamise osas oma vastulause juurde.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Esitades trahvide määramise otsuse uuesti läbivaadatud mittekonfidentsiaalse versiooni, otsustas ärakuulamise eest vastutav ametnik <DATE ISO="20030505">5. mai 2003</DATE>. aasta kirjaga lükata tagasi hageja vastulause nimetatud otsuse avaldamise osas (edaspidi <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/>). Vastavalt otsuse 2001/462 artikli 9 kolmandale lõikele kinnitas ärakuulamise eest vastutav ametnik, et trahvide määramise otsuse nimetatud versioon (edaspidi <QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>vaidlusalune versioon<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>) ei sisalda andmeid, mille käsitlemine on ühenduse õiguse kohaselt konfidentsiaalne.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlus ja poolte nõuded</P></TI></TITLE><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20030606">6. juunil 2003</DATE> saabunud hagiavaldusega esitas hageja EÜ artikli 230 neljanda lõike alusel käesoleva hagi.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Samal päeval Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga esitas hageja esiteks taotluse peatada vaidlustatud otsuse täitmine kuni põhikohtuasja lahendava kohtu otsuse kuulutamiseni ning teise võimalusena taotluse keelata komisjonil avaldada vaidlusalust versiooni enne seda kuupäeva. Nimetatud taotlus jäeti rahuldamata Esimese Astme Kohtu presidendi <DATE ISO="20031107">7. novembri 2003</DATE>. aasta määrusega kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-198/03 R" YEAR="2003" PAGE.ECR="II-4879">T-198/03 R: Bank Austria Creditanstalt vs. komisjon (ELT 2003, lk II-4879)</REF.DOC.ECR>. Trahvide määramise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas <DATE ISO="20040224">24. veebruaril 2004</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="056" DATE.PUB="2004" PAGE.FIRST="1">ELT L 56, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP><?PAGE NO="II-1445"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20030722">22. juulil 2003</DATE> eraldi dokumendina, liideti põhikohtuasjaga Esimese Astme Kohtu teise koja <DATE ISO="20040330">30. märtsi 2004</DATE>. aasta määruse alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Hageja palub Esimese Astme Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1446"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik käsitlus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Hageja esitab oma hagi toetuseks kuus väidet, mis puudutavad vastavalt määruse nr 17 artikli 21 lõike 1 rikkumist; nimetatud määruse artikli 21 lõike 2 rikkumist; trahvide määramise otsuse 1994. aastat puudutavate osade avaldamise ebaseaduslikkust; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20001218">18. detsembri 2000</DATE>. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" DATE.PUB="2001" PAGE.FIRST="1">EÜT 2001, L 8, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102) rikkumist; trahvide määramise otsuse Internetis saksa keeles esialgse avaldamise tõttu võrdse kohtlemise põhimõtte ning nõukogu <DATE ISO="19580415">15. aprilli 1958</DATE>. aasta määruse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (<REF.DOC.OJ COLL="P" NO.OJ="017" DATE.PUB="1958" PAGE.FIRST="385">EÜT 1958, 17, lk 385</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3), rikkumist, ja lõpuks põhjendamiskohustuse rikkumist.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Ühelt poolt leiab komisjon, et hagi on vastuvõetamatu. Komisjon väidab esiteks, et vaidlustatud otsuse peale ei saa hagi esitada, kuna otsus ei tekita hagejale kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mõjutades tema huve ja muutes tema õiguslikku seisundit, ning teiseks, et hagejal puudub menetluse algatamise huvi. Kolmandaks sedastab komisjon hagi tervikuna vastuvõetamatuse osas, et hageja esitatud väited oma hagi toetuseks on kõik vastuvõetamatud. Teiselt poolt on komisjon seisukohal, et hageja esitatud väited on igal juhul põhjendamatud.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel tuleb uurida esiteks komisjoni tõstatatud kahte esimest asja läbivaatamist takistavat asjaolu ning teiseks hageja esitatud väidete vastuvõetavust ning põhjendatust.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1447"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Asja läbivaatamist takistavad asjaolud, millele komisjon tugines</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Vaidlustatava akti olemasolu</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Komisjon järeldab otsuse 2001/462 artiklist 9 (esitatud eespool punktis 4), et ärakuulamise eest vastutava ametniku otsust saab käsitleda meetmena, mis tekitab hagejale kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis üksnes ulatuses, kus nimetatud otsusega lubatakse avalikustada <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>ärisaladust sisaldav teave<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/> või sarnast kaitset omavad muud andmed.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et akti mittekonfidentsiaalse versiooni avaldamise ulatust puudutav otsus sõltub seevastu komisjoni kaalutlusõigusest ning seda ei saa mõjutada otsuse adressaatide õiguslik seisund.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et hageja ei ole nimetanud ärakuulamise eest vastutavale ametnikule saadetud taotluses ega hagis mingit ärisaladust sisaldavat teavet ega sarnast kaitset omavaid muid andmeid, mida sisaldanuks vaidlusalune versioon. Komisjon kinnitab, et ärakuulamise eest vastutav ametnik ei ole vaidlustatud otsust tehes üldse eitanud tema valduses olevate andmete konfidentsiaalsust ning et järelikult ei saa nimetatud akt olla ebasoodne.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1448"?><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsusel on tema enda suhtes siduvad õiguslikud tagajärjed. Hageja leiab, et vaidlustatud otsuse ulatus ületab vaidlusaluses versioonis ärisaladust sisalduva teabe puudumise sedastamist Hageja selgitab, et otsuse 2001/462 artikli 9 esimeses ja teises lõigus sätestatud menetlus tagab ärisaladust sisaldava teabe kaitse ning et nimetatud otsuse artikli 9 kolmas lõik reguleerib Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele kuuluva teabe avalikustamist, sõltumata ärisaladust sisaldava teabe olemasolu küsimusest.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab EÜ artikli 230 tähenduses esitada tühistamishagi selliste aktide ja otsuste suhtes, mis tekitavad hagejale kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad hageja huve, tuues kaasa selge muudatuse tema õiguslikus seisundis (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19811111">11. novembri 1981</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="60/81" YEAR="1981" PAGE.ECR="2639">60/81: IBM vs. komisjon, EKL 1981, lk 2639, punkt 9</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19921218">18. detsembri 1992</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-10/92—T-12/92+T-15/92" YEAR="1992" PAGE.ECR="II-2667">T-10/92-T-12/92 ja T-15/92: Cimenteries CBR jt vs. komisjon, EKL 1992, lk II-2667, punkt 28</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20030709">9. juuli 2003</DATE>. aasta määrused kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-219/01" YEAR="2003" PAGE.ECR="II-2843">T-219/01: Commerzbank vs. komisjon, EKL 2003, lk II-2843, punkt 53</REF.DOC.ECR> ning eespool punktis 15 viidatud kohtuasjas Bank Austria Creditanstalt vs. komisjon, punkt 31).</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Selles suhtes ei saa nõustuda komisjoni väitega, et otsuse 2001/462 artikli 9 kolmanda lõigu raames tehtud otsus ei tekita kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, kuna selles ei võeta seisukohta ärisaladust sisaldava teabe või sarnast kaitset omavate muude andmete olemasolu kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Otsuse 2001/462 artikliga 9 rakendatakse menetluslikus plaanis ühenduse õigusega sätestatud kaitset andmetele, millest komisjon oli teadlik konkurentsieeskirjade rakendamise menetluse raames. Selles suhtes täpsustab määruse nr 17 artikli 20 lõige 2, et selline kaitse on informatsioonil, mis on teatavaks saanud määruse nr 17 rakendamisel ning mis oma laadilt on ametisaladus.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1449"?><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluva informatsiooni valdkond hõlmab siiski ka ettevõtjate ärisaladust sisaldavat teavet (kohtujurist Lenzi ettepanek Euroopa Kohtu <DATE ISO="19860624">24. juuni 1986</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="53/85" YEAR="1986" PAGE.ECR="1965">53/85: AKZO Chemie vs. komisjon, EKL 1986, lk 1965, 1977</REF.DOC.ECR>). Siinkohal tuleb eristada ühest küljest kaitset, mis on vajalik anda ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvale informatsioonile seoses isikute, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste õigusega olla ära kuulatud konkurentsieeskirjade rakendamise menetluse raames, ning teisest küljest kaitset, mis on vajalik anda sellisele informatsioonile seoses avalikkusega üldiselt. Tegelikult leevendatakse institutsioonide ametnike ja teenistujate EÜ artiklis 287 sätestatud ning ettevõtjate suhtes määruse nr 17 artikli 20 lõike 2 alusel kohaldatavate konkurentsieeskirjade valdkonnas rakendatavat kohustust mitte avalikustada nende valduses olevat ametisaladust nende isikute suhtes, kellele omistab kõnealuse määruse artikli 19 lõige 2 õiguse olla ära kuulatud. Komisjonil on lubatud edastada nendele isikutele ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat konkreetset informatsiooni, tingimusel et need andmed oleksid vajalikud uurimise kohasel läbiviimisel. Siiski ei kehti see õigus ärisaladust sisaldava teabe puhul, millele on tagatud eriline kaitse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus AKZO Chemie vs. komisjon, punktid 26-28). Seevastu ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat konkreetset informatsiooni ei või avalikustada avalikkusele üldiselt, sõltumata sellest, kas tegemist on ärisaladust sisaldava teabe või muu konfidentsiaalse informatsiooniga.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Vajadust selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks tõsteti esile Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19960918">18. septembri 1996</DATE>. aasta otsusega kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-353/94" YEAR="1996" PAGE.ECR="II-921">T-353/94: Postbank vs. komisjon (EKL 1996, lk II-921, punkt 87</REF.DOC.ECR>), mis täpsustab ärisaladuse mõiste osas, et tegemist on informatsiooniga, mille mitte üksnes avalikustamine avalikkusele, vaid ka pelk üleandmine isikule, kes ei olnud seda informatsiooni esitanud, võib tõsiselt kahjustada õigustatud isiku huve.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Otsuse 2001/462 artikli 9 kaks esimest lõiku ärisaladust sisaldava teabe kaitse kohta viitavad täpsemalt teabe avalikustamisele isikutele, ettevõtjatele või ettevõtjate liitudele, et teostada nende õigust olla konkurentsieeskirjade rakendamise menetluse<?PAGE NO="II-1450"?> raames ära kuulatud. Seevastu, mis puudutab Euroopa Ühenduste Teatajas informatsiooni avaldamise teel selle avalikustamist avalikkusele üldiselt, kohalduvad need sätted üksnes <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> vastavalt otsuse 2001/462 artikli 9 kolmandale lõigule. See tähendab eelkõige, et kui ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb otsuse selle sätte alusel, on ta kohustatud jälgima ametisaladuse järgimist informatsiooni puhul, mis ei vaja nii erilist kaitset kui ärisaladust sisaldav teave, eriti aga sellise informatsiooni puhul, mida võib avalikustada nendele kolmandatele isikutele, kellel on õigus olla ära kuulatud omas asjas, kuid mida konfidentsiaalsuse tõttu ei saa avalikkusele avalikustada.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Peale selle tuleneb otsuse 2001/462 9. põhjendusest, et <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>[f]üüsilisi isikud käsitleva teabe avalikustamise korral tuleks erilist tähelepanu pöörata [...] määrusele [...] nr 45/2001<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Ärakuulamise eest vastutav ametnik on seega samuti kohustatud jälgima kõnealuse määruse sätete järgimist, kui ta teeb otsuse informatsiooni avalikustamise lubamiseks otsuse 2001/462 artikli 9 alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Sellest nähtub, et kui ärakuulamise eest vastutav ametnik teeb vastavalt otsuse 2001/462 artiklile 9 otsuse, ei tohi ta piirduda uurimisega, kas määruse nr 17 alusel tehtud ning avaldamiseks mõeldud otsuse versioonis on ärisaladust sisaldavat teavet või sarnast kaitset omavaid muid andmeid. Ta peab samuti kontrollima, kas see versioon sisaldab muud informatsiooni, mida ei saa avalikustada avalikkusele kas informatsiooni eriliselt kaitsvate ühenduse õigusnormide tõttu või seetõttu, et kõnealune informatsioon kuulub selle hulka, mis oma laadilt on ametisaladus. Seega tekitab ärakuulamise eest vastutava ametniku otsus õiguslikke<?PAGE NO="II-1451"?> tagajärgi niivõrd, kuivõrd otsusega lahendatakse küsimus, kas avaldatav tekst sisaldab sellist informatsiooni.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Otsuse 2001/462 artikli 9 kolmanda lõigu kõnealune tõlgendamine on kooskõlas määruse nr 17 artikli 21 lõikega 2, mille kohaselt <QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>[a]valdamisel [...] arvestatakse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/>. Tegelikult ei saa seda sätet, mis rõhutab ärisaladust sisaldava teabe hoidmiseks vajalikku erilist kaitset, tõlgendada nii, et kõnealune säte piirab ühenduse muude õigusnormidega nagu EÜ artikliga 287, määruse nr 17 artikli 20 lõikega 2 ning määrusega nr 45/2001 antavat kaitset muule ametisaladuseks olevale informatsioonile.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Eespool toodust tuleneb, et vaidlustatud otsus tekitab hagejale kohustuslikke õiguslikke tagajärgi, kuna otsusega tuvastatakse, et vaidlusalune versioon ei sisalda avalikkusele avaldamise vastu kaitstud informatsiooni. Järelikult tuleb komisjoni esitatud asja läbivaatamist takistavad asjaolud vaidlustatava akti puudumise kohta tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Hageja huvi algatada menetlus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et hagejal puudub huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1452"?><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Esiteks tugineb komisjon kaalutlustele, mille tõttu ta leiab, et ärakuulamise eest vastutava ametniku otsus ei ole vaidlustatav akt.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Teiseks selgitab komisjon, et trahvide määramise otsus ei sisalda informatsiooni, mis ei ole avalikkusele teada, kuna <DATE ISO="19990910">10. septembri 1999</DATE>. aasta vastuväiteteatise ning samas juhtumis esitatud <DATE ISO="20001121">21. novembri 2000</DATE>. aasta täiendava vastuväiteteatise mittekonfidentsiaalsed versioonid avalikustas kolmas isik. Komisjon rõhutab, et vastupidiselt teistele trahvide määramise otsuse adressaatidele ei ole hageja esitatud Esimese Astme Kohtule ühtegi hagi nimetatud versioonide neile kolmandale isikule edastamise peale.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Kolmandaks on komisjon seisukohal, et hageja on kaotanud igasuguse huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest vaidlusalune versioon avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon kinnitab, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamise taotluse toetuseks hageja esitatud argumentide kohaselt oli käesoleva hagi eesmärk lükata trahvide määramise otsuse avaldamist edasi nii kaua kui võimalik ajal, mil hageja peadirektorit ähvardasid karistusõiguslikud tagajärjed hageja osalemise eest <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>Lombardi klubi<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/> nimelises kartellis. Vahepeal lõpetati kõnealuses kartellis osalejate juhtkonna liikmete suhtes toimunud kriminaalmenetlused, mistõttu kaotas hageja komisjoni arvamusel igasuguse vajaduse vaielda vastu vaidlusaluse versiooni avaldamisele.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Hageja vaidleb nendele argumentidele vastu, väites esiteks, et vaidlustatud otsusega rikutakse mitmeti sätteid isiklike huvide kaitsmise kohta. Hageja leiab eelkõige, et vaidlusalune versioon põhineb informatsioonil, mille komisjon sai määrust nr 17 kohaldades ning mis on ametisaladus sama määruse artikli 20 ning EÜ artikli 287 alusel.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1453"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Hageja viidatud ametisaladusi puudutavate sätete eesmärk on eelkõige kaitsta isikuid, keda puudutab konkurentsieeskirjade kohaldamise menetlus määruse nr 17 raames, võimaliku kahju eest, mis võib tekkida selle menetluse raames komisjoni saadud informatsiooni avalikustamise tõttu. Järelikult ei saa eitada, et hagejal on põhimõtteliselt menetluse algatamise huvi vaidlustatud otsuse suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Edasi tuleb märkida, et eespool punktis 39 viidatud vastuväiteteatiste avaldamine kolmanda isiku poolt ei mõjuta hageja huvi algatada menetlus. Isegi kui eeldada, et nendes dokumentides sisalduv informatsioon on samane sellega, mis asub trahvide määramise otsuse vaidlustatud osades, on viimase ulatus siiski täiesti erinev vastuväiteteatise omast. Vastuväiteteatise eesmärk on anda huvitatud pooltele võimalus teha teatavaks oma seisukohad asjaolude kohta, mida komisjon võtab esialgselt nende suhtes arvesse. Trahvide määramise otsus sisaldab seevastu selliste asjaolude kirjeldust, mida komisjon käsitleb kui tuvastatut. Seega ei saa vastuväiteteatise ning selle lisa avaldamine, ükskõik kui kahju tekitav see huvitatud pooltele ka ei oleks, jätta trahvide määramise otsuse adressaate ilma huvist väita, et nimetatud otsuse avaldatud versioon sisaldab avalikkusele avalikustamise eest kaitstavat informatsiooni.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Hagi esitamisele järgnenud trahvide määramise otsuse avaldamise osas tuleb märkida, et eitada ei saa otsuse adressaadi huvi vaidlustada seda otsust põhjusel, et viimane on juba täidetud, võttes arvesse, et nimetatud otsuse tühistamisel kui sellisel võivad olla õiguslikud tagajärjed, eelkõige kohustada komisjoni võtma Esimese Astme Kohtu otsuse täitmiseks vajalikud meetmed ning vältida komisjoni poolt sellise praktika kordamist (eespool punktis 29 viidatud Euroopa Kohtu otsus AKZO Chemie vs. komisjon, punkt 21, ning <DATE ISO="19880426">26. aprilli 1988</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="207/86" YEAR="1988" PAGE.ECR="2151">207/86:<?PAGE NO="II-1454"?> Apesco vs. komisjon, EKL 1988, lk 2151, punkt 16</REF.DOC.ECR>; Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19941109">9. novembri 1994</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-46/92" YEAR="1994" PAGE.ECR="II-1039">T-46/92: Scottish Football vs. komisjon, EKL 1994, lk II-1039</REF.DOC.ECR>, punkt 14, ning Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19990201">1. veebruari 1999</DATE>. aasta määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-256/97" YEAR="1999" PAGE.ECR="II-169">T-256/97: BEUC vs. komisjon, EKL 1999, lk II-169, punkt 18</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Lõpuks ei kinnita toimikus asuvad tõendid komisjoni väidet, et kõnealust tühistamishagi esitades oli hageja ainsaks eesmärgiks lükata trahvide määramise otsuse avaldamist edasi, et vältida olukorda, et selles otsuses sisalduvat informatsiooni saaks kasutada hageja peadirektorit puudutavate kriminaalmenetluste raames, ja et ta kaotas igasuguse huvi algatada menetlus pärast Austria kohtuorganite poolt nimetatud menetluste lõpetamist. Selles osas tuleneb eelkõige eespool punktis 15 viidatud määrusest kohtuasjas Bank Austria Creditanstalt vs. komisjon (punktid 44-47), et viide nimetatud kriminaalmenetlustele kujutab vaid ühte hageja välja toodud asjaoludest, millega ta soovis tõendada, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamise kiireloomulisust puudutav tingimus oli täidetud. Esiteks väidab hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluses, et vaidlustatud otsus tekitab talle kahju ka muul viisil. Teiseks ei tähenda vaidlustatud otsuse tühistamise huvi kadumist asjaolu, et enam ei eksisteeri olukorda, mis sundis hagejat taotlema vaidlustatud otsuse täitmise peatamist.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Järelikult tuleb komisjoni poolt esitatud asja läbivaatamist takistavad asjaolud menetluse algatamise huvi puudumise kohta tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Hageja esitatud väited</P></TI></TITLE><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Esmalt tuleb uurida hageja kahte esimest väidet, mis puudutavad määruse nr 17 artikli 21 lõigete 1 ja 2 rikkumist; seejärel kolmandat ja kuuendat väidet, mis käsitlevad 1994. aastat puudutavate asjaolude kirjelduse avaldamise ebaseaduslikkust;<?PAGE NO="II-1455"?> siis neljandat väidet, mis puudutab määruse nr 45/2001 rikkumist ning lõpuks viiendat väidet, mis puudutab trahvide määramise otsuse Internetis saksa keeles esialgse avaldamise ebaseaduslikkust</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Esimene väide, mis puudutab määruse nr 17 artikli 21 lõike 1 rikkumist</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Hageja väidab, et trahvide määramise otsus ei kuulu nende otsuste hulka, mille avaldamine on kohustuslik määruse nr 17 artikli 21 lõike 1 kohaselt Hageja kinnitab, et selle sätte kohaselt võib avaldada üksnes otsuseid, mis on tehtud nimetatud määruse artikleid 2, 3, 6, 7 ja 8 kohaldades, ning et ametisaladuse kaitset puudutav määruse nr 17 artikkel 20 keelab kõikide nimetatud määruse alusel tehtud muude otsuste avaldamise. Hageja leiab, et määruse nr 17 sätted, mis käsitlevad ärisaladuste kaitsmist komisjoni poolt (määruse nr 17 artikli 20 lõige 2), kujutavad endast reeglit ja otsuste avaldamisega seotud sätted (määruse nr 17 artikkel 21) erandit.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Hageja rõhutab, et määruse nr 17 artikkel 3 puudutab otsuseid, millega komisjon nõuab vastavatelt ettevõtjatelt selliste rikkumiste lõpetamist. Hageja väidab, et trahvide määramise otsust ei saa samastada selliste otsustega, kuna rikkumine lõpetati tükk aega enne otsuse vastuvõtmist. Trahvide määramise otsuse resolutiivosa artiklis 2 asuv ettekirjutus lõpetada rikkumine on hageja arvates sisutu või isegi olematu. Viimane järeldab sellest, et trahvide määramise otsuse avaldamine on määruse nr 17 artikli 20 kohaselt tervikuna keelatud.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1456"?><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Komisjon vaidlustab käesoleva väite vastuvõetavuse, leides esiteks, et trahvide määramise otsuse avaldamine ei tulene vaidlustatud otsusest, vaid määruse nr 17 artikli 21 lõikest 1. Teiseks märgib komisjon, et hageja ei saa käesolevas hagis ka väita, et trahvide määramise otsuse artiklis 2 sisalduv ettekirjutus lõpetada rikkumine on ebaseaduslik, kuna nimetatud etteheide, mis ei viita vaidlustatud otsusele, vaid trahvide määramise otsusele, esitati hilinemisega. Kolmandaks kinnitab komisjon, et käesoleva väite esitus hagis ei vasta Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c nõuetele.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et igal juhul ei ole hageja esitus õiguslikult põhjendatud, kuna esiteks kinnitab hageja, et rikkumise lõpetamiseks mõeldud ettekirjutus on trahvide määramise otsuse avaldamise <HT TYPE="ITALIC">sine qua non</HT> tingimus, vaidlustamata, et trahvide määramise otsus sisaldaks sellist ettekirjutust, ning teiseks kinnitab hageja, et määruse nr 17 artikkel 21 sätestab erandi ametisaladuse kaitse põhimõttest, väitmata, et ametisaladuse kaitset oleks rikutud.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Väite vastuvõetavuse osas tuleneb esiteks eespool punktides 27-36 asuvast arutluskäigust, et põhjendatud ei ole komisjoni argumendid, mille kohaselt ei tulene vaidlusaluse versiooni avaldamine vaidlustatud otsusest ning et hagejal puudub igasugune huvi vaidlustada selle versiooni sisu. Nende argumentide esitamisega ei arvesta komisjon tegelikult hageja arutluskäiku, millega väidab hageja täpsemalt, et vaidlusalune versioon sisaldab määruse nr 17 artikli 20 lõike 2 kohast<?PAGE NO="II-1457"?> ametisaladuseks olevat informatsiooni, mida ei tohi avaldada. Kõnealuste lõikude avaldamine, mille avalikustamise vastu oli hageja põhjusel, et need sisaldavad ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, tuleneb vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest.</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Teiseks, kinnitades, et rikkumise lõpetamise ettekirjutust sisaldav otsus — kuigi rikkumine on juba lõppenud — ei kuulu nende hulka, mille avaldamine on määruse nr 17 artikli 21 alusel kohustuslik, ei vaidlusta hageja üksnes trahvide määramise otsuse artiklis 2 asuva ettekirjutuse õiguspärasust, vaid ka määruse nr 17 artikli 21 tõlgendust, millele tugineb vaidlustatud otsus. Selles tähenduses ei saa tema etteheidet tagasi lükata sellel alusel, et see on hilinemisega esitatud. Pealegi ei ole menetluse otstarbekuse põhjusel soovitav allutada käesoleva väite vastuvõetavus eeltingimusele, et trahvide määramise otsuse adressaat, kes soovib vaidlustada nimetatud otsuse avaldamist, peaks esitama hagi otsuses sisalduva ettekirjutuse peale.</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Kolmandaks on esimese väite esitus hagis piisavalt selge ning seostatud, kuna võimaldas komisjonil enese kaitsmiseks ette valmistada põhjaliku argumentatsiooni ning kuna Esimese Astme Kohus leiab, et tema pädevuses on nende väidete kohta otsuse tegemine. Järelikult vastab selle väite esitus kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c nõuetele.</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Hageja esitatud esimene väide on seega vastuvõetav.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1458"?><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Mis puudutab selle väite põhjendatust, siis ei saa siiski nõustuda hageja eelistatud määruse nr 17 artikli 21 lõike 1 tõlgendusega, et määrus peab silmas üksnes rikkumise lõpetamise ettekirjutust sisaldavate otsuste avaldamist. Nagu nähtub määruse nr 17 põhjendustest ning EÜ artikli 83 lõike 2 punktist a, on tegelikult määruse nr 17 eesmärk tagada konkurentsieeskirjadest kinnipidamine ettevõtjate poolt ning anda selleks komisjonile pädevus kohustada ettevõtjaid lõpetama tuvastatud rikkumine ning rikkumise korral määrata trahve ja karistusmakseid. Sel eesmärgil otsuste vastuvõtmise pädevus eeldab tingimata pädevust tuvastada asjaomane rikkumine (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19830302">2. märtsi 1983</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="7/82" YEAR="1983" PAGE.ECR="483">7/82: GVL vs. komisjon, EKL 1983, lk 483, punkt 23</REF.DOC.ECR>). Komisjon võib seega määruse nr 17 artikli 3 alusel teha otsuse, piirdudes juba lõppenud rikkumise tuvastamisega, eeldusel, et tal on selleks õigustatud huvi (eespool viidatud kohtuotsus GVL vs. komisjon, punktid 24-28). Samamoodi võib ta väljakujunenud kohtupraktika kohaselt määrata trahve juba lõppenud rikkumise eest (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19700715">15. juuli 1970</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="41/69" YEAR="1970" PAGE.ECR="661">41/69: ACF Chemiefarma vs. komisjon, EKL 1970, lk 661, punkt 175</REF.DOC.ECR> ning Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20051006">6. oktoobri 2005</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-22/02+T-23/02" YEAR="2005" PAGE.ECR="II-4065">T-22/02 ja T-23/02: Sumitomo Chemical ja Sumika Fine Chemicals vs. komisjon, EKL 2005, lk II-4065, punktid 37</REF.DOC.ECR>, 38 ja 131). Määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 alusel tehtud trahvide määramise otsus eeldab tingimata rikkumise tuvastamist sama määruse artikli 3 kohaselt (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus GVL vs. komisjon, punkt 23, ning eespool viidatud kohtuotsus Sumitomo Chemical ja Sumika Fine Chemicals vs. komisjon, punkt 36).</TXT></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et EÜ artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 komisjonile pandud järelevalveülesanne hõlmab nii kohustust uurida ja karistada üksikuid rikkumisi kui ka kohustust järgida üldist poliitikat konkurentsiõiguses asutamislepingus kehtestatud normide kohaldamiseks ning juhendada selles suunas ka ettevõtjate käitumist (Euroopa Kohtu <DATE ISO="20050628">28. juuni 2005</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-189/02 P+C-202/02 P+C-205/02 P—C-208/02 P+C-213/02 P" YEAR="2005" PAGE.ECR="I-5425">C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P-C-208/02 P ja C-213/02 P: Dansk Rørindustri jt vs. komisjon, EKL 2005, lk I-5425, punkt 170</REF.DOC.ECR>). Selle ülesande täitmiseks on hädavajalik, et ettevõtjaid informeeritaks rikkumisi tuvastavate ning trahve määravate otsuste avaldamisega sellisest käitumisest, mis põhjustab komisjonipoolse karistava sekkumise.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1459"?><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et komisjoni kohustus avaldada kooskõlas määruse nr 17 artikli 21 lõikega 1 otsused, mida ta teeb nimetatud määruse artikli 3 rakendamisel, kehtib kõigi rikkumist tuvastavate või trahvi määramise otsuste suhtes, ilma et oleks vajalik teada, kas need otsused sisaldavad samuti rikkumise lõpetamise ettekirjutust või kas selline ettekirjutus on käesoleva asja tehiolusid arvestades õigustatud.</TXT></NP><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Eespool toodust tuleneb, et esimene väide ei ole põhjendatud.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Teine väide, mis puudutab määruse nr 17 artikli 21 lõike 2 rikkumist</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Hageja viitab haldustegevuse seaduslikkuse põhimõttele, millest hageja arvates tuleneb, et komisjon saab teha üksikotsuseid ainult tema tegevuse õiguslikuks aluseks oleva õigusnormi alusel ja sellega kooskõlas. Hageja kinnitab, et määruse nr 17 artikli 21 kohaselt, mis on õiguslik alus, mis õigustab konkurentsieeskirjade kohaldamise otsuste avaldamist, võib avaldada üksnes <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>otsuse peamist sisu<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/>. Hageja järeldab määruse nr 17 artikli 20, mis kujutab endast reeglit, ning sama määruse artikli 21, mis on erand (vt eespool punkt 48), vahelisest suhtest, et ametisaladuse kaitse hõlmab trahvide määramise otsust tervikuna ning et viimast ei tohi avaldada. Seega on hageja seisukohal, et määruse nr 17 artikliga 21 ei saa õigustada trahvide määramise otsuse tervikteksti avaldamist.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1460"?><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Hageja märgib selles osas, et käesolevas asjas erineb vaidlusalune versioon originaalist üksnes asjaomase panga töötajate nimede väljajätmise poolest ning et see ei kujuta trahvide määramise otsuse <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>peamise sisu<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/> kordamist Hageja märgib lisaks, et suur osa vaidlusaluses otsuses asuvast informatsioonist sai komisjonile kättesaadavaks hageja vabatahtliku koostöö tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Hageja heidab komisjonile ette, et viimane lükkas ilma seda põhjendamata tagasi hageja ettepaneku avaldada trahvide määramise otsuse <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>peamine sisu<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> ning et sellega samastas komisjon juriidiliselt ebaõigesti terve otsuse selle peamise sisuga.</TXT></NP><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Hageja vaidleb vastu põhjendusele, et vaidlusaluse versiooni avaldamine oli vajalik, et kirjeldada esmalt kartelli laadi, ulatust, tähtsust ja institutsionaliseeritust, seejärel selgitada kartelli raskust ning kestust ja huvitatud poolte võimalikku tahtlust ja lõpuks kartelli väidetavat võimet kahjustada ühendusesisest kaubandust. Hageja vaidleb vastu sellele, nagu oleks komisjonil olnud õigus nimetatud eesmärke järgida, avaldades ebaseaduslikult trahvide määramise otsuse, kuigi määruse nr 17 artikkel 21 sätestab sõnaselgelt vaid viidatud otsuse peamise sisu avaldamise. Teise võimalusena leiab hageja, et nimetatud eesmärkideni oleks samuti jõutud kõnealuse otsuse <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>peamist sisu<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/> esitades.</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Hageja leiab, et määruse nr 17 artiklid 20 ja 21 jätavad komisjoni ilma igasugusest kaalutlusõigusest otsuse tervikteksti avaldamise või selle peamise sisu kordamise valikul. Hageja nõustub, et komisjonil võib olla hindamisvabadus otsuse <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>peamise sisu<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> määratlemisel, kuid hageja rõhutab, et käesolevas asjas ei tehtud selles küsimuses mitte ühtegi otsust.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1461"?><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Lõpuks kinnitab hageja, et kostja võimalik otsustuspraktika, mis seisneb trahvide määramise otsuste tervikuna avaldamises, on ebaseaduslik ning sellega ei saa õigustada vaidlustatud otsust</TXT></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et käesolev väide on vastuvõetamatu. Sisu osas väidab komisjon, et ebaõige on väide, mille kohaselt keelab määruse nr 17 artikli 21 lõige 2 otsuste mittekonfidentsiaalsete ja täielike versioonide avaldamise ning mis tugineb üksnes vastupidisele põhjendamata järeldusele, mille kohaselt on ebaseaduslik igasugune avaldamine, milleks komisjon ei ole sõnaselgelt kohustatud. Komisjon leiab, et määruse nr 17 artikli 21 lõige 2 ei kujuta sätet, mille eesmärk on kaitsta asjaomaseid isikuid avaldatava otsusega, vaid tuleneb õigusriigile kohasest õigusaktide teatavaks tegemise põhimõttest. Lisaks kinnitab komisjon, et vaidlustatud otsus viitab põhjendatult, et vaidlusaluse versiooni avaldamine on <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>vajalik<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> ning õiguspärane, kuna nimetatud versioon ei sisalda ärisaladust sisaldavat teavet ega muud võimalikku konfidentsiaalset kaitstavat informatsiooni.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Käesolev väide tugineb ekslikule eeldusele, et ebaseaduslik on määruse nr 17 rakendamisel tehtud otsuse igasugune avaldamine, mis ei ole kohustuslik nimetatud määruse artikli 21 alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Selles osas tuleb märkida, et oma väite toetuseks hageja viidatud seaduslikkuse põhimõte on ühenduse õiguses kasutusel selles tähenduses, et ka mitte-karistusliku iseloomuga sanktsiooni võib määrata üksnes juhul, kui selleks on olemas selge ja üheselt mõistetav õiguslik alus (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19840925">25. septembri 1984</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="117/83" YEAR="1984" PAGE.ECR="3291">117/83: Könecke, EKL 1984, lk 3291, punkt 11</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><?PAGE NO="II-1462"?><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Siiski ei saa seaduslikkuse põhimõttest tuletada keeldu avaldada institutsioonide vastuvõetud õigusakte, kui nimetatud avaldamist ei nähta sõnaselgelt ette lepingute või muu üldkohaldatava õigusaktiga. Ühenduse kehtiva õiguse kohaselt on selline keeld vastuolus EL-i artikliga 1, mille kohaselt tehakse Euroopa Liidus <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>otsused [...] nii avalikult kui võimalik<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/>. Nimetatud põhimõte peegeldub EÜ artiklis 255, mis tagab teatud tingimustel kodanikele ligipääsuõiguse institutsiooni dokumentidele. See on väljendatud eelkõige EÜ artiklis 254, mis seab institutsioonide teatavate õigusaktide jõustumise sõltuvusse nende avaldamisest, ning ühenduse õiguse mitmes sättes, mis sarnaselt määruse nr 17 artikli 21 lõikega 1 kohustavad institutsioone teavitama avalikkust oma tegevusest. Kooskõlas selle põhimõttega ning avaldamist sõnaselgelt käskivate või keelavate sätete puudumisel on institutsioonide õigus teavitada avalikkust vastuvõetud aktidest reegliks, millel on erandeid, kus ühenduse õigus keelab eelkõige ametisaladuse hoidmist tagavate sätete abil selliste dokumentide või dokumentides sisalduva kindla informatsiooni avalikustamise.</TXT></NP><NP><NO.P>70</NO.P><TXT>Selles kontekstis tuleb täpsustada, et ei EÜ artikkel 287 ega määrus nr 17 määra otseselt kindlaks, milline informatsioon peale ärisaladust sisaldava teabe on ametisaladus. Vastupidiselt hageja väidetule ei saa määruse nr 17 artikli 20 lõikest 2 järeldada, et nii on see igasuguse informatsiooni puhul, mis on saadud nimetatud määrust rakendades, kusjuures erandiks on informatsioon, mille avaldamine on määruse artikli 21 alusel kohustuslik. Sarnaselt EÜ artiklile 287 keelab määruse nr 17 artikli 20 lõige 2, millega rakendatakse asutamislepingu nimetatud sätet ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade valdkonnas, üksnes sellise informatsiooni avalikustamise, <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>mis oma laadilt on ametisaladus<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>71</NO.P><TXT>Selleks et informatsioon oleks oma laadilt ametisaladus, on eelkõige vajalik, et informatsioon oleks teada piiratud arvule isikutele. Lisaks peab olema tegemist informatsiooniga, mille avalikustamine võib põhjustada olulist kahju informatsiooni esitanud isikule või kolmandatele isikutele. Lõpuks on vajalik, et huvid, mida<?PAGE NO="II-1463"?> võidakse informatsiooni avalikustamisega kahjustada, on objektiivselt kaitstavad. Informatsiooni konfidentsiaalsuse hindamisel tuleb seega omavahel tasakaalu viia õigustatud huvid, mis vastanduvad informatsiooni avalikustamisele, ning üldine huvi, mis nõuab, et ühenduse institutsioonide tegevus oleks nii avalik kui võimalik</TXT></NP><NP><NO.P>72</NO.P><TXT>Üldise huvi ühenduse tegevuse avalikkuse osas ning sellele vastanduvad võimalikud huvid on ühenduse seadusandja tasakaalu viinud mitmetes teisestes õigusaktides, eelkõige määruses nr 45/2001 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20010530">30. mai 2001</DATE>. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" DATE.PUB="2001" PAGE.FIRST="43">EÜT L 145, lk 43</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331). Kuigi on tõsi, et mõiste <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>ametisaladus<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/> viitab esmasele õigusele, kuna nimetatud mõiste asub EÜ artiklis 287 ning teisene õigus ei saa mingil juhul muuta asutamislepingu sätteid, on ühenduse seadusandja poolt asutamislepingus sõnaselgelt reguleerimata küsimuse kohta antud tõlgendus siiski oluline märk sellest, kuidas tuleb mõista nimetatud sätet (kohtujuristi ülesannetes kohtunik Kirschneri ettepanek Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="19900710">10. juuli 1990</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-51/89" YEAR="1990" PAGE.ECR="II-309">T-51/89: Tetra Pak vs. komisjon, EKL 1990, lk II-309, II-312</REF.DOC.ECR>, punkt 34).</TXT></NP><NP><NO.P>73</NO.P><TXT>Tuleb lisada, et kuigi otsuse 2001/462 9. põhjendus viitab määrusele nr 45/2001 (vt eespool punktid 32 ja 33), sätestab 10. põhjendus, et <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>[k]äesolev otsus ei tohiks piirata üldeeskirju, millega antakse või välistatakse juurdepääs komisjoni dokumentidele<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/>. Seda otsust tehes ei kavatsenud komisjon piirata ega laiendada tingimusi, vastavalt millele on avalikkusel juurdepääs konkurentsieeskirjade kohaldamist puudutavatele dokumentidele ning viimastes sisalduvale informatsioonile, võrreldes neis määrustes sätestatuga.</TXT></NP><NP><NO.P>74</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et kuna teisese õiguse sätted keelavad avalikkusele informatsiooni avalikustamise või välistavad avalikkuse juurdepääsu kõnealust informatsiooni<?PAGE NO="II-1464"?> sisaldavatele dokumentidele, tuleb nimetatud informatsiooni käsitleda ametisaladusena. Seevastu juhul, kui avalikkusele on antud õigus juurde pääseda kindlat informatsiooni sisaldavatele dokumentidele, ei saa neid andmeid käsitleda informatsioonina, mis oma laadilt on ametisaladus.</TXT></NP><NP><NO.P>75</NO.P><TXT>Mis puutub määruse nr 17 kohaldamise raames komisjoni tehtud otsuste avaldamist, siis tuleneb eespool toodust, et määruse nr 17 artikli 20 kohaselt on peale ärisaladust sisaldava teabe avalikustamise keelatud eelkõige sellise informatsiooni avaldamine, mis kuulub määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite hulka pääseda juurde dokumentidele või mis on kaitstud muude teisese õiguse sätetega, nagu määrus nr 45/2001. Seevastu ei ole keelatud niisuguse informatsiooni avaldamine, millega on avalikkusel õigus dokumentidele juurdepääsemise õiguse alusel tutvuda.</TXT></NP><NP><NO.P>76</NO.P><TXT>Lisaks tuleb meenutada, et määruse nr 17 artikli 21 lõige 1 kehtestab komisjonile kohustuse avaldada oma otsused, mis on tehtud nimetatud määruse artikleid 2, 3, 6, 7 ja 8 kohaldades. Eelnevaid põhjendusi arvesse võttes tuleb määruse nr 17 artikli 21 lõiget 2 tõlgendada nii, et see piirab kõnealuste otsuste osapoolte nimede ja <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>peamise sisu<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/> nimetamise kohustust, et kergendada komisjoni kohustust teavitada avalikkust kõnealustest otsustest, arvestades eelkõige Euroopa Ühenduse Teatajas avaldamisega seotud keelelisi piiranguid. Nimetatud säte ei piira seevastu komisjoni pädevust, kui viimane leiab olevat otstarbeka ning kui tema vahendid võimaldavad tal avaldada oma otsuste terviktekste, tingimusel et järgitakse ametisaladust eespool toodud tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>77</NO.P><TXT>Seega on komisjonil üldine kohustus avaldada üksnes oma otsuse mittekonfidentsiaalseid versioone, samas ei ole selle nõude järgimise tagamiseks vajalik tõlgendada artikli 21 lõiget 2 nii, et see omistab määruse nr 17 artiklite 2, 3, 6, 7 ja 8 raames<?PAGE NO="II-1465"?> tehtud otsuste adressaatidele eriõiguse, et nad saaksid end kaitsta Euroopa Ühenduse Teatajas (ning vajaduse korral ka kõnealuse institutsiooni Interneti-leheküljel) komisjoni poolt sellise informatsiooni avaldamise eest, mis ei ole vaatamata mittekonfidentsiaalsusele kõnealuste otsuste resolutiivosa arusaamiseks <QUOT.START ID="QS0029" REF.END="QE0029" CODE="201E"/>peamise sisuga<QUOT.END ID="QE0029" REF.START="QS0029" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>78</NO.P><TXT>Lisaks sellele ei vääri erilist kaitset konkurentsiõiguse rikkumise eest komisjoni poolt trahvitud ettevõtja selline huvi, et etteheidetud rikkumise üksikasju ei avalikustataks avalikkusele, arvestades avalikkuse huvi saada võimalikult laiaulatuslikult teada komisjoni tegevuse põhjuseid, ettevõtjate huvi teada, millise tegevuse eest võidakse neile määrata karistusi, ning rikkumise tõttu kahju kannatanud isikute huvi saada teada üksikasju, et vajaduse korral esitada nõudeid karistatud ettevõtjate vastu, ning võttes arvesse selle ettevõtja võimalust sellist otsust kohtulikult vaidlustada.</TXT></NP><NP><NO.P>79</NO.P><TXT>Järelikult ei ole määruse nr 17 artikli 21 lõike 2 eesmärk piirata komisjoni õigust avaldada vabatahtlikult otsuse nõutavast miinimumist täielikum versioon ning lisada versiooni informatsiooni, mille avaldamine ei ole nõutav, sellises ulatuses, et informatsiooni avalikustamine ei lähe vastuollu ametisaladuse kaitsmisega.</TXT></NP><NP><NO.P>80</NO.P><TXT>Eespool toodust tuleneb, et käesolev väide tuleb lükata tagasi, ilma et Esimese Astme Kohus oleks lahendanud väite vastuvõetavuse küsimust.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1466"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kolmas väide, mis puudutab trahvide määramise otsuse 1994. aastat puudutavate osade avaldamise ebaseaduslikkust, ja kuues väide, mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>81</NO.P><TXT>Kolmanda väitega leiab hageja, et trahvide määramise otsuse 1994. aastat puudutavate osade avaldamine on ebaseaduslik esiteks seetõttu, et komisjonil puudus pädevus hageja poolt 1994. aastal Austrias toime pandud rikkumise tuvastamiseks, ning teiseks seetõttu, et trahvide määramise otsuse resolutiivosa ei käsitle 1994. aasta jooksul tuvastatud tegevust. Hageja leiab, et tal on menetluse algatamise huvi selle väite osas, kuna kõnealused dokumendid sisaldasid teda puudutavat informatsiooni, mis oli ametisaladus.</TXT></NP><NP><NO.P>82</NO.P><TXT>Hageja selgitab, et 1994. aastal ei olnud Austrias kohaldatav EÜ artikkel 81, vaid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi <QUOT.START ID="QS0030" REF.END="QE0030" CODE="201E"/>EMP<QUOT.END ID="QE0030" REF.START="QS0030" CODE="201D"/>) artikkel 53. EMP artikkel 56 sätestab aga, et mitte komisjon, vaid EFTA järelevalveamet on pädev kontrollima EMP artikli 53 järgimist, kui asjaomased ettevõtjad, nagu käesoleval juhul hageja, saavad oma käibest rohkem kui 33% EFTA-s. Hageja järeldab sellest, et komisjon ei saa määrust nr 17 kohaldada EMP artikli 53 rikkumistele, mis pandi hageja poolt toime 1994. aastal, kuna esiteks puudus komisjonil sellel ajavahemikul pädevus ning teiseks ei olnud trahvide määramise otsuse kirjeldava osa 1994. aastat puudutavad punktid asjakohased sama otsuse resolutiivosa suhtes.</TXT></NP><NP><NO.P>83</NO.P><TXT>Hageja täpsustab, et komisjonil puudub õigus avaldada 1994. aastat puudutavaid asjaolusid, kuna komisjon sai vastava informatsiooni määruse nr 17 artiklite 11<?PAGE NO="II-1467"?> ning 14 alusel ning et komisjon oli kohustatud EÜ artikli 287 ning määruse nr 17 artikli 20 alusel hoidma ametisaladusi. Hageja leiab, et vaidlusalune versioon sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni, kuna see viitab mitmetele hageja sise-dokumentidele, mille komisjon sai määrust nr 17 kohaldades.</TXT></NP><NP><NO.P>84</NO.P><TXT>Kuuenda väitega leiab hageja, et vaidlustatud otsus kitsendab EÜ artiklit 253, kuna otsuses ei ole märgitud põhjusi, mis õigustavad 1994. aastat puudutava trahvide määramise otsuse lõikude avaldamist. Hageja rõhutab, et kuigi tema nõudele kustutada need lõigud on viidatud kahes kohas vaidlustatud otsuses, ei võeta nimetatud otsuses seisukohta kõnealuse erinõude ega viimasele lisatud põhjenduste kohta, vaid otsus piirdub põhjendusega, et avaldada võib üksnes trahvide määramise otsuse <QUOT.START ID="QS0031" REF.END="QE0031" CODE="201E"/>peamist sisu<QUOT.END ID="QE0031" REF.START="QS0031" CODE="201D"/>. Hageja rõhutab, et eristada tuleb viimast argumenti sellest, mis puudutab 1994. aastaga seotud asjaolusid.</TXT></NP><NP><NO.P>85</NO.P><TXT>Komisjon vaidlustab kolmanda väite vastuvõetavuse, leides esiteks, et määruse nr 17 kohaldamatuse ning komisjoni pädevuse puudumisega seotud etteheited, mis puudutavad trahvide määramise otsuse õiguspärasust, on hilinemisega esitatud. Lisaks leiab komisjon etteheite osas, mis puudutab 1994. aastaga seotud asjaolude asjakohasuse puudumist, et hagejal puudub igasugune menetluse algatamise huvi. Komisjon on arvamusel, et hagejal ei ole menetluse algatamise huvi ka kuuenda väite osas.</TXT></NP><NP><NO.P>86</NO.P><TXT>Komisjon kinnitab, et need kaks väidet ei ole igal juhul põhjendatud.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1468"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>87</NO.P><TXT>Sarnaselt teisele väitele tugineb kolmas väide ekslikule eeldusele, et avaldada võib üksnes informatsiooni, mille avaldamine on kohustuslik määruse nr 17 artikliga 21, samal ajal kui määruse nr 17 alusel saadud kogu muu informatsiooni avaldamine on keelatud.</TXT></NP><NP><NO.P>88</NO.P><TXT>Komisjonil on vastupidiselt õigus avaldada oma otsuse tervikteksti niivõrd, et see ei sisalda ametisaladuse kaitse alla kuuluvat informatsiooni, nagu on märgitud eespool teise väite uurimise käigus.</TXT></NP><NP><NO.P>89</NO.P><TXT>Selles osas ei saa kartelli puudutavate faktiliste asjaolude lisamine trahvide määramise otsusesse sõltuda tingimusest, et komisjon on pädev tuvastama vastavat rikkumist, või sellest, et komisjon tegelikult sellise rikkumise ka tuvastas. Tegelikult on õiguspärane, kui komisjon kirjeldab rikkumist tuvastavas ning karistust määravas otsuses karistava teoga seotud faktilist ja ajaloolist konteksti. Sama kehtib kõnealuse kirjelduse avaldamise kohta, mis võib aidata huvitatud avalikkusel saada täielikult aru nimetatud otsuse põhjendustest. Seega on komisjoni otsustada selliste asjaolude lisamise otstarbekus.</TXT></NP><NP><NO.P>90</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei saa mitte mingil juhul eitada, et kartellile eelnenud ajalooliste sündmuste kirjeldus, s.h tegevus 1994. aastal, võimaldab kirjeldada kartelli laadi ning toimimist ja hõlpsasti aru saada trahvide määramise otsusest.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1469"?><NP><NO.P>91</NO.P><TXT>Kuuenda väite osas tuleneb eelnevatest põhjendustest, et eriliselt ei ole vaja põhjendada otsust lisada vaidlusalusesse versiooni 1994. aastaga seotud asjaolud.</TXT></NP><NP><NO.P>92</NO.P><TXT>Eespool toodust tuleneb, et kolmas ning kuues väide ei ole põhjendatud. Need väited tuleb seega lükata tagasi, ilma et oleks vaja lahendada nende vastuvõetavuse küsimust.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Neljas väide, mis puudutab määruse nr 45/2001 rikkumist</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>93</NO.P><TXT>Hageja väidab, et vaidlusaluse versiooni arvukad lõigud võimaldavad tuvastada füüsilisi isikuid, kes osalesid iseenda nimel konkurentsi piirava eesmärgiga koosolekutel. Hageja leiab, et nimetatud informatsiooni avaldamine läheb vastuollu määruse nr 45/2001 sätetega. Hageja kinnitab, et tal on õigus omal nimel väita, et määrust nr 45/2001 on rikutud, kuna asjaomased isikud võivad tema vastu esitada kahju hüvitamise nõudeid ning et ta on tööõiguse alusel kohustatud kandma hoolt oma personaliliikmete eest.</TXT></NP><NP><NO.P>94</NO.P><TXT>Komisjon on arvamusel, et hagejal puudub käesoleva väite osas menetluse algatamise huvi, kuna tema õigusi ei ole isegi väidetavalt rikutud.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1470"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>95</NO.P><TXT>Määruse nr 45/2001 eesmärk on kaitsta üksikisikuid isikuandmete töötlemisel Hageja, kes on juriidiline isik, ei kuulu selle määrusega kaitstavate isikute hulka. Seega ei saa hageja tugineda määruses sätestatud eeskirjade väidetavale rikkumisele (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu <DATE ISO="19830630">30. juuni 1983</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="85/82" YEAR="1983" PAGE.ECR="2105">85/82: Schloh vs. nõukogu, EKL 1983, lk 2105</REF.DOC.ECR>, punkt 14 ning <DATE ISO="19910507">7. mai 1991</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-69/89" YEAR="1991" PAGE.ECR="I-2069">C-69/89: Nakajima vs. nõukogu, EKL 1991, lk I-2069</REF.DOC.ECR>, punktid 49 ja 50, ning kohtujurist Van Gerveni ettepanek Euroopa Kohtu <DATE ISO="19940615">15. juuni 1994</DATE>. aasta otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-137/92 P" YEAR="1994" PAGE.ECR="I-2555">C-137/92 P: komisjon vs. BASF jt, EKL 1994, lk I-2555, I-2559</REF.DOC.ECR>, punktid 55 ja 56).</TXT></NP><NP><NO.P>96</NO.P><TXT>Hageja esitatud argumendid seoses oma oletatavate kohustustega oma juhtkonna ning töötajate suhtes Austria õiguse alusel ei muuda kõnealust järeldust küsitavaks, kuna hageja argumendid on pelgalt põhistamata kinnitused. Seega ei ole need argumendid piisavad, tõendamaks, et hagejal on isiklik huvi väita, et rikutud on määrust nr 45/2001.</TXT></NP><NP><NO.P>97</NO.P><TXT>Järelikult tuleb käesolev väide lükata tagasi.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1471"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Viies väide, mis puudutab trahvide määramise otsuse komisjoni Interneti-leheküljel saksa keeles esialgse avaldamise ebaseaduslikkust</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Poolte argumendid</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>98</NO.P><TXT>Hageja leiab, et komisjon teatas vaidlustatud otsuses oma kavatsusest avaldada Internetis vaidlusalune versioon saksa keeles. Hageja arvates on esialgne avaldamine ainult ühes keeles vastuolus võrdsuse põhimõttega ning rikub eeskirju ühenduse keelte kohta. Hageja on arvamusel, et see rikub tema õigustatud huve, kuna vaidlusaluse versiooni üksnes saksa keeles esialgne avaldamine rikub varem ja raskemalt tema huve.</TXT></NP><NP><NO.P>99</NO.P><TXT>Komisjon on arvamusel, et hageja ei ole piisavalt seda väidet põhistanud ega tõendanud, milles seisneb ühenduse õiguse väidetav rikkumine.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>—</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohtu hinnang</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>100</NO.P><TXT>Käesoleva väitega vaidlustab hageja vaidlustatud otsuse aspekti, mis on erinev vaidlusaluse versiooni sisu määratlusest, nimelt kõnealuse versiooni levitamise saksa keeles Internetis enne selle avaldamist ühenduse kõikides ametlikes keeltes Euroopa Ühenduse Teatajas.</TXT></NP><?PAGE NO="II-1472"?><NP><NO.P>101</NO.P><TXT>Trahvide määramise otsuse saksa keeles komisjoni Interneti-leheküljel esialgse levitamise eesmärk ei ole muuta hageja õiguslikku olukorda. Järelikult ei kujuta vaidlustatud otsuse aspekt, mille hageja vaidlustas käesoleva väitega, endast vaidlustatavat tegu. Hagi on seega selles osas vastuvõetamatu.</TXT></NP><NP><NO.P>102</NO.P><TXT>Pealegi ning igal juhul ei ole see väide põhjendatud. Väljaspool määrusega nr 17 komisjonile pandud avaldamise kohustusi on komisjonil lai kaalutlusruum, et juhtumipõhiselt hinnata, millises ulatuses tema akte tuleb avaldada. Ta ei ole mingil moel kohustatud samalaadseid akte selles suhtes ühtemoodi käsitlema. Täpsemalt ei keela võrdsuse põhimõte komisjoni levitamast tekste, mille Euroopa Ühenduse Teatajas avaldamine on kavas, kuid mida tema käsutuses ei ole veel kõigis ametlikes keeltes, esialgselt oma Interneti-leheküljel kättesaadavates keeltes või nendes keeltes, mida huvitatud avalikkus paremini oskab. Selles suhtes kujutab asjaolu, et tema käsutuses on üksnes teatavad keeleversioonid, endast piisavat erinevust, et õigustada sellist erinevat kohtlemist.</TXT></NP><NP><NO.P>103</NO.P><TXT>Mis puudutab kohustust avaldada Euroopa Liidu Teatajat kõigis ametlikes keeltes vastavalt määruse nr 1 (viimati muudetud nõukogu <DATE ISO="20050613">13. juuni 2005</DATE>. aasta määrusega (EÜ) nr 920/2005 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="156" DATE.PUB="2005" PAGE.FIRST="3">ELT L 156, lk 3</REF.DOC.OJ>)) artiklile 5, siis ei saa seda rikkuda levitamisega, mis ei toimu Euroopa Liidu Teataja kaudu.</TXT></NP><NP><NO.P>104</NO.P><TXT>Kuna kõik hageja väited tuleb tagasi lükata, tuleb hagi jätta rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-1473"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>105</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt kostja nõudele välja mõista hagejalt.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jätta hagi rahuldamata.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja hagejalt.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Pirrung</P><P>Forwood</P><P>Papasavvas</P><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20060530">30. mail 2006</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Kohtusekretär</P><P>E. Coulon</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Koja esimees</P><P>J. Pirrung</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><?PAGE NO="II-1474"?></JUDGMENT>