<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-343/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0343</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:754">EU:C:2018:754</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180920">20.9.2018</DATE> – Kohtuasi C‑343/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Fremoluc</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20180920">20. september 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Põhivabadused</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artiklid 21, 45, 49 ja 63</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/38/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 22 ja 24</KEYWORD><KEYWORD>Avalik-õigusliku asutuse ostueesõigus tema tegevuspiirkonnas paiknevate maatükkide suhtes sotsiaaleluasemete ehitamiseks</KEYWORD><KEYWORD>Eluasemete andmine eelisjärjekorras isikutele, kellel on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>tugev ühiskondlik, majanduslik, sotsiaalne või kultuuriline seos<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> sellele tegevuspiirkonnale vastava territooriumi osaga</KEYWORD><KEYWORD>Olukord, mille kõik asjaolud on liikmesriigi sisesed</KEYWORD><KEYWORD>Eelotsusetaotluse vastuvõetamatus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑343/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel’i (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) <DATE ISO="20170519">19. mai 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20170608">8. juunil 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Fremoluc NV</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Agentschap voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant (Vlabinvest APB),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vlaams Financieringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant (Vlaams Financieringsfonds),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vlaamse Maatschappij voor Sociaal Wonen NV (VMSW),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Christof De Knop jt,</HT></P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Vlaams Gewest,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja president T. von Danwitz (ettekandja), kohtunikud C. Vajda, E. Juhász, K. Jürimäe ja C. Lycourgos,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20180503">3. mai 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Fremoluc NV, esindajad: P. Peeters, R. van Cleemput, P. de Bandt ja J. Dewispelaere, <HT TYPE="ITALIC">advocaten</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Agentschap voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant (Vlabinvest APB) ja Vlaamse Maatschappij voor Sociaal Wonen NV (VMSW), esindajad: P. Hofströssler ja V. Sagaert, <HT TYPE="ITALIC">advocaten</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Vlaams Gewest, esindajad: E. Cloots, S. Sottiaux ja J. Roets, <HT TYPE="ITALIC">advocaten</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja J. Pavliš,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: H. Tserepa-Lacombe, M. Kellerbauer, L Malferrari ja F. Wilman,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada ELTL artikleid 21, 45, 49 ja 63 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46), artikleid 22 ja 24.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Fremoluc NV ning teiselt poolt Agentschap voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant’i (Flaami Brabanti maa- ja elamumajandusagentuur, Belgia, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Vlabinvest APB<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), Vlaams Financieringsfonds voor Grond- en Woonbeleid voor Vlaams-Brabant’i (Flaami Brabanti maa- ja elamumajanduspoliitika finantseerimisfond, Belgia), Vlaamse Maatschappij voor Sociaal Wonen NV (Flandria sotsiaaleluasemeid haldav asutus, Belgia), Vlaams Gewest’i (Flaami piirkond, Belgia) ning Christof De Knopi jt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>De Knop jt<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) vahel seoses küsimusega, kas kinnisvara müügileping, mille sõlmisid De Knop jt ning Vlabinvest APB pärast viimase poolt ostueesõiguse kasutamist, on kehtiv.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/38 artikkel 22 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Territoriaalne kohaldamisala<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Elamisõigus ja alaline elamisõigus hõlmavad kogu vastuvõtva liikmesriigi territooriumi. Liikmesriigid võivad elamisõigusele ja alalisele elamisõigusele kehtestada territoriaalseid piiranguid ainult juhul, kui samu piiranguid kohaldatakse ka nende kodanike suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 24 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Võrdne kohtlemine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Kui asutamislepingu ja teiseste õigusaktide erisätetes ei ole selgelt ette nähtud teisiti, koheldakse kõiki käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõtva liikmesriigi territooriumil elavaid liidu kodanikke asutamislepingu reguleerimisalas võrdselt kõnealuse liikmesriigi kodanikega. Seda õigust saavad kasutada ka pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud ja kellel on seal elamisõigus või alaline elamisõigus.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Vastavalt <DATE ISO="20140131">31. jaanuari 2014. aasta</DATE> dekreedile Flaami Brabanti puudutava maa- ja elamumajandusalase pädevuse üleandmise kohta Flaami Brabanti provintsile (decreet betreffende opdracht van de bevoegdheid inzake het voeren van een specifiek grond- en woonbeleid voor Vlaams-Brabant aan de Provincie Vlaams Brabant, <HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20140228">28.2.2014</DATE>, lk 17461) on Vlabinvest APB pädev korraldama Flaami Brabanti provintsile (Belgia) spetsiifilist maa- ja elamumajanduspoliitikat, sealhulgas viima selles provintsis ellu sotsiaaleluasemeprojekte, ning tal on selleks ostueesõigus ehituskruntide suhtes, mis paiknevad tema tegevuspiirkonna 26 kommuuni renoveerimis- ja elamuehituspiirkondades, mille määrab kindlaks Vlaams regering (Flandria valitsus, Belgia).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT><DATE ISO="20140225">25. veebruari 2014. aasta</DATE> otsus Vlabinvest APB töö- ja halduskorraldust reguleeriva provintsi määruse kohta (besluit houdende het provinciaal reglement betreffende de werking en het beheer van [Vlabinvest APB]) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/><DATE ISO="20140225">25. veebruari 2014. aasta</DATE> provintsi määrus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) määrab Vlabinvest APB tegevuspiirkonnaks Flaami Brabanti provintsi 39 kommuuni, määratleb sotsiaalse olemusega elamuehitusprojekti kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>projekti, mida rahastatakse täielikult või osaliselt […] Vlabinvest APB vahenditest, selleks et pakkuda soodsatel tingimustel kortereid või krunte<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ja määrab kindlaks sissetulekuga seotud tingimused, millele peavad potentsiaalsed üürnikud või ostjad vastama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>§1.</NO.PARAG><ALINEA>Vlabinvest APB haldusnõukogu pakub üürimiseks, pikaajaliseks rentimiseks (põlisrent) või ostmiseks Vlabinvest APB vahenditest […] rahastatud sotsiaalse olemusega elamuehitusprojektide alla kuuluvaid eluasemeid ja krunte pärast seda, kui hindamiskomisjon on potentsiaalseid üürnikke, põlisrentnikke või ostjaid hinnanud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.002"><NO.PARAG>§2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 nimetatud sotsiaalse olemusega elamuehitusprojektide alla kuuluvate eluasemete ja kruntide saamisel on absoluutne eesõigus isikutel, kellel on vastava tegevuspiirkonnaga tugev ühiskondlik, majanduslik, sotsiaalne või kultuuriline side.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Flandria valitsuse <DATE ISO="20060929">29. septembri 2006. aasta</DATE> otsuse maatükkide üleandmise tingimuste kohta Flandria sotsiaaleluasemeid haldava äriühingu ja sotsiaalkortereid ehitavate ühingute poolt Flandria eluasemeseadustiku kohaldamiseks (Besluit van de Vlaamse regering betreffende de voorwaarden voor de overdracht van onroerende goederen door de Vlaamse Maatschappij voor Sociaal Wonen en de sociale huisvestingsmaatschappijen ter uitvoering van de Vlaamse Wooncode, <HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20061113">13.11.2006</DATE>, lk 60628), muudetud Flandria valitsuse <DATE ISO="20140404">4. aprilli 2014. aasta</DATE> otsusega (Besluit van de Vlaamse regering, <HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20140711">11.7.2014</DATE>, lk 53261) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/><DATE ISO="20060929">29. septembri 2006. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artikkel 2/2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>[…] Vlabinvest APB vahenditest osaliselt rahastatud sotsiaalse olemusega elamuehitusprojektide alla kuuluvate eluasemete ja kruntide saamise eesõigus rakendub alles pärast eesõigust, mis on ette nähtud [<DATE ISO="20140225">25. veebruari 2014. aasta</DATE> provintsi määruse] artikli 2 lõikes 2 isikutele, kes vajavad eluaset ja kellel on tugev ühiskondlik, majanduslik, sotsiaalne või kultuuriline seos Vlabinvest APB tegevuspiirkonnaga.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>Selle eesõiguse reegli eesmärk on rahuldada kõige vähem kindlustatud kohaliku elanikkonna vajadusi eluaseme järele piirkonnas, kus on tegemist eriliste raskustega kinnisvaraturul. […]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Samasugune eesõiguse reegel on sätestatud Flandria valitsuse <DATE ISO="20071012">12. oktoobri 2007. aasta</DATE> otsuse sotsiaalüüri süsteemi reguleerimise kohta Flandria eluasemeseadustiku VII jaotise kohaldamiseks (Besluit van de Vlaamse regering tot reglementering van het sociale huurstelsel ter uitvoering van titel VII van de Vlaamse Wooncode, <HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20071207">7.12.2007</DATE>, lk 60428, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/><DATE ISO="20071012">12. oktoobri 2007. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) artikli 17 teises kuni kuuendas lõigus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Belgias asutatud Fremoluc sõlmis <DATE ISO="20150209">9. veebruaril 2015</DATE> samas liikmesriigis elavate De Knopi ja teistega Flaami Brabanti provintsis asuvate maatükkide ostmiseks müügilepingu edasilükkava tingimusega, et ei kasutata seadusjärgseid ostueesõigusi. Vlabinvest APB, kes vastutab selles provintsis maa- ja elamumajanduspoliitika eest, kasutas ostueesõigust ja omandas nimetatud maatükid <DATE ISO="20150714">14. juulil 2015</DATE> ning müüs seejärel need <DATE ISO="20150731">31. juulil 2015</DATE> edasi VMSW-le, kes andis samal kuupäeval Vlabinvest APB-le nende maatükkide hoonestusõiguse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Fremoluc pöördus eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brusselisse (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia), nõudega tühistada lepingud, mille Vlabinvest APB oli sõlminud <DATE ISO="20150714">14.</DATE> ja <DATE ISO="20150731">31. juulil 2015</DATE>, ning nõudega tuvastada, et <DATE ISO="20150209">9. veebruari 2015. aasta</DATE> lepingul on kõik õiguslikud tagajärjed. Eeskätt väidab Fremoluc, et <DATE ISO="20150714">14. juuli 2015. aasta</DATE> leping on absoluutselt tühine, sest see põhineb lubamatul alusel ehk maa- ja elamumajanduspoliitikal, mida teostab Vlabinvest APB ja mille raames on ette nähtud eesõiguse reegel, mis on vastuolus ELTL artiklitega 21, 45, 49 ja 63 ning direktiivi 2004/38 artiklitega 22 ja 24.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Vlabinvest APB, VMSW ja Flaami piirkond leiavad seevastu, et need sätted ei ole käesolevas kohtuasjas kohaldatavad, kuna kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi, see tähendab Belgia sisesed. Nad lisavad, et eesõiguse reegel on kohaldatav vaid Vlabinvest APB poolt sotsiaalse olemusega elamuehitusprojektide raames arendatavate kruntide ja eluasemete üleandmise etapis. Järelikult ei ole viidatud võimalik piirang asjasse puutuv põhikohtuasja staadiumis, milles käsitletakse sellise projekti realiseerimiseks ehituskruntide omandamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kuigi kõik põhikohtuasja asjaolud on Belgia sisesed, on põhikohtuasjal siiski teatav seos olukorraga, kus kohaldub liidu õigus. Eelkõige on Fremoluci vaidlustatud eesõiguse reeglit sisaldaval regulatsioonil palju sarnasust, kuid ka olulisi erinevusi võrreldes regulatsiooniga, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20130508">8. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Libert jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/11 ja C‑203/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:288">EU:C:2013:288</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nimetatud kohtuotsuse punktidele 33–35 viidates märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kõnealune reegel võib mõjutada teiste liikmesriikide kodanikke ja ettevõtjaid ning <DATE ISO="20150714">14.</DATE> ja <DATE ISO="20150731">31. juuli 2015. aasta</DATE> lepingute tühistamise korral välditaks eesõiguse reegli kohaldamist kruntide ja valmisehitatud korterite hilisemal müümisel või üürileandmisel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei välista siiski, et Euroopa Kohus võib otsustada, et liidu õigus ei ole põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Kas [ELTL] artikleid 21, 45, 49 ja 63 ja [direktiivi 2004/38] artikleid 22 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus õigusnormid, mille kohaselt tegeleb avalik-õiguslik asutus maatükkide arendusega, mille eesmärk on soodsatel tingimustel pakkuda neid turul müügiks ning anda krunte ja kortereid üürile eelisjärjekorras isikutele, kellel on tugev ühiskondlik, majanduslik, sotsiaalne või kultuuriline seos selle asutuse tegevuspiirkonnaga, kusjuures kehtivad sissetulekuga seotud tingimused, millele need isikud enamasti vastavad ja mis on sätestatud</P><?PAGE NO="5"?><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>[<DATE ISO="20140225">25. veebruari 2014. aasta</DATE> provintsi määruses] koosmõjus</P></ITEM><ITEM><P>[<DATE ISO="20060929">29. septembri 2006. aasta</DATE> otsuse] artikliga 2/2 (ja [<DATE ISO="20071012">12. oktoobri 2007. aasta</DATE> otsuse] artikli 17 teise kuni kuuenda lõiguga)?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Vlabinvest APB ja VMSW esitasid eelotsusetaotluse peale <DATE ISO="20180309">9. märtsil 2018</DATE> apellatsioonkaebuse. Hof van beroep te Brussel (Brüsseli apellatsioonikohus, Belgia), kellel on pädevus siseriiklikus õiguses ette nähtud apellatsioonkaebuse devolutiivse mõju tõttu, otsustas <DATE ISO="20180424">24. aprilli 2018. aasta</DATE> otsusega jääda eelotsusetaotluse juurde.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas ELTL artikleid 21, 45, 49 ja 63 ning direktiivi 2004/38 artikleid 22 ja 24 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis annavad ostueesõiguse maa- ja elamumajanduspoliitika eest vastutavale avalik-õiguslikule asutusele, et ta saaks omandada ehituskrunte sotsiaaleluasemete rajamiseks, ning mis sätestavad, et sotsiaaleluasemed eraldatakse vastavalt eesõiguse reeglile, mille aluseks on võimalike eluasemesaajate tugev seos territooriumi osaga, mis vastab selle asutuse tegevuspiirkonnale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Vlabinvest APB, VMSW ja Flaami piirkond väidavad, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, sest põhikohtuasjal puudub igasugune seos liidu õigusega, millega ei nõustu Fremoluc, Tšehhi valitsus ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Olgu kõigepealt tõdetud, et eelotsusetaotlus puudutab selliste EL toimimise lepingu sätete tõlgendamist, mis käsitlevad isikute liikumisvabadust, asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist, ning nende sätete rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tõlgendamist olukorras, kus kõik põhikohtuasja asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed, nagu märgib ka eelotsusetaotluse esitanud kohus. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole need EL toimimise lepingu sätted ega nende täitmiseks vastu võetud õigusaktid aga kohaldatavad olukorras, mille kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed (vt selle kohta <DATE ISO="20130508">8. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Libert jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑197/11 ja C‑203/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:288">EU:C:2013:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on märkinud, et kui liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi esitamine tähendab, et Euroopa Kohus kontrollib, kas vaidlustatav siseriiklik meede võib üldiselt pärssida teiste liikmesriikide ettevõtjate tahet kasutada kõnealuseid põhivabadusi, siis eelotsusemenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne seevastu abistada eelotsusetaotluse esitanud kohut viimase menetluses oleva konkreetse vaidluse lahendamisel, mis eeldab, et neile vabadustele saab selles vaidluses tugineda ning järelikult on tuvastatud, et kõnealused vabadused on selles vaidluses kohaldatavad (vt selle kohta <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bán</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑24/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:376">EU:C:2018:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT><DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 50–53 on Euroopa Kohus toonud esile neli olukorda, milles võib siiski olla põhikohtuasja lahendamiseks vaja tõlgendada põhivabadusi käsitlevaid aluslepingute sätteid, isegi kui kõik põhikohtuasja asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed, mistõttu ta on tunnistanud need eelotsusetaotlused vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Euroopa Kohus täpsustas, et neis neljas olukorras ei saa Euroopa Kohus, kui siseriiklik kohus ei märgi muud peale selle, et asjasse puutuvaid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse vahet tegemata selle liikmesriigi kodanike ja teiste liikmesriikide kodanike suhtes, asuda seisukohale, et põhivabadusi käsitlevate EL toimimise lepingu sätete kohta esitatud eelotsusetaotlus on siseriiklikule kohtule tarvilik tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks. Konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad tuvastada seose vaidluse – mille kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed – eseme või faktide ja kõnealuste sätete<?PAGE NO="6"?> vahel, peavad nimelt ilmnema eelotsusetaotlusest (vt selle kohta <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20170427">27. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Emmea ja Commercial Hub</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑595/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:320">EU:C:2017:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bán</NAME.CASE>, <NAME.CASE>C‑24/18</NAME.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:376">EU:C:2018:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Euroopa Kohus lisas, et niisuguse olukorra kontekstis, mis on kõne all põhikohtuasjas ja mille kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus teatama Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 sätestatud nõuetele, millistel põhjustel on tema menetluses olev vaidlus hoolimata selle puhtalt riigisisesest laadist seotud põhivabadusi käsitlevate liidu õigusnormidega viisil, mis muudab eelotsusemenetluses taotletud tõlgenduse selle vaidluse lahendamise seisukohast vajalikuks (<DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20161208">8. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eurosaneamientos jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑532/15 ja C‑538/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:932">EU:C:2016:932</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bán</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑24/18</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:376">EU:C:2018:376</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Olgu toonitatud, et need nõuded on esitatud ka Euroopa Liidu Kohtu soovitustes liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="439" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 439, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb kõigepealt märkida, et eelotsusetaotlus ei sisalda andmeid selle kohta, et põhikohtuasja olukorra puhul oleks tegemist samasuguse olukorraga, nagu on käsitletud kohtupraktikas, mis tuleneb <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 52 ja 53 viidatud <DATE ISO="20001205">5. detsembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Guimont</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑448/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:663">EU:C:2000:663</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19901018">18. oktoobri 1990. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dzodzi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/88 ja C‑197/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:360">EU:C:1990:360</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Eeskätt ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus märkinud, et ta oleks Belgia õiguse alusel kohustatud tagama Fremolucile samasuguseid õigusi, nagu on samasuguses olukorras teise liikmesriigi kodanikul liidu õiguse alusel, ega seda, et Belgia õigusaktidega oleksid liidus õiguse sätted muudetud kohaldatavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Olgu lisatud, et põhikohtuasjas on esitatud nõue tühistada Belgias asuvate maatükkide müügileping, mille on sõlminud Belgias asuvad omanikud ja selle liikmesriigi avalik-õiguslik asutus, ning hilisemad selle liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste vahel sõlmitud lepingud ning tegemist on konkreetse tsiviilõigusliku vaidlusega, mille kohta tehtav lahend on kohaldatav üksnes vaidluse pooltele. Neil asjaoludel ei kattu käesolev kohtuasi olukorraga, mida käsitleti <DATE ISO="20130508">8. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Libert jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/11 ja C‑203/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:288">EU:C:2013:288</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kohtuasjas, milles see kohtuotsus tehti, pöördus Euroopa Kohtusse Belgia konstitutsioonikohus selliste sätete tühistamise menetluses, mis olid kohaldatavad mitte üksnes oma kodanikele, vaid ka teiste liikmesriikide kodanikele, mis tähendab, et lahendil, mille see kohus pärast Euroopa Kohtu otsust tegi, on mõju ka teiste liikmesriikide kodanikele. Sellest järeldub, et eelotsusetaotlus ei käsitle ka olukorda, mida on kirjeldatud <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 51.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Veel on vaja kindlaks teha, kas eelotsusetaotlus võib puudutada olukorda, mis vastab kohtupraktikale, mis tuleneb <DATE ISO="20100601">1. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blanco Pérez ja Chao Gómez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑570/07 ja C‑571/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:300">EU:C:2010:300</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele on viidatud <DATE ISO="20161115">15. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 50. Seoses sellega tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluse vastuvõetavus sõltub viimati nimetatud kohtuotsuse punktides 54 ja 55 kirjeldatud nõuetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Neist nõuetest tuleneb, et seose tuvastamiseks ei piisa eelotsusetaotluse esitanud kohtu pelgast kinnitusest, et ei saa välistada, et teistes liikmesriikides asuvad kodanikud oleksid olnud või on huvitatud põhivabadusi käsitlevate liidu sätete kasutamisest kõnealused siseriiklikud õigusnormid kehtestanud liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks, ning seega võivad need õigusnormid, mida kohaldatakse vahet tegemata oma ja teiste liikmesriikide kodanike suhtes, tuua kaasa tagajärgi, mis ei ole selle liikmesriigi sisesed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Nimelt peavad eelotsusetaotlusest nähtuma konkreetsed asjaolud, see tähendab mitte oletuslikud, vaid kindlad tõendid, nagu kaebused või hagid, mille on esitanud teistes liikmesriikides asuvad ettevõtjad või mis puudutavad nende riikide kodanikke ning võimaldavad nõutava seose olemasolu tuvastada. Täpsemalt ei või eelotsusetaotluse esitanud kohus piirduda selliste tõendite esitamisega Euroopa Kohtule, mille põhjal ei saa välistada sellise seose olemasolu või mis abstraktselt käsitledes võivad olla sellele osutavateks kaudseteks tõenditeks, vaid peab esitama objektiivsed ja ühtelangevad tõendid, mis võimaldavad Euroopa Kohtul sellise seose olemasolu kontrollida (vt analoogia alusel <DATE ISO="20161006">6. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tecnoedi Costruzioni</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑318/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:747">EU:C:2016:747</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20180419">19. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Oftalma Hospital</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑65/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:263">EU:C:2018:263</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus piirdub aga mainimisega, et põhikohtuasjas kõne all olev eesõiguse reegel võib mõjutada teiste liikmesriikide kodanikke ja ettevõtjaid, esitamata selle kohta konkreetseid tõendeid. Eelkõige ei esita ta ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada teiste liikmesriikide kodanike, näiteks Fremoluci konkurentide huvi kasutada kõnealuseid põhivabadusi olukorras, mis on kõne all põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et ükski käesoleva otsuse punktis 20 kirjeldatud neljast olukorrast, kus põhikohtuasja lahendamiseks võib olla vaja tõlgendada aluslepingute põhivabadusi käsitlevaid sätteid, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Direktiivi 2004/38 artiklite 22 ja 24 kohta olgu märgitud, et see direktiiv reguleerib ainult liidu kodaniku sellistesse liikmesriikidesse sisenemise ja seal elamise tingimusi, mille kodanik ta ei ole (<DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coman jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑673/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:385">EU:C:2018:385</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Eelotsusetaotlusest ei nähtu kuidagi, et põhikohtuasi puudutaks muude liikmesriikide kui Belgia Kuningriigi kodanikke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei ole eelotsusetaotluses tõendatud seose olemasolu põhikohtuasja eseme või olukorra, mille kõik asjaolud on üheainsa liikmesriigi sisesed, ja ELTL artiklite 21, 45, 49 ja 63 ning direktiivi 2004/38 artiklite 22 ja 24 vahel, mille tõlgendamist taotletakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi, tuleb asuda seisukohale, et käesolev eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel’i (Brüsseli hollandikeelne esimese astme kohus, Belgia) <DATE ISO="20170519">19. mai 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>