(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1768 (2) anti luba kasutada guanidiinäädikhapet ja guanidiinäädikhappe preparaati (edaspidi „söödalisandid“) söödalisandina kanabroilerite, võõrdepõrsaste ja nuumsigade söödas.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud kaks taotlust nende söödalisandite uute kasutusviiside lubamiseks. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Esimeses taotluses käsitleti esmalt mõlema söödalisandi kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödas ja joogivees ning nende klassifitseerimist kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“.

(5)

6. mail 2022 võttis taotleja esimese taotluse lubada söödalisandeid kasutada kõigi loomaliikide puhul, välja arvatud seoses kasvavate sigade ja kasvavate lindudega. Lisaks võttis taotleja 23. jaanuaril 2023 selle taotluse tagasi kõigi ülejäänud liikide puhul, välja arvatud seoses kasutamisega kanabroilerite joogivees, muna- või aretuslindudeks kasvatatavate noorkanade söödas ja joogivees ning võõrdepõrsaste ja nuumsigade joogivees.

(6)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/2628 (3) lubati asjaomaseid söödalisandeid kasutada muna- või aretuslindudeks kasvatatavate noorkanade söödalisandina söödas ja joogivees ning kanabroilerite söödalisandina joogivees. Seepärast käsitletakse esimeses taotluses nüüd söödalisandite kasutamist üksnes võõrdepõrsaste ja nuumsigade joogivees.

(7)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 28. septembri 2022. aasta arvamuses (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures, nagu 1 200 mg guanidiinäädikhapet täissööda kilogrammi kohta või 600 mg guanidiinäädikhapet liitri vee kohta, on söödalisandid põrsaste ja nuumsigade, tarbijate ja keskkonna jaoks ohutud. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et need söödalisandid ei ole sissehingamisel mürgised, et nad ei ole nahka ja silmi ärritavad ega ole naha sensibilisaatorid. Toiduohutusamet märkis ka, et kõnealuste söödalisandite kavandatud maksimaalsed ohutud sisaldused tuletati eeldusel, et sööt sisaldab piisavas koguses metüüliallikaid (v.a metioniin, nt koliin, betaiin ja foolhape) ja B12-vitamiini.

(8)

Toiduohutusamet jõudis oma 28. septembri 2022. aasta ja 18. märtsi 2025. aasta arvamustes (5) järeldusele, et söödalisandite kasutamine joogivees võib kavandatud kasutustingimustes tõhusalt parandada võõrdepõrsaste ja nuumsigade zootehnilisi näitajaid.

(9)

Toiduohutusamet märkis oma 27. jaanuaril 2016 (6) ja 28. septembril 2022 vastu võetud arvamustes guanidiinäädikhappe kohta, et söödalisandeid ei tuleks käsitada funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“ kuuluvana, sest guanidiinäädikhape muundatakse üksnes kreatiiniks ja seda ei saa tagasi aminohappeks muundada, samas kui funktsionaalrühm „aminohapped, nende soolad ja analoogid“ hõlmab aineid, mis lõpuks on kaasatud organismi metabolismi ja osalevad seega valkude sünteesiradades.

(10)

Vastavalt toiduohutusameti 28. septembri 2022. aasta arvamusele ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid.

(11)

Teises taotluses käsitletakse kalkunibroilerite ja aretuslindudeks kasvatatavate noorkalkunite söödalisandite, konkreetselt guanidiinäädikhappe kasutamise lubamist söödas ja joogivees ning guanidiinäädikhappe preparaadi lubamist söödas, ning taotletakse kõnealuste söödalisandite klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid“.

(12)

Toiduohutusamet jõudis oma 18. märtsi 2025. aasta arvamuses (7) järeldusele, et söödalisandid on kalkunibroileritele, aretuslindudeks kasvatatavatele noorkalkunitele, tarbijatele ja keskkonnale ohutud, kui neid kasutatakse kogustes 1 200 mg guanidiinäädikhapet täissööda kilogrammi kohta või 600 mg guanidiinäädikhapet liitri vee kohta, eeldusel, et sööt sisaldab piisavas koguses metüüliallikaid (v.a metioniin, nt koliin, betaiin ja foolhape) ja B12-vitamiini. Toiduohutusamet kordas ka oma eelmiste hindamiste järeldust, et need söödalisandid ei ole sissehingamisel mürgised, et nad ei ole nahka ja silmi ärritavad ega naha sensibilisaatorid. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et kõnealused söödalisandid võivad kalkunibroilerite ja aretuslindudeks kasvatatavate noorkalkunite puhul olla tõhusad, kui nende kasutuskogus on vähemalt 600 mg guanidiinäädikhapet täissööda kilogrammi kohta või 300 mg guanidiinäädikhapet liitri vee kohta. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustusjärgse järelevalve erinõudeid.

(13)

Määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabor leidis, et järeldused ja soovitused, milleni jõuti samade söödalisandite varasemas hindamises ning mida toiduohutusamet kinnitas oma 27. jaanuari 2016. aasta arvamuses, on kehtivad ja kohaldatavad ka praeguse taotluse suhtes. Seepärast ei ole referentlabori hindamisaruanne komisjoni määruse (EÜ) nr 378/2005 (8) artikli 5 lõike 4 punkti a kohaselt nõutav.

(14)

Eespool kirjeldatust lähtuvalt leiab komisjon, et söödalisandid vastavad määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimustele. Seega tuleks anda luba kõnealuste söödalisandite kasutamiseks. Võõrdepõrsaste ja nuumsigade söödalisandite loataotluse puhul on asjakohane lubada klassifitseerida need söödalisandid kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid“, võttes arvesse toiduohutusameti kaalutlusi seoses kõnealuste söödalisandite mõjuga põrsaste ja nuumsigade zootehnilistele näitajatele ning asjaolu, et need söödalisandid ei vasta funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“ kuuluvate toodete tüübile. Kuna guanidiinäädikhapet ja guanidiinäädikhappe preparaati kasutatakse nii söödas kui ka joogivees, on asjakohane keelata söödalisandite samaaegne kasutamine söödas ja joogivees selleks, et vältida sihtloomade puhul ohutu kasutuskoguse ületamist.

(15)

Võttes arvesse, et toiduohutusameti 27. jaanuari 2016. aasta, 28. septembri 2022. aasta ja 18. märtsi 2025. aasta arvamuste kohaselt tehakse söödalisandite ohutu ja tõhus kontsentratsioon kindlaks peamiselt söödas ja seejärel ekstrapoleeritakse see joogiveele, ning et sigade ja kodulindude tarbitav veekogus võib erineda tarbitavast söödakogusest (kuivainena) 2–3 korda, (9) on asjakohane tagada, et joogiveega manustatava guanidiinäädikhappe kogus jääb söödas lubatud vahemikku, võttes aluseks loomade tegeliku tarbitava joogiveekoguse võrreldes tarbitava söödakogusega.

(16)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2023/2628 vastavalt muuta.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

„6.

Võttes arvesse loomade tegelikku tarbitavat joogiveekogust võrreldes tarbitava söödakogusega, tuleb tagada, et guanidiinäädikhappe kogus, mida manustatakse joogiveega, ei ületaks kogust, mis tarbitaks söödaga, milles söödalisandi maksimaalne sisaldus on 1 200 mg täissööda kg kohta.“