<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑678/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0678</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:100">EU:C:2017:100</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>11</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>11</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA ETTEPANEK – KOHTUASI C 678/15</P><P>KHORASSANI</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170208">8. veebruaril 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑678/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Mohammad Zadeh Khorassani</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Kathrin Pflanz</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Finantsinstrumentide turud</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>investeerimisteenused ja ‑tegevus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> teenus</KEYWORD><KEYWORD>Võimalik vahendamine portfellihalduslepingu sõlmimisel</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) küsib Euroopa Kohtult seisukohta direktiiviga 2004/39/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 263). Harilikult tuntakse seda kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>MiFID I (markets in financial instruments directive – finantsinstrumentide turgude direktiiv) direktiivi<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></NOTE> reguleeritud finantsteenuse osutamise viisidest ühe kohta. Konkreetselt soovib ta teada, kas portfellihalduslepingu (mille on omavahel sõlminud kolmas isik ja Liechtensteinis asuvad investeerimisühingud) sõlmimist vahendanud füüsilise isiku tegevust võib käsitada teenusena, millele on see direktiiv kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kohtuasi on oluline ühelt poolt investorikaitse seisukohast üldiselt. Teabe asümmeetria nende teenuste kasutajate ja neid teenuseid osutavate ettevõtjate vahel, pakutavate toodete üha suurem keerukus ja finantskultuuri puudumine suurel osal elanikkonnast, ühes muude teguritega, tekitavad olukorra, mis võib panna üksikisikuid tegema valesid (ja oma huve raskelt kahjustavaid) otsuseid säästmise, investeeringute või laenuvõtmise asjus. Niisuguse olukorra lõpetamiseks, millele ei ole võõrad mõned hiljutistest kriisidest, on seadusandlikud võimud turgude liberaliseerimisele ja kogu maailmas nendel valitsevale suurele konkurentsile vaatamata vastu võtnud õigusnormid, mis kaitsevad tarbija positsiooni, püüdes leida tasakaalu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Probleemi taustal põrkuvad omavahel lahknevad kontseptsioonid finantsteenuste kasutajate õiguslikust seisundist. Ühtede jaoks tähendaks liigne kaitse nende praktikas peaaegu võrdsustamist isikutega, kes ei ole võimelised nõusolekut andma. Teised on vastupidi seisukohal, et kuna tegu on keerukate tehingutega, mis eeldavad riski võtmist (mis on finantsotsustele omane), näib, et eelneva teavitamise kohustused ei ole piisavad, ja on otsustatud neid täiendada rangete tingimuste ja <HT TYPE="ITALIC">ex ante tagatistega</HT>.</P></NOTE> nende ja selle turu ettevõtjate huvide vahel. Just sellele sekkumismudelile vastabki MiFID I direktiiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Teiselt poolt, rohkem selle direktiivi erilisele õiguskorrale keskendunud perspektiivist tekib küsimus teatavate vahendusjuhtude, nagu see, milles on algatatud põhikohtuasi, normatiivsest käsitlusest. Kas need kuuluvad MiFID I direktiivi alla, mis oleks kasuks investorite suurema kaitse jaoks, või – vastupidi – jäävad selle kohaldamisalast välja? Vaidlusküsimus piirdub konkreetselt analüüsimisega, kas finantsteenuste all tuleb mõista ainult nende investeerimisühingute teenuseid, kes võtavad vastu ja täidavad investorite korraldusi <HT TYPE="ITALIC">konkreetsete</HT> finantsinstrumentide kohta. Selle omadussõna ümber ongi vaidlus suures osas toimunud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/39</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Põhjenduses 2 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[…] on vaja näha ette ühtlustamise tase, mida on vaja investoritele kõrgetasemelise kaitse pakkumiseks ja selleks et võimaldada investeerimisühingutel osutada päritoluriigi järelevalve all teenuseid kogu ühenduses, mis on ühtne turg. […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Põhjenduses 20 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesolevas direktiivis tähendab korralduste vastuvõtmine ja edastamine ka seda, et tuleks korraldada kahe või enama investori kohtumine, mis viib tehingu sõlmimisele kõnealuste investorite vahel.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artikli 1 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse investeerimisühingute ja reguleeritud turgude suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi isikute suhtes, kelle jaoks nad on päritoluliikmesriigiks ja kes:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ei tohi hallata klientide vara või väärtpabereid ja kellel seetõttu ei saa kunagi oma klientide ees tekkida võlgu ja,</P></ITEM><ITEM><P>ei tohi osutada mis tahes muud investeerimisteenust peale siirdväärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamise ning investeerimisnõustamise seoses kõnealuste finantsinstrumentidega ja</P></ITEM><ITEM><P>kes selle teenuse osutamise käigus võivad korraldusi edastada üksnes:</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>investeerimisühingutele, kellele on käesoleva direktiivi alusel välja antud tegevusluba,</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikli 4 lõige 1 sisaldab järgmisi mõisteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1)</NO.P><TXT>Investeerimisühing – juriidiline isik, kelle tavaliseks tegevuseks või äritegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele ja/või ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena.</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Investeerimisteenused ja -tegevus – I lisa A jaos loetletud teenused ja tegevused, mis on seotud I lisa C jaos loetletud instrumentidega;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>Investeerimisnõustamine – isiklike soovituste andmine kliendile kliendi taotluse korral või investeerimisühingu algatusel seoses ühe või mitme finantsinstrumentidega seotud tehinguga.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>Korralduste täitmine klientide nimel – tegutsemine lepingute sõlmimiseks, et osta või müüa ühte või mitut finantsinstrumenti klientide nimel.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>9)</NO.P><TXT>Portfellihaldus – investeeringuportfellide haldamine klientide antud volituste alusel, kliendikeskselt ja diskretsionaarselt, kui sellised investeeringuportfellid sisaldavad ühte või mitut finantsinstrumenti.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>I lisa A jaos on investeerimisteenustena ja -tegevusena nimetatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>(1)</NO.P><TXT>Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Korralduste täitmine klientide nimel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(3)</NO.P><TXT>Kauplemine omal kulul.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(4)</NO.P><TXT>Portfellihaldus.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Investeerimisnõustamine.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiv 2006/73/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Komisjoni <DATE ISO="20060810">10. augusti 2006. aasta</DATE> direktiiv, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="241" PAGE.FIRST="26" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 241, lk 26</REF.DOC.OJ>)</P></NOTE></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Põhjenduses 81 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Finantsinstrumendi liigi kohta antud üldised nõuanded ei ole investeerimisnõustamine direktiivi 2004/39/EÜ tähenduses, sest käesolevas direktiivis on täpsustatud, et direktiivi 2004/39/EÜ kohaldamisel piirdub investeerimisnõustamine konkreetsete finantsinstrumentide kohta antud nõuannetega. Kui investeerimisühing annab aga kliendile üldiseid nõuandeid finantsinstrumendi liigi kohta, mida ta esitleb kui kliendile sobivat või tema asjaolusid arvestavat, mis aga tegelikult ei ole olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest kliendile sobiv või tema asjaolusid arvestav, tegutseb ühing tõenäoliselt vastuolus direktiivi 2004/39/EÜ artikli 19 lõikega 1 või 2. Eriti tõenäoline on, et kliendile selliseid nõuandeid andev ühing tegutseb vastuolus artikli 19 lõike 1 kohase nõudega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega. Sama moodi ja lisaks sellele on tõenäoline, et selline nõustamine on vastuolus artikli 19 lõike 2 kohase nõudega, mille kohaselt ühingu poolt kliendile suunatud teave peab olema õiglane, selge ja mitte eksitav.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 52 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 4 esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>investeerimisnõustamise<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> määratluse kohaldamisel tähendab isiklik soovitus soovitust, mis antakse isikule, kes tegutseb investori või potentsiaalse investori või neist ükskõik kumma esindaja õigustes.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA><P>Soovitus tuleb esitada kõnealusele isikule sobivana või peab põhinema kõnealuse isiku asjaolude kaalumisel ning see peab kujutama endast soovitust üheks kahest järgnevast toimingust:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>osta, müüa, märkida, vahetada, lunastada või hoida konkreetset finantsinstrumenti või seda tagada;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kasutada või mitte kasutada konkreetsest finantsinstrumendist tulenevaid õigusi finantsinstrumendi ostmiseks, müümiseks, märkimiseks, vahetamiseks või lunastamiseks.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>Soovitust ei käsitleta isikliku soovitusena, kui see antakse välja üksnes teabejaotuskanalite kaudu või on suunatud avalikkusele.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kohtuvaidlusele kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid on sätestatud finantssektori seaduses (Kreditwesengesetz, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>KWG<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="19980909">9. septembri 1998. aasta</DATE> seadus (<HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 1998 I, lk 2776), mida on muudetud <DATE ISO="20070716">16. juuli 2007. aasta</DATE> seadusega (<HT TYPE="ITALIC">BGB1</HT>. 2007 I, lk 1330).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>§-s 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001A"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1a.</NO.PARAG><ALINEA><P>[…] Finantsteenused on:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>finantsinstrumentide ostu- ja müügitehingute vahendamine (investeerimisprojekti vahendamine);</TXT><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>1a)</NO.P><TXT>isiklike soovituste andmine klientidele või nende esindajatele seoses tehingutega teatavate finantsinstrumentidega, kui soovitus esitatakse kõnealusele isikule sobivana või peab põhinema kõnealuse isiku asjaolude kaalumisel ja seda ei anta välja üksnes teabejaotuskanalite kaudu või see ei ole suunatud avalikkusele (investeerimisnõustamine);</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>§ 32 lõikes 1 on kinnitatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="032.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Igal isikul, kes soovib riigis […] osutada finantsteenuseid majandustegevuse raames või mahus, mis tingib vajaduse äriliselt korraldatud ettevõtte järele, peab olema Bundesanstalt [für Finanzdienstleistungsaufsicht (Saksamaa föderaalne finantsjärelevalveamet)] kirjalik tegevusluba […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>BGB<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) § 823 lõige 2 on väljendatud järgmises sõnastuses:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[…] [Tekkinud kahju hüvitamise] kohustus kehtib isiku kohta, kes rikub teise isiku kaitseks mõeldud seadust.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>2007. aasta novembris võttis M.Z. Khorasani ühendust K. Pflanziga, kes – nagu näib – soovitas talle nn Grand-Slam investeeringut. K. Pflanzil ei olnud Saksamaa föderaalse finantsjärelevalveameti (Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>BaFin<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) tegevusluba vastavalt KWG § 32 lõikele 1 finantsteenuste osutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT><DATE ISO="20071119">19. novembril 2007</DATE> soovitas K. Pflanz M.Z. Khorasanil sõlmida teenuslepingu äriühinguga G.S.S. AG ning portfellihaldusleping äriühinguga D. AG, mis on mõlemad asutatud Liechtensteinis.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>M.Z. Khorasani sõlmis need lepingud, kohustudes tegema algse makse summas <FT TYPE="NUMBER">20000</FT> eurot ja seejärel igakuiseid 1000 euro suuruseid makseid, pluss ülekurss 5%. 2007. aasta detsembris oli ta juba kokku maksnud <FT TYPE="NUMBER">27000</FT> eurot, millest arvati maha <FT TYPE="DECIMAL">19731,60</FT> eurot haldustasu ettemaksena ja 1285,71 eurot ülekursina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>M.Z. Khorasani ütles lepingud üles ja nõudis nii Liechtensteini ettevõtjatelt kui ka K. Pflanzilt tasutud summad tagasi, pluss hüvitist. Landgericht Berlin (Berliini piirkondlik kohus, Saksamaa) tunnistas nõude kahe Liechtensteini ettevõtja vastu vastuvõetamatuks, kuna tal puudub rahvusvaheline pädevus, ja pidas K. Pflanzi vastu esitatud nõuet põhjendamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Olles saanud 6803,03 eurot tagasi, loobus M.Z. Khorasani oma nõudest selle summa osas, kuid ta esitas apellatsioonkaebuse Kammergerichtile (Berliini piirkondlik kõrgem kohus, Saksamaa), milles ta jäi oma nõude juurde (<FT TYPE="DECIMAL">20196,97</FT> eurot, pluss intressid, ja lepingu lõpetatuks tunnistamine) K. Pflanzi vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kammergericht (Berliini piirkondlik kõrgem kohus, Saksamaa) jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tema hinnangul ei olnud M.Z. Khorasanil BGB § 823 lõike 2 alusel koostoimes KWG § 32 lõikega 1 õigust hüvitisele, sest K. Pflanz ei olnud osutanud talle mingit teenust, milleks on vastavalt KWG § 1 lõikele 1a vaja tegevusluba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Apellatsioonikohus tunnistas, et oli toimunud mitte ainult investeerimisnõustamine, vaid ka investeerimisprojekti vahendamine (viidatud siseriiklike õigusnormide tähenduses), sest pärast nõustamist lasi K. Pflanz M.Z Khorasanil allkirjastada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Eelotsusetaotlus ei ole faktiliste asjaolude selle osa kirjeldamisel eriti sõnaselge.</P></NOTE> vastavad dokumendid. Kumbki nendest tegevustest ei olnud siiski seotud (konkreetse) finantsinstrumentide ostu või müügi tehinguga. Apellatsioonikohtu jaoks oli oluline, et M.Z. Khorasaniga oli sõlmitud portfellihaldusleping, mis pidi omakorda olema konkreetsete finantsinstrumentide omandamise, müügi ja haldamise aluseks, kuid mis iseenesest ei kujutanud endast finantsinstrumenti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>M.Z. Khorasani esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Bundesgerichtshofile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus). See kohus on oma eelotsusetaotluses seisukohal, et apellatsioonikohus järeldas õigesti, et K. Pflanz ei olnud osutanud M.Z Khorassanile investeerimisnõustamisteenust vastavalt KWG § 1 lõikele 1a. Ta lisas, et seega ei ole KWG § 32 lõiget 1 rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) hinnangul ei ole tegu investeerimisnõustamisega, kui soovitatakse portfellihaldust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Ta tugineb selleks KWG § 1 lõike 1a teise lause punktile 3 ja direktiivi 2004/39 artikli 4 lõike 1 punktile 9.</P></NOTE> konkreetseid finantsinstrumente nimetamata. K. Pflanzi tegevusala ei olnud nõustamine, sest nende lepingute ese, mida ta soovitas sõlmida, oli finantsportfellihaldus, ega tõendatud, et ta oleks peale selle teinud soovitusi konkreetsete kapitaliinvesteeringute kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Seevastu tekitab eelotsusetaotluse esitanud kohtus kahtlusi K. Pflanzi tegevus, mis seisnes selles, et ta ajendas M.Z. Khorasani sõlmima varahalduslepingud. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) leiab, et kohtuvaidluse lahendus sõltub sellest, kas portfellihalduslepingute vahendamine kuulub MiFID I direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 2 esimese lause alla koostoimes selle direktiivi I lisa A jao punktiga 1, mille sisu on üle võetud Saksa õigusnormidesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Saksa seaduse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>KWG § 1 lõike 1a teise lause punkt 1a.</P></NOTE> järgi on investeerimisprojekti vahendamine finantsinstrumentide ostu ja müügi tehingute vahendamine, milleks on vajalik lõppastmes tegevus selleks, et klient sõlmiks tehingu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) on nõus apellatsioonikohtu hinnangutega, et K. Pflanz tegutses varahalduslepingu puhul, mille oli apellant sõlminud äriühinguga D. AG, vahendajana. Seepärast tuleb välja selgitada, kas see leping iseenesest on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>finantsinstrumentide ostu või müügi tehing<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> vastavalt KWG § 1 lõike 1a teise lause punktile 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et ta ei ole seda küsimust veel lahendanud ja et Saksamaal tõlgendab BaFin, et varahaldusleping on finantsinstrumentide ostu ja müügi tehing, sest see eeldab nende tehingute tegemist investori esindaja kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Ta lisab, et seda tõlgendust on kinnitanud kaks halduskohut esimese astme esialgse õiguskaitse lahendites, mis on lähtunud seaduse grammatilisest sisust (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Geschäfte über<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>tehingud seoses<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), millest ei saa järeldada, et hõlmatud on ainult sellise õigustoimingu vahendamine, millega toimub otseselt finantsinstrumendi õiguslik omandamine.</P></NOTE> Seevastu õiguskirjanduses on valdav arvamus KWG § 1 lõike 1a teise lause punkti 1a ja väärtpaberituru seaduse (Wertpapierhandelsgesetz) identse § 2 lõike 3 esimese lause punkti 4 kohta, et investeerimisprojekti vahendamine ei saa piirduda ainult vahepealsete etappidega, vaid et see peab laienema tehingule, mille esemeks on konkreetsed finantsinstrumendid, nii et portfellihaldusega seotud vahendamine sellesse kategooriasse ei kuulu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kuna Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kahtleb, kas tuleb lähtuda MiFID I direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 2 esimese lause koostoimes selle direktiivi I lisa A jao punktiga 1 kitsast tõlgendamisest või laiemast tõlgendamisest, pidas ta vajalikuks esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Kas portfellihaldust sisaldava korralduse vastuvõtmine ja edastamine (direktiivi 2004/39 artikli 4 lõike 1 punkt 9) on investeerimisteenus direktiivi 2004/39 artikli 4 lõike 1 punkti 2 esimese lause tähenduses koostoimes direktiivi 2004/39 I lisa A jao punktiga 1?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Ükski põhikohtuasja pooltest ei esitanud eelotsusemenetluses kirjalikke seisukohti ega osalenud kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20161116">16. novembril 2016</DATE> ja millel esitasid oma seisukohad suuliselt Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus, nagu ka komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) on oma eelotsuse küsimuse selgelt piiritlenud, olles enne välistanud, et K. Pflanzi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Eelotsusetaotluses ei ole selgitatud, kas nimetatud proua tegutses kutsealaselt või pelgalt isiklikult, ega ka, kas ta tegi seda juhuslikult või tavapäraselt. Nagu tunnistas kohtuistungil Saksamaa valitsus, on see direktiiv 2004/39 selliselt, nagu see on Saksa õigusesse üle võetud, selles riigis kohaldatav füüsilistele isikutele ainult siis, kui nad osutavad teenuseid kutsealaselt.</P></NOTE> sekkumist, kui viimane soovitas M.Z. Khorassanil sõlmida portfellihalduslepingu Liechtensteini investeerimisühingutega, võiks kvalifitseerida MiFID I direktiivi I lisa A jao punkti 5 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>investeerimisnõustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Asja arutav kohus on seisukohal, et kuna see ei kujuta endast personaliseeritud soovitusi konkreetsete finantsinstrumentide kohta, ei saanud neid liigitada seda tüüpi teenuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus peab seega piiritlema oma vastuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, tõlgendades MiFID I direktiivi ainult selles suhtes, kas portfellihalduse kohta korralduse vastuvõtmine ja edastamine on investeerimisteenus, ilma et oleks vaja tema arvamust mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>investeerimisnõustamine<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Minu arvates on vaidluse sellises sõnastuses fikseerimine teatud tähtsusega. Kui hilisemate sündmuste tulemusel osutus K. Pflanzi soovitatud portfellihalduse äriühingute<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Nagu märkis Saksamaa valitsus kohtuistungil, oli K. Pflanz omamoodi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>saadikuks<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, kes pakkus M.Z. Khorasanile välja portfellihalduslepingu, millele viimane alla kirjutas ja mille K. Pflanz esitas seejärel haldusühingule. Seepärast oli Saksamaa valitsus seisukohal, et käesolevas kohtuasjas tõstatatud probleem tuleneb pigem soovitusest sõlmida leping (mida ta nimetas süüliseks tegevuseks) kui juba allkirjastatud lepingu edastamisest.</P></NOTE> valik ebasobivaks, siis on minu arvates tema teguviis selle soovituse andmisel olulisemate tagajärgedega kui hilisem ja peaaegu sellest tulenev niisuguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>suunatud<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> lepingu allkirjastamine, mille sõlmis M.Z. Khorasani.<?PAGE NO="7"?> Oleks paradoksaalne välistada ametliku loa nõue (ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu teesi järgi sellest johtuv vastutus) raskemate tagajärgedega tegevuse jaoks, s.o nõuande jaoks usaldada osa varast kahele teatud kindlale ettevõtjale hallata, ja samas nõuda tegevusluba (ja kaasa tuua sellest johtuvat vastutust, kui see luba puudub) selleks, et peaaegu ainult vahendajana saata see leping portfellihalduse äriühingutele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes tuleb välja selgitada, kas niisugune nagu K. Pflanzi tegevus kujutab endast investeerimisteenust, mida reguleerivad MiFID I direktiivi eeskirjad, konkreetselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamise<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> teenust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses ja kirjalikes ja suulistes seisukohtades esitatud arutluskäigust tuleb välja, et seda mõistet on võimalik tõlgendada kahte moodi. Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Portugali valitsus pooldavad laiemat või ulatuslikumat tõlgendamist, samas kui komisjon ja Poola valitsus pooldavad rangemat või kitsamat tõlgendust. Ütlen juba ette ära, et ma kaldun selle viimase poole, st et vastata Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) küsimusele eitavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150716">16.7.2015</DATE>, <NAME.CASE>Lanigan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:474">EU:C:2015:474</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161108">8.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ognyanov</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:835">EU:C:2016:835</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohaldan seega vaidlusalusele õigusnormile neid samu tõlgendamiskriteeriumeid (grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Alustan grammatilisest tõlgendamisest. MiFID I direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 2 esimese lause kohaselt on investeerimisteenused ja -tegevus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/> I lisa A jaos loetletud teenused ja tegevused, mis on seotud I lisa C jaos loetletud instrumentidega<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Nende teenuste hulgas on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>I lisa A jao punkt 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Näib, et selle artikli saksakeelne versioon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Annahme und Übermittlung von Aufträgen, die ein oder mehrere Finanzinstrument(e) zum Gegenstand haben<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></P></QUOT.S></NOTE> on kitsama sisuga kui teised, nagu hispaania-, prantsus-, inglis-, itaalia- või portugalikeelne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Hispaaniakeelses versioonis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>recepción y transmisión de órdenes de clientes en relación con uno o más instrumentos financieros<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>; prantsuskeelses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/><HT TYPE="ITALIC">réception et transmission d’ordres portant sur un ou plusieurs instruments financiers</HT><QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>; ingliskeelses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/><HT TYPE="ITALIC">reception and transmission of orders in relation to one or more financial instruments</HT><QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>; itaaliakeelses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/><HT TYPE="ITALIC">ricezione e trasmissione di ordini riguardanti uno o più strumenti finanziari</HT><QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>; portugalikeelses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/><HT TYPE="ITALIC">recepção e transmissão de ordens relativas a um ou mais instrumentos financeiros</HT><QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</P></NOTE> Seepärast juhib Saksamaa valitsus tähelepanu sellele, et väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> (või sellega võrdväärsed enamikus keeleversioonides) võib mitte nõuda <HT TYPE="ITALIC">otsest</HT> seost portfellihalduslepingu ja konkreetsete finantsinstrumentide vahel. Sellest seisukohast piisaks <HT TYPE="ITALIC">kaudsest</HT> finantsvahendusest selleks, et tegevus kuuluks selle õigusnormi alla: nii on see nende sõnul tegevuse puhul portfellihalduslepingu sõlmimise eesmärgil, mis järelikult kvalifitseeritaks MiFID I direktiivi alla kuuluvaks finantsteenuseks, mille osutamiseks on nõutav asjaomane ametlik luba.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kuigi see argumentatsioon on huvitav, ei veena see mind täiesti. Leian samamoodi nagu komisjon pigem, et võtmeelement MiFID I direktiivi I lisa A jao punkti 1 tõlgendamiseks on sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>korraldused<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, mis kordub muutumatult eri keeleversioonides (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>ordres<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>orders<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>Auftrag<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>ordini<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>ordens<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>). Õigusnormis on juttu finantsteenustest, mis seisnevad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>korralduste vastuvõtmises ja edastamises<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ja nende all tuleb minu arvates mõista tehinguid konkreetsete või spetsiifiliste finantsinstrumentidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Minu arvates on raske vastu võtta ja edastada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>korraldust<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, kui see ei ole antud konkreetsete finantstehingute tegemiseks, sest selle terminiga kaasneb nende turgude tavapärases terminoloogias konkreetsuse mõte. Kuigi direktiivis ei ole selles lisa lõikes kasutatud sõnastust, mille on valinud Saksa seadusandja KWG §‑s 1 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>ostu- ja müügitehingud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>), leian, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>korraldused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> on lahutamatu konkreetsetest finantsinstrumentidest, mille kohta omandamise, võõrandamise või muu analoogne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>korraldus<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> antakse. Innustamine suunama investeeringut teatud tüüpi finantsvaradele üldiselt oleks pigem soovitus või nõuanne, kuid mitte <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>korraldus<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, mida saab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>vastu võtta ja edastada<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Seda tõlgendust kinnitab asjaolu, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>korralduste täitmine klientide nimel<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, mis on MiFID I direktiivi I lisa A jao punkti 2 alla kuuluv finantsteenuse osutamise viis, on määratletud selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 5 kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>tegutsemine lepingute sõlmimiseks, et osta või müüa <HT TYPE="ITALIC">ühte või mitut</HT> finantsinstrumenti klientide nimel<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Originaalis kursiivita.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>Korralduste vastuvõtmise ja edastamise<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> teenuse ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>korralduste täitmise klientide nimel<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> vahel on tihe seos. Kui mõlemaid teenuseid osutaval ettevõtjal on sobivad infrastruktuur ja võimalused, on konkreetse (<HT TYPE="ITALIC">ühe või mitme</HT>) toote kohta korralduse vastuvõtmine ja edastamine paratamatult seotud selle korralduse täitmisega. Niisugustel asjaoludel ei oleks olnud vaja neid kahte tüüpi finantsteenuseid eristada, kuid MiFID I direktiivis on neil vahet tehtud, sest on finantsteenuste äriühinguid, kes ei saa korraldusi, mis nad vastu võtavad, täita ja kes peavad edastama need teistele äriühingutele, kes saavad neid täita. Nendel juhtudel erineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>vastuvõtmine ja edastamine<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>täitmisest<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, kuid korraldused jäävad muutumatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Nii korralduste vastuvõtmine ja edastamine kui ka nende täitmine peab toimuma seoses konkreetsete finantsinstrumentidega: seda tüüpi turgudel ei ole võimalik täita üldiseid korraldusi ning neid ei saaks ka vastu võtta ja edastada, kui nende hiljem täitmine ei oleks teostatav. MiFID I direktiivis ei saa korraldusi samastada üldiste volitustega ega arvata nende hulka tegevust portfellihalduslepingu sõlmimise eesmärgil, millega ei kaasne mingit täidetavat korraldust konkreetse finantsinstrumendi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Vastupidi sellele, mida väidab Ühendkuningriik, ei usu ma, et MiFID I direktiivi põhjendus 20 takistaks niisugust tõlgendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Tuletan meelde, et vastavalt sellele põhjendusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>[k]äesolevas direktiivis tähendab korralduste vastuvõtmine ja edastamine ka seda, et tuleks korraldada kahe või enama investori kohtumine, mis viib tehingu sõlmimisele kõnealuste investorite vahel<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</P></NOTE> Minu arvates peab kahe või mitme investori omavahel kokku viimise tegevus, nagu seda on hüpoteetilise näitena korralduste vastuvõtmine ja edastamine, selleks et see kuuluks vastavate finantsteenuste alla, toimuma seoses konkreetse tehinguga nende vahel, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>ühte või mitut<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> seda laadi instrumenti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Samale järeldusele jõuab minu arvates lähtudes selle mõiste süstemaatilisest seosest teiste enam või vähem lähedaste mõistetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ühendkuningriigi ja Saksamaa valitsus tuginevad MiFID I direktiivi I lisa A osa punkti 1 laia tõlgenduse põhjenduseks sellele, et ühelt poolt investeerimisnõustamine ja teiselt poolt klientide korralduste finantsinstrumentide kohta vastuvõtmine ja edastamine on reguleeritud erinevalt:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>vastavalt direktiivi 2006/73 põhjendusele 81 ja artiklile 52 ei ole finantsinstrumendi liigi kohta antud üldised nõuanded MiFID I direktiivi tähenduses investeerimisnõustamine, sest see mõiste piirdub ainult nõuannetega konkreetsete finantsinstrumentide kohta.</P></ITEM><ITEM><P>Seevastu ei sisalda MiFID I direktiiv ja direktiiv 2006/73 samasugust piirangut korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenuste suhtes.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Saksamaa ja Ühendkuningriigi valitsuse hinnangul tuleks seega asuda seisukohale, et korraldused ei pea tingimata olema antud konkreetsete finantsinstrumentide kohta. Seepärast tuleks nende arvates välistada MiFID I direktiivi I lisa A jao punkti 1 kitsas tõlgendamine, sest kui seadusandja oleks tahtnud selle piirangu kehtestada, oleks ta seda teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>See <HT TYPE="ITALIC">a contrario</HT> argument ei veena mind samuti. Direktiivi 2006/73 põhjenduse 81 ja artikli 52 viited konkreetsetele finantsinstrumentidele, kui tegu on investeerimisnõustamisega, näitavad, et on välistatud, et see nõustamine hõlmab üldisi nõuandeid finantsinstrumendi liigi kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130530">30.5.2013</DATE>, <NAME.CASE>Genil 48 ja Comercial Hostelera de Grandes Vinos</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑604/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:344">EU:C:2013:344</NO.ECLI>), punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Kavatsust mitte kehtestada (reguleerimise selles etapis)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Tuleb meelde tuletada, et investeerimisnõustamine liigitati ühte tüüpi finantsteenuseks esimest korda MiFID I direktiivis, sest nõukogu <DATE ISO="19930510">10. mai 1993. aasta</DATE> direktiivis 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="27" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 141, lk 27</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 43) seda sätestatud ei olnud. Oleks ebaloogiline, et direktiiv 93/22 oleks sisaldanud korralduste vastuvõtmise ja edastamise finantsteenusena portfellihalduslepingu sõlmimise vahendamist ja et see ei oleks kohaldatav investeerimisnõustamise teenuste suhtes.</P></NOTE> MiFID I direktiivi nõudeid üldisele nõustamisele näitab see, et direktiivis on see mõiste positiivselt ja negatiivselt piiritletud sõnaselge viitega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>konkreetsetele finantsinstrumentidele<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Sama täpsustus ei olnud siiski tingimata vajalik korralduste vastuvõtmise ja edastamise finantsteenuste puhul, sest need olid (ja on) iseenesest seotud tegutsemise <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>korraldustega<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, mis hõlmavad põhimõtteliselt volitust konkreetsete finantsinstrumentide kohta. Selle märkuse kordamine direktiivis 2006/73 nende teenuste kohta oleks olnud ülearune.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Lisaks, nagu komisjon õigesti märgib, ei saa rakendusdirektiivi (käesoleval juhul direktiiv 2006/73) lisatud täpsustuse põhjal investeerimisnõustamise teenuste kohta tõlgendada alusdirektiivi (MiFID I direktiivi) sätet <HT TYPE="ITALIC">a contrario</HT> korralduste vastuvõtmise ja edastamise finantsteenuste suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tegelikkuses võiks öelda, et kogu direktiivi 2004/39 I lisa A jaos ette nähtud investeerimisteenuste ja -tegevuse puhul on silmas peetud konkreetseid tehinguid finantsinstrumentidega. Investeerimisnõustamine oli ainus, mis võis tekitada kahtlusi, ja selleks et kahtlusi hajutada, lisati rakendusdirektiivi (direktiiv 2006/73) sõnaselgelt, et nõustamine kuulub selle kohaldamisalasse ainult siis, kui tegu on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>konkreetsete finantsinstrumentidega<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes, kui isik osaleb vahendajana kliendi ja investeerimisühingu vahel, soovitades esimesel volitada teist oma vara haldama, ei tegutse ega tee ta põhimõtteliselt tehingut mingi konkreetse finantsinstrumendiga. Kliendi portfellihaldusühingud on need, kes hiljem tema nõusolekul või volitusel täpsustavad, millistesse finantsinstrumentidesse konkreetselt investeering tehakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Ka teleoloogilise ehk eesmärgipärase tõlgendamise kriteeriumide kohaldamisega jõuan ma eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele eitava vastuseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on kinnitanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120322">22.3.2012</DATE>, <NAME.CASE>Nilaş jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑248/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:166">EU:C:2012:166</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> on MiFID I direktiivi eesmärgid, nagu ilmneb eelkõige selle põhjendustest 2, 5 ja 44, peamiselt investorite kaitse, rahandussüsteemi terviklikkuse ja üldise tõhususe säilitamine ning tehingute läbipaistvuse tagamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Portugali valitsus tuginesid MiFID I direktiivi I lisa A jao punkti 1 laia tõlgenduse põhjenduseks investorite kaitsele, mis on direktiivis 2004/39 ulatuslikult ette nähtud. Vahendamine portfellihalduslepingu sõlmimiseks on sellest perspektiivist nende arvates samaväärne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamisega<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Samad valitsused väidavad, et nende väljapakutud tõlgendus on kõige rohkem kooskõlas eesmärgiga saavutada kõrgetasemeline investorite kaitse, sest see võimaldaks allutada need kaudse finantsvahendamise juhud MiFID I direktiivile. Ettevõtjad nagu K. Pflanz oleksid järelikult Saksamaal kohustatud hankima BaFinilt ametliku loa ja tegutseksid selle järelevalve all.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Investorite kaitse on kindlasti üks MiFID I direktiivi ülimalt olulisi eesmärke,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>On kohane märkida, et selle direktiiviga ei ühtlustata finantsteenuste osutamist täielikult ja sellega toimub ainult osaline ühtlustamine, nagu nähtub selle põhjendusest 2, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>on vaja näha ette ühtlustamise tase, mida on vaja investoritele kõrgetasemelise kaitse pakkumiseks ja selleks et võimaldada investeerimisühingutel osutada päritoluriigi järelevalve all teenuseid kogu ühenduses, mis on ühtne turg.<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/></P></NOTE> mis kajastub investeerimisühingutele nende suhetes nende teenuste kasutajatega kehtestatud nõuetes: nad peavad vastavalt artikli 19 lõigetele 1 ja 2 tegutsema ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, nende klientide parimates huvides, kellele nad peavad andma erapooletut, selget ja mitte eksitavat teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Investorite kaitse normide kohaldamine ei või siiski välja viia ebaproportsionaalsete tulemusteni, nagu seda oleks MiFID I direktiivi kontrollide laiendamine kõikidele ettevõtjatele ja igat tüüpi finantsteenustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Selle kohta järeldati kohtuotsuses, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151203">3.12.2015</DATE>, <NAME.CASE>Banif Plus Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑312/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:794">EU:C:2015:794</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et direktiivi 2004/39 artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses ei ole investeerimisteenuse või –tegevusena käsitatavad teatavad välisvaluutatehingud, mille on teinud krediidiasutus välisvaluutas nomineeritud laenulepingu tingimuste kohaselt, mis seisneb selles, et laenusumma määratakse kindlaks kohaldatava välisvaluuta ostukursi põhjal laenu väljamaksmise ajal ja igakuiste tagasimaksete summa määratakse kindlaks kohaldatava välisvaluuta müügikursi põhjal konkreetse tagasimakse arvutamise ajal.</P></NOTE> Hea kavatsus, mis on kahtlemata see, millest juhinduvad oma teesis need valitsused, kes püüavad selle direktiivi kohaldamisala maksimeerida, et kaitsta investoreid niisuguse tegevuse eest nagu põhikohtuasjas, ei või väljenduda kehtiva õiguse niisuguses tõlgendamises, mis väänaks selle mõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>MiFID I direktiiv sisaldab teatud piiranguid, mille piires tuleb investorite kaitse eesmärki rakendada, neid piire ületamata. Ühelt poolt hõlmab selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punkt 1 investeerimisühingu määratluses ainult juriidilisi isikuid, kes tegelevad tavapäraselt ja kutsealaselt finantsteenuste osutamisega kolmandatele isikutele, kuigi sellega on liikmesriikidel lubatud lisada teatavatel tingimustel nimetatud määratlusse ka füüsilisi isikuid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Teiselt poolt on MiFID I direktiivi artikli 3 lõikega 1 liikmesriikidel samuti lubatud reguleerida siseriiklike õigusnormidega ja jätta direktiivi kohaldamisalast välja nende isikute tegevus, kes ei tohi hallata klientide vara või väärtpabereid ja kes võivad ainult siirdväärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korraldusi vastu võtta ja edastada, kui neil on lubatud nimetatud korraldusi edastada täitmiseks investeerimisühingutele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Toon need kaks sätet siin ära, et välja tuua, et finantsteenuse kasutaja kui tehingu nõrgema poole kaitse ei anna õigust õigusnormide sõnasõnalisele tõlgendamisele omaseid nõudeid eirata, eriti kui need õigusnormid jätavad lahtiseks muud investorite õiguste ja huvide kaitse võimalused, nagu siin.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Selles suhtes ei ole varalise tasakaalu saavutamiseks, mida püüab saavutada M.Z. Khorasani, kui ta nõuab, et tema investeering talle tagasi makstaks, tingimata vaja mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>väänata<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, nii et see hõlmaks varasemat tegevust (käesolevas asjas vahendamist portfellihalduslepingu sõlmimiseks), mis iseenesest ei puutu sellesse, mis tingimustel hiljem tegelik vara haldamine toimub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seega on investori kaitse MiFID I direktiiviga piisavalt tagatud, sest portfellihalduse äriühing, kes pakub investorile korralduste täitmist (nüüd küll juba) seoses konkreetsete finantsinstrumentidega, võtab oma õiguslikule seisundile omase vastutuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>M.Z. Khorassani puhul (kellele pealegi ei saanud olla teadmata, et ta investeeris finantsasutuste kaudu, mis ei ole asutatud Saksamaal) võib Liechtensteini äriühingute vastu nõude esitada vastavalt tema portfellihalduslepingus sisalduvatele kohtualluvuse tingimusele. Kui selleks on Liechtenstein, siis on tema kui kliendi õiguslik kaitse tagatud, arvestades et MiFID I direktiiv on kohaldatav Euroopa Majanduspiirkonnas, kuhu Liechtenstein kuulub, ilma et seda peetaks nimetatud direktiivi tähenduses kolmandaks riigiks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>MiFID II direktiiv (artiklid 39–42) ja MiFIR määrus (artiklid 46–49), millega MiFID I direktiiv alates <DATE ISO="20180103">3. jaanuarist 2018</DATE> asendatakse, näevad ette registreerimissüsteemi kolmandate riikide ettevõtjate jaoks, kes soovivad pakkuda oma finantsteenuseid liidus, ilma et neil oleks vaja asutada esindust, tingimusel et komisjon peab nende päritoluriigi järelevalvekorda ELi omaga võrdväärseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="173" PAGE.FIRST="84" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 173, lk 84</REF.DOC.OJ>) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="173" PAGE.FIRST="349" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 173, lk 349</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kuna kliendil on võimalik esitada portfellihalduse äriühingu vastu hagi, ei näe ma vajadust laiendada MiFID I direktiivi süsteemi isikule, kes üksnes vahendas portfellihalduslepingu sõlmimist. Eesmärk tagada investori huvide kaitse, kui need huvid on juba nõuetekohaselt kaitstud selle direktiivi teiste sätetega, ei nõua – rõhutan – vaidlusaluste õigusnormide õiguslikust seisukohast väga forsseeritud tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb teha täiendav täpsustus kooskõlas Poola valitsuse seisukohtadega. Eelotsusetaotluses esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas K. Pflanz oli või ei olnud nende kahe Liechtensteini investeerimisühinguga seotud vahendaja, mis tuleb välja selgitada liikmesriigi kohtutel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Selle kohta kohtuistungil esitatud küsimuse peale väitis Saksamaa valitsus, et tal puudub täiendav teave faktiliste asjaolude kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kui ta on seotud vahendaja, siis oleks vaja arvesse võtta MiFID I direktiivi artiklit 23, milles on kehtestatud hulk kohustusi ja kontrolle, mida finantsettevõtjad, kes määravad seotud vahendajad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>investeerimisühingu teenuste edendamiseks, müügiedendustegevuseks või korralduste vastuvõtmiseks klientidelt või potentsiaalsetelt klientidelt ja nende edastamiseks, finantsinstrumentide müümiseks ning nende finantsinstrumentidega ja kõnealuse investeerimisühingu pakutavate teenustega seotud nõustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Sel juhul, kuna vahendamine portfellihalduslepingu sõlmimiseks oleks üks tegevustest, mida seotud vahendaja võib teda määranud ettevõtja kasuks teha, peaks see vahendaja samuti täitma MiFID I direktiivi artiklis 19 sätestatud teenuste osutamise tegevusjuhiseid. Eelkõige on selle lõikes 1 sätestatud kohustus, et seotud vahendaja tegutseb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega, ja järgib eelkõige lõigetes 2–8 sätestatud põhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>. Kordan, et on eelotsusetaotluse esitanud kohtu (või vajaduse korral madalama astme kohtute) ülesanne kindlaks määrata, kas need õigusnormid võivad olla põhikohtuasjas kohaldatavad, ja teha nendest asjakohased õiguslikud järeldused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Eespool esitatut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Vahendamine portfellihalduslepingu sõlmimisel niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas ei ole investeerimisteenus Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta artikli 4 lõike 1 punkti 2 esimese lause tähenduses koostoimes I lisa A jao punktiga 1.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>