<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-626/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0626</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:394">EU:C:2020:394</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez‑Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑626/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">parlament ja nõukogu</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez‑Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200528">28. mail 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑626/18</HT></P><P>Poola Vabariik</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Parlament,</P><P>Euroopa Liidu Nõukogu</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv (EL) 2018/957</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 96/71/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega</KEYWORD><KEYWORD>Töötingimusi ning töötajate tervise kaitset ja ohutust käsitlevad õigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Ebasobiv õiguslik alus</KEYWORD><KEYWORD>Diskrimineerivad, mittevajalikud või ebaproportsionaalsed piirangud</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste osutamise vabaduse põhimõtte rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Lähetatud töötajate töötasu</KEYWORD><KEYWORD>Pikaajaliselt lähetatud töötajad</KEYWORD><KEYWORD>Määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Autoveod</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Poola Vabariik palub Euroopa Kohtul esimese võimalusena tühistada direktiivi (EL) 2018/957,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20180628">28. juuni 2018. aasta</DATE> direktiiv, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="173" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 173, lk 16</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>direktiiv 2018/957<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE> millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19961216">16. detsembri 1996. aasta</DATE> direktiiv töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="018" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 18, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/02, lk 431; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>direktiiv 96/71<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</P></NOTE> töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, mitu sätet. Teise võimalusena palub ta tühistada direktiiv 2018/957 tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Samal kuupäeval esitan oma ettepaneku <HT TYPE="ITALIC">paralleelse</HT> hagi kohta (C‑620/18, Ungari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>ettepanek C‑620/18<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></NOTE> mille esitab Ungari sama direktiivi peale analoogsetel põhjustel. Viitan selle sisule, kui see on vajalik asjatute kordamiste vältimiseks, või toon selle ära.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Viitan direktiivide 2018/957 ja 96/71 asjakohaste sätete kirjeldusele, mis on esitatud ettepanekus C‑620/18.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Poola Vabariik palub Euroopa Kohtul tühistada direktiivi 2018/957 artikli 1 punkti 2 alapunktid a ja b ning artikli 3 lõige 3. Lisaks palub ta kohtukulud välja mõista Euroopa Parlamendilt ja nõukogult.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Teise võimalusena, kui Euroopa Kohus peaks tuvastama, et neid direktiivi 2018/957 sätteid ei saa direktiivist eraldada ilma direktiivi ülejäänud osas sisuliselt muutmata, palub Poola Vabariik direktiivi 2018/957 tervikuna tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad Euroopa Kohtul hagi rahuldamata jätta ja kohtukulud välja mõista Poola Vabariigilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel, Rootsil ja komisjonil lubati astuda menetlusse parlamendi ja nõukogu nõuete toetuseks. Kõik nad esitasid kirjalikud seisukohad, välja arvatud Madalmaad, kes piirdusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohtade toetamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT><DATE ISO="20200303">3. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuistung peeti koos istungiga kohtuasjas C‑620/18 ja selles osalesid nõukogu, parlamendi, komisjoni ning Poola, Saksamaa, Prantsuse, Rootsi ja Madalmaade valitsuse esindajad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hagi vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Euroopa Parlament leiab, et direktiivi 2018/957 sätted, mille Poola Vabariik esimese võimalusena vaidlustas, ei ole selle direktiivi ülejäänud osast eraldatavad. Järelikult ei ole taotletud osaline tühistamine tema arvates teostatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Kuna aga Poola Vabariik taotles Euroopa Kohtult teise võimalusena selle direktiivi tervikuna tühistamist, leiab Euroopa Parlament, et hagi on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb, et liidu akti osaline tühistamine on võimalik üksnes siis, kui need osad, mille tühistamist taotletakse, on ülejäänud aktist eraldatavad. See nõue ei ole täidetud, kui õigusakti osalise tühistamisega muutub akti sisu. Selleks et kontrollida, kas teatud osad on eraldatavad, tuleb analüüsida nende sätete ulatust, et hinnata, kas nende tühistamine muudaks selle akti mõtet ja sisu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20120329">29. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Eesti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑505/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:179">EU:C:2012:179</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20151112">12. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑121/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:749">EU:C:2015:749</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SolarWorld <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:838">EU:C:2017:838</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Minu arvates vaidlustab Poola Vabariik kaks sätet, mida võib nii nende ulatuse kui ka eesmärgi tõttu pidada direktiivi 2018/957 peamisteks säteteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Esimese võimalusena nõutud tühistamine mõjutaks nimelt uue regulatsiooni kahte põhimeedet: a) mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> asendamine mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, ja b) pikaajaliselt lähetatud töötajate suhtes kohaldatav kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Need kaks uut normi ongi just direktiiviga 2018/957 direktiivi 96/71 tehtud peamised muudatused. Nende mõlema eesmärk on muuta direktiivis 96/71 ette nähtud huvide tasakaalu, et anda lähetatud töötajatele riikidevahelise teenuste osutamise raames suurem kaitse. Nende eraldi tühistamine muudaks direktiivi 2018/957 põhisisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Parlament tunnistab, on hagi siiski vastuvõetav, kuna see sisaldab teise võimalusena esitatud nõuet tühistada kogu direktiiv 2018/957.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Alustan tühisuse aluste analüüsimist teisest, mis minu arvates on süstemaatilisest vaatepunktist sobivam.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohta selles valdkonnas, riikidevahelise teenuste osutamise raames lähetatud töötajaid käsitlevate direktiivide ühtlustamise protsessi ja üldisemalt nende töötajate õiguslikku korda käsitleva liidu õiguskorra arengu kohta viitan ettepanekule C‑620/18.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Punktid 17–51.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine väide: direktiivi 2018/957 õigusliku aluse ebaõige valik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Poola valitsus vaidlustab ELTL artikli 53 lõike 1 ja ELTL artikli 62 kasutamise direktiivi 2018/957 õigusliku alusena põhjendusel, et see direktiiv kehtestab vastupidi direktiivile 96/71 piirangud töötajaid lähetavate ettevõtjate teenuste osutamise vabadusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Sellega seoses väidab ta, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>direktiivi 2018/957 peamine eesmärk on kaitsta lähetatud töötajaid ja selle õiguslik alus peaks seega olema EL toimimise lepingu sotsiaalpoliitikat käsitlevad sätted (isegi kui Poola valitsus neid ei täpsusta);</P></ITEM><ITEM><P>direktiivi 2018/957 artikli 1 punkti 2 alapunktide a ja b eesmärk ei ole hõlbustada tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana (piiriüleste teenuste osutamine), vaid see pärsib seda. Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> asendamine mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja pikaajaliselt lähetatud töötajatele kehtiv uus kord tähendavad teenuste osutamise vabaduse põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid piiranguid. Seepärast on vastuoluline kasutada õiguslikku alust, mis on kohaldatav selle liikumisvabaduse ühtlustamisele.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Nõukogu, Euroopa Parlament ning Saksamaa, Prantsuse ja Rootsi valitsus leiavad, et direktiivi 2018/957 õiguslik alus (ELTL artikli 53 lõige 1 ja artikkel 62) on õige.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kordamise vältimiseks viitan liidu õigusaktide õiguslikke aluseid käsitleva Euroopa Kohtu praktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Punktid 58 ja 59.</P></NOTE> ning direktiivi 2018/957 eesmärkide, sisu ja konteksti analüüsi osas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Punktid 60–72.</P></NOTE> ettepanekule C‑620/18.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Pärast seda analüüsi ei näe ma põhjust asuda seisukohale, et direktiivi 2018/957 õiguslik alus (ELTL artikli 53 lõige 1 ja ELTL artikkel 62) on väär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Direktiiviga 2018/957 muudetakse direktiivi 96/71 oluliselt, kuid piiratud ulatuses. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on õigusaktil, millega muudetakse teist varasemat õigusakti, tavaliselt sama õiguslik alus nagu varasemal aktil,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20191203">3. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1035">EU:C:2019:1035</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis on minu arvates loogiline. Seega võivad ELTL artikli 53 lõige 1 ja ELTL artikkel 62 olla sobiv õiguslik alus direktiivile 2018/957, nagu need olid seda omal ajal direktiivile 96/71, mida on nimetatud direktiiviga muudetud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Direktiiv 2018/957 kohandab direktiiviga 96/71 antud seadusandlikku lahendust töötajate riikidevahelise lähetamise (kasvavale) nähtusele, et hõlbustada nende ettevõtjate teenuste osutamise vabadust, kes kasutavad seda tööteguri mobiliseerimise viisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selline kohandamine oli vajalik liidu tööturu arengu tõttu ja see oli mõeldud lähetatud töötajate töötingimuste tugevdamiseks. Võimalik, et teatud juhtudel tähendab see ettevõtjate konkurentsivõime samavõrra vähenemist teenuste osutamisel teistes liikmesriikides seda viisi kasutades, kuid see on (õiguspärane) valikvõimalus, mida Euroopa seadusandja soovis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui ühtlustamisnorm on vastu võetud, ei saa liidu seadusandjalt võtta võimalust kohandada seda akti vastavalt sellele, kuidas on muutunud asjaolud või arenenud edasi teadmised, arvestades, et tema ülesanne on tagada aluslepinguga tunnustatud üldiste huvide kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punktid 38 ja 39. Samas tähenduses <DATE ISO="20100608">8. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑58/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:321">EU:C:2010:321</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20021210">10. detsembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑491/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:741">EU:C:2002:741</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>See direktiivi 2018/957 vastuvõtmisega toimuski. Liidu seadusandja muutis direktiivi 96/17, et kohandada selles kajastatud huvide tasakaalu töötajate riikidevahelise liikumise tekitatud uue olukorraga. Mängus olevad huvid jäävad samaks, kuid nende kodus, ja tasakaalupunkt on kaldunud töötajate tööõiguste ulatuslikuma kaitse poole. Selline tasakaalustamine ei õigusta õigusliku aluse muutmist võrreldes direktiiviga 96/71.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Lõpuks märgin, et Poola Vabariik väidab (väheste argumentidega), et direktiiv 2018/957 oleks pidanud põhinema sotsiaalpoliitika õiguslikel alustel, eelkõige ELTL artiklil 153. Põhjustel, mis on esitatud ettepanekus C‑620/18,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Punktid 80–85.</P></NOTE> ei nõustu ma ka selle argumendiga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene väide: ELTL artikli 56 rikkumine direktiiviga 2018/957 töötajate lähetamisele kehtestatud piirangute tõttu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Poola valitsus väidab, et direktiiv 2018/957 tekitab liidus teenuste osutamise vabadusele piirangud, mis on vastuolus ELTL artikliga 56. Need piirangud on tingitud eelkõige kahest uuest asjaolust, mis viidi selle direktiiviga sisse direktiivi 96/71, kehtestades liikmesriikidele kohustuse tagada lähetatud töötajatele:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>töötasu (ka ületunnitöötasu), mis vastab lähetuse sihtkoha liikmesriigi õigusele või tavadele (artikli 1 punkti 2 alapunkt a);</P></ITEM><ITEM><P>kõik sihtkoha liikmesriigi õigusele või tavadele vastavad töötingimused, kui töötaja lähetamise tegelik kestus või sama töö tegemiseks teisi töötajaid asendavate töötajate lähetuse kestus on pikem kui 12 kuud või 18 kuud, kui esitatakse põhjendatud teade (artikli 1 punkti 2 alapunkt b).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Vastavalt sellele lähenemisele jagab Poola valitsus esimese tühistamisväite kaheks osaks. Ma analüüsin neid pärast sissejuhatavat märkust, mis puudutab teenuste osutamise vabadust käsitlevate ühtlustamisdirektiivide kohtulikku kontrolli.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatav märkus: direktiivi 2018/957 kohtulik kontroll</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Poola Vabariik käsitleb eeskirju, mis on direktiiviga 2018/957 kehtestatud töötajate lähetamisele (riikidevahelise teenuste osutamise raames) samade parameetrite alusel, mida kasutab Euroopa Kohus seda liiki õigussuhteid piiravate <HT TYPE="ITALIC">riigisiseste</HT> meetmete kontrollimiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Viitan oma ettepanekus C‑620/18 tehtud analüüsile selle kohtupraktika kohta, mis käsitleb kontrolli selle üle, kas ühtlustamisdirektiivid on kooskõlas teenuste osutamise vabadusega, kohaldades selleks proportsionaalsuse põhimõtet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Punktid 105–110.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Sellest analüüsist lähtuvalt kinnitan, et Euroopa Kohtu praktikat <HT TYPE="ITALIC">riigisiseste</HT> eeskirjade kohta, mis piiravad töötajate lähetamist riikidevahelise teenuste osutamise raames, ei saa lihtsalt üle kanda seda nähtust ühtlustava liidu õigusnormi (nagu direktiiv 2018/957) kooskõla ELTL artikliga 56 analüüsimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida väidab Poola valitsus, võib ühtlustamisdirektiiviga kehtestada teenuste vaba liikumise piiranguid, mis oleksid juhul, kui need oleks vastu võtnud ainult üks liikmesriik, ELTL artikliga 56 vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>See on nii, sest igasugune ühtlustamismeede, mis kaitseb sellist sotsiaalset põhihuvi nagu lähetatud töötajate õigused, muudab neid töötajaid kasutavate ettevõtjate teenuste osutamise vabaduse teatud mõttes keeruliseks. Kuid sellel piirangul on siseturule palju väiksem mõju kui samaväärsel riigisisesel meetmel, kuna esimest rakendatakse kogu liidu territooriumil. Selle ühtlustamismeetme olemasolu ja piirav mõju võib kaduda vaid juhul, kui töötingimused on kõikide liikmesriikide vahel võrdsustatud; selleks ei ole aga liidul pädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Liidu seadusandjal oli ühtlustamisnormide proportsionaalsuse kontrollimist käsitlevat kohtupraktikat arvestades nii keerulises valdkonnas nagu töötajate riikidevahelise lähetamise reguleerimine ulatuslik kaalutlusõigus. Küsimus on selles, kas muutes direktiiviga 2018/957 tehtud muudatustega huvide tasakaalu, mis oli saavutatud direktiivis 96/71, kasutas ta seda võimalust <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt</HT> sobimatult.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite esimene osa: lähetatud töötajate töötasu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Direktiivi 96/71 uus artikli 3 lõige 1 asendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>töötasu miinimummäära<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>töötasuga<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> kui vastuvõtva riigi töötingimusega, mida tuleb kohaldada lähetatud töötajate suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Poola valitsus leiab, et selle uue õigusnormi alusel peavad ettevõtjad, kes töötajaid lähetavad, maksma nendele töötajatele sama töötasu, mida saavad kohalikud töötajad. Võrdse tasustamise põhimõte asendab seega kohustuse maksta miinimumtöötasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>See valitsus leiab, et nimetatud kohustus piirab selleks töötajaid lähetavate ettevõtjate teenuste osutamise vabadust. Neile kehtestatakse täiendav kohustus, mis kaotab konkurentsieelise, mis tulenes sellest, et nende ettevõtjate asukohariigis on palgad väiksemad. Tegemist on ELTL artikliga 56 vastuolus oleva diskrimineerimisega, mida saab õigustada ainult ELTL artiklis 52 ette nähtud põhjendustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Poola valitsus väidab lisaks, et isegi kui need piirangud ei ole diskrimineerivad, takistavad need teenuste osutamise vabadust, ilma et need oleksid põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustega, sest:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tema arvates ei ole need põhjendatud sellega, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ei ole piisav lähetatud töötajate õiguste nõuetekohaselt kaitsmiseks ning kohalike ettevõtjate ja töötajaid lähetavate ettevõtjate vahel ausa konkurentsi säilitamiseks;</P></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><P>ta ei pea kehtivaks põhjenduseks ka argumenti, et liikmesriikide vahel on suured erinevused miinimumtöötasus;</P></ITEM><ITEM><P>lõpuks leiab ta, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> kasutamine nõuab selliste maksete tegemist, mille maksmine ei ole lähetatud töötajate puhul õigustatud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja menetlusse astunud valitsused leiavad, et selle tühistamisväite esimene osa ei ole põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lähetusettevõtjate diskrimineerimine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Poola valitsuse arvates diskrimineerib asjaolu, et direktiiviga 2018/957 asendati mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, piiriüleseid teenuseosutajaid, kes lähetavad töötajaid eespool nimetatud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Neil teenuseosutajatel lasub tema sõnul kahekordne kohustus (järgida päritoluriigi ja vastuvõtva riigi õigusnorme) ning nad peavad lisaks kandma lisakulusid, näiteks dokumentide tõlkimise või sihtriigis esindaja omamisest tulenevaid kulusid. Kuna kohalikud ettevõtjad on erinevas olukorras kui need, kes töötajaid lähetavad, tähendab töötasu osas võrdse kohtlemise nõue diskrimineerimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Leian, et see arutluskäik põhineb direktiivi 2018/957 vääral tõlgendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Esiteks on töötasu üks direktiivi 96/71 uue artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus ammendavalt loetletud töötingimustest. On kindel, et selle kohaldamine lähetatud töötajatele on kohustuslik ja kuulub minimaalse kaitset tagavate kohustuslike normide kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt direktiivi 96/71 põhjendus 13, ja <DATE ISO="20071218">18. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Laval un Partneri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:809">EU:C:2007:809</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuid see ei tähenda lähetatud töötajate ja kohalike töötajate täielikult võrdset kohtlemist: esimestele kohaldatavad sotsiaalkindlustusmaksed ja maksustamine ei kuulu direktiivi 96/71 kohaldamisalasse ning neid reguleerivad päritoluriigi õigusnormid. See asjaolu tekitab iseenesest erinevusi lähetatud töötajate ja kohalike töötajate tegeliku töötasu vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Teiseks on vastavalt direktiivi 96/71 artikli 3 lõike 1 kolmandale lõigule mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> seotud ainult selle direktiivi kohustuslike elementidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>[T]öötasu mõiste [määratakse] kindlaks selle liikmesriigi õiguse ja/või tava kohaselt, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, ning see hõlmab kõiki töötasu olulisi elemente, mis on muudetud <HT TYPE="ITALIC">kohustuslikuks</HT> kõnealuse riigi õigus- ja haldusnormide, selles liikmesriigis üldiselt kohaldatavaks tunnistatud või lõike 8 kohaselt muul viisil kohaldatavate kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>. Originaalis kursiivita.</P></NOTE> Seega ei laienda see kohustust maksta lähetatud töötajatele töötasu teisi osi, mis ei ole riigisisese õiguse kohaselt kohustuslikud. Direktiiv 2018/957 ei kehtesta seega kohaliku töötaja ja lähetatud töötaja vahel tervikuna võttes <HT TYPE="ITALIC">ühesugust</HT> tasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Nagu nähtub direktiivi 2018/957 vastuvõtmiseks komisjoni tehtud mõjuanalüüsist, välistati kohalike töötajate ja lähetatud töötajate täiesti võrdse kohtlemise variant sõnaselgelt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20160308">8. märtsi 2016. aasta</DATE> dokument SWD(2016) 52 (final), lk 27.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kuna mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> kasutuselevõtt endise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>töötasu miinimummäära<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> asemel ei ole diskrimineeriv, ei ole ka vastupidi Poola valitsuse seisukohale vaja, et see oleks põhjendatud ELTL artiklis 52 ette nähtud põhjendustega (avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Mittediskrimineerivate piirangute põhjendamine ülekaaluka üldise huvi nõuetega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Poola valitsus väidab, nagu ma juba märkisin, et isegi kui direktiiv 2018/957 ei kehtesta diskrimineerivaid meetmeid, ei ole piirangud, mida tekitab uue mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> kasutuselevõtt töötajate lähetamisele, põhjendatud ühegi ülekaaluka üldise huvi nõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Poola valitsuse sellekohased argumendid põhinevad eeldusel, millega ma ei nõustu. Nagu nägime, ei saa niisuguse <HT TYPE="ITALIC">ühtlustamismeetme</HT> nagu direktiiv 2018/957 kohtulikku kontrolli teostada, kasutades Euroopa Kohtu praktikas välja arendatud parameetreid <HT TYPE="ITALIC">riigisiseste meetmete</HT> kohta, mis piiravad töötajate lähetamist, ja nende meetmete võimaliku põhjendamise kohta ülekaaluka üldise huvi nõuetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Ühtlustamisdirektiivide (sealhulgas direktiiv 2018/957) kontroll esmase õiguse, käesoleval juhul ELTL artikli 56 seisukohast peab vastavalt Euroopa Kohtu praktikale, mida ma käsitlesin oma ettepanekus C‑620/18,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Punktid 144 ja 145.</P></NOTE> toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Pärast seda täpsustust analüüsin ma põhjendusi, mille esitas Poola valitsus, et asuda seisukohale, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> ei ole vaja asendada mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>. Need on sisuliselt järgmised:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>direktiivis 96/71 kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>miinimumtöötasu<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> kaitseb lähetatud töötajate õigusi piisavalt;</P></ITEM><ITEM><P>miinimumtöötasu erinevused liikmesriikide vahel on õigustatud;</P></ITEM><ITEM><P>mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> kasutamine nõuab sissemaksete tegemist, mille tasumine ei ole lähetatud töötajate puhul õigustatud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida väidab Poola valitsus, ei olnud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> kasutamine direktiivis 96/71 sobiv selleks, et tagada lähetatud töötajate kaitse ning aus konkurents kohalike ettevõtjate ja teiste liikmesriikide ettevõtjate vahel, kes lähetavad töötajaid. Selline oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu arutluskäik, millega ma nõustun.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Esiteks tekitas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> tõlgendamine praktikas raskusi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Prantsuse valitsus rõhutas kohtuistungil neid praktilisi raskusi, märkides, et Prantsusmaal eristatakse miinimumpalka (SMIC) ja direktiivi 96/71 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>töötasu miinimummäära<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. Viimane sisaldab lisaks miinimumpalgale öötöö või ohtliku töö lisatasusid, mida tuleb maksta ka lähetatud töötajatele.</P></NOTE> nagu tõendab Euroopa Kohtu praktika ja eelkõige tema kohtuotsus Sähköalojen ammattiliitto,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20150212">12. veebruari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sähköalojen ammattiliitto</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:86">EU:C:2015:86</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kohtuotsus Sähköalojen ammattiliitto<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>).</P></NOTE> milles aktsepteeritakse direktiivi 96/71 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>miinimumtöötasu<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> laia tõlgendamisega, mis mõjutas direktiivi 2018/957 muutmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus Sähköalojen ammattiliitto (punktid 38–70), mille kohaselt hõlmab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>:</P><P>– tunni- või tükitööpõhine töötasu miinimummäära arvutamise võimalust, mis põhineb töötajate liigitamisel töötasu gruppidesse, nagu see on ette nähtud vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes kollektiivlepingutes, tingimusel et selle arvutuse ja liigitamise aluseks on siduvad ja läbipaistvad eeskirjad, mida peab kontrollima liikmesriigi kohus.</P><P>– Kindlasummalist päevaraha samasugustel tingimustel, nagu kehtivad päevaraha lugemisel selle töötasu hulka, mida makstakse töötajatele lähetuse korral vastuvõtva liikmesriigi piires.</P><P>– Reisiajahüvitist, mida makstakse töötajatele tingimusel, et neil kulub igapäevasele teekonnale töökohta jõudmiseks ja tagasi kauem kui üks tund.</P><P>– Puhkusetasu, mida tuleb lähetatud töötajale maksta tasulise põhipuhkuse minimaalse kestuse jooksul.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Liidu seadusandja võttis arvesse neid tõlgendamisraskusi ning laia tõlgendust, mida Euroopa Kohus soovitas, direktiivi 2018/957 vastuvõtmisel ja direktiivi 96/71 artikli 3 lõigetesse 1 ja 7 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> lisamisel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Teiseks vastab töötasu miinimummäärade kehtestamine direktiivi 96/71 artikli 3 lõike 1 teise lõigu kohaselt vastuvõtva liikmesriigi riigisisesele õigusele või tavale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[Selle] direktiivi kohaldamisel [kuulub] selle kindlaksmääramine, millistest osadest töötasu alammäära mõiste koosneb, selle liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse, kuhu töötajad on lähetatud, kui asjasse puutuvatest siseriiklikest õigusnormidest või kollektiivlepingutest või siseriiklike kohtute poolt neile antud tõlgendustest tulenev määratlus ei takista teenuste vaba liikumist liikmesriikide vahel<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Kohtuotsused Sähköalojen ammattiliitto (punkt 34) ja <DATE ISO="20131107">7. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Isbir</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑522/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:711">EU:C:2013:711</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nende määrade arvutusmeetod ja selleks valitud kriteeriumid kuuluvad samuti selle liikmesriigi pädevusse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus Sähköalojen ammattiliitto, punkt 39.</P></NOTE> Riigisisesed õigusaktid või tavad palga alammäära arvutamiseks on liidu liikmesriikides väga erinevad (ja ei ole alati läbipaistvad), mis raskendab töötajate lähetamist õiglastes ja kohalike töötajate tingimustega võrreldavates töötingimustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt Fondazione Giacomo Brodolini (FGB), <HT TYPE="ITALIC">Study on wage setting systems and minimum rates of pay applicable to posted workers in accordance with Directive 97/71/EC in a selected number of Member States and sectors</HT>, Final report, November 2015; Schiek, Oliver, Forde, Alberti, <HT TYPE="ITALIC">EU Social and Labour Rights and EU Internal Market Law</HT>, Study for the EMPL Committee, European Parliament, September 2015 (http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/563457/IPOL_STU%282015%29563457_EN.pdf);</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Kolmandaks oli tuvastatud nende ettevõtjate ebasobiv praktika, kes oma töötajaid lähetades kaldusid maksma neile miinimumtöötasu, sõltumata nende kategooriast, tööülesannetest, kutsekvalifikatsioonist ja tööstaažist, põhjustades palgaerinevuse võrreldes sarnases olukorras olevate kohalike töötajatega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20160308">8. märtsi 2016. aasta</DATE> dokument SWD(2016) 52 (final), lk 10 ja 11.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kohtuistungil kordas komisjon seda, mis on juba märgitud mõjuhinnangus: et direktiivis 96/71 sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>töötasu miinimummäärade<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> samastamine vastuvõtva liikmesriigi riigisisestes õigusaktides seaduslikult ette nähtud töötasu alammääraga oli praktikas tekitanud palgalõhe kohalike töötajate ja lähetatud töötajate vahel, eelkõige sellistes sektorites nagu ehitus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20160308">8. märtsi 2016. aasta</DATE> dokument SWD(2016) 52 (final), lk 11–14.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Selle olukorra lahendamiseks uuris komisjon võimalikke lahendusi ja nende majanduslikke tagajärgi. Ta valis selle, mida ta pidas kõige sobivamaks, nimelt viia läbi direktiivi 96/71 piiratud reform, mis väljendus direktiivi 2018/957 vastuvõtmises, jättes kõrvale direktiivi 96/71 tõlgendava teatise avaldamise või muutmata jätmise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20160308">8. märtsi 2016. aasta</DATE> dokument SWD(2016) 52 (final), lk 23 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Liidu institutsioonidel on õigusnormi muutmiseks lai kaalutlusruum, muu hulgas juhtudel, kus õigusnormi kohaldamisel on ilmnenud, et reguleeritud valdkonnas on toimunud muutusi või kui selle praktikas rakendamisel on ilmnenud lahknevusi. Käesoleval juhul on nõuetekohaselt tõendatud nende kahe eelduse olemasolu, mis on piisavad selleks, et põhjendada vajadust asendada mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Eeltoodust võib järeldada, et liidu seadusandja on järginud proportsionaalsuse põhimõtte nõudeid, ületamata <HT TYPE="ITALIC">ilmselgelt</HT> oma ulatuslikku kaalutlusõigust sellises tehnilises ja keerulises valdkonnas nagu siinne, kui ta valis meetme (mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> kasutuselevõtmine), mis on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv. See meede iseenesest võimaldab lähetatud töötajate paremat kaitset ning kohalike ettevõtjate ja töötajaid lähetavate ettevõtjate vahel õiglaste konkurentsitingimuste tagamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Poola valitsuse arvates ei ole ka suured erinevused eri liikmesriikides miinimumtöötasu vahel piisav põhjendus. Sellise põhjendusega nõustumine tähendaks kaotada nende liidu riikide konkurentsieelis, kus on palgad madalamad, ja eiraks asjaolu, et lähetatud töötaja jääb seotuks oma päritoluriigiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20140918">18. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bundesdruckerei</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2235">EU:C:2014:2235</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tuginemine ei ole asjakohane, kuna see puudutab teenuste osutamise vabadust ilma tööjõu lähetamiseta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Töötajate töötasu erinevused liikmesriikide vahel tulenevad palkade kindlaksmääramisest, mis kuulub liikmesriikide ja tööturu osapoolte ainupädevusse. Seda kinnitab ELTL artikli 153 lõikes 5 sätestatud erand, jättes töötasud välja liidu institutsioonide ühtlustamispädevusest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Seepärast on direktiivi 96/71 uue artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>töötasu mõiste<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> seotud eespool ära toodud tingimustel selle liikmesriigi riigisisese õiguse ja tavadega, mille territooriumile töötaja lähetatakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt joonealune märkus 14. Samamoodi on direktiivi 2018/957 põhjenduses 17 meenutatud, et palgakujunduse eeskirjade kehtestamine kuulub liikmesriikide ainupädevusse, kes teevad seda oma riigisisese õiguse või tava kohaselt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Erinevused lähetatud töötajate töö tasustamisele kohaldatavate eeskirjade vahel on seega vältimatud seni, kuni liit saab nende suhtes ühtlustamispädevuse. Nagu ma juba märkisin, kehtis sama ka direktiivi 96/71 algses redaktsioonis kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel on direktiivis 2018/957 selgitatud, mida tuleb lähetatud töötajatele maksta: mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> toimib kollisiooninormina, mille alusel tagatakse lähetatud töötajale vastuvõtvas riigis töötasu komponendid, mis on kohalike töötajate puhul kohustuslikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>See seadusandlik valik on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja ELTL artikli 56 nõuetega. See ei nõua, nagu väidab Poola valitsus, et lähetatud töötajale tuleks maksta vastuvõtvas riigis miinimumpalka, kuna tema elu (ja kodune majapidamine) on põhimõtteliselt jätkuvalt seotud tema päritoluriigiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Direktiiv 2018/957 ei kaota liikmesriikidevahelisi palgaerinevusi. Lähetatud töötajad võivad saada muid tasusid kui need, mida saavad kohalikud töötajad (välja arvatud kohustuslikud tasuosad), ning tööandjaks olev ettevõtja võib vajaduse korral kanda väiksemaid maksu- ja sotsiaalkindlustuskulusid. Küll aga parandas liidu seadusandja lähetatud töötajate kaitset, võrreldes direktiivi 96/71 algse olukorraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Poola valitsus leiab samuti, et direktiiviga 2018/957 lisatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on põhjendamatu, kuna see kohustab tööandjat maksma lähetatud töötajatele ebaproportsionaalselt suurt tasu, kuna tasu peab hõlmama sissemakseid, millest need töötajad ei saa kasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin, laiendab direktiivi 96/71 artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu uus redaktsioon lähetatud töötajatele ainult kohalike töötajate tasustamise <HT TYPE="ITALIC">kohustuslikke</HT> elemente. Muid sotsiaalkindlustusmakseid, mida kohalikud tööandjad maksavad oma töötajate eest, ei pea lähetatud töötajate tööandja arvestama ega tasuma. Neid täiendavaid sotsiaalkindlustusmakseid makstakse lähetatud töötajate eest vajaduse korral päritoluriigi õiguse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Töötasu brutosumma direktiivi 2018/957 põhjenduses 18 ei hõlma sotsiaalkindlustusmakseid, mis ei kuulu vastuvõtva riigi kohustuslike töötasuelementide hulka. Selle eesmärk on võtta arvesse kõiki rahalisi tasusid, mida tööandja maksab lähetatud töötajale, et võrrelda seda summat vastuvõtva riigi kohustusliku töötasuga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Nii on selle põhjenduse viimases lauses märgitud, et reisi-, majutus- ja söögikulude tasud arvatakse lähetatud töötaja töötasu hulka, välja arvatud juhul, kui need vastavad lähetuses tegelikult kantud kuludele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldine vastus esimese väite esimesele osale</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei näe ma, et seadusandlik valik asendada mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>töötasu miinimummäär<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>töötasu<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> oleks lähetatud töötajate kaitse eesmärgi suhtes põhjendamatu või ebaproportsionaalne. See võib küll vähendada, kuid ei kaota väiksemate tööjõukuludega liidu riikide ettevõtjate konkurentsieeliseid, kes lähetavad töötajaid liikmesriikidesse, kus tööjõukulud on suuremad. Selline vähendamine on siiski kooskõlas direktiivi 2018/957 eesmärgiga muuta direktiivis 96/71 sätestatud tasakaalu, pannes nüüd suuremat rõhku lähetatud töötajate kaitsele, loobumata eesmärkidest tagada ettevõtjate vahel aus konkurents ja hõlbustada riikidevahelise teenuste osutamise vabadust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite teine osa: pikaajaliselt lähetatud töötajad</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Uue artikli 3 lõige 1a näeb ette pikaajaliselt lähetatud töötajate kategooria ja eristab seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>tavalistest<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> lähetatud töötajatest: esimesed on need, kelle lähetus kestab kauem kui 12 kuud (erandjuhul 18 kuud).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Poola valitsuse sõnul tekitab pikaajaliselt lähetatud töötajate uus staatus põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid piiranguid teenuste osutamise vabadusele, mis on vastuolus ELTL artikliga 56. Ta väidab sellega seoses, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>direktiiv 2018/957 võrdsustab pikaajaliselt lähetatud töötajad teiste liikmesriikide kohalike töötajatega ja töötajatega, kes on kasutanud töötajate liikumisvabadust vastavalt ELTL artiklile 45;</P></ITEM><ITEM><P>uue artikli 3 lõikes 1a on kehtestatud pikaajaliselt lähetatud töötajate suhtes kohaldatav kord, mis on vastuolus Rooma I määruse artikliga 9;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080617">17. juuni 2008. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 177, lk 6</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>uus lähetusperioodide liitmise reegel (pikaajaliselt lähetatud töötaja staatuse tekkimiseks tähtaja arvutamise osas) on ebaproportsionaalne.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Uus pikaajaliselt lähetatud töötajate kategooria erineb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>tavaliste<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> lähetatud töötajate kategooriast. Eristuskriteeriumiks on lähetuse tegelik kestus: kui see on üle 12 kuu (erandkorras 18 kuud), muutub tavaline lähetatud töötaja pikaajaliselt lähetatud töötajaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Pärast selle tähtaja möödumist hakkab (nüüd pikaajaliselt) lähetatud töötajale kehtima teistsugune õiguslik kord: lisaks artikli 3 lõikes 1 nimetatud töötingimustele hakkavad tema suhtes kehtima ka selle liikmesriigi töötingimused, kus tööd tehakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Nagu nähtub direktiivi 2018/957 põhjendusest 9,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Lähetamine on ajutine. Lähetatud töötajad pöörduvad tavaliselt peale töö lõpuleviimist, mille tegemiseks nad lähetati, tagasi liikmesriiki, kust nad lähetati. Kuna mõned lähetused kestavad kaua ning tunnistades, et on olemas seos vastuvõtva liikmesriigi tööturu ja pikaks ajaks lähetatud töötajate vahel, peaksid vastuvõtvad liikmesriigid tagama, et kauem kui 12 kuud kestvate lähetuste puhul tagavad ettevõtjad, kes lähetavad töötajaid nende territooriumile, töötajatele täiendavad töötingimused, mille kohaldamine töötajatele on kohustuslik liikmesriigis, kus tööd tehakse. Seda ajavahemikku tuleks pikendada teenuseosutaja põhjendatud teate alusel<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></QUOT.S></NOTE> ei kaasne selle direktiiviga siiski pikaajaliselt lähetatud töötajate täielikku samastamist kohalike töötajatega (riigi oma kodanikud või teiste liikmesriikide kodanikud, kes on kasutanud liikumisvabadust).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Pikaajaliselt lähetatud töötajatel säilib õiguslik olukord, mille pidepunktiks on (mida katab) teenuste osutamise vabadus, nagu on märgitud direktiivi 2018/957 põhjenduses 10.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Töötajate suurema kaitse tagamine on vajalik selleks, et nii lühi- kui ka pikaajaliselt kaitsta vabadust osutada teenuseid õiglasel alusel, eeskätt hoides ära aluslepingutega tagatud õiguste kuritarvitamist. Sellist töötajate kaitset tagavad normid ei või aga mõjutada teise liikmesriigi territooriumile töötajaid lähetavate ettevõtjate õigust kasutada teenuste osutamise vabadust, sealhulgas juhtudel, kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud või asjakohasel juhul kauem kui 18 kuud. Kõik sätted, mida kohaldatakse lähetatud töötajate suhtes, kelle lähetus kestab kauem kui 12 kuud või asjakohasel juhul kauem kui 18 kuud, peavad seega olema selle vabadusega kooskõlas. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatud teenuste osutamise vabadust piirata vaid siis, kui selleks on ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused ning kui need piirangud on proportsionaalsed ja vajalikud<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</P></QUOT.S></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Vastupidi Poola valitsuse seisukohale ei võrdsusta direktiivi 96/71 uus artikli 3 lõige 1a pikaajaliselt lähetatud töötajaid täielikult kohalike töötajatega, kuna:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>see säte näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>[k]äesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata järgmistele küsimustele: a) töölepingu sõlmimise ja lõpetamisega seotud menetlused, formaalsused ja tingimused, sealhulgas konkurentsi keelavad klauslid, b) täiendavad tööandjapensioni skeemid<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>;</P></ITEM><ITEM><P>artikli 3 lõike 1a kohaselt kohaldatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[kõiki] […] töötingimus[i], mille liikmesriik, kus tööd tehakse, on sätestanud<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> pikaajaliselt lähetatud töötajatele, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>olenemata töösuhtele kohaldatavatest õigusaktidest<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. See tähendab, et selle lähetatud töötajate kategooria suhtes ei muudeta tema õigussuhte aluseks olevat rahvusvahelist eraõigust, nagu märgib Euroopa Parlament oma seisukohtades;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Komisjon soovitas muuta individuaalse töölepingu õiguslikku korda pikaajaliselt lähetatud töötajate puhul, soovitades kohaldada neile vastuvõtva riigi tööõigust. Vt komisjoni ettepaneku COM(2016) 128 artikkel 2a ja mõjuhinnang SWD(2016) 52 (final), lk 25.</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>pikaajaliselt lähetatud töötajad võrdsustatakse kohalike töötajatega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kõik[ides] […] töötingimus[tes], mille liikmesriik, kus tööd tehakse, on sätestanud<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. Sellistena tuleb mõista <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>töötingimusi ning töötajate tervise kaitset ja ohutust käsitleva[i]d kohustuslik[ke] sätte[i]d<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, mis on direktiiviga 96/71 selle uue artikli 1 lõike 1 kohaselt ette nähtud. Seega säilivad erinevused sellistes valdkondades nagu sotsiaalkindlustus või maksustamine.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Minu arvates on selle uue pikaajaliselt lähetatud töötajate kategooria regulatsioon õigustatud ja sisaldab teenuste osutamise vabadusele proportsionaalseid piiranguid, mis on kooskõlas ELTL artikliga 56.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>12 kuu pikkuse tähtaja kehtestamine (erandkorras 18 kuud) kõrvaldab ebakindluse direktiivi 96/71 esialgses redaktsioonis, mille artikli 2 lõikes 1 loeti lähetatud töötajaks töötajat, kes töötas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>piiratud aja jooksul<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> muus riigis kui tema päritoluriik. Leian, et uus reegel hajutab selle ebakindluse, selgitades, et pikaajaliselt lähetatud töötajaks loetakse töötajat, kelle lähetus kestab kauem kui 12 (või 18) kuud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Pikaajaliselt lähetatud töötaja staatus on minu arvates ka mõistlik, kuna see vastab nende töötajate olukorrale, kes viibivad vastuvõtvas riigis pikka aega, mistõttu osalevad nad suuremal määral selle riigi tööturul. On loogiline (ja proportsionaalne), et selles olukorras kohaldatakse nende suhtes suuremal määral sihtkohariigi tööõigusnorme, samas kui neil säilib side nende tööandjaks oleva ettevõtja päritoluriigiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu ka Poola valitsuse arvamusega, kes leiab, et pikaajaliselt lähetatud töötajate uus kord on vastuolus Rooma I määruse artikliga 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Selles artiklis on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>kohtu asukohariigi üldist kehtivust omavate sätete kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>, kuid direktiivi 96/71 uue artikli 3 lõige 1a ei ole selline <HT TYPE="ITALIC">säte</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Selle direktiivi seos Rooma I määrusega on kindlaks määratud viimati nimetatud määruse artiklis 8 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>Individuaalsed töölepingud<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>) ja artiklis 23 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>Seos ühenduse õiguse muude sätetega<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt ettepanek kohtuasjas C‑620/18, punktid 191–200.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Lõpuks väidab Poola valitsus, et direktiivi 96/71 uue artikli 3 lõike 1a kolmas lõik tekitab ebaproportsionaalse piirangu, mis on vastuolus ELTL artikliga 56, kuna selles võetakse tööaja liitmise arvutamisel arvesse töökohta, mitte töötaja olukorda. Lisaks ei ole selles kehtestatud mingit ajalist piirangut aja arvutamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Nagu väidavad nõukogu ja Euroopa Parlament ning tuleneb direktiivi 2018/957 põhjendusest 11, on selle sätte eesmärk vältida pikaajaliselt lähetatud töötaja staatuse eiramist ja kuritarvitamist. Vastasel juhul võiks sellest staatusest mööda hiilida, asendades lähetatud töötajad samal töökohal teiste töötajatega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Tõsi küll, nagu kinnitab Poola valitsus, on selle sõnastuses teatav ebatäpsus, kuna see ei määra kindlaks ajalist piiri lähetatud töötajate tööaja liitmiseks samal töökohal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Siiski ei tõenda Poola valitsus oma seisukohtades, et pettuste vältimiseks leidub vähem piiravaid alternatiive. Ta nimetab vaid, et piisaks tegeliku lähetuse tuvastamise ning kuritarvituste ja kõrvalehoidmise vältimise meetmetest, mida on nimetatud direktiivi 2014/67<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>IMI määrus<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="159" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 159, lk 11</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artiklis 4. Kuid need meetmed on mõeldud pigem pettuse vältimiseks ühekordsetes lähetustes kui töötajate järjestikuses lähetamises samale töökohale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Teen seega ettepaneku esimene tühistamisväide tervikuna tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmas väide: ELTL artikli 58 lõike 1 rikkumine direktiivi 2018/957 kohaldamisega transpordisektoris</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Kuna selle väite argumendid on analoogsed kohtuasjas C‑620/18 esitatud argumentidega, viitan ma ettepanekule C‑620/18,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Punktid 172–180.</P></NOTE> mille kohaselt tuleb see väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jätta Poola Vabariigi hagi tervikuna rahuldamata;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Jätta Euroopa Komisjoni ning Prantsuse, Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi valitsuse kohtukulud nende endi kanda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>