(1)

Määruses (EL) 2019/1241 on sätestatud piirkondlikud tehnilised erimeetmed liidu vete jaoks loode- ja edelapiirkonna vetes.

(2)

Määruse (EL) 2019/1241 VI lisas on sätestatud tehnilised meetmed loodepiirkonna vete jaoks ja VII lisas edelapiirkonna vete jaoks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi seoses teatava geograafilise piirkonna suhtes kohaldatavate liidu kaitsemeetmetega, võivad esitada ühiseid soovitusi kõnealuste meetmete eesmärkide saavutamiseks. Määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõike 3 kohaselt võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada ühiseid soovitusi selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eesmärgil, millega muudetakse, täiendatakse, tunnistatakse kehtetuks või tehakse erand kõnealuse määruse lisades sätestatud piirkondlikest tehnilistest meetmetest.

(4)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Portugalil (edelapiirkonna vete liikmesriikide piirkondlik rühm) ning Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Iirimaal ja Madalmaadel (loodepiirkonna vete liikmesriikide piirkondlik rühm) on otsene huvi kalavarude majandamiseks vastavalt edelapiirkonna ja loodepiirkonna vetes.

(5)

Edelapiirkonna vete liikmesriikide piirkondlik rühm esitas 8. novembril 2020 komisjonile ühise soovituse, milles tehakse ettepanek vähendada Arcachoni basseinis veenuskarplaste (Venerupis philippinarum) varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 32 millimeetrini.

(6)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas 22.–26. märtsil 2021 toimunud täiskogu istungil ühist soovitust ja jõudis järeldusele, (3) et esitatud teave ei õigusta varude kaitseks kehtestatud alammõõdu vähendamist.

(7)

2023. aasta veebruaris esitas edelapiirkonna vete liikmesriikide piirkondlik rühm lisateavet Arcachoni basseini veenuskarplaste kohta.

(8)

STECF hindas 20.–24. märtsi 2023. aasta täiskogu istungil seda lisateavet ja jõudis järeldusele, (4) et kuna ettepaneku kohaselt oleks varude kaitseks kehtestatav alammõõt (32 mm) suurem kui karpide hinnanguline suurus Arcachoni basseinis esimese suguküpsuse ajal (26,7 mm), on selle mõju noorjärkudele tõenäoliselt minimaalne. STECF jõudis ka järeldusele, et kuigi suurem osa suguküpsuse saavutanud populatsioonist on püügikõlblik, on varude kaitseks kehtestatud alammõõdu kavandatava vähendamise mõju suguküpsuse saavutanud populatsioonile tõenäoliselt tühine, sest kättesaadava analüüsi kohaselt jääb suurem osa sellest populatsioonist püügi eest kaitstuks. Lisaks jõudis STECF järeldusele, et mis tahes mõju varu kaitsestaatusele on kogu populatsiooni jaoks tõenäoliselt väike ning praegu varude kaitseks kehtestatud alammõõdust (35 mm) tulenev kasu noorjärkude kaitsele jääb eeldatavasti muutumatuks. Lõpetuseks märkis STECF, et: i) luuakse kaks suletud püügivaru; ii) praegu on kasutusel 40 kalalaevatunnistust ja nende uuendamisel on mitu aastat lähtutud eesmärgist vähendada uute tunnistuste arvu; iii) varude uuringuid tehakse iga kahe aasta järel.

(9)

Arvestades, et i) varude kaitseks kehtestatud alammõõdu vähendamisel on tõenäoliselt väike mõju suguküpsuse saavutanud populatsioonidele ja minimaalne mõju noorjärkudele; ii) kehtivast varude kaitsest tulenev kasu eeldatavasti ei muutu; iii) varude kaitseks kehtestatud alammõõdu kavandatud vähendamisega kaasnevad majandamismeetmed, sealhulgas kahe suletud püügivaru ja kalalaevatunnistuste süsteemi loomine ning iv) varude populatsiooni käsitlevaid uuringuid tehakse iga kahe aasta tagant, leiab komisjon, et määruse (EL) 2019/1241 artiklite 15 ja 18 nõuded on täidetud.

(10)

Edelapiirkonna ja loodepiirkonna vete liikmesriikide piirkondlikud rühmad taotlesid vastavalt 13. juunil 2024 ja 28. juunil 2024 mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) suhtes alates 2022. aasta juulist (5) kohaldatud meetmete pikendamist kuni 31. detsembrini 2026. Pikendamisega säilitataks nii mustlaik-besuugo varude kaitseks kehtestatud alammõõt mõlemas merepiirkonnas kui ka püügikeeld i) Prantsusmaa lipu all sõitvate laevade puhul ICESi 6.–8. alapiirkonnas 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning ii) hooajaliselt töönduspüügi puhul ja kogu aasta jooksul harrastuskalapüügi puhul ICESi 8. alapiirkonna konkreetsetes geograafilistes piirkondades.

(11)

26. septembril 2024 esitasid liikmesriigid komisjonile ajakohastatud ühise soovituse piirata taotletud pikendamise kestust kuni detsembrini 2025.

(12)

Kalanduse ja vesiviljeluse eksperdirühmaga konsulteeriti 27. septembril 2024.

(13)

STECF hindas neid meetmeid 2021. aastal ja jõudis järeldusele, et need võivad vähendada mustlaik-besuugo püüki (6).

(14)

Võttes arvesse, et: i) meetmed on samad, mida on kohaldatud mustlaik-besuugo suhtes alates 2022. aasta juulist; ii) andmed selle varu kohta on endiselt napid ning ICES on andnud 2025. ja 2026. aastaks välja nullpüügi nõuande; (7) ning iii) meetmed jäävad lähtemeetmetest rangemateks, leiab komisjon, et määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 nõuded on täidetud.

(15)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade püügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti. Kuna komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2024/491 (8) kehtestatud meetmete kohaldamisaeg lõpeb 31. detsembril 2024, tuleks mustlaik-besuugot käsitlevaid meetmeid kohaldada alates 1. jaanuarist 2025, et tagada õiguslik järjepidevus.

(16)

Käesolevas määruses esitatud liidu vetele kohaldatavate meetmete eesmärk on saavutada ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (9) artikli 494 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärgid ning pidada silmas kõnealuse lepingu artikli 494 lõikes 3 osutatud põhimõtteid. Need ei piira Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vete suhtes kohaldatavate mis tahes meetmete rakendamist.

(17)

Määrust (EL) 2019/1241 tuleks seetõttu vastavalt muuta,