<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-164/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0164</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:734">EU:C:2017:734</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>6</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>6</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20171004">4.10.2017</DATE> – KOHTUASI C‑164/16</P><P>MERCEDES-BENZ FINANCIAL SERVICES UK</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20171004">4. oktoober 2017</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/112/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 14 lõike 2 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Kaubatarne</KEYWORD><KEYWORD>Mootorsõidukid</KEYWORD><KEYWORD>Väljaostuvõimalusega kapitalirendileping</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑164/16,</P><P>mille ese on Court of Appeal’i (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium), Ühendkuningriik) <DATE ISO="20160129">29. jaanuari 2016. aasta</DATE> otsusega ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20160321">21. märtsil 2016</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs,</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Mercedes-Benz Financial Services UK Ltd,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta, kohtunikud J.‑C. Bonichot (ettekandja) ja A. Arabadjiev,</P><P>kohtujurist: M. Szpunar,</P><P>kohtusekretär: ametnik X. Lopez Bancalari,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20170119">19. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Mercedes-Benz Financial Services UK Ltd, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> L. Allen ja K. Prosser, <HT TYPE="ITALIC">QC</HT>,</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: G. Brown, J. Kraehling, S. Simmons ja D. Robertson, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> O. Thomas,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: M. Bulterman ja M. de Ree,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: L. Lozano Palacios ja R. Lyal,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170531">31. mai 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artikli 14 lõike 2 punkti b tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Mercedes Benz Financial Services UK Ltd ja Commissioners for Her Majesty’s Revenue &amp; Customs'i (Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>maksuhaldur<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) vahelises kohtuvaidluses tüüplepingu alusel sõidukite üleandmise määratlemise üle seoses käibemaksuga maksustatavate tehingutega.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 14 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="014.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Kaubatarne<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminek.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lisaks lõikes 1 nimetatud tehingule käsitatakse kaubatarnena järgmisi tehinguid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ametivõimude poolt või nimel tehtud korralduse alusel või vastavalt õigusaktidele vara omandiõiguse üleminekut hüvitise eest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kaupade tegelikku üleandmist vastavalt lepingule kauba tähtajalise rendi kohta või järelmaksuga müügi kohta, millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kaupade üleandmist ostu või müügi korral komisjonitasu ette nägeva lepingu alusel.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="014.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad käsitada kaubatarnena teatavate ehitustööde üleandmist.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>teenuste osutamine<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> mis tahes tehing, mis ei ole kaubatarne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 63 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Maksustatav teokoosseis tekib ning käibemaks muutub sissenõutavaks alates kaubatarnete teostamise või teenuste osutamise hetkest.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Sama direktiivi artikli 64 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Kui kaubatarnetega, välja arvatud kaupade teatud ajavahemikuks rendileandmise või järelmaksuga müügiga, nagu sätestatud artikli 14 lõike 2 punktis b, ning teenuste osutamisega kaasneb mitu järjestikust arvepidamist või makset, loetakse kaubatarned ja teenuste osutamine lõpetatuks pärast nimetatud arvepidamiste või maksete tähtaja lõppu.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühendkuningriigi õigus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>1994. aasta käibemaksuseaduse (Value Added Tax Act 1994) 4. lisa punktiga 1 on siseriiklikku õigusesse üle võetud käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punkt b.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>1974. aasta tarbijakrediidiseaduse (Consumer Credit Act 1974) artiklis 189 on <HT TYPE="ITALIC">hire purchase agreement</HT>’ina määratletud niisugune järelmaksuga müügi leping, mille kohaselt kaup antakse regulaarsete maksete eest rendilevõtja kasutusse ning kauba omandiõigus läheb talle üle, kui lepingu tingimused on täidetud ning toimub üks või mitu ettenähtud sündmust, sealhulgas väljaostuvõimaluse kasutamine rendilevõtja poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>1974. aasta tarbijakrediidiseaduse artiklis 99 on ette nähtud, et igal ajal enne seda, kui <HT TYPE="ITALIC">hire purchase agreement</HT>’ina määratletud järelmaksuga müügi lepingu kohaselt saabub võlgniku viimase makse tegemise tähtaeg, on võlgnikul õigus leping sellekohase teatega lõpetada. Osundatud seaduse artikkel 100 näeb ette, et sel juhul on võlgnik kohustatud vajaduse korral maksma võlausaldajale summa, mille võrra pool <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>koguhinnast<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ületab koguhinna katteks tehtud maksete ja vahetult enne lepingu lõpetamist tasumisele kuulunud maksete kogusummat, kui lepinguga ei ole ette nähtud väiksemat summat.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Daimler AG tütarettevõtja Mercedes-Benz Financial Services UK, mille asukoht on Ühendkuningriigis, pakub mootorsõidukite kasutusse andmiseks kolme tüüplepingut: liising (<HT TYPE="ITALIC">leasing</HT>), <HT TYPE="ITALIC">hire purchase</HT>-tüüpi järelmaksuga müügi leping ja väljaostuvõimalusega rendileping nimetusega <HT TYPE="ITALIC">agility</HT>-leping, milles on kokku sobitatud kahe esimese lepingu teatavad omadused ja mida tutvustatakse nii, et see võimaldab kliendil valiku tegemise rendi ja väljaostu vahel edasi lükata sõiduki üleandmise päevast hilisemale kuupäevale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Kõigi kolme tüüplepingu puhul ühisteks tingimusteks on see, et Mercedes-Benz Financial Services UK jääb sõiduki omanikuks kogu lepingu kehtivusaja jooksul ja rendilevõtja tasub igakuiseid osamakseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tüüplepingud on aga erinevad sõiduki omandamise võimaluste ja üksikasjaliku korra poolest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Liisinguleping (<HT TYPE="ITALIC">leasing</HT>) välistab omandiõiguse mis tahes ülemineku ja määrab kindlaks lubatud läbisõidu, mille ületamise korral on klient kohustatud maksma lisatasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hire purchase</HT>-tüüpi leping ja <HT TYPE="ITALIC">agility</HT>-leping näevad seevastu ette omandiõiguse ülemineku, kuid erinevatel tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Esimesena nimetatud tüüplepingus moodustavad igakuised maksed põhimõtteliselt sõiduki müügi täishinna koos rahastamiskuludega. Lisada tuleb ainult väike summa (väljaostuvõimaluse kasutamise tasu), et saada lepingu lõppedes sõiduki omanikuks. See lõppmakse on lepingus ette nähtud ega sõltu väljaostuvõimaluse teostamisest. Väljaostuvõimaluse kasutamise tasu võetakse kliendi arvelt maha üheaegselt viimase osamaksega ja omandiõiguse üleminek on seega toimunud. Ühendkuningriigi tarbijakaitseseadused piiravad siiski selle summa suurust, mida müüja võib ostjalt <HT TYPE="ITALIC">hire purchase</HT>-tüüpi lepingu tingimuste kohaselt nõuda, nii et praktikas saab klient lõppmakse tegemisest hoiduda, lõpetades lepingu enne tähtaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Agility</HT>-lepingus on igakuised osamaksed põhimõtteliselt väiksemad kui <HT TYPE="ITALIC">hire purchase</HT>-tüüpi lepingus, nii et nende kogusumma on kõigest ligikaudu 60% sõiduki müügihinnast koos rahastamiskuludega. Kui kasutaja soovib kasutada sõiduki väljaostuvõimalust, tuleb tal maksta ligikaudu 40% müügihinnast. See tasuda jääv summa kujutab endast sõiduki hinnangulist keskmist jääkväärtust lepingu lõppedes. Kolm kuud enne lepingu lõppemist küsitakse kliendilt, kas ta soovib väljaostuvõimalust kasutada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel vastavad ligikaudu pooled rendilevõtjad sellele jaatavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Käibemaksu seisukohalt ei ole vaidlustatud seda, et liisinguleping (<HT TYPE="ITALIC">leasing</HT>) kuulub <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>teenuste osutamise<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> kategooriasse ja seetõttu maksustatakse igakuised osamaksed käibemaksudirektiivi artikli 64 alusel, kusjuures maksustatavaks summaks on igakuine makse. Samuti ei ole vaidlustatud seda, et <HT TYPE="ITALIC">hire<?PAGE NO="4"?> purchase</HT>-tüüpi leping on seevastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>kaubatarne<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b tähenduses. Seetõttu muutub maks selle direktiivi artikli 63 alusel täies ulatuses sissenõutavaks sõiduki üleandmisel, kusjuures maksustatavaks summaks on tarne koguhind.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Maksuhaldur leiab, et <HT TYPE="ITALIC">agility</HT>-leping on käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>kaubatarne<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> nagu <HT TYPE="ITALIC">hire purchase</HT>-tüüpi leping. Seetõttu nõudis ta Mercedes-Benz Financial Services UK‑lt maksu tasumist täies ulatuses hetkel, mil sõiduk selle lepingu alusel üle antakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Mercedes-Benz Financial Services UK vaidlustas selle määratluse First-tier Tribunalis (Tax Chamber) (esimese astme kohus (maksuasjade koda), Ühendkuningriik), väites, et <HT TYPE="ITALIC">agility</HT>-lepingut, mis ei näe tingimata ette omandiõiguse üleminekut, tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>teenuste osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ja et käibemaks on seega sissenõutav üksnes igalt igakuiselt osamakselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>First-tier Tribunal (Tax Chamber) (esimese astme kohus (maksuasjade koda)) jättis nõude rahuldamata ning Mercedes-Benz Financial Services UK kaebas selle peale edasi ja võitis kohtuvaidluse Upper Tribunalis (Tax and Chancery Chamber) (kõrgema astme kohus (maksuasjade koda), Ühendkuningriik).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Maksuhaldur esitas viimati nimetatud kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. See kohus leiab, et tema menetluses oleva kohtuvaidluse lahendamiseks on vaja tõlgendada liidu õigust, täpsemalt käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Court of Appeal (England &amp; Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilkolleegium), Ühendkuningriik) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.P><TXT>Kuidas tuleb mõista [käibemaksudirektiivi] artikli 14 lõike 2 punkti b sõnastust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>leping […], millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>tavaliselt<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> eeldab konkreetselt käesoleva juhtumi kontekstis seda, et maksuhalduril on üksnes kohustus tuvastada, et lepingus on olemas ostuoptsioon, mida saab kasutada hiljemalt viimase osamakse tegemisel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Teise võimalusena, kas sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>tavaliselt<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> eeldab, et siseriiklik asutus teeks põhjalikuma analüüsi ja tuvastaks lepingu majandusliku eesmärgi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kui kolmandale küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kas [käibemaksudirektiivi] artikli 14 lõike 2 tõlgendamist mõjutab analüüs selle kohta, kas klient tõenäoliselt seda optsiooni kasutab?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kas ostuoptsiooni kasutamisel tasumisele kuuluva hinna suurus on oluline lepingu majandusliku eesmärgi tuvastamisel?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuste analüüs</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust, kas ja millisel määral tuleb käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punktis b kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>leping rendi kohta, millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> tõlgendada nii, et see on kohaldatav sellise väljaostuvõimalusega rendilepingu suhtes nagu põhikohtuasjas arutusel olev tüüpleping.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks olgu märgitud, et selline mootorsõiduki väljaostuvõimalusega rendileping nagu <HT TYPE="ITALIC">agility</HT>-tüüpi leping, mida pakub Mercedes Benz Financial Services UK, kuulub lepingute hulka, mida nimetatakse kapitalirendilepinguks või liisinguks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Nagu tõi esile kohtujurist oma ettepaneku punktides 22 ja 23, seisneb nende lepingute eripära selles, et need asendavad omandiõiguse viivitamatut ja täielikku üleminekut, kuna rendilevõtja saab kauba enda kasutusse, ilma et ta tasuks ostuhinda hetkel, mil kaup talle üle antakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Seda liiki lepingutel võib olla tunnuseid, mis on võrdsustatavad kauba soetamisega, nagu neil võivad sellised tunnused ka puududa, kuna pooled võivad lepingus sätestada, et rendilevõtja valib, kas ta kauba renditähtaja lõppedes omandab või ei omanda (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120216">16.2.2012</DATE>, <NAME.CASE>Eon Aset Menidjmunt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑118/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:97">EU:C:2012:97</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>See, et lepingu lõppemisel on ette nähtud vara omandiõiguse üleminek või et osamaksete diskonteeritud summa võrdub praktiliselt vara müügihinnaga, on eraldi või koos võetuna kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas lepingut saab pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>kapitalirendi lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120216">16.2.2012</DATE>, <NAME.CASE>Eon Aset Menidjmunt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑118/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:97">EU:C:2012:97</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150702">2.7.2015</DATE>, <NAME.CASE>NLB Leasing</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑209/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:440">EU:C:2015:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Lepingu liigitamine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>kapitalirendi lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> ei saa aga iseenesest kauba tegelikku üleandmist viimasena nimetatud lepingu alusel seostada mõne käibemaksuga maksustatavate tehingute liigiga. Selleks, et seda pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>kaubatarneks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> käibemaksudirektiivi tähenduses, on vaja veel kindlaks teha, kas lepingu ese on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>rent, millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> selle direktiivi artikli 14 lõike 2 punkti b tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>See õiguslik kvalifikatsioon eeldab kahe tingimuse täitmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Ühelt poolt tuleb seda sätet mõista kui nõuet, et leping, mille alusel kaup üle antakse, sisaldaks sõnaselget sätet, millega rendileandja annab kauba omandiõiguse üle rendilevõtjale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Nagu nähtub juba käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b sõnastusest endast, ei ole seal viidatud vara omanikuna käsutamise õiguse üleminekule nagu sama artikli lõikes 1, vaid otsesõnu kauba <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>omandiõiguse üleminekule<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Lisaks tuleb sedastada, et selles sättes on kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>osamakse<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, mis on levinud laenulepingutes ja on seevastu ebaharilik puht rendilepingutes, kus üldjuhul mainitakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>renti<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 50, võib sõnaselget sätet omandiõiguse ülemineku kohta pidada lepingus sisalduvaks, kui leping näeb ette optsiooni liisingueseme väljaostmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Teisalt peab lepingusätetest, mida hinnatakse objektiivselt ja lepingu allakirjutamise hetke seisuga, selgelt ilmnema, et kauba omandiõigus läheb rendilevõtjale automaatselt üle, kui lepingut kuni selle lõppemiseni tavapäraselt täidetakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Väljendist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ei saa nimelt tuletada muud kui seda, et kui rendilevõtja täidab oma lepingujärgsed maksekohustused viimaseks tähtpäevaks, toob see talle õiguslikult kaasa lepinguesemeks oleva kauba omandiõiguse ülemineku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Mis puutub konkreetselt asjaolusse, et lepingus on ette nähtud selline tingimus, nagu on sätestatud põhikohtuasjas arutusel olevates tüüplepingutes, mille kohaselt rendilevõtja võib kasutada väljaostuvõimalust, siis tuleb täpsustada, et omadussõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>tavaliselt<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> tuleb mõista nii, et see viitab lihtsalt poolte vahel lepingu heausksele täitmisele ettenähtud korras kuni selle lõppemiseni – kooskõlas <HT TYPE="ITALIC">pacta sunt servanda</HT> põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 51 ja 53, ei sobi selline lepinguline omandiõiguse üleandmise võimalus kokku seigaga, et rendilevõtjal on tõeline majanduslik valikuvõimalus, mis lubab tal siis, kui aeg on käes, valida, kas ta ostab kauba välja või tagastab selle rendileandjale või pikendab rendisuhet, olenevalt tema isiklikest huvidest valiku tegemise kuupäeval.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Teisiti oleks see vaid juhul, kui väljaostuvõimaluse kasutamine, olles küll formaalselt vabatahtlik, osutub tegelikkuses lepingu finantstingimusi arvestades ainsaks majanduslikult otstarbekaks valikuks, mida rendilevõtja saaks teha. Sellise olukorraga võib tegemist olla juhul, kui lepingust tuleneb, et optsiooni kasutamise võimaluse avanemise ajal vastab lepinguliste osamaksete summa kauba turuväärtusele koos rahastamiskuludega, ja et väljaostuvõimaluse kasutamine ei kohusta rendilevõtjat tasuma täiendavalt suurt summat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b sõnastuse sellist tõlgendust kinnitab direktiivi üldine ülesehitus, mis puudutab maksustatavate tehingute liigitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Iga teistsugune tõlgendus sunniks nimelt liikmesriigi maksuhaldureid selliste lepingute puhul, mis – nagu käesoleval juhul – ei ole siis, kui algab nende täitmine, maksustatavate tehingutega objektiivselt seotud, läbi viima seireuuringuid, et teha kindlaks maksukohustuslasest lepingupoole kavatsust väljaostuvõimaluse kasutamise hetkel, ja olenevalt olukorrast tegema korrigeerimistoiminguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Selline vajadus oleks vastuolus käibemaksusüsteemi eesmärkidega, milleks on õiguskindluse tagamine ja maksu kohaldamisega lahutamatult seotud toimingute lihtsustamine, võttes arvesse, v.a erandjuhtudel, asjaomase tehingu objektiivset olemust (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19950406">6.4.1995</DATE>, <NAME.CASE>BLP Group</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑4/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:107">EU:C:1995:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohus on ainsana pädev hindama faktilisi asjaolusid ning tema ülesanne on üksikjuhtude kaupa ja iga konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades kindlaks teha, kas leping, mille alusel sõiduk kasutajale üle anti, vastab käesolevas kohtuotsuses näidatud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et käibemaksudirektiivi artikli 14 lõike 2 punktis b kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>leping rendi kohta, millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> tuleb tõlgendada nii, et see on väljaostuvõimalusega tüüprendilepingu suhtes kohaldatav, kui lepingu finantstingimuste põhjal saab järeldada, et väljaostuvõimaluse kasutamine osutub ainsaks majanduslikult otstarbekaks valikuks, mida rendilevõtja siis, kui aeg on käes, saaks teha juhul, kui lepingut on täidetud kuni selle lõppemiseni – asjaolu, mille kontrollimine on liikmesriigi kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 14 lõike 2 punktis b kasutatud väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>leping rendi kohta, millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> tuleb tõlgendada nii, et see on väljaostuvõimalusega tüüprendilepingu suhtes kohaldatav, kui lepingu finantstingimuste põhjal saab järeldada, et väljaostuvõimaluse kasutamine osutub ainsaks majanduslikult otstarbekaks valikuks, mida rendilevõtja siis, kui aeg on käes, saaks teha juhul, kui lepingut on täidetud kuni selle lõppemiseni – asjaolu, mille kontrollimine on liikmesriigi kohtu ülesanne.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>