16.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/38


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 35/17/COL,

9. veebruar 2017,

millega tehakse Norrale erand seoses Trondheimi linnastus asuva Ladehammereni asulareoveepuhastiga ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 725/07/COL [2017/2099]

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

Võttes arvesse EMP lepingu XX lisa punktis 13 osutatud õigusakti: Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta, (1) mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 ja eelkõige selle artikli 8 lõike 5 alusel,

Võttes arvese EFTA järelevalveameti (edaspidi „järelevalveamet“) otsust 725/07/COL teha Høvringeni asulareoveepuhastile erand kooskõlas direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõikega 5 (dokument nr 452420),

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõikes 5 sätestatakse, et erandjuhtudel, kui suudetakse tõestada, et põhjalikum puhastus ei too keskkonnale mingit kasu, tohib üle 150 000 inimekvivalendiga linnastutest vähem tundlikele aladele juhitavat reovett puhastada kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikega 2 ettenähtud vähem rangete nõuete alusel.

(2)

Sellistel juhtudel esitavad EFTA riigid asjaomased dokumendid järelevalveametile, tõendamaks, et reovesi läbib vähemalt eelselituse ning see ei avalda keskkonnale negatiivset mõju.

(3)

Norra määratleb oma Lindesnesist Norra-Venemaa piirini ulatuvat rannikuala direktiivi 91/271/EMÜ artikli 6 tähenduses vähem tundliku alana.

(4)

Järelevalveamet nõustus 19. detsembril 2007 otsuses 725/07/COL Norra poolt direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõikes 5 alusel esitatud taotlusega puhastada Høvringeni reoveepuhastis vett direktiivi 91/271/EMÜ artiklis 4 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult, tingimusel et kõnealuses otsuses sätestatud tingimused on täidetud.

(5)

20. veebruaril 2010 võttis Trondheimi linnavolikogu Trondheimi omavalitsuse nimel vastu otsuse taotleda Ladehammereni reoveepuhasti jaoks direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõike 5 kohast erandit ning nii Høvringeni kui ka Ladehammereni reoveepuhasti jaoks kooskõlastatud veepuhastuse nõudeid, mille alusel väheneb puhastamise käigus hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 70 %, või teise võimalusena hõljuvosakeste kontsentratsioon maksimaalselt 60 mg/l ning biokeemiline hapnikutarve väheneb vähemalt 20 %.

(6)

9. veebruaril 2012 kohtus järelevalveamet keskkonnaministeeriumi ja Trondheimi omavalitsuse esindajatega. Sellel kohtumisel arutati Høvringeni reoveepuhastile tehtava erandi tingimuste muutmist ning taotlust teha direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõike 5 kohane erand, mis käsitleb Trondheimi linnastus asuvast Ladehammereni asulareoveepuhastist Trondheimi fjordi juhitavat asulareovett.

(7)

Järelevalveamet küsis 25. juuni 2012. aasta kirjas (dokument nr 638245) Norralt kahe erandi taotluse vajalikkuse tõendamiseks üksikasjalikumat teavet, et taotlusi oleks võimalik arutama hakata.

(8)

Norra vastas sellele palvele 9. novembril 2012 (dokument nr 653035), esitades oma taotluse tõenduseks erinevaid dokumente.

(9)

Järelevalveameti palvel esitas Norra taotluse tõenduseks täiendavat teavet 28. jaanuaril 2014 (dokument nr 697161), 29. jaanuaril 2014 (dokument nr 697372), 29. oktoobril 2014 (dokument nr 728105), 12. jaanuaril 2015 (dokument nr 734689), 16. jaanuaril 2015 (dokument nr 741891), 8. aprillil 2016 (dokument nr 799935) ja 9. septembril 2016 (dokument nr 818158).

(10)

Direktiiviga 91/271/EMÜ kehtestatud nõuded, mis käsitlevad reoveepuhastist väljuvat reovett, keskenduvad maismaalt lähtuva või mahepõllundusest tekkinud lahustunud ja tahkete orgaaniliste ainete lagunemisest tulenevale hapnikutarbele.

(11)

Trondheimi fjord on suuteline lagundama suurel hulgal orgaanilisi saasteaineid tänu oma suurele veesügavusele, veekogusele ja tõhusale veevahetusele fjordi suudmes asuva sügava ookeani alaga, millega tagatakse korrapärane hapnikurikka Atlandi ookeani vee sissevool Norra merre.

(12)

Trondheimi reoveekogumissüsteem jaguneb kaheks reoveepiirkonnaks (Høvringen ja Lade), kuhu kogutakse kokku ligikaudu 99 % linna reoveest. Hüdrodünaamikat ära kasutades on mõlema reoveepuhasti reovee väljalaskeavad varustatud aeratsioonisüsteemiga vee süvavette juhtimiseks, mille abil püütakse veepinna alt turvaliselt kinni lahustunud reovesi, vältides nii eutrofeerumisprotsesside teket veepinnal ning süvavee massides ja setetes.

(13)

Høvringeni reoveepuhasti lõplik puhastatud reovesi juhitakse Trondheimi lahe lääneossa, Ladehammereni reoveepuhasti lõplik puhastatud reovesi aga Trondheimi lahe idaossa.

(14)

Järelevalveameti teostatud hindamine näitas, et tühjendustoru kuju ja teostatud kontrolli alusel tundub, et ei Høvringeni ega Ladehammereni reoveepuhastist väljuv reovesi ei ulatu Trondheimi lahe bioloogiliselt tootliku pinnakihini ega mõjuta seda.

(15)

Lisaks sellele näitavad veekvaliteeti käsitlevate uuringute tulemused, et nii Høvringeni kui ka Ladehammereni reoveepuhastist väljuv lõplik puhastatud reovesi ei mõjuta oluliselt Trondheimi lahe vee kvaliteeti. Puuduvad tõendid, et Trondheimi lahe vesi on eutrofeerunud või mõlemast reoveepuhastist väljuv lõplik puhastatud reovesi mõjub pehmepõhjalist elusloodust.

(16)

Järelevalveameti teostatud tehniline hindamine näitab, et põhjasette uuringute tulemuste käigus tuvastatud raskmetallist ja orgaanilised saasteained ei tundu olevat seotud ei Høvringeni ega Ladehammereni reoveepuhastist väljuva lõpliku puhastatud reoveega.

(17)

Sellest sõltumata sisaldab reoveepuhastist väljuv reovesi vees lahustunud või reovees tahkete osakestega segunenud raskemetalle ja orgaanilisi mikrosaasteaineid ning reovee keemiline ja/või bioloogiline puhastamine vähendaks mõnevõrra raskmetallide ja orgaaniliste mikrosaasteainete esinemist reovees.

(18)

Järelevalveamet on seisukohal, et vastavalt Trondheimi linnavolikogu 20. veebruari 2010. aasta otsusele peaks asulareovee puhastamine tähendama puhastamist, mille käigus väheneb hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 70 % või hõljuvosakeste kontsentratsioon maksimaalselt 60 mg/l ning biokeemiline hapnikutarve vähenema vähemalt 20 %.

(19)

Järelevalveameti tellitud üldisest tehnilisest hindamisest järeldub, et nii Høvringeni kui ka Ladehammereni reoveepuhastist väljuval lõplikul puhastatud reoveel tundus puuduvat igasugune mõõdetav keskkonnamõju. Mõlema reoveepuhasti bioloogilise puhastamise mõju keskkonnaalase modelleerimise ning modelleerimissimulatsioonide võrdlemine ei ole näidanud, et põhjalikum puhastusmeetod annaks konkreetsemat keskkonnaalast kasu.

(20)

Järelevalveamet sätestas oma 19. detsembri 2007. aasta otsuses Høvringeni asulareoveepuhastile artikli 8 lõike 5 kohase erandi tegemise kohta, et Høvringeni asulareoveepuhastis keemilise ja/või bioloogilise puhastamise rakendamine vähendaks mõnevõrra raskmetallide ja orgaaniliste mikrosaasteainete esinemist reovees. Otsuse üheks tingimuseks oli, et asulareovee puhastamine puhastis peaks tagama hõljuvainete osa vähenemise sisenevas reovees enne väljumist vähemalt 80 % ning et biokeemiline hapnikutarve (2) väheneb vähemalt 20 %.

(21)

Olles analüüsinud Høvringeni asulareoveepuhasti kohta esitatud tulemusi, jõudis järelevalveamet järeldusele, et need on 2007. aasta erandit käsitlenud otsusele lisatud tingimuste täitmiseks ebapiisavad. Seetõttu järeldab järelevalveamet, et 19. detsembri 2007. aasta esialgses otsuses sätestatud tingimused erandi tegemise kohta ei ole täidetud. Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et erandit käsitlev otsus tuleks Høvringeni asulareoveepuhasti puhul tühistada.

(22)

Vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ artikli 18 lõikes 2 sätestatud menetlusele ning EFTA riikide alalise komitee 26. oktoobri 2012. aasta otsustes nr 3/2012/SC ja 4/2012/SC ette nähtule esitas järelevalveamet EFTA keskkonnakomiteele 8. detsembri 2016. aasta kirjaga käesoleva otsuse eelnõu. Vastavalt kõnealuse komitee töökorrale kiideti otsus 26. jaanuaril 2017 heaks.

(23)

Keskkonnaküsimuste eest vastutav kolleegiumi liige on volitatud (3) järelevalveameti nimel ja selle vastutusel võtma meetmeid, kui vastuvõetavate meetmete eelnõud on nagu praegusel juhul, kooskõlas järelevalveametit abistava EFTA keskkonnakomitee arvamusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.

EMP lepingu XX lisa punktis 13 osutatud õigusakti (nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta) artikli 8 lõike 5 alusel esitatud Norra taotlus lubada Trondheimi linnastus asuvas Ladehammereni asulareoveepuhastis puhastada vett kõnealuse õigusakti artiklis 4 sätestatud nõuetest vähem põhjalikult kiidetakse heaks tingimusel, et on täidetud allpool lõigetes 2 kuni 7 sätestatud tingimused.

2.

Trondheimi linnastus asuvas Ladehammereni asulareoveepuhastis hakatakse reovett enne veekogudesse juhtimist puhastama vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatud tingimustele hiljemalt 31. detsembril 2017.

3.

30. juuniks 2017 töötatakse välja strateegia, millega vähendatakse raskmetallide ja mikrosaasteainete juhtimist reoveesüsteemi ning ennetatakse asulareovee saastumist raskmetallide ja mikrosaasteainetega. Kava, mille üle teostab järelevalvet Norra pädev asutus, hõlmab kohustust:

—

teostada uuringuid ja järelevalvet, eesmärgiga tuvastada võimalikke saasteallikaid ja kohalikke saastajaid;

—

koostada tegevuskavasid, eesmärgiga lõpetada saastamine saasteallikate ja kohalike saastajate poolt;

—

rakendada kindlaks tehtud saastajate suhtes vastumeetmeid ja kõrvaldada keskkonda saastavad ained juba algallikas.

4.

Järelevalveameti 19. detsembril 2007 otsus 725/07/COL kiita heaks Norra taotlus direktiivi 91/271/EMÜ artikli 8 lõike 5 kohase erandi saamiseks on käesolevaga tühistatud.

5.

Norra pädev asutus teostab kõiki muid asjaomaseid uuringuid ning nende järelevalvet kontrollimaks, et reovesi ei mõjuta negatiivselt keskkonda, lähtudes seejuures kõnealuse õigusakti artikli 15 lõikest 3.

6.

Iga kahe aasta tagant alates 31. jaanuarist 2018 esitab Norra valitsus vastavalt eespool lõigetes 3 ja 4 sätestatule järelevalveametile eelneval perioodil teostatud järelevalve tulemuste kohta aruande, mis käsitleb eelkõige reovee kogumissüsteemi raskmetallide ja mikrosaasteainetega saastumise vältimiseks võetud meetmeid. Aruanne sisaldab ka selgitusi käesoleva otsuse nõuetele mittevastavuse kohta.

7.

Iga lõikes 6 osutatud aruandeperioodi järel või uute arengute puhul hindab järelevalveamet olukorda uuesti ning esitab vajaduse korral järelevalveametit abistavale EFTA keskkonnakomiteele uue otsuse ettepaneku.

8.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja selle EMP lisas.

9.

Käesolev otsus jõustub päeval, mil Norrat otsusest teavitatakse.

10.

Käesolev otsus on autentne inglise keeles.

11.

Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

Brüssel, 9. veebruar 2017

EFTA järelevalveameti nimel

kolleegiumi liige

Helga JÓNSDÓTTIR

direktor

Carsten ZATSCHLER


(1)   ELT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(2)  Biokeemiline hapnikutarve 20 °C juures.

(3)   23. septembri 1994. aasta otsus nr 17/94/COL (dokument nr 624326).


LISA

Nõuded Trondheimi linnastus asuvast Ladehammereni asulareoveepuhastist väljuvale reoveele

Parameeter

Valik 1

Valik 2

Minimaalne vähenemine protsentides (*1)

Minimaalne vähenemine protsentides (*1)

Minimaalne väljavoolu kontsentratsioon (mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve 20 °C juures ilma nitrifikatsioonita

Ei kohaldata

20

Ei kohaldata

Hõljuvaine kokku

70

Ei kohaldata

60


(*1)  Vähenemine võrreldes töötlemata reovee kontsentratsiooniga.