Nõukogu määrus (EÜ) nr 1600/1999,

12. juuli 1999,

millega kehtestatakse Indiast pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [2] eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas Indiast pärit, CN-koodi ex72330019 alla kuuluva vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi (edaspidi "jäme terastraat" või "vaatlusalune toode") impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 617/1999 [3] (edaspidi "ajutine määrus") ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(2) Samas määruses tehti esialgne järeldus, et sama uurimise all oleva Koreast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ei tuleks kehtestada dumpinguvastast tollimaksu, sest määratud dumpingumarginaalid olid minimaalsed või peaaegu minimaalsed.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(3) Pärast seda, kui olid teatavaks tehtud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati Indiast pärit jämeda roostevaba terastraadi impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed (edaspidi "teatavakstegemine"), esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(4) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5) Kõigile isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(6) Isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja kui need olid kohased, tehti esialgsetesse järeldustesse vastavad muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(7) Vaatlusalune toode on jäme roostevaba terastraat, mis sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti niklit, kuid ei ole traat, mis sisaldab vähemalt 28, kuid kõige rohkem 31 massiprotsenti niklit, ja vähemalt 20, kuid kõige rohkem 22 massiprotsenti kroomi.

(8) Uurimise algstaadiumis leiti, et käesoleva uurimise all olev roostevaba terastraat, s.o vähemalt 1 mm läbimõõduga terastraat (jäme traat), ja vähem kui1 mm läbimõõduga roostevaba terastraat (peenike traat) erinevad füüsikalistelt omadustelt ja kasutusotstarbelt. Samuti ilmnes, et neil põhjusteil on jäme ja peenike traat väga piiratud ulatuses või pole üldse omavahel vastastikku asendatavad. Ajutises määruses märgiti ka, et lõpliku otsuse tegemiseks uuritakse edasi, kas nende kahe toote vahele saab tõmmata selget eraldusjoont.

(9) Huvitatud isikutelt saadud lisainformatsiooni põhjal otsustati, et jäme traat ja peenike traat on kaks erinevat toodet, sest neil on erinevad füüsikalised omadused ja neid kasutatakse erineval otstarbel. Esiteks, füüsikaliste omaduste osas on jämeda ja peenikese roostevaba terastraadi tõmbetugevus, metallograafiline struktuur ja pinne erinevad. Teiseks leiti kahe toote erinevate kasutusotstarvete osas, et jämedat traati kasutatakse suurte koormuste puhul ehitustel kinnitustes, seinasarrustes, keevitustraadina jne. Seevastu peenikest traati kasutatakse enamasti täppisrakendustes, näiteks väga peente või väikeste osakeste filtreerimiseks kasutatavates väikeste avadega sõeltes ja filtrites (metallkudum), meditsiini- ja kirurgilistes seadmetes jne.

(10) Eespool nimetatu alusel järeldatakse, et peenike ja jäme traat on kaks erinevat toodet, millel on erinevad omadused ja kasutusotstarve ning roostevaba terastraadi kasutajate seisukohast ei ole need tooted omavahel asendatavad.

(11) Eespool öeldut silmas pidades ja et ükski asjaomane isik ei esitanud väiteid seoses komisjoni esialgsete järeldustega vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 7–11 loetletud faktid ja järeldused heaks.

D. DUMPING

1. Korea

(12) Kuna ükski huvitatud isik ei ole esitanud väiteid ja uurimine ei ole tinginud erinevaid järeldusi, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduse 23 punkti b esialgsed järeldused, st asjaomaste Korea eksportivate tootjate dumpingumarginaalid on minimaalsed, välja arvatud kahe eksportiva tootja puhul. Lisaks on üleriigiline kaalutud keskmine dumpingumarginaal kõigile uuritud eksportivatele tootjatele, kes esindavad Koreast pärit jämeda terastraadi kogueksporti ühendusse, minimaalne ehk vähem kui 2 % CIF-hinnast ühenduse piiril. Nendel asjaoludel tuleb Korea dumpingumarginaal lugeda tühiseks vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3.

2. India

a) Normaalväärtus

(13) Mitu India eksportivat tootjat väitis, et arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud keskmised kasumimarginaalid olid põhjendamatud, eelkõige sellepärast, et need olid oluliselt suuremad kui 5-protsendine kasumimarginaal, mis on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 79 kui mittekahjustava hinna kindlaksmääramiseks kasutatav ühenduse tootmisharu mõistlik kasumimäär. Need eksportivad tootjad väitsid, et arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleks kasutada äriühingu uurimisperioodi aegset kasumimarginaali, s.o üleüldist suurust, mis hõlmab nii vaatlusalust kui ka muid tooteid. Väideti, et kasumit mittetootvate äriühingute puhul tuleks arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutada kasumit tootvate India äriühingute keskmist kasumimarginaali.

(14) Eespool nimetatu alternatiivina taotleti, et iga asjaomase äriühingu keskmine kasum arvestataks välja omamaise kogumüügi alusel, s.o nii kasumit tootvate kui ka kasumit mittetootvate toodete müügi, mitte aga ainult kasumit tootvate toodete omamaise müügi alusel.

(15) Sellega seoses tuleks märkida, et nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 2 lõike 6 kohaselt peab kasumi suurus toetuma andmetele, mis käsitlevad samasuguse toote valmistamist ja müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus eksportiva riigi siseturul. Selles kontekstis saab kasumimarginaali kindlaksmääramisel arvesse võtta teatava toote alla omahinna müüki ainult siis, kui selle toote kasumit mittetootva müügi maht ei ületa 20 % kõnealuse toote kogumüügist. Eespool nimetatud reeglit on arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatava kasumimarginaali kindlaksmääramisel täidetud.

(16) Seetõttu lükati arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatava kasumimarginaaliga seotud nõuded tagasi.

(17) Üks India eksportiv tootja väitis, et arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta pooliolevate kaupade varu muutumist. Selle nõudega nõustuti, sest esitatud lõplikud tõendid olid piisavad.

(18) Kaks uurimisperioodil kahju kandnud India eksportivat tootjat väitsid algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel, et kahju kanti käivitusperioodil ning seda tuleks arvesse võtta. Et aga kumbki äriühing ei vastanud algmääruse artikli 2 lõike 5 kriteeriumidele, ei saadud kohandamist teha.

(19) Normaalväärtuse kindlaksmääramise osas rohkem väiteid ei olnud ja muus osas kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 12 ja 13 esitatud järeldused heaks.

b) Ekspordihind

(20) Ekspordihinna kindlaksmääramise osas uusi väiteid ei olnud ja ajutise määruse põhjendustes 14–16 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

c) Võrdlus

(21) Üks India eksportiv tootja taotles, et seotud importija krediidikulude kindlaksmääramisel kasutataks emaettevõtja ja seotud importija vahel kokkulepitud maksetingimuste asemel neid maksetingimusi, mida seotud importija on andnud oma esimesele iseseisvale kliendile ühenduses. Taotlus rahuldati ja vastavalt sellele muudeti krediidikulude kindlaksmääramist.

(22) Õiglaseks võrdlemiseks tehtud kohanduste suhtes muid väiteid ei olnud ja ajutise määruse põhjendustes 17–19 esitatud esialgsed järeldused kiidetakse heaks.

d) Dumpingumarginaal

(23) Dumpingumarginaali kindlaksmääramise osas uusi väiteid ei olnud ja ajutise määruse põhjendustes 20–22 esitatud järeldused kiidetakse heaks. Selle alusel on dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril:

Bhansali Bright Bars Pvt., Ltd | 1,2 % |

Devidayal India Ltd | 27,5 % |

Hindustan Stainless Steel Wire Co., Pvt Ltd | 76,2 % |

Indore Wire Co., Ltd | 35,8 % |

Isibars Ltd/Isinox Steels Ltd | 11,4 % |

Kei Industries Ltd | 76,2 % |

Macro Bars & Wires Pvt., Ltd | 21,9 % |

Mukand Ltd | 23,3 % |

Raajratna Metal Industries Ltd | 16,0 % |

Triveni Shinton International Ltd | 68,2 % |

Venus Wire Industries Ltd | 6,6 % |

E. KAHJU

1. Ühenduse tootmisharu

(24) Uusi tõendeid ega mis tahes asjaomase isiku põhjendatud ja täiendavalt esitatud väiteid ei olnud ja ajutise määruse põhjendustes 24 ja 25 esitatud järeldused kiidetakse heaks, st vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 moodustavad ühenduse tootmisharu kaebuse esitanud ühenduse tootjad, kes toodavad üle 65 % jämeda roostevaba terastraadi kogutoodangust ühenduses.

2. Konkurentsiaspektid

(25) Pärast teatavakstegemist esitatud märkustes kordasid India eksportivad tootjad oma väidet, et kõik käesoleva menetluse raames ühenduse toomisharu esitatavad andmed on "ülelegeeritud" süsteemi ühetaolise kohaldamise tõttu liialdatud ning et seepärast ei ole võimalik dumpinguvastase menetluse raamistikus kahjusid täpselt analüüsida. Kuna ükski huvitatud isik ei ole uusi väiteid esitanud ja komisjon on teinud lõpliku otsuse, jättes rahuldamata kaebuse asjas nr IV/E-1/36 930, milles käsitletakse roostevaba terastraadiga samasse kategooriasse kuuluvaid külmtõmmatud roostevabasid terasvardaid, kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 27 esitatud järeldused heaks.

3. Ühenduse tarbimine

(26) Pärast teatavakstegemist on mõned huvitatud isikud väitnud, et ühenduse tarbimise kindlaksmääramiseks kasutatavad meetodid ja eelkõige need, mis on seotud koostöös mitteosalevate ühenduse tootjate müügiga ja kolmandatest riikidest pärit impordiga, on sobimatud.

(27) Selles osas tuleks meenutada, et üksikasjalikud ja tõendatud andmed on olemas ainult ühenduse tootmisharu ja asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta. Kooskõlas ühenduse institutsioonide järjekindla tavaga tugineti komisjoni käsutuses olevatele andmetele ja eelkõige sõltumatutele statistilistele allikatele. Ükski huvitatud isik ei ole esitanud teavet, mis näitaks, et lähenemisviis, mida järgivad ühenduse institutsioonid, oleks antud juhtumi asjaoludel põhjendamatu ja õigustamatu.

(28) Seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29 esitatud järeldused heaks.

4. Dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(29) Kuna ükski huvitatud isik ei esitanud uusi väiteid, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 30 ja 31 üksikasjalikult esitatud järeldused heaks.

5. Dumpinguhinnaga impordi hinnad

(30) Mõned huvitatud isikud vaidlustasid meetodid, mida ühendus kasutas esialgsel etapil hinna allalöömise marginaalide arvutamiseks. Nad väitsid, et marginaalid olid liiga suured, sest negatiivseid suurusi, mille võrra eksportivate tootjate hinnad jäid alla ühenduse tootmisharu hindadele, ei tasakaalustatud positiivsete suurustega.

(31) Tuleks märkida, et ajutise määruse põhjendustes 33 ja 34 kirjeldatud hinna allalöömise marginaalide arvutamise meetodid seisnevad selles, et dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmist netomüügihinda võrreldi vastavalt mudelile ühenduse tootmisharu vastava mudeli kaalutud keskmise netomüügihinnaga ühenduse turul. Seega võimaldasid need meetodid iga üksikmudeli puhul eraldi võtta arvesse suurust, mille võrra eksporditehingus osalevate eksportivate tootjate hind ületas ühenduse toomisharu kaalutud keskmise hinna. Seetõttu lükati väide tagasi.

(32) Rohkem märkusi ei ole ja ajutise määruse põhjendustes 32–35 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

6. Ühenduse tootmisharu olukord

(33) Kuna ükski huvitatud isik ei esitanud väiteid esialgsete järelduste kohta, mis puudutavad ühenduse tootmisharu olukorraga seotud majandusnäitajaid, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 36–43 esitatud järeldused heaks.

(34) Mõned huvitatud isikud on väitnud, et ühenduse tootmisharu majandusnäitajate põhjal ei saanud järeldada tootmisharu märgatavat kahjustamist. Nad väitsid koguni, et ühenduse toomisharu olukord on vaatlusalusel ajal olnud suhteliselt stabiilne ning toodangu, müügimahu ja investeeringute osas on ilmnenud isegi paranemismärke. Tasuvuse vähenemissuundumust võiks seletada ühenduse toomisharu otsusega keskenduda suuremaid tootmiskulusid tingivatele toodetele.

(35) Vastavalt ajutise määruse põhjendustele 44 ja 45 tuleks meenutada, et otsus ühenduse tootmisharu märgatava kahjustamise kohta põhines asjaolul, et dumpinguhinnaga impordi olukorras ei suutnud ühenduse tootmisharu sammu käia turukasvutendentsiga, ta ei suutnud taastada oma positsiooni turul ning sai hoida müügimahu stabiilse üksnes tasuvuse arvel, mis müügihinna langedes oluliselt vähenes. Tegelikult ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas 1994. aastast uurimisperioodi lõpuni vaid 5 %, kuigi ühenduse turg kasvas samal ajal 20 %. Lisaks peegeldavad natuke suurenenud toodang ja investeeringud seda, et ühenduse tootmisharu püüdis säilitada oma turuosa märkimisväärselt kasvaval turul. Seega ei ole tasuvuse vähenemissuundumus seotud ainult, kui üldse, asjaoluga, et ühenduse toomisharu hakkas tootma ka teatavaid mudeleid, mille puhul oli dumpinguhinnaga impordi konkurents väiksem.

(36) Eespool nimetatu alusel järeldatakse, et ühenduse tootmisharu kannab märgatavat kahju, nagu see on esitatud ajutise määruse põhjendustes 44 ja 45.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(37) Pärast ajutise määruse vastuvõtmist kahtlesid mõned huvitatud isikud, kas ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjustas dumpinguhinnaga import. Eelkõige väideti, et kahju põhjustasid muud tegurid, nimelt ühenduse tootjad, kes ei kuulu eespool määratletud ühenduse toomisharru. Sellega seoses väideti, et ühenduse tootjate vähest koostöövalmidust silmas pidades ei ole koostöös mitteosalevate ühenduse tootjate müügi mõjule antud hinnang eriti usaldusväärne.

(38) Kui pidades silmas roostevaba terastraadi turu läbipaistvust ja hinnatundlikkust ühenduses, ei ole põhjendamatu järeldada, et tõenäoliselt on muud ühenduse tootjad eelkõige hindade osas järginud ühenduse tootmisharu puhul kehtinud suundumist. Lisaks sellele ei ole ükski huvitatud isik esitanud teavet, millest võiks järeldada, et kaebuse mitteesitanud tootjad tegutsesid paremas keskkonnas. Seega tuleks väide tagasi lükata ja ajutise määruse põhjenduses 50 esitatud esialgsed järeldused kiidetakse käesolevaga heaks, st ühenduse tootmisharu kantud kahju ei ole seotud muude ühenduse tootjatega.

(39) Pidades silmas eespool nimetatut, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 46–59 esitatud järeldused, st Indiast pärit madala dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju.

G. ÜHENDUSE HUVID

(40) Pärast ajutise määruse vastuvõtmist on kasutajad esitanud märkusi seoses tollimaksude võimaliku mõjuga.

(41) Kuna muid esildisi tollimaksude mõjust ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate olukorrale ei ole, kiidetakse heaks järeldus, et meetmete kehtestamine võimaldab ilmselt ühenduse tootmisharul taastada rahuldav tasuvus ning säilitada ja edasi arendada oma tegevust ühenduses, tagades nii tööhõive kui ka investeeringud.

(42) Sõltumatud importijad ja nende tarnijad rohkem esildisi ei teinud ja ajutise määruse põhjendustes 66–70 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(43) Kasutajate seisukohalt on mõned äriühingud väitnud, et meetmete kehtestamine mõjutaks otseselt nende majanduslikku olukorda, sest nii suureneks nende tooraine hind. Kuid samuti on nad öelnud et lisaks Indiale on ka muid ühenduseväliseid tarneallikaid. Peale selle oleks tollimaksude üldist madalat taset silmas pidades igasuguse hinnatõusu mõju väike.

(44) Teised kasutajad on rõhutanud ühenduse tootmisharu toodete kvaliteeti ja usaldusväärsust ning arvavad, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks nende olukorda.

(45) Seetõttu kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 60–77 esitatud järeldused heaks selles mõttes, et ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise vastu.

H. LÕPLIKUD MEETMED

1. Korea

(46) Pidades silmas eespool nimetatud järeldusi, et Koreast pärit impordi üleriigiline kaalutud keskmine dumpingumarginaal on minimaalne, tuleks vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3 lõpetada Koreast pärit jämeda roostevaba terastraadi importi käsitlev menetlus.

2. India

(47) Põhinedes eespool nimetatud järeldustel dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta arutati, milline peaks olema lõplike dumpinguvastaste meetmete vorm ja tase, et kõrvaldada kahjustava dumpingu mõju.

(48) Vastavalt sellele ja nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 79, arvutati selline kahjusid vältiv hinnatase, mis katab ühenduse tootmisharu tootmiskulud ja tagab mõistliku müügitulu.

(49) Sama kaubandustaseme kahjusid vältivate hinnatasemete võrdlemisel tootjate ekspordihindadega saadi kahjumarginaalid, mis protsendina impordihinnast ühenduse piiril moodustasid umbes 20 % kuni üle 50 %. Kolme India eksportiva tootja marginaal oli dumpingumarginaalist väiksem.

(50) Ajutise määruse põhjenduses 83 esitatud järeldus kiidetakse heaks, st leiti, et kõik uurimisalused kavad kujutasid endast ekspordisubsiidiume eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellistena võivad subsiidiumid mõjutada India eksportivate tootjate ekspordihinda ning suurendada dumpingumarginaale. Seega ja nagu on väidetud ajutise määruse põhjendustes 80–82, tuleks dumpinguvastaseid tollimakse korrigeerida nii, et need kajastaksid tegelikke dumpingumarginaale, mis säilivad pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist.

(51) Eespool nimetatu alusel ja võttes arvesse samaaegse subsiidiumidevastase menetluse tulemusi, on lõplik tollimaks, mida väljendatakse protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, järgmine:

Äriühing | Dumpinguvastane tollimaks (%) |

Bhansali | 0 |

Devidayal | 2,4 |

Indore Wire | 16,5 |

Isibars/Isinox | 0 |

Kei Industries | 32,6 |

Macro Bars | 0 |

Mukand | 10,1 |

Raajratna | 0 |

Triveni | 55,6 |

Venus Wire | 0 |

(52) Koostöö ulatuslikkust silmas pidades tuleks muude eksportivate tootjate suhtes kohaldada kõrgeimat olemasolevat konkreetsele äriühingule kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu. See on 55,6 %. Seda tollimaksu ei ole kohandatud eespool nimetatud määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 24 lõike 1 tähenduses, sest leiti, et äriühing (Triveni), mille tarvis see tollimaks kehtestati, ei ole saanud tasakaalustavaid ekspordisubsiidiume.

(53) Käesolevas määruses nimetatud individuaalsed tollimaksumäärad kehtestati käesoleva dumpinguvastase uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus tuvastati. Seetõttu kohaldatakse neid tollimaksumäärasid ainult kõnealusest riigist pärit ja nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute valmistud toodete impordi suhtes. Toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas seotud üksused, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtivad jääktollimaksu määrad.

(54) Kõik taotlused nimetatud individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast üksuse nime muutmist) tuleks viivitamata saata komisjonile koos kogu asjaomase teabega eelkõige nime muutmisega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses.

J. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE SISSENÕUDMINE

(55) Indias asuvate eksportivate tootjate suhtes lõplikult kehtestatud dumpingumarginaalide suurust silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses, juhul kui ajutised tollimaksumäärad ei ole väiksemad, mispuhul tuleks kohaldada viimasena nimetatud tollimaksu määrasid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks CN-koodi ex72230019 (TARICi kood 72230019*90) alla kuuluva ja Indiast pärit imporditava roostevaba terastraadi suhtes, mille läbimõõt on vähemalt 1 mm ja mis sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti niklit, kuid ei ole traat, mis sisaldab vähemalt 28, kuid kõige rohkem 31 massiprotsenti niklit, ja vähemalt 20, kuid kõige rohkem 22 massiprotsenti kroomi.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Tootja | | Tollimaksumäär (%) | TARICi lisakood |

—Bhansali Bright Bars Pvt Ltd, C-8/3, TTC Industrial Area, Village — Pawne Opposite PIL, Thane — Belapur Road, Navi Mumbai 400705 | 0 | A009 |

—Devidayal Industries Ltd, Gupta Mills Estate, Reary Road, Mumbai 400010 | 2,4 | A010 |

—Indore Wire Company Ltd, Near Fort, Indore 452006 (M.P.) | 16,5 | A004 |

—Isinox Steels Ltd, Indiasteel Complex, Railway Gate No 4, Antop Hill, Wadala, Mumbai 400037 | 0 | A002 |

—Isibars Ltd, Indiasteel Complex, Railway Gate No 4, Antop Hill, Wadala, Mumbai 400037 | 0 | A011 |

—Mukand Ltd, L.B.S. Marg, Kurla, Mumbai 400070 | 10,1 | A003 |

—Raajratna Metal Industries Ltd, 909, Sakar - III, Nr Income Tax, Ahmedabad 380014 | 0 | A005 |

—Venus Wire Industries Ltd, Block No 19, Raghuvanshi Mill Compound, Senapati Bapat Marg, Lower Parel, Mumbai 400013 | 0 | A006 |

—Macro Bars and Wires Pvt. Ltd, 702 Bombay Market Building, Taredo Road, Mumbai 400032 | 0 | A008 |

—Kei Industries Ltd, D-90, Okhla Industrial Area Phase-1, New Delhi, India | 32,6 | A020 |

—Triveni Shinton International Ltd, Kanti Mansion, 6 Murai Mohalla, Indore, 452001, (M.P.) | 55,6 | A012 |

— Kõik teised India äriühingud | 55,6 | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

4. Käesolevas määruses nimetatud individuaalseid tollimaksu määrasid (vastupidiselt "muude" suhtes kohaldatavale üleriigilisele tollimaksule) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on toodetud käesolevas määruses nimetatud konkreetse juriidilise isiku/konkreetsete juriidiliste isikute poolt ja pärinevad asjaomasest riigist. Toodete puhul, mille valmistanud äriühingu täpset nime ei ole käesoleva määruse regulatiivosas mainitud, kõnealuseid määrasid ei kohaldata.

Kõik taotlused nimetatud individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast üksuse nime muutmist) tuleks viivitamata saata komisjonile [4] koos kogu asjaomase teabega eelkõige nime muutmisega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses. Komisjon muudab määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

Artikkel 2

1. Määruse (EÜ) nr 617/1999 [5] alusel Indiast pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse lõplikult kehtestatud tollimaksude ulatuses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

2. Artikli 1 lõikes 4 nimetatud sätteid kohaldatakse ka ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise suhtes.

Artikkel 3

Koreast pärit vähemalt 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi importi käsitlev menetlus lõpetatakse.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Niinistö

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

[3] EÜT L 79, 24.3.1999, lk 13.

[4] Euroopa Ühenduste KomisjonVälissuhete peadirektoraatDirektoraat I–CDM 24–8/38Rue de la Loi/Wetstraat, 200B-1049Brussels.

[5] EÜT L 79, 24.3.1999, lk 13.

--------------------------------------------------