52014PC0670

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014 /* COM/2014/0670 final - 2014/0311 (NLE) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Põhjused ja eesmärgid

Kõigi püügivõimalusi käsitlevate õigusaktidega on vaja piirata kalavarude püüki sellise tasemeni, mis on kooskõlas ühise kalanduspoliitika üldiste eesmärkidega. Seda arvesse võttes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta (ühise kalanduspoliitika algmäärus) sätestatud iga-aastaste püügi piirnormide ja püügikoormuspiirangute ettepanekute eesmärgid, et tagada liidu kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.

Püügivõimalused määratakse kindlaks iga-aastase majandamistsükli jaoks (süvamere kalavarude puhul kaheks aastaks). See ei takista siiski pikaajalistel majandamiskavadel põhineva strateegia kasutuselevõttu. EL on teinud selles valdkonnas suuri edusamme ning kaubanduslikku huvi pakkuvaid põhilisi kalavarusid reguleeritakse nüüd mitmeaastaste majandamiskavadega. Iga-aastased lubatud kogupüügid ja püügikoormuse ülemmäärad peavad olema nende kavadega kooskõlas.

Reguleerimisala

Käesolevas ettepanekus käsitletakse kalapüügivõimalusi, mis Euroopa Liit kehtestab ühepoolselt. Siiski kajastatakse selles ka kalapüügivõimalusi, mis põhinevad mitme- või kahepoolsete kalanduskokkulepetega kokkulepitud meetmetel või protsessidel. Sellistel juhtudel sekkub liit oma poliitilistest eesmärkidest tulenevalt, samuti teadusnõuannetele tuginedes. Selliste läbirääkimiste tulemus sisaldab liidu nõusolekut võtta kohustusi kolmandate isikute suhtes. Kui on tegemist selliste otsuste rakendamisega liidu õiguses, ei ole liidul sisulist otsustusõigust peale koguste jaotamise liikmesriikide vahel, nagu on tehtud käesolevas ettepanekus. Liidusisese jaotamise puhul kohaldatakse suhtelise stabiilsuse põhimõtet.

Seega hõlmab see ettepanek peale liidu autonoomsete kalavarude järgmisi:

· ühised kalavarud, st varud, mida majandatakse koos Norraga Põhjameres ja Skagerraki väinas või mis on seotud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) sõlmitud rannikuäärsete riikide kokkulepetega;

· piirkondlike kalandusorganisatsioonidega saavutatud kokkulepetel põhinevad kalapüügivõimalused.

Mitmed kalapüügivõimalused on käesolevas ettepanekus märkega „pm” (pro memoria). Selle põhjuseks on asjaolu, et:

– nõuanded mõne liigi kohta ei ole sellel ajal veel kättesaadavad, milleks on kavandatud ettepaneku vastuvõtmine; või

– teatavad püügipiirangud ja muud asjaomastelt piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt saadud soovitused ei ole veel vastu võetud, kuna aastakoosolekud ei ole veel toimunud; või

– Gröönimaa vete kalavarude, ühiste kalavarude ning Norra ja muude kolmandate riikidega vahetatavate kalavarude kohta ei ole veel andmeid ning need kinnitatakse alles pärast 2014. aasta novembris ja detsembris asjaomaste riikidega peetavate konsultatsioonide lõppu.

Uus meetmepakett on kavandatud Atlandi ookeani kirdeosa huntahvena varu kaitseks. 2014. aasta juunis avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusliku nõuande kõnealuse varu kohta, mis on alates 2012. aastast kiiresti vähenenud. Lisaks sellele on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) arvamusel, et praegu kehtivad siseriiklikud meetmed on osutunud huntahvena kaitsel ebatõhusaks. Huntahven on aeglaselt kasvav ja hilja suguküpsuse saavutav liik, mille kalastussuremus ületab neljakordselt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) taseme. Arvestades, et selle kalavaru olukord on muret tekitav ja ta võib olla hävimise äärel, on kalapüügivõimalused kavandatud püügikoormuse piirangute ja püügi piirnormidena, mis peaksid olema suunatud kalastussuremuse peamistele põhjustele, st pelaagilisele traalpüügile ja harrastuskalapüügile. Uus pakett hõlmab kavandatava määruse uut, IIE lisa, mida täiendatakse liikmesriikidelt oodatava teabega,

Lõpuks tuleb märkida, et 2014. aastal hindas STECF majandamismeetmete mõju Biskaia lahe anšoovisele. Ta jõudis järeldusele, et püügiperioodi muutmine tavapäraseks kalendriaastaks (jaanuar – detsember) vähendab oluliselt ohtu, et kalavaru väheneb allapoole biomassi ohutustaset, ning aitab kaasa saagi koguste mõningasele suurenemisele ja stabiilsuse kasvule, võrreldes praeguse püügiperioodiga, mis kestab juulist juunini. Ilma et see piiraks tulevaste majandamiskavade raames võetavaid meetmeid, ning pärast konsultatsioone Hispaania, Prantsusmaa ja edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga (SWWAC), märkisid sidusrühmad, et nad eelistaksid, et anšoovise lubatud kogupüük 2015. kalendriaastal põhineks lubatud kogupüügi kehtestamise konkreetsel, STECFi poolt hinnatud variandil, mille puhul varude hävimise oht on väiksem kui 5 %. Kalendriaasta järgimine, nagu seda tehakse lubatud kogupüügi (TAC) kehtestamisel ka enamiku muude liikide puhul Atlandi ookeani piirkonnas, vähendab samuti kõnealuse kalavaru majandamisega seotud halduskoormust. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014[1] ning kehtestada 2015. aastaks Biskaia lahe anšoovisevaru uus lubatud kogupüük, mis märgitakse määruse ettepanekusse kui „pm”, kuni 2014. aasta detsembris avaldatakse vajalikud teaduslikud nõuanded.

Varude ülevaade

Komisjon on iga-aastases teatises „Arutelu kalapüügivõimaluste üle” (COM(2014) 388 (final), edaspidi „teatis”) tavapäraselt analüüsinud olukorda, millega püügivõimaluste ettepanekutes tuleb arvestada. Teatises antakse 2013. aastal avaldatud teadusnõuannete põhjal ülevaade kalavarude seisukorrast. Positiivsena märgitakse komisjoni teatises seda, et nende varude puhul, mille kohta on olemas täielik analüüs, on üle jätkusuutliku taseme püütud varude osatähtsus langenud 86 %-lt 2009. aastal 41 %-le 2014. aastal. Siiski on veel teatavaid suundumusi, mis annavad põhjust muretsemiseks. Näiteks on suurenenud nende kalavarude arv, mille püüki soovitatakse vähendada nii palju kui võimalik.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) juulis iga-aastase nõuande enamiku käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalavarude kohta. ICES on arvesse võtnud komisjoni teatises esitatud suuniseid. Selle nõuande vaatas STECF läbi ekspertide töörühmas ja suvisel täiskogu istungil.

Nimetatud kahel kogul on teaduslikult võimalik hinnata üksnes neid kalavarusid, mille kohta on piisavalt usaldusväärseid andmeid, nii et saab anda hinnangu varude suuruse kohta, samuti prognoosida, kuidas varud reageerivad erinevate kasutamisstsenaariumide korral (neid nimetatakse „püügivõimaluste tabeliteks”). Kui on piisavalt andmeid, saavad teadusasutused esitada prognoose püügivõimaluste korrigeerimiseks, nii et asjaomane kalavaru saaks taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust (MSY) võimaldava tasemeni. Seepärast nimetatakse seda nõuannet maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaks nõuandeks. Muudel juhtudel toetuvad teadusasutused kalapüügivõimaluste kohta soovituste andmisel ettevaatusprintsiibile. ICESi poolt sel puhul kasutatav metoodika on esitatud ICESi avaldatud nõuannetes piiratud andmetega kalavarude kohta[2].

Suurem osa kavandatud lubatud kogupüükidest on esitatud IA lisas. Selles lisas on esitatud 151 lubatud kogupüüki kalavarude kohta, mida püütakse Skagerrakis, Kattegatis, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkonnas ning CECAFi ELi vetes ja Prantsuse Guajaana vetes. Kõnealustest lubatud kogupüükidest 12 on kehtestatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet arvesse võttes. Ülejäänute puhul on toimitud järgmiselt:

· 12 kalavaru lubatud kogupüügi ettepanek on tehtud vastavalt pikaajalisele majandamisstrateegiale, st ühise kalanduspoliitika konkreetsetel kehtivatel eeskirjadel põhinevatele majandamiskavadele, vastavalt komisjoni ettepanekutele veel vastu võtmata majandamiskavade kohta või vastavalt piirkondlike nõuandekomisjonide poolt esitatud ja teaduslike nõuandvate asutuste poolt ettevaatusprintsiibil põhinevaks hinnatud majandamiskavadele;

· 47 kalavaru lubatud kogupüügi puhul on tegemist piiratud andmetega kalavarudega, mille kohta täielikku hinnangut anda ei ole võimalik. Neist 26 puhul tehti ettepanek jätta lubatud kogupüük 2014. aasta tasemele pärast nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, mille kohaselt püügivõimalused peaksid jääma stabiilseks, välja arvatud juhul, kui teadusandmete põhjal selgub, et kalavaru seisukord halveneb. Sellise otsuse põhjuseks on asjaolu, et enamikku neist kalavarudest püütakse kaaspüügina mitut liiki hõlmavas püügipiirkonnas ja puuduvad tegelikud tõendid, et lubatud kogupüügi muutmine mõjutab nende seisukorda, kusjuures lubatud kogupüügi korduva vähendamise tulemuseks võib olla reguleerimisest põhjustatud tagasiheide;

· ülejäänud lubatud kogupüügid on praeguses etapis esitatud märkega „pm” (pro memoria), sest vastavad teadusnõuanded ei ole veel kättesaadavad või sõltuvad rahvusvahelistest läbirääkimistest või kokkulepetest, mis sõlmitakse hiljem aasta jooksul (nt RFMO koosolekutel). Selliste varude kohta tehtavat ettepanekut on vaja ajakohastada, kui avaldatakse asjakohane teave ja vastavad nõuanded.

Kõik kavandatud püügivõimalused vastavad teadusnõuannetele, mis komisjon on saanud kalavarude seisukorra kohta ja mida on kasutatud komisjoni teatises kirjeldatud viisil.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas Euroopa Liidu säästva arengu poliitikaga.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

Konsulteerimine huvitatud isikutega

a)           Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on 2015. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva teatise alusel pidanud nõu liikmesriikide ja sidusrühmadega, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonidega, kavandatud lähenemisviisi üle, mille ta on esitanud kalapüügivõimalusi käsitlevate erinevate ettepanekutena.

Lisaks on komisjon konsulteerimisel järginud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel” (KOM(2006) 246 (lõplik)) esitatud põhimõtteid nn ettepoole toomise protsessi kohta.

Lisaks korraldas komisjon 26. septembril sidusrühmadele ürituse, millel tutvustati ja arutati teadusnõuande tulemusi ja selle peamisi järeldusi.

b)           Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Vastus eespool nimetatud komisjoni teatisele kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta kajastab sidusrühmade vaateid komisjoni hinnangule varude seisukorra kohta ning seda, kuidas tagada varude asjakohane majandamine.

Pelaagilise kalapüügi nõuandekomisjon (PELAC) avaldas lootust, et tehakse edusamme mitmeaastaste majandamiskavade vastuvõtmisel; ta juhtis tähelepanu ka sellele, et kolmandate riikide kaasamine võib muuta protsessi keerulisemaks. PELAC kutsus komisjoni üles arvesse võtma tema väljatöötatud kava Keldi mere heeringavaru kohta, kui kavandatakse selle lubatud kogupüüki 2015. aastaks. PELAC väljendas muret selle üle, et teatisest ei selgu, kuidas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki pärast 2015. aastat teatavatel põhjendatud juhtudel edasi lükatakse, st kes peab esitama tõendid, et on vaja edasi lükata, ja kuidas seda tehakse. Seoses pelaagiliste liikide lossimise kohustusega, mis jõustub 1. jaanuaril 2015, taunis PELAC komisjoni teatises üksikasjade puudumist selle kohta, kuidas toimub lubatud kogupüügi kohandamine, selleks et võtta arvesse tagasiheiteid.

Edelapiirkonna vete nõuandekomisjonile (SWWAC) meeldis teatise selgus ja eelkõige komisjoni metoodika kirjeldus järgmise aasta lubatud kogupüügi esitamise kohta. SWWAC tuletas meelde, et enamikul juhtudel tuleks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taseme järelmeetmete puhul juhinduda pigem kalastussuremuse kui biomassi näitajatest. Ta määratles Biskaia lahe merikeele- ja lõunapoolse merluusivaru kalavarudena, mille maksimaalset jätkusuutlikku saagikust 2015. aastal ei pruugi olla võimalik kindlaks teha, arvestades ICESi nõuannet nimetatud kahe varu kohta. SWWAC möönis siiski, et ta ei ole töötanud välja metoodikat, mille põhjal hinnata, millal võib maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise edasi lükata ajale pärast 2015. aastat sotsiaal-majandusliku mõju tõttu, mida see avaldab. Samuti soovitas SWWAC kavandatava lubatud kogupüügi kindlaksmääramisel võtta arvesse lossimiskohustust. Loodepiirkonna vete nõuandekomisjon (NWWAC) toetab seoses lossimiskohustusega parimate kättesaadavate teadusandmete kasutamist kvoodi kohandamisel. Kõnealused kohandused ei piira siiski ühise kalanduspoliitika eesmärgi, maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamist. Nõuandekomisjon rõhutas samuti vajadust võtta kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse majanduslikku mõju. Samuti rõhutas ta, et on vaja välja töötada majandamiskavad, ning pidas seda keskpunktiks oma töö kavandamisel. NWWAC kutsus üles ka laiaulatuslikule konsulteerimisele, enne kui langetatakse otsused nõuannete rakendamiseks mitme liigiga püügipiirkondades.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Metoodikaküsimustes konsulteeris komisjon, nagu juba märgitud, selliste teadusorganisatsioonidega nagu Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning selle kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). ICESi nõuanded põhinevad tema eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul, mis on välja antud kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, mille komisjon on kinnitanud. STECF annab nõu vastavalt komisjonilt saadud ülesandele.

Lõplik eesmärk on tagada selline kalavarude tase, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY). See eesmärk on lisatud selgesõnaliselt ühise kalanduspoliitika uude algmäärusesse, mille artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.” See kajastab Euroopa Liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga. Nagu juba märgitud, on mõne kalavaru puhul teave maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kohta tõepoolest kättesaadav. Selliste kalavarude hulka kuuluvad püügimahu ja kaubandusliku väärtuse seisukohalt väga tähtsad kalavarud, nagu merluus, tursk, euroopa merikurat, harilik merikeel, megrimid, kilttursk ja norra salehomaar.

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamiseks on teatavatel juhtudel vaja kalastussuremust ja/või püüki vähendada. Käesolevas ettepanekus kasutatakse sel puhul maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet, kui see on olemas. Kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega ja kui lubatud kogupüük on kavandatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuande põhjal, vastab lubatud kogupüük tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamise 2015. aastal. Selline lähenemisviis järgib põhimõtteid, mis on esitatud teatises kalapüügivõimaluste kohta 2015. aastaks.

Piiratud andmetega kalavarude puhul soovitavad teaduslikud nõuandeasutused, kas püüki tuleb vähendada, hoida sama tasemel või lubada suurendada. Mitmel juhul on ICESi nõuandes selliste erinevuste kohta antud kvantitatiivseid juhiseid, mis põhinevad ettevaatusmeetodil, mille kohaselt võib püügikogust ühe aastaga suurendada või vähendada kuni 20 %. Nende juhiste põhjal on koostatud kavandatud lubatud kogupüük. Kui teadusnõuanne ei ole üldse kättesaadav, on järgitud ettevaatusprintsiipi, mis tähendab lubatud kogupüügi ennetavat vähendamist 20 %.

Teatavate kalavarude kohta (peamiselt laialt levinud liigid, haid ja raid) avaldatakse nõuanne sügisel. Vajaduse korral tuleb käesolevat ettepanekut pärast nõuande saamist ajakohastada. Lõpuks, nagu eespool märgitud, kasutatakse teatavate kalavarude puhul teadusnõuannet majandamiskavade rakendamiseks.

STECF kinnitab ICESi nõuandeid ja on mõnda neist täiendanud.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

Kõik STECFi aruanded on kättesaadavad merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil. Kõik ICESi aruanded on kättesaadavad ICESi veebisaidil.

Mõju hindamine

Kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala on piiratud aluslepingu artikli 43 lõikega 3.

Liit on majanduslikult äärmiselt tähtsate kalavarude, nagu merluus, tursk, merikeel, merilest, norra salehomaar jt, majandamiseks kehtestanud mitmed mitmeaastased majandamiskavad. Enne selliste kavade vastuvõtmist tuleb hinnata nende mõju. Kui kavad on jõustunud, määratakse nende põhjal asjaomaseks aastaks kindlaks lubatud kogupüügi ja püügikoormuse mahud, mis tuleb kehtestada kavade pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on kohustatud esitama oma ettepaneku püügikoormuse kehtestamiseks kooskõlas nende kavadega senikaua, kuni need kehtivad. Seega tulenevad paljud ettepanekus sisalduvad olulised püügikoormuse tasemed konkreetsest mõjuhinnangust, mis viidi läbi kooskõlas majandamiskavaga, millel need põhinevad.

Ülejäänud kalavarude suhtes, ja vaatamata sellele, et mitmeaastased kavad ei pruugi olla vastu võetud, püütakse ettepanekus vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks, seega võetakse arvesse nõuandekomisjonide ja sidusrühmade algatusi, kui ICES ja/või STECF on need heaks kiitnud. Ühise kalanduspoliitika reformi komisjonipoolne ettepanek töötati välja mõju hindamise aruande (SEK (2011) 891) põhjal, mille raames analüüsiti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Selle järelduste kohaselt on kõnealune eesmärk keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik tingimus. Kaasseadusandjad on heaks kiitnud aluspõhimõtte, millele tugineb komisjoni reformiettepanek, ning saavutanud möödunud aasta juunis poliitilise kokkuleppe, mille kohaselt on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk nüüd selge ja siduv.

Mis puutub piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatavatesse kalapüügivõimalustesse ja varudesse, mida jagatakse kolmandate riikidega, siis käesoleva ettepanekuga võetakse eelkõige üle rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmed. Kõiki asjaolusid, mis on olulised kalapüügivõimaluste võimalike mõjude hindamisel, käsitletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistamise ja läbiviimise etapis, mille raames liidu kalapüügivõimalused lepitakse kokku kolmandate isikutega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika algmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

Ettepaneku kokkuvõte

Ettepanekus sätestatakse püügi- ja püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse ELi püügipiirkondades, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada jätkusuutlik kalapüük nii keskkonna-, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil.

Kohaldamine

Ettepanekus käsitletava valdkonnaga seotud õigusnorme kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015, välja arvatud teatavad püügikoormuspiirangud, mida kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2016, ning teatavad lubatud kogupüügi määrad, millel on konkreetsed hooajalised tsüklid, mis tulenevad piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatavate kalavarude omadustest.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: ühine kalanduspoliitika on ühine poliitika. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta.

Kavandatava nõukogu määrusega jaotatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikleid 16 ja 17, jaotavad liikmesriigid seejärel kõnealused püügivõimalused omakorda piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestatud lossimiskohustus

Ühise kalanduspoliitika uus algmäärus (määrus (EL) nr 1380/2013) jõustus 2014. aastal; sellega kehtestatavat lossimiskohustust hakatakse kohaldama järk-järgult aastatel 2015–2019. Alates 2019. aastast kohaldatakse lossimiskohustust kõigi kalavarude suhtes, millele on kehtestatud lubatud kogupüük.

Üleminekuperioodil tuleb kalavarud, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, lossida siiski ainult juhul, kui need on püütud (kas siht- või kaaspüügina) teatavates piirkondades, kasutades teatavat püügiviisi.

Lubatud kogupüügiga hõlmatud ja püütavate kalavarude mõisted siiski ei kattu. See on põhjus, miks käesoleva määruse alusel reguleeritavate Atlandi ookeani ja Põhjamere kalavarude suhtes kohaldatakse saagi lossimise kohustust ainult juhul, kui see on püütud tööstusliku otstarbega püügil, ning makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, putassuu, hirvkala, anšoovise, hõbekala, sardiini, kilu, hariliku tuuni, mõõkkala, pikkuim-tuuni, suursilm-tuuni, sinise marliini ja valge odanina püügil[3].

Seoses lossimiskohustuse kehtestamisega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2 hakkavad kavandatavad kalapüügivõimalused lossitud koguste asemel kajastama püütud koguseid. Seda tehakse ühise kalanduspoliitika uue algmääruse artikli 15 lõikes 1 osutatud püügil asjaomaste kalavarude kohta saadud teaduslike nõuannete põhjal. Kalapüügivõimalused tuleb kindlaks määrata ka artikli 16 lõike 1 kohaselt (osutatakse suhtelise stabiilsuse põhimõttele) ja artikli 16 lõike 4 kohaselt (osutatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärkidele).

Kavandatud püügivõimaluste puhul mõjutab lossimiskohustus otseselt mitme lubatud kogupüügi kaitse-eesmärke. Selline on näiteks kehvas kaitsestaatuses olevate varilõpuseliste, st haide ja raide lubatud kogupüük; see on olnud mitu aastat nullis, et ära hoida nende liikide sihtpüüki asjaomastes piirkondades. Lisaks lubatud kogupüügi nulltasemele kehtestati lubatud kogupüügiga seotud erisätetega kohustus need liigid kõrge ellujäämuse tõttu otsekohe merre tagasi heita. Nende lossimine suurendaks nende suremust. Pärast liikmesriikide ekspertidega konsulteerimist 31. juulil 2014 toetati mõtet lisada piirkondades, kus on kehtestatud lubatud kogupüük, kõnealused liigid püügivõimalusi käsitleva määruse keelatud liikide nimekirja. See on kavandatud määruses kajastatav lähenemisviis: saagi merre tagasi laskmise kohustust järgitakse, säilitades seejuures selle kaudu tagatava kaitsetaseme, sest keelatud liike ei tohi lossida. Määruse 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt jäetakse keelatud liigid lossimiskohustuse alt otseselt välja.

Peale selle tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika uue algmääruse ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 vahelisi seoseid. Viimasega on kehtestud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas paindlikkust võimaldavad sätted, nagu artikli 3 kohane ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohane analüütilist lubatud kogupüüki käsitlev säte. Artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati veel üks paindlikkusmehhanism määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ja takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei tohi kasutada lisaks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohasele ühest aastast teise ülekandmisele.

4.           TÄIENDAV TEAVE

Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette (ELi või riikide) avalik-õiguslike asutuste halduskorra lihtsustamine, eelkõige seoses püügikoormuse arvestuse nõuetega.

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2015. aasta kohta ega sisalda seetõttu läbivaatamisklauslit.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Käesolevas ettepanekus piirdutakse kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise ning kõnealuste võimaluste kasutamisega funktsionaalselt seotud tingimustega.

Kalavarude muutumise tegelike arengusuundade kohta võib esile tõsta järgmist.

Pürenee poolsaare ümbruse veed

Ühelt poolt tuleb märkida, et euroopa merikuradi varude biomass kasvab ja seda kalavaru kasutatakse jätkusuutlikul tasemel. Megrimivarud, teiselt poolt, on vähenenud ja mitu norra salehomaari funktsionaalset üksust on peaaegu ammendatud. Euroopa merluusi lõunapoolse varu biomass kasvab jätkuvalt, vaatamata sellele, et püügisurve on endiselt kõrge, mis vastavalt asjaomasele majandamiskavale toob kaasa lubatud kogupüügi väikese languse ja vastavalt püügikoormuse vähendamise.

Biskaia laht

Merikeelevaru seisukord halveneb. Viimaste aastate jooksul on teadlased soovitanud lubatud kogupüügi vähendamist. ICES kaalus 2013. aastal ennetavate pikaajaliste majandamismeetmete võtmist, mida soovitasid sidusrühmad. 2014. aasta lubatud kogupüük põhineb nendel meetmetel eesmärgiga hoida lubatud kogupüük samal tasemel ning järk-järgult vähendada kalastussuremust kuni jätkusuutliku tasemeni. Kuna kalastussuremus on viimastel aastatel suurenenud, tuleks lubatud kogupüüki 2015. aastal vähendada.

Keldi meri ja La Manche’i väin

Saagi suur tagasiheide on püsiprobleem ja mitte üksnes valge lihaga kalaliikide, vaid ka lestaliste püügil. Seepärast soovitatakse teaduslikes nõuannetes nende lubatud kogupüüki oluliselt vähendada, nt tursa ja kilttursa kogupüüki. La Manche’i väina merikeelevaru seisukorra parandamiseks tuleb võtta kiiresti meetmed: juurdekasv on viimase kahe aasta vältel olnud väike ja selle kalavaru pikaajaline elujõulisus on ohus.

Šotimaast lääne poole jäävad veed

Kilttursavarule ICESi kriteeriumi kehtestamise järel 2014. aastal peetakse Šotimaast lääne pool paiknevaid kilttursavarusid (ICESi püügipiirkonnad Vb ja VIa) osaks bioloogilistest varudest, mida on hinnatud ICESi III ja IV piirkonnas. Seetõttu esitatakse kõigi nende piirkondade kohta üks ühtne nõuanne. Lubatud kogupüük peab kavandatavas määruses jääma senikauaks märkega „pro memoria”, (pm), kui asjakohane jaotus liikmesriikide vahel on kindlaks määratud. Tursa- ja merlangivarud on jätkuvalt halvas seisukorras, mõlema liigi tagasiheide on endiselt ligikaudu 70 %. Olukord võib veelgi halveneda pärast norra salehomaari kohta nõuande avaldamist sügisel: valge lihaga kalade tagasiheide sõltub enamasti viimati nimetatud liigi püügist. Kohustused, mis on võetud seoses valikulise püügi meetmetega, ei ole seni avaldanud märgatavat mõju: ICES ei ole veel suutnud kindlaks teha mingeid muutusi suremuses kõnealuste meetmete tulemusel.

Iiri meri

Tursa- ja merlangivarude olukord on endiselt muret tekitav, kuigi norra salehomaari püüdva laevastiku püügivahendite selektiivsus on andnud mõningaid tulemusi nende kahe varu kaitsel; siiski märgitakse ICESi nõuandes, et tagasiheide on suur. Merikeel on ikka veel ülepüütud ja tema kudekarja registreeritud biomass on kõigi aegade väikseim; selle püük peaks jääma madalale tasemele. Atlandi merilest seevastu on alakasutatud ja seda heidetakse laialdaselt tagasi merre, kuid see kalavaru on stabiilne.

Kattegat

Kattegati tursavaru suhtes soovitatakse 2015. aastal järgida samasugust nõuannet kui 2014. aastal, st ettevaatuskaalutluste aluseks peaks olema põhimõte, et selles piirkonnas ei tohiks kõnealust liiki sihtpüügina püüda ning kaaspüük ja saagi tagasiheide peaksid olema minimaalsed. ICES rõhutab, et eelkõige on vaja viivitamata parandada selektiivsust: hinnanguliselt oli 2013. aastal tagasiheide suurim, mis on registreeritud alates 1997. aastast.

Põhjameri

Põhjamere tursa-, kilttursa-, merlangi-, süsika-, atlandi merilesta, makrelli- ja heeringavarusid majandatakse koos Norraga, seepärast määratakse lubatud kogupüügid ja kvoodid kindlaks pärast ELi ja Norra vahelisi konsultatsioone novembris ja detsembris. Kõnealustest kalavarudest jätkub tursavarude taastumine, kuid väga aeglaselt. Merlangi- ja süsikavarud vähenevad mõlemad, merlangivarude biomass on viimase kolme aasta jooksul langemas allapoole ennetuslikke piirnorme. Kilttursavarud on stabiilsed, nende kalastussuremus on allpool maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset, kuid viimastel aastatel on varude uuenemine liiga aeglane. Atlandi merilesta varu kasvab jätkuvalt ning on nüüd kõrgeimal tasemel, mis kunagi registreeritud. Neist kalavarudest, mida ei jagata Norraga ja mille lubatud kogupüügi tasemed on käesolevas ettepanekus juba täpsustatud, suureneb aeglaselt merikeelevaru, ehkki selle kalastussuremus ületab veidi maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset; seepärast on kohaldatavas majandamiskavas nõue veidi vähendada lubatud kogupüüki. Norra salehomaari varud Põhjameres üldiselt suurenevad.

2014/0311 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013[4] kohaselt tuleb kaitsemeetmete kehtestamisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid.

(3)       Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõigetele 1 ja 4 tuleks liikmesriikidele eraldada kalapüügivõimalused selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus ning et järgitaks viidatud määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)       Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 olemasoleva teadusnõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(5)       Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustus kehtestatakse liigi ja püügiviisi põhjal. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleb käesoleva määrusega hõlmatud piirkonnas lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleks lossimiskohustust kohaldada väikese pelaagilise kala (st makrell, heeringas, harilik stauriid, põhjaputassuu, hirvkala, anšoovis, hõbekala, sardiin ja kilu), suure pelaagilise kala (st harilik tuun, mõõkkala, pikkuim-tuun, suursilm-tuun, sinine marliin ja valge odanina) püügil, tööstusliku otstarbega püügil (nt moiva-, tobia- ja tursikupüük). Kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal.

(6)       Teatavate varilõpuseliste (haid ja raid) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega seotud sätte kohaselt on kehtestatud kohustus juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealustel kalavarudel on kehv kaitsestaatus, ning nende kõrge ellujäämise määra tõttu ei põhjusta tagasiheide kõrgemat kalastussuremust; tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb siiski nende liikide pelaagilise püügiga saadud saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mis tahes erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ette nähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades.

(7)       Viimastel aastatel on anšoovise lubatud kogupüük Biskaia lahes kehtestatud kalapüügivõimalusi käsitleva eraldi määrusega, mis kehtib ühe aasta 1. juulist alates kuni järgmise aasta 30. juunini. 2014. aastal jõudis STECF järeldusele, et püügiperioodi muutmine tavapäraseks kalendriaastaks (jaanuar–detsember) vähendab oluliselt nende kalavarude kaitsel ettetulevaid ohte. Pärast konsultatsioone Hispaania ja Prantsusmaaga ning edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga (SWWRAC), kiideti STECFi soovitus heaks. Seepärast on asjakohane tunnistada kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014[5] ning kehtestada käesoleva määrusega anšoovisevaru uus lubatud kogupüük Biskaia lahes 2015. aastaks.

(8)       Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, lubatud kogupüük kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega peaks uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari, La Manche’i lääneosa merikeele, Põhjamere lesta- ja merikeelevaru, Šotimaast läände jäävate vete heeringavaru, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrused (EÜ) nr 2166/2005,[6] (EÜ) nr 509/2007,[7] (EÜ) nr 676/2007,[8] (EÜ) nr 1300/2008,[9] (EÜ) nr 1342/2008[10] (tursavarude majandamiskava) ja (EÜ) nr 302/2009[11].

(9)       Põhjapoolsete merluusivarude (nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004[12]) ning Biskaia lahe merikeele varu (nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006[13]) puhul on saavutatud asjaomaste taastamis- ja majandamiskavade miinimumeesmärgid ning seepärast on asjakohane järgida esitatud teadusnõuannet, et, olenevalt asjaoludest, kas saavutada või säilitada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

(10)     Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 punkti 1 alapunktis 8 määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(11)     Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96[14] on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artikli 3 kohased ettevaatusprintsiipi ja artikli 4 kohased analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati paindlikkusmehhanism igasuguse sellise püügi puhul, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks ühises kalanduspoliitikas sätestatud kaitse-eesmärke, ning negatiivset mõju kalavarude bioloogilisele seisundile, võib määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 sätteid kohaldada lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta aastast aastasse ülekandmist, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9.

(12)     Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus sellise lubatud kogupüügi määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud kogupüüki kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(13)     2014. aasta juunis avaldas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusliku nõuande Atlandi ookeani kirdeosa huntahvenavaru kohta, mis on alates 2012. aastast kiiresti vähenenud. Lisaks sellele on STECF hinnanud huntahvena kaitstust kohaldatavate riiklike meetmetega ja leidnud, et need on üldiselt ebatõhusad. Huntahven on aeglaselt kasvav ja hilja suguküpsuse saavutav liik, mille kalastussuremus ületab neljakordselt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) taseme. Seetõttu on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru püügivõimalused püügikoormusena ja püügi piirnormidena, mis peaksid olema suunatud kalastussuremuse peamistele põhjustele, st pelaagilisele traalpüügile ja harrastuskalapüügile.

(14)     2015. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samal ajal arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009[15].

(15)     Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu uusimate teadusnõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(16)     Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide säilimist võib ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalus täielikult kõrvaldada ja nende liikide püük üldiselt keelata.

(17)     Käesolevas määruses sätestatud ning liidu laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009,[16]eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(18)     Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida saagi-/kvoodi süsteemi, st süsteemi, mille kohaselt tuleks seni veel määruses (EL) nr 1380/2013 esitatud lossimiskohustusega hõlmamata püügi kogu saak lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat kasutamiskõlbliku kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu saagi-/kvoodisüsteemid õhutavad kalureid selektiivsemalt püüdma. Tagasiheite tõhusaks reguleerimiseks peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate (edaspidi „CCTV-süsteem”) kasutamine. See peaks võimaldama täpselt salvestada kõiki pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osi. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja vähem usaldusväärne. Sellest tulenevalt on CCTV-süsteemi kasutamine selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük). Sellise süsteemi kasutamine peaks tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ[17] nõuete täitmise.

(19)     Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata saagi-/kvoodisüsteeme, et kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, tuleb kõik selliste katsetuste käigus püütud kalad, sealhulgas lossitavast alammõõdust väiksemad kalad, arvestada maha katsetustes osalevale laevale eraldatud kogupüügiosast ning püügitoimingud lõpetada, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustes mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(20)     ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise konkreetne süsteem. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaks avaldatama alles 2015. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel kuni nõuannete avaldamiseni.

(21)     Liit on kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras kalapüügiõiguste üle nõu pidanud Norra[18], Fääri saarte[19] ja Islandiga[20]. Norra ja Fääri saartega peetavad konsultatsioonid 2015. aasta kokkulepete üle on veel pooleli. Selleks, et vältida liidu püügitegevuse katkemist ning samas võimaldada vajalikku paindlikkust kõnealuste kokkulepete sõlmimiseks 2015. aasta alguses, on asjakohane kehtestada nende kokkulepete sisuks olevate varude suhtes ajutised püügivõimalused. 2015. aasta kalapüügikokkuleppe suhtes Islandiga peetavaid konsultatsioone ei ole olnud võimalik lõpule viia. Kalandusalaseid suhteid Gröönimaaga[21] käsitlevas lepingus ja protokollis sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2015. aastaks konkreetsed püügivõimalused Gröönimaa vetes. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uued konsultatsioonid on toimunud.]

(22)     Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2013. aasta aastakoosolekul pikendada hariliku tuuni lubatud kogupüügi ja kvootide kehtivusaega ühe aasta võrra ning kinnitas Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid ajavahemikuks 2014‑2016 praegusel tasemel. Sellest tulenevalt jääb liidu kvoot nimetatud kalavarude osas 2013. aasta tasemele. Kuigi ka Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüük jäeti ajavahemikuks 2014–2016 praegusele tasemele, vähendati veidi lepinguosaliste, sealhulgas liidu individuaalseid kvoote, et anda kvoot ühele teisele lepinguosalisele. Kõiki neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(23)     Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2013. aasta aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(24)     Oma 2014. aasta aastakoosolekul ei muutnud India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid.

(25)     Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) kolmas aastakoosolek toimub 2015. aasta veebruaris. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni piirkonnas ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. Tšiili stauriidi ei tohi siiski püüda sihtpüügina enne, kui lubatud kogupüük on kehtestatud selle aastakoosoleku järel.

(26)     Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) jättis 2014. aastal peetud 87. aastakoosolekul jõusse kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(27)     Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2013. aasta aastakoosolekul vastu soovituse patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi uue, kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi kohta 2014. ja 2015. aastal ning jättis jõusse oranži karekala ja limapea 2013. ja 2014. aasta lubatud kogupüügi, mis lepiti kokku organisatsiooni 2012. aasta aastakoosolekul. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(28)     Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) muutis 2013. aastal peetud 10. aastakoosolekul kalapüügivõimalusi käsitlevaid meetmeid, kehtestades avamerepüügi päevade koguarvu ja kohandades peibutuspüügivahenditega püügi keeldu. Peibutuspüügivahenditega püüki käsitleva meetme läbivaatamiseks on vaja, et liit kui WCPFC liige valiks ühe kahest võimalikust valikust: kinnitaks, et peibutuspüügivahenditega püük on praegu keelatud, või nõuaks peibutuspüügivahendite vähendamist. Sellise otsuse vastuvõtmiseni tuleks jätkata WCPFC poolt praegu kohaldatava püügikeelu rakendamist liidu õiguses. [Põhjendust, samuti asjakohaseid sätteid, millele see viitab, muudetakse pärast seda, kui uus aastakoosolek on toimunud.]

(29)     Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aasta aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(30)     Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2014. aastal peetud 36. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2015. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Sellega seoses peatas NAFO süvameregarneeli püügi rajoonis 3L, suurendas meriahvena lubatud kogupüüki rajoonis 3M, et oleks hõlmatud teatav kaaspüük, ning taastas loa püüda pikklesta rajoonis 3NO.

(31)     Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2014, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(32)     Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ)[22], on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused.

(33)     Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(34)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused täiendavate merepäevade andmiseks püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011[23].

(35)     Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2015, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(36)     Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Reguleerimisese

1.           Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2.           Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)      2015. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2016. aasta püügi piirnormid;

b)      püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016, välja arvatud juhul, kui artiklites 9, 29 ja 31 ja IIE lisas on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad;

c)      teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015;

d)      teatavate kalavarude püügi võimalused aastatel 2015 ja 2016 IATTC konventsiooni alas, mis on piiritletud artiklis 33.

Artikkel 2 Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)           liidu laevad;

b)           liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad

c)           harrastuskalapüügi laevad, üksnes käesoleva määruse artikli 1 punkti b, artikli 3 punkti c ja artikli 12 tähenduses.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „liidu laev” – määruse (EÜ) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud kalalaev;

b)           „kolmanda riigi laev” – kalalaev, mis on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 4, sõidab kolmanda riigi lipu all ja on registreeritud kolmandas riigis;

c)           „harrastuspüügilaev” – laev, mis tegeleb harrastuskalapüügiga vastavalt määruse (EL) nr 1224/2009 artikli 4 lõikele 28;

d)           „liidu veed” – liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed;

e)           „rahvusvahelised veed” – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

f)            „varu” – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;

f)            „lubatud kogupüük” (TAC) –

i)       püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus – igast kalavarust aastas püüda lubatud kogus;

ii)      igasugusel muul kalapüügil – igast kalavarust aastas lossida lubatud kogus;

g)           „kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

h)           „analüütiline hindamine” – asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mille teaduslik läbivaatamine on hinnanud kvaliteedilt piisavaks, et anda teadusnõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta.

i)            „ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele” – lähenemisviis, mille kohaselt ei tohi piisava teadusinfo puudumist kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks;

j)            „võrgusilma suurus” – kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008[24];

k)           „liidu laevastikuregister” kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjoni poolt loodud register;

l)            „püügipäevik” – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud päevik.

Artikkel 4 Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)           „ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 218/2009[25] III lisas määratletud geograafilised alad;

b)           „Skagerrak” – geograafiline ala, mis on piiratud läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)           „Kattegat” – geograafiline ala, mis on piiratud põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibens Spidsini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)           „ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

– 53° 30' N 15° 00' W,

– 53° 30' N 11° 00' W,

– 51 ° 30' N 11° 00' W,

– 51 ° 30' N 13° 00' W,

– 51 ° 00' N 13° 00' W,

– 51 ° 00' N 15° 00' W,

– 53° 30' N 15° 00' W

e)           „Cádizi laht” – ICESi IXa alarajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole pikkuskraadist 7° 23′ 48″ W;

f)            „CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009[26] II lisas määratletud geograafilised alad;

g)           „Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 217/2009[27] III lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

h)           „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis määratletud geograafiline ala[28];

i)            „ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala” – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis määratletud geograafiline ala[29];

j)            „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala” – määruse (EÜ) nr 601/2004[30] artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

k)           „IATTCi (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”)[31] määratletud geograafiline ala;

l)            „IOTCi (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala” – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus määratletud geograafiline ala[32];

m)          „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – põhjalaiusest 10° lõuna poole jääv avamerepiirkond, CCAMLRi konventsiooni alast põhja pool, SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes,[33] ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

n)           „WCPFCi (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala” – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis[34] määratletud geograafiline ala;

o)           „Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust;

p)           „IATTCi ja WCPFCi vaheline kattuv piirkond” – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

– 150º läänepikkust,

– 130º läänepikkust,

– 4º lõunalaiust,

– 50º lõunalaiust.

II JAOTIS LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk Üldsätted

Artikkel 5 Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.           Liidu laevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüügi mahud, kõnealuste mahtude jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.           Liidu laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires, vastavalt käesoleva määruse artiklis 19 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008[35] ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele, vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

3.           IA lisas sätestatud eritingimuse kohaldamisel tobiavarude suhtes ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes kohaldatakse IID lisas määratletud majandamispiirkondi.

Artikkel 6 Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.           Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.           Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

a)      kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)      selle tulemusena:

i)       analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid alates aastast 2015 ja edaspidi võimalikult suure tõenäosusega maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel;

ii)      kui analüütiline hinnang puudub või ei ole täielik, kasutatakse varusid vastavalt ettevaatusprintsiibil põhinevale lähenemisviisile kalavarude majandamisele.

3.           Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2015 järgmise teabe:

a)      vastuvõetud lubatud kogupüük;

b)      asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad;

c)      üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2.

Artikkel 7 Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.           Lossimiskohustus kehtib kalade suhtes, mis on püütud lubatud kogupüügiga hõlmatud varudest määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a määratletud püügi käigus, nagu on sätestatud kõnealuses artiklis.

2.           Muudest varudest püütud kalu, millele on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või lossida ainult järgmistel juhtudel:

(a) saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

(b) saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

3.           Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 8 Püügikoormuse piirangud

Kohaldatakse järgmisi püügikoormuse meetmeid:

a)           IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisel Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes;

b)           IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes;

c)           IIC lisa kohaldatakse merikeelevarude majandamisel ICESi VIIe rajoonis;

d)           IIE lisa kohaldatakse huntahvena varude majandamisel ICESi VIIe rajoonis;

Artikkel 9 Süvamere kalapüügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud

1.           Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue,[36] artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2.           Liikmesriigid tagavad, et 2015. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tase (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg muid süvamereliike kui põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 10 Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.           Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)      määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)      määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamist;

c)      määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

d)      määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

e)      määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist;

f)       määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g)      käesoleva määruse artikli 20 kohast kvootide ülekandmist ega vahetamist;

h)      käesoleva määruse artikli 14 kohast täiendavat kvootide eraldamist.

2.           Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 tuleks lubatud kogupüükide suhtes kohaldada ainult siis, kui liikmesriigid ei kasuta määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11 Püügikeeluaeg

1.           Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2015 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad

1 || 52° 27' N || 12° 19' W

2 || 52° 40' N || 12° 30' W

3 || 52° 47' N || 12° 39 600' W

4 || 52° 47' N || 12° 56' W

5 || 52° 13,5' N || 13° 53 830' W

6 || 51° 22' N || 14 ° 24' W

7 || 51° 22' N || 14 ° 03' W

8 || 52° 10' N || 13 ° 25' W

9 || 52° 32' N || 13 ° 07 500' W

10 || 52° 43' N || 12° 55' W

11 || 52° 43' N || 12° 43' W

12 || 52° 38 800' N || 12° 37' W

13 || 52° 27' N || 12° 23' W

14 || 52° 27' N || 12° 19' W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.

2.           ICES IIa ja IIIa rajoonis ja IV alarajoonis on kutseline tobiapüük põhjatraali, -nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2015.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, kellel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alarajooni liidu vetes.

Artikkel 12 Huntahvena harrastuspüük

ICESi IVb, IVc, VIIa, VIId, VIIe, VIIf, VIIg ja VIIh püügirajoonis toimuva harrastuspüügi suhtes kohaldatakse nn kaasavõetava saagi piirmäära üks huntahven inimese kohta päevas.

Artikkel 13 Keelud

 1.          Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)      okkaline rai (Amblyraja radiata) liidu vetes ICESi rajoonides IIa, IIIa ja VIId ning ICESi IV alapiirkonnas;

b)      hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõigis vetes;

c)      sile tiibrai (Dipturus batis), sh (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

d)      supi nugishai (Galeorhinus galeus) ja ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi IIa rajooni ja ICESi IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna kõigis vetes;

e)      šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I ja XIV alapiirkonna kõigis vetes;

f)       harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes;

g)      hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõigis vetes;

h)      ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

i)       norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

j)       musterrai (Raja undulata) ICESi VI ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

k)      logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

l)       harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi IIa rajooni ja ICESi IV alapiirkonna liidu vetes ning ICESi I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna kõigis vetes;

m)     euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.           Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 14 Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koode.

II peatükk Täiendav püügiosa laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud püügialastes katsetustes

Artikkel 15 Täiendav püügiosa

1.           Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi-alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.           Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

Artikkel 16 Täiendava püügiosa andmise tingimused

1.           Artiklis 15 osutatud täiendav püügiosa vastab järgmistele tingimustele:

a)      laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV) (koos „CCTV-süsteem”), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

b)      täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:

i)       75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii)      30 % laevale enne katsetustes osalemist eraldatud individuaalsest püügiosast;

c)      kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98[37] XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, võetakse arvesse laevale antud individuaalses püügiosas, mis tuleneb artikli 14 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)      kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas; e)         nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

2.           Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)      kalavaru tagasiheite määr on asjaomase laevaliigi puhul hinnanguliselt alla 10 %;

b)      sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV-süsteemi kontrollivõime hindamiseks;

c)      kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

3.           Enne artiklis 14 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)      tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)      nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)      nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)      iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)      katsetustes osalevate laevade poolt 2014. aastal püütud saagi kogus sellest kalavarust, mille suhtes kohaldatakse vastavat lubatud kogupüüki.

Artikkel 17 Isikuandmete töötlemine

Niivõrd, kui artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

Artikkel 18 Täiendava püügiosa tühistamine

Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida artiklis 16 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2015. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

Artikkel 19 Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve

Komisjon võib nõuda igalt liikmesriigilt, kes kasutab käesoleva peatüki sätteid, et ta esitaks teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.

III peatükk Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 20 Kalapüügiload

1.           Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.           Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

IV peatükk Kalapüügivõimalused piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 21 Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.           Kui piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.           Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mis kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni vastava osalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teatab siis piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.           Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.           Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni osaliselt saadud või üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1. JAGU ICCATi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 22 Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.           Nende liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.           Nende liidu rannalähedase väikesemahulise püügi laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.           Nende liidu laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.           Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.           Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.           Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 23 Harrastus- ja sportlik kalapüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportlikuks püügiks.

Artikkel 24 Haid

1.           Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardalhoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.           Keelatud on perekonda Alopias spp. kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.           Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.

4.           Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.           Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardalhoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2. JAGU CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 25 Keelud ja püügipiirangud

1.           V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.           Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 26 Uurimuslik kalapüük

1.           Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olev liikmesriik võib 2015. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2015.

2.           FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse kohe, kui deklareeritud saak ulatub kindlaks määratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse püügiks kogu ülejäänud püügihooajaks.

3.           Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 27 Tavalise hiilgevähi püük 2015/2016. püügihooajal

1.           Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeks olev liikmesriik võib 2015/2016. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta hiljemalt 1. juuniks 2015 kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi.

2.           Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.           Liikmesriik, kes kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitab teate oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.           Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)      täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)      põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.           Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.

3. JAGU IOTCi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 28 IOTCi konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.           IOTCi konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2.           IOTCi konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.           Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

4.           Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta nende laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.

5.           Liikmesriigid võivad IOTCile esitatud arengukava rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes nimetatud kavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 29 Haid

1.           Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.           Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevad, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.           Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi nende isendeid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. JAGU SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 30 Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2015. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, so 78 600 GTni.

Artikkel 31 Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüügid

1.           Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 30, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2.           IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO sekretariaadile edastamiseks SPRFMO konventsiooni alas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 32 Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid, kes on tõendatult tegelenud põhjalähedase kalapüügiga või kes püüdsid põhjalähedasi liike SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad 2015. aastal oma laevade püüki või püügikoormust konventsioonialas, piirdudes konventsiooniala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük nimetatud ajavahemikul toimus, ning hoiavad püügi tasemel, mis ei ületa saagi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006.

5. JAGU IATTCi KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 33 Seinnoodapüük

1.           Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

a)      29. juulist kuni 28. septembrini 2015 või 18. novembrist 2015 kuni 18. jaanuarini 2016 järgmiste piiridega määratud alal:

– Vaikse ookeani Ameerika rannik,

– 150º läänepikkust,

– 40º põhjalaiust,

– 40º lõunalaiust;

b)      29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2015 järgmiste piiridega määratud alal:

– 96º läänepikkust,

– 110º läänepikkust,

– 4º põhjalaiust,

– 3º lõunalaiust.

2.           Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni valitud keeluajast vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2015. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.           IATTCi konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.           Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)      kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)      reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

Artikkel 34 Süvamerehaide püügi keeld

1.           IATTCi konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

2.           Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta

a)      registreerima vette lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)      edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile selle aasta 31. jaanuariks, mil käesolev määrus jõustub.

6. JAGU SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 35 Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

– railased (Rajidae),

– harilik ogahai (Squalus acanthias),

– sile tumehai (Etmopterus bigelowi),

– lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus),

– suur tumehai (Etmopterus princeps),

– ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

– tont-musthai (Apristurus manis),

– harilik samethai (Scymnodon squamulosus),

– Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7. JAGU WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 36 Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.           Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva.

2.           Liidu laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alas lõuna pool 20° lõunalaiust.

Artikkel 37 Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.           WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2015 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2015 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel:

a)      ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)      ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.           Kõik WCPFC konventsiooniala lõikes 1 osutatud osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.           Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)      reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)      kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)      külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 38 IATTCi ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.           IATTCi ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis p, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 34–38 sätestatud meetmeid.

2.           Laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTCi registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTCi registrisse, kohaldatakse artikli 33 lõike 1 punktis a, lõigetes 2–4 ja artiklis 34 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTCi ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis p.

Artikkel 39 Mõõkkala püügi luba omavate liidu laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

Artikkel 40 Siidhallhaid ja pikkuim-hallhaid

1.           WCPFC konventsiooni alas on keelatud järgmiste liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine:

a)      siidhallhaid (Carcharhinus falciformis),

b)      pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus).

2.           Kui lõikes 1 osutatud liikide isendeid püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

8. JAGU BERINGI MERI

Artikkel 41 Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamere piirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 42 Lubatud kogupüügid

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 43 Kalapüügiload

Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

Artikkel 44 Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püütud saagi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 43 sätestatud lubade alusel.

Artikkel 45 Keelud

1.           Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)      okkaline rai (Amblyraja radiata) ICESi IIa, IIIa ja VIId rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes;

b)      hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

c)      sile tiibrai (Dipturus batis), sh (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

d)      supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaadhai (Dalatias licha), pikk-koonhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

e)      šokolaadhai (Dalatias licha), pikk-koonhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

f)       harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

g)      hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes

h)      ogarai (Raja clavata) ICESi IIIa rajooni liidu vetes;

i)       norra rai (Raja (Dipturus) nidarosiensis) ICESi VIa, VIb, VIIa, VIIb, VIIc, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh ja VIIk rajooni liidu vetes;

j)       musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

k)      logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

l)       harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi IIa rajooni ja ICESi I, IV, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes;

m)     euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes.

2.           Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud liikide isendeid. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV JAOTIS LÕPPSÄTTED

Artikkel 46 Komiteemenetlus

1.           Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 47 Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu määrus (EL) nr 779/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 48

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2015.

Artiklite 24, 25 ja 26 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 212, 18.7.2014, lk 1–3.

[2]               Vt eelkõige dokument „ICESi nõuannete üldine taust” järgmisel aadressil: http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2014/2014/1.2_Advice_basis_2014.pdf

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) artikli 15 lõike 1 punkt a (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11.detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

[5]               Nõukogu määrus (EL) nr 779/2014, 17. juuli 2014, millega määratakse kindlaks anšoovisepüügi võimalused Biskaia lahes püügihooajaks 2014–2015 (ELT L 212, 18.7.2014, lk 1).

[6]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2166/2005, 20. detsember 2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare lääneranniku vete merluusi- ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

[7]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2007, 7. mai 2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

[8]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 676/2007, 11. juuni 2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

[9]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1300/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

[10]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse tursavarude majandamise ja püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

[11]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

[12]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

[13]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006, 23. veebruar 2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

[14]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

[15]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 754/2009, 27. juuli 2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1342/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).

[16]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[18]             Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

[19]             Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

[20]             Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vaheline kalandust ja merekeskkonda käsitlev kokkulepe (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 2).

[21]             Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

[22]             ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

[23]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[24]             Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

[25]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

[26]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

[27]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

[28]             Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

[29]             Liit ühines konventsiooniga nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

[30]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004, 22. märts 2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

[31]             Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (EÜT L 224, 16.8.2006, lk 22).

[32]             Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

[33]             Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (EÜT L 268, 9.10.2008, lk 27).

[34]             Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

[35]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

[36]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002, 16. detsember 2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6).

[37]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega määratakse 2015. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 779/2014

LISADE NIMEKIRI

I LISA: || Liidu laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA: || Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA: || Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA: || Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA: || Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad

IE LISA: || Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA: || Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IG LISA: || Siniuim-tuun – kõik piirkonnad

IH LISA: || WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA: || SPRFMO konventsiooni ala

IIA LISA: || Laevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId rajoonis, ICESi IV alapiirkonnas ning ICESi IIa ja Vb rajooni liidu vetes

IIB LISA: || Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIC LISA: || Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis.

IID LISA: || Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas

IIE LISA: || Laevade püügikoormus seoses huntahvena varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis

III LISA: || Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade püügilubade maksimaalne arv

IV LISA: || ICCATi konventsiooni ala

V LISA: || CCAMLRi konventsiooni ala

VI LISA: || IOTC konventsiooni ala

VII LISA: || WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA: || Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus || Kolmetäheline kood || Tavanimetus

Amblyraja radiata || RJR || Tähtrai

Ammodytes spp. || SAN || Tobiad

Argentina silus || ARU || Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp. || ALF || Limapead

Brosme brosme || USK || Meriluts

Caproidae || BOR || Hirvkalalased

Centrophorus squamosus || GUQ || Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis || CYO || Portugali süvahai

Chaceon spp. || GER || Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus || SSI || Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari || ANI || Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus || LIC || Kergueleni jääkala

Chionoecetes spp. || PCR || Arktikakrabi

Clupea harengus || HER || Heeringas

Coryphaenoides rupestris || RNG || Kalju-tömppeakala

Dalatias licha || SCK || Šokolaadhai

Deania calcea || DCA || Pikkkoon-hai

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) || RJB || Sile tiibrai, sh

Dissostichus eleginoides || TOP || Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni || TOA || Antarktika kihvkala

Dissostichus spp. || TOT || Kihvkalad

Engraulis encrasicolus || ANE || Anšoovis

Etmopterus princeps || ETR || Suur tumehai

Etmopterus pusillus || ETP || Ronkjas tumehai

Euphausia superba || KRI || Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua || COD || Tursk

Galeorhinus galeus || GAG || Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus || WIT || Pikklest

Gobionotothen gibberifrons || NOG || Roheline rüntnototeenia

Hippoglossoides platessoides || PLA || Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus || HAL || Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus || ORY || Oranž karekala

Illex illecebrosus || SQI || Lühiuimkalmaar

Lamna nasus || POR || Harilik heeringahai

Lepidonotothen squamifrons || NOS || Hall nototeenia

Lepidorhombus spp. || LEZ || Megrimid

Leucoraja naevus || RJN || Kägurai

Limanda ferruginea || YEL || Ruske soomuslest

Limanda limanda || DAB || Harilik soomuslest

Lophiidae || ANF || Merikuratlased

Macrourus spp. || GRV || Pikksabad

Makaira nigricans || BUM || Sinine marliin

Mallotus villosus || CAP || Moiva

Manta birostris || RMB || Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi || SQS || Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus || HAD || Kilttursk

Merlangius merlangus || WHG || Merlang

Merluccius merluccius || HKE || Euroopa merluus

Micromesistius poutassou || WHB || Põhjaputassuu

Microstomus kitt || LEM || Väikesuulest

Molva dypterygia || BLI || Sinine molva

Molva molva || LIN || Harilik molva

Nephrops norvegicus || NEP || Norra salehomaar

Notothenia rossii || NOR || Marmornototeenia

Pandalus borealis || PRA || Harilik süvameregarneel

Paralomis spp. || PAI || Krabid

Penaeus spp. || PEN || Viburhännakud

Platichthys flesus || FLE || Lest

Pleuronectes platessa || PLE || Atlandi merilest

Pleuronectiformes || FLX || Lestalised

Pollachius pollachius || POL || Pollak

Pollachius virens || POK || Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima || TUR || Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus || SGI || Tume ebajääkala

Raja alba || RJA || Valgerai

Raja brachyura || RJH || Valgetäpp-rai

Raja circularis || RJI || Ümar helerai

Raja clavata || RJC || Ogarai

Raja fullonica || RJF || Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis || JAD || Norra rai

Raja microocellata || RJE || Peentäpp-rai

Raja montagui || RJM || Täpiline rai

Raja undulata || RJU || Musterrai

Rajiformes || SRX || Railised

Reinhardtius hippoglossoides || GHL || Süvalest

Scomber scombrus || MAC || Harilik makrell

Scophthalmus rhombus || BLL || Sile kammeljas

Sebastes spp. || RED || Meriahvenad

Solea solea || SOL || Harilik merikeel

Solea spp. || SOO || Merikeeled

Sprattus sprattus || SPR || Kilu

Squalus acanthias || DGS || Harilik ogahai

Tetrapturus albidus || WHM || Valge odanina

Thunnus maccoyii || SBF || Siniuim-tuun

Thunnus obesus || BET || Suursilm-tuun

Thunnus thynnus || BFT || Harilik tuun

Trachurus murphyi || CJM || Tšiili stauriid

Trachurus spp. || JAX || Stauriidid

Trisopterus esmarkii || NOP || Tursik

Urophycis tenuis || HKW || Valge ameerikaluts

Xiphias gladius || SWO || Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Limapead || ALF || Beryx spp.

Harilik karelest || PLA || Hippoglossoides platessoides

Anšoovis || ANE || Engraulis encrasicolus

Merikuratlased || ANF || Lophiidae

Antarktika kihvkala || TOA || Dissostichus mawsoni

Harilik hiidlest || HAL || Hippoglossus hippoglossus

Suursilm-tuun || BET || Thunnus obesus

Pikkkoon-hai || DCA || Deania calcea

Krokodilljääkala || SSI || Chaenocephalus aceratus

Valgetäpp-rai || RJH || Raja brachyura

Sinine molva || BLI || Molva dypterygia

Sinine marliin || BUM || Makaira nigricans

Põhjaputassuu || WHB || Micromesistius poutassou

Harilik tuun || BFT || Thunnus thynnus

Hirvkalalased || BOR || Caproidae

Sile kammeljas || BLL || Scophthalmus rhombus

Moiva || CAP || Mallotus villosus

Tursk || COD || Gadus morhua

Harilik soomuslest || DAB || Limanda limanda

Sile tiibrai, sh || RJB || Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Harilik merikeel || SOL || Solea solea

Krabid || PAI || Paralomis spp.

Kägurai || RJN || Leucoraja naevus

Süvamere punakrabi || GER || Chaceon spp.

Lest || FLE || Platichthys flesus

Lestalised || FLX || Pleuronectiformes

Hiid-sarvikrai || RMB || Manta birostris

Suur tumehai || ETR || Etmopterus princeps

Põhjaatlandi hõbekala || ARU || Argentina silus

Süvalest || GHL || Reinhardtius hippoglossoides

Pikksabad || GRV || Macrourus spp.

Hall nototeenia || NOS || Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk || HAD || Melanogrammus aeglefinus

Euroopa merluus || HKE || Merluccius merluccius

Heeringas || HER || Clupea harengus

Stauriidid || JAX || Trachurus spp.

Roheline rüntnototeenia || NOG || Gobionotothen gibberifrons

Tšiili stauriid || CJM || Trachurus murphyi

Šokolaadhai || SCK || Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk || KRI || Euphausia superba

Hall lühiogahai || GUQ || Centrophorus squamosus

Väikesuulest || LEM || Microstomus kitt

Harilik molva || LIN || Molva molva

Harilik makrell || MAC || Scomber scombrus

Haugjääkala || ANI || Champsocephalus gunnari

Marmornototeenia || NOR || Notothenia rossii

Megrimid || LEZ || Lepidorhombus spp.

Harilik süvameregarneel || PRA || Pandalus borealis

Norra salehomaar || NEP || Nephrops norvegicus

Tursik || NOP || Trisopterus esmarkii

Norra rai || JAD || Raja (Dipturus) nidarosiensis

Oranž karekala || ORY || Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala || TOP || Dissostichus eleginoides

Viburhännakud || PEN || Penaeus spp.

Atlandi merilest || PLE || Pleuronectes platessa

Pollak || POL || Pollachius pollachius

Harilik heeringahai || POR || Lamna nasus

Portugali süvahai || CYO || Centroscymnus coelolepis

Meriahvenad || RED || Sebastes spp.

Kalju-tömppeakala || RNG || Coryphaenoides rupestris

Põhjaatlandi süsikas || POK || Pollachius virens

Tobiad || SAN || Ammodytes spp.

Ümar helerai || RJI || Raja circularis

Šagräänrai || RJF || Raja fullonica

Lühiuimkalmaar || SQI || Illex illecebrosus

Railised || SRX || Rajiformes

Peentäpp-rai || RJE || Raja microocellata

Ronkjas tumehai || ETP || Etmopterus pusillus

Arktikakrabi || PCR || Chionoecetes spp.

Merikeeled || SOO || Solea spp.

Tume ebajääkala || SGI || Pseudochaenichthys georgianus

Siniuim-tuun || SBF || Thunnus maccoyii

Täpiline rai || RJM || Raja montagui

Kilu || SPR || Sprattus sprattus

Harilik ogahai || DGS || Squalus acanthias

Kalmaar || SQS || Martialia hyadesi

Tähtrai || RJR || Amblyraja radiata

Mõõkkala || SWO || Xiphias gladius

Ogarai || RJC || Raja clavata

Kihvkalad || TOT || Dissostichus spp.

Supi-nugishai || GAG || Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas || TUR || Psetta maxima

Meriluts || USK || Brosme brosme

Musterrai || RJU || Raja undulata

Kergueleni jääkala || LIC || Channichthys rhinoceratus

Valge ameerikaluts || HKW || Urophycis tenuis

Valge odanina || WHM || Tetrapturus albidus

Valgerai || RJA || Raja alba

Merlang || WHG || Merlangius merlangus

Pikklest || WIT || Glyptocephalus cynoglossus

Ruske soomuslest || YEL || Limanda ferruginea

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik: || Tobiad || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Ammodytes spp. || || || (SAN/04-N.) ||

Taani || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik ||  0 |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit ||||  0 |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

Liik: || Tobiad || || || Püügipiirkond: || IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed(1)

|| Ammodytes spp. |||| || || ||

Taani || ||  0 || (2) || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik ||  0 || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa ||||  0 || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi ||||  0 || (2) ||||||||

Euroopa Liit ||||  0 ||||||||||

TAC ||||  0 ||||||||||

(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed. ||||

(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes kõnealuse koodiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OT1/*2A3A4). Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond: Tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed ||||

|| 1 ||  2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7

|| (SAN/234_1) || (SAN/234_2) || (SAN/234_3) || (SAN/234_4) || (SAN/234_5) || (SAN/234_6) || (SAN/234_7)

Taani ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Ühendkuningriik ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Saksamaa ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Rootsi ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Euroopa Liit ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Kokku ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi hõbekala || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Argentina silus || || || (ARU/1/2.) || ||

Saksamaa || ||  24 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  8 ||||||||||

Madalmaad ||  19 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  39 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  90 ||||||||||

TAC || ||  90 || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi hõbekala || || Püügipiirkond: || III ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Argentina silus || || || (ARU/34-C) ||

Taani || ||  911 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  9 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  7 ||||||||||

Iirimaa ||||  7 ||||||||||

Madalmaad ||  43 ||||||||||

Rootsi ||||  35 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  16 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 1 028 ||||||||||

TAC || || 1 028 || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi hõbekala || || Püügipiirkond: || V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Argentina silus || || || (ARU/567.) || ||

Saksamaa || ||  289 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  6 ||||||||||

Iirimaa ||||  268 ||||||||||

Madalmaad || 3 023 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  212 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 3 798 ||||||||||

TAC || || 3 798 || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Brosme brosme || || || (USK/1214EI) ||

Saksamaa || ||  6 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  6 || (1) ||||||||

Ühendkuningriik ||  6 || (1) ||||||||

Muud ||||  3 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  21 || (1) ||||||||

TAC ||||  21 ||||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. ||||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Brosme brosme || || || (USK/3A/BCD) ||

Taani || ||  15 || || Analüütiline TAC || ||

Rootsi ||||  7 ||||||||||

Saksamaa ||||  7 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  29 ||||||||||

TAC || ||  29 || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna liidu veed ||

|| Brosme brosme || || || (USK/04-C.) ||

Taani || ||  64 |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  19 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  44 ||||||||||

Rootsi ||||  6 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  96 ||||||||||

Muud ||||  6 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  235 ||||||||||

TAC ||||  235 ||||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. ||||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Brosme brosme || || || (USK/567EI.) ||

Saksamaa || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Hispaania |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Muud |||| pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (2)(3)(4)(5) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. ||||

(2) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C). ||||||

(3) Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-):

pm ||||||||||

(4) Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas. ||

Molva (LIN/*5B67-) || pm ||||||||||

Meriluts (USK/*5B67-) || pm ||||||||||

(5) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): ||||

pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Brosme brosme || || || (USK/04-N.) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Hirvkalalased || || || Püügipiirkond: || VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Caproidae || || || || (BOR/678-) || ||

Taani || || 13 079 || || Analüütiline TAC || ||

Iirimaa |||| 36 830 ||||||||||

Ühendkuningriik || 3 387 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 53 296 ||||||||||

TAC |||| 53 296 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/03A.) || ||

Taani || || pm || (2) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi |||| pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit |||| pm || (2) ||||||||

Fääri saared || pm || (3) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. ||||

(2) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.). ||||

(3) Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.). || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30' N

|| Clupea harengus || || || (HER/4AB.) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (2) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(2) Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C). liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.  

pm ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)(1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

(1) Püütud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa kogused.

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Clupea harengus || || || (HER/04-N.) ||

Rootsi || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. ||

|| || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/03A-BC) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed

|| Clupea harengus || || || (HER/2A47DX) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IVc ja VIId (2) || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/4CXB7D) ||

Belgia || || pm || (3) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (3) ||||||||

Saksamaa |||| pm || (3) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (3) ||||||||

Madalmaad || pm || (3) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (3) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. ||

(2) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56' N, 1°19,1' E) laiuskraadini 51°33' N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(3) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.). ||||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || Vb, VIb ja VIaN(1) püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Clupea harengus || || || (HER/5B6ANB) ||

Saksamaa || || 2 536 || (2) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  480 || (2) ||||||||

Iirimaa |||| 3 427 || (2) ||||||||

Madalmaad || 2 536 || (2) ||||||||

Ühendkuningriik || 13 711 || (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 22 690 || (2) ||||||||

TAC |||| 22 690 ||||||||||

(1) Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.

(2) Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud 6meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIaS(1), VIIb, VIIc ||

|| Clupea harengus || || || (HER/6AS7BC) ||

Iirimaa || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Madalmaad ||  0 |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit ||||  0 |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC ||||  0 ||||||||||

(1) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W. || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VI Clyde(1) || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/06ACL.) ||

Ühendkuningriik || Kehtestatakse hiljem || (2) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit |||| Kehtestatakse hiljem || (3) ||||||||

TAC |||| Kehtestatakse hiljem || (3) ||||||||

(1) Clyde’i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

- Mull of Kintyre (55°17,9'N, 05°47,8'W); ||||||||

- punkt konkreetses asukohas (55°04'N, 05°23'W) ja ||||||||

- Corsewall Point (55°00,5'N, 05°09,4'W). ||||||||

(2) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. ||||||||||

(3) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt. ||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIIa(1) || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/07A/MM) ||

Iirimaa || || 1 264 || || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik || 3 590 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Euroopa Liit |||| 4 854 ||||||||||

TAC |||| 4 854 ||||||||||

(1) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega: ||||||||

- põhjas laiuskraad 52º 30' N, ||||||||||

- lõunas laiuskraad 52º 00' N, ||||||||||

- läänes Iirimaa rannik, ||||||||||

- idas Ühendkuningriigi rannik. ||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIIe ja VIIf ||

|| Clupea harengus || || || (HER/7EF.) || ||

Prantsusmaa || ||  465 || || Ennetuslik TAC || ||

Ühendkuningriik ||  465 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  930 ||||||||||

TAC ||||  930 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIIg(1), VIIh(1), VIIj(1) ja VIIk(1)

|| Clupea harengus || || || (HER/7G-K.) ||

Saksamaa || ||  174 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  966 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Iirimaa |||| 13 527 ||||||||||

Madalmaad ||  966 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  19 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 15 652 ||||||||||

TAC |||| 15 652 ||||||||||

(1) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega: ||||||||

- põhjas laiuskraad 52º 30' N, ||||||||||

- lõunas laiuskraad 52º 00' N, ||||||||||

- läänes Iirimaa rannik, ||||||||||

|| - idas Ühendkuningriigi rannik. || || || ||

Liik: || Anšoovis || || || Püügipiirkond: || VIII || ||

|| Engraulis encrasicolus || || || (ANE/08.) || ||

Hispaania || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Anšoovis || || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Engraulis encrasicolus || || || (ANE/9/3411) ||

Hispaania || || 4 198 || || Ennetuslik TAC || ||

Portugal |||| 4 580 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 8 778 ||||||||||

TAC |||| 8 778 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || Skagerrak || ||

|| Gadus morhua || || || (COD/03AN.) ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm || (1) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || Kattegat || ||

|| Gadus morhua || || || (COD/03AS.) ||

Taani || ||  49 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  1 || (1) ||||||||

Rootsi ||||  30 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  80 || (1) ||||||||

TAC ||||  80 || (1) ||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. ||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

|| Gadus morhua || || || (COD/2A3AX4) ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa |||| pm || (1) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (2) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(2) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Gadus morhua || || || (COD/04-N.) ||

Rootsi || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIb püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ja XIV püügipiirkond

Gadus morhua |||| || (COD/5W6-14) ||

Belgia || ||  0 || || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa ||||  2 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  23 ||||||||||

Iirimaa ||||  9 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  40 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  74 ||||||||||

TAC ||||  74 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIa püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W

|| Gadus morhua || || || || (COD/5BE6A) ||

Belgia || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  0 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  0 ||||||||||

Iirimaa ||||  0 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  0 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  0 ||||||||||

TAC ||||  0 || (1) ||||||||

(1) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIIa || ||

|| Gadus morhua || || || || (COD/07A.) ||

Belgia || ||  5 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  13 ||||||||||

Iirimaa ||||  85 ||||||||||

Madalmaad ||  1 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  78 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  182 ||||||||||

TAC ||||  182 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond;

Gadus morhua |||| || CECAFi 34.1.1 liidu veed ||

|||| || || || (COD/7XAD34) ||

Belgia || ||  110 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| 1 808 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa ||||  358 ||||||||||

Madalmaad ||  0 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  195 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 2 471 ||||||||||

TAC |||| 2 471 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIId || ||

|| Gadus morhua || || || || (COD/07D.) ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm || (1) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/2AC4-C) ||

Belgia || ||  6 || || Analüütiline TAC || ||

Taani ||||  5 ||||||||||

Saksamaa ||||  5 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  34 ||||||||||

Madalmaad ||  27 ||||||||||

Ühendkuningriik || 2 006 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 2 083 ||||||||||

TAC |||| 2 083 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; VI püügipiirkond;

Lepidorhombus spp. |||| || XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|||| || || || (LEZ/56-14) ||

Hispaania || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || VII || ||

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/07.) || ||

Belgia || ||  373 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania |||| 4 144 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa |||| 5 030 || (1) ||||||||

Iirimaa |||| 2 287 || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || 1 980 || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| 13 814 ||||||||||

TAC |||| 13 814 ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/8ABDE.) ||

Hispaania || ||  756 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  610 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 1 366 ||||||||||

TAC |||| 1 366 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/8C3411) ||

Hispaania || ||  935 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  47 ||||||||||

Portugal ||||  31 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 1 013 ||||||||||

TAC |||| 1 013 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik soomuslest ja lest || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Limanda limanda |||| || (DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul;

|| Platichthys flesus || || || || (FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia || ||  402 || || Ennetuslik TAC || ||

Taani |||| 1 511 ||||||||||

Saksamaa |||| 2 266 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  157 ||||||||||

Madalmaad || 9 136 ||||||||||

Rootsi ||||  5 ||||||||||

Ühendkuningriik || 1 270 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 14 747 ||||||||||

TAC |||| 14 747 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Lophiidae |||||| || (ANF/2AC4-C) ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (1) ||||||||

Saksamaa |||| pm || (1) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (1) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

Lophiidae |||||| || (ANF/04-N.) ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Lophiidae |||||| || (ANF/56-14) ||

Belgia || || pm || || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Hispaania |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VII || ||

|| Lophiidae || || || || (ANF/07.) || ||

Belgia || || 2 729 || (1) (2) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  304 || (1) (2) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Hispaania |||| 1 085 || (1) (2) ||||||||

Prantsusmaa |||| 17 516 || (1) (2) ||||||||

Iirimaa |||| 2 238 || (1) (2) ||||||||

Madalmaad ||  353 || (1) (2) ||||||||

Ühendkuningriik || 5 311 || (1) (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 29 536 || (1) ||||||||

TAC |||| 29 536 || (1) ||||||||

(1) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE). ||

(2) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

|| Lophiidae || || || || (ANF/8ABDE.) ||

Hispaania || || 1 206 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| 6 708 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 7 914 ||||||||||

TAC |||| 7 914 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Lophiidae || || || || (ANF/8C3411) ||

Hispaania || || 2 490 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  2 ||||||||||

Portugal ||||  495 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 2 987 ||||||||||

TAC |||| 2 987 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/3A/BCD) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed ||

Melanogrammus aeglefinus || || || (HAD/2AC4.) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-) || ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/04-N.) ||

Rootsi |||| pm || (1) || Analüütiline TAC ||||||

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/6B1214) ||

Belgia || ||  6 |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  7 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  285 ||||||||||

Iirimaa ||||  203 ||||||||||

Ühendkuningriik || 2 079 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 2 580 ||||||||||

TAC |||| 2 580 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/5BC6A.) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/7X7A34) ||

Belgia || ||  62 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| 3 736 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa |||| 1 246 || (1) ||||||||

Ühendkuningriik ||  561 || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| 5 605 || (1) ||||||||

TAC |||| 5 605 ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || VIIa || ||

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/07A.) ||

Belgia || ||  15 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  68 ||||||||||

Iirimaa ||||  409 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  453 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  945 ||||||||||

TAC ||||  945 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

Merlangius merlangus || || || || (WHG/03A.) ||

Taani || || pm |||| Ennetuslik TAC || ||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed ||

Merlangius merlangus || || || (WHG/2AC4.) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) ||||||||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Merlangius merlangus || || || || (WHG/56-14) ||

Saksamaa || ||  1 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  28 ||||||||||

Iirimaa ||||  70 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  135 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  234 ||||||||||

TAC ||||  234 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VIIa || ||

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/07A.) ||

Belgia || ||  0 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  6 ||||||||||

Iirimaa ||||  32 ||||||||||

Madalmaad ||  0 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  42 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  80 ||||||||||

TAC ||||  80 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/7X7A-C) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Madalmaad || pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VIII || ||

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/08.) || ||

Hispaania || || 1 016 |||| Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa |||| 1 524 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 2 540 ||||||||||

TAC |||| 2 540 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/9/3411) ||

Portugal || || Kehtestatakse hiljem || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit |||| Kehtestatakse hiljem || (2) ||||||||

TAC |||| Kehtestatakse hiljem || (2) ||||||||

(1) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. ||||||||||

(2) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt. ||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang ja pollak || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

Merlangius merlangus ja || || (WHG/04-N.) merlangi puhul;

|| Pollachius pollachius || || || || (POL/04-N.) pollaki puhul ||

Rootsi || || pm || (1) || Ennetuslik TAC ||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/3A/BCD) ||

Taani || || 2 179 || (2) || Analüütiline TAC || ||

Rootsi ||||  185 || (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 2 364 ||||||||||

TAC |||| 2 364 || (1) ||||||||

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: ||||||

78 457 ||||||||||

(2) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/2AC4-C) ||

Belgia || ||  39 |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| 1 594 ||||||||||

Saksamaa ||||  183 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  352 ||||||||||

Madalmaad ||  91 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  496 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 2 755 ||||||||||

TAC |||| 2 755 || (1) ||||||||

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: ||||||

78 457 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

Merluccius merluccius |||| || XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|||| || || || (HKE/571214) ||

Belgia || ||  404 || (1) (3) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania |||| 12 969 || (3) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa |||| 20 027 || (1) (3) ||||||||

Iirimaa |||| 2 427 || (3) ||||||||

Madalmaad ||  261 || (1) (3) ||||||||

Ühendkuningriik || 7 907 || (1) (3) ||||||||

Euroopa Liit |||| 43 995 ||||||||||

TAC |||| 43 995 || (2) ||||||||

(1) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: ||||||

78 457 ||||||||||

(3) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE) ||||||||

Belgia ||||  52 ||||||||||

Hispaania |||| 2 092 ||||||||||

Prantsusmaa |||| 2 092 ||||||||||

Iirimaa ||||  262 ||||||||||

Madalmaad ||  26 ||||||||||

Ühendkuningriik || 1 177 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 5 701 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/8ABDE.) ||

Belgia || ||  13 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania |||| 9 029 ||||||||||

Prantsusmaa |||| 20 275 ||||||||||

Madalmaad ||  26 || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| 29 343 ||||||||||

TAC |||| 29 343 || (2) ||||||||

(1) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(2) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: ||||||

78 457 ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)

Belgia ||||  3 ||||||||||

Hispaania |||| 2 615 ||||||||||

Prantsusmaa |||| 4 707 ||||||||||

Madalmaad ||  8 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 7 333 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/8C3411) ||

Hispaania || || 8 848 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  849 ||||||||||

Portugal |||| 4 129 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 13 826 ||||||||||

TAC |||| 13 826 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || II ja IV püügipiirkonna Norra veed

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/24-N.) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| ||||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/1X14) ||

Taani || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm || (1) ||||||||

Hispaania |||| pm || (1) (2) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (1) ||||||||

Iirimaa |||| pm || (1) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) ||||||||

Portugal |||| pm || (1) (2) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm || (1) (3) ||||||||

Norra |||| pm ||||||||||

Fääri saared || pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).

pm ||||||||||

(2) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(3) Eritingimus: sellest võib järgmise koguse püüda Fääri saarte vetes (WHB/*05-F.): ||

pm ||||||||||

|| || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/8C3411) ||

Hispaania || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Portugal |||| pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).

pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30' N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/24A567) ||

Norra || || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC || ||

Fääri saared || pm || (3) (4) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka. ||||

(2) Eritingimus: IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): ||||

pm ||||||||||

Kõnealune püügilimiit IV püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: ||||

pm ||||||||||

(3) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormide hulka. ||||||

(4) Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C):

pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Väikesuulest ja pikklest || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Microstomus kitt ja |||| || (LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul;

|| Glyptocephalus cynoglossus || || || || (WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia || ||  346 |||| Ennetuslik TAC ||||||

Taani ||||  953 ||||||||||

Saksamaa ||||  122 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  261 ||||||||||

Madalmaad ||  794 ||||||||||

Rootsi ||||  11 ||||||||||

Ühendkuningriik || 3 904 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 6 391 ||||||||||

TAC || || 6 391 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/5B67-) ||

Saksamaa || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Eesti |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Hispaania |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Leedu |||| pm ||||||||||

Poola |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Muud |||| pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (2) ||||||||

Fääri saared || pm || (3) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. ||||

(2) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (NLI/*24X7C). ||||||

(3) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka. Selle kvoodi alusel võib püüda VIa püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

|| || || || || || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/12INT-) ||

Eesti || ||  1 || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Hispaania ||||  533 || (1) ||||||||

Prantsusmaa ||||  13 || (1) ||||||||

Leedu ||||  5 || (1) ||||||||

Ühendkuningriik ||  5 || (1) ||||||||

Muud ||||  1 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  558 || (1) ||||||||

TAC ||||  558 || (1) ||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/24-) ||||

Taani || ||  4 |||| Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa ||||  4 ||||||||||

Iirimaa ||||  4 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  23 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  14 ||||||||||

Muud ||||  4 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  53 ||||||||||

TAC ||||  53 ||||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/03-) ||||

Taani || ||  3 |||| Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa ||||  2 ||||||||||

Rootsi ||||  3 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  8 ||||||||||

TAC || ||  8 || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Molva molva || || || || (LIN/1/2.) ||||

Taani || ||  8 |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  8 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  8 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  8 ||||||||||

Muud ||||  4 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  36 ||||||||||

TAC ||||  36 ||||||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed

|| Molva molva || || || || (LIN/3A/BCD) ||

Belgia || ||  6 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani ||||  50 ||||||||||

Saksamaa ||||  6 || (1) ||||||||

Rootsi ||||  19 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  6 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  87 ||||||||||

TAC ||||  87 ||||||||||

(1) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes. || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna liidu veed ||

|| Molva molva || || || || (LIN/04-C.) ||||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm ||||||||||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva |||||| Püügipiirkond: || V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Molva molva || || || || (LIN/05EI.) ||||

Belgia || ||  9 |||| Ennetuslik TAC || ||

Taani ||||  6 ||||||||||

Saksamaa ||||  6 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  6 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  6 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  33 ||||||||||

TAC || ||  33 || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Molva molva || || || || (LIN/6X14.) ||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Hispaania |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Portugal |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (1)(2)(3) ||||||||

Fääri saared || pm || (4)(5) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.):

pm ||||||||||

(2) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised: ||

Molva (LIN/*5B67-) || pm ||||||||||

Meriluts (USK/*5B67-) || pm ||||||||||

(3) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): ||||

pm ||||||||||

(4) Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.). ||||

(5) Eritingimus: Selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.):

|| || pm || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Molva molva || || || || (LIN/04-N.) ||||

Belgia || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/3A/BCD) ||

Taani || || 3 909 |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  11 ||||||||||

Rootsi |||| 1 398 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 5 318 ||||||||||

TAC |||| 5 318 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/2AC4-C) ||

Belgia || ||  926 |||| Analüütiline TAC || ||

Taani ||||  926 ||||||||||

Saksamaa ||||  14 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  27 ||||||||||

Madalmaad ||  477 ||||||||||

Ühendkuningriik || 15 329 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 17 699 ||||||||||

TAC |||| 17 699 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/04-N.) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/5BC6.) ||

Hispaania || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VII || ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/07.) || ||

Hispaania || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16): ||||||||

Hispaania |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik |||| pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/8ABDE.) ||

Hispaania || ||  193 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| 3 021 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 3 214 ||||||||||

TAC |||| 3 214 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VIIIc || ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/08C.) || ||

Hispaania || ||  58 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  2 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  60 ||||||||||

TAC ||||  60 ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/9/3411) ||

Hispaania || ||  50 |||| Analüütiline TAC || ||

Portugal ||||  149 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  199 ||||||||||

TAC || ||  199 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Pandalus borealis || || || || (PRA/03A.) || ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Rootsi |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Pandalus borealis || || || || (PRA/2AC4-C) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Pandalus borealis || || || || (PRA/04-N.) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Rootsi |||| pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

|| || || || || || ||

Liik: || Viburhännakud || || Püügipiirkond: || Prantsuse Guajaana veed ||

|| Penaeus spp. || || || (PEN/FGU.) ||

Prantsusmaa || || Kehtestatakse hiljem || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit |||| Kehtestatakse hiljem || (2) (3) ||||||||

TAC |||| Kehtestatakse hiljem || (2) (3) ||||||||

(1) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. ||||||||||

(2) Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes. ||

(3) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt. || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || Skagerrak || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/03AN.) ||

Belgia |||| pm |||| Analüütiline TAC ||||

Taani |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || Kattegat || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/03AS.) ||

Taani |||| pm |||| Analüütiline TAC ||||

Saksamaa |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

|| Pleuronectes platessa || || || || (PLE/2A3AX4) ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Saksamaa |||| pm || (1) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (1) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-) ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed;

Pleuronectes platessa |||| || XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|||| || || || (PLE/56-14) ||

Prantsusmaa || ||  18 |||| Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa ||||  240 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  400 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  658 ||||||||||

TAC || ||  658 || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIa || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/07A.) || ||

Belgia ||||  50 |||| Analüütiline TAC ||||

Prantsusmaa ||||  22 ||||||||||

Iirimaa ||||  390 ||||||||||

Madalmaad ||  15 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  499 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  976 ||||||||||

TAC || ||  976 || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIb ja VIIc ||

|| Pleuronectes platessa || || || || (PLE/7BC.) || ||

Prantsusmaa || ||  15 |||| Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa ||||  59 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Euroopa Liit ||||  74 ||||||||||

TAC || ||  74 || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIId ja VIIe ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/7DE.) || ||

Belgia ||||  752 || (1) || Analüütiline TAC ||||

Prantsusmaa |||| 2 508 || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || 1 337 || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| 4 597 ||||||||||

TAC |||| 4 597 ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIf ja VIIg ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/7FG.) || ||

Belgia ||||  104 |||| Analüütiline TAC ||||

Prantsusmaa ||||  189 ||||||||||

Iirimaa ||||  29 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  98 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  420 ||||||||||

  ||||||||||

TAC || ||  420 || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIh, VIIj ja VIIk ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/7HJK.) ||

Belgia ||||  8 |||| Analüütiline TAC ||||

Prantsusmaa ||||  17 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa ||||  59 ||||||||||

Madalmaad ||  34 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  17 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  135 ||||||||||

TAC || ||  135 || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Pleuronectes platessa || || || || (PLE/8/3411) ||

Hispaania || ||  66 |||| Ennetuslik TAC || || ||

Prantsusmaa ||||  263 ||||||||||

Portugal ||||  66 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  395 ||||||||||

TAC || ||  395 || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Pollachius pollachius || || || (POL/56-14) ||

Hispaania ||||  6 |||| Ennetuslik TAC ||||

Prantsusmaa ||||  190 ||||||||||

Iirimaa ||||  56 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  145 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  397 ||||||||||

TAC || ||  397 || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VII || ||

|| Pollachius pollachius || || || (POL/07.) || ||

Belgia ||||  336 || (1) || Ennetuslik TAC ||||

Hispaania ||||  20 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa |||| 7 734 || (1) ||||||||

Iirimaa ||||  824 || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || 1 882 || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| 10 796 || (1) ||||||||

TAC |||| 10 796 ||||||||||

(1) Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE). ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

|| Pollachius pollachius || || || (POL/8ABDE.) ||

Hispaania ||||  202 |||| Ennetuslik TAC ||||

Prantsusmaa ||||  984 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 1 186 ||||||||||

TAC || || 1 186 || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VIIIc || ||

|| Pollachius pollachius || || || (POL/08C.) || ||

Hispaania ||||  208 |||| Ennetuslik TAC ||||

Prantsusmaa ||||  23 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  231 ||||||||||

TAC || ||  231 || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Pollachius pollachius || || || (POL/9/3411) ||

Hispaania ||||  273 || (1) || Ennetuslik TAC ||||

Portugal ||||  9 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  282 || (1) ||||||||

TAC ||||  282 ||||||||||

(1) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.). || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Pollachius virens || || || (POK/2A34.) ||

Belgia |||| pm |||| Analüütiline TAC ||||

Taani |||| pm ||||||||||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Pollachius virens || || || (POK/56-14) ||

Saksamaa |||| pm |||| Analüütiline TAC ||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Võib püüda põhja pool 56º30 ' N (POK/*5614N). ||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Pollachius virens || || || (POK/04-N.) ||

Rootsi |||| pm || (1) || Analüütiline TAC ||||

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || VII, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Pollachius virens || || || (POK/7/3411) ||

Belgia ||||  8 |||| Ennetuslik TAC ||||

Prantsusmaa |||| 1 787 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa ||||  894 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  487 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 3 176 ||||||||||

TAC || || 3 176 || || || || ||

Liik: || Harilik kammeljas ja sile kammeljas || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

Psetta maxima ja |||| || (TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul;

|| Scopthalmus rhombus || || || (BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul ||

Belgia ||||  340 |||| Ennetuslik TAC ||||

Taani ||||  727 ||||||||||

Saksamaa ||||  186 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  88 ||||||||||

Madalmaad || 2 579 ||||||||||

Rootsi ||||  5 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  717 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 4 642 ||||||||||

TAC || || 4 642 || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Rajiformes || || || || (SRX/2AC4-C) ||

Belgia || ||  169 || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Taani ||||  7 || (1) (2) ||||||||

Saksamaa ||||  8 || (1) (2) ||||||||

Prantsusmaa ||||  27 || (1) (2) ||||||||

Madalmaad ||  144 || (1) (2) ||||||||

Ühendkuningriik ||  650 || (1) (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 1 005 || (1) ||||||||

TAC |||| 1 005 ||||||||||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(2) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkonna liidu veed ||

|| Rajiformes || || || || (SRX/03A-C.) ||

Taani || ||  30 || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Rootsi ||||  8 || (1) ||||||

Euroopa Liit ||||  38 || (1) ||||||||

TAC ||||  38 ||||||||||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

|| Rajiformes || || || || (SRX/67AKXD) ||

Belgia || ||  580 || (1) (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Eesti ||||  3 || (1) (2) (3) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa |||| 2 606 || (1) (2) (3) ||||||||

Saksamaa ||||  8 || (1) (2) (3) ||||||||

Iirimaa ||||  838 || (1) (2) (3) ||||||||

Leedu ||||  13 || (1) (2) (3) ||||||||

Madalmaad ||  2 || (1) (2) (3) ||||||||

Portugal ||||  14 || (1) (2) (3) ||||||||

Hispaania ||||  701 || (1) (2) (3) ||||||||

Ühendkuningriik || 1 661 || (1) (2) (3) ||||||||

Euroopa Liit |||| 6 426 || (1) (2) (3) ||||||||

TAC |||| 6 426 || (2) ||||||||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(3) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi.

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || VIId püügipiirkonna liidu veed ||

|| Rajiformes || || || || (SRX/07D.) || ||

Belgia || ||  57 || (1) (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa ||||  482 || (1) (2) (3) ||||||||

Madalmaad ||  3 || (1) (2) (3) ||||||||

Ühendkuningriik ||  96 || (1) (2) (3) ||||||||

Euroopa Liit ||||  638 || (1) (2) (3) ||||||||

TAC ||||  638 || (2) ||||||||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

(3) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi.

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

|| Rajiformes || || || || (SRX/89-C.) ||

Belgia || ||  6 || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa |||| 1 167 || (1) (2) ||||||||

Portugal ||||  946 || (1) (2) ||||||||

Hispaania ||||  952 || (1) (2) ||||||||

Ühendkuningriik ||  7 || (1) (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 3 078 || (1) (2) ||||||||

TAC |||| 3 078 || (2) ||||||||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Seda liiki ei tohi püüda käesoleva TACiga hõlmatud piirkondades. Kui seda liiki püütakse juhuslikult lossimiskohustusega veel hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 13 ja 45 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.

Liik: || Süvalest || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed; Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/2A-C46) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Eesti |||| pm ||||||||||

Hispaania |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Iirimaa |||| pm ||||||||||

Leedu |||| pm ||||||||||

Poola |||| pm ||||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C). ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/2A34.) ||

Belgia || || pm || (2) (4) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (2) (4) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Saksamaa |||| pm || (2) (4) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (2) (4) ||||||||

Madalmaad || pm || (2) (4) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) (2) (4) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (2) (4) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm || (1) (2) (4) ||||||||

Norra |||| pm || (3) ||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-). ||

pm ||||||||||

Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(2) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.). ||||||

(3) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:

pm ||||||||||

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.):

pm ||||||||||

(4) Võib püüda ka Fääri saarte vetes, liidu juurdepääsukvoodiga kvoodivaldajatele selles TACi piirkonnas ja samuti kvoodivaldajatele TACi VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes ning mitte ületades järgmist liidule eraldatud maksimaalset kogust (MAC/*FRO):

pm ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi vööndis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid

järgmistes piirkondades: ||||||||||||

|| IIIa || IIIa ja IVbc || IVb || IVc || VI püügipiirkond, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist 31. märtsini 2015 ning detsembris 2015 ||||

|| (MAC/*03A.) || (MAC/*3A4BC) || (MAC/*04B.) || (MAC/*04C.) || (MAC/*2A6.) ||||

Taani || pm || pm || pm || pm || pm ||||

Prantsusmaa || pm || pm || pm || pm || pm ||||

Madalmaad || pm || pm || pm || pm || pm ||||

Rootsi || pm || pm || pm || pm || pm ||||

Ühendkuningriik || pm || pm || pm || pm || pm ||||

Norra || pm || pm || pm || pm || pm ||||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Scomber scombrus |||| || (MAC/2CX14-) ||

Saksamaa || || pm || (4) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania |||| pm || (4) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Eesti |||| pm || (4) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (4) ||||||||

Iirimaa |||| pm || (4) ||||||||

Läti |||| pm || (4) ||||||||

Leedu |||| pm || (4) ||||||||

Madalmaad || pm || (4) ||||||||

Poola |||| pm || (4) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (4) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm || (4) ||||||||

Norra |||| pm || (1) (2) ||||||||

Fääri saared || pm || (3) ||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30' N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H). ||||

(2) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30' N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630):

pm ||||||||||

(3) See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes VIa (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka IIa ja IVa (põhja pool 59º) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).

(4) Võib püüda ka Fääri saarte vetes, liidu juurdepääsukvoodiga kvoodivaldajatele selles TACi piirkonnas ja samuti kvoodivaldajatele TACi IIIa ja IV püügipiirkonnas; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu vetes ning mitte ületades järgmist liidule eraldatud maksimaalset kogust (MAC/*FRO):

pm ||||||||||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2015 ja 1. september – 31. detsember 2015. || || IIa püügipiirkonna Norra veed ||||||

(MAC/*4A-EN) || || (MAC/*2AN-) || ||||||

Saksamaa || pm || || pm || ||||||

Prantsusmaa || pm || || pm ||||||||

Iirimaa || pm || || pm ||||||||

Madalmaad || pm || || pm ||||||||

Ühendkuningriik || pm || || pm ||||||||

Euroopa Liit || pm || || pm || ||||||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/8C3411) ||

Hispaania || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| pm || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Portugal |||| pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

VIIIb (MAC/*08B.) || || || || || ||

Hispaania |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Portugal || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/2A4A-N) ||

Taani || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit |||| pm || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada. ||||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

|| Solea solea || || || || (SOL/3A/BCD) ||

Taani || ||  172 |||| Analüütiline TAC || ||

Saksamaa ||||  10 || (1) ||||||||

Madalmaad ||  17 || (1) ||||||||

Rootsi ||||  6 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  205 ||||||||||

TAC ||||  205 ||||||||||

(1) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes. || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Solea solea || || || || (SOL/24-C.) ||

Belgia || ||  914 |||| Analüütiline TAC || ||

Taani ||||  418 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Saksamaa ||||  732 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  183 ||||||||||

Madalmaad || 8 256 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  470 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 10 973 ||||||||||

Norra ||||  0 || (1) ||||||||

TAC |||| 10 973 ||||||||||

(1) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C). ||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Solea solea || || || || (SOL/56-14) ||

Iirimaa || ||  46 |||| Ennetuslik TAC || ||

Ühendkuningriik ||  11 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  57 ||||||||||

TAC || ||  57 || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIa || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/07A.) || ||

Belgia || ||  44 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  1 |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa ||||  11 |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad ||  14 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  20 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  90 ||||||||||

TAC || ||  90 || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIb ja VIIc ||

|| Solea solea || || || || (SOL/7BC.) || ||

Prantsusmaa || ||  7 |||| Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa ||||  35 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Euroopa Liit ||||  42 ||||||||||

TAC || ||  42 || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIId || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/07D.) || ||

Belgia || ||  520 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa |||| 1 040 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  371 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 1 931 ||||||||||

TAC || || 1 931 || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIe || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/07E.) || ||

Belgia || ||  30 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  320 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Ühendkuningriik ||  501 || (1) ||||||||

Euroopa Liit ||||  851 ||||||||||

TAC ||||  851 ||||||||||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jao II peatükis sätestatud tingimustele.

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIf ja VIIg ||

|| Solea solea || || || || (SOL/7FG.) || ||

Belgia || ||  408 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  41 ||||||||||

Iirimaa ||||  20 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  183 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  652 ||||||||||

TAC || ||  652 || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIh, VIIj ja VIIk ||

|| Solea solea || || || || (SOL/7HJK.) ||

Belgia || ||  32 |||| Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa ||||  64 |||| Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa ||||  171 ||||||||||

Madalmaad ||  51 ||||||||||

Ühendkuningriik ||  64 ||||||||||

Euroopa Liit ||||  382 ||||||||||

TAC || ||  382 || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIIa ja VIIIb ||

|| Solea solea || || || || (SOL/8AB.) || ||

Belgia || ||  42 |||| Analüütiline TAC || ||

Hispaania ||||  8 ||||||||||

Prantsusmaa |||| 3 135 ||||||||||

Madalmaad ||  235 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 3 420 ||||||||||

TAC || || 3 420 || || || || ||

Liik: || Merikeeled || || || Püügipiirkond: || VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

|| Solea spp. || || || || (SOO/8CDE34) ||

Hispaania || ||  403 |||| Ennetuslik TAC || ||

Portugal ||||  669 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 1 072 ||||||||||

TAC || || 1 072 || || || || ||

Liik: || Kilu ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Sprattus sprattus || || || (SPR/03A.) || ||

Taani || || pm || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa |||| pm || (1) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*03A.). Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

|| || || || || || ||

Liik: || Kilu ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Sprattus sprattus || || || (SPR/2AC4-C) ||

Belgia || || pm || (2) || Analüütiline TAC || ||

Taani |||| pm || (2) || Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3. ||

Saksamaa |||| pm || (2) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (2) ||||||||

Madalmaad || pm || (2) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) (2) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm ||||||||||

TAC |||| pm ||||||||||

(1) Kaasa arvatud tobiad. ||||||||||||

(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OTH/*2AC4C). Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

|| || || || || || ||

Liik: || Kilu || || || Püügipiirkond: || VIId ja VIIe ||

|| Sprattus sprattus || || || (SPR/7DE.) || ||

Belgia || ||  26 |||| Ennetuslik TAC || ||

Taani |||| 1 674 ||||||||||

Saksamaa ||||  26 ||||||||||

Prantsusmaa ||||  361 ||||||||||

Madalmaad ||  361 ||||||||||

Ühendkuningriik || 2 702 ||||||||||

Euroopa Liit |||| 5 150 ||||||||||

TAC || || 5 150 || || || || ||

Liik: || Harilik ogahai || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkonna liidu veed ||

|| Squalus acanthias || || || (DGS/03A-C.) ||

Taani || || pm |||| Analüütiline TAC || ||

Rootsi |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || || pm || || || || ||

Liik: || Stauriidid ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed

|| Trachurus spp. || || || (JAX/4BC7D) ||

Belgia |||| pm || (3) || Ennetuslik TAC ||||

Taani |||| pm || (3) ||||||||

Saksamaa |||| pm || (1) (3) ||||||||

Hispaania |||| pm || (3) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (1) (3) ||||||||

Iirimaa |||| pm || (3) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) (3) ||||||||

Portugal |||| pm || (3) ||||||||

Rootsi |||| pm || (3) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) (3) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Norra |||| pm || (2) ||||||||

TAC |||| 15 200 ||||||||||

(1) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(2) Võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte VIId püügipiirkonnas. (JAX/*04-C.). ||||||

(3) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D). Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Trachurus spp. || || || (JAX/2A-14) ||

Taani |||| pm || (1) (3) || Analüütiline TAC ||||

Saksamaa |||| pm || (1) (2) (3) ||||||||

Hispaania |||| pm || (3) ||||||||

Prantsusmaa |||| pm || (1) (2) (3) ||||||||

Iirimaa |||| pm || (1) (3) ||||||||

Madalmaad || pm || (1) (2) (3) ||||||||

Portugal |||| pm || (3) ||||||||

Rootsi |||| pm || (1) (3) ||||||||

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) (3) ||||||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

Fääri saared || pm || (4) ||||||||

TAC |||| 85 732 ||||||||||

(1) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2015 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(2) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). ||||

(3) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14). Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(4) Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkond. || || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || VIIIc || ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/08C.) || ||

Hispaania |||| 12 159 || (1) (2) || Analüütiline TAC ||||

Prantsusmaa ||||  211 || (1) ||||||||

Portugal |||| 1 202 || (1) (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 13 572 ||||||||||

TAC |||| 13 572 ||||||||||

(1) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98[1] artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(2) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX püügipiirkonnas (JAX/*09). ||||||

|| [1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || IX || ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/09.) || ||

Hispaania |||| 15 394 || (1) (2) || Analüütiline TAC ||||

Portugal |||| 44 106 || (1) (2) ||||||||

Euroopa Liit |||| 59 500 ||||||||||

TAC |||| 59 500 ||||||||||

(1) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(2) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc püügipiirkonnas (JAX/*08C). || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || X püügipiirkond; CECAFi liidu veed(1)

|| Trachurus spp. || || || (JAX/X34PRT) ||

Portugal |||| Kehtestatakse hiljem || (2) (3) || Ennetuslik TAC ||||

Euroopa Liit |||| Kehtestatakse hiljem || (4) ||||||||

TAC |||| Kehtestatakse hiljem || (4) ||||||||

(1) Assoori saarte ümbruse veed. ||||||||||

(2) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. ||||||||||

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt. || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || CECAFi liidu veed(1)

|| Trachurus spp. || || || (JAX/341PRT) ||

Portugal |||| Kehtestatakse hiljem || (2) (3) || Ennetuslik TAC ||||

Euroopa Liit |||| Kehtestatakse hiljem || (4) ||||||||

TAC |||| Kehtestatakse hiljem || (4) ||||||||

(1) Madeira ümbruse veed. ||||||||||

(2) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. ||||||||||

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt. || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || CECAFi liidu veed(1)

|| Trachurus spp. || || || (JAX/341SPN) ||

Hispaania |||| Kehtestatakse hiljem || (2) || Ennetuslik TAC ||||

Euroopa Liit |||| Kehtestatakse hiljem || (3) ||||||||

F ||||||||

TAC |||| Kehtestatakse hiljem || (3) ||||||||

(1) Kanaari saarte ümbruse veed. ||||||||

(2) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. ||||||||||

(3) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt. || || ||

Liik: || Norra tursik ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

|| Trisopterus esmarki || || || (NOP/2A3A4.) ||

Taani |||| pm || (1) || Analüütiline TAC ||||

Saksamaa |||| pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit |||| pm || (1) ||||||||

Norra |||| pm ||||||||||

Fääri saared || pm || (3) ||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema Norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OT2/*2A3A4). Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.

(2) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes. ||||||

(3) Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.

Liik: || Norra tursik ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Trisopterus esmarki || || || (NOP/04-N.) ||

Taani |||| pm |||| Analüütiline TAC ||||

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit |||| pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| || || || || (I/F/04-N.) || ||

Rootsi |||| pm || (1) (2) || Ennetuslik TAC ||||

Euroopa Liit |||| pm ||||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

(2) Eritingimus: stauriidi (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: ||

|| || pm || || || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed

|| || || || || (OTH/5B67-C) ||

Euroopa Liit |||| Ei kohaldata |||| Ennetuslik TAC ||||

Norra |||| pm || (1) ||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Püütakse ainult õngejadaga. ||||||||||

|| || || || || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| || || || || (OTH/04-N.) ||

Belgia |||| pm |||| Ennetuslik TAC ||||

Taani |||| pm ||||||||||

Saksamaa |||| pm ||||||||||

Prantsusmaa |||| pm ||||||||||

Madalmaad || pm ||||||||||

Rootsi |||| Ei kohaldata || (1) ||||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||||||

Euroopa Liit |||| pm || (2) ||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes. ||||

(2) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid. ||

|| || || || || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || IIa, IV ja VIa (põhja pool 56°30' N) püügipiirkonna liidu veed

|| || || || || (OTH/2A46AN) ||

Euroopa Liit |||| Ei kohaldata |||| Ennetuslik TAC ||||

Norra |||| pm || (1) (2) ||||||||

Fääri saared || pm || (3) ||||||||

TAC |||| Ei kohaldata ||||||||||

(1) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C). ||||||||

(2) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid. ||

(3) Püütakse IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (OTH/*46AN). || || ||

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik: || Arktikakrabi || || Püügipiirkond: || NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

|| Chionoecetes spp. || || (PCR/N1GRN.)

Iirimaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Püük on keelatud ajavahemikul 1. jaanuarist 31. märtsini NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes põhja pool 64° 15' N.

Liik: || Heeringas || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna liidu, Norra ja rahvusvahelised veed

|| Clupea harengus || || (HER/1/2-)

Belgia || pm || (1) || Analüütiline TAC

Taani || pm || (1) ||||

Saksamaa || pm || (1) ||||

Hispaania || pm || (1) ||||

Prantsusmaa || pm || (1) ||||

Iirimaa || pm || (1) ||||

Madalmaad || pm || (1) ||||

Poola || pm || (1) ||||

Portugal || pm || (1) ||||

Soome || pm || (1) ||||

Rootsi || pm || (1) ||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||

Euroopa Liit || pm || (1) ||||

Norra || pm || (2) ||||

TAC || pm ||||||

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, liidu veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.

(2) Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

|| pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna Norra veed

|| Gadus morhua || || (COD/1N2AB.)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Kreeka || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa || pm ||||||

Prantsusmaa || pm ||||||

Portugal || pm ||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Gadus morhua || || (COD/N1GL14)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Käesolevale kvoodile kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:

1. püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2015;

2. püüda võib ainult NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ja ICESi XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:

Aruandluskoodid || Geograafilised piirid ||

COD/GRL1 || Joonest 63° 45′ N põhja pool ja joonest 35° 15′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL2 || Joonte 62° 30′ N ja 63° 45′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 63° 45′ N põhja pool ja joonte 44° 00′ W ning 35° 15′ W vaheline Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL3 || Joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonte 59° 00′ N ja 62° 30′ N vaheline ja joonest 44° 00′ W ida pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

COD/GRL4 || Joonte 60° 45′ N ja 59° 00′ N vaheline ning joonest 44° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa ning joonest 59° 00′ N lõuna pool ja joonest 42° 00′ W lääne pool asuv Gröönimaa kalastuspiirkonna osa.

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || I ja IIb

|| Gadus morhua || || (COD/1/2B.)

Saksamaa || pm || (3) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola || pm || (3) ||||

Portugal || pm || (3) ||||

Ühendkuningriik || pm || (3) ||||

Muud liikmesriigid || pm || (1) (3) ||||

Euroopa Liit || pm || (2) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(2) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(3) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

Liik: || Tursk ja kilttursk || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

|| Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus || || (COD/05B-F.) tursa puhul; (HAD/05B-F.) kilttursa puhul

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||

|| || || ||

Liik: || Harilik hiidlest || Püügipiirkond: || V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Hippoglossus hippoglossus || || (HAL/514GRN)

Portugal || pm |||| Analüütiline TAC

Euroopa Liit || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Norra || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN). ||

|| || || ||

Liik: || Harilik hiidlest || Püügipiirkond: || NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

|| Hippoglossus hippoglossus || || (HAL/N1GRN.)

Euroopa Liit || pm |||| Analüütiline TAC

Norra || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN). ||

|| || || ||

Liik: || Pikksabad || || Püügipiirkond: || V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Macrourus spp. || || (GRV/514GRN)

Euroopa Liit || pm || (1) || Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || Ei kohaldata || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2) Kokku eraldatakse Norrale järgmine kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna  Gröönimaa vetes (GRV/514N1G):

pm ||||

|| Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

Liik: || Pikksabad || || Püügipiirkond: || NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

|| Macrourus spp. || || (GRV/N1GRN.)

Euroopa Liit || pm || (1) || Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || Ei kohaldata || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2) Kokku eraldatakse Norrale järgmine kogus tonnides ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G):

pm ||||

||  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

Liik: || Moiva || || Püügipiirkond: || IIb

|| Mallotus villosus || || (CAP/02B.)

Euroopa Liit || pm |||| Analüütiline TAC

TAC || pm || || ||

Liik: || Moiva || || Püügipiirkond: || V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Mallotus villosus || || (CAP/514GRN)

Taani || pm |||| Analüütiline TAC

Saksamaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm ||||||

Kõik liikmesriigid || pm || (1) ||||

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

|| || || ||

Liik: || Kilttursk || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna Norra veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || (HAD/1N2AB.)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

|| || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || Püügipiirkond: || Fääri saarte veed

|| Micromesistius poutassou || || (WHB/2A4AXF)

Taani || pm |||| Analüütiline TAC

Saksamaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm ||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || pm || (1) ||||

(1) Euroopa Liidu, Fääri saarte, Norra ja Islandi vaheliste konsultatsioonide kohaselt kokkulepitud TAC.

Liik: || Harilik molva ja sinine molva || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

Molva molva ja Molva dypterygia || || (LIN/05B-F.) hariliku molva puhul;

|| || || || (BLI/05B-F.) sinise molva puhul

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka kuni järgmise normi ulatuses (OTH/*05B-F):

|| pm || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Pandalus borealis || || (PRA/514GRN)

Taani || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra || pm ||||||

Fääri saared || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

|| Pandalus borealis || || (PRA/N1GRN.)

Taani || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

|| || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna Norra veed

|| Pollachius virens || || (POK/1N2AB.)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

|| || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Pollachius virens || || (POK/1/2INT)

Euroopa Liit || pm |||| Analüütiline TAC

TAC || Ei kohaldata || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

|| Pollachius virens || || (POK/05B-F.)

Belgia || pm |||| Analüütiline TAC

Saksamaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm ||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna Norra veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/1N2AB.)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/1/2INT)

Euroopa Liit || pm |||| Ennetuslik TAC

TAC || Ei kohaldata || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/N1GRN.)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Norra || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Tohib püüda lõuna pool 68°N. ||||

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/514GRN)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra || pm ||||||

Fääri saared || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Püütakse korraga kuni kuue laevaga. ||

Liik: || Meriahvenad (madalvee pelaagilised) || Püügipiirkond: || V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Sebastes spp. || || (RED/51214S)

Eesti || pm |||| Analüütiline TAC

Saksamaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || pm ||||||

Iirimaa || pm ||||||

Läti || pm ||||||

Madalmaad || pm ||||||

Poola || pm ||||||

Portugal || pm ||||||

Ühendkuningriik || pm ||||||

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || pm || || ||

Liik: || Meriahvenad (süvamere pelaagilised) || Püügipiirkond: || V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Sebastes spp. || || (RED/51214D)

Eesti || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || pm || (1) (2) ||||

Iirimaa || pm || (1) (2) ||||

Läti || pm || (1) (2) ||||

Madalmaad || pm || (1) (2) ||||

Poola || pm || (1) (2) ||||

Portugal || pm || (1) (2) ||||

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) ||||

Euroopa Liit || pm || (1) (2) ||||

TAC || pm || (1) (2) ||||

(1) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad ||

  1 || 64°45'N || 28°30'W ||

  2 || 62°50'N || 25°45'W ||

  3 || 61°55'N || 26°45'W ||

  4 || 61°00'N || 26°30'W ||

  5 || 59°00'N || 30°00'W ||

  6 || 59°00'N || 34°00'W ||

  7 || 61°30'N || 34°00'W ||

  8 || 62°50'N || 36°00'W ||

  9 || 64°45'N || 28°30'W ||

(2) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2015. ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna Norra veed

|| Sebastes spp. || || (RED/1N2AB.)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal || pm || (1) ||||

Ühendkuningriik || pm || (1) ||||

Euroopa Liit || pm || (1) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Sebastes spp. || || (RED/1/2INT)

Euroopa Liit || Ei kohaldata || (1) (2) || Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi osalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(2) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad (pelaagilised) || Püügipiirkond: || NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Sebastes spp. ||   || (RED/N1G14P)

Saksamaa || pm || (1) (2) (3) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (1) (2) (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) (2) (3) ||||

Norra || pm ||||||

Fääri saared || pm || (4) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||

(1) 10. maist kuni 31. detsembrini 2015 võib püüda ainult pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.

(2) Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal: || Laiuskraad || Pikkuskraad ||

Punkt || 64°45'N || 28°30'W ||

  1 || 62°50'N || 25°45'W ||

  2 || 61°55'N || 26°45'W ||

  3 || 61°00'N || 26°30'W ||

  4 || 59°00'N || 30°00'W ||

  5 || 59°00'N || 34°00'W ||

  6 || 61°30'N || 34°00'W ||

  7 || 62°50'N || 36°00'W ||

  8 || 64°45'N || 28°30'W ||

  9 || 64°45'N || 28°30'W ||

(3) Eritingimus: seda kvooti võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(4) Võib püüda ainult V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).

Liik: || Meriahvenad (põhjalähedased) || Püügipiirkond: || NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Sebastes spp. || || (RED/N1G14D)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||

(1) Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad ||

  1 || 59°15'N || 54°26'W ||

  2 || 59°15'N || 44°00'W ||

  3 || 59°30'N || 42°45'W ||

  4 || 60°00'N || 42°00'W ||

  5 || 62°00'N || 40°30'W ||

  6 || 62°00'N || 40°00'W ||

  7 || 62°40'N || 40°15'W ||

  8 || 63°09'N || 39°40'W ||

  9 || 63°30'N || 37°15'W ||

  10 || 64°20'N || 35°00'W ||

  11 || 65°15'N || 32°30'W ||

  12 || 65°15'N || 29°50'W ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || Va püügipiirkonna Islandi veed

|| Sebastes spp. || || (RED/05A-IS)

Belgia || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) ||||

Euroopa Liit || pm || (1) (2) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk). ||

(2) Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2015. ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

|| Sebastes spp. || || (RED/05B-F.)

Belgia || pm |||| Analüütiline TAC

Saksamaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm ||||||

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Muud liigid || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna Norra veed

|| || || || (OTH/1N2AB.)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) ||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

Liik: || Muud liigid || (1) || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

|| || || || (OTH/05B-F.)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

(1) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid. ||

|| || || ||

Liik: || Lestalised || || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

|| || || || (FLX/05B-F.)

Saksamaa || pm |||| Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm |||| Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm ||||||

TAC || Ei kohaldata ||||||

|| || || ||

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA NAFO KONVENTSIOONI ALA

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 2J3KL

|| Gadus morhua || || (COD/N2J3KL)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Gadus morhua || || (COD/N3NO.)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 3M

|| Gadus morhua || || (COD/N3M.)

Eesti ||   153 || || Analüütiline TAC

Saksamaa ||   642 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti ||   153 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu ||   153 || || ||

Poola ||   523 || || ||

Hispaania ||  1 975 || || ||

Prantsusmaa ||   275 || || ||

Portugal ||  2 708 || || ||

Ühendkuningriik ||  1 285 || || ||

Euroopa Liit ||  7 867 || || ||

|| || || ||

TAC ||  13 795 || || ||

|| || || ||

Liik: || Pikklest || Püügipiirkond: || NAFO 3L

|| Glyptocephalus cynoglossus || || (WIT/N3L.)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Pikklest || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Glyptocephalus cynoglossus || || (WIT/N3NO.)

Eesti ||   44 || || Analüütiline TAC

Läti ||   44 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu ||   44 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit ||   133 || || ||

|| || || ||

TAC ||  1 000 || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Harilik karelest || Püügipiirkond: || NAFO 3M

|| Hippoglossoides platessoides || || (PLA/N3M.)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Harilik karelest || Püügipiirkond: || NAFO 3LNO

|| Hippoglossoides platessoides || || (PLA/N3LNO.)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Lühiuimkalmaar || Püügipiirkond: || NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

|| Illex illecebrosus || || (SQI/N34.)

Eesti ||   128 || (1) || Analüütiline TAC

Läti ||   128 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu ||   128 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola ||   227 || (1) || ||

Euroopa Liit || Ei kohaldata || (1) (2) || ||

|| || || ||

TAC ||  34 000 || || ||

|| || || ||

(1) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2015. ||

(2) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Järgmine kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola:

|| || 611 || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Ruske soomuslest || Püügipiirkond: || NAFO 3LNO

|| Limanda ferruginea || || (YEL/N3LNO.)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Moiva || || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Mallotus villosus || || (CAP/N3NO.)

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || NAFO 3L(1)

|| Pandalus borealis || || (PRA/N3L.)

Eesti ||   0 || || Analüütiline TAC

Läti ||   0 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu ||   0 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola ||   0 || || ||

Hispaania ||   0 || || ||

Portugal ||   0 || || ||

Euroopa Liit ||   0 || || ||

|| || || ||

TAC ||   0 || || ||

(1) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

|| Punkt nr || Põhjalaius || Läänepikkus ||

|| 1 || 47° 20' 0 || 46° 40' 0 ||

|| 2 || 47° 20' 0 || 46° 30' 0 ||

|| 3 || 46° 00' 0 || 46° 30' 0 ||

|| 4 || 46° 00' 0 || 46° 40' 0 ||

|| || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || NAFO 3M(1)

|| Pandalus borealis || || (PRA/*N3M.)

TAC || Ei kohaldata || (2)(3) || Analüütiline TAC

(1) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

|| Punkt nr || Põhjalaius || Läänepikkus ||

|| 1 || 47° 20' 0 || 46° 40' 0 ||

|| 2 || 47° 20' 0 || 46° 30' 0 ||

|| 3 || 46° 00' 0 || 46° 30' 0 ||

|| 4 || 46° 00' 0 || 46° 40' 0 ||

|| Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist 31. detsembrini 2015 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

|| Punkt nr || Põhjalaius || Läänepikkus ||

|| 1 || 47° 55' 0 || 45° 00' 0 ||

|| 2 || 47° 30' 0 || 44° 15' 0 ||

|| 3 || 46° 55' 0 || 44° 15' 0 ||

|| 4 || 46° 35' 0 || 44° 30' 0 ||

|| 5 || 46° 35' 0 || 45° 40' 0 ||

|| 6 || 47° 30' 0 || 45° 40' 0 ||

|| 7 || 47° 55' 0 || 45° 00' 0 ||

(2) Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

|| Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || Püügipäevade maksimaalne arv ||

|| Taani || 0 || 0 ||

|| Eesti || 0 || 0 ||

|| Hispaania || 0 || 0 ||

|| Läti || 0 || 0 ||

|| Leedu || 0 || 0 ||

|| Poola || 0 || 0 ||

|| Portugal || 0 || 0 ||

(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || NAFO 3LMNO

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/N3LMNO)

Eesti ||   313 || || Analüütiline TAC

Saksamaa ||   319 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti ||   44 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu ||   22 || || ||

Hispaania ||  4 281 || || ||

Portugal ||  1 789 || || ||

Euroopa Liit ||  6 768 || || ||

|| || || ||

TAC ||  11 543 || || ||

|| || || ||

Liik: || Railased || || Püügipiirkond: || NAFO 3LNO

|| Rajidae || || || (SKA/N3LNO.)

Eesti ||   283 || || Analüütiline TAC

Leedu ||   62 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania ||  3 403 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal ||   660 || || ||

Euroopa Liit ||  4 408 || || ||

|| || || ||

TAC ||  7 000 || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO 3LN

|| Sebastes spp. || || (RED/N3LN.)

Eesti ||   514 || || Analüütiline TAC

Saksamaa ||   354 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti ||   514 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu ||   514 || || ||

Euroopa Liit ||  1 896 || || ||

|| || || ||

TAC ||  10 400 || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO 3M

|| Sebastes spp. || || (RED/N3M.)

Eesti ||  1 571 || (1) || Analüütiline TAC

Saksamaa ||   513 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti ||  1 571 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu ||  1 571 || (1) || ||

Hispaania ||   233 || (1) || ||

Portugal ||  2 354 || (1) || ||

Euroopa Liit ||  7 813 || (1) || ||

|| || || ||

TAC ||  6 700 || (1) || ||

(1) Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2015 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt:

|| ||  3 350 || ||

|| 6 500 tonni ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük. Ülejäänud TACi võib püüda kaaspüügina ja see on piiratud 5 %ga tursasaagist 3M piirkonnas .

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO 3O

|| Urophycis tenuis || || (RED/N3O.)

Hispaania ||  1 771 || || Analüütiline TAC

Portugal ||  5 229 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit ||  7 000 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC ||  20 000 || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

|| Urophycis tenuis || || (RED/N1F3K.)

Läti ||   0 || (1) || Analüütiline TAC

Leedu ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit ||   0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC ||   0 || (1) || ||

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: maksimaalselt 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Valge ameerikaluts || || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Urophycis tenuis || || (HKW/N3NO.)

Hispaania ||   255 || || Analüütiline TAC

Portugal ||   333 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit ||   588 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC ||  1 000 || || ||

(1) Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa joonealuse märkuse 27 kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:

|| Hispaania ||   509 || ||

|| Portugal ||   667 || ||

|| Euroopa Liit ||  1 176 || ||

|| || || ||

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.

|| || || ||

Liik: || Harilik tuun || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

|| Thunnus thynnus || || (BFT/AE45WM)

Küpros || pm || (4)(7) || Analüütiline TAC

Kreeka || pm || (7) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm || (2)(4)(7) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || pm || (2)(3)(4)(7) || ||

Horvaatia || pm || (6)(7) || ||

Itaalia || pm || (4)(5)(7) || ||

Malta || pm || (4)(7) || ||

Portugal || pm || (7) || ||

Muud liikmesriigid || pm || (1)(7) || ||

Euroopa Liit || pm || (2)(3)(4)(5)(7) || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Hispaania || pm || ||

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Hispaania || pm || ||

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Itaalia || pm || ||

|| Küpros || pm || ||

|| Malta || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Itaalia || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotusi liikmesriikide vahel:

|| Horvaatia         || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(7) Erandina määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikest 2 lubatakse hariliku tuuni püüki seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres 26. maist 24. juunini 2015 (k.a).

|| || || ||

Liik: || Mõõkkala || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

|| Xiphias gladius || || (SWO/AN05N)

Hispaania || pm || (2) || Analüütiline TAC

Portugal || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Muud liikmesriigid || pm || (1)(2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük. ||

(2) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

|| || || ||

Liik: || Mõõkkala || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

|| Xiphias gladius || || (SWO/AS05N)

Hispaania || pm || (1) || Analüütiline TAC

Portugal || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Eritingimus: kuni 3,86 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

|| || || ||

Liik: || Põhjapoolne pikkuim-tuun || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

|| Thunnus alalunga || || (ALB/AN05N)

Iirimaa || pm || (2) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm || (2) || ||

Portugal || pm || (2) || ||

Euroopa Liit || pm || (1) || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine:

|| || pm || ||

|| [1] || Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(2) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

|| Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || ||

|| Iirimaa || pm || ||

|| Hispaania || pm || ||

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Ühendkuningriik || pm || ||

|| Portugal || pm || ||

|| || || ||

Liik: || Lõunapoolne pikkuim-tuun || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

|| Thunnus alalunga || || (ALB/AS05N)

Hispaania || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Portugal || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Suursilm-tuun || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean

|| Thunnus obesus || || (BET/ATLANT)

Hispaania || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Portugal || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Sinine marliin || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean

|| Makaira nigricans || || (BUM/ATLANT)

Hispaania || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Portugal || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Valge odanina || Püügipiirkond: || Atlandi ookean

|| Tetrapturus albidus || || (WHM/ATLANT)

Hispaania || pm || || Analüütiline TAC

Portugal || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

IE LISA

ANTARKTIKA CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2015, kui ei ole sätestatud teisiti.

|| || || ||

Liik: || Haugjääkala || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Champsocephalus gunnari || || (ANI/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Haugjääkala || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika(1)

|| Champsocephalus gunnari || || (ANI/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

|| - joon algab punktis, kus idapikkus 72°15' lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25',

|| - seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

|| - seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40' ja idapikkusega 76°,

|| - seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

|| - seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30' ning

|| - seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Krokodilljääkala || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Chaenocephalus aceratus || || || (SSI/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Kergueleni jääkala || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika

|| Channichthys rhinoceratus || || || (LIC/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

Liik: || Patagoonia kihvkala || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Dissostichus eleginoides || || || (TOP/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus: || || || ||

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48º W kuni 43°30' W – 52°30' S kuni 56° S (TOP/*F483A) ||

Majandamispiirkond B: 43° 30' W kuni 40º W – 52° 30' S kuni 56° S (TOP/*F483B): ||

Majandamispiirkond C: 40º W kuni 33° 30' W – 52° 30' S kuni 56° S (TOP/*F483C): ||

|| || || ||

(1) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 16. aprillist kuni 31. augustini 2015 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2015 kuni 30. novembrini 2016.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Patagoonia kihvkala || || Püügipiirkond: || FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

|| Dissostichus eleginoides || || || (TOP/F484N.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30' lõunalaiust ja 57°20' lõunalaiust ning 25°30' läänepikkust ja 29°30' läänepikkust.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Patagoonia kihvkala || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika

|| Dissostichus eleginoides || || || (TOP/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20' idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Antarktika kihvkala || || Püügipiirkond: || FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

|| Dissostichus mawsoni || || || (TOA/F484S.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20' lõunalaiust ja 60°00' lõunalaiust ning 24°30' läänepikkust ja 29°00' läänepikkust.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Tavaline hiilgevähk || || Püügipiirkond: || FAO 58.4.1 Antarktika

|| Euphausia superba || || || (KRI/F5841.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimus: || || || ||

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W) || || ||

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust (KRI/*F-41E) || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Roheline rüntnototeenia || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Gobionotothen gibberifrons || || || (NOG/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Hall nototeenia || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Lepidonotothen squamifrons || || || (NOS/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Hall nototeenia || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika

|| Lepidonotothen squamifrons || || || (NOS/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Pikksabad || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika

|| Macrourus spp. || || || (GRV/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Pikksabad || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Macrourus spp. || || || (GRV/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Marmornototeenia || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Notothenia rossii || || || (NOR/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Krabid || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Paralomis spp. || || || (PAI/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Tume ebajääkala || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Pseudochaenichthys georgianus || || || (SGI/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika

|| Rajiformes || || || (SRX/F483.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika

|| Rajiformes || || || (SRX/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika

|| || || || (OTH/F5852.)

|| || || Analüütiline TAC

TAC || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik: || Limapead Beryx spp. || Püügipiirkond: || SEAFO (ALF/SEAFO)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

Liik: || Süvamere punakrabid Chaceon spp. || Püügipiirkond: || SEAFO alarajoon B1(1) (GER/F47NAM)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

(1)            Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt: – selle läänepiir on 0° idapikkust, – selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, – selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, – selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

Liik: || Süvamere punakrabid Chaceon spp. || Püügipiirkond: || SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (GER/F47X)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

Liik: || Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides || Püügipiirkond: || SEAFO alapiirkond D (TOP/F47D)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

Liik: || Oranž karekala Hoplostethus atlanticus || Püügipiirkond: || SEAFO alarajoon B1(1) (ORY/F47NAM)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

(1)            Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt: – selle läänepiir on 0° idapikkust, – selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, – selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, – selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

Liik: || Oranž karekala Hoplostethus atlanticus || Püügipiirkond: || SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (ORY/F47X)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PIIRKONNAD

Liik: || Siniuim-tuun Thunnus maccoyii || Püügipiirkond: || Kõik püügipiirkonnad (SBF/F41-81)

Euroopa Liit || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || pm || ||

(1)          Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liik: || Mõõkkala Xiphias gladius || Püügipiirkond: || WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust. (SWO/F7120S)

Euroopa Liit || pm || || Ennetuslik TAC

TAC || Ei kohaldata ||

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

|| || || ||

Liik: || Tšiili stauriid || Püügipiirkond: || SPRFMO konventsiooni ala

|| Trachurus murphyi || || (CJM/SPRFMO)

Saksamaa || 0 || (1) || Analüütiline TAC

Madalmaad || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola || 0 || (1) || ||

Euroopa Liit || 0 || (1) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni kolmandat aastakoosolekut veebruaris 2015.

|| || || ||

IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA MERIKEELEVARUDE MAJANDAMISEGA ICESi IIIa, VIa, VIIa, VIId RAJOONIS, ICESi VI ALAPIIRKONNAS NING ICESi IIa JA Vb RAJOONI LIIDU VETES

1.           REGULEERIMISALA

1.1.        Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.        Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. Artiklis 8 sätestatud püügiperioodi jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2.           KINDLAKSMÄÄRATUD PÜÜGIVAHENDID JA GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi („kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punktis 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3.           LOAD

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.           MAKSIMAALNE LUBATUD PÜÜGIKOORMUS

4.1.        Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile artiklis 8 osutatud püügiperioodiks on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.        Määruse (EÜ) nr 1954/2003[1] kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5.           HALDAMINE

5.1.        Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.        Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.        Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6.           PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.

7.           ANDMETE ESITAMINE

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

(a)          Kattegat:

Kindlaksmääratud püügivahend || DK || DE || SE

TR1 || pm || pm || pm

TR2 || pm || pm || pm

TR3 || pm || pm || pm

BT1 || pm || pm || pm

BT2 || pm || pm || pm

GN || pm || pm || pm

GT || pm || pm || pm

LL || pm || pm || pm

(b)          Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni liidu veed; ICESi VIId rajoon

Kindlaksmääratud püügivahend || BE || DK || DE || ES || FR || IE || NL || SE || UK

TR1 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

TR2 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

TR3 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

BT1 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

BT2 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

GN || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

GT || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

LL || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

 (c)         ICESi VIIa rajoon:

Kindlaksmääratud püügivahend || BE || FR || IE || NL || UK

TR1 || pm || pm || pm || pm || pm

TR2 || pm || pm || pm || pm || pm

TR3 || pm || pm || pm || pm || pm

BT1 || pm || pm || pm || pm || pm

BT2 || pm || pm || pm || pm || pm

GN || pm || pm || pm || pm || pm

GT || pm || pm || pm || pm || pm

LL || pm || pm || pm || pm || pm

(d)          ICESi VIa rajoon ja ICESi Vb rajooni liidu veed:

Kindlaksmääratud püügivahend || BE || DE || ES || FR || IE || UK

TR1 || pm || pm || pm || pm || pm || pm

TR2 || pm || pm || pm || pm || pm || pm

TR3 || pm || pm || pm || pm || pm || pm

BT1 || pm || pm || pm || pm || pm || pm

BT2 || pm || pm || pm || pm || pm || pm

GN || pm || pm || pm || pm || pm || pm

GT || pm || pm || pm || pm || pm || pm

LL || pm || pm || pm || pm || pm || pm

IIB LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I peatükk Üldsätted

1.           REGULEERIMISALA

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.           MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)     „püügivahendite rühm” – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

(i)      traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

(ii)     nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

(b)     „kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

(c)     „piirkond” – ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

(d)     „käesolev püügiperiood” – artiklis 8 osutatud periood;

(e)     „eritingimused” – punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.           PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II peatükk Load

4.           PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1.        Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.        Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III peatükk Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.           PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

5.1.        Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.        Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.           PÄEVADE ERALDAMISEGA SEOTUD ERITINGIMUSED

6.1.        Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

(a)     asjaomase laeva poolt kahel kalendriaastal 2012 või 2013 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele; ning

(b)     asjaomase laeva poolt käesoleva punkti alapunktis a osutatud aastatel lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.        Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.        Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.        Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus || Kindlaksmääratud püügivahend || Päevade maksimaalne arv

|| Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad || ES || 114

|| || FR || 109

|| || PT || 113

Punkti 6.1 alapunktid a ja b || Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad || Tähtajatu

7.           KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

7.1.        Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.        Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.        Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     kõnealuste laevade punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastate püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

(c)     merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.        Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.           LISAPÄEVADE ERALDAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE EEST

8.1.        Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006[2] artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008[3] kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.        Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.        Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.        Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.        Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.        Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.        Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.           LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

9.1.        Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008[4] ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.        Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.        Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.        Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.        Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV peatükk Haldamine

10.         ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.         PÜÜGIPERIOODID

11.1.      Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.      Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.      Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V peatükk Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

12.1.      Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

12.2.      Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.      Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.      Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.      Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI peatükk Aruandekohustus

14.         PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.         ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

16.         ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik || Püügivahend || Püügiperioodid || Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1) (2) || (3) || (4)

III tabel Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[5] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused ||

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud ||

(2) Püügivahend || 2 || || Üks järgmistest püügivahendite liikidest TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm LL = põhjaõngejadad ||

(3) Püügiperiood || 4 || || Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini ||

(4) Püügikoormuse koonddeklaratsioon || 7 || R || Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini ||

IV tabel Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik || CFR || Pardatähis || Püügiperioodi kestus || Teatatud püügivahendid || Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus || Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv || Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv || Ülekantud päevad

(1) (2) || (3) || (4) || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || (9)

(5) (5) || (5) || (5) || (6) || (6) || (6) || (6) || (7) || (7) || (7) || (7) || (8) || (8) || (8) || (8)

V tabel Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2) CFR || 12 || || Liidu kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3) Pardatähis || 14 || L || Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87[6]

(4) Püügiperioodi kestus || 2 || L || Püügiperioodi pikkus kuudes

(5) Teatatud püügivahendid || 2 || L || Üks järgmistest püügivahendite liikidest TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm GN = nakkevõrgud ≥ 60 mm LL = põhjaõngejadad

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[7] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(6) Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus || 2 || L || Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7) Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv || 3 || L || Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8) Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv || 3 || L || Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9) Ülekantud päevad || 4 || L || Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS

I peatükk Üldsätted

1.           REGULEERIMISALA

1.1.        Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis.

1.2.        Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

(a)     sellised laevad püüavad 2014. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

(b)     sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

(c)     iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2015 ja 31. jaanuariks 2016 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2015. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.           MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)     „püügivahendite rühm” – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

ii) passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm;

(b)     „kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

(c)     „piirkond” – ICESi VIIe rajoon;

(d)     „käesolev püügiperiood” – ajavahemik 1. veebruarist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016.

3.           PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II peatükk Load

4.           PÜÜGILOAGA LAEVAD

4,1         Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4,2         Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4,3         Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III peatükk Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.           PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend || Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm || BE || 164

FR || 175

UK || 207

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm || BE || 164

FR || 178

UK || 164

6.           KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.        Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.        Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.        Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.        Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.           LISAPÄEVADE ERALDAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.        Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.        Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.        Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.        Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.        Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.        Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7.        Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

8.           LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.        Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.        Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.        Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.        Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.        Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV peatükk Haldamine

9.           ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.         PÜÜGIPERIOODID

10.1.      Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.      Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.      Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V peatükk Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.      Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris.

11.2.      Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.      Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.      Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI peatükk Aruandekohustus

13.         PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.         ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

15.         ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Liikmesriik || Püügivahend || Püügiperioodid || Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1) (2) || (3) || (4)

III tabel Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[8] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2) Püügivahend || 2 || || Üks järgmistest püügivahendite liikidest BT = piimtraalid ≥ 80 mm GN = nakkevõrk < 220 m TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3) Püügiperiood || 4 || || Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini

(4) Püügikoormuse koonddeklaratsioon || 7 || R || Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini.

IV tabel Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik || CFR || Pardatähis || Püügiperioodi kestus || Teatatud püügivahendid || Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv || Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv || Ülekantud päevad

Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || …

(1) (2) || (3) || (4) || (5) || (5) || (5) || (5) || (6) || (6) || (6) || (6) || (7) || (7) || (7) || (7) || (8)

V tabel Andmevorm laevaga seotud teabe kohta

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[9] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2) CFR || 12 || || Liidu kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3) Pardatähis || 14 || L || Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4) Püügiperioodi kestus || 2 || L || Püügiperioodi pikkus kuudes

(5) Teatatud püügivahendid || 2 || L || Üks järgmistest püügivahendite liikidest BT = piimtraalid ≥ 80 mm GN = nakkevõrk < 220 m TN = abar või takervõrk < 220 mm

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[10] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(6) Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus || 3 || L || Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(7) Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv || 3 || L || Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8) Ülekantud päevad || 4 || L || Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

IID LISA

KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED TOBIAPÜÜGIL ICESi IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICESi IV ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamispiirkond || ICESi statistilised ruudud

1 || 31-34 E9-F2; 35 E9- F3; 36 E9-F4; 37 E9-F5; 38-40 F0-F5; 41 F5-F6

2 || 31-34 F3-F4; 35 F4-F6; 36 F5-F8; 37-40 F6-F8; 41 F7-F8

3 || 41 F1-F4; 42-43 F1-F9; 44 F1-G0; 45-46 F1-G1; 47 G0

4 || 38-40 E7-E9; 41-46 E6-F0

5 || 47-51 E6 + F0-F5; 52 E6-F5

6 || 41-43 G0-G3; 44 G1

7 || 47-51 E7-E9

IID lisa 1. liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

IIE LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HUNTAHVENA VARUDE MAJANDAMISEGA ICESi VIIe RAJOONIS

I peatükk Üldsätted

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille pardal on pelaagilised traalid noodapära võrgusilma suurusega üle 80 mm või mis kasutavad neid ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis, ning mis on püüdnud rohkem kui [pm] eluskaalu tonni huntahvenat ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2014.

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „kindlaksmääratud püügivahend” – mis tahes pelaagiline traal noodapära võrgusilma suurusega üle 80 mm;

(b) „pelaagiline traal” – ühe või mitme kalalaeva poolt vahemises veekihis veetav püügivahend, mille esiots koosneb suurte võrgusilmadega võrgust, mis ajab kalasaagi võrgu tagumisse otsa, mis koosneb väikeste võrgusilmadega võrgust. Püügisügavust kontrollitakse võrgusondiga ning horisontaalset suuet kontrollitakse traallaudade abil, mis tavaliselt ei ole merepõhjaga kontaktis, või traali vedavate laevade vahekaugusega;

(c) „piirkond” – ICESi VIIe rajoon;

(d) „merepäev” – mis tahes katkematu 24tunnine ajavahemik või osa sellest, vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 26 lõikele 6.

3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II peatükk Load

4. PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1.        Liikmesriik ei anna ühelegi oma lipu all sõitvale laevale luba kalapüügiks kindlaksmääratud püügivahendiga kõnealuses piirkonnas ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, kui ei ole tõendatud, et laev on ajavahemikul 2009–2012 tegelenud kõnealuses piirkonnas samasuguse püügiga, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et selles piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.        Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas huntahvena püügi registrit, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud püügikoormus kooskõlas punktiga 8.

III peatükk Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.         PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

2015. aasta maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel

Maksimaalne päevade arv aastas, mille jooksul võib laev, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, viibida piirkonnas

Kindlaksmääratud püügivahend || Päevade maksimaalne arv

Pelaagiline traal noodapära võrgusilma suurusega üle 80 mm || [liikmesriik määratakse kindlaks] || pm

[liikmesriik määratakse kindlaks] || pm

[liikmesriik määratakse kindlaks] || pm

[liikmesriik määratakse kindlaks] || pm

6.            PÜÜGI PIIRNORM KUU KOHTA

6.1         Vastavalt punktile 5 lubatud maksimaalsete merepäevade jooksul ja punktis 3 nimetatud ajavahemikul ei tohi liidu kalalaeva püük ületada üheski kalendrikuus [pm] eluskaalu tonni.

6.2         Kui laev ei täida punktis 6.1 osutatud tingimusi või kui laevale eraldatud püügipäevade arv on ületatud, ei lubata sellel laeval kindlaksmääratud püügivahendiga selles piirkonnas enam kala püüda.

IV peatükk Aruandekohustus

7.       PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 IV jaotise I peatüki 2. jaos osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

V peatükk Eraldatud püügikoormuste vahetamine

8.       PÜÜGIKOORMUSE ÜLEKANDMINE LAEVADE VAHEL

Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutis on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem.

III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond || Püügiliik || Kalapüügilubade arv || Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel || Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond || Heeringas, põhja pool 62°00' N || Kehtestatakse hiljem || DK || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

DE || Kehtestatakse hiljem ||

FR || Kehtestatakse hiljem ||

IE || Kehtestatakse hiljem ||

NL || Kehtestatakse hiljem ||

PL || Kehtestatakse hiljem ||

SV || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N || Kehtestatakse hiljem || DE || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

IE || Kehtestatakse hiljem ||

ES || Kehtestatakse hiljem ||

FR || Kehtestatakse hiljem ||

PT || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

Jaotamata || Kehtestatakse hiljem ||

Harilik makrell (1) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || || Kehtestatakse hiljem ||

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N || Kehtestatakse hiljem || DK || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

Fääri saarte veed || Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel || Kehtestatakse hiljem || BE || Kehtestatakse hiljem || pm ||

DE || Kehtestatakse hiljem ||

FR || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W || Kehtestatakse hiljem || Ei kohaldata (2) || || Kehtestatakse hiljem ||

Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal. || Kehtestatakse hiljem || BE || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

DE || Kehtestatakse hiljem ||

FR || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont. || Kehtestatakse hiljem || DE (3) || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem || (4)

FR (3) || Kehtestatakse hiljem ||

UK (3) || Kehtestatakse hiljem ||

Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid || Kehtestatakse hiljem || Ei kohaldata || || Kehtestatakse hiljem || (4)

Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”. || Kehtestatakse hiljem || DE || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

DK || Kehtestatakse hiljem ||

FR || Kehtestatakse hiljem ||

NL || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

Õngepüük || Kehtestatakse hiljem || UK || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

Harilik makrell || Kehtestatakse hiljem || DK || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

Heeringas, põhja pool 61° N || Kehtestatakse hiljem || DK || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem ||

DE || Kehtestatakse hiljem ||

IE || Kehtestatakse hiljem ||

FR || Kehtestatakse hiljem ||

NL || Kehtestatakse hiljem ||

SV || Kehtestatakse hiljem ||

UK || Kehtestatakse hiljem ||

|| || || || || ||

(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

(2) Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.

(3) Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule. || ||

(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüügis 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA[11]

1.           Liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania || pm

Prantsusmaa || pm

Euroopa Liit || pm

2.           Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania || pm

Prantsusmaa || pm

Itaalia || pm

Küpros || pm

Malta || pm

Euroopa Liit || pm

3.           Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Horvaatia || pm

Itaalia || pm

Euroopa Liit || pm

4.           Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

|| Kalalaevade arv[12]

|| Küpros || Kreeka[13] || Horvaatia || Itaalia || Prantsusmaa || Hispaania || Malta[14]

Seinnoodalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Õngepüügilaevad || pm [15] || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Söödalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Käsiõngelaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Traalerid || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Muud rannalähedase püügi laevad[16] || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Tabel B

|| Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

|| Küpros || Horvaatia || Kreeka || Itaalia || Prantsusmaa || Hispaania || Malta

Seinnoodalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Õngepüügilaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Söödalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Käsiõngelaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Traalerid || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Muud rannalähedase püügi laevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

5.           Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

|| Mõrdade arv

Hispaania || pm

Itaalia || pm

Portugal || pm [17]

6.           Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

|| Kalakasvatusettevõtete arv || Tootmisvõimsus tonnides

Hispaania || pm || pm

Itaalia || pm || pm

Kreeka || pm || pm

Küpros || pm || pm

Horvaatia || pm || pm

Malta || pm || pm

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania || pm

Itaalia || pm

Kreeka || pm

Küpros || pm

Horvaatia || pm

Malta || pm

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

A OSA SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid || Piirkond || Keeluaeg

Haid (kõik liigid) || Konventsiooni ala || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

Notothenia rossii || FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

Merikogerlased || FAO 48.1. Antarktika(1) FAO 48.2. Antarktika(1) || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi[18] || FAO 48.3. || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

Dissostichus spp. || FAO 48.5. Antarktika || 1. detsember 2013 kuni 30. november 2015

Dissostichus spp. || FAO 88.3. Antarktika(1) FAO 58.5.1. Antarktika(1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20' E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20' E(1) FAO 58.4.4. Antarktika(1) (2) FAO 58.6. Antarktika(1) FAO 58.7. Antarktika(1) || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

Lepidonotothen squamifrons || FAO 58.4.4.(1)(2) || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides || FAO 58.5.2. Antarktika || 1. detsember 2014 kuni 30. november 2015

Dissostichus mawsoni || FAO 48.4. Antarktika(1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust || 1. jaanuar – 31. detsember 2015

(1)         Välja arvatud teadustöö eesmärgil. (2)         Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

B OSA LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2014–2015

Alapiirkond/rajoon || Piirkond || Hooaeg || SSRUd || Dissotichus spp. püügi piirnorm (tonnides) || Kaaspüügi piirnorm (tonnides)(1)

Uurimisüksus (SSRU) || Piirnorm || Railised || Macrourus spp. || Muud liigid

58.4.1. || Kogu rajoon || 1. detsember 2014 || A, B, F || pm || pm || pm || pm || pm

kuni || C (2) || pm

30. november 2015 || D (2) || pm

|| E || pm

|| G (2) || pm

|| H (2) || pm

58.4.2. || Kogu rajoon || 1. detsember 2014 || A, B, C, D || pm || pm || pm || pm || pm

kuni || E || pm

30. november 2015 || ||

58.4.3a. || Kogu rajoon || 1. mai 2015 || || || pm || pm || pm || pm

kuni || Ei kohaldata ||

31. august 2015 || ||

88.1. || Kogu alapiirkond || 1. detsember 2014 || A, D, E, F, M || pm || pm || pm || pm || pm

kuni || B, C, G || pm || A, D, E, F, M || pm || A, D, E, F, M || pm || A, D, E, F, M || pm

31. august 2015 || H, I, K || pm || B, C, G || pm || B, C, G || pm || B, C, G || pm

|| J, L || pm || H, I, K || pm || H, I, K || pm || H, I, K || pm

|| || || J, L || pm || J, L || pm || J, L || pm

88.2. || Lõuna pool 65º S || 1. detsember 2014 || A, B, I || pm || pm || pm || pm || pm

kuni || C, D, E, F, G || pm || A, B, I || pm || A, B, I || pm || A, B, I || pm

31. august 2015 || H || pm || C, D, E, F, G || pm || C, D, E, F, G || pm || C, D, E, F, G || pm

|| || || H || pm || H || pm || H || pm

(1) Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:

– railised: pm % Dissostichus spp. püügi piirnormist või pm tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem;

– Macrourus spp.: pm % Dissostichus spp. püügi piirnormist või pm tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1;

– muud liigid kokku: pm tonni SSRU kohta.

(2) Sisaldab piirnormi pm tonni, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2015–2016 vähendamise eksperimenti.

V lisa B osa liide

Väikeste uurimisüksuste (SSRU) loetelu

Piirkond || Uurimisüksus (SSRU) || Piirjoon

48,6 || A || Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1° 30' E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

|| B || Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| E || Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| F || Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| G || Punktist 50° S 1° 30' E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1° 30' E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.4.1 || A || Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

|| B || Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| E || Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| F || Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| G || Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130 ° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| H || Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2 || A || Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| B || Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| C || Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| D || Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| E || Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73° 10' E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

58.4.3a || A || Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73° 10' E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.3b || A || Punktist 56° S 73° 10' E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73° 10' E, sealt otse põhja kuni 56° S.

|| B || Punktist 60° S 73° 10' E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73° 10' E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 59° S 73°10' E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10' E, sealt otse põhja kuni 59° S.

|| D || Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

|| E || Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.4 || A || Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

|| B || Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

|| C || Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

|| D || Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58,6 || A || Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| B || Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| C || Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| D || Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

58,7 || A || Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

88,1 || A || Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| B || Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

|| E || Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

|| F || Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.

|| G || Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.

|| H || Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| I || Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.

|| J || Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

|| K || Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.

|| L || Punktist 76° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76° S.

|| M || Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88,2 || A || Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| B || Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| D || Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| E || Punktist 70°50' S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| F || Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| G || Punktist 70°50' S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| H || Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

|| I || Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

88,3 || A || Punktist 60° S 105 ° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| B || Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85 ° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA

21-03/A LISA

TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Üldine teave

Osaleja:                                                                                                                                              

Püügihooaeg:                                                                                                                                     

Laeva nimi:                                                                                                                                        

Eeldatav püügimaht (tonnides):                                                                                                         

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon || Tähistada sobiv kastike

48,1 || □

48,2 || □

48,3 || □

48,4 || □

58.4.1 || □

58.4.2 || □

Püügitehnika:  Tähistada sobiv kastike

□ Tavaline traalpüük

□ Pidevpüügisüsteem

□ Noodapärasse pumpamine

□ Muu meetod: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Toote liik || Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa)1

Tervelt külmutatud ||

Keedetud ||

Jahvatatud ||

Õli ||

Muu toode, palun täpsustada ||

1           Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult ______________

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud || Võrk 1 || Võrk 2 || Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue) || || ||

 Maksimaalne vertikaalne ava (m) || || ||

 Maksimaalne horisontaalne ava (m) || || ||

 Võrgu suudme ümbermõõt1 (m) || || ||

Suudme pindala (m2) || || ||

Paneeli keskmine võrgusilma suurus3 (mm) || Väline2 || Sisemine2 || Väline2 || Sisemine2 || Väline2 || Sisemine2

 1. paneel || || || || || ||

 2. paneel || || || || || ||

 3. paneel || || || || || ||

 … || || || || || ||

 Viimane paneel (noodapära) || || || || || ||

1           Eeldatud töötingimustes.

2           Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

3           Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

Võrgu joonis(ed): _________

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1.           Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.           Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.           Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.           Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad”, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed): _________

Iga kasutatud seadmetüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator) || || ||

Tootja || || ||

Mudel || || ||

Muunduri sagedused (kHz) || || ||

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): __________

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

21-03/B LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod || Valem (kg) || Parameeter

Kirjeldus || Tüüp || Hindamismeetod || Ühik

Kogumismahuti maht || W*L*H*ρ*1 000 || W = mahuti laius || Püsiv || Mõõta püügi alustamisel || m

L = mahuti pikkus || Püsiv || Mõõta püügi alustamisel || m

ρ = proovi tihedus || Muutuv || Mahu teisendamine massiks || kg/ liiter

H = hiilgevähkide sügavus mahutis || Loomusest sõltuv || Otsene vaatlus || m

|| || || || ||

Voomõõtur || V*Fkrill* ρ || V = hiilgevähkide maht koos veega || Loomusest1 sõltuv || Otsene vaatlus || liiter

Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis || Loomusest1 sõltuv || Voomõõturi mahu parandustegur || -

ρ = hiilgevähkide tihedus proovis || Muutuv || Mahu teisendamine massiks || kg/ liiter

|| || || || ||

Vookaal || M*(1–F) || M = hiilgevähkide mass koos veega || Loomusest2 sõltuv || Otsene vaatlus || kg

F = vee osakaal proovis || Muutuv || Vookaalu massi parandustegur || -

|| || || || ||

|| || Mtray = tühja koguri mass || Püsiv || Otsene vaatlus enne püüki || kg

Kogur || (M–Mtray)*N || M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega || Muutuv || Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult || kg

|| || N = kogurite arv || Loomusest sõltuv || Otsene vaatlus || -

|| || || || ||

Jahu teisendamine || Mmeal*MCF || Mmeal = toodetud jahu mass || Loomusest sõltuv || Otsene vaatlus || kg

MCF = jahu teisendustegur || Muutuv || Jahu teisendamine hiilgevähkideks || -

|| || || || ||

Noodapära maht || W*H*L*ρ*π/4*1 000 || W = noodapära laius || Püsiv || Mõõta püügi alustamisel || m

H = noodapära kõrgus || Püsiv || Mõõta püügi alustamisel || m

ρ = proovi tihedus || Muutuv || Mahu teisendamine massiks || kg/ liiter

L = noodapära pikkus || Loomusest sõltuv || Otsene vaatlus || m

|| || || || ||

Muud || Palun täpsustada || || || ||

1             Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

2             Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel          Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu1   Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus        Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m) Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur

Enne püüki        Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga kuu1   Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus2       Võtta voomõõturist proov ning:

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Vookaal

Enne püüki        Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus2       Võtta vookaalust proov ning:

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Kogur

Enne püüki        Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus        Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Jahu teisendamine

Iga kuu1   Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus        Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Noodapära maht

Püügi alustamisel          Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu1   Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus        Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

1             Mõõdetakse vähemalt kord kuus (võimaluse korral tihedamini); uus kuuajaline periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

2             Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

1.           Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuuni

Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania || 22 || 61 364

Prantsusmaa || 22 || 33 604

Portugal || 5 || 1 627

Euroopa Liit || 49 || 96 595

2.           Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania || 27 || 11 590

Prantsusmaa || 41 || 5 382

Portugal || 15 || 6 925

Ühendkuningriik || 4 || 1 400

Euroopa Liit || 87 || 25 297

3.           Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.           Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liidu laevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania || pm

Euroopa Liit || pm

VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik || Püügiliik || Kalapüügilubade arv || Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra || Heeringas, põhja pool 62°00' N || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Fääri saared || Harilik makrell, VIa (põhja pool 56° 30' N), IIa, IVa (põhja pool 59º N) püügipiirkond Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30' N), VIIe, VIIf, VIIh püügipiirkond || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Heeringas, põhja pool 62°00' N || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Heeringas, IIIa püügipiirkond || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkond (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük) || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Harilik molva ja meriluts || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Põhjaputassuu, II, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb, VII (lääne pool 12° 00' W) püügipiirkond || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Sinine molva || Kehtestatakse hiljem || Kehtestatakse hiljem

Venezuela[19] || Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) || pm || pm

[1]                       Nõukogu määrus (EÜ) nr 1954/2003, 4. november 2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

[2]                       Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

[3]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 744/2008, 24. juuli 2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

[4]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, 25. veebruar 2008, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

[5]               See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[6]               Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1381/87, 20. mai 1987, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

[7]               See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[8]                       See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[9]                       See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[10]             See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[11]                      1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

[12]             Tabeli A 4. jaotise arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

[13]             Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

[14]             Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

[15]             Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

[16]             Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

[17]             Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

[18]                      Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

[19]                      Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.