<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-39/18 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CJ0039</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:584">EU:C:2019:584</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190710">10.7.2019</DATE> – Kohtuasi C‑39/18 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Icap jt</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20190710">10. juuli 2019</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Konkurents</KEYWORD><KEYWORD>Keelatud kokkulepped</KEYWORD><KEYWORD>Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentide turusektor</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, milles tuvastatakse ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Ettevõtja vastutus keelatud kokkuleppe toimepanemise hõlbustaja rolli eest</KEYWORD><KEYWORD>Trahvi arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendamiskohustus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑39/18 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20180122">22. jaanuaril 2018</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: B. Mongin, M. Farley, T. Christoforou ja V. Bottka,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teised menetlusosalised:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">NEX International Limited</HT>, varem Icap plc, asukoht London (Ühendkuningriik),</P><P><HT TYPE="BOLD">Icap Management Services Ltd</HT>, asukoht London,</P><P><HT TYPE="BOLD">Icap New Zealand Ltd</HT>, asukoht Wellington (Uus‑Meremaa), esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokat</HT> C. Riis-Madsen ja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> S. Frank,</P><PARTY.STATUS>hagejad esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Prechal, kohtunikud F. Biltgen, J. Malenovský, C. G. Fernlund (ettekandja) ja L. S. Rossi,</P><P>kohtujurist: E. Tanchev,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20190214">14. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses palub Euroopa Komisjon, et tühistataks Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20171110">10. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus Icap jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑180/15, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:795">EU:T:2017:795</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega viimane tühistas osaliselt komisjoni <DATE ISO="20150204">4. veebruari 2015. aasta</DATE> otsuse C(2015) 432 final ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses (juhtum AT.39861 – jeeni intressimäära tuletisinstrumendid) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–21 esitatud vaidluse taustast nähtub, et Icap plc (kelle õigused ja kohustused on läinud üle NEX International Limited’ile), Icap Management Services Ltd ja Icap New Zealand Ltd (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Icap<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) kuuluvad telefoni teel ja elektrooniliste kanalite kaudu maaklerteenuseid pakkuvasse ettevõtjasse, kes on ka kauplemisjärgsete teenuste osutaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuses tuvastas komisjon, et Icap oli osalenud ELTL artikli 101 ja <DATE ISO="19920502">2. mai 1992. aasta</DATE> Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 1, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3) artikli 53 kuues rikkumises, mis puudutasid pankadevaheliste viiteintressimääradega <HT TYPE="ITALIC">London Interbank Offered Rate</HT> (LIBOR, Londoni (Ühendkuningriik) pankadevaheline laenuintressimäär) ja <HT TYPE="ITALIC">Tokyo Interbank Offered Rate</HT> (TIBOR, Tokyo (Jaapan) pankadevaheline laenuintressimäär) manipuleerimist Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentide turul ja mis olid juba varem tuvastatud komisjoni <DATE ISO="20131204">4. detsembri 2013. aasta</DATE> otsuses C(2013) 8602 final ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum AT.39861 – Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumendid).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Komisjon alustas Icapi suhtes rikkumismenetlust <DATE ISO="20131029">29. oktoobril 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT><DATE ISO="20131112">12. novembril 2013</DATE> teatas Icap komisjonile oma kavatsusest kokkuleppemenetlust mitte valida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20150204">4. veebruaril 2015</DATE> vastu vaidlusaluse otsuse, millega määrati Icapile kuus trahvi kogusummas <FT TYPE="NUMBER">14960000</FT> eurot selle eest, et ta oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>hõlbustanud<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/> kuut järgmist rikkumist:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>UBS/RBSi 2007. aasta rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ajavahemikul 14. augustist kuni <DATE ISO="20071101">1. novembrini 2007</DATE>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>UBS/RBSi 2008. aasta rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> ajavahemikul 28. augustist kuni <DATE ISO="20081103">3. novembrini 2008</DATE>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>UBS/DB rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ajavahemikul 22. maist kuni <DATE ISO="20090810">10. augustini 2009</DATE>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Citi/RBSi rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ajavahemikul 3. märtsist kuni <DATE ISO="20100622">22. juunini 2010</DATE>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Citi/DB rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> ajavahemikul 7. aprillist kuni <DATE ISO="20100607">7. juunini 2010</DATE>, ja</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Citi/UBSi rikkumine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ajavahemikul 28. aprillist kuni <DATE ISO="20100602">2. juunini 2010</DATE>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 18–21 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>18</NO.P><TXT>Komisjon meenutas kõigepealt, et vastavalt suunistele määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="210" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2006">ELT 2006, C 210, lk 2</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>2006. aasta suunised<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) tuleb trahvi põhisumma kindlaks määrata rikkumise toimepanemise konteksti, eelkõige rikkumise raskust ja kestust arvesse võttes ning et rikkumise iga toimepanija rolli tuleb hinnata eraldi, arvestades raskendavate või kergendavate asjaoludega ([vaidlusaluse] otsuse põhjendus 284).</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjon täheldas, et 2006. aasta suunised annavad vähe juhtnööre hõlbustajate trahvi arvutamise meetodi kohta. Kuna Icap tegutses aktiivselt maaklerteenuste turgudel, mitte intressimäärade tuletisinstrumentide turul, leidis komisjon, et ta ei saa käibe ja trahvisumma kindlaksmääramiseks asendada maakleritasu Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentide hinnast tuleneva kuluga, sest selline asendamine ei kajastaks rikkumise raskust ja laadi. Ta järeldas sellest sisuliselt, et kohaldada tuleb 2006. aasta suuniste punkti 37, mis lubab trahvi põhisumma kindlaksmääramisel nendest suunistest loobuda ([vaidlusaluse] otsuse põhjendus 287).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Arvestades asjasse puutuva tegevuse raskust ja Icapi osavõtu kestust kõigist kuuest rikkumisest, määras komisjon iga rikkumise eest trahvi põhisumma: UBS/RBSi 2007. aasta rikkumise eest <FT TYPE="NUMBER">1040000</FT> eurot, UBS/RBSi 2008. aasta rikkumise eest <FT TYPE="NUMBER">1950000</FT> eurot, UBS/DB rikkumise eest <FT TYPE="NUMBER">8170000</FT> eurot, Citi/RBSi rikkumise eest <FT TYPE="NUMBER">1930000</FT> eurot, Citi/DB rikkumise eest <FT TYPE="NUMBER">1150000</FT> eurot ja Citi/UBSi rikkumise eest <FT TYPE="NUMBER">720000</FT> eurot ([vaidlusaluse] otsuse põhjendus 296).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Trahvi lõppsumma kindlaksmääramisel ei tuvastanud komisjon ühegi raskendava või kergendava asjaolu esinemist, märkides ära, et ülempiiri 10% aastakäibest ei ületatud ([vaidlusaluse] otsuse põhjendus 299). [Vaidlusaluse] otsuse resolutsiooni artikkel 2 määrab seega hagejatele trahvid, mille lõplik summa vastab nende põhisummale.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20150414">14. aprillil 2015</DATE> saabunud hagiavalduses palus Icap vaidlusaluse otsuse tühistada ja teise võimalusena talle määratud trahve vähendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Icap esitas tühistamishagi põhjenduseks kuus väidet. Esimeses neljas väites leidis ta, et rikkumiste toimepanemist puudutav vaidlusaluse otsuse artikkel 1 ei ole õiguspärane. Viies ja kuues väide käsitlesid selle otsuse artiklit 2, mis puudutas määratud trahve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega Üldkohus esiteks tühistas osaliselt vaidlusaluse otsuse artikli 1 ja teiseks tühistas selle otsuse artikli 2.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded Euroopa Kohtus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles see tühistab vaidlusaluse otsuse artiklis 2 määratud trahvid;</P></ITEM><ITEM><P>lükata tagasi Icapi poolt Üldkohtule esitatud viies ja kuues väide, mis puudutavad trahve, ning määrata Euroopa Kohtu täielikku pädevust teostades Icapile sobivad trahvid, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista Icapilt välja kõik käesoleva menetluse kohtukulud ja muuta vaidlustatud kohtuotsust kohtukulude jaotust puudutavas osas vastavalt apellatsiooniasjas tehtavale lahendile.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Icap palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus kas täielikult või osaliselt rahuldamata, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista komisjonilt välja kõik käesoleva menetluse kohtukulud, sealhulgas esimese astme menetluse kohtukulud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Komisjon tugineb ühele väitele, mille kohaselt on rikutud õigusnormi trahve määravate otsuste põhjendamist käsitleva kohtupraktika tõlgendamisel ja kohaldamisel.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, otsustades, et Icapi trahvide suuruse määramist ei olnud vaidlusaluses otsuses piisavalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>See institutsioon leiab, et Üldkohus tugines vaidlustatud kohtuotsuse punktides 287–291 põhjendamiskohustuse väärale tõlgendusele. Väidetavalt ei järginud Üldkohus <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chalkor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑386/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:815">EU:C:2011:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AC-Treuhand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑194/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:717">EU:C:2015:717</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tulenevat kohtupraktikat, mille kohaselt on komisjon selle kohustuse täitnud, kui ta näitab ELTL artikli 101 rikkumise eest vastutavale hõlbustaja rollis olnud ettevõtjale ära oma hinnangu aluseks olnud asjaolud, mis võimaldasid tal kindlaks teha rikkumise raskuse ja kestuse, ilma et ta peaks aga välja tooma kõiki arvandmeid ja trahvisumma kindlaksmääramiseks tehtud arvutusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Lisaks ei võtnud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 295 ja 296 arvesse <DATE ISO="20160128">28. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quimitécnica.com ja de Mello <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/14 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:58">EU:C:2016:58</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millest aga tuleneb, et komisjoni akti põhjenduse hindamisel tuleb arvestades akti konteksti, sealhulgas komisjoni ja puudutatud isiku suhtlust enne ja pärast asjasse puutuva akti vastuvõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et vaidlusaluses otsuses on õiguslikult piisavalt Icapi osas välja toodud rikkumises osalemise raskus- ja kestustegurid ning et tema põhjendus on selles suhtes võrreldav põhjendusega, mille ta esitas <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AC-Treuhand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑194/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:717">EU:C:2015:717</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) lõppenud kohtuasjas käsitletud otsuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et ta läks kaugemale sellest, mis ta oli kohustatud tegema, et vastata Icapile, kes heitis talle ette ebasoodsamat kohtlemist võrreldes ettevõtjaga R. P. Martin, kes samuti pidi maksma trahve samas kartellis täidetud hõlbustaja rolli eest, kuid kes erinevalt Icapist oli otsustanud kokkuleppe kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Komisjon selgitab, et arvutamisel lähtus ta kõigepealt rikkumises osalenud pankade müügiväärtustest ja nende ülemaailmsest käibest. Seejärel võttis ta arvesse Icapi osaluse kestust ja lõpuks vähendas arvestuslikku põhisummat, jõudes nii kindlasummalise, sobiva ja proportsionaalse trahvini. Sama meetodit kasutas ta ettevõtja R. P. Martini suhtes, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuid viimati nimetatud ettevõtja trahvi vähendati 25% leebusprogrammi alusel ning veel 10% kokkuleppemenetluses. Tema käive oli ka peaaegu 20 korda väikesem Icapi omast ning tema osalemine rikkumises kestis umbes ühe kuu, samas kui Icap osales selles kauem kui kaks kuud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Juhul kui Euroopa Kohus otsustab trahvide suurused kindlaks määrata oma täielikku pädevust teostades, palub komisjon tal iga trahvi summa kindlaksmääramisel lähtuda kestuse alusel Üldkohtu otsustatud trahvi vähendamise määrast, mis on omandanud <HT TYPE="ITALIC">res judicata</HT> õigusjõu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Icapi hinnangul ei ole see väide põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse väites tõstatatakse põhimõtteliselt küsimus, kas Üldkohus on teinud vääri järeldusi seoses komisjoni põhjendamiskohustuse ulatusega, otsustades sisuliselt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 287–296, et komisjon ei saa piirduda üldise kinnitusega, et keelatud kokkuleppe sõlmimise hõlbustamise tõttu ELTL artikli 101 rikkumise eest vastutavatele ettevõtjatele määratud põhisummad kajastavad nende rikkumises osalemise raskust, kestust ja laadi ning trahvide hoiatavat mõju, kuigi vaidlus puudub selles, et need summad määrati kindlaks konkreetse meetodi alusel, mida neile ettevõtjatele ei avaldatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 287 ja 288 märkis, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama akti laadile ning sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja liidu kohtul kontrolli teostada. Ei ole nõutud, et põhjenduses täpsustataks kõik asjaga seotud faktid ja õiguslikud üksikasjad, kuna vastates küsimusele, kas akti põhjendused vastavad ELTL artikli 296 nõuetele, tuleb lisaks akti sõnastusele hinnata selle konteksti ning kõiki asjaomast valdkonda reguleerivaid õigusnorme (vt eelkõige <DATE ISO="19980402">2. aprilli 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Sytraval ja Brink’s France</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑367/95 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:154">EU:C:1998:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landeskreditbank Baden-Württemberg <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑450/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:372">EU:C:2019:372</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Otsuste puhul, millega määratakse ettevõtjatele trahvid ELTL artikli 101 rikkumise eest, on põhjendamiskohustus eriti oluline. Komisjonil lasub kohustus oma otsust põhjendada ning muu hulgas selgitada, kuidas ta kaalus ja hindas arvessevõetud asjaolusid. Seda, kas otsus on põhjendatud, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida (<DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chalkor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:815">EU:C:2011:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Kuigi komisjonil on liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvide arvutamise meetodi osas suur kaalutlusõigus (<DATE ISO="20121219">19. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Heineken Nederland ja Heineken <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑452/11 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:829">EU:C:2012:829</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika), võttis ta siiski läbipaistvuse huvides vastu 2006. aasta suunised, milles on märgitud, kuidas ta võtab arvesse rikkumise ühte või teist asjaolu, ning millised on nendest trahvisummale tuleneda võivad tagajärjed (<DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chalkor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:815">EU:C:2011:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>2006. aasta suuniste kohaselt võetakse niisiis määratava trahvi põhisumma kindlakstegemisel arvesse rikkumisega seotud asjaomaste toodete müügiväärtust. Need suunised näevad punktides 6 ja 13 ette, et müügiväärtuse sidumine rikkumise kestusega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kajastab üheaegselt rikkumise majanduslikku tähtsust ja iga rikkumises osalenud ettevõtja osakaalu<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Kuid see meetod võib juhtumi eripäraseid asjaolusid arvestades mõnikord sobimatuks osutuda. Nii võib see olla juhul, kui ettevõtjal, kelle puhul tuvastatakse tema vastutus ELTL artikli 101 rikkumise eest keelatud kokkuleppe hõlbustamise tõttu, asjasse puutuvate toodete turul käive puudub. Euroopa Kohus on seda laadi olukorras otsustanud, et komisjonil on õigus aluseks võtta muu arvutusmeetod kui see, mille ta on ette näinud 2006. aasta suunistes, ning määrata vastavalt nende suuniste punktile 37 kindlasummaline trahvi põhisumma ettevõtjale, kes hõlbustas keelatud kokkuleppe täitmist nõustamise teel (vt selle kohta <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AC-Treuhand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑194/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:717">EU:C:2015:717</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Mis puudutab komisjoni põhjendamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramist juhul, kui ta ei lähtu 2006. aasta suunistes ette nähtud üldkohaldatavast meetodist, siis tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib komisjoni otsustuspraktikaga kooskõlas olevat otsust küll põhjendada kokkuvõtlikult, nimelt viitega sellele praktikale, kuid juhul, kui otsus läheb varasematest otsustest oluliselt kaugemale, on komisjon kohustatud esitama üksikasjaliku põhjenduskäigu (vt eelkõige<?PAGE NO="6"?> <DATE ISO="19751126">26. novembri 1975. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupement des fabricants de papiers peints de Belgique jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>73/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:160">EU:C:1975:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20110929">29. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elf Aquitaine <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑521/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:620">EU:C:2011:620</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0155">155</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Samuti tuleb viidata väljakujunenud kohtupraktikale, mis kinnitab, et nende suunistega kehtestatakse järgitavat praktikat väljendavad käitumisnormid, millest komisjon ei või konkreetses asjas kõrvale kalduda, esitamata põhjendusi, mis muu hulgas on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (vt selle kohta <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quinn Barlo jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑70/12 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:351">EU:C:2013:351</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ziegler <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑439/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:513">EU:C:2013:513</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Kui komisjon tugineb 2006. aasta suuniste punktile 37, on ta seega kohustatud esitama põhjused, mis lubavad tal järeldada, et tema menetluses oleva juhtumi eripäraste asjaolude tõttu või vajaduse tõttu saavutada trahvi tase, millel on hoiatav mõju, on põhjendatud see, et ta kaldub nendes suunistes ette nähtud meetodist kõrvale, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 289 sisuliselt otsustas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks täidab komisjon oma põhjendamiskohustuse, kui ta esitab otsuses oma hinnangu andmisel aluseks võetud asjaolud, mis võimaldasid tal mõõta rikkumise raskust ja kestust (<DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AC-Treuhand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑194/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:717">EU:C:2015:717</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kuigi komisjon ei ole kohustatud esitama kindlaks määratud trahvi arvutamise viisi iga vaheetapi kõiki arvandmeid, tuleb tal siiski selgitada – nagu otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 291 –, kuidas ta kaalus ja hindas arvesse võetud asjaolusid (<DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chalkor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:815">EU:C:2011:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Kui nende asjaolude äramärkimine on vajalik, tuleb selle piisavust hinnata asjakohaste asjaolude ja komisjoni otsuse konteksti alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>On tõsi, et juhtumis, milles komisjon oli määranud kindlasummalise trahvi põhisumma keelatud kokkuleppe täitmist hõlbustanud ettevõtjale, otsustas Euroopa Kohus, et piisas põhjendusest, milles komisjon oli vaid märkinud, et ta võttis selle summa kindlaksmääramisel arvesse rikkumiste raskust ja kestust (vt selle kohta <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AC-Treuhand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑194/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:717">EU:C:2015:717</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kuid sellest kohtuotsusest ei saa järeldada, et niisugune põhjendus on alati piisav, sõltumata sellest, milline on vaadeldava olukorra eripära.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Samuti, kui komisjon kaldub 2006. aasta suunistest kõrvale ja kohaldab muud meetodit, mis on spetsiaalselt kohandatud keelatud kokkuleppe täitmist hõlbustanud ettevõtjate olukorra eripärale, tuleb kaitseõigusi silmas pidades sellest meetodist puudutatud isikutele teada anda, et nad saaksid avaldada oma seisukoha asjaolude suhtes, millele komisjon kavatseb oma otsuses tugineda (vt analoogia alusel <DATE ISO="20131022">22. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sabou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑276/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:678">EU:C:2013:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Nimelt aitab see teavitamine kaasa komisjoni otsuste õiglusele, erapooletusele ja kvaliteedile, millest sõltub lõpuks üldsuse ja ettevõtjate usaldus selle institutsiooni tegevuse seaduslikkuse vastu konkurentsi valdkonnas (vt selle kohta <DATE ISO="20190116">16. jaanuari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. United Parcel Service</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑265/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:23">EU:C:2019:23</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et komisjon tegi Icapile ja R. P. Martinile määratud trahvi põhisumma kindlaks sama meetodi alusel, mis oli välja töötatud just hõlbustajate spetsiifilise olukorra jaoks ning mis põhines viieetapilisel valemil, mille abi mõõdeti nende rikkumises osalemise kestust ja raskust. Seega erinevad käesoleva kohtuasja asjaolud nendest, mis esinesid kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AC-Treuhand <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑194/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:717">EU:C:2015:717</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja milles komisjon oli kindlasummalise trahvi põhisumma kindlaks määranud keelatud kokkuleppe ainsa hõlbustaja suhtes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Lisaks märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 293, et vaidlusaluse otsuse põhjenduses 287 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>ei ole täpsustatud, milline oli alternatiivne meetod, mida komisjon eelistas, sisaldades vaid üldist kinnitust, et põhisummad väljendavad asjasse puutuvatest rikkumistest Icapi osavõtu raskust, kestust ja laadi, ning tuues esile vajaduse tagada, et trahvidel oleks piisavalt hoiatav mõju<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Arvestades eespool käesoleva kohtuotsuse punktides 28–34 viidatud õiguslikke asjaolusid, kiitis Üldkohus õigesti heaks vaidlustatud kohtuotsuse punktis 294 esitatud hinnangu, mille kohaselt esiteks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>[n]iisuguses sõnastuses ei võimalda [vaidlusaluse] otsuse põhjendus 287 hagejatel mõista komisjoni eelistatud meetodi põhjendatust ega Üldkohtul seda kontrollida<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> ja teiseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/> [p]õhjenduse niisugune puudulikkus esineb ka nimetatud otsuse põhjendustes 290–296, mis […] ei sisalda minimaalset teavet, mis oleks võimaldanud mõista ja kontrollida trahvide põhisumma kindlaksmääramisel komisjoni poolt arvesse võetud asjaolude asjakohasust ja kaalumist<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> (vt selle kohta <DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chalkor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑386/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:815">EU:C:2011:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida väidab komisjon, siis nõue, et komisjon peab piisavalt põhjendama oma alternatiivse, tema poolt eelistatud meetodi kindlaksmääramisel arvesse võetud asjaolude asjasse puutuvust ja kaalumist, ei tähenda käesoleva kohtuotsuse punktis 31 viidatud kohtupraktikat arvestades, et komisjon on kohustatud esitama arvandmeid trahvi arvutamise viisi kohta või selgitama üksikasjalikult oma vahearvutusi. Käesolevas asjas ei ole komisjon ka väitnud, et seetõttu, et ta aluseks võetud alternatiivse meetodi moodustavad viis vaheetappi üles loetles, tehes seda alles Üldkohtu menetluses, pidi ta avalikustama arvandmeid või vahearvutusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Komisjon väidab ka seda, et Üldkohus jättis arvesse võtmata arvutusmeetodit käsitleva teabe, mis esitati hagejale nii haldusmenetluses kui ka kohtuvaidluse staadiumis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Kuid arvestades, kui oluline on põhjendamiskohustus käesoleva kohtuotsuse punktis 34 viidatud asjaolude seisukohast, otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 295 õigusnormi rikkumata, et kuigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>vaidlustatud akti põhjendust [tuleb] analüüsida selle konteksti arvestades, ei saa asuda seisukohale, et selline ettevalmistav ja mitteametlik arutelu võib vabastada komisjoni tema kohustusest selgitada vaidlustatud otsuses meetodit, mida ta kasutas trahvisummade kindlaksmääramiseks<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Lisaks, arvestades igasuguse selgituse puudumist selle kohta, miks olid asjaolud, mida komisjon Icapile määratud trahvi põhisumma arvutusmeetodi määratlemisel arvesse võttis, asjasse puutuvad ja kuidas komisjon neid asjaolusid kaalus, otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 296 õigesti, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>selle hindamisel, kas komisjon järgis oma põhjendamiskohustust, [ei saa] arvesse võtta alles Üldkohtu menetluse staadiumis esitatud selgitust<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse ainus väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kõigist eelnenud kaalutlustest lähtudes tuleb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Icap on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><?PAGE NO="8"?><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>