|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/793 |
22.4.2025 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2025/793,
14. aprill 2025,
Jordaania Hašimiidi Kuningriigile makromajandusliku finantsabi andmise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (Jordaania) vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika. Jordaania sõlmis liiduga 24. novembril 1997 Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (2) (edaspidi „assiotseerimisleping“), ning mis jõustus 1. mail 2002. Assotsieerimislepingu alusel lõid liit ja Jordaania 12-aastase üleminekuperioodi jooksul vabakaubanduspiirkonna. Lisaks jõustus 2007. aastal Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning EÜ-Jordaania assotsiatsioonilepingu muutmist ning selle I, II, III ja IV lisa ja protokollide nr 1 ja 2 asendamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping (3). 2010. aastal leppisid liit ja Jordaania kokku, et nendevahelistes partnerlussuhetes on Jordaanial edasijõudnu staatus, mis hõlmab rohkemaid koostöövaldkondi. Detsembris 2009 parafeeriti Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline protokolli vormis leping, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes (4), ja see jõustus 1. juulil 2011. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on edasi arendatud assotsieerimislepingu ja aastateks 2022–2027 vastu võetud ELi-Jordaania partnerluse prioriteetide alusel. |
|
(2) |
Alates 2011. aastast on Jordaania parlamentaarse demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks rakendanud mitmeid poliitikareforme. Loodud on konstitutsioonikohus ja sõltumatu valimiskomisjon ning Jordaania Parlament on vastu võtnud mitmeid olulisi seadusi, nt valimisseaduse ja erakondade seaduse ning detsentraliseerimist ja kohalikke omavalitsusi käsitlevad õigusnormid. Lisaks on vastu võetud seadusandlikke muudatusi, mis käsitlevad kohtute sõltumatust ja naiste õigusi. |
|
(3) |
Jordaania majandus on märkimisväärselt kannatanud pikaleveninud konfliktide tõttu piirkonnas, eelkõige naaberriigis Süürias ning viimasel ajal ka Iisraelis, Gazas ja Punase mere piirkonnas. Alates sõja puhkemisest Süürias on Jordaania majandust mõjutanud suur Süüria põgenike sissevool, mis on seadnud veelgi suurema surve alla Jordaania eelarvepositsiooni, avalikud teenused ja taristu. Lisaks piirkondlikule ebastabiilsusele mõjutasid Jordaania majandust jätkuvalt aastate 2020–2021 COVID-19 pandeemiaga seotud makromajanduslikud ja eelarveprobleemid, toormehindade areng pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, suur sõltuvus kaubanduse käekäigust ja laenukulude suurenemine arenevatel turgudel kogu maailmas. Selle tagajärjel leidis Jordaanias 2020. aastal aset majanduslangus, millele järgnes majanduse aeglane taastumine, kuna töötus suurenes 2020. aastal märkimisväärselt ja jäi kõrgele tasemele püsima ning tekkisid uued eelarve- ja välisrahastamisvajadused. |
|
(4) |
2023. aasta oktoobris puhkenud sõda Iisraelis ja Gazas toob kaasa majandusväljavaadete väga suure langusriski, eelkõige tulenevalt suuremast ebakindlusest piirkonnas ning võimalikust mõjust olulisele turismisektorile ja tarbijate kindlustundele. Al-Houthi rünnakud kaubalaevade ja tankerite vastu Punasel merel takistavad laevaliiklust Aasiasse ja mõjutavad seega Jordaania eksporti, eelkõige mineraalide ja kemikaalide eksporti, ning importi. 2024. aasta jaanuaris leppisid Jordaania ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kokku uues majanduslikus kohandamisprogrammis, mida toetatakse 1 200 miljoni USA dollari suuruse nelja-aastase laiendatud rahastamisvahendi kaudu, millele järgnes 1 700 miljoni USA dollari suurune nelja-aastane laiendatud rahastamisvahend aastatel 2020–2023, sealhulgas kiirrahastamisvahendi raames antud laen. 2024. aasta jaanuaris kiitis IMFi direktorite nõukogu heaks uue nelja-aastase laiendatud rahastamisvahendi. Esimene kontrollkäik tehti 2024. aasta aprillis ja mais ning selle aruanne avaldatati 2024. aasta juulis. |
|
(5) |
2020. aasta jaanuaris võttis liit vastuseks Jordaania 2019. aasta juuli taotlusele ja pärast 2019. aastal teise 200 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi (MFA-II) lõpuleviimist vastu kolmanda laenude vormis 500 miljoni euro suuruse makromajandusliku finantsabi programmi (MFA-III) (5). MFA-II (6) oli 2015. aastal rakendatud 180 miljoni euro suuruse MFA-I (7) järelmeede. 2020. aasta mais suurendati MFA-III Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2020/701 (8) kohaselt 200 miljoni euro võrra, et reageerida COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikele tagajärgedele. MFA-III esimene osamakse tehti 25. oktoobril 2020, teine 20. juulil 2021 ja kolmas 3. mail 2023 pärast kokkulepitud poliitikameetmete rakendamist. Abi maksti täielikult välja 2020.–2023. aastal. |
|
(6) |
MFA-III hõlmas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, milles komisjon võttis Jordaania ees seisnud eelarveprobleeme ja erakorralisi asjaolusid arvesse võttes kohustuse esitada vajaduse korral uus ettepanek Jordaaniale antava makromajandusliku finantsabi laiendamiseks ja suurendamiseks, tingimusel et täidetud on kõnealust liiki abi puhul tavapäraselt kohaldatavad nõuded, sealhulgas erandlikkus, poliitilised eeltingimused, vastastikune täiendavus, tingimuslikkus ja finantsdistsipliin, ning komisjoni on koostanud ajakohastatud hinnangu Jordaania välisrahastamisvajaduse kohta. |
|
(7) |
Kõnealuses keerulises olukorras kinnitasid liit ja rahvusvaheline üldsus mitmel korral oma pühendumust Jordaania toetamisele, eelkõige iga-aastastel Brüsseli konverentsidel „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamise“ teemal ning 2022. aasta juunis toimunud ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogu istungil. |
|
(8) |
Alates Süüria kriisi algusest 2011. aastal on liit teinud Jordaaniale mitmesuguste vahendite raames kättesaadavaks ligikaudu 3 500 miljonit eurot, sealhulgas 1 080 miljonit eurot kolme makromajandusliku finantsabi programmi raames, et aidata Jordaanial säilitada majanduslikku stabiilsust, jätkata poliitilisi ja majanduslikke reforme ning käsitleda humanitaar-, arengu- ja julgeolekualaseid vajadusi. Lisaks on Euroopa Investeerimispank eraldanud alates 2011. aastast Jordaaniale projektilaenudena ligikaudu 1 100 miljonit eurot. |
|
(9) |
Aastatel 2021–2024 oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (9) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames Jordaaniale ette nähtud liidu kahepoolne esialgne eraldis (toetused) 364 miljonit eurot, mida täiendati liidu toetusega, et aidata Jordaanial toime tulla Süüria kriisi mõjuga (214 miljonit eurot aastatel 2021–2023), samuti muudest piirkondlikest ja valdkondlikest programmidest saadava abiga. Aastatel 2014–2020 toetas liit Jordaaniat peamiselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu 765 miljoni euroga. Samal perioodil sai Jordaania naabruspoliitika investeerimisplatvormi kaudu täiendavalt 126 miljonit eurot, mis tõi kaasa investeeringuid ligikaudu 580 miljoni euro ulatuses. |
|
(10) |
Majanduse püsivalt raske olukorra ja väljavaate tõttu taotles Jordaania 2023. aasta oktoobris liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi. |
|
(11) |
Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Jordaaniat, vastab ta makromajandusliku finantsabi saamise tingimustele. |
|
(12) |
Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada Jordaania jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks Jordaania maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid. |
|
(13) |
Kuna Jordaania maksebilansis on ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist jätkuvalt märkimisväärne rahastamispuudujääk, loetakse Jordaaniale liidu makromajandusliku finantsabi andmist koostoimes IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks vastuseks Jordaania taotlusele saada liidult toetust Jordaania majanduse stabiliseerimiseks. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Jordaania majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid. |
|
(14) |
Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Jordaanias, toetades seeläbi ka riigi majandus- ja sotsiaalarengut. |
|
(15) |
Liidu makromajanduslik finantsabi peaks käima käsikäes eelarvetoetuse rakendamisega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames. |
|
(16) |
Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel peaks võtma aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud, milles käsitletakse Jordaania täiendavat vajadust välisrahastuse järele, ning samuti peaks võtma arvesse Jordaania suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel peaks võtma arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ning vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Jordaanias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemisega saavutatavat üldist lisaväärtust Jordaanias. |
|
(17) |
Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete ja eesmärkidega, neis valdkondades võetud meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga. |
|
(18) |
Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Jordaania suhtes. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmisel tihedat koostööd. |
|
(19) |
Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Jordaania pühendumist liiduga ühiste väärtuste edendamisele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigile, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tema pühendumist avatud, reeglitel põhineva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele. |
|
(20) |
Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Jordaania järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriiki ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks tuleks liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsete eesmärkide abil suurendada Jordaanias riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning soodustada struktuurireforme, mis on suunatud kestliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii nende eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste erieesmärkide saavutamist. |
|
(21) |
Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Jordaania võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude õigusnormide rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks peaks komisjoni ja Jordaania ametiasutuste vahel sõlmitav laenuleping sisaldama sätteid, millega lubatakse Euroopa Pettustevastasel Ametil korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) sätetele ja vastavatele menetlustele, komisjonil ja kontrollikojal teha auditeid ning Euroopa Prokuratuuril kasutada oma pädevust seoses liidu makromajandusliku finantsabi andmisega kõnealuse abi kättesaadavuse ajal ja pärast seda. |
|
(22) |
Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi. |
|
(23) |
Liidu makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega. |
|
(24) |
Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama kõnealuse abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid. |
|
(25) |
Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 (12). |
|
(26) |
Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi ja finantstingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Jordaania ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt tuleks nõuandemenetlust kohaldada üldjuhul kõikidel nendel juhtudel, mida kõnealuses määruses ei ole sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on kõnealust lävendit ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlust. Võttes arvesse Jordaaniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning kõnealuse abi vähendamise, peatamise või tühistamise suhtes kohaldada kontrollimenetlust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Liit teeb Jordaaniale kättesaadavaks maksimaalselt 500 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi“), et toetada Jordaania majanduse stabiliseerimist ja põhjalikku reformikava. Liidu makromajanduslik finantsabi aitab katta Jordaania maksebilansiga seotud vajadusi, mis on kindlaks määratud IMFi programmis.
2. Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Jordaaniale laenudena.
3. Komisjoni volitatakse liidu nimel laenama vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Jordaaniale.
4. Liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Jordaania vahel sõlmitud lepingute või kokkulepetega ning assotsieerimislepingus sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.
5. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga – sealhulgas abi väljamaksetega – seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.
6. Liidu makromajanduslik finantsabi tehakse kättesaadavaks kahe ja poole aasta jooksul alates artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisele järgnevast päevast.
7. Kui Jordaania rahastamisvajadus liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes oluliselt väheneb, vähendab komisjon antava abi summat, peatab või lõpetab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.
Artikkel 2
1. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Jordaania järgib tulemuslikke demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.
2. Komisjon ja Euroopa välisteenistus jälgivad lõikes 1 sätestatud eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (13).
Artikkel 3
1. Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Jordaania ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad selgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles on olulisel kohal struktuurireformid ja riigi rahanduse usaldusväärsus. Kõnealused majanduspoliitilised ja finantstingimused sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis sisaldab nende täitmise ajakava. Kõnealused majanduspoliitilised ja finantstingimused on kooskõlas artikli 1 lõikes 4 osutatud lepingute või kokkulepetega, sealhulgas Jordaanias IMFi toetusel rakendatavate makromajandusliku kohandamise ja struktuurireformi programmidega.
2. Lõikes 1 osutatud tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Jordaania riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustust, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise puhul. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel tehtud edusamme, reeglitepõhise ja õiglase kaubanduse arengut ning muid liidu välispoliitika prioriteete. Komisjon jälgib korrapäraselt Jordaania edusamme kõnealuste eesmärkide saavutamisel.
3. Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (14) artiklile 223 laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Jordaania ametiasutused (edaspidi „laenuleping“).
4. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud tingimused oleksid kogu aeg täidetud, sealhulgas seda, kas Jordaania majanduspoliitika vastab liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures koordineerib komisjon oma tegevust põhjalikult IMFi ja Maailmapangaga ning vajaduse korral ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Artikkel 4
1. Kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks laenu kolme osamaksena. Iga kõnealuse osamakse suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.
2. Liidu makromajandusliku finantsabiga seoses tehakse vajaduse korral eraldised vastavalt määrusele (EL) 2021/947.
3. Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
|
a) |
artikli 2 lõikes 1 sätestatud eeltingimus; |
|
b) |
sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav rakendamine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning |
|
c) |
vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rahuldav rakendamine. |
Teine osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolme kuu möödumisel esimese osamakse tegemisest. Kolmas osamakse tehakse üldjuhul mitte varem kui kolme kuu möödumisel teise osamakse tegemisest.
4. Kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellise peatamise või lõpetamise põhjustest.
5. Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Jordaania keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud kokkulepitud tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib Jordaania keskpank kanda liidu rahalised vahendid üle Jordaania rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.
Artikkel 5
1. Selleks et rahastada laenudena antavat liidu makromajanduslikku finantsabi, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 223.
2. Komisjon sõlmib Jordaaniaga laenulepingu artiklis 1 osutatud summa ulatuses. Laenulepingus sätestatakse liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavuse periood ja üksikasjalikud tingimused, sealhulgas seoses sisekontrollisüsteemidega. Laenu antakse tingimustel, mis võimaldavad Jordaanial laene tagasi maksta pika aja jooksul, sealhulgas nähakse ette võimalik ajapikendus. Laenude maksimaalne tagasimakseperiood on 35 aastat.
3. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 1 ja 2 osutatud tehingute käigust.
Artikkel 6
1. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509.
2. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse eelarve otsese täitmise raames.
3. Komisjon korraldab enne liidu makromajandusliku finantsabi rakendamist tegevusanalüüsi, et kontrollida, kas Jordaania finantskord, haldusmenetlused ning sise- ja väliskontrollimehhanismid, mis on abi andmise seisukohast olulised, on usaldusväärsed.
Artikkel 7
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 8
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal, sealhulgas hinnangu otsuse rakendamise kohta. Kõnealuses aruandes:
|
a) |
analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist; |
|
b) |
hinnatakse Jordaania majanduse olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rakendamisel tehtud edusamme; |
|
c) |
näidatakse ära seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste, Jordaania jooksvate majandus- ja eelarvetulemuste ning liidu makromajandusliku finantsabi väljamakseid käsitlevate komisjoni otsuste vahel. |
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 6 osutatud abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.
Artikkel 9
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 14. aprill 2025
Euroopa Parlamendi nimel
president
R. METSOLA
Nõukogu nimel
eesistuja
A. SZŁAPKA
(1) Euroopa Parlamendi 1. aprilli 2025. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2025. aasta otsus.
(2) EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3, http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2002/357(1)/oj.
(3) ELT L 41, 13.2.2006, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/67/oj.
(4) ELT L 177, 6.7.2011, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2011/398/oj.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/33 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 14, 17.1.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/33/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2371 täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 352, 23.12.2016, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/2371/oj).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta otsus nr 1351/2013/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 341, 18.12.2013, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2013/1351/oj).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta otsus (EL) 2020/701, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist laienemis- ja naabruspoliitika partneritele COVID-19 pandeemia kontekstis (ELT L 165, 27.5.2020, lk 31, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/701/oj).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).
(11) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
(13) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/427/oj).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/793/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)