<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-271/10 R</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62010TJ0271</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:180">EU:T:2018:180</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20180411">11.4.2018</DATE> – Kohtuasi T‑271/10 RENV [<HT TYPE="ITALIC">Väljavõtted</HT>]</HT></P><P><HT TYPE="SC">H <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20180411">11. aprill 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Ühine välis- ja julgeolekupoliitika</KEYWORD><KEYWORD>EUPMi Bosnias ja Hertsegoviinas lähetatud isikkoosseisu liige</KEYWORD><KEYWORD>Üleviimisotsus</KEYWORD><KEYWORD>EUPMi juhi pädevus otsustada lähetatud isikkoosseisu liikme üleviimine</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendamiskohustus</KEYWORD><KEYWORD>Võimu kuritarvitamine</KEYWORD><KEYWORD>Ilmne hindamisviga</KEYWORD><KEYWORD>Psühholoogiline ahistamine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑271/10 RENV,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">H</HT>, esindaja: advokaat M. Velardo,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Nõukogu</HT>, esindajad: A. Vitro ja F. Naert,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P>mille ese on esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) Bosnias ja Hertsegoviinas personalijuhi allkirjastatud <DATE ISO="20100407">7. aprilli 2010. aasta</DATE> otsus viia hageja üle Banja Luka (Bosnia ja Hertsegoviina) piirkondlikku büroosse <HT TYPE="ITALIC">Criminal Justice Adviser – Prosecutor</HT>’i ametikohale ning <DATE ISO="20100430">30. aprilli 2010. aasta</DATE> otsus, millele on alla kirjutanud EUPMi juht, kelle ametikoht on ette nähtud nõukogu <DATE ISO="20091208">8. detsembri 2009. aasta</DATE> otsuse 2009/906/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="322" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 322, lk 22</REF.DOC.OJ>) artiklis 6, ja millega kinnitatakse <DATE ISO="20100407">7. aprilli 2010. aasta</DATE> otsust, ning teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue mõista välja hagejale väidetavalt tekkinud kahju,</P></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: president G. Berardis, kohtunikud S. Papasavvas ja O. Spineanu‑Matei (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Heeren,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20170913">13. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0002"><P>Esitatud on üksnes käesoleva kohtuotsuse punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.</P></NOTE></HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20020311">11. märtsi 2002. aasta</DATE> ühismeetmega 2002/210/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="070" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 70, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 18/01, lk 278) loodi Euroopa Liidu politseimissioon (EUPM), et tagada ÜRO rahvusvahelise politseijõudude üksuse operatsiooni jätkumine Bosnias ja Hertsegoviinas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT><DATE ISO="20030101">1. jaanuaril 2003</DATE> tegevust alustanud EUPMi pikendati korduvalt, muu hulgas nõukogu <DATE ISO="20091208">8. detsembri 2009. aasta</DATE> otsusega 2009/906/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="322" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 322, lk 22</REF.DOC.OJ>), ning see lõppes <DATE ISO="20120630">30. juunil 2012</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Hageja H on Itaalia kohtunik, kes lähetati EUPMi juurde Sarajevosse (Bosnia ja Hertsegoviina) Itaalia justiitsministri <DATE ISO="20081016">16. oktoobri 2008. aasta</DATE> otsusega, et täita seal alates <DATE ISO="20081114">14. novembrist 2008</DATE> <HT TYPE="ITALIC">Criminal Justice Unit Adviser</HT>’i ülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Itaalia justiitsministri <DATE ISO="20090407">7. aprilli 2009. aasta</DATE> otsusega ja <DATE ISO="20091209">9. detsembri 2009. aasta</DATE> otsusega pikendati hageja lähetust <HT TYPE="ITALIC">Chief of Legal Officer</HT>’i ülesannete täitmiseks kuni <DATE ISO="20091231">31. detsembrini 2009</DATE> ja uuesti kuni <DATE ISO="20101231">31. detsembrini 2010</DATE>.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>EUPMi personalijuhi <DATE ISO="20100407">7. aprilli 2010. aasta</DATE> otsusega viidi hageja alates 19. aprillist 2010 operatiivsetel põhjustel üle Banja Luka (Bosnia ja Hertsegoviina) piirkondlikku büroosse <HT TYPE="ITALIC">Criminal Justice Adviser – Prosecutor</HT>’i ametikohale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/><DATE ISO="20100407">7. aprilli 2010. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</TXT><P>[…]</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT><DATE ISO="20100430">30. aprilli 2010. aasta</DATE> otsusega, mis oli allkirjastatud otsuse 2009/906 artiklis 6 käsitletud EUPMi juhi poolt, kinnitas see juht <DATE ISO="20100407">7. aprilli 2010. aasta</DATE> otsust. Sellega seoses täpsustas ta, et <DATE ISO="20100407">7. aprilli 2010. aasta</DATE> otsuse tegi tema ise ja et hageja üleviimise operatiivsed põhjused vastasid vajadusele saada karistusõiguse alast nõu Banja Luka büroos (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/><DATE ISO="20100430">30. aprilli 2010. aasta</DATE> otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT><P>[…]</P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja Euroopa Kohtus enne kohtuasja uueks arutamiseks tagasisaatmist</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Hageja esitas Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja EUPMi vastu hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20100616">16. juunil 2010</DATE>, ning palus tühistada <DATE ISO="20100407">7.</DATE> ja <DATE ISO="20100430">30. aprilli 2010. aasta</DATE> otsused (edaspidi üheskoos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>vaidlustatud otsused<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</TXT><P>[…]</P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Üldkohus jättis <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtumäärusega H <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu jt (T‑271/10 R, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>esialgne kohtumäärus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:702">EU:T:2014:702</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) vastuvõetamatuse tõttu hagi läbi vaatamata, asudes seisukohale, et tal puudub pädevus seda lahendada.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tühistas <DATE ISO="20160719">19. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega H <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon (C‑455/14 P, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:569">EU:C:2016:569</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) esialgse kohtumääruse, jättis hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see on suunatud komisjoni ja EUPMi vastu, saatis kohtuasja Üldkohtule hagi sisulistes küsimustes otsuse tegemiseks osas, milles see on suunatud nõukogu vastu, ning jättis kohtukulude kandmise otsustamise edaspidiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsuse punktides 58 ja 59 otsustas Euroopa Kohus sisuliselt, et kuna vaidlustatud otsustega viidi hageja üle EUPMi raames Bosnias ja Hertsegoviinas, siis kujutavad need endast personalihalduse akte, mille eesmärk on viia missiooni liikmeid kohapeal üle. Euroopa Kohus leidis, et need otsused, mis võeti küll vastu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames, ei ole ELL artikli 24 lõike 1 teises lõigus ja ELTL artikli 275 esimeses lõigus käsitletud aktid. Ta järeldas, et seetõttu kuuluvad need liidu kohtu pädevusse, ning täpsustas, et see pädevus tuleneb nende aktide seaduslikkuse kontrolli osas ELTL artiklist 263 ja lepinguvälise vastutuse vaidluste osas ELTL artiklist 268 koostoimes ELTL artikli 340 teise lõiguga, võttes arvesse ELL artikli 19 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></TXT></NP></TI><STI><P>[<HT TYPE="ITALIC">…</HT>]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Tühistamisnõue</HT></TXT></NP></TI><STI><P>[<HT TYPE="ITALIC">…</HT>]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI><STI><P>[<HT TYPE="ITALIC">…</HT>]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, et rikutud on otsuse 2009/906 sätteid</HT></HT></TXT></NP></TI><STI><P>[<HT TYPE="ITALIC">…</HT>]</P></STI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene väiteosa, et EUPMi juhil puudub pädevus teha otsuseid personali üleviimise kohta</HT></TXT></NP></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Esiteks tuleb kõigepealt tõdeda, et otsuses 2009/906 ei ole konkreetseid sätteid, mis käsitleksid EUPMi isikkoosseisu üleviimise pädevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Teiseks olgu märgitud, et otsuses 2009/906 ei ole määratletud väljendeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>operatiivjuhtimine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>strateegiline tasand<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kohapeal<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ega termineid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>juhtimine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kontroll<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>, kuigi neid on kasutatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Otsuse 2009/906 üldisest ülesehitusest nähtub selle kohta vaid, et EUPMi juht vastutab EUPMi eest ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>juhib<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>kontrollib<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kohapeal<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, sealhulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>osalevate riikide<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras. Lisaks vastutas EUPMi juht EUPMi Bosnias ja Hertsegoviinas koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest, andes kõik vajalikud juhised <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kogu<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> isikkoosseisule missiooni tõhusaks läbiviimiseks kohapeal (vt selle kohta apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus, punkt 52).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Et teha kindlaks, kellel on EUPMi isikkoosseisu üleviimise pädevus, tuleb arvestada mitte üksnes otsuse 2009/906 sõnastust, vaid ka konteksti ning selle regulatsiooniga taotletavaid eesmärke, mille osaks see on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Mis puudutab konteksti, siis on vaieldamatu, et ühismeetmega 2002/210 loodud EUPM oli esimene liidu tsiviilmissioon, mis organiseeriti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) – nüüd ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) – raames kui täitevvolitusteta missioon, mille planeerimisel ja läbiviimisel võeti eeskujuks sõjalised missioonid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Ühismeetmest 2002/210 nähtuvalt pidi EUPMi tegevus algama alles <DATE ISO="20030101">1. jaanuaril 2003</DATE>. Seetõttu nägu nõukogu ette, et planeerimisrühm alustab tegevust hiljemalt <DATE ISO="20020401">1. aprillil 2002</DATE> ning selle rühma juhatajast saab alates <DATE ISO="20030101">1. jaanuarist 2003</DATE> EUPMi juht. Viimati nimetatu pidi vahepealsel ajal aitama nõukogu peasekretariaadil koostada operatsiooni kontseptsiooni (CONOPS). Seejärel pidi planeerimisrühm koostama operatsioonide kava (OPLAN) ja töötama välja kõik EUPMi toimimiseks vajalikud tehnilised vahendid. Nõukogu kiitis CONOPSi ja OPLANi heaks, et võimaldada missioonil ettenähtud kuupäeval tegevust alustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Veel nähtub ühismeetmest 2002/210, et esimese missiooni ajal ehk aastatel 2003–2005 koosnes EUPM Sarajevos asuvast peakontorist, kus töötasid EUPMi juht ja muutuv arv kontaktametnikke, kes pidid tegema kohapeal koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Bosnia ja Hertsegoviina <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>kesk- ja kõrgema taseme<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> politseistruktuuridesse oli paigutatud ka mitu seireüksust. Lisaks liidu liikmesriikide lähetatud politseinikele võis EUPM võtta lepingu alusel tööle ka rahvusvahelisi tsiviiltöötajaid ja kohalikke töötajaid. Liikmesriigid ja liidu institutsioonid võisid missioonil osaleda ka rahvusvahelisi tsiviiltöötajaid lähetades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>EUPMi kirjeldust ja suurust muudeti missiooni läbiviimise käigus korduvalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>EUPM määratleti 2009. aastal ELL artikli 28 ja artikli 43 lõike 2 alusel uuesti kui ÜVJP lahutamatuks osaks oleva ÜJKP raames otsustatud ja teostatud liidu operatiivtegevus, mille eesmärk on (nagu ilmneb otsuse 2009/906 artikli 2 esimesest lõigust) sisuliselt aidata Bosnia ja Hertsegoviina õiguskaitseasutusi organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastases võitluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Otsuse 2009/906 artikli 4 lõike 2 teise lause alusel kiitis nõukogu heaks EUPMi uue OPLANi, mida poliitika- ja julgeolekukomitee hiljem selle otsuse artikli 10 lõike 1 teise lause alusel kooskõlas ELL artikli 38 kolmanda lõiguga ajakohastas ja muutis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Uue kirjelduse kohaselt pidi EUPM keskenduma eelkõige riikliku tasandi õiguskaitseasutustele, politsei ja prokuratuuri vaheliste suhete edendamisele ning piirkondlikule ja rahvusvahelisele koostööle. Muudeti ka missiooni struktuuri, et lisada Bosnias ja Hertsegoviinas peakontorile ja politseistruktuuridesse paigutatud üksustele neli piirkondlikku bürood Sarajevos, Banja Lukas, Mostaris ja Tuzlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Selline on üldine kontekst, milles tegi EUPMi juht oma otsuse ja mida tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse tema pädevust viia hageja Sarajevo peakontorist üle Banja Luka piirkondlikku büroosse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu märgitud, et ELL artikli 24 lõike 1 teine lõik näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[ÜVJP] suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju [ning selle määravad] kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kes teevad otsuse ühehäälselt<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Esiteks on seejuures vaieldamatu, et EUPMi loomise ajal ei olnud liidu institutsioonilises struktuuris ei tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistust (CPCC), mis on üksus, mis vastutab ÜJKP kriisiohje tsiviilmissioonide plaanimise, ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamise eest, ega selle tsiviiloperatsiooni ülemat.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Nõukogu kiitis <DATE ISO="20070618">18. juunil 2007</DATE> heaks Euroopa Liidu kriisiohje tsiviiloperatsioonide juhtimis- ja kontrollistruktuuri suunised (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>juhtimis- ja kontrollistruktuuri suunised<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>), milles nähti muu hulgas ette, et tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib strateegilisel tasandil kõigi kriisiohje tsiviiloperatsioonide planeerimist ja läbiviimist, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) üldises alluvuses, ning et nõukogu sekretariaadi raames asutatud CPCC direktor on iga kriisiohje tsiviiloperatsiooni puhul tsiviiloperatsiooni ülem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Seetõttu on CPCC direktor kõigi tsiviiloperatsioonide ülem ning kohapeal toetab teda EUPMi juht, kellel on talle alluva isikkoosseisu suhtes kõik klassikalised kontrollimis- ja juhtimisvolitused. Käsuliin on ühtlustatud poliitika- ja julgeolekukomiteega, kes nõukogu alluvuses tagab poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Selles kontekstis määrati nõukogu <DATE ISO="20071119">19. novembri 2007. aasta</DATE> ühismeetme 2007/749/ÜVJP EUPMi kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 303, lk 40</REF.DOC.OJ>) – millega pikendati EUPMi alates <DATE ISO="20080101">1. jaanuarist 2008</DATE> – artiklis 5 CPCC direktor EUPMi tsiviiloperatsiooni ülemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Ühismeetme 2007/749 artikli 5 lõigetest 1 ja 4 koostoimes otsuse 2009/906 artikli 5 lõigetega 1 ja 4 nähtub, et liikmesriikide asutused on andnud oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle EUPMi tsiviiloperatsiooni ülemale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Veel nähtub otsuse 2009/906 artiklitest 5 ja 6 nende koostoimes, et tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib EUPMi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>strateegilisel tasandil<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, samas kui EUPMi juht teeb seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kohapeal<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Teiseks on vaieldamatu, et ELL artikli 43 alusel läbi viidavate klassikaliste missioonide ja operatsioonide puhul, mis kuuluvad ÜJKP alla, toimub plaanimine ja teostamine Euroopa välisteenistuses vastavalt kriisiohjemenetlustele. Nende menetluste kohaselt on Euroopa välisteenistuse ülesanne muu hulgas töötada välja sellised plaanimisdokumendid nagu CONOPS ja OPLAN ning määrata kindlaks rakendamise tingimused ja vastutus vägede moodustamise protsessi eest. Seejärel tuleb nõukogul need heaks kiita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd otsuses 2009/906 ei ole sõnaselgeid sätteid selle kohta, milline isik on pädev EUPMi isikkoosseisu EUPMi siseselt üle viima, täiendavad seda otsust OPLAN ning juhtimis- ja kontrollistruktuuri suunised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Vastuseks menetlust korraldavale meetmele nõukogu esitatud 2009. aasta OPLANi (osaliselt kustutatud salastatusega versiooni) punkti 5.3 teise lõigu kohaselt kannab missiooni juht lõplikku vastutust isikkoosseisu nimetamise eest ja üldist vastutust isikkoosseisu paigutamise eest. 2009. aasta OPLANi punkti 5.3 kolmandas lõigus on ette nähtud EUPMi kohtade täitmise kriteeriumid, mille hulgas on nimetatud EUPMi vajadusi. EUPMi juhi pädevus isikkoosseisu paigutamise alal nähtub ka OPLANi lisast M <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Personalihaldus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, milles on täpsustatud töölevõtmise tingimused ja missiooni juhi sellealane pädevus, mille kohta on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>missiooni juht kannab lõplikku vastutust isikkoosseisu nimetamise eest ja üldist vastutust isikkoosseisu paigutamise eest nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul tasandil<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. OPLANi lisa D <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Üldine töökord<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> punkti 2 kolmandas lõigus, mis käsitleb kohtadele paigutamist, on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>missioonis kohtadele paigutamise ja üleviimise otsuste tegemise eest vastutab missiooni juht<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Lisaks on juhtimis- ja kontrollistruktuuri suuniste punkti 6 lõike 1 punktis c operatiivjuhtimine (OPCON) määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>ÜJKP ametnikule antud õigus määrata isikutele, meeskondadele ja üksustele konkreetseid missioone või ülesandeid, mis on tavaliselt piiratud funktsiooni, koha ja ajaga; õigus eespool nimetatud isikuid, meeskondi ja üksusi lähetusse saata, samuti õigus operatiivjuhtimise õigust või taktikalist käsutamisõigust või taktikalist juhtimisõigust oma äranägemise järgi säilitada või delegeerida<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et operatiivjuhtimine, mida viib missiooni juht läbi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kohapeal<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, eeldab tingimata, et tal oleks võimalik kiiresti vastu võtta otsuseid, sealhulgas isikkooseisu üleviimise kohta, ning allutada liikmesriikide lähetatud isikkoosseis neile otsustele missiooni täitmise eesmärgil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Eespool punktides 64 ja 67–69 mainitud sätteid arvesse võttes tuleb asuda seisukohale, et tsiviiloperatsiooni ülemal, kes poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses juhib ja kontrollib strateegilisel tasandil ÜJKP tsiviilmissioonide plaanimist ja läbiviimist ning kes on ülemjuhataja kõigile tsiviilmissioonide juhtidele, on otsuse 2009/906 artikli 6 lõike 2 tähenduses pädevus määrata isikkoosseis kõigile liidu tsiviilmissioonidele. Seevastu on iga missiooni puhul isikkoosseisu kohtadele paigutamise ja üleviimise pädevus vaid EUPMi juhil.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine väiteosa, et enne üleviimisotsuse tegemist ei konsulteeritud lähetava liikmesriigiga</HT></TXT></NP></TI><STI><P>[…]</P></STI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Esiteks, seoses hageja argumendiga, et EUPMi juht rikkus menetlusnormi, kui ta tegi lähetava liikmesriigiga konsulteerimata otsuse 2009/906, tuleb kõigepealt märkida, et hageja ei maini ühtegi sätet, mille kohaselt oleks selline konsulteerimine olnud vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Olgu tõdetud, et otsuse 2009/906 ja OPLANi sõnastusest ega eesmärgist ei tulene EUPMi juhi kohustust konsulteerida lähetajariigi asutustega enne otsuse tegemist liikmesriikide lähetatud isikkoosseisu üleviimise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Seoses sellega olgu meenutatud, et vastavalt otsuse 2009/906 artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on EUPMi isikkooseis tööle võetud lepingulisel alusel või lähetatud liidu institutsiooni või liikmesriigi poolt. Konkreetselt liikmesriikide lähetatud isikkooseisu kohta nähtub otsuse 2009/906 artikli 5 lõike 4 teisest lausest ja OPLANi punktist 5.2, et liikmesriikide asutused on andnud oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale, ning sama otsuse artikli 6 lõikest 2, et seda operatiivjuhtimist viis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kohapeal<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> läbi missiooni juht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Eespool punktis 69 on märgitud, et juhtimis- ja kontrollistruktuuri suuniste punkti 6 lõike 1 punktist c nähtuvalt eeldab operatiivjuhtimine tingimata, et EUPMi juhil oleks võimalik kiiresti vastu võtta otsuseid, sealhulgas isikkooseisu üleviimise kohta, ning allutada liikmesriikide lähetatud isikkoosseis neile otsustele missiooni täitmise eesmärgil. Lähetajariigi asutustega eelneva konsulteerimise kord ei ole niisiis operatiivsusega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>ÜJKP missioone reguleerivate sätete kohaselt taotleti hageja sõnaselget nõusolekut teenida missiooni teisel kohal kui see, millele ta kandideeris, ning seetõttu sisaldas sellist nõusolekut kandideerimistaotlus, mille hageja täitis ja allkirjastas <DATE ISO="20081110">10. novembril 2008</DATE>, kandideerides kohale, millelt ta üle viidi. Vastupidi sellele, mida väitis hageja kohtuistungil, ei nähtu sellest kandideerimistaotlusest, et tema nõusolek oleks piirdunud vaid muude ülesannetega Sarajevos asuvas peakontoris, ega seda, et nõusolek välistaks EUPMi muud struktuurid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et otsuse 2009/906 sätetest ilmneb, et liikmesriikide poolt lähetatud isikkoosseisule ja liidu institutsioonide poolt lähetatud isikkoosseisule kehtisid kohapeal oma ülesannete täitmisel samad reeglid (vt selle kohta apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus, punkt 50).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Seetõttu ei võimalda miski järeldada, et liikmesriikide lähetatud isikkoosseisu ja liidu institutsioonide lähetatud isikkoosseisu erinev kohtlemine seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kohapeal<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> üleviimise korraga oleks EUPMi läbi viidavate kriisiohjeoperatsioonidega kooskõlas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab argumenti, et hagejat ei saanud üle viia Itaalia põhiseaduses sisalduva sõnaselge sätte kohaselt, mille eesmärk on tagada kohtunike erapooletus oma ülesannete täitmisel, siis olgu toonitatud, et hageja ei ole osutanud, millisel Itaalia põhiseaduse sättel tema argument põhineb. Kui eeldada, et hageja viitab kohtunike ametist tagandamise keelule, mis on sätestatud Itaalia põhiseaduse artiklis 107 ja mille kohaselt ei või kohtunikku ilma tema nõusolekuta või erikorda järgimata ümber paigutada, siis tuleb tõdeda, et see keeld ei ole käesolevas asjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Esiteks ei olnud hageja määratud EUPMi juurde täitma mitte prokuröri, vaid õigusnõustaja ülesandeid, milleks peeti tema kogemust prokurörina asjakohaseks. Pealegi säilitas hageja siseriikliku õiguse alusel oma kohtunikustaatuse vaid liikmesriigi asutuste suhtes. EUPMi juurde lähetatuna ei olnud tal EUPMis kohtunikustaatus, vaid riigi lähetatud isikkoosseisu liikme staatus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Teiseks, kui hageja kandideeris rahvusvahelisse organisatsiooni, mille korraldus ja töökord ei ole vaid lähetajariigi kontrolli all, andis hageja vaikimisi nõusoleku alluda selle organisatsiooni erireeglitele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Kõigest eeltoodust järeldub, et esimese väite teine osa ja seetõttu ka väide tervikuna tuleb tagasi lükata.</TXT><P>[…]</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kuues koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja H-lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Berardis</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Papasavvas</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Spineanu-Matei</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20180411">11. aprillil 2018</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><?PAGE NO="8"?><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus Üldkohtus ja Euroopa Kohtus enne kohtuasja uueks arutamiseks tagasisaatmist</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik käsitlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tühistamisnõue</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene väide, et rikutud on otsuse 2009/906 sätteid</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene väiteosa, et EUPMi juhil puudub pädevus teha otsuseid personali üleviimise kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine väiteosa, et enne üleviimisotsuse tegemist ei konsulteeritud lähetava liikmesriigiga</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></JUDGMENT>