<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-677/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0677</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:800">EU:C:2022:800</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20221018">18.10.2022</DATE> – Kohtuasi C‑677/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">IG Metall ja ver.di</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20221018">18. oktoober 2022</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Sotsiaalpoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa äriühing</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/86/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate kaasamine Euroopa äriühingu otsuste tegemisse</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 4 lõige 4</KEYWORD><KEYWORD>Ümberkujundamise teel asutatud Euroopa äriühing</KEYWORD><KEYWORD>Läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppe sisu</KEYWORD><KEYWORD>Töötajate esindajate valimine nõukogu liikmeks</KEYWORD><KEYWORD>Valimismenetlus, mis näeb ette eraldi hääletusvooru ametiühingute esindajate jaoks</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑677/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesarbeitsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus) <DATE ISO="20200818">18. augusti 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20201211">11. detsembril 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Industriegewerkschaft Metall (IG Metall),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">ver.di – Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">SAP SE,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">SE-Betriebsrat der SAP SE,</HT></P><P>menetluses osalesid:</P><P><HT TYPE="BOLD">Konzernbetriebsrat der SAP SE,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Deutscher Bankangestellten-Verband eV,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Christliche Gewerkschaft Metall (CGM),</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Verband angestellter Akademiker und leitender Angestellter der chemischen Industrie eV,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda)</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident L. Bay Larsen, kodade presidendid A. Arabadjiev, A. Prechal, E. Regan, P. G. Xuereb, L. S. Rossi, D. Gratsias ja L. Arastey Sahún, kohtunikud S. Rodin, F. Biltgen (ettekandja), N. Piçarra, N. Wahl, I. Ziemele ja J. Passer,</P><?PAGE NO="2"?><P>kohtujurist: J. Richard de la Tour,</P><P>kohtusekretär: osakonnajuhataja D. Dittert,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20220207">7. veebruari 2022. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Industriegewerkschaft Metall (IG Metall) ja ver.di – Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwältin</HT> S. Birte Carlson,</P></ITEM><ITEM><P>SAP SE, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwält</HT>e K. Häferer-Duttiné, P. Matzke ja A. Schulz,</P></ITEM><ITEM><P>Konzernbetriebsrat der SAP SE, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> H.‑D. Wohlfarth,</P></ITEM><ITEM><P>Christliche Gewerkschaft Metall (CGM), esindaja: <HT TYPE="ITALIC">Prozessbevollmächtigter</HT> G. Gerhardt,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,</P></ITEM><ITEM><P>Luksemburgi valitsus, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> A. Rodesch,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun ja B.‑R. Killmann,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="20011008">8. oktoobri 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="294" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 294, lk 22</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/04, lk 272), artikli 4 lõike 4 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, milles kaks ametiühingut, Industriegewerkschaft Metall (IG Metall) ja ver.di – Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft, vaidlevad Euroopa äriühingu (SE) SAP ja tema töötajate esinduskogu SE-Betriebsrat der SAP SEga kokkuleppe üle, mis puudutab töötajate SAPs kaasamise korda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/86 põhjendustes 3, 5, 10, 15 ja 18 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>(3)</NO.P><TXT>Ühenduse sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks tuleb näha ette erisätted, eelkõige töötajate kaasamise valdkonnas, mille eesmärk on tagada, et SE loomine ei tooks kaasa töötajate senise kaasamise kadumist või vähenemist nendes äriühingutes, mis osalevad SE loomises. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks kehtestada selles valdkonnas eeskirjad, mis täiendavad [nõukogu <DATE ISO="20011008">8. oktoobri 2001. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="294" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 294, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/04, lk 251)].</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Liikmesriikide eeskirjad ja tavad selles suhtes, kuidas töötajate usaldusisikud on kaasatud otsuste tegemisse äriühingutes, on väga erinevad ja seetõttu ei ole soovitav ette näha SE suhtes kohaldatavat töötajate kaasamise ühtset Euroopa mudelit.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(10)</NO.P><TXT>Töötajaid esindava spetsiaalse läbirääkimisorgani hääletamiskord, eriti kui sõlmitakse kokkuleppeid, millega nähakse ette ühes või mitmes osalevas äriühingus kohaldatavast osavõtutasemest madalam tase, peaks olema vastavuses olemasolevate osavõtusüsteemide ja -tavade kadumise või nõrgenemise ohuga. Võrreldes emaettevõtja või ühise tütarettevõtja loomisega on see oht suurem, kui SE luuakse äriühingu ümberkujundamise või ühinemise teel.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama muid kehtivaid õigusi, mis käsitlevad kaasamist, ning ei pruugi mõjutada muid olemasolevaid esindusstruktuure, mis on ette nähtud ühenduse või siseriiklike õigusaktide ja tavadega.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(18)</NO.P><TXT>Käesoleva direktiivi oluline põhimõte ja deklareeritud eesmärk on tagada töötajatele nende omandatud õigused olla kaasatud äriühingu otsuste tegemisse. Enne SE loomist kehtinud töötajate õigused peaksid moodustama aluse töötajate kaasamiseks SEs (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>enne ja pärast<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> põhimõte). Järelikult tuleks kõnealust lähenemisviisi kohaldada mitte ainult SE asutamise puhul, vaid ka olemasoleva SE struktuurimuutuste korral ja niisuguste äriühingute suhtes, mida mõjutavad struktuurimuutused.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev direktiiv reguleerib töötajate kaasamist [määruses nr 2157/2001] nimetatud Euroopa aktsiaseltside […] tegevusse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Selleks kehtestab iga SE töötajate kaasamise korra vastavalt artiklites 3–6 nimetatud läbirääkimismenetlusele või artiklis 7 kindlaksmääratud tingimustel lisa sätete kohaselt.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">töötajate usaldusisikud</HT> – siseriikliku õiguse ja/või tavaga ettenähtud töötajate esindajad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">esindusorgan</HT> – töötajaid esindav organ, mis on loodud artiklis 4 nimetatud kokkulepete kohaselt või vastavalt lisa sätetele ja mille eesmärk on teavitada ja nõustada SE ja tema ühenduses asuvate tütarettevõtjate ja üksuste töötajaid ning vajaduse korral kasutada osalemisõigusi SE suhtes;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">spetsiaalne läbirääkimisorgan</HT> – organ, mis on moodustatud artikli 3 kohaselt selleks, et pidada läbirääkimisi osalevate äriühingute pädevate asutustega töötajate kaasamise korra kehtestamise üle SEs;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">töötajate kaasamine</HT> – mis tahes menetlus, sealhulgas teavitamine, ärakuulamine ja osavõtt, mille kaudu töötajate usaldusisikud võivad mõjutada äriühingus tehtavaid otsuseid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">teavitamine</HT> – SE pädev organ teavitab töötajate esindusorganit ja/või töötajate usaldusisikuid küsimustest, mis puudutavad SEd ennast või tema teises liikmesriigis asuvaid tütarettevõtjaid või üksusi, või küsimustest, mis ületavad ühe liikmesriigi otsuseid langetavate organite pädevuse, sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, et töötajate usaldusisikud saaksid võimalikke mõjusid põhjalikult hinnata ja vajaduse korral ette valmistada ärakuulamise SE pädeva organiga;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ärakuulamine</HT> – dialoogi arendamine ja arvamuste vahetamine töötajate esindusorgani ja/või töötajate usaldusisikute ja SE pädeva organi vahel sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, et töötajate usaldusisikud saaksid esitatud teabe põhjal avaldada arvamust pädeva organi kavandatavate meetmete kohta, mida võib SE-siseses otsustamisprotsessis arvesse võtta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>k)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">osavõtt</HT> – töötajate esindusorgani ja/või töötajate usaldusisikute mõju äriühingu tegevusele järgmiste õiguste kasutamise kaudu:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>õigus valida või nimetada osa äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmetest, või</P></ITEM><ITEM><P>õigus teha soovitusi ja/või väljendada vastuseisu kõigi või osa äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmete nimetamise suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi II jao <QUOT.START CODE="201C" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Läbirääkimismenetlus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui osalevate äriühingute haldus- või järelevalveorganid koostavad SE loomise kava, võtavad nad pärast heakskiitmata ühinemislepingu avaldamist, emaettevõtja loomist või tütarettevõtja loomise või SEks muutmise kava heakskiitmist niipea kui võimalik meetmeid, kaasa arvatud teabe edastamine osalevate äriühingute, asjaomaste tütarettevõtjate või üksuste iseloomu ja töötajate arvu kohta, et alustada äriühingute töötajate esindajatega läbirääkimisi SE töötajate kaasamise korra üle.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Selleks luuakse osalevate äriühingute ja asjaomaste tütarettevõtjate või üksuste töötajaid esindav spetsiaalne läbirääkimisorgan järgmiste sätete kohaselt:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>liikmesriigid määravad kindlaks nende territooriumil valitavate või ametisse nimetatavate spetsiaalse läbirääkimisorgani liikmete valimise või ametisse nimetamise korra. Nad võtavad vajalikke meetmeid, et võimaluse korral oleks kõnealuste liikmete hulgas vähemalt üks liige iga osaleva äriühingu kohta, millel on asjaomases liikmesriigis töötajaid. Selliste meetmetega ei või suurendada liikmete koguarvu.</TXT><P>Liikmesriigid võivad ette näha, et kõnealuste liikmete hulgas võib olla ametiühingute esindajaid, olenemata sellest, kas tegemist on osalevate äriühingute või asjaomaste tütarettevõtjate või üksuste töötajatega või mitte.</P><P>[…]</P></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Spetsiaalne läbirääkimisorgan ja osalevate äriühingute pädevad organid määravad kirjaliku kokkuleppega kindlaks töötajate SEs kaasamise korra.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/86 artikkel 4, mis käsitleb SE töötajate kaasamise korra kokkuleppe sisu, sätestab lõike 2 punktis g ning lõigetes 3 ja 4:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ilma et see piiraks poolte iseseisvust ja kui lõikes 4 ei sätestata teisiti, määratakse lõikes 1 nimetatud osalevate äriühingute pädevate organite ja spetsiaalse läbirääkimisorgani vahelise kokkuleppega kindlaks:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>kui läbirääkimiste käigus otsustavad pooled kehtestada osalemiskorra, selle korra sisu, kaasa arvatud (kui vaja) SE haldus- või järelevalveorgani liikmete arv, keda töötajad võivad valida, nimetada, soovitada või tagasi lükata, ja nende liikmete valimise, nimetamise, soovitamise või tagasilükkamise kord;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kokkuleppe suhtes ei kohaldata lisas nimetatud standardeeskirju, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui SE on loodud ümberkujundamise teel, tagab kokkulepe, et töötajate kaasamine on igas suhtes vähemalt samal tasemel kui selles äriühingus, mis kujundatakse ümber SEks, ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 punkti a kohaldamist.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 7 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Artiklis 1 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid, piiramata allpool esitatud lõike 3 kohaldamist, töötajate kaasamise standardeeskirjad, mis peavad vastama lisa sätetele.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 11 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Liikmesriigid võtavad ühenduse õigusele vastavaid asjakohaseid meetmeid, et ära hoida SE väärkasutust, mille eesmärk on võtta töötajatelt õigused olla kaasatud või kõnealuste õiguste kasutamist edasi lükata.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 13 lõike 3 punktis a on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Käesolev direktiiv ei piira:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>muid kaasamisõigusi peale SE juhtorganitest osavõtmise õiguse, mida SE ja tema tütarettevõtjate ja üksuste töötajad kasutavad vastavalt liikmesriikide siseriiklike õigusaktidele ja/või tavadele.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/86 lisa sisaldab direktiivi artiklis 7 nimetatud standardeeskirju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">MitbestG</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT><DATE ISO="19760504">4. mai 1976. aasta</DATE> seaduse, mis reguleerib töötajate osalemist juhtimises (Gesetz über die Mitbestimmung der Arbeitnehmer; <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 1976 I, lk 1153), mida on muudetud <DATE ISO="20150424">24. aprilli 2015. aasta</DATE> seadusega (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2015 I, lk 642) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>MitbestG<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>), § 7 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Ettevõtja nõukogu koosneb</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>tavaliselt mitte rohkem kui <FT TYPE="NUMBER">10000</FT> töötajaga ettevõtja puhul kuuest aktsionäre esindavast liikmest ja kuuest töötajaid esindavast liikmest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>tavaliselt rohkem kui <FT TYPE="NUMBER">10000</FT>, aga mitte rohkem kui <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> töötajaga ettevõtja puhul kaheksast aktsionäre esindavast liikmest ja kaheksast töötajaid esindavast liikmest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>tavaliselt rohkem kui <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> töötajaga ettevõtja puhul kümnest aktsionäre esindavast liikmest ja kümnest töötajaid esindavast liikmest.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA><P>Töötajaid esindavate nõukogu liikmete hulgas peab olema</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>kuue töötajate esindajaga nõukogu puhul neli ettevõtja töötajat ja kaks ametiühingute esindajat;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>kaheksa töötajate esindajaga nõukogu puhul kuus ettevõtja töötajat ja kaks ametiühingute esindajat;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>kümne töötajate esindajaga nõukogu puhul seitse ettevõtja töötajat ja kolm ametiühingute esindajat.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="7"?><PARAG IDENTIFIER="007.005"><NO.PARAG>(5)</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 2 nimetatud ametiühingud peavad olema esindatud asjaomases ettevõtjas või mõnes muus ettevõtjas, kelle töötajatel on käesoleva seaduse alusel õigus osaleda ettevõtja nõukogu liikmete valimisel.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Mis puudutab ametiühingute esindajate valimist nõukokku, siis selle seaduse § 16 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="016.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA>Delegaadid valivad vastavalt § 7 lõikele 2 ametiühinguid esindavad nõukogu liikmed salajasel hääletusel ja proportsionaalse valimismenetluse põhimõtete kohaselt […]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="016.002"><NO.PARAG>(2)</NO.PARAG><ALINEA>Valik tehakse kandidaatide hulgast, kelle seab üles ametiühing, kes on esindatud asjaomases ettevõtjas või mõnes muus ettevõtjas, kelle töötajatel on käesoleva seaduse alusel õigus osaleda ettevõtja nõukogu liikmete valimisel. […]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">SEBG</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><DATE ISO="20041222">22. detsembri 2004. aasta</DATE> seaduse Euroopa äriühingu töötajate kaasamise kohta (Gesetz über die Beteiligung der Arbeitnehmer in einer Europäischen Gesellschaft; <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2004 I, lk 3675, 3686) alates <DATE ISO="20200301">1. märtsist 2020</DATE> kehtiva redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>SEBG<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) § 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.008"><NO.PARAG>(8)</NO.PARAG><ALINEA>Töötajate kaasamine on mis tahes menetlus, sealhulgas teavitamine, ärakuulamine ja osavõtt, mille kaudu töötajate esindajad võivad mõjutada äriühingus tehtavaid otsuseid.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.012"><NO.PARAG>(12)</NO.PARAG><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Osavõtt<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> tähendab töötajate mõju äriühingu tegevusele, kasutades</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>õigust valida või nimetada osa äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmetest, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>õigust teha soovitusi või väljendada vastuseisu osa või kõigi äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmete nimetamise suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Selle seaduse § 21 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="021.003"><NO.PARAG>(3)</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui pooled otsustavad kehtestada töötajate kaasamise korra, siis tuleb kokku leppida selle sisu. Eelkõige lepitakse kokku:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>SE haldus- või järelevalveorgani liikmete arv, keda töötajad võivad valida, nimetada, soovitada või tagasi lükata;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>nende liikmete valimise, nimetamise, soovitamise või tagasilükkamise kord ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>nende liikmete õigused.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="8"?><PARAG IDENTIFIER="021.006"><NO.PARAG>(6)</NO.PARAG><ALINEA>Kui SE on asutatud ümberkujundamise teel, tagab kokkulepe, et töötajate kaasamine on igas suhtes vähemalt sama ulatuslik nagu selles äriühingus, mis kujundatakse ümber SEks, ilma et see piiraks käesoleva seaduse seotust töötajate osavõttu reguleerivate muude sätetega. See kehtib ka äriühingu kahetasandilise juhtimisstruktuuri muutmise korral ühetasandiliseks ja vastupidi.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Enne SEks ümberkujundamist oli SAP Saksa õiguse alusel asutatud aktsiaselts ja tal oli vastavalt liikmesriigi õigusele nõukogu, mis koosnes kaheksast aktsionäre esindavast liikmest ja kaheksast töötajaid esindavast liikmest, kellest kuus olid ettevõtja töötajad ja kaks ametiühingute esindajad. Mõlemad ametiühingute esindajad olid vastavalt MitbestG § 16 lõikele 2 üles seatud ametiühingute poolt, kes on esindatud selles kontsernis, kuhu SAP kuulub, ja nad valiti ülejäänud kuue töötajate esindajast nõukoguliikme valimiseks korraldatud hääletusest eraldiseisval hääletusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Alates sellest, kui SAP kujundati 2014. aastal ümber SEks, on tema nõukogu 18‑liikmeline. Vastavalt SAP ja selles moodustatud spetsiaalse läbirääkimisorgani kokkuleppele töötajate SAPs kaasamise korra kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kaasamise kokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) on nõukogu liikmetest üheksa töötajate esindajad. Kaasamise kokkuleppes on muu hulgas ette nähtud töötajate esindajate nimetamise kord ja sellega seoses täpsustatud, et ametiühingutel, kes on esindatud kontsernis, kuhu kuulub SAP, on ainuõigus seada üles kandidaate teatavale osale Saksamaal töötavate töötajate esindajate kohtadest, kusjuures nende kandidaatide valimine töötajate poolt toimub teiste töötajate esindajate valimisest eraldiseisval hääletusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kaasamise kokkuleppes on ka reeglid nõukogu vähendamise kohta 12‑liikmeliseks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>vähendatud nõukogu<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>), kellest kuus on töötajate esindajad. Esimesele neljale Saksamaa Liitvabariigile eraldatud kohale vastavad töötajate esindajad valitakse Saksamaal töötavate töötajate poolt. Ametiühingud, kes on esindatud kontsernis, millesse kuulub SAP, võivad seada üles kandidaate teatavale osale Saksamaa Liitvabariigile eraldatud kohtadest, kuid nende kandidaatide valimiseks ei ole ette nähtud eraldi hääletust sellest, millel valitakse teised töötajate esindajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hagejad vaidlustasid tulemusetult nii esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes kaasamise kokkuleppe reeglid, mis puudutavad töötajate esindajate nimetamist vähendatud nõukokku. Seepeale esitasid nad Bundesarbeitsgerichtile (Saksamaa liitvabariigi kõrgeim töökohus) kassatsioonkaebuse, milles leidsid, et nimetatud reeglid on vastuolus SEBG § 21 lõikega 6 ja tuleb seetõttu tühistada, sest need ei anna ametiühingutele eraldi hääletusega tagatud ainuõigust seada üles teatav arv töötajaid esindavaid vähendatud nõukogu liikmekandidaate.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>SAP väidab omalt poolt, et MitbestG § 7 lõikes 2 koostoimes § 16 lõikega 2 ette nähtud ametiühingute ainuõigus seada üles kandidaate töötajate esindajate valimiseks vähendatud nõukokku ei kuulu SEBG § 21 lõike 6 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui lähtuda ainult riigisisesest õigusest, tuleks põhikohtuasja hagejate nõue rahuldada, st tühistada kaasamise kokkuleppe reeglid töötajate esindajate nimetamise kohta vähendatud nõukokku. SEBG § 21 lõike 6 esimene lause nõuab nimelt, et kaasamise kokkuleppe pooled peavad SE ümberkujundamise teel asutamisel tagama, et kõik SEBG § 2 lõike 8 tähenduses töötajate kaasamise menetluse aspektid, mis kajastavad töötajate mõju otsuste tegemisele äriühingus, säiliksid asutatavas SEs samal tasemel. Nõnda tuleb<?PAGE NO="9"?> kõigepealt need aspektid kindlaks teha asjasse puutuva riigisisese õiguse alusel, võttes juhtumipõhiselt arvesse ümberkujundatavas aktsiaseltsis juba kehtivaid töötajate kaasamise menetlusi SEBG § 2 lõike 8 tähenduses. Järgmiseks peavad aspektid, mis iseloomustavad töötajate mõju otsuste tegemisele äriühingus, säilima asutatavas SEs samal tasemel. SEBG § 21 lõike 6 esimene lause ei kohusta küll säilitama kõiki ümberkujundatavas äriühingus olemasolevaid menetlusi ja õigusi, kuid menetluslikud aspektid, millel on määrav tähtsus sellele, milline on töötajate mõju otsuste tegemisele ümberkujundatavas äriühingus, peaks SE‑le kohaldatavas töötajate kaasamise kokkuleppes jääma kvalitatiivselt tagatuks samal tasemel. Riigisisese õiguse kohaselt on aga ametiühingute poolt ülesseatud kandidaatide töötajate esindajatena vähendatud nõukokku valimiseks eraldi hääletuse korraldamise eesmärk just töötajate esindajate mõju suurenemine ettevõtjas otsuste tegemisele, mis tagab, et nende esindajate hulgas on inimesed, kes on väga hästi kursis ettevõtja olukorra ja vajadustega, kuid kellel on samas selle ettevõtja väline kogemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei vasta kaasamise kokkuleppe reeglid, mis puudutavad töötajate esindajate nimetamist vähendatud nõukokku, SEBG § 21 lõike 6 nõuetele, kuna olenemata sellest, et selles kontsernis, kuhu SAP kuulub, antakse esindatud ametiühingutele õigus seada üles kandidaate töötajaid esindavate nõukogu liikmete valimiseks, ei näe need reeglid ette eraldi hääletust nende liikmete valimiseks ega taga seega, et töötajaid esindavate nõukogu liikmete hulgas oleks ka tegelikult ametiühingute esindaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski tekkinud küsimus, kas direktiivi 2001/86 artikli 4 lõikes 4 on sätestatud Saksa õiguses ettenähtust teistsugune ja madalam ühtne kaitsetase, mis sellisel juhul on siduv kõikidele liikmesriikidele. Jaatava vastuse korral peaks ta tõlgendama SEBG § 21 lõiget 6 nii, et see oleks kooskõlas liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Bundesarbeitsgericht (liitvabariigi kõrgeim töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Kas [SEBG] § 21 lõige 6, mille kohaselt tuleb Saksamaal ümberkujundamise teel asutatava [SE] korral tagada teatava osa töötajaid esindavate nõukogu liikmete valimiseks eraldi valimismenetlus ametiühingute poolt üles seatud kandidaatide jaoks, on kooskõlas [direktiivi 2001/86] artikli 4 lõikega 4?<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuse ese</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>SAP leiab, et kõigepealt tuleb analüüsida direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 kehtivust ja vastata küsimusele, kas see säte on osas, milles see näeb ette, et SE ümberkujundamise teel asutamise korral tuleb töötajate kaasamise kokkuleppes kehtestada rangemad reeglid kui direktiivi põhjenduses 10 nimetatud muul viisil asutamise korral, kooskõlas esmase õigusega ning eelkõige ELTL artikli 49 esimese lõigu esimese lause ja artikli 54 esimese lõiguga ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 16, 17 ja 20.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ainult liikmesriigi kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes peab asjas otsuse tegema, pädevus kohtuasja erisusi arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule<?PAGE NO="10"?> esitatavate küsimuste asjakohasust (vt eelkõige <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hochtief Solutions Magyarországi Fióktelepe</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑620/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:630">EU:C:2019:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Käesoleval juhul puudutab eelotsuse küsimus direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 tõlgendamist, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole väljendanud kahtlusi selle sätte kehtivuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb veel, et ELTL artikkel 267 ei kujuta endast õiguskaitsevahendit riigisiseses kohtus pooleli oleva asja pooltele, mistõttu ei saa Euroopa Kohus olla kohustatud hindama liidu õiguse kehtivust üksnes põhjusel, et üks pooltest tõstatas selle küsimuse Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades (<DATE ISO="20110505">5. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MSD Sharp &amp; Dohme</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑316/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:275">EU:C:2011:275</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>APEX</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑371/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:828">EU:C:2015:828</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et käesoleval juhul ei ole Euroopa Kohtul tarvis otsustada direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 kehtivuse üle.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 tõlgendamine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2001/86 artikli 4 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et selline ümberkujundamise teel asutatud SE suhtes kohaldatav töötajate kaasamise korda käsitlev kokkulepe, nagu on nimetatud selles sättes, peab nägema ette eraldi hääletuse, et valida töötajate esindajateks SE nõukokku teatav osa ametiühingute ülesseatud kandidaate, kui kohaldatav õigus nõuab SEks ümberkujundatava äriühingu nõukogu koosseisu puhul sellist eraldi hääletust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvesse võtta mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on, ning vajaduse korral selle sätte kujunemislugu (<DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nederlands Uitgeversverbond ja Groep Algemene Uitgevers</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1111">EU:C:2019:1111</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 sõnastuse kohta, et selles sättes on ette nähtud, et kui SE on asutatud ümberkujundamise teel, tagab selle SE suhtes kohaldatav töötajate kaasamise korda käsitlev kokkulepe, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>töötajate kaasamine on igas suhtes vähemalt samal tasemel kui selles äriühingus, mis kujundatakse ümber SEks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, ilma et see piiraks direktiivi artikli 13 lõike 3 punkti a kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Mis puudutab selles sättes kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kaasamine […] igas suhtes<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, siis tuleb märkida, et direktiivi 2001/86 artikli 2 punktis h on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>töötajate kaasamine<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>mis tahes menetlus, sealhulgas teavitamine, ärakuulamine ja osavõtt, mille kaudu töötajate usaldusisikud võivad mõjutada äriühingus tehtavaid otsuseid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. Samuti tuleb märkida, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>osavõtt<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> on direktiivi artikli 2 punktis k määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>töötajate esindusorgani ja/või töötajate usaldusisikute mõju äriühingu tegevusele järgmiste õiguste kasutamise kaudu:<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>õigus valida või nimetada osa äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmetest<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>õigus teha soovitusi ja/või väljendada vastuseisu kõigi või osa äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmete nimetamise suhtes<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Nendest määratlustest tuleneb ühelt poolt, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>osavõtt<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> kujutab endast mehhanismi, mille abil töötajate esindajad saavad mõjutada ettevõtjas tehtavaid otsuseid, kasutades kas õigust valida või nimetada teatavaid äriühingu järelevalve- või haldusorganite liikmeid või õigust teha soovitusi<?PAGE NO="11"?> ja/või väljendada vastuseisu sellise nimetamise suhtes. Võttes arvesse, et direktiivi 2001/86 artikli 4 lõikes 4 on kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>igas suhtes<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, tuleb seega asuda seisukohale, et ümberkujundamise teel asutatud SEs kehtiva kokkuleppe kontekstis tuleb arvesse võtta kõiki kõnealust osavõttu iseloomustavaid asjaolusid, mis võimaldavad töötajaid esindaval organil või töötajate esindajatel mõjutada äriühingu tegevust, nagu eelkõige eespool viidatud valimise, ametisse nimetamise, soovitamise või vastuseisu väljendamisega seotud õiguste teostamise korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teiselt poolt viitavad need määratlused mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>töötajate usaldusisikud<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, kes vastavalt direktiivi 2001/86 artikli 2 punktile e on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>siseriikliku õiguse ja/või tavaga ettenähtud töötajate esindajad<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Seega tuleb tõdeda, et liidu seadusandja ei ole seda mõistet määratlenud, vaid on selles osas piirdunud viitamisega liikmesriikide õigusele ja/või tavadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Sama järeldus tuleb teha ka direktiivi artikli 4 lõikes 4 kasutatud väljendi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>vähemalt samal tasemel kui selles äriühingus, mis kujundatakse ümber SEks<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kuivõrd need sõnad mainivad kaasamise taset äriühingus enne selle SEks ümberkujundamist, viitavad need nimelt selgelt selle liikmesriigi riigisisestele õigusaktidele ja/või tavadele, kus on selle äriühingu registrijärgne asukoht, ehk käesoleval juhul Saksa õigusaktidele. Sellest järeldub, et töötajate SEs kaasamise korda käsitleva kokkuleppe pooled peavad veenduma, et selles kokkuleppes ette nähtud töötajate kaasamine on igas suhtes vähemalt samal tasemel kui nendes õigusaktides ette nähtu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 sõnastuse analüüsist ilmneb seega, et liidu seadusandja viitas töötajate esindajate määratluse puhul ja töötajate kaasamise taseme puhul, mis tuleb ümberkujundamise teel asutatavas SEs säilitada vähemalt samal tasemel, selle liikmesriigi riigisisestele õigusaktidele ja/või tavadele, kus on SEks ümberkujundatava äriühingu registrijärgne asukoht. Seega mis täpsemalt puudutab osavõttu, siis tuleb nii selleks, et määrata kindlaks isikud, kellel on õigus töötajaid esindada, kui ka selleks, et määrata kindlaks osavõttu iseloomustavad asjaolud, mis võimaldavad neil töötajate esindajatel tänu direktiivi artikli 2 punktis k osutatud õiguste kasutamisele mõjutada ettevõtjas tehtavaid otsuseid, viidata liikmesriigi seadusandja poolt selle kohta antud hinnangutele ja asjakohasele riigisisesele tavale. Ka liidu seadusandja leidis nähtuvalt direktiivi 2001/86 põhjendusest 5 just nimelt, et kuna liikmesriikide eeskirjad ja tavad, mis käsitlevad töötajate esindajate kaasamist otsuste tegemisse äriühingutes, on väga erinevad, ei ole soovitav ette näha SE suhtes kohaldatavat töötajate kaasamise ühtset Euroopa mudelit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kui liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud menetluslik aspekt, nagu käesoleval juhul eraldi hääletus nende äriühingu nõukogus töötajaid esindavate kandidaatide valimiseks, kelle ametiühingud on üles seadnud teatud kindlale arvule kohtadele selles nõukogus, kujutab endast töötajate esindajate osavõttu reguleerivale riigisisesele korrale iseloomulikku asjaolu, mis on kehtestatud eesmärgiga tugevdada töötajate osavõttu ettevõtjas ja mis nii nagu käesoleval juhul on nende õigusaktide kohaselt kohustuslik, siis tuleb seda menetluslikku aspekti pidada osaks sellest, mida hõlmab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>töötajate kaasamine […] igas suhtes<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 tähenduses. Seda menetluslikku aspekti tuleb seega arvesse võtta samas sättes viidatud kaasamise korda käsitleva kokkuleppe puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 konteksti, siis see kinnitab selle sätte grammatilist tõlgendust, mille kohaselt soovis liidu seadusandja tagada ümberkujundamise teel asutatud SEdele erikohtlemise, et mitte piirata SEks ümberkujundatava äriühingu töötajatele liikmesriigi õigusaktide ja/või tavade kohaselt antud õigust olla kaasatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nõnda on kõigepealt selle direktiivi artikli 4 lõikes 2 loetletud erinevad küsimused, mis töötajate SEs kaasamise korda käsitlevas kokkuleppes tuleb kindlaks määrata, sealhulgas olenevalt olukorrast nende SE haldus- või järelevalveorgani liikmete arv, keda töötajad võivad valida, nimetada, soovitada või tagasi lükata, ja nende liikmete valimise, nimetamise, soovitamise või tagasilükkamise menetlused ning nende õigused. Selles sättes on aga ette nähtud, et seda kohaldatakse, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>kui lõikes 4 ei sätestata teisiti<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, mistõttu ei saa viimati nimetatud lõiget käsitada erandina, mida tuleks tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Järgmiseks nähtub nimetatud direktiivi põhjendusest 10, et liidu seadusandja leidis, et SE asutamisel muu hulgas ümberkujundamise teel on suur oht, et olemasolevad osavõtusüsteemid ja -tavad kaovad või nõrgenevad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kolmandaks on direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 grammatiline tõlgendus, mis on esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 39, vastavuses selle direktiiviga taotletava eesmärgiga. Direktiivi põhjenduses 18 on nimelt märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>[selle] direktiivi oluline põhimõte ja deklareeritud eesmärk on tagada töötajatele nende omandatud õigused olla kaasatud äriühingu otsuste tegemisse<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Selles põhjenduses on ka öeldud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>[e]nne SE loomist kehtinud töötajate õigused peaksid moodustama aluse töötajate kaasamiseks SEs (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>enne ja pärast<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> põhimõte)<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Nõnda selgub direktiivist 2001/86, et omandatud õiguste tagamine liidu seadusandja poolt ei tähenda üksnes SEks ümberkujundatava äriühingu töötajate omandatud õiguste säilitamist, vaid ka nende õiguste laiendamist kõikidele SE töötajatele (vt selle kohta <DATE ISO="20130620">20. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑635/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:408">EU:C:2013:408</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Olgu lisatud, et nagu nähtub ka direktiivi 2001/86 põhjendustest 10 ja 15 ning artiklist 11, soovis liidu seadusandja vältida ohtu, et SE asutamine ja eelkõige asutamine ümberkujundamise teel toob kaasa nende õiguste olla kaasatud nõrgenemise või isegi kadumise, mis SEks ümberkujundatava äriühingu töötajatel olid liikmesriigi õigusaktide ja/või tavade kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Neljandaks toetab direktiivi 2001/86 artikli 4 lõike 4 grammatilist, kontekstuaalset ja teleoloogilist tõlgendust, mis tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 32–44, veel ka selle direktiivi kujunemislugu. Nimelt, nagu tunnistasid kõik seisukohti esitanud pooled ja nagu selgub eksperdirühma 1997. aasta mai lõpparuandest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>Euroopa töötajate kaasamise süsteemid<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> (Davignoni aruanne) (C4‑0455/97), oli ümberkujundamise teel asutatud SEde suhtes kohaldatav kord direktiivi 2001/86 vastuvõtmiseks peetud läbirääkimiste peamine vaidlusküsimus. Eelkõige Saksamaa valitsus väljendas muret seoses ohuga, et SE asutamine ümberkujundamise teel toob kaasa ümberkujundatava äriühingu töötajate kaasamise taseme languse. Direktiivi vastuvõtmise protsess sai jätkuda alles pärast seda, kui lisati säte, millest sai lõpuks direktiivi 2001/86 artikli 4 lõige 4 ning mis käsitleb olukorda, kus SE asutatakse ümberkujundamise teel, ja mis tagab, et selline asutamine ei vii ümberkujundatavas äriühingus olemasoleva töötajate kaasamise taseme nõrgenemiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb direktiivi 2001/86 artikli 4 lõiget 4 tõlgendada nii, et ümberkujundamise teel asutatud SE suhtes kohaldatav töötajate kaasamise korda käsitlev kokkulepe peab nägema ette eraldi hääletuse, et valida töötajate esindajateks SE nõukokku teatav osa ametiühingute ülesseatud kandidaate, kui kohaldatav liikmesriigi õigus nõuab SEks ümberkujundatava äriühingu nõukogu koosseisu puhul sellist eraldi hääletust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Seega tuleb käesoleval juhul seda, kas pärast SAP ümberkujundamist SEks tagab kaasamise kokkulepe töötajate vähemalt samal tasemel kaasamise selle äriühingu otsuste tegemisse, hinnata Saksa õiguse alusel, mis kehtis SAP suhtes enne selle SEks ümberkujundamist, eelkõige MitbestG § 7 lõike 2 alusel koostoimes selle seaduse § 16 lõikega 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Veel tuleb täpsustada, nagu on märgitud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 43, et kuna omandatud õiguste tagamine, mille liidu seadusandja on ette näinud, ei tähenda mitte ainult SEks ümberkujundatava äriühingu töötajate omandatud õiguste säilitamist, vaid ka nende õiguste laiendamist kõigile SE töötajatele, peavad kõigil ümberkujundamise teel asutatud SE töötajatel olema samad õigused, mis olid SEks ümberkujundatud äriühingu töötajatel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et käesoleval juhul peab kõigil SAP töötajatel olema õigus Saksa õigusaktides ette nähtud valimismenetlusele, isegi kui nendes õigusaktides ei ole sellekohaseid viiteid. Nagu nähtub eelotsusetaotlusest ja kohtujuristi ettepaneku punktist 55, ei saa selleks, et tagada nende töötajate õiguste täielik säilimine, direktiivi 2001/86 põhjenduses 3 nimetatud liidu sotsiaalsete eesmärkide saavutamine ning töötajate teavitamise, ärakuulamise ja osavõtu menetluste olemasolu riikidevahelisel tasandil, õigus seada üles teatud osa kandidaate töötajate esindajate valimiseks ümberkujundamise teel asutatud SE – nagu SAP – nõukogu liikmeks, kuuluda ainult Saksa ametiühingutele, vaid seda tuleb laiendada kõikidele ametiühingutele, kes on esindatud SEs, selle tütarettevõtjates ja üksustes, et need ametiühingud oleksid selle õiguse osas võrdsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2001/86 artikli 4 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et selline ümberkujundamise teel asutatud SE suhtes kohaldatav töötajate kaasamise korda käsitlev kokkulepe, nagu on nimetatud selles sättes, peab nägema ette eraldi hääletuse, et valida töötajate esindajateks SE nõukokku teatav osa ametiühingute ülesseatud kandidaate, kui kohaldatav liikmesriigi õigus nõuab SEks ümberkujundatava äriühingu nõukogu koosseisu puhul sellist eraldi hääletust, seejuures tuleb sellel hääletusel tagada kõigi kõnealuse SE, selle tütarettevõtjate ja üksuste töötajate ning selles esindatud ametiühingute võrdne kohtlemine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20011008">8. oktoobri 2001. aasta</DATE> direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes, artikli 4 lõiget 4</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">tuleb tõlgendada nii, et</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">selline ümberkujundamise teel asutatud Euroopa äriühingu (SE) suhtes kohaldatav töötajate kaasamise korda käsitlev kokkulepe, nagu on nimetatud selles sättes, peab nägema ette eraldi hääletuse, et valida töötajate esindajateks SE nõukokku teatav osa ametiühingute ülesseatud kandidaate, kui kohaldatav liikmesriigi õigus nõuab SEks ümberkujundatava äriühingu nõukogu koosseisu puhul sellist eraldi hääletust, seejuures tuleb sellel hääletusel<?PAGE NO="14"?> tagada kõigi kõnealuse SE, selle tütarettevõtjate ja üksuste töötajate ning selles esindatud ametiühingute võrdne kohtlemine.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>