|
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
|
C/2025/454 |
21.1.2025 |
Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3
(C/2025/454)
Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.
STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Coteaux de Die“
PDO-FR-A0397-AM02
Teate kuupäev: 21.10.2024
HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED
1. Märgistus
Tootespetsifikaadi I peatüki XII punkti „Turustamise ja märgistamise eeskirjad“ alapunkti 2 „Erisätted“ on täiendatud, et lisada suurema geograafilise üksuse „Vignobles de la Vallée du Rhône“ märkimise eeskirjad vastavalt asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tingimustele. Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning see peab olema trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.
See muudatus lisatakse ka koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.
2. Geograafiline piirkond
Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ alapunkti 1 „Geograafiline piirkond“ on täiendatud, et ajakohastada ja parandada kommuunide nimesid ilma geograafilist piirkonda muutmata.
Kommuunide Aix-en-Diois ja Molière-Glandaz nimed on jäetud välja. Lisatud on kommuuni Solaure en Diois nimi.
Sama kommuunide nimede parandus tehakse ka koonddokumendi punktis „Geograafiline piirkond“.
3. Viited kontrolliasutusele
Tootspetsifikaadi III peatüki II osa „Viited kontrolliasutusele“ on ajakohastatud täpsustamaks, et tootespetsifikaadi järgimist kontrollitakse heakskiidetud kontrollikava alusel ning seda teeb kontrolliasutuse INAO (Institut National de l'Origine et de la Qualité) delegeeritud kolmas isik, kes tagab pädevuse, erapooletuse ja sõltumatuse.
See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumenti.
KOONDDOKUMENT
1. Nimetus(ed)
Coteaux de Die
2. Geograafilise tähise tüüp
KPN – kaitstud päritolunimetus
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
|
— |
22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv |
4. Veini(de) kirjeldus
LÜHIKIRJELDUS
Päritolunimetus „Coteaux de Die“ hõlmab viinamarjasordist „Clairette B“ valmistatud vaikseid valgeid veine. – Viinamarjade suhkrusisaldus ühe liitri viinamarjavirde kohta on üle 170 grammi. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Pärast kääritamist ei ületa nende veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus üldist happesust grammides liitri viinhappe kohta pluss 2, jäädes piiridesse kuni 6 g/l suhkrut. Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti. Muud analüütilised kriteeriumid vastavad liidu õigusnormidele.
Veinid on tavaliselt kahvatu värvusega, neil on õrn lille- või puuviljaaroom (õunad) ning suus hea tasakaal alkoholi ja happesuse vahel.
Üldised analüütilised omadused
|
— |
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): – |
|
— |
Minimaalne üldhappesus: milliekvivalentides liitri kohta |
|
— |
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): – |
|
— |
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): – |
5. Veinivalmistustavad
5.1. Konkreetsed veinivalmistustavad
1. Viljelustavad
Viljelustava
Iga viinapuu maksimaalne kasvuala on 2,20 ruutmeetrit. See pindala saadakse, korrutades ridadevahelise kauguse tüvedevahelise kaugusega.
Ridade vahekaugus on kuni 2,5 meetrit.
Samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,80 meeter ja suurem kui 1,50 meetrit.
Viinapuud lõigatakse kas Guyot’ vormi meetodil või võrsete lühikeseks lõikamise meetodil (Royat’ nöörpuu vorm), nii et viinapuule jääb kuni 12 punga.
Niisutamine võib olla lubatud.
2. Veinivalmistustavad
Veinivalmistuse eritavad
Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustustest.
5.2. Maksimaalne saagikus
60 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimub Drôme’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Aouste-sur-Sye, Aubenasson, Aurel, Barsac, Barnave, Beaufort-sur-Gervanne, Châtillon-en-Diois, Die, Espenel, Laval-d’Aix, Luc-en-Diois, Menglon, Mirabel-et-Blacons, Montclar-sur-Gervanne, Montlaur-en-Diois, Montmaur-en-Diois, Piegros-la-Clastre, Ponet-et-Saint-Auban, Pontaix, Poyols, Recoubeau-Jansac, Saillans, Saint-Benoît-en-Diois, Saint-Roman, Saint-Sauveur-en-Diois, Sainte-Croix, Suze, Solaure en Diois, Vercheny, Véronne.
7. Veiniviinamarjasort (-sordid)
Clairette B
8. Seos(t)e kirjeldus
Geograafiline piirkond asub Valence’i omavalitsuse kaguosas, lähisalpiinse lõunapoolse aheliku põhjaosas. Vercorsi lõunaosas, Drôme’i jõe orus, kliimas, mida juba iseloomustavad Vahemere mõjud, mida omakorda mõjutab mägede lähedus, on välja kujunenud viinamarjaistandused, kuhu on istutatud peamiselt lõunapoolseid viinamarjasorte, näiteks sorti „Clairette B“.
Inimesed on suutnud neid sorte piirkonda kohandada, leidnud neile parima kasvupaiga merglit või lubjakivi sisaldavatel muldadel, mida esineb nn terrassidel (serres – kohalik nimetus reljeefide ja küngaste tähistamiseks) ja päikesele hästi avatud mäenõlvadel. Piirkonna keeruline olukord ja füüsilised piirangud on võimaldanud viinamarjakasvatajatel omandada kogemusi ja oskusteavet nende sortide kohandamisel vastavalt eri olukordadele. Sorti „Clairette B“ kasvatatakse kõige sagedamini kivistel muldadel, mis on tekkinud kvaternaari ajastul, uhtkuhikutel ja lubjakivimassiivide jalamil olevatel rusukalletel. Klimaatiliselt on see viimane piir, kui Provence’ile tüüpiline sort veel küpseks saab ning see tagab veinile happesuse ja peene aroomi.
Lähtuvalt erinevatest veinivalmistamise meetoditest, on tootjad loonud põlvkondade jooksul oma meetodi vahuveinide ja rahulike veinide tootmiseks. Kõik need veinid on omandanud oma maine nimetuse „Clairette de Die“ all.
Hoolimata sellest, et viinamarjaistandused olid olemast ja tootel oli kindel maine juba ammustest aegadest, piirdus Die veini turustamine pikka aega kohaliku tasandiga. 15.–18. sajandini tarbiti toodet „Clairette de Die“ peamiselt kohapeal või lähedal asuvates mägedes (Diois, Devoly, Trièves ja Vercors). Veini tuntust lähedalasuvates piirkondades näitab 1748. aasta tekst, milles viidatakse kliendi soovile saada veini Mensist (Trièvesi kommuun): „... Nagu ma tean, peatatakse veini Clerete de Die, eriti selle parema variandi puhul, käärimine alati enne selle tegelikku lõppemist“.
Aastal 1781 kirjutas FAUJAS DE SAINT-FONDS oma raamatus „Histoire Naturelle de la Province du Dauphiné“ järgmist: „selles provintsis on veine, millel on väga hea maine, näiteks Die vahuvein...“.
See maine oli juba seadustatud ja kaitstud 21. aprilli 1910. aasta dekreediga, millega tunnustati kontrollitud päritolunimetust „Clairette de Die“, kontrollitud päritolunimetusena tunnustati seda 1942. aastal. Seejärel tunnustati nimetust „Clairette de Die“ kontrollitud päritolunimetusena. See tunnustamine kiirendas viinamarjakasvatuse arengut ja kohaliku kogukonna tegevus koondus veinitootmise ümber.
Tegevuses võeti appi kogu oskusteave, mis oli saadud vahuveinide ja piirkonnale traditsiooniliselt kohandatud viinamarjasortidest valmistatud vaiksete veinide tootmisel. Sel ajal tähistas nimetus „Clerete“ või „Clairette de Die“ mitmesuguseid valgeid veine (vaiksed veinid ja vahuveinid, mida valmistati osaliselt kääritatud viinamarjavirdest või baasveinist jne), mida valmistati alati sordist „Muscat à petits grains B“ ja „Clairette B“, ehkki nende suhe veinides oli väga erinev.
Kuid tootjad soovisid t teha selle veinipaleti tarbijale tuttavamaks. Pärast selgituste andmist valgete vahuveinide tootmise kohta anti 26. märtsi 1993. aastal välja dekreet, milles käsitleti vahuveinidega samas geograafilises piirkonnas toodetud vaiksete veinide oskusteavet ja identiteeti ning anti tunnustus kontrollitud päritolunimetusele „Coteaux de Die“, mis hõlmab ainult sordist „Clairette B“ toodetud valget vaikset veini. Selle veini tootmiseks kasutatavad viinamarjad peavad laagerduma rohkem kui vahuveinide tootmiseks kasutatavad viinamarjad ning selle veini tootmine saab toimuda vaid aastatel, mil ilmastikutingimused võimaldavad veini omadustel kõige paremini esile tulla.
Veinid on tavaliselt kahvatu värvusega, neil on õrn lille- või puuviljaaroom (õunad) ning suus hea tasakaal alkoholi ja happesuse vahel.
Pärast seda, kui 20. sajandi alguses suri väiketootmine (lipud, kirjatarbed ja siid) välja, sai Diois’ viinamarjakasvatuste tegevusest, millest kontrollitud päritolunimetusega „Coteaux de Die“ moodustas teatava osa, 2010 aastal oru peamine majandustegevus.
9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)
Õigusraamistik
Riiklikud õigusaktid
Lisatingimuse liik
Märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus
|
a) |
Kõik lisamärked esitatakse etiketil tähesuurusega, mille kõrgus, laius ja paksus moodustavad kuni poole kaitstud päritolunimetuse tähtede vastavatest mõõtmetest. |
|
b) |
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetus, kui
Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest. |
|
c) |
Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vignobles de la Vallée du Rhône“ (Rhône’i oru viinamarjakasvatusala) tingimustel, mis on sätestatud asjaomaste kaitse- ja haldusasutuste vahel sõlmitud kokkuleppes. |
Märge peab olema ülejäänud kohustuslike märgetega samas nägemisväljas ning see peab olema trükitud sama graafilise kujuga ja sama värvi tähtedega nagu toote nimetus, kuid ei tohi olla suurem kui kaks kolmandikku nimetusest.
Link tootespetsifikaadile
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/454/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)