<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-270/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0270</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:862">EU:C:2019:862</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20191016">16.10.2019</DATE> –Kohtuasi C‑270/18</HT></P><P>UPM FRANCE</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20191016">16. oktoober 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2003/96/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 21 lõike 5 kolmas lõik</KEYWORD><KEYWORD>Väikeste elektrienergia tootjate maksuvabastus, kui toodetud elektrienergia on maksustatav</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisese elektrienergia lõpptarbimise maksu puudumine üleminekuperioodil</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 14 lõike 1 punkt a</KEYWORD><KEYWORD>Kohustus vabastada maksust elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted ja elektrienergia</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑270/18,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) <DATE ISO="20180413">13. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180419">19. aprillil 2018</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">UPM France SAS</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">peaminister,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Ministre de l’Action et des Comptes publics</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president E. Regan (ettekandja), kohtunikud I. Jarukaitis, E. Juhász, M. Ilešič ja C. Lycourgos,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: osakonnajuhataja D. Dittert,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190314">14. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>UPM France SAS, esindaja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> G. de Cordes,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, E. de Moustier ja A. Alidière,</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsus, esindajad: A. Rubio González ja V. Ester Casas,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja C. Perrin,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190523">23. mai 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu <DATE ISO="20031027">27. oktoobri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="283" PAGE.FIRST="51" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 283, lk 51</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 405), artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on UPM France SAS (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>UPM<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja peaminister ning ministre de l’Action et des Comptes publics (avaliku sektori ja eelarve minister, Prantsusmaa) ning mis käsitleb soojus- ja elektrienergia koostootmiseks ettenähtud maagaasi tarnimise maksustamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/96 põhjendustes 2–5, 24 ja 25 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>(2)</NO.P><TXT>Selliste ühenduse sätete puudumine, millega kehtestatakse elektrienergia ja muude energiatoodete madalaim maksustamistase peale mineraalõlide, võib avaldada negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja ühenduse muu poliitika eesmärkide saavutamiseks on vaja ühenduse tasandil kehtestada suurema osa energiatoodete, sealhulgas elektrienergia, maagaasi ja kivisöe madalaim maksustamistase.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Märkimisväärsed erinevused energia maksustamistasemete vahel liikmesriikides võivad kahjustada siseturu nõuetekohast toimimist.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Liikmesriikide maksustamistasemete erinevusi saab vähendada, kehtestades ühenduse madalaima maksustamistaseme.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(24)</NO.P><TXT>Liikmesriikidele tuleks anda luba teatavatel juhtudel maksust vabastada või maksustamistaset alandada, kui see ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist ega too kaasa konkurentsi moonutamist.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(25)</NO.P><TXT>Sooduskohtlemist võib eelkõige kohaldada soojus- ja elektrienergia koostootmise suhtes ja alternatiivsete energiaallikate kasutamist edendavate taastuva energia vormide suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 1 sätestab, et liikmesriigid kehtestavad energiatoodete ja elektrienergia maksud vastavalt sellele direktiivile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti a sõnastuse kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Lisaks sellele, mis on [nõukogu <DATE ISO="19920225">25. veebruari 1992. aasta</DATE>] direktiivi 92/12/EMÜ [aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="076" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 76, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 179)] üldsätetega ette nähtud maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta, ja piiramata muude ühenduse sätete kohaldamist, peavad liikmesriigid<?PAGE NO="3"?> maksust vabastama järgmisena loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidmist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ja elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Liikmesriigid võivad siiski keskkonnapoliitikaga seotud põhjustel nimetatud tooted maksustada, ilma et peaks järgima käesolevas direktiivis sätestatud madalaimat maksustamistaset. Sellisel juhul ei võeta kõnealuste toodete maksustamist arvesse artiklis 10 sätestatud elektrienergia madalaima maksustamistaseme järgimisel<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 15 lõike 1 punktis c on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid tingimusel, et maksude õigsust kontrollitakse, anda täieliku või osalise maksuvabastuse või alandada maksustamistaset järgmiste toodete puhul:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmiseks<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/96 artikkel 18 kehtestab mitme liikmesriigi jaoks spetsiifilised üleminekusüsteemid. Prantsuse Vabariigi puhul on direktiivi artikli 18 lõikes 10 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Prantsuse Vabariik võib kohaldada kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE> täielikku või osalist maksuvabastust või -vähendust energiatoodete ja elektrienergia suhtes, mida kasutavad riik, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutused ning teised avalik-õiguslikud isikud seoses tegevuse või tehingutega, mida nad teostavad riigiasutustena.</ALINEA><ALINEA>Prantsuse Vabariik võib rakendada üleminekuperioodi kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE>, et kohandada oma praegune elektrienergia maksustamise süsteem käesoleva direktiivi sätetele vastavaks. Selle ajavahemiku jooksul tuleb arvesse võtta praeguse kohaliku elektrienergia maksustamise üldist keskmist taset, kui hinnatakse, kas käesolevas direktiivis sätestatud alammäärasid järgitakse.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Sama direktiivi artiklis 21 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks sellele, mis on ette nähtud maksustatava sündmuse määratlust sisaldavates üldsätetes ja direktiivi [92/12] maksmist puudutavates sätetes, nõutakse energiatoodetelt maksu ka käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 3 nimetatud maksustatava sündmuse korral.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="021.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Üksust, mis toodab elektrienergiat oma tarbeks, käsitatakse turustajana. Olenemata artikli 14 lõike 1 punktist a võivad liikmesriigid maksust vabastada väikesed elektrienergiatootjad, tingimusel et nad maksustavad selle elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/96 artiklis 28 on ette nähtud, et liikmesriigid kohaldavad direktiivi sätteid alates <DATE ISO="20040101">1. jaanuarist 2004</DATE>, välja arvatud artikli 16 ja artikli 18 lõike 1 sätted, mida liikmesriigid võivad kohaldada alates <DATE ISO="20030101">1. jaanuarist 2003</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Tolliseadustiku (code des douanes) artikkel 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> sätestas <DATE ISO="20040101">1. jaanuarist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20061231">31. detsembrini 2006</DATE> kehtinud redaktsioonis:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[…] maagaas maksustatakse lõppkasutajale tarnimisel riigisisese tarbimismaksuga.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Tolliseadustiku artikli 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> lõige 3 sätestas <DATE ISO="20060101">1. jaanuarist 2006</DATE> kuni <DATE ISO="20061231">31. detsembrini 2006</DATE> kehtinud redaktsioonis:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[…]</P><P>Samuti on maksust vabastatud gaasitarned, kui asjaomane gaas on mõeldud kasutamiseks:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kütusena elektrienergia tootmiseks alates <DATE ISO="20060101">1. jaanuarist 2006</DATE>, kui need tarned ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> punktis A nimetatud jaamades.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tolliseadustiku artikli 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> punkt A, mis hakkas kehtima alates <DATE ISO="20060101">1. jaanuarist 2006</DATE>, oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Koostootmisjaamades soojus- ja elektrienergia või soojus- ja mehhaanilise energia koostootmiseks ette nähtud maagaasi ja mineraalõlide tarned on vabastatud artiklitega 265 ja 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> kehtestatud riigisisesest tarbimismaksust viie aasta jooksul alates nende jaamade käikulaskmisest. […]</ALINEA><ALINEA>See erand on kohaldatav hiljemalt <DATE ISO="20071231">31. detsembril 2007</DATE> käiku lastud jaamade suhtes. […]</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>UPM käitab oma paberitootmise vajadusteks soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama, milles ta kasutab kütteainena maagaasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Tarnija kohaldas <DATE ISO="20040101">1. jaanuarist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20080401">1. aprillini 2008</DATE> UPMile tarnitud maagaasi suhtes tolliseadustiku artiklis 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> ette nähtud maagaasi tarbimise riigisisest maksu ning tasus ise selle summa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Kuna UPM leidis, et elektrienergia tootmiseks tarbitav osa elektrienergiast oleks pidanud olema direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punkti a alusel sellest maksust vabastatud, esitas UPM Tribunal administratif de Cergy-Pontoise’ile (Cergy-Pontoise’i halduskohus, Prantsusmaa) kaebuse, milles taotles tasutud maksu tagastamist ning hüvitist kahju eest, mis tema hinnangul oli tekkinud seoses sellega, et Prantsuse Vabariik viivitas selle direktiivi ülevõtmisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Tribunal administratif de Cergy-Pontoise (Cergy-Pontoise’i halduskohus, Prantsusmaa), olles leidnud, et <DATE ISO="20070101">1. jaanuari 2007</DATE> ja <DATE ISO="20080331">31. märtsi 2008</DATE> vahelise perioodi eest tagastatud summade küsimust ei ole osaliselt vaja lahendada, jättis <DATE ISO="20130717">17. juuli 2013. aasta</DATE> otsusega UPMi ülejäänud nõuded rahuldamata. Cour administrative d’appel de Versailles (Versailles’ haldusasjade apellatsioonikohus, Prantsusmaa) jättis <DATE ISO="20160315">15. märtsi 2016. aasta</DATE> otsusega UPMi apellatsioonkaebuse rahuldamata põhjendusel, et selle äriühingu kasutatud maagaas kuulub üksnes selle direktiivi artikli 15 ja mitte artikli 14 kohaldamisalasse ning et selle maagaasi maksustamise kord ei ole jaotatav selle järgi, kas maagaas oli ette nähtud soojuse või elektrienergia tootmiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>UPM esitas <DATE ISO="20160517">17. mail 2016</DATE> selle kohtuotsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule ehk Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Nimetatud kohus märgib, et UPMi väide tugineb <DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cristal Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑31/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:168">EU:C:2018:168</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus leidis, et direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selles sättes ette nähtud kohustuslik maksuvabastus on kohaldatav elektrienergia tootmiseks kasutatavatele energiatoodetele, kui neid tooteid kasutatakse elektri- ja soojusenergia koostootmiseks selle direktiivi artikli 15 lõike 1 punkti c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et põhikohtuasja kostja ministre de l’Action et des Comptes publics (avaliku sektori ja eelarve minister) väidab, et isegi kui eeldada, et direktiivi 2003/96 artikkel 15 ei ole ainus UPMi olukorrale kohaldatav säte, on tema suhtes kohaldatud maksustamine kooskõlas selle direktiivi eesmärkidega, kuna direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada lähtuvalt artikli 21 lõike 5 kolmandast lõigust, millest tuleneb, et elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasi maksust vabastamise tingimuseks on toodetud elektrienergia maksustamine, mis aga käesoleval juhul nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 teise lõigu kohaselt kehtis Prantsuse Vabariigi jaoks kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE> üleminekuperiood elektrienergia maksustamise süsteemi kohandamiseks enne ühtlustatud aktsiisi kehtestamist. Siiski kehtestati alles alates <DATE ISO="20101207">7. detsembri 2010. aasta</DATE> seaduse nr 2010-1488, mis käsitleb elektrituru korraldust (<HT TYPE="ITALIC">JORF</HT>, <DATE ISO="20101208">8.12.2010</DATE>, lk 21467), jõustumisest elektrienergia riigisisene lõpptarbimismaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Prantsusmaal ei kehtinud elektrienergia maksustamiseks riiklikku maksu põhikohtuasjas käsitletavas ajavahemikus <DATE ISO="20040101">1. jaanuarist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20061231">31. detsembrini 2006</DATE>. Elektrienergia tarbimisele kohaldati üksnes elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse tasu ning kohalikke makse, mis arvestati elektriarve ilma maksudeta summalt. Enda tarbeks elektrit tootvad üksused olid siiski kohalikust elektrimaksust vabastatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Järelikult tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kindlaks teha, kas maksuvabastus, mille liikmesriigid võivad direktiivi 2003/96 artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu alusel väikestele elektrienergiatootjatele anda, võib põhjustada, nagu väidab ministre de l’Action et des Comptes publics (avaliku teenistuse ja riigieelarve minister), olukorra, mis eksisteeris 1. jaanuarile 2011 eelnenud perioodil, mille jooksul ei olnud Prantsuse Vabariik veel kehtestanud elektrienergia lõpptarbimise riigisisest maksustamist ega seetõttu ka väiketootjate maksuvabastust. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleb vastavalt vajadusele ka kindlaks teha, kuidas tuleb koosmõjus kohaldada direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu sätteid, eelkõige selleks, et välja selgitada, kas need sätted hõlmavad minimaalset maksustamist, mis seisneb toodetud elektrienergia maksustamises – samas kui selleks kasutatud gaasi osas kohaldatakse maksuvabastust – või elektrienergia tootmise maksust vabastamises, kusjuures liikmesriik peab siis maksustama kasutatud maagaasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2003/96 artikli 21 lõike 5 kolmandat lõiku] tuleb tõlgendada nii, et maksuvabastus, mille liikmesriigid nende sätete kohaselt väikestele elektrienergia tootjatele kehtestada võivad, tingimusel et nad maksustavad selle elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted, võib neil perioodidel, mis jäid varasemasse aega kui <DATE ISO="20110101">1. jaanuar 2011</DATE>, mil [Prantsuse Vabariik] ei olnud, nagu direktiiv seda lubas, veel kehtestanud riigisisest elektrienergia lõpptarbimise maksu ega seetõttu ka väiketootjatele sellega seotud maksuvabastust, viia sellise olukorrani, nagu [põhikohtuasjas]?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kuidas tuleb direktiivi [artikli 14 lõike 1 punkti a] ning [artikli 21 lõike 5 kolmandat lõiku] koosmõjus kohaldada väiketootjate suhtes, kes tarbivad enda toodetud elektrienergiat oma tegevusega seotud vajaduste rahuldamiseks? Iseäranis, kas neist sätetest tuleneb minimaalse maksustamise kohustus, mis seisneb kas selles, et maksustatakse toodetud elektrienergia ning kasutatud gaasi osas kohaldatakse maksuvabastust, või selles, et kui toodetud elektrienergia on maksust vabastatud, siis peab liikmesriik maksustama kasutatud maagaasi?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus vaidlustab eelotsusetaotluse vastuvõetavuse, kuna esitatud küsimustele antav vastus ei olevat põhikohtuasja tõhusa lahendamise jaoks vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Valitsuse sõnul võis Prantsuse Vabariik direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 alusel üleminekuperioodil elektrienergia maksustamise korra kohandamiseks säilitada oma riikliku elektrienergia maksustamise süsteemi, järgides seejuures selle direktiiviga kehtestatud miinimummäärasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et üksnes asja menetleva ja selle lahendamise eest vastutava liikmesriigi kohtu ülesanne on kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsuse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui küsimused on esitatud liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud vastama (<DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õigusnormi tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (<DATE ISO="20181210">10. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wightman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑621/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:999">EU:C:2018:999</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb meenutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule on esitatud apellatsioonkaebus otsuse peale, millega jäeti rahuldamata UPMi taotlus maksta tagasi tolliseadustiku artiklis 266 <HT TYPE="ITALIC">quinquies</HT> ette nähtud maagaasi tarbimise riigisisene maks, kuna see äriühing leidis, et maagaas, mida tarbitakse elektrienergia tootmiseks, oleks tulnud maksust vabastada vastavalt direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punktile a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Kuna eelotsuse küsimused puudutavad liidu õiguse sätete tõlgendamist, ei ole neil asjaoludel eelotsuse küsimused eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva kohtuvaidluse kontekstis ilmselgelt asjakohatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et Prantsuse Vabariigil oli direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 alusel üleminekuperiood oma elektrienergia maksustamise süsteemi direktiivi sätetega kohandamiseks, kuna need kaalutlused puudutavad vastuste sisu, mis tuleb anda esitatud küsimustele ja mitte küsimuste vastuvõetavust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Järelikult tuleb asuda seisukohale, et eelotsuse küsimused on vastuvõetavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/96 artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teist lauset tuleb tõlgendada nii, et Prantsuse Vabariik võis kohaldada selles sättes ette nähtud maksuvabastust väikestele elektrienergiatootjatele direktiivi artikli 18 lõike 10 teise lõigu kohaselt talle kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE> antud üleminekuperioodil, mille jooksul see liikmesriik ei olnud kehtestanud direktiivis ette nähtud elektrienergia maksustamise süsteemi, kui erandina selle direktiivi artikli 14 lõike 1 punktist a maksustatakse selle elektrienergia tootmiseks kasutatud energiatooted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et ajavahemikul <DATE ISO="20040101">1. jaanuarist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20080401">1. aprillini 2008</DATE> kohaldati UPMile elektrienergia tootmiseks kasutatud maagaasi eest maagaasi tarbimise riigisisest maksu. Lisaks on selge, et kuna sel viisil toodetud elektrienergiat kasutati enda tarbeks, ei kohaldatud sellele kohalikke elektrimakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Prantsuse valitsus väidab, et kui toodetud elektrienergia on faktiliselt maksust vabastatud, tuleb selle elektrienergia tootmiseks ette nähtud energiatooted maksustada. Direktiiv 2003/96 viitab iseenesest minimaalsele maksustamisele, mis seisneb elektrienergia maksustamises koos selle tootmiseks kasutatud energiatoodete maksust vabastamisega või energiatoodete minimaalses maksustamises, kusjuures toodetud elektrienergia on maksust vabastatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Selles kontekstis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas põhikohtuasja hageja poolt elektrienergia tootmiseks kasutatava maagaasi maksustamine, samas kui Prantsuse Vabariik ei olnud kehtestanud käesoleva kohtuotsuse punktis 20 osutatud elektrienergia lõpptarbimismaksu ega järelikult vabastanud väiketootjaid sellest maksust, on kooskõlas direktiivi 2003/96 artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teise lausega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et direktiiv 2003/96 näeb ette energiatoodetele ja elektrienergiale ühtlustatud maksude kehtestamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Direktiivi eemärkidest nähtub, et direktiiviga nähakse ette energiatoodete ja elektrienergia ühtlustatud maksustamise kord, millega põhjenduste 2–5 ja 24 kohaselt püütakse nimelt edendada siseturu nõuetekohast toimimist energiasektoris, vältides eelkõige konkurentsimoonutusi (vt selle kohta <DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cristal Union</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑31/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:168">EU:C:2018:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Turbogás</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:498">EU:C:2018:498</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Selleks otsustas liidu seadusandja konkreetselt seoses elektrienergiaga – nagu nähtub eelkõige nõukogu direktiivi, millega korraldatakse ümber energiatoodete maksustamise ühenduse raamistik (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="139" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="1997">ELT 1997, C 139, lk 14</REF.DOC.OJ>) ettepaneku seletuskirja leheküljelt 5 – kohustada liikmesriike vastavalt direktiivi 2003/96 artiklile 1 maksustama turustatud elektrienergiat, kuid vabastama samal ajal maksust elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted, lähtudes eesmärgist vältida elektrienergia topeltmaksustamist (<DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cristal Union</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑31/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:168">EU:C:2018:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Turbogás</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:498">EU:C:2018:498</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Nii on direktiivi 2003/96 artikli 14 lõike 1 punkti a esimeses lauses sätestatud, et liikmesriigid vabastavad maksust energiatooted ja elektrienergia, mida kasutatakse eelkõige elektrienergia tootmiseks. Vastavalt selle direktiivi artikli 21 lõike 5 esimesele lõigule maksustatakse elektrienergia tootmiseks kasutatavad elektrienergia ja maagaas hetkel, kui turustaja või edasimüüja need kohale toimetab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Samas näeb nimetatud direktiivi artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teine lause ette erandi nendest sätetest väiketootjate jaoks, kuna liikmesriigid võivad maksust vabastada nende poolt toodetud elektrienergia, kui nad maksustavad selle elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Erandina kõnealusest elektrienergia toodangu maksustamise põhimõttest antakse seega direktiivi artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teises lauses liikmesriikidele võimalus maksust vabastada elektrienergia, mille on tootnud ja oma tarbeks kasutanud väiketootja, tingimusel et liikmesriigid maksustavad selle elektrienergia tootmiseks kasutatud energiatooted (<DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Turbogás</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:498">EU:C:2018:498</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Turbogás</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑90/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:498">EU:C:2018:498</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 37 juba asunud seisukohale, et artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teise lause sätted sisaldavad väiketootjate osas siiski vaid eeskirju, mille kohaselt on elektrienergia allutatud ühtlustatud maksustamise korrale, selleks et eelkõige vältida erilisest asjaolust tulenevaid maksustamisega seotud halduskulusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas kõne all olevat maagaasi maksustamist ei saa pidada tulenevaks selle direktiivi artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teises lauses väiketootjate jaoks ette nähtud maksustamise erandkorrast. Nimelt ei olnud Prantsuse Vabariik kehtestanud sellist elektrienergia maksustamise korda, millest see säte võimaldab erandi teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 teisele lõigule kehtis Prantsuse Vabariigile üleminekuperiood kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE> oma elektrienergia maksustamise korra direktiivi sätetega kohandamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kuni selle kuupäevani kujutas direktiivis 2003/96 ette nähtud maksustamise alammäärade järgimine liidu õiguses sätestatud elektrienergia maksustamise eeskirjade hulgas endast seega ainsat kohustust, mis Prantsusmaal oli (vt selle kohta <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Messer France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑103/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:587">EU:C:2018:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigil oli seega vabadus säilitada oma elektrienergia maksustamise süsteem, mis oli jõus enne direktiivi 2003/96 jõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Messer France</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑103/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:587">EU:C:2018:587</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 31 juba leidnud, et põhikohtuasjas kõne all oleva ajavahemiku puhul ei ole Prantsuse Vabariik teinud muudatusi oma elektrienergia maksustamise süsteemis, et selline aktsiis kehtestada. Euroopa Kohtule esitatud toimikust nähtub, et see kehtestati <DATE ISO="20101207">7. detsembri 2010. aasta</DATE> seadusega nr 2010-1488 uue elektrituru korralduse kohta, millele on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 20 ja millega kehtestati riigisisene maks elektrienergia lõpptarbimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus märgib käesoleva kohtuotsuse punktis 42, kujutab artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teine lause ainult ühtse maksustamiskorra rakenduseeskirju (vt selle kohta <DATE ISO="20180627">27. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Turbogás</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑90/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:498">EU:C:2018:498</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega ei saa Prantsuse Vabariik põhikohtuasjas tugineda sellise korra rakenduseeskirjadele, mida ei olnud selle kohtuasjaga seotud sündmuste asetleidmise ajal kehtestatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seoses Prantsuse valitsuse argumendiga, mis puudutab direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 teises lõigus ette nähtud üleminekukorda, tuleb märkida, et seda üleminekukorda tuleb tõlgendada kitsalt (vt analoogia alusel <DATE ISO="20061207">7. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eurodental</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑240/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:763">EU:C:2006:763</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20190227">27. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT> komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:145">EU:C:2019:145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selle sätte sõnastusest tuleneb, et selles ette nähtud üleminekuperioodi puhul peetakse silmas üksnes võimalust, et Prantsuse Vabariik kohandab oma elektrienergia maksustamise süsteemi, mitte aga elektrienergia tootmiseks kasutatavate energiatoodete maksustamise süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 teise lõigu sellist tõlgendust kinnitab asjaolu, et liidu seadusandja on selliseid tooteid sõnaselgelt nimetanud artikli 18 lõike 10 esimeses lõigus ette nähtud üleminekukorra raames, milles on täpsustatud, et Prantsuse Vabariik võib kohaldada täielikku või osalist maksuvabastust või ‑vähendust energiatoodete ja elektrienergia suhtes, mida kasutavad riik, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste asutused ning teised avalik-õiguslikud isikud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Seega olid direktiivi 2003/96 artikli 18 lõike 10 teises lõigus ette nähtud üleminekuperioodil selle direktiiviga ette nähtud elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatoodete maksust vabastamise sätted Prantsuse Vabariigi suhtes täiel määral kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Ent Euroopa Kohus on juba märkinud, et kui liidu seadusandja soovis võimaldada liikmesriikidel teha erand direktiiviga 2003/96 kehtestatud kohustusliku maksuvabastuse korrast, nägi ta seda sõnaselgelt ette vastavalt direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti a teises lauses, mille kohaselt võivad liikmesriigid elektrienergia tootmiseks kasutatavad energiatooted maksustada keskkonnakaitsega seotud põhjustel, ja nimetatud direktiivi artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teises lauses, mille kohaselt peavad liikmesriigid, kes vabastavad maksust väikeste elektrienergiatootjate toodetud elektrienergia, maksustama selle elektrienergia tootmiseks kasutatud energiatooted (<DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cristal Union</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑31/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:168">EU:C:2018:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Nii nähtub direktiivi 2003/96 ülesehitusest, et peale nende kahe konkreetse juhtumi on kõnealuse direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti a esimeses lauses ette nähtud kohustus – vabastada maksust energiatooted, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks – kehtestatud liikmesriikidele tingimusteta (<DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cristal Union</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑31/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:168">EU:C:2018:168</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2003/96 artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teist lauset tuleb tõlgendada nii, et Prantsuse Vabariik ei võinud kohaldada selles sättes ette nähtud maksuvabastust väikestele elektrienergiatootjatele direktiivi artikli 18 lõike 10 teise lõigu kohaselt talle kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE> antud üleminekuperioodil, mille jooksul see liikmesriik ei olnud kehtestanud direktiivis ette nähtud elektrienergia maksustamise süsteemi, kui erandina selle direktiivi artikli 14 lõike 1 punktist a maksustatakse selle elektrienergia tootmiseks kasutatud energiatooted.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Esimesele eelotsuse küsimusele antud vastust arvestades ei ole teisele küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20031027">27. oktoobri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, artikli 21 lõike 5 kolmanda lõigu teist lauset tuleb tõlgendada nii, et Prantsuse Vabariik ei võinud kohaldada selles sättes ette nähtud maksuvabastust väikestele elektrienergiatootjatele direktiivi artikli 18 lõike 10 teise lõigu kohaselt talle kuni <DATE ISO="20090101">1. jaanuarini 2009</DATE> antud üleminekuperioodil, mille jooksul see liikmesriik ei olnud kehtestanud direktiivis ette nähtud elektrienergia maksustamise süsteemi, kui erandina selle direktiivi artikli 14 lõike 1 punktist a maksustatakse selle elektrienergia tootmiseks kasutatud energiatooted.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>