European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/3214

13.6.2025

Geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatust käsitleva teate avaldamine kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/27 (1) artikli 5 lõikega 4

(C/2025/3214)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Graves“

PDO-FR-A1012 – AM04 19.3.2025

1.   Toote nimetus

„Graves“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☒

Kaitstud päritolunimetus (KPN)

☐

Kaitstud geograafiline tähis (KGT)

☐

Geograafiline tähis (GT)

3.   Valdkond

☐

Põllumajandustooted

☒

Veinid

☐

Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Syndicat viticole des graves et graves supérieures

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.

Käesolevas tootespetsifikaadis tehtud muudatused on standardmuudatused vastavalt määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratlusele. Neid muudatusi ei käsitata liidu muudatustena määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõike 3 tähenduses. Nende muudatustega:

a)

ei muudeta nimetust ega nimetuse kasutust ega geograafilise tähisega tähistatud tooteid või tootekategooriaid;

b)

ei ole ohtu kaotada seost koonddokumendis osutatud geograafilise piirkonnaga;

c)

ei kaasne uusi piiranguid toote turustamisele.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(te)e kirjeldus

1.   Lisatakse jääksuhkrusisaldusega valged veinid

Veinide tootjarühm soovib tühistada kaitstud päritolunimetuse „Graves supérieur“ ja lisada varem selle alla kuulunud jääksuhkrusisaldusega veinide tootmise päritolunimetuse „Graves“ alla. Need kaks nimetust kuuluvad praegu ühe ja sama tootespetsifikaadi alla.

Taotlusega soovitakse tühistada kõik tootespetsifikaadis olevad viited kaitstud päritolunimetusele „Graves supérieures“. Asjaomaseid veine nimetatakse nüüd „jääksuhkrusisaldusega valged veinid“. Kõik neile veinidele kehtestatud tootmistingimused jäetakse samaks ja neid ei muudeta. Päritolunimetusega veinide tootjarühm esitab Euroopa Komisjonile kaitstud päritolunimetuse „Graves supérieur“ tühistamise taotluse.

Tootjarühm soovib koondada kõik oma territooriumil toodetavad veinid ühe nimetuse alla, et pakkumine oleks selgem ja tarbijatel vähem segadust. Kaitstud päritolunimetusega hõlmatud kuivade ja punaste valgete veinide tootmistingimusi ei ole muudetud.

Jääksuhkrusisaldusega valge vein kuulub vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013 kategooriasse „vein“.

Sellest muudatusest tulenevalt ajakohastatakse koonddokumendi mitut punkti.

—

Veinivalmistamise eritavad, rikastamine: lisatakse sellist liiki veini rikastamise viiside kirjeldus.

—

Veini või veinide kirjeldus: lisatakse jääksuhkrusisaldusega valge veini kirjeldus.

—

Maksimaalne saagikus: jääksuhkrusisaldusega valgete veinide puhul lisatakse maksimaalne saagikus.

—

Lisatingimused

2.   Surnud viinapuude määr ja muud viljelustavad

Tootespetsifikaati on lisatud, et surnud viinapuud tuleb maatükkidelt ära viia ning nende jätmine maatükile on keelatud.

Samuti on lisatud järgmine tekst:

—

keemilise umbrohutõrje keeld,

—

rohukatte nõue,

—

käitajatele pandud kohustus teha arvutus viinapuude töötlemise sageduse kohta.

Nende muudatuste eesmärk on tulla vastu ühiskonna ootustele ja vähendada bioloogilist mitmekesisust mõjutavaid sisendeid.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumenti.

3.   Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadist on jäetud välja üleminekumeetmed, kuna need lõppesid 2020. aastal.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Märgistus

Tootjarühm teeb ettepaneku lisada tootespetsifikaati järgmine säte:

alates 2026. aasta saagikoristusest peab veinide märgistusel olema ühine tunnusmärk, mis vastab tootjarühma Syndicat Viticole des Graves koostatud kehtivale põhikirjale ja mis tehakse kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele.

Tootjarühm leiab, et nimetuse kindlaksmääramine on oluline toodete nähtavuse ja nimetuse maine jaoks ning selleks, et tarbijad toodet ostaksid.

Tootjarühma nõuab, et nimetusega „Graves“ hõlmatud veinide jaoks kehtestataks ühtsed märgistamiseeskirjad ja et nende veinide puhul kohaldatakse põhikirja, milles on määratud kindlaks kohustuslik ühine tunnusmärk. See tunnusmärk võimaldab optimeerida teabevahetus- ja kollektiivseid müügiedendusmeetmeid.

Lisaks on vastavalt piirkondlikele tavadele muudetud viidet suuremale geograafilisele üksusele nimetusega „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.

See muudatus mõjutab koonddokumenti lisatingimusi.

5.   Volitatud laopidajate vahel ringlusse laskmise kuupäev jäetakse välja

Kuupäev, mil veinid volitatud laopidajate vahel ringlusse lastakse, on jäetud välja, et võimaldada veini liikumist kõigi piirkonnas asuvate ettevõtjate vahel.

Koonddokumenti ei muudeta.

6.   Kontrolliasutus

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Ajakohastatud on INAO andmeid.

Koonddokumenti ei muudeta.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus (nimetused)

Graves

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Vaiksed punased veinid

Punaseid veine valmistatakse tasakaalustatud meetodil eri viinamarjasortidest. „Cabernet sauvignon N“ annab aroome ja struktuuri, „Merlot N“ lisab lõhnanüanssi ja nõtkust. Neid täiendavad „Cabernet franc N“, „Petit-verdot N“, „Malbec N“ ja „Carmenère N“. Noortes veinides on sageli tunda punaste marjade aroome, millele lisanduvad vürtsi- ja grillinoodid. Need veinid on elegantsed, struktureeritud, peened ning aromaatsed. Veinid küpsevad harmooniliselt ja nende aroomibuketti võib sattuda suitsuseid noote. Veinide aastakäigust ja päritolust tulenevalt saavutavad nad oma tippkvaliteedi 5–10 aasta jooksul. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti. Kogu alkoholisisaldus pärast rikastamist on 13,5 mahuprotsenti. Õun- ja piimahappeline fermentatsioon on punaste veinide puhul kohustuslik. Õunhappe sisaldus on 0,30 g/l või väiksem. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 3 g/l või väiksem.

Punaste veinide muud analüütilised omadused vastavad Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): –

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): –

2.   Vaikne kuiv valge vein

Valged veinid on elegantsed ja täidlased. Neid valmistatakse sordist „Sémillon B“ ning neis on üldiselt lillenoote ja loomulikku rasvasust, mis ei välista siiski värskust. Kui sellele on lisatud sorti „Sauvignon B“, mis annab erksust ja väljendusrikkust, ning sorti „Muscadelle B“, mis lisab kergeid muskusenoote, on veinidel sageli lille- ja tsitruseliste aroom, millele lisanduvad mõnikord eksootilised või mentoolivarjundid. Juhul kui veine laagerdatakse puuvaatides, muutuvad need mõne aasta jooksul rikkalikumaks ja komplekssemaks. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Kogu alkoholisisaldus pärast rikastamist on 13 mahuprotsenti. Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 4 g/l või väiksem.

Valgete kuivade veinide muud analüütilised omadused vastavad Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,27.

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

3.   Jääksuhkrusisaldusega valge vein

Valge vein, mille jääksuhkrusisaldus tuleneb asjaolust, et veini tootmiseks kasutatakse peamiselt sordi „Semillon B“ üleküpsenud viinamarju, mis koristatakse käsitsi ja valikuliselt. Selle tulemusena saadakse ümar, rikkaliku aroomipaletiga, kuldse värvusega vein, millel on suhkrustatud puuviljade aroom. Assamblaaž sortidega „Sauvignon B“ ja „Muscadelle B“ annab veinile värskuse. Veini võib lasta mõned aastad laagerduda, kuid nautimiseks sobib ka noor vein. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 13,5 mahuprotsenti. Veini minimaalne alkoholisisaldus on 12 %. Pärast rikastamist on fermenteeritavate suhkrute sisaldus on 34 g/l või väiksem.

Jääksuhkrusisaldusega valgete veinide muud analüütilised omadused vastavad Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) –

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—

Minimaalne üldhappesus: –

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 25.

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) –

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Istutustihedus ja ridadevaheline kaugus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 000 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui kaks meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,8 meetri.

2.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise staadiumis (Lorentzi skaalal 9). Viinapuud on lõigatud järgmiste lõikamismeetoditega nii, et igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga:

—

lühivõrsete lõikamismeetodil (à cots) või pikkade võrsete lõikamismeetodil (à astes);

—

kaheharulise viinapuu lühivõrsete lõikamismeetodil (à cots) või neljaharulise viinapuu lõikamisel lehvikukujuliselt (en éventail).

3.   Kastmine

Viljelustavad

Punaste ja valgete kuivade veinide tootmiseks võib viinapuid kasvuperioodil kasta üksnes kestva kuivuse ajal ning juhul, kui on häiritud viinapuu füsioloogiline areng ja viinamarjade asjakohane valmimine.

4.   Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi valgete veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Jääksuhkrusisaldusega valgete veinide rikastamine kuivsuhkurdamise teel või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega ei tohi magusate veinide puhul tuua kaasa seda, et üldalkoholisisaldus pärast rikastamist on üle 15 mahuprotsendi. Veini tootmiseks ette nähtud viinamarjavirde osaline kontsentreerimine on lubatud kuni 10 % ulatuses kangendatava virde mahust. See võib teha võimalikuks üldalkoholisisalduse suurenemise kuni 19 mahuprotsendini.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

Punane vein

65 hektoliitrit hektari kohta

2.

Valge vein

68 hektoliitrit hektari kohta

3.

Jääksuhkrusisaldusega valge vein

48 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub 26. veebruari 2020. aasta ametliku geograafiaseadustiku (code officiel géographique) alusel Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Arbanats, Ayguemortes-les-Graves, Beautiran, Bègles, La Brède, Budos, Cabanac-Villagrains, Cadaujac, Canéjan, Castres-Gironde, Cérons, Cestas, Eysines, Gradignan, Guillos, Le Haillan, Illats, Isle-Saint-Georges, Landiras, Langon, Léogeats, Léognan, Martillac, Mazères, Mérignac, Pessac, Podensac, Portets, Pujols-sur-Ciron, Roaillan, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Selve, Saucats, Talence, Toulenne, Villenave-d’Ornon, Virelade ning Coimièresi kommuuni see osa, mis vastab A osale Herrères’i katastri esimesel leheküljel (1934. aastal läbi vaadatud kaart) (tõendatud vastavalt katastri kaardi lehtede ajakohastatud digitaalsele andmebaasile (plan minute de conservation) 5. novembril 2010.)

7.   Veiniviinamarjasort või -sordid

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Carmenère N

Cot N – Malbec

Merlot N

Muscadelle B

Petit Verdot N

Sauvignon B – Sauvignon blanc

Sauvignon gris G – Fié gris

Semillon B

8.   Seos(t)e kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega „Graves“ hõlmatud geograafiline tootmispiirkond on ligikaudu 10 kilomeetri laiune ala Garonne’i jõe vasakul kaldal Bordeaux põhjaosast kuni Langoni kirdeosani.

Nagu päritolunimest nähtub (graves tähendab Gironde’i pinnast), koosneb pinnas suurematest ja väiksematest kividest, jämedamast ja peenemast kruusast ning muda ja saviga segunenud liivast. Aluspinnases esineb teatavates kohtades lubjakivi, kuid peamiselt on tegemist liiva, rauda sisaldava liivakivi või saviga. Piirkond hõlmab Gironde’i departemangu 43 kommuuni.

Pinnas on moodustunud pika ja mitmekülgse geoloogilise arengu vältel ning on tihedalt seotud Garonne’i jõe tekke, jõesängi muutumise ja kvaternaariajastu järjestikuste liustikuperioodidega. Kõnealustel perioodidel uuristasid Püreneede liustikud orge ja tootsid kiviainest, mille jõed seejärel Bordeaux’ piirkonnani kandsid. Nendest järjestikustest kihtidest on järel vaid eri kujuga ja eri liiki kruusased künkad.

Hiljem piirkonnas tekkinud pinnasele on iseloomulik hea vee läbilaskvus, mis tuleneb kruusa ja kivide rohkusest. Kuigi nimetatud piirkonnas ei toodeta üksnes viinamarju päritolunimetusega „Graves“, annab sealne pinnas tootele maine ja sümboliseerib kvaliteeti. Sealsed nõlvad soodustavad vee ärajuhtimist ja seega suurepärast pinnadrenaaži. Drenaažile aitab kaasa ka Garonne’i jõe väikestest lisajõgedest koosnev hüdrograafiline võrgustik. Viinapuude veevarustust reguleerib suuresti pinnas.

Viinamarjaistandusi toetab eriline ja soodne kliima. Männimetsadel on oluline roll temperatuuri reguleerijana, kuna need kaitsevad viinapuid läänest tuleva halva ilma eest. Suure kuumuse ja liigse niiskuse eest kaitsevad viinapuid Garonne’i jõe lähedusest tingitud õhutamine ja looduslik ventilatsioon. Ookeani mõju kaitseb viinapuid kevadiste hallade eest. Piirkonna viinamarjaistandused asetsevad jõe ja männimetsade vahel laugetel nõlvadel, kus heledatelt poleeritud kividelt peegeldub valgus viinamarjade pinnale.

Gravesi piirkond on Bordeaux parimate valgete ja punaste veinide ning veel praegugi kasutatavate viljelustavade sünnikoht. Neid viinamarjasorte kasvatakse ookeanikliimas ja neid on juba 17. ja 18. sajandist alates olnud vaja toetada tugikeppide ja hiljem levinud tugivõrestikega. Viinapuid tuleb lõigata range käega, et saak jaguneks ühtlaselt ja lehti oleks piisavalt fotosünteesiks, mis omakorda soodustab optimaalset küpsemist.

Maatükkidele on iseloomulik vee looduslik äravool ja viinamarjade tootmiseks ettenähtud viljelusalal klassifitseeritakse maatükke selle järgi, kui hea on vee äravool või kuidas maatükid künkal või nõlval asetsevad. Sellega seoses järgitakse 4. märtsi 1937. aasta määruses, millega määratletakse kaitstud päritolunimetus „Graves“, juba esitatud tavasid. Välja on jäetud sellised geograafilised ja topograafilised asukohad, kus esineb kevadisi hallasid, kuna need asuvad Garonne’i jõest liiga kaugel või keset metsa (külmade õhumasside liikumine takistatud).

Täpselt määratletud maatükkidel tulevad kohalike viinamarjasortide omadused kõige paremini esile, need sordid on valitud aastasadade jooksul, kuna taluvad hästi säilitamist ja vananemist, mis on seotud vajadusega transportida neid tooteid pikkade vahemaade taha.

Kuigi päritolunimetusega viinamarjade viljelemiseks kasutatav pinnas on kivine, soe ja toitainevaene, mis piirab looduslikult punase veini tootmist, võimaldab see siiski sortide „Cabernet-sauvignon N“ ja „Merlot“ optimaalset küpsemist. Sealjuures on abiks ka asjaolu, et lähedal asuv Garonne’i jõgi reguleerib õhutemperatuuri. Sel viisil saadud veinidel on hea struktuur ja neid on vaja laagerdada, et need küpseksid ja nende omadused tuleksid enne tarbijani jõudmist paremini esile.

Kui maatükk asub liivasemal või savisemal pinnasel, on see sobivam selliste päritolunimetusega valgete veinide tootmiseks, mida valmistatakse peamiselt sortidest „Sauvignon B“ ja „Sémillon B“, mis annavad veinidele värskuse, millele lisandub hõrk maitse ning lillesed ja puuviljalised noodid.

Piisava saagi tagamiseks ja selleks, et viinapuid marjadega mitte üle koormata, on minimaalne istutustihedus suur, et viinamarjad küpseksid hästi ja asetseksid puudel optimaalse tihedusega.

Kaitstud päritolunimetuse „Graves“ rahvusvahelist mainet on mõjutanud ainulaadsed geograafilised ja mullastikutingimused ning lähedal asuv Bordeaux sadam, mida on traditsiooniliselt kasutatud kõnealuste veinide rahvusvaheliseks müügiks.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, koosneb 26. veebruari 2020. aasta ametliku geograafiaseadustiku (code officiel géographique) alusel Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumist: Barsac, Béguey, Bieujac, Bommes, Cadillac, Fargues, Langoiran, Loupiac, Le Pian-sur-Garonne, Preignac, Rions, Saint-Loubert, Saint-Maixant, Saint-Pierre-d’Aurillac, Sainte-Croix-du-Mont, Sauternes ning Castets et Castilloni kommuuni osa, mis vastab endise Castets-en-Dorthe’i kommuuni territooriumile enne selle ühinemist Castillon-de-Castets’ga 1. jaanuaril 2017. aastal.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib olla nimetatud suurem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.

Kõnealuse suurema geograafilise piirkonna märgistuse mõõtmed ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse märgistuse suurusest.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgetele veinidele lisatakse märge, mis vastab kääritatavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldusele veinis, nagu on määratletud liidu õigusaktides.

Ühine tunnusmärk

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Alates 2026. aasta saagikoristusest on veinide märgistusel ühine tunnusmärk, mis vastab tootjarühma Syndicat Viticole des Graves koostatud kehtivale põhikirjale ja mis tehakse kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-9297c0a9-87a6-466b-ad0e-c7d12f75277d


(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3214/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)