ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)
4. detsember 2024 ( *1 )
Toetused – Hiinast pärit teatavate kootud või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud lõpliku tasakaalustava dumpinguvastase tollimaksu laiendamine samadele toodetele, mis on lähetatud Marokost – Meetmetest kõrvalehoidmise uurimine – Kõrvalehoidmine – Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon EÜ ja Maroko vahel – Määruse (EL) 2016/1036 artikli 22 punkt a – Võimu kuritarvitamine – Meetmetest kõrvalehoidmise tuvastamiseks vajalikud tingimused – Määruse 2016/1037 artikli 23 lõige 3 – Muutus, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise – Kokkupanek – ValmistamineMõiste „lisandväärtus“ – Samasugune importtoode ja/või selle osad, mida endiselt subsideeritakse – Õigusnormi rikkumine – Ilmne hindamisviga – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte – Määruse 2016/1037 artikli 28 lõiked 1 ja 3 – Kättesaadavate faktide kasutamine
Kohtuasjas T‑246/22,
PGTEX Morocco, asukoht Tanger (Maroko), esindajad: advokaadid P. Vander Schueren, E. Gergondet ja A. Nosowicz,
hageja,
keda toetab
LM Wind Power A/S, asukoht Kolding (Taani), esindajad: advokaadid B. Servais ja V. Crochet,
menetlusse astuja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: G. Luengo ja J. Zieliński,
kostja,
keda toetab
Tech-Fab Europe eV, asukoht Frankfurt (Saksamaa), esindajad: advokaadid L. Ruessmann ja J. Beck,
menetlusse astuja,
ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: president O. Porchia (ettekandja), kohtunikud M. Jaeger, L. Madise, P. Nihoul ja S. Verschuur,
kohtusekretär: ametnik I. Kurme,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades 16. jaanuari 2024. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
|
1 |
Hageja PGTEX Morocco palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 24. veebruari 2022. aasta rakendusmääruse (EL) 2022/301, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kanga impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ja lõpetatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte (ELT 2022, L 46, lk 31; edaspidi „vaidlustatud rakendusmäärus“). |
I. Vaidluse taust
|
2 |
Hageja, Maroko õiguse alusel asutatud äriühing, mis asub Tangeri vabatsoonis (Maroko) ja kuulub Hiina kontsernile PGTEX Group, on teatavaid kootud või nõeltöödeldud klaaskiust kangaid (edaspidi „klaaskiust kangad“) eksportiv tootja, kes ekspordib neid tooteid muu hulgas Euroopa Liitu. |
|
3 |
Klaaskiust kangad on klaasfilamendist ja/või klaaskiust heidest (edaspidi „klaasfilamentkiudheie“) kootud ja/või nõeltöödeldud kangad, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 millimeetri (mm) ja mis kaaluvad üle 35 grammi ruutmeetri kohta (g/m2). Neil toodetel on palju kasutusviise, näiteks kasutatakse neid tuuleturbiinide labade, paatide, veoautode ja sporditarvete tootmisel ning torustike taastamise süsteemides. |
|
4 |
Euroopa Komisjon algatas 16. mail 2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 55; edaspidi „subsiidiumidevastane alusmäärus“), artikli 10 alusel subsiidiumivastase uurimise seoses Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordiga liitu (edaspidi „subsiidiumivastane uurimine“). |
|
5 |
Subsiidiumivastase uurimise tulemusel võeti vastu komisjoni 12. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/776, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/492, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes (ELT 2020, L 189, lk 1). Selle rakendusmäärusega kehtestas komisjon 30,7% suuruse tasakaalustava jääktollimaksu Hiinast pärit klaaskiust kangaste impordile. |
|
6 |
Komisjonile esitati 19. mail 2021 subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest ning kehtestada kõnealuse impordi registreerimise kohustus. |
|
7 |
Kõnealuse taotluse esitas komisjoni toetuseks menetlusse astuja Tech-Fab Europe e.V, kes on liidu klaaskiust kanga tootjate liit. |
|
8 |
Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 kohase uurimise (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmise uurimine“) algatamiseks on piisavalt tõendeid, võttis komisjon vastu 28. mai 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/863, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit teatavate klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2020/776 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Marokost lähetatud impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Marokost pärinevana või mitte, ning kehtestatakse sellele impordile registreerimisnõue (ELT 2021, L 190, lk 76). |
|
9 |
Meetmetest kkõrvalehoidmise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Enne 2019. aastat ei olnud Marokost liitu suunduvad klaaskiust kanga ekspordimahud märkimisväärsed. Uurimisperioodi kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutust pärast vaatlusaluse toote suhtes tasakaalustusmeetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 kestnud perioodi (edaspidi „aruandeperiood“) kohta, et uurida seda, kas import kahjustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste tõttu, ning subsideerimise esinemist. |
|
10 |
Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus edastas PGTEX Group, mis koosneb hagejast ja tema Hiina sidusettevõtjatest, nimelt PGTEX China Co., Ltd‑st (edaspidi „PGTEX China“) ja Chongqing Polycomp International Corporation (CPIC), vabastust taotlevate ettevõtjate täidetud vormi (edaspidi „vabastamistaotluse vorm“). PGTEX China täitis ka eksportivatele tootjatele mõeldud vormi. Nimetatud kontsern vastas 8. septembril 2021 komisjoni 13. augustil 2021 saadetud puudustele viitavale kirjale (edaspidi „vastus puudustele viitavale kirjale“). |
|
11 |
Komisjon teavitas 5. oktoobri 2021. aasta kirjaga hagejat oma kavatsusest tugineda kättesaadavatele faktidele vastavalt subsiidiumidevastase alusmääruse artiklile 28. Hageja vastas sellele kirjale 12. oktoobril 2021 (edaspidi „vastus artiklit 28 käsitlevale kirjale“). |
|
12 |
Hageja esitas 15. oktoobril 2021 täiendavat teavet, et tõendada, et Marokos toimuvat töötlemist ei saa kvalifitseerida kokkupanekuks ja et see on iseenesest majanduslikult põhjendatud (edaspidi „täiendavad dokumendid“). |
|
13 |
20. detsembril 2021 esitas komisjon oma üldise avalikustamisdokumendi (edaspidi „üldine avalikustamisdokument“), milles ta soovitas laiendada Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kohaldatavaid tasakaalustusmeetmeid Marokost lähetatud klaaskiust kangaste impordile ning lükkas tagasi hageja taotluse tollimaksust vabastamiseks. Hageja esitas 7. jaanuaril 2022 oma märkused üldise avalikustamisdokumendi kohta (edaspidi „märkused üldise avalikustamisdokumendi kohta“). |
|
14 |
Samal ajal palus hageja 29. detsembril 2021 ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, leides, et üldine avalikustamisdokument, milles tema suhtes kohaldatakse kättesaadavaid fakte, ei vasta märkustele, mis esitati vastuses artiklit 28 käsitlevale kirjale. Ärakuulamine toimus 10. jaanuaril 2022 komisjonis ja sama aasta 12. jaanuaril ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Viimane esitas oma aruande 25. jaanuaril 2022 (edaspidi „ärakuulamise eest vastutava ametniku aruanne“). |
|
15 |
Komisjon võttis 24. veebruaril 2022 vastu vaidlustatud rakendusmääruse. |
II. Poolte nõuded
|
16 |
Hageja palub Üldkohtul:
|
|
17 |
Hageja toetuseks menetlusse astuja LM Wind Power A/S palub Üldkohtul:
|
|
18 |
Komisjon palub Üldkohtul:
|
|
19 |
Komisjoni toetuseks menetlusse astuja palub Üldkohtul:
|
III. Õiguslik käsitlus
|
20 |
Käesoleva hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet, millest:
|
|
21 |
Kõigepealt tuleb analüüsida esimest, kolmandat, neljandat ja viiendat väidet ning seejärel vajaduse korral teist väidet. |
A. Esimene väide
|
22 |
Kõnealuse väite põhjendamiseks esitab hageja – nagu ka tema toetuseks menetlusse astuja –, sisuliselt kolm etteheidet. |
|
23 |
Esimese etteheitega väidab hageja kõigepealt, et tema toodetavaid klaaskiust kangaid peetakse assotsiatsioonilepingu kohaldatavate sätete kohaselt Marokost „pärineva kohustus liit assotsiatsioonilepingu ratifitseerimisega ks“. Nimetatud klaaskiust kangaste sooduspäritolu kinnitavad Maroko ametiasutuste poolt assotsiatsioonilepingu protokolli nr 4 artiklite 16 ja 17 alusel väljastatud päritolutõendid, nimelt sertifikaadid EUR.1, mille kehtivust on kinnitanud Maroko toll. Seda sooduspäritolu ei ole vaidlustatud. |
|
24 |
Seega, kuna vaidlustatud rakendusmäärusega kehtestati tasakaalustav tollimaks hageja imporditavate Maroko sooduspäritoluga klaaskiust kangaste suhtes meetmetest kõrvalehoidmise uurimise, mitte aga subsiidiumivastase uurimise lõpus, rikub see rakendusmäärus assotsiatsioonilepingu artiklit 9, mis keelab selliste toodete suhtes tollimaksude ja samaväärse toimega maksude kehtestamise ning järelikult ka tasakaalustava tollimaksu kehtestamise. Sellest keelust ei ole erandeid, millele komisjon võiks „positiivse kaitsena“ tugineda. |
|
25 |
Hageja sõnul kohustus liit assotsiatsioonilepingu ratifitseerimisega hoiduma kehtestamast tasakaalustavaid tollimakse Marokost „pärineva“ impordi suhtes, olenemata liidu enda õigusaktidest. Igal juhul nõuab liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingute esimus liidu teisese õiguse aktide suhtes, et viimaseid tõlgendataks võimalikult suurel määral kooskõlas nende lepingutega (10. septembri 1996. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C‑61/94, EU:C:1996:313, punkt 52). Komisjon ei saa tõlgendada liidu teisese õiguse pelka olemasolu õigustusena, mis annab talle õiguse jätta assotsiatsioonilepinguga võetud kohustused tähelepanuta. |
|
26 |
Teise etteheitega väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus rikub subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 33 punkti a, kuna sellega kehtestatakse tasakaalustav tollimaks Marokost „pärineva“ impordi suhtes, jättes nõnda kohaldamata assotsiatsioonilepingus ette nähtud erinormid. |
|
27 |
Kolmanda etteheitega väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmääruse puhul on kuritarvitatud võimu, kuna selle määruse ainus eesmärk on vältida assotsiatsioonilepingu artiklis 36 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud riigiabi valdkonna erimenetlust. Tema sõnul on selles rakendusmääruses märgitud, et ta sai kasu talle toorainet tarninud sidusettevõtjate poolt saadud subsiidiumide edasiandmisest. Ta leiab, et komisjon oleks selle tuvastamisel, kas hagejale on antud riigiabi või subsiidiume, pidanud tuginema assotsiatsioonilepingu artiklile 36. Ta järeldab sellest, et komisjon kuritarvitas võimu, vältides seda menetlust ja võttes selle asemel ühepoolselt vastu kõnealuse rakendusmääruse, millega kehtestati parandusmeetmed põhjendusega, et hageja oli saanud riigiabi. |
|
28 |
Lõpuks lisab hageja sellega seoses, et kuigi eesmärk, mida komisjon vaidlustatud rakendusmääruse vastuvõtmisega taotles, on tagada Hiinast pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud meetmete tõhusus, maksustab see rakendusmäärus siiski Marokost pärit klaaskiust kangaste impordi tollimaksu ja samaväärse toimega maksudega, rikkudes assotsiatsioonilepingu artiklit 9 ja subsiidiumidevastase alusmääruse artiklit 33. |
|
29 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, vaidleb hageja argumentidele vastu. |
1. Sissejuhatavad märkused
a) Assotsiatsioonileping
|
30 |
Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, sõlmiti 26. veebruaril 1996 Brüsselis ning kiideti Euroopa ühenduste nimel heaks nõukogu ja komisjoni 24. jaanuari 2000. aasta otsusega 2000/204/EÜ, ESTÜ Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (EÜT 2000, L 70, lk 1; ELT eriväljaanne 11/33, lk 175). Nagu nähtub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud teatest (EÜT 2000, L 70, lk 228), jõustus nimetatud leping vastavalt selle artiklile 96 alates 1. märtsist 2000. |
|
31 |
Assotsiatsioonilepingu artikli 1 lõike 1 kohaselt luuakse sellega assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (nimetatud Marokoga sõlmitud assotsiatsioonilepingus koos „ühendus“) ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel. |
|
32 |
Assotsiatsioonilepingu artikli 1 lõike 2 teise taande kohaselt on lepingu eesmärk muu hulgas luua „tingimused kaubavahetuse, teenuste ja kapitali liikumise järkjärguliseks liberaliseerimiseks“. |
|
33 |
Nii on assotsiatsioonilepingu artiklis 6, mis asub selle lepingu II jaotises, mis käsitleb kaupade vaba liikumist, ette nähtud, et „[ü]hendus ja Maroko loovad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval algaval ja mitte üle 12 aasta kestval üleminekuperioodil järk-järgult vabakaubanduspiirkonna käesoleva lepingu sätete kohaselt ning 1994. aasta [GATT] ja [Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)] asutamislepingule lisatud teiste mitmepoolsete kaubavahetuslepingute […] alusel“. |
|
34 |
Sel eesmärgil on assotsiatsioonilepingu artiklis 9, mida vastavalt selle lepingu II jaotise I peatüki – milles see artikkel sisaldub – pealkirjale kohaldatakse tööstustoodete suhtes, sätestatud, et „Marokost pärinevad tooted imporditakse ühendusse tollimaksude ja samaväärse toimega maksudeta“. |
|
35 |
Nagu on täpsustatud assotsiatsioonilepingu artiklis 29, sätestatakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ nimetatud lepingu II jaotise sätete rakendamiseks ja sellega seotud halduskoostöö meetodid sama lepingu protokollis nr 4. |
|
36 |
Lisaks on assotsiatsioonilepingu IV jaotise II peatükis „Konkurents ja muud majandust käsitlevad sätted“ artikli 36 lõikes 1 sätestatud, et „käesoleva lepinguga [on] niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Maroko vahel, [kokkusobimatu] mis tahes ametlik abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, välja arvatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kohaselt lubatud erandid“. |
b) Liidu õigusnormid subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvalehoidmise valdkonnas
|
37 |
Subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev liidu regulatsioon, mis on ette nähtud subsiidiumidevastase alusmääruse artiklis 23, võimaldab institutsioonidel teatavatel tingimustel laiendada subsiidiumidevastaseid tollimakse, mille nad on kehtestanud kolmandast riigist pärineva toote impordi suhtes, teisest riigist pärit samasuguste toodete impordile, et vältida subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvalehoidmist. |
|
38 |
Täpsemalt on subsiidiumidevastase alusmääruse artikkel 23 „Kõrvalehoidmine“ sõnastatud järgmiselt: „1. Käesoleva määruse alusel kehtestatud tasakaalustavaid tollimakse võib laiendada kolmandatest riikidest pärineva samasuguse toote või sellega võrreldes vähesel määral muudetud toote impordile või vähesel määral muudetud samasuguse toote impordi suhtes riigist, kus meetmeid kohaldatakse, või selle toote osade impordile, kui kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale. 2. Kui kehtivatest meetmetest hoitakse kõrvale, võib tasakaalustavaid tollimakse, mis ei ületa artikli 15 lõike 2 kohaselt kehtestatud tasakaalustavat jääktollimaksu, laiendada neid meetmeid kohaldava riigi äriühingutest pärinevale impordile, mille toodete suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse. 3. Kõrvalehoidmiseks loetakse kolmandate riikide ja liidu või riigi, kus meetmeid kohaldatakse, üksikute äriühingute ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, ja kui on tõendeid kahju kohta või selle kohta, et tollimaksu parandav mõju on samasuguse toote hindade ja/või koguste tõttu ohustatud ning et samasugust importtoodet ja/või selle osi endiselt subsideeritakse. Esimeses lõigus nimetatud tava, protsess või toiming sisaldab muu hulgas:
|
|
39 |
Subsiidiumidevastase alusmääruse põhjendusest 18 nähtub, et see säte võeti vastu põhjusel, et „[k]uigi subsiidiumide leping ei sisalda sätteid tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmise puhuks, on siin kõrvalehoidmise võimalus olemas, nii nagu dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise puhul, ehkki mitte täpselt samamoodi“. Praeguses majanduslikus olukorras, mida iseloomustab rahvusvahelise kaubanduse kasvav globaliseerumine, mis annab ettevõtjatele järjest rohkem võimalusi viia kaupade tootmine üle teistesse riikidesse, on liidu jaoks nimelt üha olulisem, et tal oleksid kaubanduse kaitsevahendid, mis võimaldaksid tõhusalt reageerida sellisest ärikeskkonnast tulenevatele probleemidele, tagades liidu tööstusharu tõhusa kaitse subsideeritud toodete impordi eest. Kõnealuste vahendite hulgas mängivad kõrvalehoidmisvastased normid otsustavat rolli liidu poolt vastuvõetud dumpinguvastaste meetmete tõhususe tagamisel (vt selle kohta analoogia alusel kohtujurist Pitruzzella ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Kolachi Raj Industrial, C‑709/17 P, EU:C:2019:303, punktid 1 ja 73). |
2. Esimese väite põhjendatus: selle väite kohaselt on rikutud assotsiatsioonilepingut, subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 33 punkti a ja kuritarvitatud võimu, kuna vaidlustatud rakendusmäärus kehtestab tasakaalustavad tollimaksud hageja poolt liitu eksporditavate klaaskiust kangaste suhtes, võtmata arvesse nende sooduspäritolu Marokost
|
40 |
Siinses asjas tuleb käsitletavale väitele vastamiseks sisuliselt kindlaks teha, kas komisjon võis tugineda subsiidiumidevastase alusmääruse artiklis 23 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevatele normidele, et laiendada kolmandast riigist (käesoleval juhul Hiinast) pärineva toote impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavaid tollimakse samasuguste toodete impordile, mis pärinevad teisest riigist (käesoleval juhul Marokost), jättes tähelepanuta asjaolu, et liit on sõlminud Maroko Kuningriigiga assotsiatsioonilepingu. |
|
41 |
Esiteks tuleb märkida, et nagu on rõhutatud eespool punktis 37, võimaldab subsiidiumidevastase alusmääruse artikkel 23 institutsioonidel teatavatel tingimustel laiendada tasakaalustavaid tollimakse, mille nad on kehtestanud kolmandast riigist pärit toote impordi suhtes, teisest riigist pärit samasuguste toodete impordile, et vältida subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvalehoidmist. |
|
42 |
Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et tasakaalustava tollimaksu laiendamist käsitleva määruse ainus eesmärk on tagada selle maksu tõhusus ja vältida sellest kõrvalehoidmist ning et lõplikku tasakaalustavat tollimaksu laiendav meede järelikult vaid täiendab algset õigusakti, millega kehtestati see maks, tagades lõplike meetmete tõhusa kohaldamise (vt selle kohta 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kolachi Raj Industrial, C‑709/17 P, EU:C:2019:717, punkt 96 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
43 |
Teiseks tuleb rõhutada, et nagu nähtub eespool punktides 31–34 viidatud sätetest, on assotsiatsioonilepingu eesmärk järk-järgult luua vabakaubanduspiirkond liidu ja Maroko vahel. See leping sõlmiti nimelt selleks, et edendada kaupade vaba liikumist liidu ja Maroko vahel muu hulgas tollimaksude ja samaväärse toimega maksude kaotamise teel. |
|
44 |
Seega on assotsiatsioonileping ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikkel 23 liidu kaubanduspoliitika kaks vahendit, millel on erinev eesmärk ja loogika. Kui esimene on koostöövahend, mille eesmärk on edendada Marokost pärit kaupade vaba liikumist liidus, siis teine on kaubanduse kaitsevahend, mille eesmärk on kohaldada sanktsioone ebaausatele kaubandustavadele, mis võivad mõjutada kolmandate riikide suhtes juba kehtivate subsiidiumidevastaste meetmete tõhusust. |
|
45 |
Leides, et PGTEX Group oli Marokos rakendanud praktikat, mille eesmärk oli hoida kõrvale rakendusmääruse 2020/776 alusel Hiinast pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavast tollimaksust, laiendas komisjon käesolevas asjas vaidlustatud rakendusmäärusega seda tasakaalustavat tollimaksu Marokost lähetatud klaaskiust kangastele. Lisaks ei saa sel viisil laiendatud tollimaksu, mille ainus eesmärk on tagada Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtestatud tasakaalustava tollimaksu tõhusus, eristada sellest tollimaksust, mida see täiendab (vt selle kohta analoogia alusel 8. novembri 2005. aasta kohtuotsus Jersey Produce Marketing Organisation, C‑293/02, EU:C:2005:664, punkt 70). |
|
46 |
Nii peab komisjon vaidlustatud rakendusmääruses silmas PGTEX Groupi kuuluvaid Hiina ettevõtjaid, et takistada neil Hiinast pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavast tollimaksust kõrvalehoidmiseks saada kasu Maroko territooriumist, kuivõrd Maroko Kuningriik on sõlminud liiduga assotsiatsioonilepingu. |
|
47 |
Selle kohta tuleb märkida, et assotsiatsioonileping ei sisalda sätteid, mis keelaksid ühel lepingupoolel võtta meetmetest kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid. Seega ei takista see leping eespool punktis 46 kirjeldatud käitumise puhul liidul kontrollida, kas kõik subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 kohaldamise tingimused on täidetud, ja seejärel, kui on tuvastatud, et need tingimused on tegelikult täidetud, võtta meetmetest kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid, et seda käitumist takistada. |
|
48 |
Teistsugune tõlgendus võiks jätta liidu ilma kaubanduse kaitsevahendist, mis on liidu tööstusharu tõhusa kaitse tagamisel otsustava tähtsusega, ja muuta Maroko „vabatsooniks“, kus kaubandusettevõtjad võiksid teha kõikvõimalikke toiminguid dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmiseks, mis käesoleval juhul oleks vastuolus Maroko Kuningriigi ja liidu poolt assotsiatsioonilepingu raames võetud vastastikuste kohustustega. |
|
49 |
Eeltoodut arvestades tuleb seega tõdeda, et komisjon võis tugineda subsiidiumidevastase alusmääruse artiklis 23 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmise vastastele normidele, ja järelikult esimene väide tagasi lükata. |
B. Kolmas kuni viies väide
|
50 |
Kõnealused hagi väited puudutavad subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 kohaldamise tingimuste hindamist käesolevas asjas. |
|
51 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 32, hindas komisjon käesoleval juhul meetmetest kõrvalehoidmise esinemist subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 kohaselt, uurides järjestikku,
|
|
52 |
Käesolevas asjas märkis komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 33, et „[subsiidiumidevastase] alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus ei ole nimetatud kokkupanemist eraldi tava, protsessi või toiminguna, mis kujutab endast kõrvalehoidmist“, kuid „[s]amas kasutatakse [nimetatud] lõigus selgelt sõnastust „muu hulgas“, mis tähendab, et selles esitatud võimalike kõrvalehoidmise viiside loetelu ei ole ammendav“ ja et „[s]elle tulemusena hõlmab see [lõik] ka muid kõrvalehoidmise viise, mida ei ole kõnealuses artiklis sõnaselgelt loetletud, näiteks kokkupanemine“. Seetõttu, „kuna [uurimise algatamise] taotluses esitatud tõendid viitasid toote kokkupanemisele Marokos, analüüsis komisjon [teise vaidlusaluse tingimuse täidetust kontrollides] analoogia põhjal ka täpsemalt, kas [määruse (EL) 2016/1036] artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ja eelkõige[,] kas kokkupanemine algas või suurenes oluliselt alates subsiidiumivastase uurimise algatamisest või vahetult enne seda ja kas vaatlusalused tooteosad pärinevad riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning kas osad moodustavad vähemalt 60% kokkupandava toote osade koguväärtusest ning kas sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustas rohkem kui 25% tootmiskuludest“. |
|
53 |
Käesolevas asjas ei vaidlusta hageja ei esimesele ega kolmandale käesoleva kohtuotsuse punktis 51 nimetatud tingimusele antud hinnangut. Seevastu vaidlustab ta samas punktis mainitud teisele ja neljandale tingimusele antud hinnangu. |
1. Sissejuhatavad märkused
|
54 |
Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad analüüsima. Niisiis peab kohtu kontroll selliste hinnangute üle piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks valitud faktiliste asjaolude sisulise paikapidavuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle (vt 26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Maxcom vs. Chin Haur Indonesia, C‑247/15 P, C‑253/15 P ja C‑259/15 P, EU:C:2017:61, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika). |
2. Kolmanda väite põhjendatus: selle väite kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon leidis, et hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei olnud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ning et rikutud on õigust heale haldusele, kuna komisjon ei analüüsinud hoolikalt ja erapooletult kõiki kõnealuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid
|
55 |
Kõnealune väide koosneb sisuliselt kahest osast. |
|
56 |
Esimeses väiteosas väidab hageja – nagu ka tema toetuseks menetlusse astuja –, kõigepealt, et vaidlustatud rakendusmäärus põhineb ilmsetel hindamisvigadel ja rikub subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon järeldas, et tema tootmiskoha rajamiseks Marokos ei olnud muud piisavat nõuetekohast põhjendust ega majanduslikku õigustust peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise. |
|
57 |
Esiteks väidab hageja, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus selgitas ja tõendas ta pikalt, et tema tootmiskoha rajamine Marokos oli põhjendatud ja majanduslikult õigustatud. Tema sõnul tuleneb selle tootmiskoha rajamine eelkõige laienemiskavast, mille on juba ammu koostanud PGTEX Group, kuhu ta kuulub. See kava nägi ette [konfidentsiaalne] ( 1 ). Ta leiab, et komisjon kasutas puhtalt ajalist seost, et jätta kõrvale selged ja kindlad tõendid selle kohta, et otsus rajada tootmiskoht Marokos põhines majanduslikel ja logistilistel aspektidel, mitte dumpingu- ja subsiidiumivastaste uurimiste algatamisel. Ta lisab, et komisjon jättis tähelepanuta ka tõendid, mille ta esitas selgitamaks, et tema tootmiskoha rajamine Marokos viibis [konfidentsiaalne]. |
|
58 |
Teiseks väidab hageja, et kuigi tema tootmiskoht rajati Marokos 2019. aasta oktoobris, eelnes rajamisprotsessile mitu esialgset etappi, mis näitab, et selle tootmiskoha rajamise otsus tehti tükk aega enne uurimiste algatamist ning selle rajamise mõte ega eesmärk ei olnud liidu kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmine. Eelkõige tehti tema sõnul otsus rajada tootmisüksus Marokosse [konfidentsiaalne]. |
|
59 |
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon tegi vea, kui ta lükkas tagasi hageja toetuseks menetlusse astuja esitatud argumendi, et tema tootmisüksus Marokos rajati selleks, et [konfidentsiaalne]. Nimelt kinnitavad täiendavad dokumendid, et arutelud Maroko tehase rajamise üle toimusid alates [konfidentsiaalne] kuust, eelkõige selleks, et varustada olulist kohalikku klienti. Hageja täpsustab ka, et 10. jaanuaril 2021 toimunud üldist avalikustamisdokumenti käsitleval ärakuulamisel selgitas ta, et tema Maroko tegevuskoha rajamise eesmärk oli reageerida nõudluse suurenemisele [konfidentsiaalne] ning et aruandeperiood langes kokku käivitusetapiga ja seda etappi mõjutas COVID‑19 pandeemia, mis põhjustas viivitusi Maroko tehase kvalifitseerimise ja auditeerimise protsessis. |
|
60 |
Neljandaks väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus on ekslik, kuna selles on väidetud, et PGTEX China 2019. aasta aruanne kinnitab sõnaselgelt, et dumpinguvastase tollimaksu võimalik kehtestamine oli põhjus, miks tema tootmisüksus Marokos rajati. Tema sõnul on selles aruandes märgitud, et tema tootmiskoht rajati mitte ainult selleks, et „võtta aktiivselt meetmeid vastuseks liidu dumpinguvastasele uurimisele Hiina [Rahvavabariigi] suhtes“, vaid ka selleks, et „optimeerida ja kohandada oma rahvusvahelistumise strateegiat, konsolideerida ja suurendada toodete turuosa Euroopas ja Ühendriikides, rahuldada klientide nõudlust ja kaitsta klientide varustamist“. Selles aruandes ei ole seega viidatud „meetmetest kõrvalehoidmisele“, vaid dumpinguvastasele uurimisele vastuseks võetud „meetmetele“, mida õigustavad „rahvusvahelistumise strateegia“, „klientide nõudlus“ ja soov „kaitsta klientide varustamist“. Hageja väidab, et kõnealuse aruande eesmärk on seega rahustada investoreid ja anda neile teada, et dumpinguvastased või tasakaalustavad meetmed teda ei puuduta, kuna PGTEX Group on juba ette näinud, et liidu turgu varustatakse Maroko tehase kaudu. |
|
61 |
Sellega seoses lisab hageja toetuseks menetlusse astuja, et subsiidiumidevastase alusmääruse artiklis 23 sisalduvast lauseosast „millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise“ nähtub, et tollimaksu kehtestamine peab olema asjaomase tava, protsessi või toimingu peamine põhjus või isegi ainus põhjus. Nimelt ei piisa sellest, kui tollimaksu kehtestamine on üks tava, protsessi või toimingu põhjustest. Tuleb tõendada, et muud võimalikud põhjendused või majanduslikud õigustused ei ole piisavad, mistõttu on tava, protsessi või toimingu peamine põhjus tollimaksu kehtestamine. |
|
62 |
Lisaks väidab hageja toetuseks menetlusse astuja, et hageja ei ole ainus ettevõtja, kes asus Marokos tegutsema, et varustada tuulegeneraatorite tootjaid. Tema sõnul ei kohaldata assotsiatsioonilepingu alusel Marokost pärineva liidusuunalise impordi suhtes tollimakse, samas kui Hiinast pärit klaaskiust kangaste impordi puhul võib kokkuleppeline tollimaks ulatuda 7%-ni. Seega on Marokol klaaskiust kangaste tootmiseks ja eksportimiseks liitu paremad võimalused kui Hiinal. Sel põhjusel rajati hageja tootmiskoht Marokosse sõltumata subsiidiumivastase uurimise algatamisest, et hageja saaks vastata klaaskiust kanga üha suuremale nõudlusele Marokos ja varustada liitu ilma lepingujärgsete tollimaksudeta. Seega on hageja toetuseks menetlusse astuja sõnul hageja Maroko tegevuskoha jaoks olemas muu piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksuga maksustamise, kuna see ettevõtja oleks asutatud ka juhul, kui ei oleks algatatud subsiidiumivastast uurimist Hiinast pärit klaaskiust kangaste impordi suhtes. |
|
63 |
Teises väiteosas väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus rikub õigust heale haldusele, kuna komisjon ei analüüsinud hoolikalt ja erapooletult kõiki kõnealuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning eelkõige kuna komisjon esiteks keeldus arvesse võtmast dokumente, mis näitavad, et hageja Maroko tegevuskoha rajamine oli kavandatud tükk aega enne dumpingu- või subsiidiumivastase uurimise algatamist, teiseks lükkas tagasi Maroko ametiasutuste märkused, milles oli märgitud, et kontaktid nende ametiasutustega toimusid juba [konfidentsiaalne], st enne uurimiste algatamist, kolmandaks lükkas tagasi hageja toetuseks menetlusse astuja poolt esitatud argumendid ja muud toimiku materjalid, mis näitasid, et tema tehas Marokos rajati selleks, et [konfidentsiaalne], ning neljandaks ei analüüsinud nõuetekohaselt PGTEX China 2019. aasta aruannet. |
|
64 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, vaidleb hageja argumentidele vastu. |
|
65 |
Enne käesoleva väite kahe osa järjestikust analüüsimist tuleb meenutada, kuidas komisjon hindas käesoleval juhul seda, kas meetmetest kõrvalehoidmise esinemise tuvastamiseks vajalik teine tingimus (vt eespool punkt 50) on täidetud. Eelkõige tuleb lühidalt tutvustada vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusi, milles komisjon leidis, et hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust kui tasakaalustava tollimaksu kehtestamine. |
a) Hinnang sellele, kas hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise vaidlustatud rakendusmäärusega
|
66 |
Olles tuvastanud vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 61, et „[k]laaskiust kanga ekspordi suurenemine Marokost liitu koos asjaoluga, et Hiinast pärit klaasfilamentkiudheide eksport Marokosse suurenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt, […] kujutab endast kaubandusstruktuuri muutumist Maroko ja liidu vahel [subsiidiumidevastase] alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses“, tuletas komisjon rakendusmääruse põhjenduses 62 meelde, et „[subsiidiumidevastase] alusmääruse artikli 23 lõike 3 kohaselt tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise“. |
|
67 |
Seega analüüsis komisjon teist tingimust, mille täidetus on vajalik, et saaks tuvastada meetmetest kõrvalehoidmise, mis on seotud hageja tootmiskoha rajamisega Marokos. |
|
68 |
Sellega seoses tõdes komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 64, et „Maroko ametiasutuste vastuse kohaselt toimus esimene kokkupuude PGTEX Groupiga Marokosse tehase rajamise asjus 20. märtsil 2019, üks kuu pärast […] dumpinguvastase uurimise algatamist ja kaks kuud enne […] subsiidiumivastase uurimise algatamist“, et „[hageja] loodi 2. oktoobril 2019, ligikaudu 5 kuud pärast subsiidiumivastase uurimise algatamist“ ja et [s]elline ajaline kokkusattumus viitab [komisjoni hinnangul] sellele, et [hageja] loomise põhjus oli tollimaksude võimalik kehtestamine“. |
|
69 |
Vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 65 lisas komisjon, et „[hageja] esitatud müügiloendite alusel läks kogu [hageja] eksportmüük 2020. aastal liidu turule ning vaid väike osa tema 2020. aasta toodangust müüdi [Marokos] riigisiseselt“ ning et „[v]eelgi enam, kogu tema 2020. aasta eksportmüük müüdi liidus asuvatele klientidele, keda varem varustas PGTEX China“. See jättis komisjonile mulje, et „[hageja] loomise põhjus oli tollimaksude võimalik kehtestamine“ ja et seda oletust „kinnitas sõnaselgelt PGTEX China 2019. aasta aruanne“. |
|
70 |
Lisaks lükkas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 67 tagasi PGTEX Groupi argumendi, mille kohaselt on hageja asutamine piisavalt nõuetekohaselt põhjendatud ja majanduslikult õigustatud. Eelkõige märkis ta sellega seoses, et „dokumentidest, mille PGTEX Group oli esitanud 15. oktoobril 2021, oli näha, et PGTEX Group oli hinnanud pikka aega enne [subsiidiumivastase] uurimise algatamist, millises riigis äriühing asutada“, ja et „[k]aaluti mitmeid võimalikke riike, mille hulka kuulus Maroko“. Siiski leidis komisjon, et tõsiasjaks jääb see, et hageja „loodi 2. oktoobril 2019, ligikaudu seitse kuud pärast [nimetatud] uurimise algatamist“, et „[s]ee ajaline kokkulangevus viitab sellele, et [hageja] loomise põhjus oli [nimetatud] uurimise algatamine“, et „[s]eda kinnitas veelgi Maroko ametiasutustelt saadud teave, et nad hakkasid suhtlema PGTEX Groupiga tehase rajamise teemal 20. märtsil 2019, st vahetult pärast [kõnealuse] uurimise algatamist“, ning et „[s]ellest on näha, et Maroko ametiasutustega võeti Marokos äriühingu asutamiseks ametlikult ühendust 2019. aasta märtsis ehk kohe pärast seda, kui oli algatatud [mainitud] uurimine“. |
|
71 |
Lõpuks lükkas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 69 tagasi hageja toetuseks menetlusse astuja esitatud argumendi, mille kohaselt rajas PGTEX Group oma Maroko tehase selleks, et [konfidentsiaalne], ning seega oli sellel rajamisel teistsugune majanduslik õigustus kui tasakaalustava tollimaksu tasumise vältimine. Sellega seoses osutas ta esiteks tõenditele, millest on näha, et ei olnud muud majanduslikku õigustust peale kehtivate tasakaalustavate tollimaksude vältimise, sealhulgas PGTEX China 2019. aasta aruanne, ning teiseks rõhutas, et kogu hageja eksport oli suunatud liitu ning vaid väike osa tema toodangust müüdi Marokos riigisiseselt. |
|
72 |
Eeltoodut arvestades järeldas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 70, et „[meetmetest kõrvalehoidmise] uurimise käigus [ei leitud] piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust Marokos klaaskiust kanga tootmiskoha rajamiseks peale praegu kehtivate [tasakaalustavate] tollimaksude tasumise vältimise“. |
b) Esimene väiteosa, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon järeldas, et hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei olnud muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust kui tasakaalustava tollimaksu kehtestamine
|
73 |
Hageja vaidleb vastu vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 70 esitatud järeldusele (vt eespool punkt 72), väites sisuliselt, et uurimise käigus selgitas ja tõendas ta pikalt, et tema tootmiskoha rajamine Marokos oli põhjendatud ja majanduslikult õigustatud muude asjaoludega kui sooviga hoida kõrvale kehtivatest kaubanduse kaitsemeetmetest. Tema sõnul kasutas komisjon puhtalt ajalist seost, et jätta kõrvale selged ja kindlad tõendid selle kohta, et otsus rajada tootmiskoht Marokos põhines majanduslikel ja logistilistel aspektidel, mitte subsiidiumivastase uurimise algatamisel. |
|
74 |
Mis puudutab kuupäeva, mil hageja tootmiskoht Marokos rajati, siis tuleb esimesena märkida, et nagu komisjon õigesti väidab ning nagu ka hageja ise möönab, näitavad hageja esitatud tõendid, see tähendab PGTEXi, CPIC ja klientide ning [konfidentsiaalne] vahelised e‑kirjad, et potentsiaalsete tehase rajamise kohtadena kaaluti Marokot ja teisi riike. Ent nagu hageja kohtuistungil kinnitas, ei nähtu sellest kirjavahetusest, et tegelik otsus hageja tootmiskoha kindlaksmääramise kohta Marokos oleks tehtud ajavahemikul [konfidentsiaalne], st enne subsiidiumivastase uurimise algatamist. Samuti ei näita CPIC juhtide kirjavahetus pärast Maroko [konfidentsiaalne] külastamist, et otsus rajada hageja tootmiskoht Marokosse tehti [konfidentsiaalne]. Eelkõige tuleb märkida, et täiendavatele dokumentidele lisatud „teostatavusuuring“, mis on väidetavalt dateeritud [konfidentsiaalne], on vaid sisememorandum CPIC poolt Marokosse investeerimise hindamiseks korraldatud kohtumiste kohta. Sellest dokumendist ei nähtu, et otsus, mille eesmärk on rajada see tootmiskoht Marokos, ulatub sellesse aega. |
|
75 |
Teisena nähtub Maroko ametiasutuste seisukohtadest selgelt, et „[hageja] asutati 2019. aasta oktoobris“. Kuigi need ametiasutused rõhutavad küll, et nagu iga ettevõtja asutamisele, eelnesid ka hageja tootmiskoha rajamise protsessile „mitu esialgset etappi, näiteks teostatavusuuringud, mis tõendavad, et PGTEXi tootmiskoha rajamise otsus tehti tükk aega enne meetmete kehtestamist ning selle mõte või eesmärk ei olnud [liidu] kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmine“, täpsustavad nad siiski, et „PGTEXi ja [nende asutuste] vaheline kontakt PGTEXi tehase rajamiseks Marokosse sai alguse 20. märtsil 2019, st vahetult pärast [dumpinguvastase uurimise algatamist]“. Seega ei teinud komisjon ilmset hindamisviga, kui ta tõdes vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 67, et „[nende ametiasutustega] võeti Marokos äriühingu asutamiseks ametlikult ühendust 2019. aasta märtsis ehk kohe pärast seda, kui oli algatatud [kõnealune] uurimine“. |
|
76 |
Kolmandana, hageja argumendid, millega ta selgitab seda, miks tema tootmiskoha rajamine Marokos viibis kuni 2019. aasta oktoobrini (vt eespool punkt 57), üksnes kinnitavad komisjoni järeldust, et selle tootmiskoha rajamine lõpetati viis kuud pärast subsiidiumivastase uurimise algatamist. |
|
77 |
Järelikult, nagu komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 67 õigesti tõdes, on subsiidiumivastase uurimise algatamise ja hageja tootmiskoha rajamise vahel Marokos ajaline kokkulangevus. Selline ajaline kokkulangevus võib kohtupraktika kohaselt õigustada eeldust, et tootmistehase rajamise eesmärk riigis, kust kaupa eksporditakse, on vältida kaubanduspoliitiliste meetmete kohaldamist (vt selle kohta 13. detsembri 1989. aasta kohtuotsus Brother International, C‑26/88, EU:C:1989:637, punkt 29). |
|
78 |
Kohtupraktikast tuleneb samuti, et järelikult peab asjaomane ettevõtja sellise ajalise kokkulangevuse korral esitama tõendid muu mõistliku põhjuse kohta kui soov vältida kõnealustest meetmetest tulenevaid tagajärgi, et luua tootmiskoht riigis, kust kaupa eksporditakse (vt selle kohta 13. detsembri 1989. aasta kohtuotsus Brother International, C‑26/88, EU:C:1989:637, punkt 29). |
|
79 |
Sellega seoses väidab hageja sisuliselt, et tema tootmiskoha rajamise eesmärk Marokos oli ellu viia laienemiskava, mille oli tükk aega tagasi koostanud PGTEX Group, kuhu ta kuulub, [konfidentsiaalne]. Eelkõige oli rajamise eesmärk varustada olulist kohalikku klienti ja üldisemalt vastata nõudluse kasvule [konfidentsiaalne]. Seega tegi komisjon vea, kui ta lükkas tagasi hageja toetuseks menetlusse astuja esitatud argumendi, mille kohaselt rajas see kontsern oma Maroko tehase selleks, et [konfidentsiaalne]. |
|
80 |
Lisaks viitab hageja eespool punktis 79 mainitud väidete tõendamiseks ühelt poolt oma kirjavahetusele CPIC ja klientidega ning PGTEX Groupi laienemiskava esitlusele, mis puudutab täiendavate dokumentide hulka lisatud [konfidentsiaalne], ning teiselt poolt 10. jaanuaril 2021 toimunud üldist avalikustamisdokumenti käsitleva ärakuulamise slaididele. |
|
81 |
Sellega seoses tuleb siiski ühest küljest märkida, et hageja poolt täiendavate dokumentide hulka lisatud kirjavahetus ei sisalda ühtegi viidet tõelisele PGTEX Groupi laienemiskavale [konfidentsiaalne]. Nagu on märgitud eespool punktis 74, tõendab see kirjavahetus lihtsalt seda, et Marokot, nagu ka teisi riike, kaaluti potentsiaalsete tehase rajamise kohtadena. |
|
82 |
Teisest küljest, isegi kui eeldada, et PGTEX Groupi [konfidentsiaalne] laienemiskava esitamine võib tõendada, et see kava viidi tegelikult ellu, ei ole see piisav tõendamaks, et selline kava hõlmas Marokot. Hageja ei ole nimelt esitanud ühtegi dokumenti nimetatud kontserni laienemiskavade kohta Marokos. Nagu kohtuistungil kinnitati, ei tõenda 10. jaanuaril 2021 toimunud üldist avalikustamisdokumenti käsitleva ärakuulamise slaidid kaugeltki mitte kõnealuse kava elluviimist, vaid sisaldavad hageja lihtsat tõendamata väidet, et tema asutamine [konfidentsiaalne]. |
|
83 |
Lisaks tuleb rõhutada, et hageja ei vaidle vastu tõenditele, millele komisjon tugines, et lükata tagasi argument, mille kohaselt PGTEX Group rajas oma Maroko tehase selleks, et varustada [konfidentsiaalne] turge. Eelkõige ei sea hageja kahtluse alla vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 65 esitatud järeldust, mille kohaselt „müügiloendite alusel läks kogu [hageja] eksportmüük 2020. aastal liidu turule ning vaid väike osa tema 2020. aasta toodangust müüdi [Marokos] riigisiseselt“. |
|
84 |
Ka hageja väide, et PGTEX China 2019. aasta aruandes on märgitud, et tema tootmiskoht Marokos rajati mitte ainult selleks, et „võtta aktiivselt meetmeid vastuseks liidu dumpinguvastasele uurimisele Hiina [Rahvavabariigi] suhtes“, vaid ka selleks, et „optimeerida ja kohandada oma rahvusvahelistumise strateegiat“, ei ole vastuolus komisjoni järeldusega, et see tootmiskoht otsustati rajada selleks, et aktiivselt reageerida liidu poolt Hiina [Rahvavabariigi] vastu suunatud dumpinguvastasele uurimisele. Sellest kinnitusest ei piisa ka selleks, et tõendada vastavalt eespool punktis 78 viidatud kohtupraktikale, et hageja on Marokos asutatud muul mõistlikul põhjusel kui soov kõnealustest subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvale hoida. |
|
85 |
Seega tuleb tõdeda, et hageja ei suutnud kahtluse alla seada komisjoni järeldust vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 70, mille kohaselt „ei leitud [meetmetest kõrvalehoidmise] uurimise käigus piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust Marokos klaaskiust kanga tootmiskoha rajamiseks peale praegu kehtivate [tasakaalustavate] tollimaksude tasumise vältimise“. |
|
86 |
Järelikult ei saa hageja komisjonile ette heita ilmse hindamisvea tegemist ega subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 rikkumist. |
|
87 |
Järelikult tuleb kolmanda väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. |
c) Teine väiteosa, mille kohaselt on rikutud õigust heale haldusele, kuna komisjon ei analüüsinud hoolikalt ja erapooletult kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid
|
88 |
Hageja heidab komisjonile ette, et viimane ei analüüsinud hoolsalt ja erapooletult kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selles küsimuses tuleb kõigepealt meelde tuletada, et kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus (vt eespool punkt 54), on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine veelgi olulisem. Nende tagatiste hulka kuulub ka liidu pädeva institutsiooni kohustus hinnata hoolikalt ja erapooletult kõiki vaadeldava juhtumi olulisi asjaolusid (vt 24. mai 2012. aasta kohtuotsus JBF RAK vs. nõukogu, T‑555/10, ei avaldata, EU:T:2012:262, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
89 |
Sellega seoses nähtub kolmanda väite esimese osa analüüsist esiteks, et ei hageja esitatud dokumentidest ega Maroko ametiasutuste seisukohtadest ei nähtu, et hageja tootmiskoha rajamine Marokos oleks olnud kavandatud tükk aega enne subsiidiumivastase uurimise algatamist Hiina Rahvavabariigi suhtes, teiseks, et komisjon ei teinud viga, kui ta lükkas tagasi hageja toetuseks menetlusse astuja argumendi, mille kohaselt rajas PGTEX Group Maroko tehase selleks, et varustada [konfidentsiaalne] turge, leides, et seega puudus selle rajamiseks muu majanduslik õigustus peale soovi vältida kehtivat tasakaalustavat tollimaksu, ning kolmandaks, et komisjon analüüsis PGTEX China 2019. aasta aruannet nõuetekohaselt. |
|
90 |
Neil asjaoludel ei saa hageja tulemuslikult väita, et komisjon on rikkunud oma kohustust analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki kõnealuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid. |
|
91 |
Järelikult tuleb käesolev väiteosa ja kolmas väide tervikuna tagasi lükata. |
3. Neljanda väite põhjendatus: selle väite kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu, rikutud õigust heale haldusele ning diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon järeldas, et hageja poolt Marokos kasutatav tootmisprotsess kujutab endast kokkupanekut
|
92 |
Sellel väitel on kolm osa. |
|
93 |
Väite esimeses osas soovib hageja sisuliselt vaidlustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21; edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), artiklis 13 kasutatud mõiste „kokkupanek“ hõlmamise subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teise lõigu kohaldamisalasse. Teises väiteosas seab ta kahtluse alla selle, et käesolevas asjas toimus Marokos kokkupanek dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Lõpuks vaidlustab ta kolmandas väiteosas hinnangu, mille komisjon andis viimati nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 punktis b nimetatud lisandunud väärtuse kriteeriumile. |
a) Esimene väiteosa, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon kohaldas analoogia alusel dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 kasutatud mõistet „kokkupanek“
|
94 |
Hageja – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, väidab esimesena, et erinevus subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teise lõigu sõnastuse – milles ei mainita kokkupanekut – ja dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljanda lõigu vahel, milles seda toimingut sõnaselgelt mainitakse, ei tulene pelgast väljajätmisest ja see ei ole tähendusetu. Ta leiab, et kui liidu seadusandja oleks tahtnud, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus nimetatud tava, protsess või toiming hõlmaks kokkupanekut, oleks ta seda sõnaselgelt märkinud, nagu ta tegi seda dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus. Seda tahtlikku väljajätmist tuleks seega käsitleda nii, et see välistab järelduse, et tasakaalustavatest meetmetest saab kõrvale hoida kokkupanemise abil. |
|
95 |
Lisaks ei tähenda hageja väitel asjaolu, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus on kasutatud väljendit „muu hulgas“, et see säte võib hõlmata väidetavat kokkupaneku abil kõrvalehoidmist. See määrus ja dumpinguvastane alusmäärus võeti vastu komisjoni ettepanekul samal päeval. Lisaks määras Euroopa Parlament mõlema teksti jaoks sama raportööri ja nõukogus oli mõlema teksti eest vastutav sama eesistujariik. Igal juhul on hageja seisukohal, et erinevus dumpinguvastase määruse ja subsiidiumidevastase määruse vahel tuleneb ühest ja samast määrusest, millega muudeti varasemaid dumpingu- ja subsiidiumidevastaseid alusmäärusi, nimelt nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 461/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2004, L 77, lk 12; ELT eriväljaanne 11/10, lk 150). Järelikult tuleb seda erinevust arvesse võtta. |
|
96 |
Teisena väidab hageja, et tasakaalustavate tollimaksude kohaldamisala laiendamine päritolu määrava kokkupaneku tõttu tähendaks selliste tollimaksude kohaldamist subsiidiumide suhtes, mida ei ole andnud ei päritoluriik ega ekspordiriik. Tema sõnul kehtestatakse vaidlustatud rakendusmäärusega näiteks tasakaalustavad tollimaksud toodetele, mida subsideerib pigem Hiina kui nende päritolu- ja ekspordiriik, st Maroko. |
|
97 |
Õiguslik nõue, et subsiidiumid peab selleks, et need oleks korvatavad, olema andnud päritolu- või ekspordiriik, õigustab juba iseenesest dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 erinevat sõnastust. Väikesed muudatused, ümberlaadimised või müügikanalite ümberkorraldamine riigis, mille suhtes meetmeid kohaldatakse (st kõrvalehoidmise tava, protsess või toiming, mis on hõlmatud nii subsiidiumidevastase alusmääruse kui ka dumpinguvastase alusmäärusega), ei too erinevalt kokkupanekust (st meetmetest kõrvalehoidmise tava, protsess või toiming, mis on hõlmatud ainult dumpinguvastase alusmäärusega) kaasa muutusi toodete päritolu- või ekspordiriigis. |
|
98 |
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 erinevat sõnastust õigustavad seega ka nende kahe õigusakti erinevad eesmärgid, mis tähendab, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 ette nähtud kokkupaneku reeglit ei saa analoogia alusel kohaldada subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 suhtes. |
|
99 |
Pelk asjaolu, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva sätte eesmärk on tagada meetmete tõhusus, ei võimalda komisjonil ega Üldkohtul siiski tegutseda liidu seadusandjana ega muuta subsiidiumidevastase alusmääruse teksti, hõlmates sellega kokkupaneku. On põhjus, miks neid toiminguid ei ole subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus silmas peetud, ja see on nimelt asjaolu, et vastupidi dumpinguvastase alusmääruse artiklis 13 mainitule on võimatu õigesti kasutada osade ja lisandunud väärtuse kriteeriume. Osadele päritoluriigis antud subsiidiumid võivad nimelt oluliselt vähendada nende väärtust ja muuta tulemusetuks kriteeriumi, et need osad peavad moodustama 60% kokkupandud toote osade koguväärtusest. |
|
100 |
Seega, kuna subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 sõnastus välistab kokkupanemise ja kuna analoogia alusel lisamine on vastuolus subsiidiumidevastase alusmääruse konteksti ja eesmärkidega, ei saa dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kokkupaneku kriteeriumi analoogia alusel kohaldada tasakaalustavast tollimaksust kõrvalehoidmise tuvastamiseks. Miski ei õigusta ka osade koguväärtuse (60%) ja lisandunud väärtuse (25%) kriteeriumi kohaldamist analoogia alusel. |
|
101 |
Kolmandana avaldab hageja imestust selle üle, et komisjon (kes esitas kaks alusmääruse ettepanekut ja koostas dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23) ei ole esitanud ühtegi dokumenti nende õigusaktide tekkeloo kohta ega osutanud põhjustele, miks kokkupanek jäeti subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 sõnastusest välja. Seetõttu palub ta Üldkohtul hankida need dokumendid menetlust korraldava meetme abil. |
|
102 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, vaidleb hageja argumentidele vastu. |
|
103 |
Käesolevas väiteosas vaidleb hageja sisuliselt vastu kaalutlustele, mille komisjon esitas vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 33 (vt eespool punkt 52). Eelkõige heidab ta komisjonile ette, et viimane kohaldas dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus kasutatud mõistet „kokkupanek“, et hinnata, kas kõnealusel juhul toimus meetmetest kõrvalehoidmine subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teise lõigu tähenduses, vaatamata asjaolule, et kokkupanekut ei ole sõnaselgelt nimetatud tavade, protsesside või toimingute hulgas, mis selle sätte kohaselt kujutavad endast kõrvalehoidmist subsiidiumidevastastest meetmetest. |
|
104 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljas lõik on sõnastatud järgmiselt: „Kolmandas lõigus nimetatud tava, protsess või toiming sisaldab muu hulgas:
|
|
105 |
Seevastu subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teine lõik on sõnastatud järgmiselt: „Esimeses lõigus nimetatud tava, protsess või toiming sisaldab muu hulgas:
|
|
106 |
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljanda lõigu ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teise lõigu sõnastusest nähtub, et nagu komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 33 möönab, ei ole kokkupanekut sõnaselgelt nimetatud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus eraldi tava, protsessi või toiminguna, mis kujutab endast kõrvalehoidmist. |
|
107 |
See, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus puudub viide kokkupanekule, ei tähenda siiski, nagu väidab hageja, et liidu seadusandjal oli kavatsus jätta kokkupanek selle artikli kohaldamisalast välja. |
|
108 |
Kuna subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus on sõnaselgelt kasutatud väljendit „muu hulgas“, siis tuleb nimelt leida samamoodi, nagu leidis komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 33, et selles artiklis esitatud võimalike kõrvalehoidmise viiside loetelu ei ole ammendav. Seetõttu võib nimetatud artikli lõike 3 teine lõik hõlmata ka muid meetmetest kõrvalehoidmise viise, mida ei ole kõnealuses artiklis sõnaselgelt nimetatud, näiteks kokkupanekut. |
|
109 |
Seda tõlgendust toetab kohtupraktika, mille kohaselt ei sisalda dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljas lõik ammendavat loetelu selle artikli esimeses lõigus mainitud tavadest, protsessidest või toimingutest, ning selles osutatud meetmetest kõrvalehoidmise eri viisid on toodud vaid näitena, nagu kinnitab väljend „muu hulgas“ (vt selle kohta 19. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Asia Leader International (Cambodia) vs. komisjon, T‑462/15, EU:T:2018:196, punkt 56). |
|
110 |
Sellist tõlgendust, mis on kooskõlas subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 eesmärgiga, milleks on tagada kehtivate subsiidiumidevastaste meetmete tõhusus (vt eespool punkt 42), ei sea kahtluse alla hageja teised argumendid. |
|
111 |
Kõigepealt, mis puudutab hageja argumenti, et dumpinguvastane alusmäärus ja subsiidiumidevastane alusmäärus võeti vastu ja avaldati samal päeval, mistõttu ei saa kokkupaneku mainimata jätmist subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus pidada pelgaks väljajätuks, siis tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, tuleneb dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 sõnastuse erinevus praegustele määrustele eelnenud dumpinguvastasest määrusest ja subsiidiumidevastasest määrusest, st vastavalt nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1996, L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45), ja nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT 1997, L 288, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 78). |
|
112 |
Seega võib asjaolu, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljas lõik ja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teine lõik töötati välja ja koostati erinevas kontekstis, selgitada nende sõnastuse erinevust. |
|
113 |
Igal juhul, nagu on märgitud eespool punktis 108, võib subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teises lõigus kasutatud väljendit „muu hulgas“ tõlgendada nii, et kokkupanek võib kuuluda selle artikli kohaldamisalasse ja et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõiget 2 võib kohaldada juhul, kui on tõendatud, et sellise toimingu abil on hoitud kõrvale subsiidiumidevastastest meetmetest, mida kinnitab ka subsiidiumidevastase alusmääruse põhjendus 18 (vt eespool punkt 39). |
|
114 |
Mis järgmiseks puudutab hageja argumenti, et kokkupaneku väljajätmine subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 kohaldamisalast on põhjendatud asjaoluga, et sisuliselt tähendaks vastupidine lahendus, et tasakaalustavaid tollimakse kohaldataks subsiidiumidele, mida ei ole andnud ei päritoluriik ega eksportiv riik, siis tuleb rõhutada, et käesolevas asjas ei ole komisjoni eesmärk vastupidi sellele, mida hageja soovib väita, mitte hüvitada Maroko antud toetusi, vaid olles tõendanud, et klaasfilamentkiudheidele anti Hiinas mitu subsiidiumi ning et hageja pani need kiud kokku või viis nende valmistamise lõpule, tootes Marokos oma klaaskiust kangast, laiendas komisjon Marokost pärit klaaskiust kangale tasakaalustavaid meetmeid, mida juba kohaldati Hiinast pärit klaaskiust kanga suhtes. |
|
115 |
Lõpuks, mis puudutab hageja argumenti, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 teisest lõigust kokkupaneku väljajätmist õigustab asjaolu, et vastasel juhul oleks võimatu õigesti kasutada osade ja lisandunud väärtuse kriteeriume, siis piisab, kui tõdeda sama moodi nagu komisjon, et hageja ei ole ei oma menetlusdokumentides ega kohtuistungil selgitanud, miks võivad subsiidiumid, mida osadele nende päritoluriigis antakse, oluliselt vähendada nende väärtust ja muuta ainetuks kriteeriumi, et need osad peavad moodustama 60% kokkupandud toote osade koguväärtusest. |
|
116 |
Seega tuleb tõdeda, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga ega rikkunud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kui ta hõlmas sellesse sättesse kokkupaneku ja viitas dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimustele, et hinnata, kas kõnealusel juhul hoiti kehtivatest subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvale. |
|
117 |
Seega tuleb käesolev väiteosa tagasi lükata, ilma et oleks vaja teha otsust hageja esitatud menetlust korraldava meetme taotluse kohta (vt eespool punkt 101). |
b) Teine väiteosa, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu, rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3 ja õigust heale haldusele, kuna komisjon järeldas, et hageja poolt Marokos kasutatud tootmisprotsess kujutab endast kokkupanekut
|
118 |
Hageja – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, vaidleb vastu komisjoni järeldusele vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustes 76, 77 ja 79, mille kohaselt valmistatakse tema klaaskiust kangast Marokos klaasfilamentkiudheidest, mille ta ostab ainult oma Hiina emaettevõtjalt, ning see kangas valmib kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel, st valmistamistoimingu abil, mis kuulub mõiste „kokkupanek“ alla dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 tähenduses. |
|
119 |
Sellega seoses selgitab hageja kõigepealt tootmisprotsessi laadi ja muud Marokos toimuvat tegevust. Täpsemalt selgitab ta, et klaaskiust kangast valmistatakse Marokos kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel värvimata klaasheidest; et heie ja klaaskiust kangas on kaks eraldiseisvat toodet, millel on erinev koostis, omadused ja lõppkasutus, ning need vastavad kahele täiesti erinevale tööstusharule; et klaaskiust kanga tootmisprotsessil on mitu etappi, mis tuleb hoolikalt kavandada ja kalibreerida, et saavutada konkreetse kasutusotstarbe jaoks vajalikud omadused; et klaaskiust kanga tootmise suhtes kohaldatakse projekteerimise, sertifitseerimise, toote, tehase ja seadmete auditeid ning valimipõhiseid teste rangete kliendinõuete täitmiseks, kusjuures praktikas valmistatakse klaaskiust kangas vastavalt iga kliendi nõudmistele; et klaaskiust kanga tootmiseks on vaja eriseadmeid ja ‑teadmisi ning spetsiaalset väljaõpet, mis lähevad kaugemale pelgast kokkupanekust ja mis on klaaskiust kangaste erinevaid kasutusviise silmas pidades hädavajalikud, ja et klaaskiust kanga tootmisprotsessi keerukusest annab tunnistust nende tõsiste puuduste loetelu, mis muudavad selle kanga klientide jaoks kasutuskõlbmatuks. |
|
120 |
Hageja sõnul tegi komisjon vea, kui ta määratles vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 79 klaaskiust kanga tootmisprotsessi Marokos ja sellega seotud tegevuse valmistamisena, mis kuulub dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 alusel kokkupanemise mõiste alla. Hageja leiab, et kuigi neid kahte mõistet ei tohi segi ajada, ei kujuta see tootmisprotsess endast ei kokkupanekut ega valmistamist. |
|
121 |
Sellega seoses väidab hageja esiteks, et komisjon tegi vea, samastades mõiste „kokkupanek“ mõistega „valmistamine“. Tema sõnul on need mõisted erinevad, kuna dumpinguvastases alusmääruses, kus neid on mainitud, on need eraldatud sidesõnaga „või“, mis viitab alternatiivile. Seega ei võimalda miski järeldada, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 määratlus on vahet tegemata kohaldatav kokkupanekule ja valmistamisele. |
|
122 |
Teiseks väidab hageja, et kuna kokkupaneku all tuleb mõista „protsessi, mis seisneb masina või seadme osade ühendamises“, läheb klaaskiust kanga tootmisprotsess Marokos ja sellega seotud tegevus palju kaugemale osade lihtsast ühendamisest ning seda ei saa seega kvalifitseerida kokkupanekuks. |
|
123 |
Kolmandaks on hageja seisukohal, et isegi kui eeldada, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõige 2 on kohaldatav valmistamise suhtes, leidis komisjon vaidlustatud rakendusmääruses ekslikult, et hageja tehtavad toimingud kujutavad endast valmistamist, st toiminguid, mille eesmärk on millegi lõpule viimine. Ta rõhutab, et ta ei piirdu klaasheide klaaskiust kangaks ümbertöötamise lõpuleviimisega. Ta kinnitab vastupidi, et ta loob klaasheidest täiesti uue toote, mille füüsikalised ja tehnilised omadused, lõppkasutus ja hinnaklass on teistsugused. Täpsemalt võib tema klaaskiust kanga tootmisprotsessi Marokos võrrelda sarnase, kuid lihtsama protsessiga puuvillast kangaste tootmisel puuvillast lõngast. Klaasheie nõeltöödeldakse ja kootakse tegelikult samamoodi nagu puuvillane lõng puuvillase kanga tootmiseks. Sama moodi nagu see kangas ei ole lihtsalt „lõpuni valmistatud“ puuvillane lõng, ei ole ka klaaskiust kangas lihtsalt „lõpuni valmistatud“ klaasheie, vaid keeruka tootmisprotsessi tulemus, milleks on vaja erivarustust ja ‑teadmisi. Lisaks kinnitab seda, et klaasheie ja klaaskiust kangas on põhimõtteliselt erinevad, nii liidu tööstusharu 2019. aastal esitatud dumpinguvastane kaebus, mis puudutab Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga importi, kui ka komisjon ise, kehtestades kaubanduse kaitsemeetmed klaasheide ja klaaskiust kanga vastu. |
|
124 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, vaidleb hageja argumentidele vastu. |
|
125 |
Käesolevas asjas märkis komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 76, et „[k]laaskiust kanga tootmise peamine tooraine on klaasfilamentkiudheie“, et „[hageja] ostis 100% kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma Hiinas asuvalt emaettevõtjalt“, et „[k]laasfilamentkiudheidest saadi Marokos toimuva valmistamise, täpsemalt kudumise ja nõeltöötlemise protsessi teel klaaskiust kangas“ ja et „[v]astavalt [hageja] esitatud teabele moodustab klaasfilamentkiudheie peaaegu 100% kokkupandud [või] valmistatud toote osade koguväärtusest dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses“. |
|
126 |
Seetõttu järeldas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 77, et „Marokos toimuv protsess on valmistamine (kokkupanemine) ja et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud 60% kriteerium[,] mida kohaldati analoogia põhjal, arvestades [subsiidiumidevastase] alusmääruse artikli 23 lõike 3 sõnastust, nagu põhjenduses 33 selgitatud[,] oli täidetud“. |
|
127 |
Lisaks täpsustas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 79, et „[e]espool põhjenduses 76 kirjeldatud tava on võimalik käsitada valmistamisena, mis kuulub [dumpinguvastase] alusmääruse artikli 13 alusel kokkupanemise mõiste alla“. |
|
128 |
Seejärel tuleb meenutada, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus on sätestatud, et „[k]olmandas lõigus nimetatud tava, protsess või toiming[, mis võib kujutada endast kõrvalehoidmist,] sisaldab muu hulgas […] lõikes 2 märgitud asjaoludel toimuvat osade kokkupanemist liidus või kolmandas riigis“. |
|
129 |
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et „[l]iidus või kolmandas riigis toimuvat kokkupanekut käsitletakse kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmisena, kui […] osad moodustavad vähemalt 60% kokkupandava toote osade koguväärtusest, kusjuures meetmetest kõrvalehoidmisena ei käsitleta juhtumeid, kui kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab rohkem kui 25% tootmiskuludest“. |
|
130 |
Käesolevas asjas tuleb kontrollida, kas mõistet „kokkupanek“ tuleb – nagu soovitavad komisjon ja tema toetuseks menetlusse astuja – tõlgendada laialt nii, et see hõlmab ka valmistamist, või – nagu väidab hageja – kitsalt nii, et viimati nimetatud toimingud ei kuulu mõiste „kokkupanek“ alla. |
|
131 |
Sellega seoses tuleb märkida, et nagu komisjon rõhutab, ei ole dumpinguvastases alusmääruses määratletud ei mõistet „kokkupanek“ ega mõistet „valmistamine“. Selles ei ole ka täpsustatud, kas viimati nimetatud toimingud kuuluvad mõiste „kokkupanek“ alla. |
|
132 |
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei tule aga liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kolachi Raj Industrial, C‑709/17 P, EU:C:2019:717, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
133 |
Mis puudutab konteksti, siis tuleb märkida, et erinevalt kokkupanekust ei kuulu valmistamine dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 neljandas lõigus loetletud tavade, protsesside või toimingute hulka, mis võivad endast kujutada meetmetest kõrvalehoidmist sama määruse artikli 13 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses. |
|
134 |
Mõiste „valmistamine“, mis – nagu kohtuistungil kinnitati – on liidu meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevatele õigusnormidele omane autonoomne mõiste, sisaldub dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b, mille kohaselt ei ole tegemist meetmetest kõrvalehoidmisega, „kui kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab rohkem kui 25% tootmiskuludest“. Lisaks tuleb sellega seoses rõhutada, et ükski teine dumpinguvastase alusmääruse säte ei viita valmistamisele. |
|
135 |
Viide valmistamisele dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b, see tähendab selle sätte osas, kus on täpsustatud tingimusi, mille täidetuse korral loetakse kokkupanekut kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmiseks, räägib aga komisjoni seisukoha kasuks, et valmistamine kuulub nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisalasse. Valmistamist võib nimelt tõlgendada kokkupaneku väljendusvormina. |
|
136 |
Ühelt poolt on see tõlgendus kooskõlas meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevate liidu õigusnormide eesmärgiga, milleks on tagada liidu võetud subsiidiumidevastaste meetmete tõhusus ja vältida nendest kõrvalehoidmist (vt eespool punkt 42). Teiselt poolt kinnitab seda asjaolu, et nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, soovis seadusandja jätta liidu institutsioonidele laia kaalutlusruumi meetmetest kõrvalehoidmise määratlemisel (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co, C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 48). |
|
137 |
Lisaks ei sea seda tõlgendust kahtluse alla hageja argument, et kuna mõisted „kokkupanek“ ja „valmistamine“ on erinevad, mõlemaid on mainitud dumpinguvastases alusmääruses ja need on üksteisest eraldatud sidesõnaga „või“, ei saa mõistet „valmistamine“ samastada mõistega „kokkupanek“. Nimelt, kuigi need mõisted on erinevad, nagu kinnitab sidesõna „või“ kasutamine (vt selle kohta 17. mai 2013. aasta kohtuotsus Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs. komisjon, T‑147/09 ja T‑148/09, EU:T:2013:259, punkt 83), ei takista see siiski pidamast mõistet „valmistamine“ mõisteks, mis võib kuuluda mõiste „kokkupanek“ alla, ja seega tunnistamast, et valmistamine võib olla hõlmatud kokkupanekuga nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Lisaks kuuluvad kohtupraktika kohaselt kokkupaneku mõiste alla mitmesugused toimingud (13. detsembri 1989. aasta kohtuotsus Brother International, C‑26/88, EU:C:1989:637, punkt 20). |
|
138 |
Seega tuleb tõdeda, et dumpinguvastase alusmääruse artikkel 13 on kohaldatav nii kokkupanekule kui ka valmistamisele, kusjuures viimane on esimese väljendusvorm. |
|
139 |
Selle täpsustuse järel tuleb kontrollida, kas käesoleval juhul saab hageja poolt Marokos kasutatavat nõeltöötlemise ja kudumise protsessi käsitada valmistamisena, mis kuulub [dumpinguvastase] alusmääruse artikli 13 alusel kokkupanemise mõiste alla, nagu on märgitud vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustes 76, 77 ja 79 (vt eespool punktid 125–127). |
|
140 |
Hageja vaidleb sellele kvalifikatsioonile vastu. Sellega seoses väidab ta, nagu on meenutatud eespool punktis 122, et klaaskiust kanga tootmisprotsess Marokos ja sellega seotud tegevus ulatub palju kaugemale lihtsast osade ühendamisest (või kokkupanekust) ja valmistamisest. Täpsemalt rõhutab ta kõigepealt, et ta ei piirdu üksnes klaasheide ümbertöötamisega klaaskiust kangaks, vaid loob klaasheidest täiesti uue toote, millel on teistsugused füüsikalised ja tehnilised omadused, lõppkasutus ja hinnaklass. Järgmiseks väidab ta, et klaaskiust kangas ei ole lihtsalt „lõpuni valmistatud“ klaasheie, vaid keeruka mitmeetapilise tootmisprotsessi tulemus, mis nõuab erivarustust ja ‑teadmisi ning spetsiaalset väljaõpet. Viimaseks lisab hageja, et klaaskiust kangaid, mille tootmisprotsessi keerukusest annab tunnistust nende tõsiste puuduste loetelu, mis muudavad selle kanga klientide jaoks kasutuskõlbmatuks, valmistatakse tellimustööna vastavalt kliendi nõudmistele. |
|
141 |
Kõigepealt tuleb märkida, et dumpinguvastane alusmäärus ei näe ette üldist kriteeriumi, mille kohaselt peab kokkupaneku puhul puuduma protsessi olemuslik keerukus, et see saaks endast kujutada selle määruse artikli 13 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud kõrvalehoidmist. Asjaolusid, mille korral käsitatakse liidus või kolmandas riigis toimuvat kokkupanekut kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmisena, on kirjeldatud kõnealuse artikli lõikes 2, milles viidatakse selliste kasutatud osade osakaalule, mis on pärit riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ja kokkupanekuga nendele osadele lisandunud väärtusele. |
|
142 |
Seega, nagu komisjon õigesti rõhutab, ei mõjuta hageja viidatud asjaolu – isegi kui eeldada, et see on tõendatud –, et klaaskiust kangad on uued tooted, mille füüsikalised ja tehnilised omadused, lõppkasutus ja hinnaklass on teistsugused, nagu ka asjaolu, et klaaskiust kangad on mitmeetapilise keeruka tootmisprotsessi tulemus, mis nõuab erivarustust ja -teadmisi ning spetsiaalset väljaõpet, Marokos toimuva klaaskiust kangaste tootmisprotsessi kvalifitseerimist kokkupanemiseks või valmistamiseks. Sama kehtib ka asjaolude kohta, et klaaskiust kangaid kasutatakse erinevates tööstussektorites erinevalt ning et neil on väga pikk loetelu võimalikest puudustest, mis võivad need muuta klientide jaoks kasutuskõlbmatuks, ning et neid valmistatakse tellimustööna vastavalt kliendi nõudmistele, kes lisaks viib läbi põhjaliku projekteerimis- ja sertifitseerimisauditi protsessi. |
|
143 |
Seega ei teinud komisjon ilmset hindamisviga ega rikkunud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikeid 1 ja 2, kui ta analüüsis hageja poolt Marokos tehtud toiminguid pigem mõiste „valmistamine“ kui mõiste „kokkupanek“ alusel ja leidis, et hageja poolt Marokos tehtud toimingud kujutavad endast valmistamist. Viimaseks, hageja esitatud asjaolud ei võimalda tuvastada õiguse heale haldusele rikkumist. |
|
144 |
Järelikult tuleb käesolev väiteosa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. |
c) Kolmas väiteosa, mis puudutab ilmseid hindamisvigu, subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 rikkumist ning õiguse heale haldusele, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumist kokkupanekul lisandunud väärtuse künnise hindamisel
|
145 |
Neljanda väite käesoleva osa põhjendamiseks esitab hageja sisuliselt kolm etteheidet. |
|
146 |
Esimese etteheitega väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus põhineb ilmsetel hindamisvigadel ja rikub subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses sissetoodud osadele lisandunud väärtuse hindamisel kohandatakse rakendusmääruses tema püsikulusid, eelkõige amortisatsiooni- ja rendikulusid, vastavalt tootmisvõimsuse rakendamise määrale. |
|
147 |
Esiteks väidab hageja, et püsikulude kohandamine selleks, et kajastada tootmisvõimsuse rakendamist, ei ole õiguslikult lubatud ja on faktiliselt väär. |
|
148 |
Ühelt poolt väidab hageja, et ei ole õigusnormi, mis võimaldaks komisjonil kohandada püsikulusid vastavalt tootmisvõimsuse rakendamise määrale. Täpsemalt leiab ta, et püsikulude kohandamine vastavalt võimsuse rakendamisele ei ole loogiline, kuna püsikulude määratlusest tulenevalt ei sõltu need toodetud kogustest või rakendatud võimsusest. Seega on komisjoni tehtud kohandamine vastuolus „püsikulude“ väljakujunenud määratlusega ja moonutab lisandunud väärtuse arvutamist. |
|
149 |
Repliigis vaidlustab hageja ka mõiste „lisandunud väärtus“ tõlgenduse, mille komisjon pakkus välja dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b konteksti ja eesmärki arvestades. Kõigepealt väidab ta, et see mõiste kuulub nimetatud sätte samas lauses esineva mõiste „tootmiskulud“ konteksti. Kuna see mõiste on määratletud dumpinguvastase alusmääruse artiklis 2, tähendab viide kuludele sama määruse artikli 13 lõike 2 punkti b kontekstis, et mõisted „lisandunud väärtus“ ja „kulud“ on identsed ning et väärtuse lisandumisega seoses kantud kulusid saab kohandada üksnes nimetatud määruse artikli 2 lõike 5 alusel. Hageja sõnul ei näe see artikkel ette kohandamist juhul, kui kulud arvutatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt koostatud raamatupidamisdokumentide alusel, milles on asjakohasel viisil esitatud vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud, isegi kui need kulud tunduvad tootmisvõimsuse rakendamise tegelikku määra arvestades madalad või kõrged. Sama keeld kehtib lisandunud väärtuse kohta, mis kuulub kulude konteksti. |
|
150 |
Teiselt poolt väidab hageja, et püsikulude kohandamiseks ei olnud faktilist põhjust. Ta leiab, et selle meetodiga saaks amortisatsiooni- ja rendikulusid täies ulatuses arvesse võtta üksnes siis, kui ta rakendaks oma täielikku tootmisvõimsust, mida praktikas ei juhtu kunagi, ja kui amortisatsioonikulu kohandataks, kuna arvesse ei saa võtta nende klaaskiust kanga tootmise masinate amortisatsioonikulusid, mis ei töötanud kogu 2020. aasta jooksul. Ta lisab, et komisjoni põhjendust püsikulude kohandamiseks vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 84 ei toeta faktid, kuna ta ei ole väitnud, et tema masinad olid töös 300 päeval. Tema sõnul amortiseeriti klaaskiust kanga tootmise masinaid alles alates nende paigaldamisest ja ainult seoses selle ajavahemikuga, mil need töötasid. Hageja väidab, et amortisatsioonikulu, millest ta komisjonile teatas, kajastab seega tegelikku ajavahemikku, mil klaaskiust kanga tootmise masinaid kasutati ja amortiseeriti. |
|
151 |
Teiseks väidab hageja, et ei olnud põhjust jätta 2. etapi tehase rendikulusid lisandunud väärtuse arvutamisel arvesse võetud rendikulude hulgast välja põhjendusega, et see tehas sisaldab [konfidentsiaalne], mis on ainus hageja toodetav toode. Ta leiab seega, et kuna vaadeldava toote tootmiseks kasutati 1. etapi tehast ja 2. etapi tehast, ei olnud mingit põhjust 2. etapi tehase rendikulusid välja jätta. Tema sõnul aitavad kõik rendikulud kaasa lõpptootele lisandunud väärtusele. |
|
152 |
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon lükkas tema pakutud kolm erinevat lisandunud väärtuse arvutamise meetodit tagasi ekslikel põhjustel. Esimese meetodi tagasilükkamine vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 86 esitatud põhjustel põhineb ilmsel hindamisveal. Sellega seoses märgib hageja, et ta selgitas, miks ei olnud esialgu märgitud märtsi esimese tootmiskuuna. Seega ei olnud komisjonil tõendeid esitatud andmete kahtluse alla seadmiseks. Teise ja kolmanda meetodi kohta väidab hageja, et [konfidentsiaalne] tootmisvõimsuse rakendamise määr, mida komisjon kasutas, määrati kindlaks tema koguvõimsuse alusel, võttes arvesse kõiki klaaskiust kanga tootmise masinaid ning sealhulgas neid, mis ei olnud kasutusel kogu 2020. aasta jooksul. Seega on see määr tema sõnul tegelikult vähem representatiivne tootmisvõimsuse rakendamise määra kohta kogu 2020. aasta jooksul. Ta väidab seega, et komisjon ei saanud omaenda metoodikat kahtluse alla seadmata kõrvale jätta hageja pakutud lahendusi põhjendusega, et need ei kajasta võimsuse rakendamise määra kogu 2020. aasta jooksul. |
|
153 |
Teise etteheitega väidab hageja, et püsikulude kohandamine võimsuse rakendamise kajastamiseks, kasutades [konfidentsiaalne] 1. etapi tehase amortisatsiooni- ja rendikulusid, on diskrimineeriv. Sisuliselt heidab ta komisjonile ette, et viimane tegi diskrimineerivat vahet hagejal ja liidu tööstusel, kui ta esialgses uurimises ei kohandanud selle tööstusharu tootmiskulusid sihthinna arvutamisel, vaatamata sellele, et liidu tööstusharu puhul oli fikseeritud tootmisvõimsuse vähene rakendamine uurimisperioodil. |
|
154 |
Kolmanda etteheitega väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus rikub tema õigust heale haldusele, kuna selles ei analüüsita hoolikalt ja erapooletult kõiki kõnealuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning selles kohandatakse kulusid, võtmata arvesse selgitusi, mis ta andis masinate kasutamise ja rendikulude kohta. |
|
155 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja, vaidleb hageja argumentidele vastu. – |
|
156 |
Sisuliselt puudutab käesolev väiteosa sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtuse kindlaksmääramist dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses. |
|
157 |
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b on ette nähtud, et „meetmetest kõrvalehoidmisena ei käsitleta juhtumeid, kui kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab rohkem kui 25% tootmiskuludest“. |
|
158 |
Enne käesoleva väiteosa põhjendamiseks hageja esitatud kolme etteheite analüüsimist tuleb meenutada vaidlustatud rakendusmääruse asjakohaseid põhjendusi. |
1) Lisandväärtuse arvutamine vaidlustatud rakendusmääruses
|
159 |
Vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 80 meenutas komisjon, et hageja sõnul oli „tema lisandväärtust andev kulu […] enam kui piirmääraks seatud 25%“. Ta täpsustas sellega seoses, et „[k]aks peamist lisandväärtuse arvutamise kuluartiklit olid amortisatsioonikulud ja rendikulud, mis olid osa [hageja] vabastamistaotluse vormil esitatud aruandeperioodi finantsandmetest“. |
i) Amortisatsioonikulu
|
160 |
Mis puudutab amortisatsioonikulu, siis nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 81, väitis hageja, et „tema valdustesse on paigaldatud alla kümne klaaskiust kanga tootmise masina ja et 2020. aastal töötas iga masin neist 300 päeval 360‑st“. Nii arvutas ettevõtja „aruandeperioodi amortisatsioonisumma välja järgmise kolme elemendi põhjal: soetusväärtus; amortisatsiooni protsendimäär 9,5%, et võtta arvesse hinnangulist kasulikku eluiga [ja] eespool mainitud 300 käitamispäeva kokku 360 päevast“. |
|
161 |
Vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 82 nähtub, et komisjon ei olnud nõus sellega, kuidas hageja arvutas amortisatsioonikulu dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b kohase lisandväärtuse arvutamiseks. |
|
162 |
Selle kohta on vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 82 märgitud järgmist: „300 päeva kasutamine amortisatsioonisumma arvutamisel võib olla rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt vastuvõetav, kuid selle tulemusel hindas [hageja] lisandväärtuse arvutamise raames amortisatsioonisumma erinevatel põhjustel tegelikust suuremaks. Esiteks, […] oli klaaskiust kanga tootmise masinate tootmisvõimsuse rakendamise määr (tegelik toodang kilogrammides, jagatuna tegeliku tootmisvõimsusega kilogrammides) 2020. aastal väike. Kuna tootmisvõimsuse rakendamise määr oli madal, leiti seega, et teatatud amortisatsioonikulu oli ülehinnatud. Teiseks tarniti klaaskiust kanga tootmise masinatest neli Shanghaist [Tangeri] alles 2019. aasta novembris ning need ei saanud 2020. aasta jooksul töötada 300 päeval, võttes arvesse Shanghaist [Tangeri] tarnimise aega ning neljast klaaskiust kanga tootmise masinast igaühe mahalaadimiseks, paigaldamiseks ja testimiseks vajalikku ajavahemikku. Kolmandaks väitis [hageja] oma vabastamistaotluse vormil, et tootmine algas alles 2020. aasta aprillis. Kui see oleks tõsi, oleks iga paigaldatud klaaskiust kanga tootmise masina käitusaeg saanud olla kõige rohkem 270 päeva (alates 2020. aasta aprillist kuni 2020. aasta detsembrini), isegi kui mitte võtta arvesse mis tahes käitusevälist aega, mida põhjustavad nõutava hoolduse tõttu tekkivad seisakud, vabad päevad ja pühad. Seetõttu järeldas komisjon, et lisandväärtust andva kulu arvutamisel arvesse võetav amortisatsioonikulu peaks olema märkimisväärselt väiksem kui [hageja] arvutatud amortisatsioonikulu.“ |
|
163 |
Vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustest 85 ja 86 nähtub, et komisjon lükkas tagasi ka PGTEX Groupi pakutud kolme alternatiivse meetodi kasutamise, nimelt:
|
|
164 |
Vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 86 on eelkõige märgitud:
|
|
165 |
Seetõttu järeldas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 86, et „kogu 2020. aasta tootmisvõimsuse rakendamise määr on kõige asjakohasem näitaja, et vähendada mõistlikult lisandväärtuse arvutamise raames arvesse võetavat amortisatsioonimäära“. |
ii) Rendikulu
|
166 |
Rendikulu kohta märkis komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 91 järgmist: „[Hageja ei esitanud] oma vabastamistaotluse vormil esitatud vastuses rendilepinguid, vaatamata olulistele rendikuludele, mis tal 2020. aastal tekkisid […]. Oma vabastamistaotluse vormil teavitas ta komisjoni, et paigaldas kõik klaaskiust kanga tootmise masinad ühte asukohta (tehas – 1. etapp). Esialgu väitis ta, et ta ainult rentis seda ühte tehast, sest tema väitel oli tal „ainult üks tootmiskoht“, kuigi vabastamistaotluse vormil oli palve esitada kõigi tema tootmiskohtade aadressid. Seejärel aga esitas [hageja] vastusena […] puudustele viitavale kirjale kaks rendilepingut, millest nähtus, et [ta] rentis aruandeperioodi jooksul kahte eraldi rajatist kahelt erinevalt kinnisvaraomanikult. Kuna [hageja] oli varem oma vabastamistaotluse vormil väitnud, et 2020. aasta jooksul töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad paigaldati ainult ühte nendest kahest renditud tehasest, siis oleks teise tehase (2. etapi tehas) eest 2020. aastal kantud rendikulud tulnud rendikuludest ja lisandväärtust andvatest kuludest välja jätta. Lisaks ei saanud komisjon tootmisvõimsuse vähese rakendamise tõttu nõustuda oma lisandväärtust andva kulu arvutustes ka 1. etapi tehase rendi kogukuludega, sest tehast ei kasutatud täies mahus põhjusel, et 2020. aasta esimeses kvartalis klaaskiust kanga tootmise masinad ei tootnud üldse ega töötanud täisvõimsusel ka 2020. aasta teistes kvartalites. Eespool esitatud põhjustel ei nõustunud komisjon teatatud rendi kogukuludega.“ |
|
167 |
Komisjoni ees väitis PGTEX Group, et komisjon on teinud ilmseid hindamisvigu ja rikkunud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõiget 2, kuna ta ei olnud arvesse võtnud kogu rendikulu (vaidlustatud rakendusmääruse põhjendus 92). |
|
168 |
Siiski, nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 93, „lükkas [komisjon] selle väite tagasi, tuginedes järgnevatele väidetele, mille PGTEX Group oli esitanud uurimise käigus“. Selles põhjenduses on nimelt märgitud: „Esiteks osutas PGTEX Group, vastates puudustele viitavale kirjale, oma [konfidentsiaalne] osas üksnes 1. etapi tehasele. Teiseks väitis [ta] sellele kirjale vastates, […] et kõik tema 2020. aastal töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad asusid 1. etapi tehases. Komisjon järeldas sellest, et ükski 2020. aastal töös olnud masinatest ei asunud 2. etapi tehases. Seda kinnitasid ka teised [nimetatud kontserni] poolt puudustele [viitavale kirjale] antud vastuses esitatud avaldused.“ |
|
169 |
Seetõttu järeldas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 94, et „[t]eatatud amortisatsioonikulude ja rendikulude kohandamisel, võttes arvesse eespool selgitatud probleeme, leiti, et sel viisil kindlaks määratud keskmine lisandunud väärtus aruandeperioodi kohta oli alla 25% läve, mis on kehtestatud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktiga b“, ja et „[k]a mõned muud kuluartiklid leiti olevat ülehinnatud, aga neid ei kohandatud, sest sellised kohandamised oleksid lisandväärtuse protsenti veelgi vähendanud“. |
2) Esimene etteheide, et on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b
|
170 |
Kõnealune etteheide tõstatab sisuliselt sissejuhatava küsimuse, kuidas tuleb kindlaks määrata lisandunud väärtus dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses ja kas komisjon peab selle kindlaksmääramisel arvesse võtma kulusid, mille on kirjendanud kokkupaneku või valmistamise toiminguid tegev ettevõtja, või võib komisjon neid kohandada vastavalt ettevõtja tegelikule tootmisvõimsusele. |
|
171 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et dumpinguvastases alusmääruses ei ole mõiste „lisandunud väärtus“ määratlust. |
|
172 |
Kuigi käesolevas asjas on pooled ühel meelel selles, et nad määratlevad dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses lisandunud väärtuse väärtusena, mis sisaldub kokkupaneku või valmistamise tulemusel saadud tootes, on nad eriarvamusel küsimuses, kas see mõiste kattub mõistetega „kantud kulud“ või „kirjendatud kulud“ või erineb neist. Täpsemalt, kui hageja leiab, et mõisted „lisandunud väärtus“ ja „kantud kulud“ on identsed ning et väärtuse lisamiseks kantud kulusid saab kohandada üksnes dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikes 5 nimetatud põhjustel, mis ei näe kohandamiskriteeriumina siiski ette tootmisvõimsuse rakendamise määra, väidab komisjon seevastu, et mõiste „lisandunud väärtus“ erineb mõistest „kantud kulud“ ja et nii selle määruse artikli 13 lõike 2 punkti b eesmärk kui ka sõnastus nõuavad kirjendatud püsikulude kohandamist, et hinnata sissetoodud osadele lisandunud väärtust, iseäranis kui tootmisvõimsust rakendatakse eriti vähesel määral. |
|
173 |
Nagu meenutatud eespool punktis 132, ei tule vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kolachi Raj Industrial, C‑709/17 P, EU:C:2019:717, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
174 |
Käesoleval juhul tuleneb dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktist b, et komisjon peab kindlaks tegema, kas „kokkupanemise või valmistamise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustab rohkem kui 25% tootmiskuludest“. |
|
175 |
Ent asjaolu, et mõiste „kulu“ esineb dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b samas lauses kui lisandunud väärtus, ei ole piisav järeldamaks, et mõisted „lisandunud väärtus“ ja mõiste „kantud kulud“ on identsed, nagu hageja väidab, ning et tootmiskulusid, mida tuleb arvesse võtta lisandunud väärtuse arvutamisel selle sätte tähenduses, võib kohandada ainult selle määruse artikli 2 lõikes 5 sätestatud alustel ja tingimustel. |
|
176 |
Ühelt poolt ei näi hageja pakutud tõlgendus arvestavat asjaoluga, et kuigi liit soovis dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikega 5 täita 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VI artikli rakendamise lepingu (EÜT 1994, L 336, lk 103; ELT eriväljaanne 11/21, lk 189) artiklis 2.2.1.1 sisalduvaid erikohustusi (vt selle kohta 7. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Acron vs. nõukogu, T‑118/10, ei avaldata, EU:T:2013:67, punkt 66), ei ole selle määruse artiklis 13 sisalduvate meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevate liidu õigusnormide alus seevastu nimetatud leping, mistõttu tuleb seda käsitada liidu õiguse spetsiifilise regulatiivse raamistikuna. |
|
177 |
Seega tuleb dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tõlgendamisel, lähtudes sama määruse muudest sätetest, nagu selle määruse artikli 2 lõige 5, millega võetakse liidu õigusesse üle GATT VI artikli rakendamise lepingus sisalduvad erikohustused, leida muu põhjendus kui see, mis põhineb pelgal asjaolul, et mõiste „tootmiskulud“ esineb samas lauses kui väljend „lisandunud väärtus“. |
|
178 |
Teiselt poolt ei ole hageja pakutud tõlgendus kooskõlas subsiidiumidevastase alusmääruse artiklis 23 sisalduvate meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevate õigusnormide eesmärgiga, milleks on tagada liidu võetud dumpinguvastaste meetmete tõhusus ja vältida nendest kõrvalehoidmist (vt eespool punkt 42). Sellises olukorras, nagu on käesolevas asjas hageja, kelle amortisatsioonikulu arvutati ja kirjendati kõigi [konfidentsiaalne] klaaskiust kanga tootmise masinate teoreetilise maksimaalse töötamise alusel kogu aruandeperioodi, see tähendab 2020. aasta jooksul, samas kui sel ajavahemikul töötasid klaaskiust kanga tootmise masinad tegelikult ainult [konfidentsiaalne] võimsusega, ei kajastanud selliselt kirjendatud amortisatsioonikulu kogu sissetoodud osadele lisandunud väärtust. Seega, kui välistada võimalus kohandada amortisatsioonikulu, et võtta arvesse masinate võimsuse rakendamise vähest määra, võimaldaks see ettevõtjal sissetoodud osadele lisandunud väärtuse summat suuremana näidata. Kasutamata jäetud masin tekitab nimelt amortisatsioonikulusid, mis kirjendatakse, kuid ei lisa sissetoodud osadele kokkupaneku või valmistamise käigus väärtust. |
|
179 |
Seega nõuavad dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 kontekst ja eesmärk, et lisandväärtuse arvutamisel võetaks arvesse üksnes klaaskiust kanga tegeliku tootmisega seotud kulusid või isegi ainult nende masinate amortisatsiooni- ja rendikulusid, mida tõesti rakendati aruandeperioodil tegelikult sissetoodud osade tootmiseks. |
|
180 |
Selle täpsustuse järel tuleb kindlaks teha, kas niisuguse amortisatsiooni- ja rendikulude kohandamise puhul, nagu tegi komisjon käesolevas asjas, on tehtud ilmne hindamisviga. |
|
181 |
Nagu hageja kohtuistungil täpsustas, heidab ta komisjonile ette, et viimane kohandas amortisatsiooni- ja rendikulusid, millest hageja komisjonile teatas, kohaldades kogu 2020. aasta kohta võimsuse [konfidentsiaalne] rakendamismäära. |
|
182 |
Hageja leiab, et kui komisjoni poolt amortisatsiooni- ja rendikulude kohandamise eesmärk oli kajastada klaaskiust kanga tootmise masinate tegelikku rakendamist, ei vasta see määr sellele eesmärgile, kuna see määrati kindlaks hageja kõigi klaaskiust kanga tootmise masinate teoreetilise maksimumvõimsuse alusel, sealhulgas arvestades masinaid, mis ei olnud kasutuses. Hageja leiab seega, et kui komisjon soovis kulusid kohandada, oleks ta pidanud arvesse võtma teisi amortisatsioonikulude arvutamise meetodeid, mis hageja talle esitas, iseäranis neist meetoditest esimest, milles ta teeb sisuliselt ettepaneku võtta kulude kohandamisel arvesse nende kuude arvu aruandeperioodil, mille jooksul iga klaaskiust kanga tootmise masin tegelikult töötas. |
|
183 |
Sellega seoses tuleb esimesena rõhutada, et nagu on meenutatud eespool punktis 54, on kohtupraktika kohaselt liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad peavad analüüsima. Niisiis peab kohtu kontroll seoses selliste hinnangutega piirduma kontrolliga menetlusnormide järgimise üle, vaidlustatud valiku tegemiseks kasutatud faktiliste asjaolude sisulise paikapidavuse üle, ilmse hindamisvea puudumise üle nende faktiliste asjaolude hindamisel või võimu kuritarvitamise puudumise üle. |
|
184 |
Teisena, nagu tuleneb vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 81 (vt eespool punkt 160), põhines hageja poolt komisjonile teatatud amortisatsioonikulu tema masinate teoreetilisel maksimumvõimsusel. Selles osas tuleb täpsustada, et kuigi hageja kinnitab hagiavalduses, et tema poolt komisjonile teatatud amortisatsioonikulu kajastab tegelikku ajavahemikku, mil klaaskiust kanga tootmise masinaid kasutati ja amortiseeriti, ei esita ta ühtegi tõendit, mis seda väidet kinnitaks. Lisaks räägivad sellele kinnitusele vastu mõned toimiku materjalid. Nimelt, ühelt poolt näib see kinnitus väheusutav, kui võtta arvesse artikli 28 kohta antud vastuses tõdetut, mille kohaselt hageja „ei registreerinud nende päevade arvu, mil klaaskiust kanga tootmise masinad töötasid“. Teiselt poolt vaidleb hageja ise sellele järeldusele vastu, kuna ta möönab hagiavalduses, et kulud, mida ta 2020. aastal tegelikult kandis seoses klaaskiust kanga tootmisega, „on kirjendatud kohalikul tasandil üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt“ ning et „[k]omisjon ei vaidle sellele vastu, vaid möönab, et „300 päeva kasutamine amortisatsioonisumma arvutamisel võib olla rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt lubatav““. |
|
185 |
Kolmandana, nagu väidab komisjon, saaks amortisatsioonikulu, mis on arvutatud kõigi klaaskiust kanga tootmise masinate [konfidentsiaalne] teoreetilise maksimumvõimsuse alusel kogu aruandeperioodi jooksul, pidada sissetoodud osadele lisandunud väärtuseks üksnes siis, kui masinad oleksid kogu selle perioodi jooksul tegelikult töötanud oma teoreetilise maksimumvõimsusega, mis aga ei olnud nii käesolevas asjas vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 82 (vt eespool punkt 162) esitatud põhjustel ja eelkõige asjaolu tõttu, et see ajavahemik vastas hageja tootmiskoha käivitamise etapile. |
|
186 |
Seega, kuna komisjon leidis, et amortisatsiooni- ja rendikulud, nagu hageja need esitas, ei saanud usutavalt kajastada sissetoodud osadele lisandunud väärtust, kohandas ta neid kulusid. Selleks kasutas ta seda tootmisvõimsuse rakendusmäära, mille hageja oli esitanud ja mida hageja ei ole vaidlustanud (vt vaidlustatud rakendusmääruse põhjendused 84 ja 86). |
|
187 |
Võttes arvesse, et nii amortisatsioonikulu, mille hageja arvutas teoreetilise maksimumvõimsuse alusel, kui ka tootmisvõimsuse rakendamine arvutati sama arvu klaaskiust kanga tootmise masinate alusel, nagu need oleksid töötanud kogu aruandeperioodi jooksul, ei kujuta asjaolu, et ühte kasutati teise kohandamiseks, endast faktiviga – vastupidi sellele, mida väidab hageja ja nagu komisjon õigesti märgib. |
|
188 |
Lisaks ei võimaldanud need kolm muud lisandväärtuse arvutamise meetodit, mille hageja komisjonile välja pakkus, paremini kajastada sissetoodud osadele lisandunud väärtust. |
|
189 |
Sellega seoses piisab, kui rõhutada, et esimese lisandväärtuse arvutamise meetodiga tegi hageja komisjonile ettepaneku kohandada amortisatsioonikulusid, mis on arvutatud maksimaalse 12 kuu pikkuse käitamisaja põhjal, võttes arvesse nende kuude arvu, mille jooksul iga masin 2020. aastal tegelikult töötas. Selleks et see meetod kajastaks täpselt sissetoodud osadele tegelikult lisandunud väärtust, on vaja, et amortisatsioonikulud arvutataks masinate tegeliku rakendamise kuude arvu alusel – ja mitte 12 kuu pikkuse aja alusel, nagu tuleks teha hageja välja pakutud arvutusmeetodi alusel –, mis ühtlasi eeldab nende masinate tegeliku kasutamise kuude arvu teadmist. |
|
190 |
Vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduse 86 esimesest taandest ja toimikust nähtub siiski, et 2020. aasta märtsi toodangut kajastas hageja alles 2020. aasta aprilli tootmisandmetes. Seega ei vasta igakuised tootmisandmed aprillikuu kohta selle kuu tegelikule toodangule, kuna osa aprilli toodangust toodeti tegelikult märtsis. |
|
191 |
Seega, kuna hageja esitatud igakuised tootmisandmed ei võimaldanud kindlalt teada, mis kuudel klaaskiust kanga tootmise masinaid aruandeperioodil tegelikult rakendati, siis jättis komisjon hageja pakutud esimese lisandväärtuse arvutamise meetodi õigesti kõrvale. |
|
192 |
Teise lisandväärtuse arvutamise meetodi kohta, millega pakuti välja kasutada 2020. aasta detsembri kuluandmeid, ja kolmanda meetodi kohta, mis seisnes 2020. aasta juuli kuni detsembri kuluandmete kasutamises, tuleb märkida, et kuna komisjon osutas selgelt, et uurimine hõlmab kogu 2020. kalendriaastat, mis on määratletud kui aruandeperiood, siis ei oleks tuginemine ühele kuule (detsember) või kuuekuulisele ajavahemikule (ajavahemik 2020. aasta juulist kuni detsembrini) representatiivne 2020. aasta 12 kuu jooksul tehtud toimingute suhtes ega aitaks sulgeda lõhet selle vahel, mis on ühe või kuue kuu amortisatsioonikulude arvutamise viisi – teoreetilise maksimumvõimsuse alusel – ja masinate tegeliku tootlikkuse ehk sissetoodud osadele lisandunud väärtuse vahel. |
|
193 |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb tõdeda, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga ega rikkunud dumpinguvastase alusmääruse artiklit 13, kui ta kohandas hageja arvutatud amortisatsioonikulusid, võttes arvesse tegelikku tootmisvõimsuse rakendamise määra aruandeperioodil, ning jättis kõrvale kolm hageja väljapakutud muud lisandväärtuse arvutamise alternatiivset meetodit. |
|
194 |
Seda järeldust ei saa kahtluse alla seada hageja väitega, mille kohaselt ei olnud põhjust jätta 2. etapi tehase rendikulusid välja lisandväärtuse arvutamisel arvesse võetud rendikuludest (vt eespool punkt 151). Tuleb märkida, et nähtuvalt vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 93 (vt eespool punkt 168) asusid kõik 2020. aastal töös olnud klaaskiust kanga tootmise masinad 1. etapi tehases ning nagu hageja kohtuistungil möönis, paigaldati klaaskiust kanga tootmise masinad 2. etapi tehasesse alles pärast 2020. aastat. |
|
195 |
Lisaks möönab hageja ise, et 2. etapi tehase kava viitab [konfidentsiaalne] olemasolule. Lisaks täpsustas komisjon sellega seoses kohtuistungil, ilma et hageja oleks talle vastu vaielnud, et hageja ei ole kunagi märkinud, et klaaskiust kangaid [konfidentsiaalne]. |
|
196 |
Seega sai komisjon tuvastada, et selles 2. etapi tehases ei toimunud mingit tegelikku tootmistegevust, mistõttu ei väljendunud viimasega seotud rendikulud sissetoodud osadele lisandunud väärtuses. Kuna eespool punktis 179 esitatud põhjusel ei ole sellised kulud seotud klaaskiust kanga tegeliku tootmisega, siis ei saa neid kulusid lisandväärtuse arvutamisel arvesse võtta. |
|
197 |
Seega tuleb tõdeda, et komisjon ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta jättis lisandväärtuse arvutamisel arvesse võetud rendikulude hulgast välja 2. etapi tehase rendikulud. |
|
198 |
Kõike eeltoodut arvestades tuleb käesolev etteheide seega tagasi lükata. |
3) Teine etteheide, et rikutud on diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtteid
|
199 |
Hageja väidab sisuliselt, et püsikulude kohandamine võimsuse rakendamise kajastamiseks, kasutades [konfidentsiaalne] 1. etapi tehase amortisatsiooni- ja rendikulusid, on diskrimineeriv võrreldes sellega, mida komisjon tegi subsiidiumivastases uurimises liidu tööstusharu kahjumarginaali arvutamiseks (vt eespool punkt 153). |
|
200 |
Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab võrdse kohtlemise või diskrimineerimiskeelu põhimõte, et võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (vt 13. detsembri 2007. aasta kohtuotsus Asda Stores, C‑372/06, EU:C:2007:787, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
201 |
Käesolevas asjas tegi komisjon hageja sõnul diskrimineerivat vahet temal ja liidu tööstusharul, kuna subsiidiumivastases uurimises kahjumarginaali arvutamisel (sihthinna alusel) ei kohandanud komisjon viimase tootmiskulusid hoolimata sellest, et tootmisvõimsuse rakendamise määr oli vähene, samas kui vaidlustatud rakendusmääruses tegi ta sellise kohanduse lisandunud väärtuse kindlaksmääramiseks. |
|
202 |
Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tööstusharu kahjumarginaali arvutamine subsideeritud impordi tõttu ja tootmiskulude arvessevõtmine sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise käigus lisandunud väärtuse arvutamiseks dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b tähenduses, et teha kindlaks, kas subsiidiumidevastastest meetmetest hoitakse kõrvale, toimuvad erinevas kontekstis ja erinevatel eesmärkidel, mistõttu oleks hageja pidanud käsitletava etteheite piisavaks põhjendamiseks selgitama, kuidas komisjon sai nende kulude teistsuguse arvesse võtmisega rikkuda diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kuna aga hageja piirdus sisuliselt üksnes väitmisega, et ei ole mingit õigustust käsitleda liidu tööstusharu olukorda subsiidiumivastases uurimises teisiti kui tema enda olukorda meetmetest kõrvalehoidmise uurimises ja et dumpinguvastases alusmääruses osutatud kulu on kulu, mida saab määratleda üksnes ühtselt, ei esitanud hageja selle kohta piisavaid selgitusi. |
|
203 |
Järelikult tuleb kõnealune etteheide tagasi lükata. |
4) Kolmas etteheide, et on rikutud õigust heale haldusele
|
204 |
Mis puudutab kõnealust etteheidet, siis nähtub eespool punktides 170–203 esitatud teiste etteheidete analüüsist, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, analüüsis komisjon hoolikalt ja erapooletult kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning võttis kulude kohandamisel arvesse hageja selgitusi masinate kasutamise ja rendikulude kohta. |
|
205 |
Seega tuleb kõnealune etteheide tagasi lükata. |
d) Järeldus
|
206 |
Kuna kõik etteheited, mis hageja esitas käsitletava väiteosa põhjendamiseks, on tagasi lükatud, tuleb see väiteosa ja seega neljas väide tervikuna tagasi lükata. |
4. Viienda väite põhjendatus: selle väite kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon leidis, et Marokost liitu eksporditud klaaskiust kangad saavad endiselt kasu subsiidiumist, mida antakse Hiina klaaskiust kangaste tootjatele
|
207 |
Hageja vaidleb sisuliselt vastu komisjoni kinnitustele vaidlustatud otsuse põhjendustes 102–105, milles hinnatakse, kas täidetud on kõrvalehoidmise tuvastamiseks vajalik neljas tingimus (vt eespool punkt 50), st kas „samasugust importtoodet [või] selle osi endiselt subsideeritakse“ subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses. |
|
208 |
Sellega seoses väidab hageja esimesena, et rakendusmäärus 2020/776, mida komisjon mainis vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 102, ei puuduta sellise klaasheide ja -lõnga subsideerimist, nagu PGTEX China talle tarnis, vaid klaaskiust kanga, st teistsuguse toote subsideerimist. Rakendusmääruses 2020/776 tuvastatu kehtib seega üksnes osas, milles see puudutab klaaskiust kangast, aga mitte osas, mis puudutab klaasheiet ja -lõnga. Kuna see on nii, siis ei ole „subsiidiumi“, mida PGTEX China oleks võinud talle anda. |
|
209 |
Teisena väidab hageja, et subsiidiumidevastane alusmäärus ei hõlma kokkupanekut, kuna kokkupanekuks ei saa päritolu- või ekspordiriik anda subsiidiumi, millest väidetavalt kõrvalehoidmise esemeks olev toode jätkuvalt kasu saab. See tuleneb asjaolust, et mis tahes subsiidiumi, mida saab korvata, peaks andma riik, kus kokkupanemine toimub (käesoleval juhul Maroko Kuningriik) või kust kokkupandud tooted eksporditakse (käesoleval juhul samuti Maroko Kuningriik). Küsimus, kas „subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõige 3 hõlmab ka […] kokkupanekut“, ei oma tähtsust, kuna subsiidiume saab korvata ainult juhul, kui need on andnud päritolu- või ekspordiriik. |
|
210 |
Kolmandana väidab hageja, et ükski õiguslik alus ei võimalda järeldada, et toetuste edasiandmist seotud poolte vahel võib õiguspäraselt eeldada. Asjaolu, et vaidlustatud rakendusmääruses on kasutatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikogu 19. jaanuari 2004. aasta aruannet asjas „Ühendriigid – lõpliku tasakaalustava tollimaksu määramine teatavale Kanadast pärit okaspuidule“ (WT/DS 257/AB/R) (edaspidi „WTO apellatsioonikogu aruanne“), ei ole selle eelduse põhjendamiseks piisav. Hageja sõnul käsitleb see aruanne konkreetset juhtumit, mil tooraine subsideerimisest tulenev eelis antakse edasi töödeldud tootele. See olukord on täiesti erinev klaaskiust kangaste olukorrast, mille puhul puuduvad tõendid selle kohta, et toorainet (st klaasheiet) subsideeritakse. |
|
211 |
Lisaks võtab komisjon hageja sõnul üksnes osaliselt arvesse WTO apellatsioonikogu aruannet, milles on märgitud, et „[k]ui toorainetootjad ja töödeldud toodete tootjad tegutsevad turutingimustel, ei saa lihtsalt eeldada toetusest tulenevate eeliste edasiandmist otsestelt abisaajatelt järgnevatele toetusesaajatele; selle peab kindlaks määrama uurimist läbiviiv asutus“. Hageja täpsustab, et käesolevas asjas toimusid ostud, mille ta tegi PGTEX Chinalt, ja ost, mille viimane tegi CPIC‑lt, turutingimustel, nagu ta selgelt tõendas. |
|
212 |
Lõpuks on hageja seisukohal, et väidet, et PGTEX China „kohaldas [hagejale] uurimisperioodil madalamaid hindu kui teistele klientidele“, ei toeta meetmetest kõrvalehoidmise uurimise faktilised asjaolud. Samuti ei toeta see väidet, et edasiandmine võis toimuda muul viisil kui tooraine hinnataseme kaudu, näiteks haldustasude nõudmise kaudu. Komisjoni väited on seega puhtteoreetilised. |
|
213 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, vaidleb hageja argumentidele vastu. |
|
214 |
Kõigepealt tuleb meenutada, et vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustes 102–105 märkis komisjon järgmist: „Nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/776, avastati, et Hiina eksportivad tootjad said kasu mitmesugustest HRV valitsuse ja Hiina piirkondade ning kohalike omavalitsuste antud subsiidiumidest. Sellega seoses leiti, et PGTEX China ja CPIC said kasu ka mitmest subsiidiumikavast, nagu laenude soodusintressid, toetuskavad ja maksusoodustused. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud uut teavet, mis oleks seadnud kahtluse alla esialgse subsiidiumivastase uurimise järelduse ja näidanud, et sellised subsiidiumikavad enam ei kehtinud. PGTEX China on [hageja] emaettevõtja ning viimane ostis 100% enda kasutatavast klaasfilamentkiudheidest oma seotud emaettevõtjalt PGTEX China, kes omakorda ostis need CPICilt, sellise klaasfilamentkiudheide tootjalt. Õiguslikult võib eeldada subsiidiumide edasiandmist seotud poolte vahel, eeskätt kui tootmisahela järgmise etapi seotud äriühing pani lõpptoote kokku ja eksportis seda liitu. Kuna praegusel juhul toodavad ja ekspordivad klaaskiust kangast PGTEX China ja [hageja] ning nad kasutavad CPICi toodetud klaasfilamentkiudheiet, tuleks neile määratud tasakaalustavate subsiidiumide summa puhul arvesse võtta asjaolu, et tänu omavahelisele suhtele on neil võimalik kanda saadav kasu üle liitu eksporditud vaatlusalusele tootele nii, nagu nad vajalikuks peavad.“ |
|
215 |
Komisjon järeldas seega vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 106, et „imporditud samasugune toode ja/või selle osad said subsiidiumist siiski kasu“ subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses. |
|
216 |
Lisaks vaidles komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 107 vastu PGTEX Groupi argumentidele, et „ei ole ühtki tõendit selle kohta, et klaaskiust kanga import Marokost saab endiselt kasu subsiidiumist, mida antakse Hiina klaaskiust kanga tootjatele“. |
|
217 |
Sellega seoses täpsustas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 108 järgmist: „Esiteks, isegi kui [subsiidiumivastane uurimine] oli seotud ennekõike klaaskiust kanga subsideerimisega, tegi PGTEX Group selle uurimise ajal igati koostööd. See uurimine näitas, et nii CPIC kui ka PGTEX China, mis on seotud [hagejaga], said Hiina valitsuselt subsiidiumi. Teiseks, nagu [vaidlustatud rakendusmääruse] põhjenduses 33 juba märgitud, hõlmab [subsiidiumidevastase] alusmääruse artikli 23 lõige 3 ka muid kõrvalehoidmise viise, mida ei ole selles artiklis sõnaselgelt loetletud, näiteks kokkupanemist. Kolmandaks, nagu on selgitatud [nimetatud rakendusmääruse] põhjenduses 105, võib õiguslikult eeldada subsiidiumide edasiandmist seotud poolte vahel, eriti kui tootmisahela järgmise etapi sidusettevõtja pani lõpptoote kokku ja eksportis seda liitu. Edasiandmine seotud äriühingule võib toimuda mitmel viisil (nt teatavate haldustasude nõudmise kaudu) ega pruugi piirduda klientidelt sisendmaterjali eest küsitava hinna tasemega. Igal juhul näitas klaasfilamentkiudheide ja klaaslõnga hinnavõrdlus, mis põhines küsimustikus antud vastustel, et PGTEX China kohaldas [hagejale] uurimisperioodil madalamaid hindu kui teistele klientidele.“ |
|
218 |
Käesolevas asjas vaidleb hageja sellele hinnangule vastu, esitades sisuliselt kolm etteheidet. Esimese etteheitega väidab ta, et rakendusmäärus 2020/776 ei puuduta mitte klaasfilamentkiudheiet, vaid klaaskiust kangast, mistõttu ei saa käesolevas asjas eeldada mingit subsiidiumi edasiandmist klaasfilamentkiududele. Teises etteheites leiab ta, et subsiidiume saab korvata üksnes siis, kui neid subsiidiume andis päritolu- või ekspordiriik, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Kolmandas etteheites leiab ta, et puudub igasugune õiguslik alus, mis võimaldaks järeldada, et subsiidiumide edasiandmist seotud poolte vahel saab õiguspäraselt eeldada ning et käesolevas asjas tehti tehingud hagejaga seotud pooltega Hiinas turutingimustel. |
|
219 |
Mis puudutab esimest etteheidet, siis tuleb rõhutada, et hageja ei vaidle vastu vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 102 esitatud väitele, mille kohaselt – nagu on märgitud rakendusmääruses 2020/776 – „Hiina eksportivad tootjad said kasu mitmesugustest HRV valitsuse ja Hiina piirkondade ning kohalike omavalitsuste antud subsiidiumidest“, ega väitele, et „PGTEX China ja CPIC said kasu ka mitmest subsiidiumikavast, nagu laenude soodusintressid, toetuskavad ja maksusoodustused“. |
|
220 |
Hageja ei vaidle vastu ka komisjoni argumendile, mille kohaselt kasutati rakendusmääruse 2020/776 järeldusi klaaskiust kanga subsideerimise kohta komisjoni 24. veebruari 2021. aasta rakendusmääruses (EL) 2021/328, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (ELT 2021, L 65, lk 1). Ent selles määruses tuvastas komisjon konkreetselt subsideerimise jätkumise kõigi klaasfilamentkiudheiet eksportivate tootjate puhul Hiinas, sealhulgas hageja sidusettevõtjate puhul Hiinas. Rakendusmääruse 2021/328 põhjendusest 43 nähtub nimelt, et „[k]omisjon sai aga võtta klaaskiust kangast käsitleva [rakendusmääruse 2020/776] järeldused kasu kohta ning pidada neid järeldusi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal kohaldatavaks Hiina eksportivate klaasfilamentkiu tootjate suhtes“. Eelkõige täpsustas komisjon selle kohta sama rakendusmääruse põhjenduses 44, et „ükski uuritud subsideerimistava ei olnud otseselt seotud klaaskiust kanga tootmise või eksportimisega, vaid pigem subsiidiumidega, millest sai kasu kogu äriühing või Hiina selliste äriühingute kontsern, mis tootsid ka klaasfilamentkiudu“, ja et „[s]eetõttu määras komisjon klaaskiust kanga juhtumi uurimises esiteks kindlaks eksportiva tootja saadud kasu ning seejärel jaotas selle kasu tema kõigi selliste toodete, sealhulgas ka klaasfilamentkiu kogukäibele, mida eksportiv tootja müüs“. |
|
221 |
Lisaks tuleb sellega seoses rõhutada, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla komisjoni väite, et Hiina valitsuse antud subsiidiumid, mille olemasolu tuvastati rakendusmääruses 2020/776, toovad kasu kogu PGTEX Groupe’i tootmisele nii toodetava klaaskiust kanga kui ka klaasfilamentkiudheide puhul. |
|
222 |
Seega ei saa hageja väita, et rakendusmääruses 2020/776 komisjoni antud hinnangud kehtivad vaid osas, milles need puudutavad klaaskiust kangast, mitte klaasfilamentkiudheiet. |
|
223 |
Teise etteheite kohta tuleb märkida, et nagu on tõdetud eespool punktis 114, ei ole käesolevas asjas vastupidi sellele, mida hageja üritab väita, komisjoni eesmärk mitte korvata Maroko antud subsiidiume, vaid tagada, et ei hoitaks kõrvale Hiinast pärit subsideeritud klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest pärast seda, kui ta oli kindlaks teinud, et klaasfilamentkiudheidele, st klaaskiust kanga toorainele, anti Hiinas mitu subsiidiumi ning et nende hagejapoolne kokkupanek või valmistamine klaaskiust kanga tootmiseks toimus Marokos. |
|
224 |
Mis puudutab kolmandat etteheidet, siis tuleb märkida, et vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 105 leidis komisjon, et „[õ]iguslikult võib eeldada subsiidiumide edasiandmist seotud poolte vahel, eeskätt kui tootmisahela järgmise etapi seotud äriühing pani lõpptoote kokku ja eksportis seda liitu“. |
|
225 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et vaidlustatud rakendusmääruses põhjendab komisjon kõnealust õiguslikku eeldust eelkõige WTO apellatsioonikogu aruande punktiga 146. Ent nagu Üldkohus on tõdenud, nähtub sellest punktist, et uurimise eest vastutav asutus peab tõendama, et toorainetootjatele antavast rahalisest toetusest saadav kasu antakse vähemalt osaliselt edasi uurimisaluse töödeldud toote tootjatele, kui toorainetootjad ja tootmisahela järgmise etapi töötlejad tegutsevad turutingimustes (1. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Hengshi Egypt Fiberglass Fabrics ja Jushi Egypt for Fiberglass Industry vs. komisjon, T‑480/20, edasi kaevatud, EU:T:2023:90, punkt 56). Komisjon järeldas sellest, et seotud äriühingute puhul võib õiguslikult eeldada subsiidiumide edasiandmist, eelkõige juhul, kui tootmisahelas järgnev äriühing paneb lõpptoote kokku ja ekspordib seda liitu. |
|
226 |
Selle järelduse kahtluse alla seadmiseks väidab hageja sisuliselt ühelt poolt, et käesoleval juhul ei ole tõendatud asjaolu, et klaaskiust kanga toorainet, st klaasfilamentkiudheiet, subsideeriti, mistõttu ei saa õiguslikult eeldada sellise subsiidiumi edasiandmist. Teiselt poolt väidab ta, et ta on tõendanud, et tema ostud PGTEX Chinalt ning viimase ostud CPIC‑lt tehti turutingimustel. |
|
227 |
Kuid esiteks, käsitlemata WTO apellatsioonikogu aruande asjakohasust, nähtub esimese etteheite analüüsist, et komisjon tõendas – ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud –, et klaaskiust kanga tootmisel kasutatud toorainet subsideeriti (vt eespool punktid 219–222). |
|
228 |
Teiseks, nagu märgib komisjon, ilma et hageja talle vastu vaidleks, nähtub PGTEX China vastusest esialgsele kontrollieelsele kirjale, mis esitati Üldkohtule kostja vastuse lisas, et hagejale müüdi hinnaga, mis oli alati madalam kui sõltumatutelt klientidelt küsitud hind. Nimelt nähtub sellest vastusest, et „klaasheide ja -lõnga edasimüük ei ole PGTEX China peamine tegevusala, mistõttu ei ole [viimase] plaan sellest edasimüügist kasu saada ja tal ei ole selleks edasimüügiks vaja kindlaks määrata „turuhinda““, et „[s]elle tooraine edasimüümisel [hagejale] lisab PGTEX China siirdehinna kindlaksmääramiseks hinnangulised kaubaveokulud CPIC-le makstud ostuhinnale, kuna PGTEX China ülesandeks on selle tooraine vedu Marokosse“, ja et „[t]ooraine edasimüümisel sõltumatutele klientidele võisid kliendid nõustuda kõrgema hinnaga, kuna tegemist on juhusliku müügiga piiratud koguses“. |
|
229 |
Seega tugines komisjon põhjendatult õiguslikule eeldusele, et kõnealused toetused anti edasi, et tuvastada, et kõrvalehoidmise esinemise tuvastamise neljas tingimus on käesolevas asjas täidetud. |
|
230 |
Seega ei saa hageja eeltoodut arvestades komisjonile ette heita, et viimane tegi ilmse hindamisvea või rikkus subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kui ta leidis, et Marokost liitu eksporditud klaaskiust kangad said jätkuvalt kasu Hiina klaaskiust kangaste tootjatele antud subsiidiumidest. |
|
231 |
Järelikult tuleb viies väide tagasi lükata. |
C. Teine väide, et kättesaadavate faktide kasutamise tõttu on rikutud põhjendamiskohustust, hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele, tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõikeid 1 ja 3
|
232 |
Kõnealune väide jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas väidab hageja, et kuna komisjon kasutas hageja kohta kättesaadavaid andmeid, rikkus ta põhjendamiskohustust, hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele. Teise väiteosa raames väidab ta, et vaidlustatud rakendusmäärus põhineb ilmsetel hindamisvigadel ja rikub subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõikeid 1 ja 3 nende andmete kasutamise tõttu. |
|
233 |
Esimese väiteosa põhjendamiseks esitab hageja sisuliselt kolm etteheidet. |
|
234 |
Esimese etteheitega väidab hageja, et lükates ilma igasuguse selgituseta tagasi tõendid, mille hageja oli esitanud oma vastuses artiklit 28 puudutavale kirjale ja oma märkustes üldise avalikustamisdokumendi kohta, rikkus komisjon kättesaadavate faktide kasutamisega põhjendamiskohustust. Sellega seoses rõhutab ta, et hoolimata vastustest kõigile vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 38 mainitud punktidele, jäid selles kirjas, üldises avalikustamisdokumendis ja nimetatud rakendusmääruses esitatud väited samaks. |
|
235 |
Lisaks leiab hageja repliigis, et põhjendused, mille komisjon esitas kostja vastuses vaidlustatud rakendusmääruses kasutatud lähenemisviisi selgitamiseks, on uued ja seega vastuvõetamatud, kuna need ei sisaldu selles rakendusmääruses. |
|
236 |
Teise etteheitega väidab hageja, et talle ei antud võimalust mõista põhjusi, miks komisjon otsustas kasutada kättesaadavaid fakte, ega tegelikku võimalust esitada selle kohta märkusi, mistõttu rikub vaidlustatud rakendusmäärus tema kaitseõigusi. |
|
237 |
Kolmanda etteheitega väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus rikub õigust heale haldusele, mis paneb pädevale institutsioonile kohustuse hinnata hoolikalt ja erapooletult kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tema sõnul ei võtnud komisjon selles rakendusmääruses arvesse teavet, mille hageja esitas vastuses artiklit 28 puudutavale kirjale ja oma märkustes üldise avalikustamisdokumendi kohta. |
|
238 |
Teise väiteosa põhjendamiseks väidab hageja, et komisjon tegi ilmseid hindamisvigu, kui ta leidis vaidlustatud rakendusmääruses, et hageja ei olnud esitanud „vajalikku teavet“ subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõike 1 tähenduses. |
|
239 |
Esiteks väidab hageja, et ta esitas selgitused kogu nõutud teabe kohta. |
|
240 |
Teiseks väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 38 nimetatud teavet ei saa pidada „vajalikuks“ subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõike 1 ja kohtupraktika tähenduses. Tema sõnul oleks komisjon võinud selle teabe saada muul viisil ning seda oleks võinud kontrollida kaugkülastuste ja ristkontrollide abil. |
|
241 |
Kolmandaks väidab hageja, et vaidlustatud rakendusmäärus rikub subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõiget 3, kuna komisjon otsustas kasutada kättesaadavaid fakte üksnes põhjusel, et hageja esitatud teave ei ole täiuslik. Ta täpsustab, et isegi kui seda teavet ei saa pidada „täiuslikuks“, ei ole see piisav põhjus kättesaadavate faktide kasutamiseks. Ta lisab, et otsustades kohaldada nimetatud määruse artikli 28 lõiget 1, jättis komisjon kõrvale osa hageja esitatud andmetest tootmiskulude kohta ja kasutas kättesaadavaid andmeid, mis puudutasid eelkõige tootmise alguskuupäeva, samas kui kahtluse korral ainult esitatud andmete usaldusväärsuse osas oleks komisjon pidanud kohaldama selle alusmääruse artikli 28 lõiget 3 ja seega viimati nimetatud andmeid arvesse võtma. |
|
242 |
Komisjon – nagu ka tema nõuete toetuseks menetlusse astuja –, leiab, et kõnealune väide on tervikuna tulemusetu ja igal juhul põhjendamatu. |
|
243 |
Teise väite tulemusetuse põhjendamiseks märgib komisjon, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus algatas ta subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 alusel menetluse, kuna vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 38 osutatud teave võib viidata ümberlaadimisele, kuid võttes arvesse hageja esitatud teabe ebatäielikkust ja vastuolulisust, välistas ta lõpuks võimaluse jõuda sellise ümberlaadimise tõendamiseni ning keskendus kokkupaneku või valmistamise tõendamisele. Ta täpsustab, et selle tõendamiseks ei kasutanud ta kättesaadavaid fakte vastavalt subsiidiumidevastase alusmääruse artiklile 28, välja arvatud teatavad Eurostatilt saadud statistilised andmed ja hageja enda esitatud andmed, millele hageja ei ole ka vastu vaielnud. |
|
244 |
Kõigepealt tuleb meenutada, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 4 kohaselt peab komisjon algatama uurimise tõendite põhjal, millest võib esmapilgul järeldada meetmetest kõrvalehoidmist. Kui uurimise käigus tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et selline kõrvalehoidmine leiab aset, teeb komisjon nõukogule ettepaneku laiendada subsiidiumidevastaseid meetmeid (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co, C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 31). |
|
245 |
Ükski subsiidiumidevastase alusmääruse säte ei anna siiski komisjonile meetmetest kõrvalehoidmise uurimise raames pädevust kohustada kaebuses viidatud tootjaid või eksportijaid uurimises osalema või teavet esitama. Seega saab komisjon endale vajaliku teabe hankimisel tugineda vaid puudutatud isikute vabatahtlikule koostööle (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co, C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 32). |
|
246 |
Sel põhjusel on liidu seadusandja subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõikes 1 ette näinud, et kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed ja lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal (vt selle kohta 4. septembri 2014. aasta kohtuotsus Simon, Evers & Co, C‑21/13, EU:C:2014:2154, punkt 33). |
|
247 |
Lisaks on kohtupraktikas täpsustatud, et subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõige 1 puudutab kättesaadavate faktide kasutamist institutsioonide poolt ühe või mitme huvitatud isiku esitatud andmete asemel (vt selle kohta 30. aprilli 2015. aasta kohtuotsus VTZ jt vs. nõukogu, T‑432/12, ei avaldata, EU:T:2015:248, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
248 |
Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 38, et „[Komisjoni sõnul leiti hageja] ja kahe temaga seotud Hiina äriühingu […] vastused [vabastamistaotluse vormile], sealhulgas vastused puudustele viitavale kirjale, […] olevat puudulikud järgmistel põhjustel:
|
|
249 |
Seetõttu, nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 39, teavitas komisjon 5. oktoobril 2021 vastavalt subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõikele 4 PGTEX Groupi asjaolust, et kõnealuse rakendusmääruse põhjenduses 38 kirjeldatud elementide mitteammendav loend võib tuua kaasa osutatud artikli kohaldamise ja kättesaadavate faktide kasutamise. Samuti kutsus ta nimetatud kontserni üles esitama oma märkused osutatud artikli võimaliku kohaldamise kohta. |
|
250 |
Nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 41, „analüüsis [komisjon] teavet ja dokumente, mille PGTEX Group esitas oma 12. oktoobri 2021. aasta kirjas“, ning „[t]a järeldas, et enamiku tema 5. oktoobri 2021. aasta kirjas küsitud elementide kohta ei esitatud ei rahuldavaid vastuseid ega veenvaid toetavaid dokumente“. |
|
251 |
Seetõttu, nagu nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 42, „leidis komisjon, et PGTEX Groupi esitatud teave oli osaliselt puudulik ja vastuoluline, mistõttu ei saanud komisjon sellele täielikult tugineda“, kuid et „[s]ellegipoolest ei jätnud komisjon [selle kontserni] esitatud andmeid täielikult kõrvale, vaid kasutas esitatud müügi- ja kuluandmeid oma analüüsi lähtepunktina“. |
|
252 |
Lisaks täpsustas komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 43, et „[k]ooskõlas [subsiidiumidevastase] alusmääruse artikli 28 lõike 1 esimese lausega ja artikli 28 lõikega 5 täiendati PGTEX Groupi esitatud teavet andmetega, mis saadi sellistest andmebaasidest nagu Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“) […] ja Eurostati andmebaas […]. Impordiandmed saadi Eurostati andmebaasist ning GTA andmebaasi kasutati selleks, et määrata kindlaks [Hiinast] ja Egiptusest Marokosse suunatud klaasfilamentkiudheide ekspordi maht“. |
|
253 |
Seega nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustest 38 ja 43 nende koostoimes, et komisjon kasutas selleks, et korvata hageja poolt liidusuunalise eksportmüügi mahu kohta esitatud teabe – mida on käsitletud vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 38 – ebausaldusväärsust, Eurostati andmebaasi impordiandmeid ning Hiinast ja Egiptusest Marokosse suunatud klaasfilamentkiudheide ekspordi mahu kindlakstegemiseks GTA andmebaasi andmeid. Komisjon kasutas neid statistilisi andmeid eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas käesoleval juhul on kaubandusstruktuur muutunud. |
|
254 |
Samuti nähtub vaidlustatud rakendusmääruse põhjendusest 42, et PGTEX Groupi edastatud andmeid ei jäetud kõrvale ning et komisjon kasutas selle kontserni esitatud müügi- ja kuluandmeid oma analüüsi lähtepunktina (vt eespool punkt 251). |
|
255 |
Käesolevas asjas ei vaidle hageja vastu komisjoni kasutatud kättesaadavatele faktidele subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõike 1 tähenduses. Täpsemalt, mis puudutab Eurostati ja GTA andmebaasidest võetud andmeid, mida komisjon kasutas, et järeldada kaubandusstruktuuri muutumist käesolevas asjas, siis ei esita hageja oma menetlusdokumentides ühtegi argumenti, mille eesmärk oleks nende andmete tõelevastavuse sõnaselge kahtluse alla seadmine. Nimelt piirdub ta väitega, et vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 86 jättis komisjon tootmise algushetkena kõrvale märtsikuu ja seega esimese muudest amortisatsioonikulude arvutamise meetoditest, tuginedes just selle rakendusmääruse põhjenduses 38 esitatud argumentidele. |
|
256 |
Neljanda väite kolmanda osa analüüsist (vt eespool punktid 189–191) selgus siiski, et komisjon ei tuginenud muudest amortisatsioonikulude arvutamise meetoditest esimest kõrvale jättes kättesaadavatele faktidele subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõike 1 alusel, vaid põhjendusele, et igakuised tootmisandmed, nagu hageja neid kirjendas, ei vastanud alati selle kuu tegelikule toodangule ning neid ei saa pidada usaldusväärseks. |
|
257 |
Lisaks, kui hagejale kohtuistungil küsimusi esitati, ei esitanud ta muid argumente, et vaielda vastu kättesaadavatele faktidele, mida komisjon kasutas subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõike 1 alusel, mistõttu ta ei saa väita, et sellele sättele tuginemine kahjustab tema olukorda. |
|
258 |
Seega tuleb teine väide tulemusetuse tõttu tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida hageja poolt selle väite põhjendamiseks esitatud väiteosade põhjendatust. |
|
259 |
Kõike eeltoodut arvestades tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta. |
IV. Kohtukulud
|
260 |
Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, jäetakse tema kohtukulud tema enda kanda ja vastavalt komisjoni nõudele mõistetakse temalt välja komisjoni kohtukulud. |
|
261 |
Kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel kannavad menetlusse astujad ise oma kohtukulud. |
|
Esitatud põhjendustest lähtudes ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus) otsustab: |
|
|
|
|
Porchia Jaeger Madise Nihoul Verschuur Kuulutatud avalikul kohtuistungil 4. detsembril 2024 Luxembourgis. Allkirjad |
Sisukord
|
I. Vaidluse taust |
|
|
II. Poolte nõuded |
|
|
III. Õiguslik käsitlus |
|
|
A. Esimene väide |
|
|
1. Sissejuhatavad märkused |
|
|
a) Assotsiatsioonileping |
|
|
b) Liidu õigusnormid subsiidiumidevastastest meetmetest kõrvalehoidmise valdkonnas |
|
|
2. Esimese väite põhjendatus: selle väite kohaselt on rikutud assotsiatsioonilepingut, subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 33 punkti a ja kuritarvitatud võimu, kuna vaidlustatud rakendusmäärus kehtestab tasakaalustavad tollimaksud hageja poolt liitu eksporditavate klaaskiust kangaste suhtes, võtmata arvesse nende sooduspäritolu Marokost |
|
|
B. Kolmas kuni viies väide |
|
|
1. Sissejuhatavad märkused |
|
|
2. Kolmanda väite põhjendatus: selle väite kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon leidis, et hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei olnud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise ning et rikutud on õigust heale haldusele, kuna komisjon ei analüüsinud hoolikalt ja erapooletult kõiki kõnealuses asjas tähtsust omavaid asjaolusid |
|
|
a) Hinnang sellele, kas hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tasakaalustava tollimaksu kehtestamise vaidlustatud rakendusmäärusega |
|
|
b) Esimene väiteosa, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon järeldas, et hageja tootmiskoha rajamiseks Marokos ei olnud muud piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust kui tasakaalustava tollimaksu kehtestamine |
|
|
c) Teine väiteosa, mille kohaselt on rikutud õigust heale haldusele, kuna komisjon ei analüüsinud hoolikalt ja erapooletult kõiki käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid |
|
|
3. Neljanda väite põhjendatus: selle väite kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu, rikutud õigust heale haldusele ning diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon järeldas, et hageja poolt Marokos kasutatav tootmisprotsess kujutab endast kokkupanekut |
|
|
a) Esimene väiteosa, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon kohaldas analoogia alusel dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikes 2 kasutatud mõistet „kokkupanek“ |
|
|
b) Teine väiteosa, mille kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu, rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3 ja õigust heale haldusele, kuna komisjon järeldas, et hageja poolt Marokos kasutatud tootmisprotsess kujutab endast kokkupanekut |
|
|
c) Kolmas väiteosa, mis puudutab ilmseid hindamisvigu, subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõike 3 rikkumist ning õiguse heale haldusele, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumist kokkupanekul lisandunud väärtuse künnise hindamisel |
|
|
1) Lisandväärtuse arvutamine vaidlustatud rakendusmääruses |
|
|
i) Amortisatsioonikulu |
|
|
ii) Rendikulu |
|
|
2) Esimene etteheide, et on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b |
|
|
3) Teine etteheide, et rikutud on diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtteid |
|
|
4) Kolmas etteheide, et on rikutud õigust heale haldusele |
|
|
d) Järeldus |
|
|
4. Viienda väite põhjendatus: selle väite kohaselt on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 23 lõiget 3, kuna komisjon leidis, et Marokost liitu eksporditud klaaskiust kangad saavad endiselt kasu subsiidiumist, mida antakse Hiina klaaskiust kangaste tootjatele |
|
|
C. Teine väide, et kättesaadavate faktide kasutamise tõttu on rikutud põhjendamiskohustust, hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele, tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud subsiidiumidevastase alusmääruse artikli 28 lõikeid 1 ja 3 |
|
|
IV. Kohtukulud |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: inglise.
( 1 ) Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.