<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-03-202603C112202404770-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0477-24-202508450-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="17/04/2026 16:11:00" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="iIY7G08wQkoZKHf32XN/ueBlwHV6tmWgXM+I+XGYtz7AlfuWlBLUZkfMtpq82z24FpxbR6/6JnHkZ7L6ThRWH0bD4ZwnDvBlulI+jHnHWym1qPmWvHTltBj6MFYzAmSv27uU5k2jq46y1GHObzlU03ZhJKqAWTPwxhLooeTm9Bg=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="raidere" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0477" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="raidere" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 24-09-25 09:26:05" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="7093f4a30b494e2e9168234f6d78887f" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0477" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Norkuse ettepanek – Kohtuasi C‑477/24</div>
      <div id="rId21" style="default">Deldwyn</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      RIMVYDAS NORKUS
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 25. septembril 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑477/24 [Deldwyn] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Minister for Justice
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      I.T.
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (Iirimaa))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      (Eelotsusetaotlus – Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38/EÜ – Tuletatud elamisõigus – Liidu kodaniku pereliikmete elamisõigus – Liidu kodaniku ja kolmanda riigi kodaniku abielu – Kolmanda riigi kodaniku elamisõiguse säilitamine abielulahutuse korral – Liidu kodanik, kes ei ole abielulahutuse ajal enam majanduslikult aktiivne – Artikli 7 lõike 3 punkt b – Ajavahemiku „üle ühe aasta“ arvutamine – Ühe pideva perioodi nõue või võimalus liita töötamisperioode mitme aasta jooksul – Mõiste „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“ – Õigus tutvuda toimikuga, milles kirjeldatakse liidu kodaniku töötamise või sotsiaalhoolekandega seotud andmeid)
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev eelotsusetaotlus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">2</a>
</span>) on esitatud kohtuvaidluses, mille pooled on Minister for Justice (justiitsminister, Iirimaa) (edaspidi „minister“) ja I. T. (edaspidi „taotleja“), kes on EMP-välise riigi kodanik ja liidu kodaniku endine abikaasa, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">3</a>
</span>) ning mis puudutab ministri keeldumist lubada taotlejal säilitada elamisluba, mis oleks võimaldanud tal jääda tähtajatult Iirimaale. Taotlejat teavitati muu hulgas sellest, et tema elamisõigus sõltub sellest, kas tema endine abikaasa jätkab Iirimaal EL lepingust tulenevate õiguste kasutamist, ning et taotleja ei olnud abielulahutuse menetluse algatamise ajaks esitanud tõendeid oma endise abikaasa tegutsemise (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">4</a>
</span>) kohta selles liikmesriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib eelotsusetaotluses teada, kas direktiivi 2004/38/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">5</a>
</span>) artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud mõiste „ühe aasta“ nõuab, et kõnealune aasta oleks üks katkematu ajavahemik või kas lühemaid, mitme aasta peale jagunevaid töötamisperioode võib liita, nii et need moodustavad üheaastase ajavahemiku. Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas asjaolu, et taotleja endine abikaasa sai Iirimaal tööotsija toetust, tähendab, et ta oli selle sätte kohaselt „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“. Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ja kui jah, siis millistel tingimustel on minister kohustatud võimaldama taotlejal tutvuda toimikuga, millele tugineti tema alalise elamisloa taotluse rahuldamata jätmisel ja milles on muu hulgas märgitud tema endise abikaasa töötamise või sotsiaalhoolekandega seotud andmed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artiklis 7 „Üle kolmekuuline elamisõigus“ on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-3">
      „1. Kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud, kui:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-18" title="page-3">
      a) nad tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatena või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-19" title="page-3">
      b) neil on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi ja neil on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-20" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-3">
      2. Lõikes 1 ettenähtud elamisõigus laieneb ka pereliikmetele, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, kuid kes on liidu kodanikuga vastuvõtvas liikmesriigis kaasas või ühinevad temaga, kui kõnealune liidu kodanik vastab lõike 1 punktides a, b või c nimetatud tingimustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-3">
      3. Lõike 1 punkti a kohaldamisel säilitab liidu kodanik, kes ei ole enam töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse, kui ta:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-23" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-24" title="page-3">
      b) on võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel pärast seda, kui ta on töötanud üle ühe aasta, ja on registreeritud asjaomases tööhõiveametis tööotsijaks;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-25" title="page-3">
      c) on võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel pärast seda, kui ta on lõpetanud alla aastase tähtajalise töölepingu või jäänud töötuks endast sõltumatutel põhjustel esimese kaheteistkümne kuu jooksul, ja on tööotsijana registreeritud asjaomases tööhõiveametis. Sellisel juhul säilitatakse töötaja staatus vähemalt kuueks kuuks;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-26" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 13 „Pereliikmete elamisõiguse säilitamine abielulahutuse, abielu kehtetuks tunnistamise või registreeritud kooselu lõpetamise korral“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-3">
      „[…]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-3">
      2. Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, ei kaota liidu kodaniku pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, abielulahutuse[…] korral […] elamisõigust, kui:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-30" title="page-3">
      a) enne abielulahutuse […] algatamist on abielu […] kestnud vähemalt kolm aastat, sealhulgas üks aasta vastuvõtvas liikmesriigis, või
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-3">
      Enne alalise elamisõiguse saamist on asjaomaste isikute elamisõiguse tingimuseks nõue, mille kohaselt nad peavad suutma tõendada, et nad on töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad või et neil on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, ja et neil on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus või et nad on nendele tingimustele vastava isiku pereliikmed, kusjuures pere on loodud vastuvõtvas liikmesriigis. „Piisavad vahendid“ on määratletud artikli 8 lõikes 4.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-3">
      Need pereliikmed säilitavad oma elamisõiguse üksnes isiklikel alustel.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 14 „Elamisõiguse säilitamine“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-3">
      „[…]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-3">
      2. Liidu kodanikel ja nende pereliikmetel on artiklites 7, 12 ja 13 sätestatud elamisõigus, kuni nad vastavad kõnealustes artiklites sätestatud tingimustele.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-3">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Iirimaa õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2004/38 võeti Iiri õigusesse üle 2015. aasta määrusega Euroopa Ühenduste (isikute liikumisvabaduse) kohta (European Communities (Free Movement of Persons) Regulations 2015, S.I. No. 548/2015) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">6</a>
</span>) (edaspidi „2015. aasta määrus“). Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole 2015. aasta määruse artikli 6 lõike 3 punkti c ja direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 vahel sisulist erinevust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotleja on EMP-välise riigi kodanik. Ta sisenes Iirimaale üliõpilasviisa alusel 2002. aasta oktoobris. Taotleja abiellus 2009. aasta juulis Iirimaal liidu kodanikuga ning taotles seal elamisluba vastavalt direktiivile 2004/38 ja 2015. aasta määrusele, tuginedes sellele, et ta on liidu kodaniku abikaasa. See taotlus jäeti 2010. aasta veebruaris rahuldamata. Taotleja esitas 17. juulil 2011 uue taotluse, mis jäeti 9. veebruaril 2012 rahuldamata. Mõlemal juhul oli keeldumise põhjus see, et liidu kodaniku tööandjale tehtud järelepärimistest (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">7</a>
</span>) ilmnes, et taotluse hindamise ajal (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">8</a>
</span>) ei töötanud liidu kodanik enam taotluses nimetatud tööandja juures. Märtsis 2013 esitas taotleja kolmanda taotluse Iirimaal elamisloa saamiseks. Sel korral anti elamisluba viieks aastaks kuni 2018. aasta septembrini. Taotleja ja tema abikaasa algatasid 2014. aasta juunis ja seega pärast nimetatud loa andmist abielulahutuse menetluse. Abielu lahutamise otsus tehti 2014. aasta juulis liidu kodaniku päritoluriigis. Selleks ajaks oli abielu kestnud viis aastat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotleja luba elada Iirimaal ei tunnistatud pärast abielu lahutamist kehtetuks ja ta jätkas seal töötamist. Tema endine abikaasa elas jätkuvalt Iirimaal (kuid võimalike äraolekuperioodidega edasi-tagasi reiside ajal oma päritoluriiki).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2018. aasta augustis taotles taotleja elamisloa säilitamist oma individuaalse õiguse alusel, tuginedes 2015. aasta määruse artikli 10 lõikele 2, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">9</a>
</span>) milles on sätestatud elamisõiguse säilimine abielu lahutamise korral teatavatel asjaoludel, kui abielu on kestnud vähemalt kolm aastat ja neist vähemalt ühe aasta on abikaasad elanud Iirimaal. Taotlus jäeti 2019. aasta oktoobris rahuldamata põhjendusel, et taotleja ei olnud esitanud tõendeid oma endise abikaasa töötamise kohta Iirimaal või piisavate vahendite olemasolu kohta abielulahutuse menetluse algatamise ajal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotleja palus 17. oktoobril 2019 keeldumisotsuse uuesti läbi vaadata ja ärakirja Department of Employment Affairs and Social Protectionilt (töö- ja sotsiaalkaitseministeerium, edaspidi „DEASP“) saadud teabest. Taotleja märkis, et tema ja tema endise abikaasa suhe oli lõppenud, kuid taotleja advokaadid kirjutasid endisele abikaasale ja palusid tal esitada andmeid oma tegevuse kohta Iirimaal ministri nimetatud ajavahemikel ja aidata kinnitada veendumust, et vähemalt osa selle perioodi jooksul oli ta hõlmatud sotsiaalkindlustusega. Taotleja viitas sellele, et ilma oma endise abikaasa abi ja koostööta ei ole tal kuidagi võimalik tõendada oma veendumust, et tema endine abikaasa oli kõnealusel perioodil hõlmatud sotsiaalkindlustusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minister tegi 22. novembril 2021 lõpliku otsuse, millega jättis keeldumisotsuse muutmata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">11</a>
</span>) Selle otsuse aluseks oli see, et toimikus puudus teave selle kohta, millistel asjaoludel liidu kodanik töölt lahkus, st kas see toimus vabatahtlikult või mitte. Lisaks ei viidanud miski toimikus sellele, et enne DEASP‑s arvele võtmist oli [liidu kodanik] töötanud üle ühe aasta või et ta oli töötanud aastast lühemaks perioodiks sõlmitud tähtajalise lepingu alusel. Ministri seisukoht põhines sellel, et liidu kodanik töötas 2013. aastal 37 nädalat ja 2014. aastal kaks nädalat. Keeldumisotsuse kohaselt „2014. aastal, mil abielu lahutamise menetlus algatati ja viidi lõpule, ei teostanud liidu kodanik liidu aluslepingutest tulenevaid õigusi temast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämise kaudu[,] sest tema töötuse perioodile ei eelnenud 12 kuu pikkust töötamist.“ Lõplikus otsuses märgiti ka seda, et liidu kodanik sai tõepoolest 2014. aastal sotsiaalhüvitisi, kuid DEASP otsus ei ole ministrile siduv ning liidu kodanikule sotsiaalhüvitiste maksmise jätkamine ei ole ministri poolt liidu aluslepingutest tulenevate õiguste küsimuse lahendamisel määrava tähtsusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei nähtu ministri otsusest, et oleks kaalutud küsimust, kas liidu kodanik võis olla töötanud rohkem kui ühe aasta jooksul Iirimaal elamise ajal enne 2013. aasta septembrit, mil ta sai esimest korda tööotsija toetust. Neid varasemaid töötamise perioode ei võetud arvesse selle üle otsustamisel, kas liidu kodanik teostas abielu lahutamise menetluse algatamise kuupäeval Iirimaal liidu aluslepingutest tulenevaid õigusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotleja vaidlustas ministri otsuse High Courtis (kõrge kohus, Iirimaa). High Court tühistas 1. veebruari 2023. aasta otsusega vaidlusaluse otsuse. Nimetatud kohus märkis, et minister keskendus liidu kodaniku tööhõiveolukorrale ajavahemikul, mis eelnes vahetult tema tööotsija toetuse taotlusele ja abielulahutuse menetluse algatamisele eelnenud 12 kuu pikkusele ajavahemikule. Minister ei võtnud aga arvesse liidu kodaniku töötaja või elaniku staatust aastatel 2009–2012, hoolimata sellest, et taotleja sellele tugines. High Court (kõrge kohus) leidis, et ei direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkt b ega 2015. aasta määruse artikli 6 lõike 3 punkti c alapunkt ii ei sea töötaja staatuse säilimise tingimuseks asjaolu, et liidu töötaja tõendab, et 12‑kuuline töötamine leidis aset pidevalt ja vahetult enne seda, kui ta registreeris end töötuna endast sõltumatutel põhjustel, et säilitada elamisõigus direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 alusel. Lisaks leidis High Court (kõrge kohus), et see, et taotlejale ei avaldatud andmeid tema endise abikaasa 2009., 2010., 2011. ja 2012. aasta kindlustusmaksete kohta mingil redigeeritud või asjakohasel kujul, kui need sisaldusid DEASP‑lt saadud ja ministrile kättesaadavas teabes, või see, et neid ei käsitletud läbipaistvalt otsustusprotsessis, kahjustas menetluse õiglust olukorras, kus ministrile oli teada, et taotleja väitis, et tema endine abikaasa töötas neil aastatel ja oli esitanud selle kohta mõned tõendid, kuid tal puudus juurdepääs täiendavale teabele, kuna endine abikaasa ei teinud koostööd.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minister esitas High Courti (kõrge kohus) otsuse peale apellatsioonkaebuse Court of Appeali (apellatsioonikohus). Leides, et apellatsioonkaebuse lahendamiseks on vaja tõlgendada liidu õigust, peatas Court of Appeal (apellatsioonikohus) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-3">
      „1.a) Kas [direktiivi 2004/38] […] artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud väljend „ühe aasta“ tähendab või eeldab seda, et tegemist on üheainsa katkematu ajavahemikuga?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-50" title="page-3">
      1.b) Kui vastus küsimusele a on eitav, siis kas asjaolu tõttu, et kõnealuse üheaastase ajavahemiku moodustavad töötamise ajavahemikud võivad olla kogunenud või kokku liidetud nelja või viie aasta jooksul, jääb liidu kodanik [direktiivi 2004/38] artikli 7 lõike 3 punkti b kohaldamisalast välja?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-3">
      2. Kas asjaolu, et liidu kodanik on saanud Iirimaa [DEASP‑lt] tööotsija toetust, tähendab, et ta on „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“ [direktiivi 2004/38] artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-3">
      3. Kas harta artiklit 41 kajastav liidu õiguse üldpõhimõte või – teise võimalusena – kas [direktiiv 2004/38], tõlgendatuna […] seda üldpõhimõtet arvestades, kohustab [ministrit] esitama taotlejale oma toimiku (vajaduse korral asjakohaselt puhastatud kujul):
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-53" title="page-3">
      a) enne seda, kui vastavalt [direktiivi 2004/38] artiklile 14 tehakse otsus elamisõiguse/elamisloa säilimise kohta seoses direktiivi artikliga 13 ja/või artikli 7 lõikega 3; ja/või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-54" title="page-3">
      b) siis, kui taotleja soovib selle otsuse kohtus vaidlustada?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjalikud seisukohad esitasid taotleja, Saksamaa valitsus, Iirimaa ja Euroopa Komisjon. Käesolevas ettepanekus analüüsin vastavalt Euroopa Kohtu palvele Court of Appeali (apellatsioonikohus) esimest ja teist küsimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 eesmärk (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">12</a>
</span>) on hõlbustada liidu kodanikele ELTL artikli 21 lõikega 1 vahetult antud põhiõiguse liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil kasutamist ning seda õigust tugevdada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">13</a>
</span>) Sellega seoses annab direktiiv 2004/38 igale kolmanda riigi kodanikule, kes on liidu kodaniku pereliige selle direktiivi artikli 2 lõike 2 tähenduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">14</a>
</span>) ja kes on liidu kodanikuga kaasas või ühineb temaga liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">15</a>
</span>) õiguse siseneda vastuvõtvasse liikmesriiki ja seal elada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">16</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artiklis 7 on sätestatud tingimused, mille kohaselt on liidu kodanikul ja tema pereliikmetel õigus elada vastuvõtvas liikmesriigis kauem kui kolm kuud (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">17</a>
</span>) ja kellel seega ei ole veel alalist elamisõigust vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikele 1. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">18</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punktis a on ette nähtud, et kõikidel liidu kodanikel on selline elamisõigus, kui nad tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatena. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">19</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on liidu kodanikel õigus elada vastuvõtvas liikmesriigis, ilma et nad oleksid majanduslikult aktiivsed, tingimusel et neil on enda ja oma pere jaoks selles liikmesriigis üldine ravikindlustus ja piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">20</a>
</span>) Artikli 7 lõike 1 punktis c on teatud tingimustel sätestatud ka üliõpilaste elamisõigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 2 annab liidu kodaniku pereliikmetele, kes on kolmanda riigi kodanikud ja kes on liidu kodanikuga vastuvõtvas liikmesriigis kaasas või ühinevad temaga, elamisõiguse selles liikmesriigis, tingimusel et liidu kodanik vastab muu hulgas direktiivi artikli 7 lõike 1 punktides a, b või c nimetatud tingimustele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">21</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 14 lõike 2 kohaselt säilitatakse liidu kodaniku pereliikmete õigus elada vastuvõtva liikmesriigi territooriumil muu hulgas selle direktiivi artikli 7 lõike 2 alusel üksnes juhul, kui liidu kodanik (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">22</a>
</span>) vastab selles sättes ette nähtud tingimustele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">23</a>
</span>) Sellega seoses on Euroopa Kohus rõhutanud, et direktiiviga 2004/38, sealhulgas selle artikliga 7 pereliikmetele antud õigused ei ole autonoomsed õigused, vaid tuletatud õigused, mille nad on saanud tulenevalt sellest, et liidu kodanik kasutas tal olevat elamisvabadust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">24</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 3 on ette nähtud, et artikli 7 lõike 1 punkti a kohaldamisel säilitab liidu kodanik, kes ei ole enam töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja vastuvõtvas liikmesriigis, siiski teatud tingimustel töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">25</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 3 kehtestab selle staatuse säilitamise tingimuste osas astmestiku, võttes arvesse esiteks põhjust, miks liidu kodanik ei saa töötada, ja teiseks tema vastuvõtvas liikmesriigis töötamise esialgset kestust. Selles osas on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse säilitamise tingimused erinevad sõltuvalt sellest, kas esialgne töötamisperiood on ühest aastast pikem või lühem. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">26</a>
</span>) Seega, liidu kodanik, kes tegutses vastuvõtvas liikmesriigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, säilitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse ajaliste piiranguteta, kui ta i) ei saa haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töötada; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">27</a>
</span>) ii) on enne temast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämist tegutsenud vastuvõtvas liikmesriigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana üle ühe aasta; (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">28</a>
</span>) või iii) osaleb tööalasel koolitusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti c kohaselt säilitab liidu kodanik, kes tegutses enne endast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämist vastuvõtvas liikmesriigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana alla aastase ajavahemiku jooksul, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse ainult ajavahemikuks, mille võib kindlaks määrata see liikmesriik tingimusel, et see kestab vähemalt kuus kuud. Kohtuotsuses Tarola otsustas Euroopa Kohus, et liidu kodanik säilitab selle staatuse pärast seda, kui ta on enne endast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämist töötanud vastuvõtvas liikmesriigis kaks nädalat. Euroopa Kohus rõhutas, et põhjused, miks liidu kodanik on direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">30</a>
</span>) ja artikli 7 lõike 3 punkti c (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">31</a>
</span>) kohaselt töötu, peavad olema temast sõltumatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades asjaolu, et liidu kodaniku pereliikmetel, kes on kolmanda riigi kodanikud, ei ole direktiivi 2004/38 artikli 7 alusel iseseisvat elamisõigust, vaid üksnes liidu kodaniku liikumisvabaduse kasutamisest tuletatud õigused, on direktiiviga 2004/38 kehtestatud õiguslikud tagatised, et kaitsta teatud juhtudel liidu kodaniku pereliikmeid. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">32</a>
</span>) Sellega seoses tagab direktiivi 2004/38 artikli 13 lõike 2 punkt a, et abielulahutuse korral võib liidu kodaniku abikaasa, kes on kolmanda riigi kodanik, säilitada oma elamisõiguse vastuvõtvas liikmesriigis pigem isiklikul kui tuletatud alusel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">33</a>
</span>) See isiklik õigus sõltub tingimusest, mille kohaselt peab abielu enne abielulahutuse menetluse algatamist olema kestnud vähemalt kolm aastat, sealhulgas ühe aasta vastuvõtvas liikmesriigis. Eelotsusetaotluses esitatud faktilistest asjaoludest näib ilmnevat, et taotleja vastab nendele tingimustele. Lisaks sellele peab asjasse puutuv isik enne alalise elamisõiguse saamist täitma direktiivi 2004/38 artikli 13 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimused, see tähendab, et puudutatud isikul tuleb tõendada, et ta on töötaja või et tal on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata oma elamisperioodi ajal vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi, ja et tal on vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus või et ta on nendele tingimustele vastava isiku pereliige, kusjuures pere on loodud vastuvõtvas liikmesriigis. Euroopa Kohus märkis, et need tingimused vastavad direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punktides a, b ja d toodud tingimustele, mille liidu kodanikud ise peavad täitma, et saada üle kolmekuuline ajutine elamisõigus vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">34</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega peab taotleja tõendama, kas tal oli abielulahutuse menetluse algatamise ajal Iirimaal elamise õigus. Arvestades, et taotleja tugineb oma liidu kodanikust endise abikaasa elamisõigusele, sõltub tema õigus sellest, kas tema abikaasal oli sellel hetkel selline õigus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">35</a>
</span>) Just need tingimused on põhikohtuasja keskmes. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">36</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige direktiivi 2004/38 põhjendusest 10 nähtub, et selle direktiivi artiklis 7 sätestatud tingimuste eesmärk on muu hulgas vältida liidu kodaniku ja tema pereliikmete muutumist põhjendamatuks koormaks vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemile. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">37</a>
</span>) See oht võib tekkida, sest direktiivi 2004/38 artikli 24 lõike 1 kohaselt võib liidu kodanik nõuda võrdset kohtlemist vastuvõtva liikmesriigi kodanikega aluslepingu kohaldamisalas, juhul kui tema elamine vastuvõtva liikmesriigi territooriumil vastab direktiivi 2004/38 tingimustele. Seda õigust saavad kasutada ka pereliikmed, kes ei ole liikmesriigi kodanikud ja kellel on seal elamisõigus. Kui direktiivi 2004/38 artikli 24 lõikes 2 ette nähtud erandist ei tulene teisiti, võib liidu kodanik seega nõuda direktiivi 2004/38 artikli 24 lõike 1 alusel vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdset juurdepääsu sotsiaalabile, kui tema elamine selle liikmesriigi territooriumil vastab direktiivi 2004/38 tingimustele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">38</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega, mis jaguneb kaheks osaks, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">39</a>
</span>) soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud väljend „üle ühe aasta“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">40</a>
</span>) viitab ühele katkematule majandusliku aktiivsuse perioodile või võib see viidata sellele, et nelja või viie aasta jooksul liidetakse sellise tegevuse eraldiseisvad ajavahemikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotleja leiab, et ei ole põhjust eeldada, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud väljend „üle ühe aasta“ viitab ühele katkematule ajavahemikule. See võib viidata „alla aasta pikkustele ajavahemikele […], mis on liidetud.“ Iirimaa ja Saksamaa valitsus leiavad, et see väljend viitab ühele katkematule üheaastasele ajavahemikule. Komisjoni lähenemisviis on nüansirikkam. Ta leiab, et selle väljendiga peetakse põhimõtteliselt silmas majandusliku aktiivsuse ajavahemikku, mida iseloomustab teatud seotuse aste vastuvõtva liikmesriigi majandusega, mis eeldab majandusliku aktiivsuse minimaalset järjepidevust selles riigis. Lisaks hõlmab see ELi töötaja olulist panust vastuvõtva liikmesriigi eelarvesse maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kaudu. Järjepidevuse nõue ei saa välistada kahte või enamat tegelikku ja tulemuslikku töötamise ajavahemikku vastuvõtvas liikmesriigis, mis kestavad kokku kauem kui üks aasta, põhjendusel, et need tulenevad järjestikustest töölepingutest eri tööandjatega, sealhulgas juhul, kui nende töötamise ajavahemike vahel esineb katkestusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb rõhutada, et direktiivis 2004/38 ei ole määratletud, mida tuleb mõista artikli 7 lõike 3 punktis b (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">41</a>
</span>) kasutatud väljendi „üle ühe aasta“ all. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">42</a>
</span>) Lisaks ei võimalda üksnes selle väljendi eri keeleversioonide (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">43</a>
</span>) grammatiline tõlgendamine üheselt kindlaks teha, kas see viitab ühele järjepidevale või katkematule ajavahemikule, mis on pikem kui üks aasta, või üle üheaastasele ajavahemikule, mille puhul liidetakse kaks või enam eraldi ajavahemikku, millest igaüks on lühem kui üks aasta. Sellist ebaselgust võib võrrelda muude isikute vaba liikumist ja elamist käsitlevate liidu õigusaktidega, milles liidu seadusandja on sõnaselgelt viidanud kindlaksmääratud katkematule ajavahemikule või järjepidevale ajavahemikule. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">44</a>
</span>) Veelgi märkimisväärsem võib olla asjaolu, et direktiivi 2004/38 artiklites 16 ja 17 on alalise elamisõiguse kontekstis viidatud vastuvõtvas liikmesriigis pidevalt elamise perioodidele. Näiteks direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et „liidu kodanikud, kes on elanud vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt viis järjestikust aastat, saavad seal alalise elamisõiguse.“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">45</a>
</span>) Selle sätte range ja ühemõttelise sõnastuse leevendamiseks on direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikes 3 ette nähtud, et teatud juhtudel ei mõjuta elamisperioodi pidevust näiteks „ajutine eemalviibimine, mis ei ületa kuut kuud aastas“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">46</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi Iirimaa väidetele ei leia ma, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b sõnastus „on esmapilgul selge“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">47</a>
</span>) Seega ei tule sellele küsimusele vastamiseks võtta arvesse mitte ainult sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ja määruse, millesse see säte kuulub, üldist ülesehitust ning sellega taotletavad eesmärke. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">48</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses konteksti ja üldise ülesehitusega tuleb kõigepealt tõdeda, et asjaolu, et direktiivi 2004/38 artikli 16 lõige 1 viitab sõnaselgelt pidevale ajavahemikule, samas kui direktiivi artikli 7 lõike 3 punkt b seda ei tee, näib viitavat sellele, et viimati nimetatud säte sellist järjepidevust ei nõua. Küll aga asuvad asjasse puutuvad sätted direktiivi 2004/38 eri peatükkides, milles tehakse selge vahe elamisõiguse (III peatükk) ja alalise elamisõiguse (IV peatükk) ning nende eri õiguste kasutamise tingimuste vahel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-50" href="#t-50">49</a>
</span>) Ma ei pea seega määravaks asjaolu, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b puudub sõnaselge järjepidevuse nõue.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb arvesse võtta direktiivi 2004/38 III peatüki sätteid elamisõiguse kohta, eelkõige selle artiklit 7, ning nende õigusnormidega taotletavaid eesmärke.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 3, mis reguleerib olukordi, kus liidu kodanik, kes ajutiselt ei ole töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, säilitab töötaja seisundi ning sellele vastava elamisõiguse nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 1 alusel (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-51" href="#t-51">50</a>
</span>) põhineb eeldusel, et kõnealune kodanik on valmis ja võimeline mõistliku aja jooksul vastuvõtva liikmesriigi tööturule naasma. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-52" href="#t-52">51</a>
</span>) Sellega luuakse õiglane tasakaal töötajate vaba liikumise tagamise (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-53" href="#t-53">52</a>
</span>) ja vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemide ülemäärase koormamise ärahoidmise vahel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-54" href="#t-54">53</a>
</span>) Nende konkureerivate õiguspäraste huvide kaalumine ja ühitamine direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 3 ning liidu seadusandja poolt selles ette nähtud hoolikas astmestik kajastab (osaliselt) proportsionaalsuse põhimõtet, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-55" href="#t-55">54</a>
</span>) mis on sätestatud ELL artikli 5 lõikes 4. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-56" href="#t-56">55</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu juba märgitud, võib direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikega 3 antud kaitse, eelkõige selle kaitse kestus olla erinev, sõltudes muu hulgas vastuvõtvas liikmesriigis tegevuse lõpetamise põhjustest ja algse tegevuse kestusest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-57" href="#t-57">56</a>
</span>) Seega, kuigi võib tõmmata selge paralleeli direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b ja artikli 7 lõike 3 punkti c vahel, mis mõlemad viitavad „nõuetekohaselt arvele võtmisele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“, mille jooksul asjaomane isik „on registreeritud tööotsijaks“, erinevad need sätted oluliselt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse säilitamise kestuse osas sõltuvalt sellest, kas tema vastuvõtvas liikmesriigis töötamise esialgne kestus on pikem või lühem kui üks aasta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-58" href="#t-58">57</a>
</span>) Arvestades seda, et nii direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkt b kui ka artikli 7 lõike 3 punkt c põhinevad asjaolul, et liidu kodaniku tegevus katkes temast sõltumatult (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-59" href="#t-59">58</a>
</span>) ja et ta naaseb mõistliku aja jooksul vastuvõtva riigi tööturule, on selge, nagu rõhutasid ka Saksamaa valitsus, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-60" href="#t-60">59</a>
</span>) Iirimaa (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-61" href="#t-61">60</a>
</span>) ja komisjon, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-62" href="#t-62">61</a>
</span>) et kui mõiste „üle ühe aasta“ kohaldamisalasse hõlmatakse pikema aja jooksul kokku liidetud lühikesed, hajutatud või juhuslikud majandusliku aktiivsuse perioodid (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-63" href="#t-63">62</a>
</span>), võib see praktikas kahjustada nende sätete vahelist erinevust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-64" href="#t-64">63</a>
</span>) ja liidu seadusandja poolt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 eri lõigetes hoolikalt välja töötatud astmestikku, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-65" href="#t-65">64</a>
</span>) kahjustades nii selle sättega loodud õiglast tasakaalu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-66" href="#t-66">65</a>
</span>) Sellega seoses leian, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b alusel antav tõhusam kaitse – mis võib olla määramata ajaks (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-67" href="#t-67">66</a>
</span>) – nõuab vastavat panust vastuvõtva liikmesriigi majandusse (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-68" href="#t-68">67</a>
</span>) ja seost selle majandusega, mis on nii püsiv kui ka kestev, võrreldes selle direktiivi artikli 7 lõike 3 punktis c ette nähtud väiksema kaitsega, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-69" href="#t-69">68</a>
</span>) kus viimati nimetatud sättega antud kaitse saamiseks piisab majandustegevusest, mille kestus on näiteks kaks nädalat. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-70" href="#t-70">69</a>
</span>) Kuna kohtuotsuse Tarola põhjal on direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis c sätestatud ajaline künnis madal, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-71" href="#t-71">70</a>
</span>) ei teki selles kontekstis pidevuse küsimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses võib direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b ja artikli 7 lõike 3 punkti c vahelise eristuse hägustamine põhjendamatult koormata vastuvõtvate liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme. Lisaks oleks selle koormuse täielik mõju ettenägematu, kuna vastuvõtvas liikmesriigis paljudele aastatele jagunenud töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, mis vahelduvad vastuvõtvas liikmesriigis tööturult eemaloleku perioodidega, võidakse arvesse võtta ja need võivad tuua kaasa töötaja staatuse ja sellega kaasnevate õiguste säilimise määramata ajaks. Seetõttu leian, et väljend „üle ühe aasta“ ei viita üksnes asjasse puutuva majandusliku aktiivsuse minimaalsele kestusele, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-72" href="#t-72">71</a>
</span>) vaid põhimõtteliselt ka selle tegevuse järjepidevusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b kohaselt töötaja staatuse säilitamiseks vajalik üle ühe aasta kestev pidev ajavahemik üldjuhul tasakaalustab tuvastatud konkureerivad õigused, huvid ja põhimõtted ning saavutatava õiglase tasakaalu piisavalt ja õiglaselt, leian ma, et tuleb uurida ka seda, kas teatud piiratud tegevusetusperioodid ei peaks seda järjepidevust mõjutama. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-73" href="#t-73">72</a>
</span>) Selline analüüs on vajalik, et tagada ELL artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte täielik järgimine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb rõhutada, nagu märgib komisjon, et kuigi direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 3 viitab nii töötamisele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, võib viimane oma olemuselt hõlmata mitut tööülesannet, mille vahel on katkestused. Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b tõlgendamine nii, et see nõuab ilma eranditeta ühte pidevat tööperioodi, muudaks liidu kodanikel sellele sättele tuginemise keeruliseks ja oleks vastuolus selle sätte kavandatud esemelise reguleerimisalaga. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-74" href="#t-74">73</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab tööturult vabatahtlikku eemalviibimist, siis oleks liiga formalistlik ja karm, kui liidu kodanik, kes on vastuvõtvas liikmesriigis töötanud katkematult kümme kuud, lahkub vabatahtlikult töölt, näiteks perekondliku hädaolukorra või muu olukorra tõttu, ning tööturule naasmisel algaks aeg automaatselt uuesti nullist. Sellisel juhul ei saaks isik, kes on enne endast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämist töötanud 10 kuud ja pärast kahekuulist katkestust veel 10 kuud, direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktiga b tagatud kaitset. Kui kohaldada üle aasta kestva ja katkematu ajavahemiku nõuet automaatselt ja piiranguteta, ei arvestaks see näiteks asjaoluga, et kuigi liidu kodanik on vastuvõtvas liikmesriigis tööle asunud, võivad tal säilida perekondlikud ja muud kohustused (mujal), mis nõuavad tema füüsilist kohalolekut. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-75" href="#t-75">74</a>
</span>) Selliseid ülesandeid ja kohustusi ei pruugi olla võimalik täita töötaja esimese tööaasta jooksul vastuvõtvas liikmesriigis võetava iga-aastase puhkuse ajal (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-76" href="#t-76">75</a>
</span>) või distantsilt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-77" href="#t-77">76</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tunnistas Euroopa Kohus juba 1988. aastal, et „järjepidev karjäär on varasemast vähem tavaline“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-78" href="#t-78">77</a>
</span>) Lisaks on teada, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-79" href="#t-79">78</a>
</span>) et töötajad võivad ühelt tegevuselt teisele üleminekul otsustada lühiajaliselt töötamisest loobuda. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-80" href="#t-80">79</a>
</span>) Juhul kui direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b sätestatud muud tingimused on täidetud, oleks tarbetult karm jätta sellised töötajad automaatselt direktiivi kohaldamisalast välja, kui nad on töötanud kokku rohkem kui ühe aasta, mille jooksul on toimunud piiratud kestusega lühikesed pausid või katkestused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kuigi direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud väljend „üle ühe aasta“ viitab põhimõtteliselt ühele üle aasta kestvale pidevale ajavahemikule, siis arvestades seda, et mõistet „töötaja“ – ja sellest tulenevalt ka tingimusi, mille alusel seda staatust saab säilitada –, ei tohi tõlgendada kitsalt, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-81" href="#t-81">80</a>
</span>) ei tohiks see järjepidevus katkeda lühikeste tööturult eemalviibimiste korral, mis on mõistliku pikkusega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-82" href="#t-82">81</a>
</span>) ja ei ületa vabatahtlike katkestuste korral kokku kahte kuud, või endast sõltumatu töötuse korral kuut kuud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-83" href="#t-83">82</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oluline on, et kahekuuline tööturult vabatahtliku eemalviibimise periood on võrreldes direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b sätestatud üle üheaastase perioodiga lühike või proportsionaalne. See järgib analoogia alusel direktiivi 2004/38 artikli 16 lõike 3 mõtet või loogikat. Direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikes 3 on muu hulgas ette nähtud, et teatud juhtudel ei katkesta kokku 6–12 järjestikust kuud kestev eemalviibimine vastuvõtvas liikmesriigis viie järjestikuse aasta pikkust elamisperioodi. Direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikega 3 lubatud katkestusperioodi kestus sõltub sisuliselt sellest, kas see tuleneb liidu kodaniku valikust või leiab aset olude sunnil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab isiku tahtest sõltumatu töötuse kuuekuulist perioodi, siis leian, et see on asjakohane, võttes arvesse töötaja staatuse säilitamise miinimumtähtaega, mis on ette nähtud direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis c, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-84" href="#t-84">83</a>
</span>) ning selleks, et mitte vähendada ega hägustada erinevust selle sätte ja sama direktiivi artikli 7 lõike 3 punkti b vahel. See kajastab ka liidu seadusandja poolt direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikes 3 kasutatud mitmetahulist lähenemisviisi seoses lubatud katkestuse kestusega olenevalt sellest, kas see oli vabatahtlik või isiku tahtest sõltumatu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-85" href="#t-85">84</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealust vabatahtliku või tahtest sõltumatu katkestuse perioodi (perioode) ei saa direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b sätestatud üle üheaastase töötamise (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-86" href="#t-86">85</a>
</span>) arvutamisel siiski arvesse võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega leian vastuseks eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud väljendit „üle ühe aasta“ tuleb tõlgendada nii, et sellega peetakse põhimõtteliselt silmas ühte järjepidevat perioodi. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei katkesta selle ajavahemiku järjepidevust tööturult lühiajaline mõistliku pikkusega eemalviibimine, mis kokku ei ületa kahte kuud, kui katkestus on vabatahtlik, ja kuut kuud, kui töölt puudumine on tingitud töötuks jäämisest endast sõltumatutel põhjustel. Asjasse puutuvat katkestusperioodi või -perioode ei saa direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b nõutud üle üheaastase töötamisperioodi arvutamisel arvesse võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas liidu kodaniku õigus saada tööotsija toetust tähendab, et ta on vastuvõtvas liikmesriigis direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b alusel „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlusest ja Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus palub tõlgendada direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud väljendit „võetud nõuetekohaselt arvele“, mitte väljendit „töötuna endast sõltumatutel põhjustel“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-87" href="#t-87">86</a>
</span>) Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada, kas asjaolu, et DEASP (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-88" href="#t-88">87</a>
</span>) maksis taotleja endisele abikaasale tööotsija toetust, peab minister (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-89" href="#t-89">88</a>
</span>) käsitlema tõendina selle kohta, et ta oli võetud nõuetekohaselt arvele töötuna direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses või kas seda tuleb vähemalt selle hindamisel arvesse võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotleja leiab, et DEASP peab tegema otsuse selle kohta, kas töötus on isikust sõltumatu või mitte, ning see otsus on liidu õiguse kohaselt ministrile siduv. Liidu kodanikule tööotsija toetuse määramisega loeb DEASP isiku direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b sätestatud kriteeriumidele vastavaks. Teise võimalusena tuleks sellele järeldusele omistada väga suur kaal. Juhul kui minister ei pea DEASP seisukohta määravaks, peab minister esitama põhjused, miks ta seda seisukohta arvesse ei võta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa valitsus väidab, et selline isik nagu taotleja, kes soovib tõendada tuletatud elamisõigust, mis tuleneb tema endise abikaasa õigustest, võib tugineda asjaolule, et endine abikaasa sai DEASP‑lt tööotsija toetust, et tõendada, et ta oli „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“ direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses. Saksamaa valitsus tõi esile käesoleva kohtuasja erilised asjaolud, nimelt selle, et liidu kodanik ei teinud koostööd ja et Iirimaa ametiasutused keeldusid andmast taotlejale asjakohaseid tõendeid, mistõttu tal ei ole võimalik kasutada direktiivis 2004/38 ette nähtud õigusi. See valitsus leiab, et kui enam ei ole võimalik kindlaks teha, kas töötus tekkis isikust sõltumatutel põhjustel, on see tingitud üksnes Iiri ametiasutuste menetlustest, nagu faktiliste asjaolude tuvastamata jätmine või asjakohase teabe kustutamine andmebaasidest. See olukord ei tohi taotlejat kahjustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Iirimaa leiab, et DEASP‑s tööotsijana registreerimine täidab vaid osa direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b nõuetest ning selline registreerimine üksi ei ole ega saa olla liidu kodaniku töötaja staatuse säilitamise alus. On selge, et on olemas täiendav nõue, et töötus peab olema tekkinud „endast sõltumatutel põhjustel“. Seda aga Iirimaa ametiasutused tööotsija toetuse andmisel arvesse ei võta. Lisaks on taotlejal endiselt kohustus tõendada, et tema endine abikaasa, kes on liidu kodanik, oli endast sõltumatutel põhjustel töötu. Seega Iirimaa arvates ei tähenda asjaolu, et liidu kodanik sai DEASP‑lt tööotsija toetust, iseenesest õiguslikult seda, et ta on Iirimaal „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“ direktiivi artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjoni sõnul võivad põhjused, miks liikuv liidu kodanik ei ole enam vastuvõtvas liikmesriigis majanduslikult aktiivne, olla asjakohased selle kindlakstegemisel, kas töötus on tekkinud endast sõltumatutel põhjustel või mitte. Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktides b ja c sätestatud „endast sõltumatutel põhjustel“ töötuse nõue piirab töötaja staatuse säilitamise olukordadega, kus igasuguse majandusliku aktiivsuse lõpetamine (kuid mitte tingimata konkreetsel töökohal lõpetamine) oli tingitud liikuva liidu kodaniku tahtest sõltumatutest asjaoludest. Teistsugune tõlgendus võimaldaks liikuvatel töötajatel saada kasu säilinud töötaja staatusest isegi juhul, kui nad lõpetavad omal soovil igasuguse majandusliku aktiivsuse vastuvõtvas liikmesriigis. Samal ajal sõltub õigus saada käesolevas menetluses kõne all olevat tööotsija toetust sellest, kas liikuv liidu kodanik tõendab, et ta on valmis töötama ja otsib tegelikult tööd, kuid ei suuda leida sobivat töökohta. Seega on mõeldav, et pädevad asutused võivad selleks, et kontrollida, kas liidu kodanikul on jätkuvalt õigus saada tööotsija toetust, omada täiendavat teavet liidu kodaniku töö otsimiseks tehtud pingutuste laadi ja ulatuse kohta ning tulemuste kohta, mis on asjakohased selle kindlakstegemisel, kas tema töötuse seisund oli vabatahtlik või mitte. Seda küsimust saab aga kõige paremini kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b sõnastusest tuleneb, et selleks, et liidu kodanikul säiliks töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatus, peab ta vastama kolmele eraldiseisvale kumulatiivsele tingimusele, nimelt: i) olema „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“; ii) pärast seda, kui ta on töötanud üle ühe aasta ja iii) olema registreeritud asjaomases tööhõiveametis tööotsijaks. Nende tingimuste kumulatiivsus ilmneb sõnade „pärast“ ning „ja“ kasutamisest selles sättes. Tööotsijana registreerimine pärast seda, kui inimene on töötanud üle ühe aasta, ei ole seega piisav selleks, et liidu kodanikul säiliks töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatus vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktile b. Liidu kodanik peab vastama ka eraldi tingimusele, mille kohaselt ta peab olema „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistet „võetud nõuetekohaselt arvele“ ei ole direktiivis 2004/38 määratletud ning selles ei ole kehtestatud, kuidas tuleb töötus endast sõltumatutel põhjustel kindlaks teha või registreerida. Sellest järeldub, et liidu õigusnormide puudumisel selles küsimuses ja vastavalt menetlusautonoomia põhimõttele tuleb iga liikmesriigi õiguskorras kehtestada eeskirjad endast sõltumatutel põhjustel töötuna nõuetekohaselt arvele võtmiseks direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses, tingimusel, et need eeskirjad ei ole vähem soodsad kui liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi reguleerivad eeskirjad (võrdväärsuse põhimõte) ega muuda liidu õigusega antud õiguste teostamist tegelikult võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-90" href="#t-90">89</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasjas tekib üksnes tõhususe põhimõtte järgimise küsimus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontroll seda kinnitab, siis näib, et 2015. aasta määruse artikli 6 lõike 3 punkt c viitab sarnaselt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktiga b üksnes „nõuetekohasele arvele võtmisele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“, märkimata konkreetselt, kuidas seda arvele võtmist tuleks kindlaks teha. Lisaks ei viita Euroopa Kohtu toimikus miski sellele, et selle küsimuse lahendaks mõni muu riigisisene õigusakt või kohtupraktika.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõige olulisem on aga see, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole märkinud Iirimaal tööotsija toetuse saamise õiguslikku alust ja tingimusi. Eelkõige ei ole see kohus selgitanud, kas DEASP poolt tööotsija toetuse määramine sõltub nimetatud asutuse järeldusest, et asjasse puutuv isik on töötuks jäänud temast sõltumatutel põhjustel, või kas ja kui, siis kuidas ja mil määral võivad sellised asjaolud olla asjakohased selle toetuse saamise õiguse hindamisel. Mul on seega tõsiseid kahtlusi seoses sellega, kas teine küsimus on tõepoolest vastuvõetav, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole selgitanud selle küsimuse suhtes kohaldatavate asjakohaste riigisiseste õigusnormide sisu, nagu nõuab Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punkt b.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Juhul kui Euroopa Kohus peaks leidma, et teine küsimus on vastuvõetav, tahaksin rõhutada asjaolu, et komisjoni arvates väitis minister High Courtis (kõrge kohus), et tööotsija toetuse saamise õiguse hindamisel ei uuri DEASP põhjuseid, miks isik on eelmiselt töölt lahkunud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-91" href="#t-91">90</a>
</span>) Iirimaa väidab Euroopa Kohtule esitatud seisukohtades ka seda, et Iirimaa ametiasutused ei uuri tööotsija toetuse määramisel seda, kas töötuks on jäädud „endast sõltumatutel põhjustel“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sotsiaalkaitseministeeriumi (Department of Social Protection) (varem DEASP) haldusalas oleva seadusjärse organi esitatud avalikult kättesaadava teabe alusel näib siiski – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et isiku võib ajutiselt (kuni üheksaks nädalaks) sellest õigusest ilma jätta, kui ta on „töölt lahkunud vabatahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-92" href="#t-92">91</a>
</span>) Sellest järeldub, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-93" href="#t-93">92</a>
</span>) et kui sotsiaalkaitseministeerium määrab tööotsija toetust, uurib ta (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-94" href="#t-94">93</a>
</span>) – või vähemalt on tal õigus uurida – põhjusi, miks isik on töötu, ja ta võib selle isiku ajutiselt sellest õigusest ilma jätta, kui töötus on vabatahtlik. Seega näib, et Iirimaal tööotsija toetuse saamise tingimused ja direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b kasutatud mõiste „töötus endast sõltumatutel põhjustel“ on teatud määral kattuvad. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-95" href="#t-95">94</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et DEASP‑l oli asjakohasel ajal selline pädevus ja et tööotsija toetuse andmiseks on sisuliselt nõutav, et isik oleks jäänud „töötuks endast sõltumatutel põhjustel“, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-96" href="#t-96">95</a>
</span>) leian, et minister peab selle hindamisel, kas liidu kodanik võib säilitada töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b alusel, arvesse võtma asjaolu, et liidu kodanik on saanud sellelt üksuselt tööotsija toetust. Sellistel asjaoludel on tööotsija toetuse saamine esmapilgul usutav tõend selle kohta, et liidu kodanik oli „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“ direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-97" href="#t-97">96</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minister võib need tõendid ümber lükata, tõendades, et liidu kodanik jäeti (ajutiselt) ilma võimalusest saada tööotsija toetust, kuna tema töötus oli vabatahtlik, või esitades muid asjakohaseid tõendeid. Tuleb rõhutada, et minister tugines suures osas DEASP‑lt taotleja endise abikaasa kohta saadud teabele, et tõendada eelkõige tema töötamise andmeid, töötaja staatuse puudumist ning asjaolu, et ta sai tööotsija toetust „2013. aasta septembrist 2017. aasta septembrini“. Ministril on seega võimalik saada DEASP‑lt teavet kõnealuste esmapilgul usutavate tõendite ümberlükkamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega leian vastuseks eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele, et liidu kodaniku õigus saada tööotsija toetust kujutab endast esmapilgul usutavat tõendit selle kohta, et liidu kodanik oli „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“, kui see õigus sõltub asjaolust, et isik on töötu temast sõltumatutel põhjustel ja kui seda toetust andev liikmesriigi pädev asutus uurib või tal on õigus uurida põhjusi, miks see isik on töötu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">VI.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Court of Appeali (apellatsioonikohus) esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-106" title="page-3">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 7 lõike 3 punkti b
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-107" title="page-3">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">selles kasutatud väljend „üle ühe aasta“ viitab põhimõtteliselt ühele katkematule ajavahemikule. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei katkesta selle ajavahemiku järjepidevust tööturult lühiajaline mõistliku pikkusega eemalviibimine, mis kokku ei ületa kahte kuud, kui katkestus on vabatahtlik, ja kuut kuud, kui töölt puudumine on tingitud töötuks jäämisest endast sõltumatutel põhjustel. Asjasse puutuvat katkestusperioodi või -perioode ei saa direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b nõutud üle üheaastase töötamisperioodi arvutamisel arvesse võtta;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liidu kodaniku õigus saada tööotsija toetust kujutab endast esmapilgul usutavat tõendit selle kohta, et liidu kodanik oli „võetud nõuetekohaselt arvele töötuna endast sõltumatutel põhjustel“, kui see õigus sõltub asjaolust, et isik on töötu temast sõltumatutel põhjustel ja kui seda toetust andev liikmesriigi pädev asutus uurib või tal on õigus uurida põhjusi, miks see isik on töötu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">2</a>
</span>) Selle taotluse esitas Court of Appeal (apellatsioonikohus) 9. juulil 2024 Euroopa Kohtu kantseleisse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">3</a>
</span>) Taotleja ja tema endine abikaasa lahutasid abielu 2014. aasta juulis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">4</a>
</span>) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">5</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">6</a>
</span>) https://www.irishstatutebook.ie/eli/2015/si/548/made/en/print.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">7</a>
</span>) Nagu on märgitud asjakohastes taotlusvormides.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">8</a>
</span>) Mis igal korral oli millalgi pärast taotluse esitamist.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">9</a>
</span>) Iirimaa märkis oma kirjalikes seisukohtades, et 2015. aasta määruse artikli 10 lõikega 2 võetakse üle direktiivi 2004/38 artikli 13 lõige 2.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">10</a>
</span>) Taotlejat teavitati keeldumiskirjas, et „teabest, mille minister sai [DEASP‑lt], nähtub, et ajavahemikul [13. septembrist 2013] kuni [23. septembrini 2017] ei teostanud [liidu] kodanik oma õigusi töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, õpingute, sunnitud töötuse või piisavate vahendite omamise kaudu vastavalt 2015. aasta määruse artikli 6 lõikele 3.“ Otsuse esitamise protokollis otsustas Euroopa Liidu õiguste osakonna ametnik, et taotleja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna: „DEASP‑lt saadud teabest nähtub, et abielu lahutamise menetluse algatamise kuupäeval [2014. aasta juunis] ei teostanud liidu kodanik riigis liidu aluslepingutest tulenevaid õigusi töötamise kaudu: ta elas riigis, kuid sai ajavahemikul [13. septembrist 2013] kuni [23. septembrini 2017] tööotsija toetust.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">11</a>
</span>) Asja menetles ametnik, kes on Iiri kohtute menetluses olevas põhikohtuasjas ministri nimel kirjaliku tunnistuse esitaja.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">12</a>
</span>) Vt direktiivi 2004/38 põhjendused 1–4.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">13</a>
</span>) 11. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Tarola (C‑483/17, edaspidi „kohtuotsus Tarola“, EU:C:2019:309, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus on rõhutanud, et nagu tuleneb ELTL artiklite 20 ja 21 sõnastusest endast, ei ole liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil tingimusteta, vaid seda kasutatakse vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on kindlaks määratud EL toimimise lepinguga ja selle rakendamiseks vastu võetud sätetega. Liidu seadusandja on neid piiranguid ja tingimusi reguleerinud direktiiviga 2004/38 (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Belgia riik (elamisõigus koduvägivalla korral), C‑930/19, EU:C:2021:657, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">14</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt on „abikaasa“ „pereliige“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">15</a>
</span>) Viitan sellele kui vastuvõtvale liikmesriigile.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">16</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 3 lõikes 1 on direktiiviga antud õigustega seoses „soodustatud isikud“ määratletud kui „kõik liidu kodanikud, kes liiguvad liikmesriiki või elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, ja nende artikli 2 punktis 2 määratletud pereliikmed, kes on nendega kaasas või ühinevad nendega“. Pereliikmetele antud õiguste eesmärk ja põhjendus tuginevad tõdemusele, et selliste õiguste tunnustamata jätmine riivaks liidu kodaniku liikumisvabadust, heidutades teda kasutamast oma õigust siseneda vastuvõtvasse liikmesriiki ja seal elada (16. juuli 2015. aasta kohtuotsus Singh jt, C‑218/14, edaspidi „kohtuotsus Singh“, EU:C:2015:476, punkt 50).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">17</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikkel 6 viitab liidu kodanike ja nende pereliikmete õigusele elada vastuvõtvas liikmesriigis kuni kolm kuud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">18</a>
</span>) Vt ka direktiivi 2004/38 artikkel 17, mis käsitleb erandeid seoses isikutega, kes ei tööta enam vastuvõtvas liikmesriigis, ja nende pereliikmetega. Direktiivi 2004/38 artiklis 21 on sätestatud, et „käesoleva direktiivi kohaldamisel võib pidevat elamisperioodi tõendada kõikide vastuvõtvas liikmesriigis kasutusel olevate tõendamisvahenditega […]“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">19</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punkt 24.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">20</a>
</span>) 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus A (riiklikud tervishoiuteenused) (C‑535/19, EU:C:2021:595, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika). Selline tingimus lähtub arusaamast, et liidu kodanike elamisõiguse kasutamise võib seada sõltuvusse liikmesriikide õigustatud huvist, näiteks soovist kaitsta oma eelarvevahendeid (vt selle kohta 19. septembri 2013. aasta kohtuotsus Brey, C‑140/12, EU:C:2013:565, punkt 55). Tuleb rõhutada, et kuigi liidu kodanikul peab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olema piisavalt vahendeid, ei sea liidu õigus nende päritolule mingeid nõudeid. Vahendeid võib tagada muu hulgas liidu kodanikuga abielus olev kolmanda riigi kodanik (vt selle kohta kohtuotsus Singh, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">21</a>
</span>) Nagu komisjon täheldas, sisaldab direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 1 mitut eri õiguslikku alust, mille alusel on liidu kodanikel õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud. Kuna riigis elamise õiguslik alus võib aja jooksul muutuda, võib liidu kodanik direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud mitme õigusliku aluse alusel liita mitu seadusliku elamise perioodi.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">22</a>
</span>) Ja liidu kodaniku pereliikmed.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">23</a>
</span>) Vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Chief Appeals Officer jt (C‑488/21, EU:C:2023:1013, punkt 59).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">24</a>
</span>) Selliste perekonnaõiguste tuletatud olemus peegeldab nende esmast eesmärki vastavalt direktiivile 2004/38, milleks on edendada liidu kodanike vaba liikumist (vt 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Belgia riik (elamisõigus koduvägivalla korral), C‑930/19, EU:C:2021:657, punktid 74 ja 82 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">25</a>
</span>) Euroopa Kohus on otsustanud, et need asjaolud ei ole direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 3 ammendavalt loetletud (vt kohtuotsus Tarola, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka 19. juuni 2014. aasta kohtuotsus Saint Prix (C‑507/12, EU:C:2014:2007, punktid 31 ja 38). Viimati nimetatud kohtuotsuse punktides 28, 40 ja 41 täpsustas Euroopa Kohus, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 3 ei käsitle otsesõnu sellise naise olukorda, kes on eriolukorras raseduse lõpuperioodi ja sünnitusjärgsete kehalise koormuse piirangute tõttu. Samas ei saa asjaolu, et kõnealused piirangud sunnivad naist töötamisest loobuma tema taastumiseks vajalikul ajavahemikul, põhimõtteliselt takistada käsitamast seda isikut „töötajana“ ELTL artikli 45 tähenduses. Nimelt ei tähenda asjaolu, et selline isik tegelikult ei osale mõned kuud vastuvõtva riigi tööturul, et see isik oleks loobunud sel ajal tööturul tegutsemast, eeldusel et ta pärast sünnitust mõistliku ajavahemiku järel naaseb oma tööle või leiab muu töö. Vt ka 19. septembri 2019. aasta kohtuotsus Dakneviciute (C‑544/18, EU:C:2019:761, punkt 41), mis tugineb ELTL artiklile 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">26</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punkt 43.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">27</a>
</span>) Vt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkt a.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">28</a>
</span>) Vt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkt b. Asjasse puutuv isik peab end registreerima tööotsijana pädevas tööhõiveametis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">29</a>
</span>) Vt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkt d.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">30</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punktid 46, 48 ja 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">31</a>
</span>) 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Gusa (C‑442/16, EU:C:2017:1004, punkt 45).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">32</a>
</span>) Vt näiteks direktiivi 2004/38 artiklid 12 ja 13.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">33</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 13 lõige 2 kujutab endast seega erandit põhimõttest, mille kohaselt ei ole liidu kodaniku pereliikmetel iseseisvat elamisõigust, vaid tuletatud õigused selle direktiivi alusel (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Belgia riik (elamisõigus koduvägivalla korral), C‑930/19, EU:C:2021:657, punkt 34).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">34</a>
</span>) 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Belgia riik (elamisõigus koduvägivalla korral) (C‑930/19, EU:C:2021:657, punktid 61 ja 62).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">35</a>
</span>) Euroopa Kohus on leidnud, et kolmanda riigi kodaniku liidu kodanikust abikaasa peab vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikele 1 elama vastuvõtvas liikmesriigis kuni abielulahutuse menetluse algatamiseni, selleks et kolmanda riigi kodanik võiks nõuda, et direktiivi artikli 13 lõike 2 alusel säilitataks tema õigus elada selles liikmesriigis (kohtuotsus Singh, punkt 66). Euroopa Kohus on neid nõudeid muutnud ja leevendanud koduvägivalla juhtumite puhul (2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Belgia riik (elamisõigus koduvägivalla korral), C‑930/19, EU:C:2021:657, punkt 43). Leian, et ka direktiivi 2004/38 artikli 7 lõige 3 on asjakohane.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">36</a>
</span>) Eelotsusetaotluses on mitu viidet asjaolule, et taotleja endine abikaasa sai tööotsija toetust, „sotsiaalhüvitisi“ ja lapsetoetust. Nende maksete laekumise täpsed kuupäevad ja muude maksete kui tööotsija toetuse asjakohasus on mõnevõrra ebaselged. Lisaks viidatakse selles taotluses ajavahemikele, mil liidu kodanik töötas Iirimaal pärast abielulahutuse menetluse algatamist. Piisab, kui märkida, et vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile a on asjakohased üksnes abielulahutuse menetluse algatamisele eelnevad perioodid.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">37</a>
</span>) Vt 11. novembri 2014. aasta kohtuotsus Dano (C‑333/13, EU:C:2014:2358, punkt 71), milles viidatakse direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikele 1. Minu arvates tuleneb kohtuotsuse Tarola punktidest 51 ja 52, et selle direktiivi põhjenduses 10 väljendatud probleemid viitavad direktiivi artiklile 7 kui tervikule.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">38</a>
</span>) Tuleb rõhutada, et vastavalt ELTL artikli 45 lõikele 2 nõuab töötajate liikumisvabadus igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. Sotsiaalsete soodustuste valdkonnas on seda sätet täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT 2011, L 141, lk 1) artikli 7 lõikes 2. Euroopa Kohus on täpsustanud, et võõrtöötajate ja nende pereliikmete – direktiivi 2004/38 artikli 2 tähenduses – ning kodanikest töötajate ebavõrdset kohtlemist sotsiaalabile juurdepääsu valdkonnas ei saa põhjendada eesmärgiga vältida vastuvõtva liikmesriigi eelarve põhjendamatut koormamist (21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Chief Appeals Officer jt, C‑488/21, EU:C:2023:1013, punktid 49 ja 71). Euroopa Kohus on aga täpsustanud, et liikmesriigil peab olema võimalus keelduda sotsiaaltoetuste andmisest majanduslikult mitteaktiivsetele liidu kodanikele, kes kasutavad oma liikumisvabadust ja kellel puuduvad piisavad vahendid, et saada selle direktiivi alusel elamisõigus (15. juuli 2021. aasta kohtuotsus The Department for Communities in Northern Ireland, C‑709/20, EU:C:2021:602, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on Euroopa Kohus muu hulgas direktiivi 2004/38 artikli 7 kontekstis selgelt eristanud töötajaid ja majanduslikult mitteaktiivseid liidu kodanikke.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">39</a>
</span>) Käsitlen mõlemat osa koos.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">40</a>
</span>) Kuigi eelotsuse küsimuses on viidatud üksnes väljendile „ühe aasta“, leian, et käesolevas menetluses ja direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b sõnastust silmas pidades tuleb tõlgendada väljendit „üle ühe aasta“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">41</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis c kasutatud mõisted „alla ühe aasta“ ja „esimese kaheteistkümne kuu jooksul“ – mis samuti ei ole määratletud – ei võimalda iseenesest kindlaks teha, kas selle direktiivi artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud ajavahemik peab olema katkematu või mitte.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">42</a>
</span>) Ka ei tea ma, et Euroopa Kohus oleks seda küsimust oma kohtupraktikas käsitlenud. 12. märtsi 2014. aasta kohtuotsuses O. ja B. (C‑456/12, EU:C:2014:135, punkt 59) vastas Euroopa Kohus küsimusele, kas vastuvõtvas liikmesriigis mitme lühiajalise viibimise kumuleeruv mõju võib anda tuletatud elamisõiguse liidu kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikmele, kui liidu kodanik pöördub tagasi liikmesriiki, mille kodanik ta on, leides, et sellise elamisõiguse annab ainult direktiivi 2004/38 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 või artikli 16 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimustele vastav elamine. Selles osas kuuluvad sellised lühiajalised viibimised nagu nädalavahetuse ja puhkuse veetmine liikmesriigis, mille kodakondsust liidu kodanikul ei ole, direktiivi 2004/38 artikli 6 kohaldamisalasse ning ei vasta nimetatud tingimustele. Võttes arvesse liidu kodaniku pikemaid elamisperioode Iirimaal põhikohtuasjas, ei ole direktiivi 2004/38 artikkel 6 asjakohane.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">43</a>
</span>) Tuleb märkida, et kõnealuse sätte eri keeleversioonides kasutatud samaväärsel sõnastusel on sama tähendus kui ingliskeelses versioonis (for more than one year). Need erinevad keeleversioonid ei viita seega ühele järjepidevale või katkematule ajavahemikule. Ka ei näe need eri keeleversioonid ette, et üheaastane periood on saavutatav kahe või enama lühema ajavahemiku liitmise teel. Nii on näiteks prantsuskeelses versioonis kasutatud sõnu „pendant plus d’un an“, hispaaniakeelses versioonis „durante más de un año“, portugalikeelses versioonis „durante mais de um ano“, itaaliakeelses versioonis „per oltre un anno“, kreekakeelses versioonis „άνω του ενός έτους“, saksakeelses versioonis „nach mehr als einjähriger“, bulgaariakeelses versioonis „повече от една година“, leedukeelses versioonis „daugiau kaip vienerius metus“, lätikeelses versioonis „ilgāk nekā vienu gadu“, eestikeelses versioonis „üle ühe aasta“, tšehhikeelses versioonis „více než jeden rok“ ja rumeeniakeelses versioonis „perioadă de peste un an“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">44</a>
</span>) Vt nt akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT 2003, L 236, lk 876) XII lisa 2. peatüki punkt 2, milles sätestatakse isikute vaba liikumist käsitlevad üleminekusätted ja mis viitab konkreetselt Poola kodanike lubamisele „praeguse liikmesriigi“ tööturule „katkestamatult 12 kuud või kauem“. Kohtujuristi kursiiv. Euroopa Kohus leidis 13. septembri 2018. aasta kohtuotsuses Prefeta (C‑618/16, EU:C:2018:719, punkt 55), et kõnealune säte võimaldab üleminekuajal Ühendkuningriigil arvata direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 kohaldamisalast välja Poola kodaniku, kes ei vasta liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimusele registreerituna töötada Ühendkuningriigi territooriumil katkestamatult 12 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul. Küll aga ei tõlgendanud Euroopa Kohus direktiivi 2004/38 artikli 7 lõikes 3 kasutatud väljendit „üle ühe aasta“ ega lugenud seda samaväärseks väljendiga „katkestamatult 12 kuud või kauem“. Vt ka nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272) artikli 4 lõige 1, milles on sätestatud, et „liikmesriigid annavad pikaajalise elaniku staatuse kolmanda riigi kodanikele, kes on nende territooriumil elanud seaduslikult ja pidevalt viie aasta jooksul vahetult enne asjaomase taotluse esitamist.“ Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">45</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">46</a>
</span>) See säte võimaldab teatud juhtudel pikemat eemalviibimist. Vt analoogia alusel direktiivi 2003/109 artikli 4 lõige 3, milles on sätestatud, et „äraolekuajad asjaomase liikmesriigi territooriumilt ei katkesta lõikes 1 osutatud perioodi ning neid võetakse selle arvutamisel arvesse tingimusel, et nende kestus on vähem kui kuus järjestikust kuud ja need kokku ei ületa kümmet kuud lõikes 1 osutatud perioodi jooksul.“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">47</a>
</span>) Saksamaa valitsus leiab samuti, et tavakeeles viitab väljend üks aasta „ajavahemikule, mis koosneb ühest katkematust aastast“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">48</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punkt 37. Vt analoogia alusel 30. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Tim (C‑395/18, EU:C:2020:58, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-50" href="#c-50">49</a>
</span>) Direktiivi 2004/38 artikli 16 lõikes 1 on sõnaselgelt sätestatud, et alalise elamisõiguse suhtes, mille liidu kodanikud saavad pärast seda, kui nad on elanud vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt viis järjestikust aastat, „ei kohaldata III peatükis sätestatud tingimusi“. Selle õiguse suhtes ei kehti seega nimelt direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud tingimused, et neil peab enda ja oma pere jaoks olema piisavalt vahendeid ja üldine ravikindlustus (10. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Commissioners for Her Majesty’s Revenue and Customs (üldine ravikindlustus), C‑247/20, EU:C:2022:177, punkt 54).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-51" href="#c-51">50</a>
</span>) Ja sellest tulenevalt kodanikega võrdne juurdepääs sotsiaalabile vastuvõtvas liikmesriigis, arvestades siiski direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti c ja artikli 24 lõiget 2.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-52" href="#c-52">51</a>
</span>) 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Prefeta (C‑618/16, EU:C:2018:719, punktid 37 ja 39 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-53" href="#c-53">52</a>
</span>) Kuigi direktiiviga 2004/38 reguleeritakse liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, ei saa alahinnata töötajate – või majanduslikult aktiivsete isikute – keskset ja eelistatud olukorda selle direktiivi ja eelkõige selle artikli 7 raames (vt 11. novembri 2014. aasta kohtuotsus Dano, C‑333/13, EU:C:2014:2358, punktid 73–78).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-54" href="#c-54">53</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punkt 50. Vt ka direktiivi 2004/38 põhjendus 10.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-55" href="#c-55">54</a>
</span>) Selle liidu meetme sisu ja vormi puudutava põhimõtte eesmärk on tagada, et meede on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv ja ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks (24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Viva Telecom Bulgaria, C‑257/20, EU:C:2022:125, punkt 112).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-56" href="#c-56">55</a>
</span>) Seda kaalumist nimetatakse mõnikord proportsionaalsuseks kitsas tähenduses. „Selleks et vastuvõetud meetmeid saaks lugeda proportsionaalsuse põhimõttele vastavaiks, peavad need olema taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad; need ei tohi minna kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik (kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet); ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega (sisemine tasakaalustatus või proportsionaalsus stricto sensu).“ (Kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Pöpperl, C‑187/15, EU:C:2016:194, punkt 45).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-57" href="#c-57">56</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 30 ja kohtuotsus Tarola, punkt 43.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-58" href="#c-58">57</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punkt 43. Liidu kodanik, kes tegutses vastuvõtvas liikmesriigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, säilitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse tähtajatult, kui ta on enne endast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämist tegutsenud vastuvõtvas liikmesriigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana „üle ühe aasta“ vastavalt nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 3 punktile b. Seevastu, liidu kodanik, kes tegutses vastuvõtvas liikmesriigis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana alla aastase ajavahemiku jooksul, säilitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse ainult ajavahemikuks, mille võib kindlaks määrata see liikmesriik tingimusel, et see kestab direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti c kohaselt vähemalt kuus kuud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-59" href="#c-59">58</a>
</span>) Ja seega liidu kodanikust sõltumatutel põhjustel (20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Gusa, C‑442/16, EU:C:2017:1004, punktid 31 ja 45 ning kohtuotsus Tarola, punktid 46, 48 ja 49).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-60" href="#c-60">59</a>
</span>) Saksamaa valitsus leiab, et selline tõlgendus tähendaks, et näiteks aastakümneid tagasi vastuvõtvas liikmesriigis hooajatöötajana täitunud töötamisperioode võiks direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b alusel piiramatu elamisõiguse andmisel arvesse võtta, isegi kui asjasse puutuv isik on seal lähiminevikus töötanud vaid ühe kuu.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-61" href="#c-61">60</a>
</span>) Iirimaa leiab, et puudub alus arvata, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b kohaselt tuleks neljale või viiele aastale jaotunud eri lühiajalised töötamisperioodid kokku liita, kuna nende lühikeste tööperioodide vahel võib isik tegelikult kaotada töötaja staatuse, kui ta on olnud vähemalt kuus kuud töötu vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 3 punktile c; „Väita, et pärast mõnda aastat, mis hõlmavad lühiajalise töötamise perioode (kuu või kaks korraga) ja pikki töötuse perioode, võiks kuidagi tagasi vaadata ja tagasiulatuvalt leida, et isik on seaduse järgi säilitanud töötaja põhistaatuse koos kõigi sellega kaasnevate õiguste ja hüvedega, on alusetu.“ Lisaks väidab Iirimaa, et „on täiesti selgusetu, millise ajavahemiku jooksul saab tugineda lühikeste tööperioodide liitmisele, nii et need moodustaksid liidu seadusandja poolt nõutud üheaastase ajavahemiku. On see neli või viis aastat, nagu on välja toodud käesolevas asjas, või võib see olla kümme või 15 aastat?“</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-62" href="#c-62">61</a>
</span>) Komisjoni arvates eeldab direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b kohane õigus säilitada tähtajatult „töötaja“ staatus seda, et liikuv liidu kodanik, kes on olnud majanduslikult aktiivne kauem kui üks aasta, on panustanud tööturu stabiilse liikmena ja tunneb tööturgu piisavalt, et jätkata mõistliku aja jooksul töötamist ja majanduslikku panustamist vastuvõtvasse riiki, sealhulgas tema sotsiaalkindlustussüsteemi.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-63" href="#c-63">62</a>
</span>) Kokku rohkem kui üks aasta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-64" href="#c-64">63</a>
</span>) Eelkõige juhul, kui katkestuse ajavahemik ületab direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis c sätestatud kuue kuu pikkuse minimaalse kaitseperioodi.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-65" href="#c-65">64</a>
</span>) Eelkõige direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkt b ja artikli 7 lõike 3 punkt c.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-66" href="#c-66">65</a>
</span>) Kohtuotsuse Tarola punktis 48 viitas Euroopa Kohus sellele, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkt c on kohaldatav „kõikides olukordades, kus töötaja pidi lõpetama vastuvõtvas liikmesriigis tegevuse enne aasta möödumist tema tahtest sõltumatutel põhjustel […]“. See tähendab minu arvates, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 1 punkt b viitab ühele katkematule ajavahemikule, mis on pikem kui üks aasta. Järjepidevuse aspekt ilmneb rohkem selle kohtuotsuse prantsuskeelsest versioonist, kus on kasutatud fraasi „avant l’échéance d’une année“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-67" href="#c-67">66</a>
</span>) Väljendi „alla ühe aasta“ või „esimese kaheteistkümne kuu jooksul“ kasutamine direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis c toetab tõlgendust, et kõnealuse sätte ja seega ka artikli 7 lõike 3 punkti b kohaselt on üheaastane periood ühtne, oluline „plokk“ või katkematu ajavahemik.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-68" href="#c-68">67</a>
</span>) Vt kohtuotsus Tarola, punkt 54. Vt analoogia alusel 4. juuni 2009. aasta kohtuotsus Vatsouras ja Koupatantze (C‑22/08 ja C‑23/08, EU:C:2009:344, punkt 30), milles Euroopa Kohus leidis, et sõltumata töötamise lühiajalisusest ei saa välistada, et nimetatud isik on töötaja ELTL artikli 45 tähenduses.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-69" href="#c-69">68</a>
</span>) Juhul kui selle sätte muud tingimused on täidetud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-70" href="#c-70">69</a>
</span>) Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega (vt analoogia alusel 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Chief Appeals Officer jt (C‑488/21, EU:C:2023:1013, punkt 71).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-71" href="#c-71">70</a>
</span>) Tolle juhtumi puhul kaks nädalat.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-72" href="#c-72">71</a>
</span>) 15. septembri 2015. aasta kohtuotsus Alimanovic (C‑67/14, EU:C:2015:597, punkt 60).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-73" href="#c-73">72</a>
</span>) Vt analoogia alusel direktiivi 2004/38 artikli 16 lõige 3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-74" href="#c-74">73</a>
</span>) Vt analoogia alusel kohtujurist Szpunari ettepanek kohtuasjas Tarola (C‑483/17, EU:C:2018:919, punktid 45–49).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-75" href="#c-75">74</a>
</span>) Sellised küsimused võivad tekkida eelkõige esimesel aastal, mil liidu kodanik kasutab oma liikumisvabadust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-76" href="#c-76">75</a>
</span>) Seda seetõttu, et õigus võtta esimese tööaasta jooksul iga-aastast puhkust võib teatud liikmesriikides olla minimaalse tööstaaži nõude tõttu äärmiselt piiratud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-77" href="#c-77">76</a>
</span>) Hoolimata tänapäevase side ja transpordi arengust. Mõned bürokraatlikud küsimused saab lahendada ainult siis, kui töötaja viibib kohapeal.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-78" href="#c-78">77</a>
</span>) 21. juuni 1988. aasta kohtuotsus Lair (39/86, EU:C:1988:322, punkt 38).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-79" href="#c-79">78</a>
</span>) Vt näiteks Eurostati 16. veebruari 2023. aasta uudislugu „EL-is lahkus 2022. aasta kolmandas kvartalis töölt 3,5 miljonit inimest“, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20230216-2. Selles artiklis on viidatud sellele, et nende 25–54-aastaste inimeste arv, kes lahkuvad töölt muu hulgas isiklikel põhjustel, nagu rohkema vaba aja soovimine, reisimiseks ja elukoha vahetamiseks, on 2022. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2021. aastaga suurenenud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-80" href="#c-80">79</a>
</span>) Mõnikord viidatakse sellele nähtusele sõnaga „jobbymoon“. Ülevaadet muutuvast karjääriteekonnast ja sellistest nähtustest nagu „töö kohandamine“ (jobcrafting) ja „pikseldunud turg“ (pixelated market), vt Bersin, J., „The labor market has totally changed: Are You Really Ready?“, 31. märts 2024, ajakohastatud 6. aprill 2024, kättesaadav aadressil https://joshbersin.com/2024/03/the-needs-of-employees-have-totally changed-are-you-really ready/. Vt ka https://www.shrm.org/mena/executive-network/insights/people-strategy/pixelated-workforce-arrived-ready.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-81" href="#c-81">80</a>
</span>) 21. veebruari 2013. aasta kohtuotsus N. (C‑46/12, EU:C:2013:97, punkt 39). „Et selle mõistega on määratud kindlaks EL toimimise lepingus ette nähtud põhivabaduse kohaldamisala, tuleb seda tõlgendada laialt.“ (Kohtujurist Szpunari ettepanek kohtuasjas G. M. A. (tööotsija), C‑710/19, EU:C:2020:739, punkt 37).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-82" href="#c-82">81</a>
</span>) Võrreldes direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b sätestatud üheaastase perioodiga.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-83" href="#c-83">82</a>
</span>) Sellistel juhtudel, kui vastuvõtvas liikmesriigis töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood on „alla ühe aasta“ või „12 kuud“, on liidu kodanikul õigus direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti c alusel antavale kaitsele seal sätestatud tingimustel. Tuleb rõhutada, et kuigi liidu kodanik säilitab töötaja staatuse vähemalt kuueks kuuks ning tal on elamisõigus ja õigus võrdsele kohtlemisele, ei ole see samaväärne töötamisega direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punkti b tähenduses ning endast sõltumatutel põhjustel töötuks jäämise perioodi ei saa nõutava üle üheaastase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi arvutamisel arvesse võtta.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-84" href="#c-84">83</a>
</span>) Milleks on kuus kuud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-85" href="#c-85">84</a>
</span>) Selline tõlgendus on kooskõlas ka direktiiviga 2004/38 järgitava peamise eesmärgiga, millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktis 16 ja milleks on tugevdada kõikide liidu kodanike vaba liikumise ja elamise õigust, ja konkreetselt direktiivi artikli 7 lõikega 3 järgitava eesmärgiga, milleks on tagada töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse säilitamisega õigus riigis elada isikutele, kes lõpetasid kutsealal tegutsemise töö puudumise tõttu, mis oli tingitud nende tahtest sõltumatutest asjaoludest (vt kohtuotsus Tarola, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-86" href="#c-86">85</a>
</span>) Rõhutan seda terminit, et tuua esile asjaolu, et direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktis b on kasutatud väljendit „pärast seda, kui ta on töötanud“. Seetõttu leian, et see nõuab, et isik töötaks tegelikult, mitte lihtsalt oleks töötaja staatuses.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-87" href="#c-87">86</a>
</span>) Sellega seoses ja nagu juba eespool märgitud, on Euroopa Kohus viimati nimetatud tingimust tõlgendanud (vt 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Gusa, C‑442/16, EU:C:2017:1004, punktid 31 ja 45). Vt analoogia alusel kohtuotsus Tarola, punktid 46, 48 ja 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-88" href="#c-88">87</a>
</span>) Iiri õiguse kohaselt tööotsija toetuse maksmiseks pädev asutus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-89" href="#c-89">88</a>
</span>) Iiri õiguse kohaselt elamislubade väljastamiseks pädev asutus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-90" href="#c-90">89</a>
</span>) 27. juuni 2018. aasta kohtuotsus Diallo (C‑246/17, EU:C:2018:499, punktid 45 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-91" href="#c-91">90</a>
</span>) Komisjon viitas kohtunik Phelani seisukohtadele kohtuotsuses I.T. vs. Minister for Justice ([2023] IEHC 40, punkt 72).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-92" href="#c-92">91</a>
</span>) Vt selle kohta https://www.citizensinformation.ie/en/social-welfare/unemployed-people/jobseekers-allowance/. The Citizens Information Board on seadusjärgne asutus, mis toetab teabe andmist, nõustamist ja huvide kaitsmist seoses mitmesuguste avalike ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Ta pakub kodanike teabe veebisaiti citizensinformation.ie. See asutus kuulub sotsiaalkaitseministeeriumi (endine DEASP) haldusalasse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-93" href="#c-93">92</a>
</span>) Lõplikult peab seda otsustama eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-94" href="#c-94">93</a>
</span>) Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab hindama, kas need eeskirjad ja tingimused olid olemas ka põhikohtuasja jaoks asjakohasel ajal.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-95" href="#c-95">94</a>
</span>) Selle kattuvuse ulatus sõltub tööotsija toetuse andmise eeskirjadest ja tingimustest ning seega võib-olla ka väljendi „töölt lahkumine vabatahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta“ tähendusest.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-96" href="#c-96">95</a>
</span>) Vastavalt direktiivi 2004/38 artikli 7 lõike 3 punktile b.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-97" href="#c-97">96</a>
</span>) Nagu juba märgitud, on direktiivi 2004/38 eesmärk hõlbustada ja tugevdada liidu kodanikele ELTL artikli 21 lõikega 1 antud põhiõiguse liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil kasutamist.</p>
</body>
</html>
