<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.11-->
  <head>
    <title>2024-06-202406C118202207530-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0753-22-202405076-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="10/07/2024 16:20:33" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="D7n5oCcx5SwzYOA2JnkPcBSUaT+M7s8EGEKE8bDYIA8+V+HOaC4RxrvErGVuT0uebn0ow7NWp3lU6fv6Jbt+KYARi0cr8nl9WKZPJ93lIWowLQ03xqhjR48uUW0kxqibbxaY/At3xhXxpnZhyhM3PCdSVKNpDLb7QzGAGr5o6vc=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="kri" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0753" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2022" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="kri" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 10-06-24 16:13:54" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="790a2712145149fba94a996c64a075fb" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0753" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtuotsus 18.6.2024 – Kohtuasi C‑753/22</div>
      <div id="rId22" style="default">Bundesrepublik Deutschland (pagulasseisundi andmise otsuse toime)</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      18. juuni 2024 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded – Direktiiv 2013/32/EL – Artikli 33 lõike 2 punkt a – Asjaolu, et liikmesriigi ametiasutustel ei ole võimalik jätta varjupaigataotlust vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjusel, et teises liikmesriigis on pagulasseisund juba antud – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 4 – Oht saada selles teises liikmesriigis ebainimlikult või alandavalt koheldud – Selle varjupaigataotluse läbivaatamine nende asutuste poolt vaatamata sellele, et kõnealuses teises liikmesriigis on pagulasseisund juba antud – Direktiiv 2011/95/EL – Artikkel 4 – Individuaalne läbivaatamine
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑753/22,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) 7. septembri 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. detsembril 2022, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      QY
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      Bundesrepublik Deutschland,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-9" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (suurkoda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid A. Arabadjiev, K. Jürimäe (ettekandja), E. Regan, T. von Danwitz, Z. Csehi ja O. Spineanu-Matei, kohtunikud M. Ilešič, J.‑C. Bonichot, S. Rodin, I. Jarukaitis, A. Kumin, M. L. Arastey Sahún ja M. Gavalec,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      kohtujurist: L. Medina,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik K. Hötzel,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 26. septembri 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">QY, esindaja: Rechtsanwalt S. Kellmann,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, A. Hoesch ja R. Kanitz,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs, A. Van Baelen ja M. Van Regemorter,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tšehhi valitsus, esindajad: A. Edelmannová, M. Smolek ja J. Vláčil,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Iirimaa, esindajad: M. Browne, Chief State Solicitor, A. Joyce ja D. O’Reilly, keda abistas A. McMahon, BL,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kreeka valitsus, esindajad: G. Karipsiadis ja T. Papadopoulou,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Prantsuse valitsus, esindajad: R. Bénard, O. Duprat-Mazaré, B. Fodda ja J. Illouz,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Luksemburgi valitsus, esindajad: A. Germeaux, J. Reckinger ja T. Schell,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja M. H. S. Gijzen,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Austria valitsus, esindajad: A. Posch, J. Schmoll ja M. Kopetzki,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: A. Azéma, J. Hottiaux ja H. Leupold,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-1">
      olles 25. jaanuari 2024. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-29" title="page-1">
      otsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT 2013, L 180, lk 31), artikli 3 lõike 1 teist lauset, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9), artikli 4 lõike 1 teist lauset ja artiklit 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60) artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 33 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Süüria kodanik QY, kes on saanud pagulasseisundi Kreekas, ja Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariik), keda esindab Bundesamt für Migration und Flüchtlinge (föderaalne migratsiooni- ja pagulasamet, Saksamaa) (edaspidi „föderaalamet“), seoses viimase otsusega jätta QYi pagulasseisundi tunnustamise taotlus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrus nr 604/2013</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 604/2013 põhjenduses 6 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-1">
      „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise esimene etapp on nüüd lõpule viidud ning alustatud töö lõpptulemuseks peaks olema ühine menetlus ja rahvusvahelise kaitse saanute ühtne seisund kogu [Euroopa L]iidus. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse artiklis 1 on määruse eesmärk määratletud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-1">
      „Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest („vastutav liikmesriik“).“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-1">
      „Liikmesriigid vaatavad läbi selliste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset mõne liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril või transiidialal. Taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, kelleks on III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2011/95</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 põhjendused 7 ja 9–13 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-1">
      „(7) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise esimene etapp on nüüd lõpule viidud. […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-1">
      (9) Stockholmi programmis kordas Euroopa Ülemkogu pühendumust eesmärgile luua hiljemalt 2012. aastaks kaitse ja solidaarsuse ühine ala, mis põhineb ühisel varjupaigamenetlusel ning rahvusvahelise kaitse saajate ühetaolisel seisundil kooskõlas [ELTL] artikliga 78.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-1">
      (10) Läbiviidud hindamiste tulemuste põhjal on praeguses etapis asjakohane kinnistada [nõukogu 29. aprilli 2004. aasta] direktiivi 2004/83/EÜ [miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT 2004, L 304, lk 12),] aluseks olevaid põhimõtteid ning püüda paremini ühtlustada rahvusvahelise kaitse tunnustamist ja sisu käsitlevaid eeskirju, võttes aluseks rangemad nõuded.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-1">
      (11) Kasutada tuleks Euroopa Pagulasfondi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti [(EASO)] vahendeid, et asjakohaselt toetada liikmesriikide jõupingutusi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teises etapis ette nähtud nõuete rakendamisel, ennekõike neis liikmesriikides, kelle varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-1">
      (12) Käesoleva direktiivi põhieesmärk on tagada ühelt poolt, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, ja teiselt poolt, et kõnealustele isikutele on kõigis liikmesriikides kättesaadavad minimaalsed hüved.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-1">
      (13) Pagulasena ja täiendava kaitse saajana tunnustamist ja asjaomaste seisundite sisu käsitlevate eeskirjade ühtlustamine peaks aitama piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate edasiliikumist ühest liikmesriigist teise, kui kõnealuse liikumise põhjuseks on üksnes õiguslike raamistike erinevused.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 artiklis 1 on direktiivi eesmärk määratletud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-1">
      „Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõuded pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 3 „Soodsamad normid“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-1">
      „Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamaid norme, et otsustada, kes kvalifitseerub pagulaseks või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavaks isikuks, ning et määrata kindlaks rahvusvahelise kaitse sisu, kui need normid on kooskõlas käesoleva direktiiviga.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi II peatükk „Rahvusvahelise kaitse taotluste hindamine“ sisaldab selle direktiivi artikleid 4–8. Direktiivi artiklis 4 „Faktide ja asjaolude hindamine“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-1">
      „1. Liikmesriigid võivad pidada taotleja kohuseks esitada niipea kui võimalik kõik andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks. Koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-1">
      3. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-58" title="page-1">
      a) kõik asjaomased faktid, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sealhulgas päritoluriigi õigusnormid ja nende kohaldamise viis;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-59" title="page-1">
      b) taotleja esitatud asjaomased avaldused ja dokumendid, sealhulgas teave selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-1">
      c) taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-61" title="page-1">
      d) kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-62" title="page-1">
      e) kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-63" title="page-1">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 III peatükk „Kvalifitseerumine pagulaseks“ sisaldab selle direktiivi artikleid 9–12. Direktiivi artiklites 11 ja 12 on määratletud vastavalt olukord, kus kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik lakkab olemast pagulane, ja olukord, kus kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ei tunnustata pagulasena.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklid 13 ja 14 asuvad direktiivi IV peatükis „Pagulasseisund“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 13 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-1">
      „Liikmesriigid annavad pagulasseisundi kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes kvalifitseerub pagulaseks vastavalt II ja III peatükile.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 artiklis 14 „Pagulasseisundi tühistamine, lõpetamine või selle uuendamisest keeldumine“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-69" title="page-1">
      „1. Pärast direktiivi [2004/83] jõustumist esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse korral tühistavad või lõpetavad liikmesriigid kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule valitsus-, haldus-, kohtu- või poolkohtuliku asutuse antud pagulasseisundi või keelduvad seda uuendamast, kui ta ei ole artikli 11 kohaselt enam pagulane.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-70" title="page-1">
      2. Ilma et see piiraks pagulase kohustust vastavalt artikli 4 lõikele 1 avaldada kõik asjaomased faktid ja esitada kõik tema käsutuses olevad asjaomased dokumendid, tõendab pagulasseisundi andnud liikmesriik individuaalselt, et asjaomane isik ei ole enam või ei ole kunagi olnud pagulane vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-71" title="page-1">
      3. Liikmesriigid tühistavad või lõpetavad kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku pagulasseisundi või keelduvad seda uuendamast, kui pärast pagulasseisundi andmist leiab asjaomane liikmesriik, et
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-72" title="page-1">
      a) oleks tulnud välistada või välistatakse tema tunnustamine pagulasena vastavalt artiklile 12;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-73" title="page-1">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 VII peatükis on määratletud „[r]ahvusvahelise kaitse sisu“ ja see sisaldab direktiivi artikleid 20–35. Direktiivi artikli 29 „Sotsiaalhoolekanne“ lõikes 1 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-75" title="page-1">
      „Liikmesriigid tagavad, et rahvusvahelise kaitse saajad saavad sellise kaitse andnud liikmesriigis vajalikku sotsiaalabi, nagu seda antakse kõnealuse liikmesriigi kodanikele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 36 teises lõigus on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-77" title="page-1">
      „Liikmesriigid võtavad [Euroopa K]omisjoniga kooskõlastatult kõik asjakohased meetmed pädevate asutuste otsese koostöö ning teabevahetuse sisseseadmiseks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2013/32</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 põhjendused 4, 12, 13 ja 43 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-80" title="page-1">
      „(4) Tampere kohtumise järeldustes on sätestatud, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem peaks lühikeses perspektiivis hõlmama liikmesriikides õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste ühiseid nõudeid ning pikas perspektiivis liidu õigusakte, mille tulemuseks on ühine varjupaigamenetlus liidus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-81" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-82" title="page-1">
      (12) Käesoleva direktiivi peaeesmärk on arendada edasi liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse nõudeid eesmärgiga luua liidus ühine varjupaigamenetlus.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-83" title="page-1">
      (13) Rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluste eeskirjade ühtlustamine peaks aitama piirata rahvusvahelise kaitse taotlejate edasist liikumist ühest liikmesriigist teise, mis on põhjustatud erinevustest õigusraamistikes, ning looma samaväärsed tingimused direktiivi [2011/95] kohaldamiseks liikmesriikides.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-84" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-85" title="page-1">
      (43) Liikmesriigid peaksid vaatama läbi kõikide taotluste sisu, st hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt direktiivile [2011/95], kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, eelkõige juhul, kui on põhjust oletada, et teine riik vaatab taotluse läbi või annab piisava kaitse. Eriti ei tohiks liikmesriike kohustada hindama rahvusvahelise kaitse taotluse sisu, kui esimene varjupaigariik on taotlejale andnud pagulasseisundi või muul moel piisava kaitse ja taotleja lubatakse sellesse riiki tagasi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artiklis 1 on direktiivi eesmärk määratletud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-87" title="page-1">
      „Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada direktiivi [2011/95] kohase rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artiklis 5 „Soodsamad sätted“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-89" title="page-1">
      „Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada rahvusvahelise kaitse andmise ja selle äravõtmise menetlusele soodsamad nõuded, kui need nõuded on käesoleva direktiiviga kooskõlas.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 10 lõiked 2 ja 3 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-91" title="page-1">
      „2. Rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamisel teeb menetlev ametiasutus kõigepealt kindlaks, kas taotleja vastab pagulaseks tunnistamise nõuetele, ja kui ta neile ei vasta, siis kas ta vastab täiendava kaitse saamise kriteeriumidele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-92" title="page-1">
      3. Liikmesriigid tagavad, et menetlevad ametiasutused võtavad rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse vastu pärast taotluse asjakohast läbivaatamist. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-93" title="page-1">
      a) taotlused vaadatakse läbi ja otsused tehakse individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-94" title="page-1">
      b) täpset ja ajakohast teavet üldise olukorra kohta taotleja päritoluriigis ning vajadusel transiidiriikides, mille kaudu taotleja on liikmesriiki tulnud, hangitakse erinevatest allikatest, nagu EASOlt ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt (UNHCR) ning asjakohastelt rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt, ning et selline teave on kättesaadav taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavatele töötajatele;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-95" title="page-1">
      c) taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavatel töötajatel on vajalikud teadmised asjaomastest varjupaika ja pagulasi käsitlevatest õigusnormidest;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-96" title="page-1">
      d) taotluste läbivaatamise ja otsuste vastuvõtmise eest vastutavatel töötajatel on võimalus küsida vajaduse korral ekspertidelt nõu konkreetsetes küsimustes, nagu meditsiinilised, kultuurilised, usulised, lastega seotud ja sooküsimused.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 33 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-98" title="page-1">
      „1. Lisaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt määrusele [nr 604/2013], ei ole liikmesriigid kohustatud hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt direktiivile [2011/95], kui taotlust peetakse vastavalt käesolevale artiklile vastuvõetamatuks.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-99" title="page-1">
      2. Liikmesriigid võivad pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks ainult juhul, kui:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-100" title="page-1">
      a) mõni teine liikmesriik on andnud rahvusvahelise kaitse […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artiklites 44 ja 45 on kindlaks määratud rahvusvahelise kaitse äravõtmise menetlused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 49 teine lõik on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-103" title="page-1">
      „Liikmesriigid võtavad komisjoniga kooskõlastatult kõik vajalikud meetmed otsese koostöö ning pädevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse sisseseadmiseks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksa õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">26. juuni 1992. aasta varjupaigaseaduse (Asylgesetz (AsylG); BGBl. 1992 I, lk 1126) (2. septembril 2008 avaldatud redaktsioonis (BGBl. 2008 I, lk 1798), mida on viimati muudetud 9. juuli 2021. aasta välismaalaste keskregistri arendamise seaduse (Gesetz zur Weiterentwicklung des Ausländerzentralregisters; BGBl. 2021 I, lk 2467) (edaspidi „AsylG“) §‑ga 9) § 1 lõike 1 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-106" title="page-1">
      „(1) Käesolev seadus kehtib välismaalaste suhtes, kes taotlevad järgmist:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-107" title="page-1">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-108" title="page-1">
      2. direktiivi [2011/95] kohane rahvusvaheline kaitse“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">AsylG § 29 „Vastuvõetamatud taotlused“ lõike 1 punktis 2 on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-110" title="page-1">
      „Varjupaigataotlus on vastuvõetamatu, kui […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-111" title="page-1">
      2. mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik on juba andnud välismaalasele § 1 lõike 1 punktis 2 viidatud rahvusvahelise kaitse“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">30. juuli 2004. aasta välismaalaste liitvabariigi territooriumil elamist, töötamist ja integratsiooni käsitleva seaduse (Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet (Aufenthaltsgesetz – AufenthG); BGBl. 2004 I, lk 1950) (25. veebruaril 2008 avaldatud redaktsioonis (BGBl. 2008 I, lk 162), mida on viimati muudetud 23. mai 2022. aasta seaduse, mis reguleerib kohest toetust ja ühekordset makset sotsiaalsetesse miinimumkaitsesüsteemidesse ning millega muudetakse finantsilise tasakaalustamise seadust ja muid seadusi (Gesetz zur Regelung eines Sofortzuschlages und einer Einmalzahlung in den sozialen Mindestsicherungssystemen sowie zur Änderung des Finanzausgleichsgesetzes und weiterer Gesetze; BGBl. 2022 I, lk 760), §‑ga 4a) § 60 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-113" title="page-1">
      „Genfis 28. juulil 1951 allkirjastatud [ja 22. aprillil 1954 jõustunud] pagulasseisundi konventsiooni [(United Nations Treaty Series, 189. kd, lk 150, nr 2545 (1954))] (BGBl. 1953 II, lk 559) kohaselt ei või välismaalast välja saata selle territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Sama kehtib varjupaigaõigusega isikute ja välismaalaste kohta, kes on kas tunnustatud pagulasena aktis, mida ei saa vaidlustada, või kellel on muul põhjusel liitvabariigi territooriumil välismaalasest pagulase seisund või keda on tunnustatud väljaspool liitvabariigi territooriumi välismaalasest pagulasena vastavalt pagulasseisundi konventsioonile. Kui välismaalane tugineb käesolevas lõikes nimetatud väljasaatmiskeelule, otsustab föderaalamet varjupaigamenetluses – välja arvatud teises lauses nimetatud juhtudel –, kas esimeses lauses sätestatud tingimused on täidetud ja kas välismaalast tuleb pagulasena tunnustada. Föderaalameti otsuse peale saab kaebuse esitada üksnes AsylG sätete alusel.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Süüria kodanik QY sai 2018. aastal Kreekas pagulasseisundi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">QY esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt märkimata jäänud kuupäeval Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Verwaltungsgericht (halduskohus, Saksamaa) leidis jõustunud otsuses, mida eelotsusetaotluses on ilma kuupäeva nimetamata mainitud, et QYi ähvardab Kreekas tõsine oht, et talle saab osaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 4 tähenduses ebainimlik või alandav kohtlemine, mistõttu ta ei saa sinna tagasi pöörduda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Föderaalamet jättis 1. oktoobri 2019. aasta otsusega QYi pagulasseisundi taotluse rahuldamata, kuid andis talle täiendava kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">QY esitas selle otsuse peale kaebuse, mille Verwaltungsgericht (halduskohus), kelle poole pöörduti, jättis rahuldamata. Nimetatud kohus leidis, et pagulasseisundi taotlus on põhjendamatu, sest QYi ei ähvarda Süürias tagakiusamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">QY esitas seejärel Verwaltungsgerichti (halduskohus) poolt loa saanud kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Kassatsioonkaebuse põhjenduseks väidab QY, et Kreeka ametiasutuste poolt pagulasseisundi tunnustamisel oli föderaalameti jaoks siduv toime.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et Verwaltungsgericht (halduskohus) oli kohustatud tegema QYi rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisulise otsuse. Nimelt ei saa seda taotlust sel põhjusel, et Kreekas on pagulasseisund juba antud, vastuvõetamatuks tunnistada, sest QYi ähvardab tõsine oht, et talle saab selles liikmesriigis osaks ebainimlik või alandav kohtlemine harta artikli 4 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et sisulises osas on tuvastatud, et QYi puhul ei ole täidetud pagulasseisundi tunnustamise tingimused. Lisaks tuleneb välismaalaste liitvabariigi territooriumil elamist, töötamist ja integratsiooni käsitleva seaduse (muudetud redaktsioon) § 60 lõike 1 teisest lausest, et Kreeka ametiasutuste pagulasseisundi andmise otsuse õiguslik tagajärg on ainult see, et seda pagulast ei või välja saata sellesse kolmandasse riiki, millest ta põgenes. Seevastu ei anna Saksa õiguse kohaselt selline otsus mingit õigust pagulasseisundi uuesti tunnustamisele. Samuti ei ole Saksa õiguse kohaselt sellel pagulasseisundi andmise otsusel siduvat toimet, mis tooks kaasa selle, et Saksamaa ametiasutused, kes peavad erandkorras varjupaigamenetluse uuesti läbi viima, on kohustatud selles menetluses asjaomase isiku puhul seda seisundit tunnustama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on vaja kindlaks teha, kas liidu õigusega on vastuolus see, kui föderaalamet vaatab rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti iseseisvalt läbi, ja kas liidu õigus nõuab, et teises liikmesriigis tehtud pagulasseisundi andmise otsus oleks selle ameti jaoks siduva toimega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks seisukohal, et sellise toime olemasolu ei saa põhjendada liidu esmase õigusega, eelkõige ELTL artikliga 78. Liidu esmasest õigusest ei tulene pagulasseisundi andmise otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Kuna tänaseni puudub ühtne rahvusvahelise kaitse seisund, on sellise kaitse taotluse sisuliste tingimuste hindamine seega taotluse saanud liikmesriigi ülesanne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud kohtu sõnul ei saa ka vastastikuse usalduse põhimõte õigustada selliste otsuste vastastikust tunnustamist. Pealegi on see usaldus käesoleval juhul kahjustada saanud, kuna asjaomase isiku puhul esineb tõsine oht, et teda võidakse talle rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis harta artikli 4 tähenduses ebainimlikult või alandavalt kohelda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et üheski liidu teisese õiguse normis ei ole sõnaselgelt ette nähtud, et ühe liikmesriigi poolt pagulasseisundi tunnustamine on teises liikmesriigis toimuvale varjupaigamenetlusele siduva toimega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas määruse nr 604/2013 artikli 3 lõike 1 teises lauses sätestatud põhimõte, et rahvusvahelise kaitse taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, või ka direktiivi 2011/95 artikli 4 lõike 1 teise lause ja artikli 13 sätted võivad tähendada, et ühe liikmesriigi antud pagulasseisundit tuleks ilma uut läbivaatamist korraldamata tunnustada kõigis teistes liikmesriikides.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad sellega, kui rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigis esineb tõsine harta artikli 4 rikkumise oht ning teisel liikmesriigil, kellele on esitatud uus rahvusvahelise kaitse taotlus, kaob võimalus jätta see taotlus direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a alusel vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates peaks see teine liikmesriik käsitama taotlejat kui isikut, kes esitab taotluse esimest korda, ning taotluse uuesti läbi vaatama, ilma et ta oleks seotud järeldustega, mis on esitatud esimese liikmesriigi varem tehtud pagulasseisundi andmise otsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kohus märgib aga, et selline lähenemisviis võiks tähendada, et hoitakse kõrvale direktiivi 2011/95 artiklites 11, 12 ja 14 ette nähtud erinormidest, mis käsitlevad pagulasseisundi lõppemist, välistamist ja tühistamist. Ta rõhutab samas, et käesoleval juhul ei ole vaja karta asjaomase isiku õigusliku seisundi halvenemist, sest teda ei saa igal juhul tema päritoluriiki välja saata, kuna föderaalamet andis talle ajutise kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kuidas tuleb mõista 13. novembri 2019. aasta kohtumääruse Hamed ja Omar (C‑540/17 ja C‑541/17, EU:C:2019:964) punkti 42. Viide „uuele“ varjupaigamenetlusele võib nimelt rääkida uue läbivaatamise kasuks, samas kui pagulasseisundiga seotud õiguste mainimine võib tähendada teise liikmesriigi poolt juba antud seisundi tunnustamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Bundesverwaltungsgericht (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-132" title="page-1">
      „Kas juhul, kui liikmesriik ei või kasutada direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud õigust jätta rahvusvahelise kaitse taotlus, arvestades pagulasseisundi andmist teises liikmesriigis, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna selles [teises] liikmesriigis valitseva olukorra tõttu esineb tõsine oht, et taotlejale saab osaks ebainimlik või alandav kohtlemine harta artikli 4 tähenduses, tuleb määruse nr 604/2013 artikli 3 lõike 1 teist lauset, direktiivi 2011/95 artikli 4 lõike 1 teist lauset ja artiklit 13 ning direktiivi 2013/32 artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 33 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a tõlgendada nii, et juba antud pagulasseisund ei võimalda [esimesel] liikmesriigil vaadata talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi nii, et läbivaatamise tulemus ei ole ette kindlaks määratud, ja kohustab liikmesriiki tunnustama taotleja pagulasseisundit, ilma et ta hindaks kõnealuse kaitse materiaalõiguslike tingimuste täidetust?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Iirimaa väidab, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuna taotletud tõlgendus kuulub nn acte clair’i teooria kohaldamisalasse. Iirimaa leiab, et kehtiva liidu õiguse kohaselt ei näe ükski liidu õiguse säte ette, et liikmesriigid tunnustavad vastastikku teise liikmesriigi tehtud rahvusvahelise kaitse andmise otsuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt lähtutakse eeldusest, et liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused, mille liikmesriigi kohus on esitanud õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille paikapidavuse kontrollimine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotlusele vastamast üksnes juhul, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus (8. novembri 2022. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (kinnipidamise kontroll omal algatusel), C‑704/20 ja C‑39/21, EU:C:2022:858, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest ühemõtteliselt, et esitatud küsimus puudutab põhikohtuasja jaoks asjakohaste liidu õigusnormide tõlgendamist. Iirimaa väidetud asjaolu, et taotletud tõlgendus on ilmselge, tuleb käsitleda sellele küsimusele antava sisulise vastuse raames, ning isegi kui eeldada, et see on nii, ei saa see õigustada selle küsimuse asjakohasuse eelduse ümberlükkamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul ei ole liikmesriigi kohtul kindlasti keelatud esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimust, millele vastamisel ei teki põhjendatud kahtlust. Seega, isegi kui eeldada, et antava vastuse osas ei ole kahtlusi, ei ole sellist küsimust sisaldav eelotsusetaotlus sellegipoolest vastuvõetamatu (vt selle kohta 9. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Vapo Atlantic, C‑604/21, EU:C:2023:175, punkt 33).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on eelotsusetaotlus vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuse analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma ainsa küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 604/2013 artikli 3 lõiget 1, direktiivi 2011/95 artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 13 ning direktiivi 2013/32 artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 33 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi pädev asutus ei saa kasutada viimati nimetatud sättes antud võimalust jätta rahvusvahelise kaitse taotlus, mille on esitanud mõnes teises liikmesriigis juba sellise kaitse saanud taotleja, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, sest esineb tõsine oht, et taotlejat koheldakse selles teises liikmesriigis ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses, on see asutus kohustatud tunnustama taotleja pagulasseisundit üksnes põhjusel, et teine liikmesriik on tema puhul seda seisundit juba tunnustanud, või kas ta võib selle taotluse iseseisvalt uuesti sisuliselt läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb märkida, et direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 1 on sätestatud, et lisaks juhtudele, kus taotlust ei vaadata läbi vastavalt määrusele nr 604/2013, ei ole liikmesriigid kohustatud hindama, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele vastavalt direktiivile 2011/95, kui taotlust peetakse vastavalt sellele artiklile vastuvõetamatuks. Direktiivi 2013/32 artikli 33 lõikes 2 on ammendavalt loetletud olukorrad, kus liikmesriigid võivad pidada rahvusvahelise kaitse taotlust vastuvõetamatuks (19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Ibrahim jt, C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, EU:C:2019:219, punkt 76, ning 22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides (perekonna ühtsus – juba antud kaitse), C‑483/20, EU:C:2022:103, punkt 23).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub direktiivi 2013/32 põhjendusest 43, on direktiivi artikli 33 lõike 2 eesmärk leevendada liikmesriikide kohustust vaadata läbi kõik rahvusvahelise kaitse taotlused, määratledes juhud, millal niisugune taotlus loetakse vastuvõetamatuks. Seda eesmärki arvestades on see säte tervikuna erand sellest kohustusest (vt selle kohta 1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (pagulaste laps, kes on sündinud väljaspool vastuvõtvat riiki), C‑720/20, EU:C:2022:603, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende olukordade hulka kuulub direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktis a nimetatud olukord, kus mõni teine liikmesriik on rahvusvahelise kaitse juba andnud. Kui liikmesriigid kohaldavad seda vastuvõetamatuse alust sellises olukorras, on nad seega vabastatud käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud kohustusest (vt selle kohta 22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides (perekonna ühtsus – juba antud kaitse), C‑483/20, EU:C:2022:103, punktid 23 ja 24).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas on Euroopa Kohus otsustanud, et liikmesriigi ametiasutused ei saa erandkorras kasutada neile direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud võimalust jätta pagulasseisundi taotlus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjusel, et teine liikmesriik on taotlejale rahvusvahelise kaitse juba andnud, kui nad on jõudnud järeldusele, et arvestades elamistingimusi, mis rahvusvahelise kaitse taotlejal selles teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse saajana eeldatavasti on, ähvardaks teda tõsine oht, et talle saab osaks harta artikli 4 tähenduses ebainimlik või alandav kohtlemine (vt selle kohta 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Ibrahim jt, C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, EU:C:2019:219, punkt 92; 13. novembri 2019. aasta kohtumäärus Hamed ja Omar, C‑540/17 ja C‑541/17, EU:C:2019:964, punkt 35, ning 22. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Commissaire général aux réfugiés et aux apatrides (perekonna ühtsus – juba antud kaitse), C‑483/20, EU:C:2022:103, punktid 32 ja 34).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punktiga a antud võimalus väljendab selle direktiiviga kehtestatud ühises varjupaigamenetluses vastastikuse usalduse põhimõtet, mis võimaldab liikmesriikidel Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kontekstis eeldada ja kohustab neid eeldama, et igas liikmesriigis koheldakse rahvusvahelise kaitse taotlejaid kooskõlas harta nõuetega, eelkõige vastavalt selle artiklitele 1 ja 4, mis näevad ette liidu ja selle liikmesriikide ühe põhiväärtustest, siis ei saaks see eeldus ja sellest tuleneva võimaluse kasutamine olla põhjendatud, kui on tõendatud, et konkreetses liikmesriigis see tegelikult nii ei ole (19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Ibrahim jt, C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, EU:C:2019:219, punktid 83–86; 13. novembri 2019. aasta kohtumäärus Hamed ja Omar, C‑540/17 ja C‑541/17, EU:C:2019:964, punkt 41).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb täpsustada, et käesoleva kohtuotsuse punktis 52 nimetatud puudused peavad olema eriti olulised, mis sõltub konkreetse asja kõikidest asjaoludest (vt selle kohta 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Ibrahim jt, C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, EU:C:2019:219, punktid 89–91).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda kohtupraktikat arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas juhul, kui liikmesriigi ametiasutusel ei ole võimalik tunnistada talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a alusel vastuvõetamatuks, võib ta hinnata selle rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust, ilma et ta oleks seotud asjaoluga, et mõni teine liikmesriik on taotlejale juba sellise kaitse andnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb esimesena tõdeda, et liidu õigus rahvusvahelise kaitse valdkonnas ei sisalda praeguses seisus liikmesriikidele sõnaselget kohustust tunnustada automaatselt teise liikmesriigi pagulasseisundi andmise otsuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et ELTL artikli 78 lõike 1 kohaselt arendab liit välja varjupaigaga seotud ühise poliitika, mille eesmärk on tagada sobiv seisund kõikidele rahvusvahelist kaitset vajavatele kolmandate riikide kodanikele ning tagasi‑ ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi erinevad aspektid on loetletud ELTL artikli 78 lõike 2 punktides a–g (vt selle kohta 6. septembri 2017. aasta kohtuotsus Slovakkia ja Ungari vs. nõukogu, C‑643/15 ja C‑647/15, EU:C:2017:631, punkt 75).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige on ELTL artikli 78 lõike 2 punktis a ette nähtud, et Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtavad vastu meetmed Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohta, mis hõlmab „kogu liidus kehtivat ühetaolist varjupaigaseisundit kolmandate riikide kodanikele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi see säte annab seega õigusliku aluse selleks, et liidu seadusandja saaks vastu võtta liidu õigusakte, mis sisaldavad sellist ühetaolist seisundit, on liidu seadusandja sekkumine siiski vajalik – nagu sisuliselt märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 48 – selleks, et anda konkreetne sisu kõigile õigustele, mis on seotud selle seisundiga, mille on andnud üks liikmesriik ja mida kõik teised tunnustavad ning mis kehtib kogu liidus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleneb ELTL artikli 78 lõike 2 alusel vastu võetud aktide põhjendustest, eelkõige määruse nr 604/2013 põhjendusest 6, direktiivi 2011/95 põhjendustest 7 ja 9–11 ning direktiivi 2013/32 põhjendustest 4 ja 12, et liidu seadusandja soovib järk-järgult luua järjestikuste etappide kaupa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, mis peaks lõpuks viima kogu liidus kehtiva ühise menetluse ja ühetaolise pagulasseisundini.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõnda tuleb esmalt märkida, et ELTL artikli 78 lõike 2 punktide a ja b alusel vastu võetud direktiivi 2011/95 eesmärk on – nagu nähtub selle artiklist 1, arvestades põhjendust 12 – eelkõige tagada, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele (vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Ahmed, C‑369/17, EU:C:2018:713, punkt 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab eelkõige selle direktiivi sätteid, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, siis on direktiivi artiklis 4 kehtestatud sellised ühised kriteeriumid seoses faktide ja asjaolude hindamisega rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise käigus, täpsustades lõike 1 teises lauses, et liikmesriigi kohustus on hinnata koostöös taotlejaga taotluse asjaomaseid andmeid. Direktiivi artikkel 13 paneb omakorda liikmesriikidele kohustuse anda pagulasseisund kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes kvalifitseerub pagulaseks vastavalt direktiivi II ja III peatükile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas ei kohusta ei need sätted ega ükski muu direktiivi 2011/95 säte liikmesriike automaatselt tunnustama teise liikmesriigi pagulasseisundi andmise otsuseid. Vastupidi, mõned selle direktiivi sätted, nagu artikli 29 lõige 1, mis käsitleb sotsiaalhoolekannet, piiravad teatavaid pagulasseisundiga seotud õigusi selle liikmesriigiga, kes pagulasseisundi andis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Edasi on ELTL artikli 78 lõike 2 punkti d alusel vastu võetud direktiivi 2013/32 artikli 1 kohaselt selle direktiivi „eesmärk […] kehtestada direktiivi [2011/95] kohase rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artiklis 10, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab, on ette nähtud sellise kaitse taotluste läbivaatamise tingimused ja selle lõikes 2 on nõutud, et menetlev asutus teeks kõigepealt kindlaks, kas taotleja vastab pagulasena tunnustamise nõuetele, ja kui ta neile ei vasta, siis kas ta vastab täiendava kaitse saamise kriteeriumidele. Artikli 10 lõike 3 kohaselt peab see asutus tegema oma otsuse pärast taotluse asjakohast läbivaatamist ja selles sättes loetletud tingimusi täites. Seevastu ei kohusta ei nimetatud artikkel 10 ega direktiivi 2013/32 artikli 33 lõige 1 ja lõike 2 punkt a, mille sisu on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktides 49–51, seda asutust automaatselt tunnustama teise liikmesriigi pagulasseisundi andmise otsuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks on ELTL artikli 78 lõike 2 punkti e alusel vastu võetud määruse nr 604/2013 eesmärk selle artikli 1 kohaselt sätestada kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi selle määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt vaatab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku mis tahes liikmesriigi territooriumil esitatud varjupaigataotluse põhimõtteliselt läbi üks liikmesriik, kelleks on määruse III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik (16. veebruari 2017. aasta kohtuotsus C. K. jt, C‑578/16 PPU, EU:C:2017:127, punkt 56), ei tulene sellest siiski, et teised liikmesriigid peavad selliselt määratud liikmesriigi otsust automaatselt tunnustama, kui sellekohane säte puudub.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktides 57–67 esitatud põhjustest tuleneb, et liidu seadusandja ei ole Euroopa ühise varjupaigasüsteemi praeguses seisus veel täielikult täpsustanud ELTL artikli 78 lõike 2 punkti a eesmärki, milleks on nimelt kogu liidus kehtiv ühetaoline varjupaigaseisund kolmandate riikide kodanikele. Eelkõige ei ole liidu seadusandja tänaseni kehtestanud põhimõtet, mille kohaselt oleksid liikmesriigid kohustatud automaatselt tunnustama teise liikmesriigi pagulasseisundi andmise otsuseid, ega ole täpsustanud sellise põhimõtte rakendamise korda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi liikmesriikidel on seega liidu õiguse praeguses seisus vabadus seada kõikide nende territooriumil pagulasseisundiga kaasnevate õiguste tunnustamise tingimuseks, et nende pädevad asutused on teinud uue pagulasseisundi andmise otsuse, võivad nad ette näha, et teise liikmesriigi selliseid otsuseid tunnustatakse automaatselt vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 3 ja direktiivi 2013/32 artikli 5 tähenduses soodsamale sättele. Selge on aga see, et Saksamaa Liitvabariik ei ole seda võimalust kasutanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb teisena kindlaks teha, millises ulatuses vaatab liikmesriigi pädev asutus läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on esitanud taotleja, kellele teine liikmesriik on juba pagulasseisundi andnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 62, annavad liikmesriigid direktiivi 2011/95 artikli 13 alusel pagulasseisundi kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes kvalifitseerub pagulaseks vastavalt selle direktiivi II ja III peatükile, ilma et liikmesriikidel oleks selles osas kaalutlusõigust (vt selle kohta 24. juuni 2015. aasta kohtuotsus T., C‑373/13, EU:C:2015:413, punkt 63; 14. mai 2019. aasta kohtuotsus M jt (pagulasseisundi tühistamine), C‑391/16, C‑77/17 ja C‑78/17, EU:C:2019:403, punkt 89, ning 16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid), C‑621/21, EU:C:2024:47, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika). Seevastu – välja arvatud direktiivi 2011/95 artiklis 3 ette nähtud võimalus kohaldada soodsamaid riigisiseseid norme – ei näe see direktiiv ette pagulasseisundi andmist muudele kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele kui need, kes vastavad nendele tingimustele (vt selle kohta 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Ahmed, C‑369/17, EU:C:2018:713, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 9. novembri 2021. aasta kohtuotsus Bundesrepublik Deutschland (perekonna ühtsuse säilitamine), C‑91/20, EU:C:2021:898, punktid 39 ja 40 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et teha kindlaks, kas need tingimused on täidetud, peavad liikmesriigid vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 4 lõikele 3 vaatama iga rahvusvahelise kaitse taotluse individuaalselt läbi, võttes eelkõige arvesse kõiki asjaomaseid fakte, mis on seotud taotleja päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, taotleja esitatud asjaomaseid avaldusi ja dokumente ning taotleja individuaalset seisundit ja isiklikke asjaolusid (vt selle kohta 25. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus F, C‑473/16, EU:C:2018:36, punkt 41, ning 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Ibrahim jt, C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, EU:C:2019:219, punkt 98).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi tuleneb direktiivi 2013/32 artikli 10 lõikest 3 sisuliselt, et rahvusvahelise kaitse taotlused tuleb vaadata läbi individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult, lähtudes täpsest ja ajakohasest teabest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega peab juhul, kui käesoleva kohtuotsuse punktis 52 viidatud kohtupraktika kohaselt ei ole liikmesriigi pädeval asutusel võimalik talle esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust direktiivi 2013/32 artikli 33 lõike 2 punkti a alusel vastuvõetamatuks tunnistada, see asutus hindama pagulasseisundi andmise tingimusi individuaalselt, täielikult ja ajakohaselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui taotleja vastab direktiivi 2011/95 II ja III peatüki kohaselt pagulaseks kvalifitseerumise tingimustele, peab see asutus andma talle pagulasseisundi, ilma et tal oleks kaalutlusõigust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi see ametiasutus ei ole kohustatud selle taotleja pagulasseisundit tunnustama ainuüksi põhjusel, et see seisund on talle antud varem teise liikmesriigi otsusega, peab ta siiski seda otsust ja selle aluseks olevaid asjaolusid täielikult arvesse võtma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis hõlmab ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, nagu on rõhutatud direktiivi 2011/95 põhjenduses 12, põhineb vastastikuse usalduse põhimõttel, mille kohaselt tuleb eeldada – välja arvatud juhul, kui esineb erandlikke asjaolusid –, et igas liikmesriigis toimub rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemine kooskõlas liidu õiguse, sealhulgas harta, pagulasseisundi konventsiooni ja Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni nõuetega (vt selle kohta 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus N. S. jt, C‑411/10 ja C‑493/10, EU:C:2011:865, punktid 78–80, ning 19. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Ibrahim jt, C‑297/17, C‑318/17, C‑319/17 ja C‑438/17, EU:C:2019:219, punktid 84 ja 85).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades ka ELL artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet, mille kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel (6. septembri 2016. aasta kohtuotsus Petruhhin, C‑182/15, EU:C:2016:630, punkt 42) ning mida on konkreetselt väljendatud nii direktiivi 2011/95 artiklis 36 kui ka direktiivi 2013/32 artiklis 49, ning tagamaks, et kahe liikmesriigi ametiasutuste otsused, mis puudutavad sama kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku rahvusvahelise kaitse vajadust, oleksid võimalikult sidusad, tuleb asuda seisukohale, et uue taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus peab alustama võimalikult kiiresti teabevahetust selle teise liikmesriigi asutusega, kes on samale taotlejale pagulasseisundi varem andnud. Selleks peab esimene nendest asutustest teavitama teist asutust uuest taotlusest, edastama talle oma arvamuse selle uue taotluse kohta ning paluma tal edastada mõistliku aja jooksul tema käsutuses olev teave, mis viis selle seisundi andmiseni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise teabevahetuse eesmärk on anda uue taotluse saanud liikmesriigi ametiasutusele võimalus alustada täielikult teavitatuna kontrolli, mida ta peab rahvusvahelise kaitse menetluse raames tegema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud põhjendustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 604/2013 artikli 3 lõiget 1, direktiivi 2011/95 artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 13 ning direktiivi 2013/32 artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 33 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi pädev asutus ei saa kasutada viimati nimetatud sättes antud võimalust jätta rahvusvahelise kaitse taotlus, mille on esitanud mõnes teises liikmesriigis juba sellise kaitse saanud taotleja, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, sest esineb tõsine oht, et taotlejat koheldakse selles teises liikmesriigis ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses, on see asutus kohustatud selle taotluse uuesti individuaalselt, täielikult ja ajakohaselt läbi vaatama uues rahvusvahelise kaitse menetluses, mis viiakse läbi vastavalt direktiividele 2011/95 ja 2013/32. Selle läbivaatamise käigus peab kõnealune asutus siiski täielikult arvesse võtma selle teise liikmesriigi otsust anda asjaomasele taotlejale rahvusvaheline kaitse ja selle otsuse aluseks olevaid asjaolusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-175" title="page-1">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-176" title="page-1">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, artikli 3 lõiget 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 33 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-177" title="page-1">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-178" title="page-1">
      kui liikmesriigi pädev asutus ei saa kasutada viimati nimetatud sättes antud võimalust jätta rahvusvahelise kaitse taotlus, mille on esitanud mõnes teises liikmesriigis juba sellise kaitse saanud taotleja, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, sest esineb tõsine oht, et taotlejat koheldakse selles teises liikmesriigis ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses, on see asutus kohustatud selle taotluse uuesti individuaalselt, täielikult ja ajakohaselt läbi vaatama uues rahvusvahelise kaitse menetluses, mis viiakse läbi vastavalt direktiividele 2011/95 ja 2013/32. Selle läbivaatamise käigus peab kõnealune asutus siiski täielikult arvesse võtma selle teise liikmesriigi otsust anda asjaomasele taotlejale rahvusvaheline kaitse ja selle otsuse aluseks olevaid asjaolusid.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-179" title="page-1">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: saksa.</p>
</body>
</html>
