Brüssel,19.5.2021

COM(2021) 246 final

2021/0126(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu rakendusprotokolli (2021–2026) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kalandussektorit käsitlev partnerlusleping Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahel allkirjastati 4. juunil 2007 ja see jõustus 11. juunil 2007 kestusega kuus aastat. Partnerlusleping pikeneb vaikimisi ja on seega endiselt kehtiv. Kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu eelmine kolmeaastane rakendusprotokoll jõustus 24. juulil 2013 ja kaotas kehtivuse 23. juulil 2016.

Asjaomaste läbirääkimisjuhiste 1 alusel pidas komisjon Gaboni Vabariigi (edaspidi „Gabon“) valitsusega läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu nimel kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu uus rakendusprotokoll (2021–2026). Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 10. veebruaril 2021 uue protokolli. Uus protokoll kehtib viis aastat alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast, st kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastasid, nagu on sätestatud artiklis 24.

Käesoleva ettepanekuga soovitatakse anda luba rakendusprotokoll allkirjastada.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Uue protokolli peamine eesmärk on luua Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi kalandusalase strateegilise partnerluse jätkumiseks ja tugevdamiseks ajakohane raamistik, võttes arvesse reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete ja selle välismõõdet.

Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Gaboni kalapüügipiirkonnas kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ning Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonidest ja soovitustest. Komisjoni seisukoht põhines muu hulgas eelmise rakendusprotokolli (2013–2016) hindamise tulemustel ning uue protokolli sõlmimist käsitleval ettevaataval hinnangul. Hinnangute koostajaks olid väliseksperdid. Rakendusprotokolli eesmärk on ühtlasi edendada Euroopa Liidu ja Gaboni Vabariigi koostööd, et arendada mõlema lepinguosalise huvides säästvat kalanduspoliitikat ning kalavarude vastutustundlikku kasutust Gaboni kalapüügipiirkonnas ja Atlandi ookeanis. Lisaks aitab see koostöö edendada inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

Uue rakendusprotokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

–    27 tuunipüügiseinerit,

–    6 ritvõngedega tuunipüügilaeva,

–    abilaevad kooskõlas ICCATi asjakohaste resolutsioonidega ja Gaboni õigusaktides sätestatud piirangutega,

–    4 traalerit seoses võimaliku süvamere koorikloomade püügiga (loa andmine sõltub katsepüügi tulemustest).

•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

Läbirääkimised kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks Gaboniga on osa liidu välistegevusest seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega ning need vastavad eelkõige liidu eesmärkidele austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, millega kehtestatakse ühine kalanduspoliitika, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 5, milles käsitletakse ELi ja kolmandate riikide vaheliste lepingute allkirjastamist ja võimalikku ajutist kohaldamist.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 5 võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba lepingule alla kirjutada. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 tagab komisjon liidu esindamise välissuhetes, välja arvatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda kuuluvates küsimustes. Seetõttu on komisjoni määratud ametnikud ainupädevad liidu ja kolmanda riigi vahelisele lepingule alla kirjutama.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes ning mis on kehtestatud ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja kõnealuse määruse artikli 32 sätetele kolmandatele riikidele antava finantsabi kohta.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

2015. aastal tegi komisjon Gaboniga sõlmitud kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu kehtiva protokolli (2013–2016) järelhindamise ning eelhindamise protokolli võimaliku pikendamise kohta.

Hindamise käigus jõuti järeldusele, et ELi kalandussektor on kindlalt huvitatud kalastamisest Gabonis ning et protokolli uuendamine oleks mõlema lepinguosalise huvides. Lisaks aitaks rakendusprotokolli uuendamine tugevdada seiret, kontrolli ja järelevalvet ning tõhustada piirkonna kalandusvaldkonna juhtimist.

ELile on tähtis, et oleks olemas õigusakt, mis võimaldab tihedat valdkondlikku koostööd riigiga, kes on allpiirkondlikul tasandil ookeanide majandamises oluline osaleja, võttes arvesse selle riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva püügipiirkonna ulatust. Suhete tugevdamine Gaboniga on samuti vajalik liitude loomiseks Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni raames. Lisaks tähendab see, et ELi laevastik saab taas juurdepääsu olulisele püügipiirkonnale püügistrateegiate rakendamiseks mitmeaastase rahvusvahelise õigusraamistiku kohaselt. Kuna Libreville asub tähtsa püügipiirkonna keskmes, on tal lossimissadamana suur potentsiaal, seega on uus kavandatud protokoll nii ELi kalandussektori kui ka partnerriigi jaoks oluline. Gaboni ametiasutuste jaoks on eesmärk säilitada suhteid liiduga, et tugevdada ookeanide majandamist, saada konkreetset valdkondlikku toetust, millega nähakse ette mitmeaastased rahastamisvõimalused, ning alustada püügitegevuse toel oma töötleva tööstuse industrialiseerimist, mis on osa majanduse mitmekesistamise kavast.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tootmisharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Gaboni kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.

•Mõju hindamine

Ei kohaldata.

•Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Läbirääkimiste tulemusel koostatud partnerlusleping sisaldab klauslit Cotonou lepingu artiklis 9 või sellele järgneva lepingu vastavas artiklis sätestatud inimõiguste oluliste osade rikkumise tagajärgede kohta.

4.MÕJU EELARVELE

ELi iga-aastane rahaline toetus on 2 600 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a) Gaboni kalapüügipiirkonnas kalavarudele juurdepääsu eest makstava rahalise toetuse aastane summa on 1 600 000 eurot, mis vastab pika rändega liikide 32 000 tonni suurusele aastasele võrdlustonnaažile, ja

b) 1 000 000 euro suurune aastane toetus Gaboni kalandussektori arenguks. See toetus vastab Gaboni kalanduse strateegilise kava eesmärkidele.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 2 .

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Järelevalve kord on sätestatud kalandussektorit käsitlevas partnerluslepingus ja selle rakendusprotokollis.

2021/0126 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu rakendusprotokolli (2021–2026) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandussektorit käsitlev partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“), 3 mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 450/2007, 4 jõustus 11. juunil 2007. Rakendusprotokolli (millega määratakse kindlaks partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivusaeg lõppes 23. juulil 2016.

(2)22. oktoobril 2015 volitas nõukogu komisjoni 5 alustama Gaboni Vabariigiga läbirääkimisi uue protokolli (edaspidi „protokoll“) sõlmimiseks. Kõnealused läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ning Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu rakendusprotokoll (2021–2026) (edaspidi „protokoll“) parafeeriti 10. veebruaril 2021.

(3)Partnerluslepingu ja protokolli eesmärk on võimaldada liidul ja Gaboni Vabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada veelgi säästvat kalanduspoliitikat ning kalavarude vastutustundlikku kasutamist Gaboni kalapüügipiirkonnas ja Atlandi ookeanis, aidates samas luua inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

(4)Protokollile tuleks seetõttu Euroopa Liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(5)Need meetmed peaksid jõustuma võimalikult kiiresti, pidades silmas liidu püügitegevuse majanduslikku tähtsust Gaboni kalapüügipiirkonnas ja vajadust lühendada nii palju kui võimalik ajavahemikku, mil püügitegevus on katkestatud,

(6)Seetõttu tuleks protokolli kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Gaboni Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu rakendusprotokolli (edaspidi „protokoll“) 2021–2026 liidu nimel allkirjastamine kiidetakse heaks, eeldusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab protokollile allakirjutamise täielikud volitused isikule, kelle on määranud Euroopa Komisjon, tingimusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse seda kooskõlas protokolli artikliga 24 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsuse ettepanek Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu rakendusprotokolli liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (2021–2026).

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 6  

08 – Põllumajandus- ja merenduspoliitika

08 05 – säästva kalapüügi partnerluslepingud ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid

08 05 01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 7  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide püügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist liidu vetest väljaspool.

Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, kestliku arengu toetamine kõigis selle mõõtmetes, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile:

08 05 01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Rakendusprotokolli sõlmimine võimaldab jätkata ja tugevdada Euroopa Liidu ja Gaboni kalandusalast strateegilist partnerlust. Protokolli sõlmimine aitab luua liidu laevadele kalapüügivõimalusi Gaboni kalapüügipiirkonnas.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide, eelkõige kalanduse laiaulatusliku kava elluviimise abil aitavad partnerlusleping ja protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.

Lisaks aitavad partnerlusleping ja protokoll kaasa Gaboni mereressursside säästvale kasutamisele ning nendega toetatakse Gaboni kalandust, edendades majanduskasvu ja inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning partnerluslepingu kaubanduslik väärtus

Kaasa aitamine liidu tööhõivele, inimväärsete töötingimuste edendamisele ja lisaväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Kaasa aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Uut rakendusprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, et lühendada ajavahemikku, mille jooksul ei ole võimalik kala püüda.

Uue protokolliga tagatakse raamistik liidu kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks Gaboni kalapüügipiirkonnas ning võimaldatakse ELi laevaomanikel taotleda püügilube kõnealuses piirkonnas. Peale selle võimaldab uus protokoll tõhustada ELi ja Gaboni koostööd, et edendada säästva kalapüügi arengut kõigis selle mõõtmetes. Nendega on ette nähtud laevade jälgimine laevaseiresüsteemi abil ja püügiandmete edastamine elektrooniliselt. Protokolli kohaselt antava valdkondliku toetusega aidatakse Gabonil rakendada riiklikku kalandusstrateegiat, sealhulgas võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning edendada inimväärseid töötingimusi kalandussektoris.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

Kui liit ei sõlmi uut rakendusprotokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest kehtiv partnerlusleping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu partnerluslepingu protokolliga kindlaks määratud raamistikus. ELi kaugpüügilaevastiku jaoks on rakendusprotokollil seega selge lisaväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik liidu ja Gaboni tihedamaks koostööks.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Toetudes Gaboni kalapüügipiirkonnas varem püütud saagi analüüsile ning olemasolevatele hinnangutele ja teaduslikele nõuannetele, on lepinguosalised kehtestanud tuuni ja tuunilaadsete liikide võrdlustonnaažiks 32 000 tonni aastas, kusjuures püügivõimalused on 27 seineril ja kuuel ritvõngedega tuunipüügilaeval ning neljal traaleril, mis püüavad põhjalähedasi koorikloomi ja millele antakse luba katsepüügi tulemuste ning kreveti ja krabi põhjalähedaste varude kindlaks tehtud ülejäägi alusel. Valdkondlik toetus on oluline, et võtta arvesse riikliku kalandusstrateegia ja loodusvarade kasutamise prioriteete

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Säästva kalapüügi partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Gaboni riikliku eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab viie aasta pikkust ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast 2021. aastal kuni 2026. aastani

–☑    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2021–2026

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 8

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

[…]

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös Guinea lahe piirkonna eest vastutava ja Rabatis (Maroko) resideeruva kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.

Lisaks sellele on partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee aastakoosolek, kus komisjon ja Gabon teevad kokkuvõtte partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

Kindlakstehtud risk on ELi laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ja Gaboni puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused. Ette on nähtud ulatuslik dialoog partnerluslepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka protokolli artiklis 15 osutatud tulemuste ühist analüüsimist. Lisaks sellele on partnerluslepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Varudele juurdepääsu eest makstav hüvitis ja valdkondlik toetus ei ole omavahel seotud.

Hüvitist varudele juurdepääsu eest makstakse igal aastal rakendusprotokolli allkirjastamise aastapäeval, välja arvatud esimesel aastal, mil makse tehakse 60 päeva jooksul pärast rakendusprotokolli ajutise kohaldamise algust. Juurdepääsu varudele reguleeritakse püügilubadega.

Esimest korda makstakse valdkondlikku toetust kolme kuu jooksul alates partnerluslepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevast aastase ja mitmeaastase rakendusprogrammi osas; ning järgnevatel aastatel lähtuvalt saavutatud tulemustest. Saavutatud tulemusi ja rakendamist kontrollitakse vastavalt Gaboni kalanduspoliitika arendamiseks ettenähtud valdkondliku toetuse kasutamist käsitlevatele suunistele, milles mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud, samuti partnerriigi esitatud aruannete või tõendavate dokumentide alusel ja kalandusatašee tehniliste külastuste raames.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Hüvitise maksmist varudele juurdepääsu eest, mis toimub säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaselt, kontrollitakse, et tagada vastavus rahvusvaheliste lepingute sätetele. Valdkondliku toetuse maksmisega seotud kontrollide eesmärk on jälgida toetuse rakendamist. Järelevalvet teostavad komisjoni delegatsioonide ja ühiskomitee töös osalevad komisjoni töötajad. Edusammude hindamisel lähtutakse mitmeaastase programmitöö maatriksist. Kui edusammud ei ole piisavad, siis järgmise osa maksmine peatatakse või makset vähendatakse. Säästva kalapüügi partnerluslepinguga seotud kontrollimiste kogukulu on hinnanguliselt ligikaudu 1,8 % (2018. aasta sissemaksetest). Säästva kalapüügi partnerluslepingutega seotud kontrollimenetlused tulenevad suures osas kohustuslikest regulatiivsetest nõuetest. Kontrollid hinnatakse tõhusaks, kui ei avastata puudusi, mis võivad märkimisväärselt mõjutada finantstehingute seaduslikkust ja korrektsust. Keskmine veamäär on hinnanguliselt 0,0 %.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon kohustub pidama Gaboniga poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada partnerluslepingu ja selle juurde kuuluva rakendusprotokolli haldamist ja tugevdada liidu osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt säästva kalapüügi partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolli artikli 3 lõikes 7 on sätestatud, et rahaline toetus varudele juurdepääsu eest ja sektori arengu jaoks kantakse riigikassa arveldusarvele.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Number

[…][Nimetus…]

Liigendatud/liigendamata ( 9 )

EFTA 10 riigid

Kandidaatriigid 11

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

08.05.01

Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud)

Liigendatud

EI

EI

JAH

EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute liik

Rahaline osalus

Number

[…][Nimetus…]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[…][XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr 2

Kestlik majanduskasv: loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

2021. aasta 12

2022. aasta

2023. aasta

2024. aasta

2025. aasta

KOKKU

• Tegevusassigneeringud

Eelarverida 08.05.01

Kulukohustused

(1)

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

(2)

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 13  

Eelarverida nr

(3)

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 1 + 1a + 3

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

= 2 + 2a

+ 3

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13



• Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

(5)

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 4 + 6

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

= 5 + 6

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:



• Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused

(4)

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

(5)

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU

(võrdlussumma)

Kulukohustused

= 4 + 6

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

= 5 + 6

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13





Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

Peadirektoraat: <…….>

• Personalikulud

• Muud halduskulud

<….> peadirektoraat KOKKU

Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021. aasta 14

2022. aasta

2023. aasta

2024. aasta

2025. aasta

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

Maksed

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

⇩

2021. aasta

2022. aasta

2023. aasta

2024. aasta

2025. aasta

KOKKU

VÄLJUNDID

Liik 15

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 16 ...

– Laevastiku juurdepääs

1,6

1,6

1,6

1,6

1,6

1,6

8

– Valdkondlik toetus

1

1

1

1

1

1

5

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

2,6

2,6

2,6

2,6

2,6

13

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N 17

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 KOKKU

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulude vahesumma

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 18 välja jäävad kulud

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.    

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 19

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 04 yy 20

– Peakorteris

– Delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (täpsustage)

KOKKU

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Reservi eelarverea kasutamine (peatükk 40).

–◻Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 21

Aasta N

Aasta N+1

Aasta N+2

Aasta N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[…]

(1)    Vastu võetud põllumajandus- ja kalandusnõukogu 3418. istungil 22. oktoobril 2015.
(2)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 20 (ELT L 433I, 22.12.2020).
(3)    Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandussektorit käsitlev partnerlusleping (ELT L 109, 26.4.2007, lk 3).
(4)    Nõukogu 16. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 450/2007 Gaboni Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektorit käsitleva partnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 109, 26.4.2007, lk 1).
(5)    Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 3418. istungil 22. oktoobril 2015 vastu võetud läbirääkimisjuhised.
(6)    ABM (Activity-Based Management): tegevuspõhine juhtimine; ABB (Activity-Based Budgeting): tegevuspõhine eelarvestamine.
(7)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.
(8)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html
(9)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.
(10)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(11)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(12)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
(13)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(14)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
(15)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(16)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.
(17)    Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.
(18)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(19)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.
(20)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
(21)    Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.