<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-650/15 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0650</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:802">EU:C:2017:802</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20171025">25.10.2017</DATE> – KOHTUASI C‑650/15 P</P><P>PPG JA SNF VS. ECHA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20171025">25. oktoober 2017</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH)</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 57</KEYWORD><KEYWORD>Väga ohtlikud ained</KEYWORD><KEYWORD>Määratlemine</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 lõike 8 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Erand</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 punkt 15</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Akrüülamiid</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑650/15 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20151204">4. detsembril 2015</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG)</HT>, asukoht Brüssel (Belgia),</P><P><HT TYPE="BOLD">SNF SAS</HT>, asukoht Andrézieux Bouthéon (Prantsusmaa),</P><P>esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> E. Mullier, <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> R. Cana ja <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> D. Abrahams,</P><PARTY.STATUS>hagejad,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teised menetlusosalised:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)</HT>, esindajad: M. Heikkilä ja W. Broere, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> J. Stuyck ja <HT TYPE="ITALIC">advocaat</HT> S. Raes,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Madalmaade Kuningriik</HT>, esindajad: M. Bulterman ja B. Koopman,</P><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: K. Talabér-Ritz, E. Manhaeve, K. Mifsud-Bonnici ja D. Kukovec, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astujad esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud C. G. Fernlund (ettekandja), J.‑C. Bonichot, A. Arabadjiev ja E. Regan,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20170111">11. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><?PAGE NO="2"?><VISA>olles <DATE ISO="20170706">6. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>PPG<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja SNF SAS (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>SNF<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) paluvad oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20150925">25. septembri 2015. aasta</DATE> otsuse kohtuasjas PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA (T‑268/10 RENV, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:698">EU:T:2015:698</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), milles Üldkohus jättis rahuldamata nende tühistamishagi Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>kemikaaliamet<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>) <DATE ISO="20091222">22. detsembri 2009. aasta</DATE> otsuse peale, mis puudutab akrüülamiidi (EÜ nr 201‑173‑7) määratlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061218">18. detsembri 2006. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="396" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 396, lk 1</REF.DOC.OJ>)), muudetud komisjoni <DATE ISO="20090622">22. juuni 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 552/2009 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="164" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 164, lk 7</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>REACH-määrus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava ainena kooskõlas sama määruse artikliga 59 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>REACH-määruse põhjendus 41 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Rakendatavuse eesmärgil ja vaheainete erilist iseloomu arvestades tuleks nende ainete registreerimisele kehtestada erinõuded. Polümeerid tuleks vabastada registreerimisest ja hindamisest seniks, kuni praktilisel ja kuluefektiivsel viisil ning kindlatele tehnilistele ja kehtivatele teaduslikele kriteeriumidele tuginedes on võimalik välja valida sellised polümeerid, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele või keskkonnale, ja need tuleks edaspidi registreerida.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Selle määruse artikkel 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kohaldamine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>isoleerimata vaheained;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained arvatakse välja</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>VII jaotisest.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="002.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>II ja VI jaotise sätteid ei kohaldata polümeeride suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle määruse artiklis 3 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>15)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">vaheaine</HT> – aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>süntees<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>):</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">isoleerimata vaheaine</HT> – vaheaine, mida ei eemaldata sünteesi jooksul tahtlikult (välja arvatud proovivõtuks) seadmetest, milles süntees toimub. Sellised seadmed hõlmavad reaktsioonianumat, selle lisaseadmeid ja mis tahes seadmeid, mille kaudu aine (ained) liigub (liiguvad) pideva voona või perioodiliselt, samuti torustikku aine ühest anumast teise üleviimiseks järgmise reaktsiooniastme jaoks; seadmed ei hõlma mahuteid ja teisi anumaid, milles ainet (aineid) pärast tootmist hoitakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine</HT> – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mille puhul vaheaine tootmine ja teise (teiste) aine (ainete) sünteesimine sellest vaheainest toimub ühes ja samas tegevuskohas, mida käitab üks või mitu juriidilist isikut;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">transporditav isoleeritud vaheaine</HT> – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mida transporditakse tegevuskohtade vahel või tarnitakse teistesse tegevuskohtadesse;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tegevuskoht</HT> – tegevuse asukoht; juhul kui aine (ainete) tootjaid on rohkem kui üks, kasutatakse ühiselt teatud infrastruktuure ja seadmeid;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>REACH-määruse artikkel 17 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete registreerimine<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine tootja, kes toodab ainet vähemalt ühe tonni aastas, esitab ametile kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine kohta registreerimisdokumendid.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kohapeal kasutatava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet sellises ulatuses, nagu tootjal on võimalik ilma lisakatseid tegemata esitada:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tootjat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vaheaine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>vaheaine klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktile 4;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kättesaadav olemasolev teave vaheaine füüsikalis-keemiliste ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate omaduste kohta. Uuringute aruande kättesaadavuse korral esitatakse uuringu kokkuvõte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>kasutusala lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>üksikasjad kohaldatud riskijuhtimismeetmete kohta.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõiget 2 kohaldatakse ainult kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja kinnitab, et ainet toodetakse ja kasutatakse ainult rangelt ohjatud tingimustes ning et aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul. Kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid.</ALINEA><ALINEA>Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>REACH-määruse artikkel 18 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Transporditavate isoleeritud vaheainete registreerimine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="018.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Transporditava isoleeritud vaheaine tootja või importija, kes toodab või impordib vaheainet vähemalt ühe tonni ainet aastas, esitab ametile registreerimisdokumendid transporditava isoleeritud vaheaine kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Transporditava isoleeritud vaheaine registreerimisdokumendid sisaldavad kogu järgmist teavet:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tootjat või importijat identifitseerivad andmed vastavalt VI lisa punktile 1;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vaheaine identifitseerimisandmed vastavalt VI lisa punktidele 2.1–2.3.4;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>vaheaine klassifikatsioon vastavalt VI lisa punktile 4;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kättesaadav olemasolev teave vaheaine füüsikalis-keemiliste ning inimeste tervist või keskkonda mõjutavate omaduste kohta. Uuringute aruande kättesaadavuse korral esitatakse uuringu kokkuvõte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>kasutusala lühikirjeldus vastavalt VI lisa punktile 3.5;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>kohaldatud ja kasutajale soovitatud riskijuhtimismeetmeid käsitlev teave vastavalt lõikele 4.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="018.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Transporditava isoleeritud vaheaine, mille kogus ületab 1000 tonni aastas tootja või importija kohta, registreerimisdokumendid sisaldavad lisaks lõike 2 alusel nõutud teabele ka VII lisas kirjeldatud teavet.</ALINEA><ALINEA>Kõnealuse teabe kogumisel kohaldatakse artiklit 13.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse üksnes transporditavate isoleeritud vaheainete suhtes, kui tootja või importija tõendab ise või kinnitab, et kasutaja on talle tõendanud, et teis(t)e aine(te) süntees antud vaheainest toimub teistes tegevuskohtades järgmistel rangelt ohjatud tingimustel:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine on tehniliste vahenditega rangelt eraldatud kogu tema kasutustsükli jooksul, mis hõlmab tootmist, puhastamist, seadmete puhastamist ja hooldust, proovi võtmist, analüüsimist, seadmete või anumate täitmist ja tühjendamist, jäätmete kõrvaldamist või puhastamist ja ladustamist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kasutatakse selliseid ohjemeetmeid, millega vähendatakse aine emissiooni ja igasuguseid sellest tulenevaid kokkupuuteid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ainet käsitleb üksnes nõuetekohaselt koolitatud ja volitatud personal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>koristamise ja hoolduse puhul kasutatakse enne süsteemi avamist ja sellesse sisenemist erimenetlusi, näiteks puhastamist ja pesemist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>õnnetusjuhtumite ja jäätmete tekkimise puhul kasutatakse emissiooni ja sellest tuleneva kokkupuute minimeerimiseks puhastamise või koristamise ja hoolduse jooksul ohjemeetmeid;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>aine käitlemise menetlused on hästi dokumenteeritud ning tegevuskoha käitaja range järelevalve all.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>Kui esimeses lõigus nimetatud tingimused ei ole täidetud, sisaldab registreerimistaotlus artiklis 10 kirjeldatud teavet.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>REACH-määruse VII jaotises <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Autoriseerimine<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> asuvad eelkõige selle määruse artiklid 56–64.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse artikli 56 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Tootja, importija või allkasutaja ei vii ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, kui see aine on kantud XIV lisasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine või segu või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on autoriseeritud vastavalt artiklitele 60–64, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>aine või segu või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on vabastatud XIV lisas esitatud autoriseerimisnõudest vastavalt artikli 58 lõikele 2, või</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artikli 57 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>XIV lisasse kantavad ained<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> sõnastus on järgmine:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Järgmised ained võib kanda XIV lisasse artiklis 58 sätestatud korras:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks aineteks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria mutageenseteks aineteks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>ained, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused või millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused ning mis ei vasta punktide d või e kriteeriumidele, mille kohta on olemas teaduslikud andmed, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui punktides a–e loetletud ainete poolt avaldatav mõju, ning mis määratakse kindlaks üksikjuhtumipõhiselt artiklis 59 sätestatud korras.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>REACH-määruse artikkel 59 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Artiklis 57 osutatud ainete määratlemine<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="059.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud korda kohaldatakse artiklis 57 osutatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemiseks ja loetelu koostamiseks kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse. […]</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="059.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Mis tahes liikmesriik võib koostada vastavalt XV lisale toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning edastada selle ametile. […]</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="059.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Märkuste tegemise või saamise korral suunab amet toimiku liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 5 osutatud 60-päevase perioodi lõppemisest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriikide komitee jõuab 30 päeva jooksul alates toimiku suunamisest aine määratlemise suhtes ühehäälsele kokkuleppele, lisab amet aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon aine määratlemist käsitleva ettepaneku eelnõu kolme kuu jooksul alates liikmesriikide komitee arvamuse saamisest. Lõplik otsus aine määratlemise kohta võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.010"><NO.PARAG>10.</NO.PARAG><ALINEA>Amet avaldab lõikes 1 osutatud loetelu oma veebilehel ja ajakohastab seda viivitamata pärast seda, kui on tehtud otsus aine loetellu kandmise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>REACH-määruse artiklid 60–64 puudutavad autoriseerimismenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Komisoni <DATE ISO="20110414">14. aprilli 2011. aasta</DATE> määruses nr 366/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa (akrüülamiid) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="101" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 101, lk 12</REF.DOC.OJ>), nähakse ette sellesse tabelisse kande 60 lisamine:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><TBL NO.SEQ="0001" COLS="2" CLASS="GEN"><CORPUS><ROW><CELL COL="1"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>60. CASi nr 79‑06-1</CELL><CELL COL="2">Ei tohi turule viia ega kasutada ainena ega segu koostisainena mörtides, kui nimetatud aine sisaldus on 0,1 massiprotsenti või rohkem, pärast <DATE ISO="20121105">5. novembrit 2012</DATE>.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></CELL></ROW></CORPUS></TBL></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Vaidluse taust</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 1–10 ilmneb, et kemikaaliamet lisas vaidlusaluse otsusega akrüülamiidi nende ainete nimekirja, mis tuleb kanda REACH-määruse XIV lisasse, kuna tegu on ainega, mida klassifitseeritakse 2. kategooria kantserogeeni ja 2. kategooria mutageenina.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>PPG ja SNF esitasid <DATE ISO="20100610">10. juunil 2010</DATE> hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20110921">21. septembri 2011. aasta</DATE> määrusega kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑268/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:508">EU:T:2011:508</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), jättis Üldkohus PPG ja SNFi hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tühistas <DATE ISO="20130926">26. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑625/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:594">EU:C:2013:594</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) <DATE ISO="20110921">21. septembri 2011. aasta</DATE> kohtumääruse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑268/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:508">EU:T:2011:508</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), saatis asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks ja jättis kohtukulude küsimuse edaspidiseks lahendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik ja komisjon esitasid menetlusse astuja seisukohad vastavalt <DATE ISO="20140916">16. septembril 2014</DATE> ja <DATE ISO="20140917">17. septembril 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega lükkas Üldkohus tagasi kemikaaliameti esitatud vastuvõetamatuse vastuväite, jättis PPG ja SNFi hagi rahuldamata ning mõistis viimastelt välja kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Poolte nõuded Euroopa Kohtus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>PPG ja SNF paluvad Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada vaidlusalune otsus või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja kemikaaliametilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Kemikaaliamet palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja PPG-lt ja SNFilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Apellatsioonkaebus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Esimene väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>PPG ja SNF väidavad, et Üldkohus rikkus õigusnormi, tõlgendades ebaõigesti mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, mis on sätestatud REACH-määruse artikli 3 punktis 15. Üldkohus olevat vaidlustatud kohtuotsuse punktides 54–58 ja 66–68 lisanud tingimuse, mida nimetatud sättes ei olnud ette nähtud. Nimetatud täiendav tingimus piirab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> üksnes nende ainetega, mille <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>peamine eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> keemilises protsessis on toota teist ainet. Selle täienduse tagajärjel välistatakse vaheainete kategooriast kõik ained, mida on sünteesitud eesmärgiga teostada kindlat funktsiooni, mis vastab selle aine lõppkasutusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Üldkohtu tõlgenduse tagajärjel keeldutakse vaheainena kvalifitseerimast akrüülamiidi, mida kasutatakse polüakrüülamiidi saamiseks hermetiseerimise eesmärgil. Nimetatud keeldumise põhjendus on seotud asjaoluga, et taolises olukorras akrüülamiidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>ei kasutata eesmärgiga toota<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> polüakrüülamiidi, vaid et see on nimetatud monomeeri <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>lõppkasutamine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Selle tõlgenduse tagajärjel keeldus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–58 vaheaineks kvalifitseerimast akrüülamiidi, mida kasutatakse polüakrüülamiidi tootmiseks, kui viimast kasutatakse seejärel elektroforeesi geelide valmistamiseks, kuna selle muutmise lõppeesmärk ei ole polüakrüülamiidi tootmine, vaid molekulide analüütiline eraldamine elektroforeesi teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Nii toimides on Üldkohus segamini ajanud ühelt poolt akrüülamiidi kasutamise polüakrüülamiidi tootmiseks ja teiselt poolt polüakrüülamiidi kasutusotstarbe, st hermeetikuna ja elektroforeesis kasutamise. Üldkohus samastas algse aine töötlemise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>peamise eesmärgi<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ja sünteesitud aine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>peamise kasutamise<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Keeldudes määratlemast monomeeri vaheainena, on Üldkohus vaikimisi järeldanud, et see aine eksisteerib edasi ka pärast polümerisatsiooni, vastupidi sellele, mida järeldas Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20090707">7. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>S.P.C.M. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑558/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:430">EU:C:2009:430</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 34.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>PPG ja SNF väidavad, et Üldkohtu tõlgendus on vastuolus REACH-määruse eesmärgiga ja kemikaaliameti dokumendiga <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Vaheainete juhend<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> (dokument ECHA-2010-G-17-FR). Vaheainete suhtes kehtib erikord eelkõige praktilistel põhjustel, mis on esitatud nimetatud määruse põhjenduses 41, ja seda iseloomustavad esiteks nimetatud määruse artiklites 17 ja 18 kehtestatud registreerimise eritingimused ning teiseks sama määruse VII jaotisest tehtud erand.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Selle erandkorra mõte on, et kokkupuude nende ainetega on piiratud, mis omakorda tähendab, et võrreldes teiste ainetega on risk nende puhul väiksem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Kemikaaliamet ja komisjon vaidlevad PPG ja SNFi argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Määramaks kindlaks, kas esimene väide, et on rikutud õigusnormi REACH-määruse artikli 3 punktis 15 määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> tõlgendamisel, on põhjendatud, tuleb meelde tuletada, et selles määruses kasutatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> nimisõnana, mis märgib teatud aineid, millele nende kasutamise tõttu kohaldatakse erikorda, mida iseloomustab nimetatud määruses sätestatud teatud kohustuste leevendamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Vastavalt REACH-määruse artikli 3 punktis 15 esitatud määratlusele kohaldatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ainele, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks keemilise protsessi teel, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>sünteesiks<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Täiendavalt jagatakse REACH-määruse artikli 3 punktis 15 vaheained kolmeks kategooriaks. Esimene neist on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>isoleerimata vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> ja see käsitleb vaheainet, mida ei eemaldata tahtlikult seadmetest, milles tema suhtes süntees toimub. REACH-määrust ei kohaldata nimetatud määruse artikli 2 lõike 1 punkti c alusel nimetatud esimesele kategooriale. Teine kategooria <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> hõlmab kõiki vaheaineid, mille tootmine ja süntees toimub samas tegevuskohas. Kolmas kategooria <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>transporditav isoleeritud vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> puudutab kõiki vaheaineid, mida transporditakse tegevuskohtade vahel. REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punkti b alusel ei kohaldata selle määruse VII jaotist teise ja kolmanda kategooria vaheainetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Neist asjaoludest ilmneb, et REACH-määruse artikli 3 punktiga 15 kehtestatakse kolm tingimust, et ainet saaks lugeda vaheaineks. Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 56, puudutab esimene tingimus vaheaine tootmise ja kasutamise eesmärki, milleks on vaheaine muutmine teiseks aineks. Teine tingimus puudutab selle muutmise asetleidmise tehnilist viisi, see tähendab keemilist protsessi, mida nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>sünteesiks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Kolmas tingimus piirab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> ulatust selliste ainete kasutamisega, mis jäävad kontrollitud keskkonda, kas siis seadmesse, milles see sünteesiti, või tegevuskohta, kus toimus tootmine ja süntees või kuhu seda transporditi, kusjuures REACH-määruse artikli 3 punktis 16 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>tegevuskoht<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>tegevuse asukoht<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, kuhu on paigaldatud infrastruktuur ja seadmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Siinses asjas leidis Üldkohus eelmises punktis kirjeldatud kahe esimese tingimuse kohta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>[REACH-]määruse […] artikli 3 punktis 15 sätestatud vaheaine määratlusest [ilmneb], et aine määratlemine vaheainena sõltub selle tootmise eesmärgist ja selle kasutamisest. [S]elle määratluse kohaselt [on] vaheaine aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga viia läbi süntees<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Selle hinnanguga, mida sisuliselt korrati vaidlustatud kohtuotsuse punktides 67 ja 68, tõlgendas Üldkohus õigesti mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, ja vastupidi PPG ja SNFi väidetele ei rikkunud sellega seoses õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Etteheited vaidlustatud kohtuotsuse punktide 50–58 kohta, mis puudutavad Üldkohtu hinnangut esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetavusele, kritiseerivad sisuliselt põhjendusi, mille alusel Üldkohus keeldus järeldamast, et akrüülamiidi kasutatakse eranditult vaheainena. Sellega seoses, olles vaidlustatud kohtuotsuse punktis 51 sedastanud, et 99,9% akrüülamiidist kasutatakse vaheainena, märkis Üldkohus ülejäänud osas, et selle aine kasutamist mördisegudes ja elektroforeesi geelide valmistamiseks ei saa lugeda vaheainena kasutamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Mis puudutab mördisegusid, siis järeldas Üldkohus sisuliselt, et ehkki akrüülamiidi kasutamine tähendab selle aine keemilist muutmist polüakrüülamiidiks, siis ei olnud selle protsessi peamine eesmärk toota polüakrüülamiidi, vaid saavutada hermeetiku funktsiooni, mis vaidlustatud kohtuotsuse punkti 52 kohaselt seisneb eelkõige vee sissetungimiskohtade kinnikatmises, betoonrajatiste parandamises ja niiskuskahjude tõrjes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Üldkohus järeldas niisiis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 54, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>[REACH‑]määruse […] artikli 3 punktis 15 esitatud määratluse kohaselt [on] vaheaine aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga viia läbi süntees. Käesolevas asjas vastab tõele, et akrüülamiidil põhinevat hermeetikut kasutatakse ühe teise aine valmistamisel, mille käigus ta ise muudetakse selleks teiseks aineks, st polümeeriks. Siiski, nagu kinnitab kemikaaliamet, ei kasutata akrüülamiidi eesmärgiga, et see ise oleks sünteesi objekt [REACH-]määruse […] artikli 3 punkti 15 tähenduses. Seda ei kasutata eesmärgiga toota seda teist ainet, vaid keemilise protsessi peamine eesmärk on veekindla aine loomine, mis tekib, kui akrüülamiidil põhinev hermeetik polümeriseeritakse. Polümerisatsiooni käigus tahkestub see veekindlaks jäigaks geeliks, mida kasutatakse hermetiseerimise teostamisel. Akrüülamiidi kui hermeetiku kasutamine ei ole seega vaheaine kasutamine, vaid aine lõppkasutamine<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Siiski tuleb märkida, et kuna aine valmistamise ja kasutamise või tarbimise käigus taotletud eesmärk on muuta see mingiks muuks aineks, on täidetud nimetatud määruse artikli 3 punktist 15 tulenev esimene tingimus aine määratlemiseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>vaheaineks<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>. REACH-määruse artikli 3 punktis 15 ei ole ühtegi täiendavat kriteeriumi, mis võimaldaks aineid eristada selle eesmärgi peamise või kaasneva laadi alusel, ega uurida, kas keemiline protsess, mille käigus aine muudetakse teiseks aineks, läheb segamini nimetatud aine lõppkasutusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kuna Üldkohus ei nõustunud akrüülamiidi määratlema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>vaheaineks<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> protsessis, mille käigus muudetakse see polüakrüülamiidiks, et seda hermeetikuna kasutada, on Üldkohus lisanud tingimuse, mida REACH-määruse artikli 3 punktis 15 ei ole sätestatud, ning on nimetatud sätet valesti tõlgendanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Siiski ei oma see õigusnormi rikkumine mõju vaidlustatud kohtuotsuse kehtivusele, kuna see puudutab täiendavaid põhjendusi. Nimelt järgnevad apellatsioonkaebuse esimese väite esemeks olevates vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50–58 esitatud põhjendused, mis puudutavad esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetavust, vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43 esitatud vaidlustamata järeldusele, et vaidlusalune otsus võib otsest mõju avaldada selle aine tarnijate õiguslikule olukorrale. Nimetatud otsene mõju tuleneb REACH-määruse artikli 31 lõike 9 punktis a sätestatud teavitamiskohustusest, kuna REACH-määruse artiklis 59 käsitletud menetluse kohaselt aine tuvastamine on uus teave, mis võib tekitada neile tarnijatele kohustuse ajakohastada viidatud artiklis 31 käsitletud ohutuskaart. Sellest tuleneb, et apellatsioonkaebuse esimene väide, mis puudutas vaidlustatud kohtuotsuse punkte 50–58, on edutu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb esimene väide osalise põhjendamatuse ja osalise edutuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Teine väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teise väitega, mis on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 64–71 ja 77 vastu, heidavad PPG ja SNF Üldkohtule ette, et kohus ei võtnud seisukohta nende etteheite suhtes, et ta on rikkunud REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punkti b ja seega oma põhjendamiskohustust. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole põhjendusi, miks selles sättes selge sõnastusega esitatud erand ei hõlma nimetatud määruse artiklit 59.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kemikaaliamet ja komisjon väidavad, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused on piisavad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb, et Üldkohtul lasuv põhjendamiskohustus paneb talle kohustuse näidata selgelt ja üheselt oma arutluskäiku, võimaldamaks huvitatud isikutel tehtud kohtuotsuse põhjendusi mõista ja Euroopa Kohtul oma kohtulikku kontrolli teostada (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040107">7.1.2004</DATE>, <NAME.CASE>Aalborg Portland jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:6">EU:C:2004:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0372">372</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170601">1.6.2017</DATE>, <NAME.CASE>Universidad Internacional de la Rioja <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/17 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:415">EU:C:2017:415</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Siinses asjas esitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63 PPG ja SNFi argumendid REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punkti b rikkumise kohta ning seejärel punktides 64–71 põhjendused, mille alusel Üldkohus leidis, et need argumendid ei ole põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Seega ilmneb vaidlustatud kohtuotsuse põhjendustest selgelt ja üheselt Üldkohtu arutluskäik talle esitatud hagi esimese väite tagasilükkamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Niisiis tuleb apellatsioonkaebuse teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kolmas väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kolmas väide on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 64–71 ja 77 vastu ning PPG ja SNF väidavad, et REACH-määruse tõlgendus, millest Üldkohus lähtus, kui ta keeldus järeldamast, et vaheained on vabastatud sama määruse artiklis 59 sätestatud määratlemise menetlusest, on ilmselgelt vastuolus nimetatud määruse artikli 2 lõike 8 punktiga b. Viidatud säte käsitleb nimetatud määruse kogu VII jaotist ilma erandita. Kui liidu seadusandja oleks soovinud välistada määratlemise menetluse vaheainetele ette nähtud erandi kohaldamisalast, oleks ta selle kohta andnud selge sätte. Kuna nimetatud sätte sõnastus ei ole sugugi ebamäärane, ei ole tarvis kasutada muid tõlgendusmeetodeid kui grammatiline tõlgendamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>PPG ja SNF väidavad, et kuna Üldkohus järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 65, et REACH-määruse artikli 59 alusel võib kõigi vaheainete suhtes, mida saab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>aineks<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> määratleda, kohaldada selles sättes ette nähtud määratlemise menetlust, ehkki see artikkel 59 kuulub REACH-määruse VII jaotisesse, siis on Üldkohus nimetatud artiklit rikkunud. Asjaolu, et ainel on nimetatud määruse artiklis 57 käsitletud väga ohtlikud olemuslikud omadused, ei anna kemikaaliametile õigust seda määrust rikkuda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>PPG ja SNFi sõnul on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66 Üldkohtu poolt REACH-määruse artiklile 59 antud tõlgendus vale. Ainet on võimalik lisada kandidaatainete loetellu, täpsustades, et see lisamine ei mõjuta nimetatud aine kasutamist vaheainena. Kuna vaheaineid ei lisata nimetatud määruse XIV lisasse, ei ole põhjust kanda neid loetellu, mille eesmärk on aineid lisada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69 Üldkohtu poolt tehtud järeldus, et REACH-määruse artikkel 57 puudutab ainete olemuslikke omadusi, ei oma tähtsust nimetatud määruse artikli 2 lõike 8 punkti b kohaldamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kemikaaliamet ja komisjon vaidlevad PPG ja SNFi argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmandale väitele vastamiseks tuleb meelde tuletada konteksti, milles REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punktis b ette nähtud erandit kohaldatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt on määruse eesmärk tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, kaasa arvatud ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Selleks näeb sama määrus ette keemiliste ainete ühtse kontrollisüsteemi, mis hõlmab nende ainete registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja nende ainete võimalikke kasutuspiiranguid (vt muu hulgas kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170315">15.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Polynt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:207">EU:C:2017:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Nagu on muu hulgas rõhutatud REACH-määruse põhjendustes 69 ja 70, pöörab määrus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>väga ohtlikele<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> ainetele erilist tähelepanu. Nende ainete suhtes on kohaldatav määruse VII jaotises ette nähtud autoriseerimiskord. Nimetatud määruse artiklist 55 nähtub, et autoriseerimiskorra eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170315">15.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Polynt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:207">EU:C:2017:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Autoriseerimiskorra esimene etapp on väga ohtlike ainete määratlemine vastavalt REACH-määruse artiklis 57 kehtestatud kriteeriumidele. Teine etapp on nende ainete kandmine autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu, mis moodustab määruse XIV lisa, ning kolmas ja viimane etapp puudutab menetlust, mis vajaduse korral viib väga ohtliku aine autoriseerimiseni (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170315">15.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Polynt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑323/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:207">EU:C:2017:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Kooskõla tagamiseks REACH-määruse VII jaotises ette nähtud autoriseerimiskorra ja muude liidu seadusandlike või määrusandlike sätete vahel, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist või keskkonda keemiliste ainete kasutamisest tulenevate riskide eest, lubab sama määruse artikli 58 lõige 2 vabastada teatavad kasutusalad või kasutuskategooriad autoriseerimise nõudest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>eeldusel, et risk on nõuetekohaselt ohjatud ühenduse olemasolevate [spetsiifiliste] õigusaktide alusel, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega.<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> See vabastamise mehhanism viitab lahutamatule seosele aine ja selle kasutusalade või kasutuskategooriate vahel (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170713">13.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>VECCO jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑651/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:543">EU:C:2017:543</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Peale REACH-määruse artikli 58 lõikes 2 tehtud konkreetse vabastuse kehtestatakse selle määruse artikli 2 lõike 8 punktis b üldine vabastus, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>[k]ohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained arvatakse välja […] [nimetatud määruse] VII jaotisest<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Kui viimati nimetatud sätet grammatiliselt tõlgendada, nagu teevad PPG ja SNF, peaks see viima järelduseni, et mis tahes kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine ja transporditav isoleeritud vaheaine on sellel põhjusel automaatselt arvatud välja kõigist REACH-määruse VII jaotise sätetest. Niisiis ei<?PAGE NO="12"?> kehtiks sellisele ainele nimetatud määruse artiklis 59 sätestatud määratlemise menetlus, ja seda vaatamata sellele, et aine oma olemusliku omaduse tõttu kuulub selle määruse artikli 57 alla ja seda tuleks seetõttu lugeda väga ohtlikuks. Samuti ei kohaldataks taolisele ainele REACH-määruse VII jaotise 2. ja 3. peatükis käsitletud autoriseerimismenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Selline grammatiline tõlgendamine on ilmselgelt vastuolus REACH-määruse eesmärgiga kaitsta tervist ja keskkonda, mida meenutati käesoleva kohtuotsuse punktides 54 ja 55. Pealegi on see vastuolus nimetatud määruse ülesehitusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 85–87, tuleneb REACH‑määruse artikli 3 punkti 15 (mis määratleb mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>) ja selle määruse VII jaotise sätete koostoimes tõlgendamisest, et määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud väljaarvamist tuleb lugeda vaid kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete ja transporditavate isoleeritud vaheainete kasutusega seotud väljaarvamiseks. See väljaarvamine ei kehti niisiis VII jaotise sätetele, mis reguleerivad aineid seoses muude teguritega kui nende kasutusalad või kasutuskategooriad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt puudutab REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud erand üksnes selle määruse VII jaotise 2. ja 3. peatükis ette nähtud autoriseerimismenetlust. Selle menetluse eesmärk on nimelt piirata konkreetse väga ohtliku aine puhul kasutusalasid ja kasutuskategooriaid, millele võib autoriseeringu anda, ilma et see mõjutaks eelkõige REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punktis b esitatud üldist erandit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Seevastu ei kehti see erand REACH-määruse VII jaotise sätetele, mis reguleerivad aineid nende olemuslike omaduste põhjal. Nimetatud määruse artikli 2 lõike 8 punktiga b ei ole seega vastuolus, kui aine võidakse määratleda väga ohtliku ainena nende kriteeriumide põhjal, mis on sätestatud viidatud määruse artiklis 57, ja seda isegi siis, kui ainet kasutatakse kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena või transporditava isoleeritud vaheainena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 83, ilmneb REACH-määruse ettevalmistavatest materjalidest, et ühelt poolt autoriseerimismenetluse ning teiselt poolt erandi, mis on tehtud kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena või transporditava isoleeritud vaheainena kasutatud ainetele, vahelise seose mõte seisneb selles, et need kasutusalad ei ole oma laadi poolest probleemsed ning neid võib seetõttu välja arvata autoriseerimismenetlusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Seetõttu võis Üldkohus õigusnormi rikkumata järeldada vaidlustatud kohtuotsuse punktis 66, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>[REACH-]määruse […] artikli 3 punktis 15 sätestatud vaheaine määratlusest [ilmneb], et aine määratlemine vaheainena sõltub selle tootmise eesmärgist ja selle kasutamisest. Nagu juba meelde tuletati […], siis on selle määratluse kohaselt vaheaine aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga viia läbi süntees. Kuna mis tahes ainet võib põhimõtteliselt toota ja kasutada või tarbida keemilistes protsessides eesmärgiga […] viia läbi süntees, siis asjaolu, et teatud ainel on kindlas olukorras vaheaine staatus, ei saa välistada seda ainet määratlemise menetlusest, mis on ette nähtud [selle] määruse […] artiklis 59.<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Kuna see õiguslik põhjendus on piisav, et seaduslikult põhjendada esimeses astmes esitatud esimese väite tagasilükkamist, siis ilmneb sellest, et apellatsioonkaebuse kolmas väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Neljas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>PPG ja SNF heidavad Üldkohtule ette, et see lükkas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 69–79 tagasi argumendid, milles nad väitsid, et kemikaaliamet on teinud ilmse hindamisvea, jättes arvestamata andmetega, mis on esitatud REACH-määruse XV lisa kohaselt koostatud toimikus. Nimelt leidis Üldkohus, et selle määruse XV lisas esitatud andmed ei olnud asjassepuutuvad, et määratleda ainet selle määruse artikli 59 järgses menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>See seisukoht on väär. Nimelt on sellise toimiku koostamine aine autoriseerimismenetluse esimene etapp ning see peaks sisaldama kogu asjassepuutuvat teavet, et määrata kindlaks, kas aine tuleb lisada kandidaatainete loetellu ja REACH-määruse XIV lisasse. Vastavalt selle määruse XV lisale peab aine olemuslike omaduste all esitama kasutamise, kokkupuute, alternatiivsete ainete ja riskide alase teabe.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Siinses asjas ilmneb kemikaaliametile kättesaadavatest asjaoludest, et akrüülamiidi kasutatakse üksnes vaheainena. PPG ja SNFi sõnul oli kemikaaliametil kohustus hinnata neid asjaolusid hoolikalt ja erapooletult (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19911121">21.11.1991</DATE>, <NAME.CASE>Technische Universität München,</NAME.CASE> <NO.CASE>C‑269/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:438">EU:C:1991:438</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Viidatud asjaolud tõendasid, et REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud erandi kohaldamise tingimused olid täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Kemikaaliamet ja komisjon vaidlevad sellele argumentatsioonile vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Nii nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 63 on märgitud, ei ole REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punktiga b vastuolus see, kui ainet võidakse määratleda väga ohtliku ainena nende kriteeriumide põhjal, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklis 57, ja seda isegi siis, kui ainet kasutatakse kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena või transporditava isoleeritud vaheainena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Üldkohus ei ole seega õigusnormi rikkunud, kui ta märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>isegi kui [Madalmaade Kuningriigi poolt selle määruse XV lisa alusel koostatud] toimikus mainiti näiteid kõnealuse aine kasutamisest üksnes vaheainena, siis ei oleks see asjassepuutuv, et määratleda akrüülamiidi kui väga ohtlikku ainet, mis vastab [selle] määruse […] artiklis 57 esitatud kriteeriumidele, kuna kõnealune teave ei puuduta akrüülamiidi olemuslikke omadusi.<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Samal põhjusel ei ole õigusnormi rikutud ka analoogsetes põhjendustes, mis on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 70 ja 77.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Seega tuleb neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Viies ja kuues väide</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte argumendid</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Viienda väitega kritiseerivad PPG ja SNF vaidlustatud kohtuotsuse punkti 93, milles Üldkohus lükkas tagasi nende argumendid proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta. Nad leiavad, et vaidlusaluse otsusega võrreldes esines vähem piirav alternatiiv, mis seisnes akrüülamiidi lisamises kandidaatainete loetellu, tingimusel et nimetatud määratlemine ja loetellu lisamine ei avaldanud mõju aine kasutamisele vaheainena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Kuuenda väitega märgivad PPG ja SNF, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 93 on ebapiisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Kemikaaliamet ja komisjon vaidlevad neile argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Nii nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 62 märgiti, on REACH-määruse VII jaotise 2. ja 3. peatükis ette nähtud autoriseerimismenetluse eesmärk piirata konkreetse väga ohtliku aine puhul kasutusalasid ja kasutuskategooriaid, millele võib autoriseeringu anda, ilma et see mõjutaks eelkõige REACH-määruse artikli 2 lõike 8 punktis b esitatud üldist erandit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tähendaks see, kui aine kantakse nende ainete loetellu, mis on määratletud, et neid hiljem lisada selle määruse XIV lisasse, koos märkega, et see kanne ei mõjuta sama määruse artikli 2 lõike 8 punkti b alusel vabastuse saanud kasutusalasid, üksnes juba REACH-määrusest tuleneva kordamist. Nii nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 116, ei omaks selline meede proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel mingit tähendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et lükates vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93 tagasi PPG ja SNFi argumendid põhjendusega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>seadusandja kehtestas erinormid vaheainete kohta [REACH-määruse] artikli 2 lõike 1 punktis c ja artikli 2 lõike 8 punktis b<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, ei ole Üldkohus õigusnormi rikkunud ning on täitnud oma põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb viies ja kuues väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Kõikidest eeltoodud kaalutlustest järeldub, et apellatsioonkaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 140 lõike 1 kohaselt, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Kuna kemikaaliamet on PPG-lt ja SNFilt kohtukulude väljamõistmist nõudnud ning viimased on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud neilt välja mõista.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Jätta esimeses astmes menetlusse astunud Madalmaade Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) ja SNF SAS-i kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Madalmaade Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>