<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-9/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0009</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:962">EU:C:2017:962</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑9/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Tirkkonen</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20171213">13. detsembril 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑9/17</HT></P><P>Maria Tirkkonen</P><P><HT TYPE="NORMAL">menetlusse astus:</HT></P><P>Maaseutuvirasto</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/18/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Põllumajanduslike nõustamisteenuste riigihankemenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Riigihanke olemasolu</KEYWORD><KEYWORD>Kõigile eelnevalt kindlaks määratud tingimustele vastavatele ettevõtjatele avatud raamlepinguga reguleeritud teenushankelepingute süsteem</KEYWORD><KEYWORD>Teistele ettevõtjatele hiljem suletud süsteem</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatavate maaelu arengu toetuste hulgas on ette nähtud põllumajandusettevõtjatele nõustamisteenuste osutamise toetused. Riigi ametiasutused valivad nõustajad, kes hakkavad neid põllumajandusettevõtjaid kutsealaselt nõustama, hankemenetluste teel, mis on põhimõtteliselt avatud neile, kes vastavad selle ülesande täitmiseks vajalikele nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ühe niisuguse valikumenetluse raames kandideeris M. Tirkkonen maaelunõustajaks, täites selleks kohustusliku vormi. Ta jättis aga täitmata punkti, milles tuli märkida nõustumine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>raamlepingu projektis sisalduvate tingimustega<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, mille tõttu lükkas hankija tema kandidatuuri tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotlusest nähtub, saaks seda täitmatajätmist parandada, kui kohaldataks liikmesriigi seadust, mis reguleerib haldusvõimu ja hallatavate vahelisi suhteid. Kuna seda reguleerib aga liikmesriigi riigihangete seadus, näib, et tehtud viga on pöördumatu. Nii vähemalt väitsid Soome haldusasutus ja esimese astme kohus, kes tema otsust kinnitas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel soovib Korkein hallinto-oikeus (Soome kõrgeim halduskohus) lõppkokkuvõttes teada, kas vaidluse esemeks olev maaelunõustajate valikumehhanism vastab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>riigihankelepingule<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> direktiivi 2004/18/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).</P></NOTE> artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Vastuses tema küsimustele tuleb arvesse võtta seda mõistet käsitlevat Euroopa Kohtu doktriini kohtuasjas Falk Pharma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160602">2.6.2016</DATE> (<NO.CASE>C‑410/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:399">EU:C:2016:399</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>kohtuotsus Falk Pharma<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE>, mis minu arvates annab vaidluse lahendamiseks piisavad juhised.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2004/18</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artiklis 1 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Riigihankelepingud – ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme ostja vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille objektiks on ehitustööd, toodete tarnimine või teenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Raamleping – leping ühe või mitme ostja ning ühe või mitme ettevõtja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajaduse korral ettenähtud koguse osas.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 32 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Raamlepingud<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="032.001"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Raamlepingute sõlmimisel täidavad ostjad käesolevas direktiivis nimetatud protseduurireegleid kõigis etappides kuni asjaomasel raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimiseni. Raamlepingu osapooled valitakse artikli 53 kohaselt kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide alusel.</ALINEA><ALINEA>Raamlepingul põhinevad lepingud sõlmitakse lõikudega 3 ja 4 sätestatud menetluste kohaselt. Neid menetlusi võib rakendada üksnes nende ostjate ning ettevõtjate vahel, kes olid raamlepingu esialgsed osapooled.</ALINEA><ALINEA>Raamlepingul põhinevate lepingute sõlmimisel ei tohi osapooled ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt muuta, eriti lõikes 3 osutatud juhul.</ALINEA><ALINEA><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="032.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui raamleping sõlmitakse mitme ettevõtjaga, peab ettevõtjaid olema vähemalt kolm, kuivõrd on olemas piisav arv valikukriteeriumidele vastavaid ettevõtjaid ja/või tingimustele ja lepingute sõlmimise kriteeriumidele vastavaid pakkumisi.</ALINEA><ALINEA><P>Mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingutel põhinevaid lepinguid võib sõlmida:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>raamlepingus kehtestatud tingimustel, kusjuures uut konkurssi välja ei kuulutata, või;</P></ITEM><ITEM><P>juhul, kui kõik tingimused ei ole raamlepinguga kehtestatud ning osapooled konkureerivad uuesti samadel ja (vajaduse korral) täpsemini määratletud tingimustel ning asjakohasuse korral ka muudel raamlepingu kirjeldustes nimetatud tingimustel, sõlmitakse kõnealused lepingud järgmise korra kohaselt:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>iga sõlmitava lepingu puhul peavad ostjad kirjalikult nõu lepingut täita suutvate ettevõtjatega;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ostjad määravad piisavalt pika tähtaja, mis võimaldab iga konkreetse lepinguga seoses pakkumisi esitada, ning arvestavad seejuures selliste teguritega, nagu on lepingu objekti keerukus ja pakkumiste saatmiseks vajalik aeg;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>pakkumised esitatakse kirjalikult ning nende sisu jääb vastamiseks ette nähtud tähtaja möödumiseni konfidentsiaalseks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ostjad sõlmivad lepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kirjeldustes kehtestatud lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal esitanud parima pakkumise.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artiklis 53 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Lepingute sõlmimise kriteeriumid<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks siseriiklike teatavate teenuste tasustamist käsitlevate õigusnormide kohaldamist, tugineb ostja lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kui leping sõlmitakse ostja seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga: mitmesugused asjaomase hankelepingu objektiga seotud kriteeriumid, nagu näiteks kvaliteet, hind, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, keskkonnaga seotud omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, tarnekuupäev ja tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg või;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>üksnes madalaim hind.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, täpsustab ostja lõike 1 punktis a osutatud juhul hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud kriteeriumile majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramisel omistab.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Need osakaalud on väljendatavad nõuetekohase ulatusega vahemikena.</P><P>Ostja, kes arvab, et suhtelise osakaalu määramine ei ole ilmsetel põhjustel võimalik, nimetab hanketeates või lepingudokumentides või konkurentidega peetava dialoogi puhul kirjeldavas dokumendis lepingu sõlmimise kriteeriumid tähtsuse järjekorras.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EL) nr 1305/2013<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="487" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 487</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikli 15 lõikes 3 on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Asutustel ja isikutel, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad olema piisavad ressursid järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personali ning nende poolt osutatavate nõustamisteenuste valdkonnas nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse näol. Käesoleva meetme toetusesaajad valitakse pakkumismenetluses. Valikumenetlust reguleerib riigihankeid käsitlev õigus ja see on avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele isikutele. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja sellest jäetakse kõrvale kandidaadid, kellel on huvide konflikt.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rakendusmäärus (EL) nr 808/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Komisjoni <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> määrus, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="227" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 227, lk 18</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Artiklis 7 on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõikes 3 osutatud pakkumismenetlustes järgitakse liidus ja liikmesriikides kehtivaid riigihanke-eeskirju. Menetlustes võetakse nõuetekohaselt arvesse taset, mis taotleja on kõnealuses artiklis osutatud kvalifikatsioonide puhul saavutanud.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiiv 2004/18 võeti Soomes üle riigihangete seadusega (seadus 348/2007).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Põllumajandustoetuste andmise seaduse (seadus 192/2003, mida on muudetud seadusega 501/2014) § 45 lõike 1 kohaselt valitakse nõustajad riigihangete seaduses sätestatud korras ja ajavahemikuks, mis lõpeb siis, kui saab läbi Mandri-Soome maaelu arengukava aastateks 2014–2020.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on väljavalimise ja nõustajaks nimetamise tingimus see, et nõustaja on nõustamistegevuse sisu ja ulatuse seisukohast piisavalt asjatundlik. Lisaks peab ta vastama vastavusnõuetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Maaseutuvirasto (Soome Maaeluamet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>amet<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) kuulutas <DATE ISO="20140916">16. septembril 2014</DATE> välja avatud riigihankemenetluse põllumajandusettevõtjatele ajavahemikul 2015‐2020 nõustamisteenuste osutamise raamlepingu sõlmimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Teates oli märgitud, et menetlus oli avatud avaliku ja erasektori nõustajatele ning et selle eesmärk oli leida teenuseosutajad, kes vastaksid määruse nr 1305/2013 artikli 15 lõike 3 ja määruse (EL) nr 1306/2013<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="549" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 549</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 13 lõike 1 nõuetele lisaks sellele, et neil on nõustamiskogemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Valikusüsteem põhines raamlepingul vastavalt riigihangete seadusele, kusjuures teenuseosutajatel oli võimalik sellega ühineda nimetatud seaduse §-s 65 ette nähtud avatud menetluse teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Raamlepingus olid sätestatud teenuse osutamise peamised tingimused. Hilisemad lepingud pidi sõlmitama ilma spetsiaalse hankemenetluseta, nii et põllumajandustootja/ettevõtja, kes seda taotleb, saaks nõustamist sellelt, kes tema arvates tema vajadustele kõige paremini vastab. Põhimõtteliselt kasutati lähimas ümbruses pakutavaid teenuseid, kusjuures põhjendatud juhtudel võis pöörduda teiste nõustajate poole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Nõustajatele maksti tasu teenusetundide alusel ja ameti arvelt (välja arvatud käibemaks, mille tasus nõustamist saanud põllumajandustootja).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Arvestades olemasolevat nõudlust nõustamise järele, lubati süsteemis osaleda kõigil nõustajatel, kes vastasid vastavusnõuetele ja raamlepingu lisades märgitud miinimumtingimustele. Lisaks pidid kandidaadid valikumenetluse osana läbima spetsiifilise eksami.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Amet lükkas <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> otsusega M. Tirkkoneni taotluse tagasi, kuna sellel ei olnud täidetud vormi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Pakkumuse vorminõuete ja hanketingimuste täitmine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> (hanketeate lisa 2) punkt 7. Sellel väljal oleks tulnud märkida selle kohta, kas pakkuja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>nõustub raamlepingu projektis sisalduvate tingimustega<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, lahtrisse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>jah<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>ei<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>M. Tirkkonen esitas ameti otsuse peale kaebuse Markkinaoikeusele (kaubanduskohus), väites, et tegu ei olnud riigihankelepingu sõlmimisega. Seepärast ei olnud kohaldatav mitte riigihangete seadus, vaid halduskorralduse seadus, mille kohaselt oli amet kohustatud paluma tal pakkumuse dokumente täiendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kui Markkinaoikeus (kaubanduskohus) jättis tema kaebuse <DATE ISO="20150907">7. septembril 2015</DATE> rahuldamata, esitas M. Tirkkonen apellatsioonkaebuse Korkein hallinto-oikeusile (Soome kõrgeim halduskohus), kes esitab eelotsusetaotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse järgi on küsimus selles, kas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[ameti] nõustamisteenuse süsteemi puhul on tegemist direktiivi 2004/18 ja seega ka liikmesriigi riigihangete seaduse reguleerimisalasse kuuluva riigihankega<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Asja arutav kohus juhib tähelepanu sellele, et eelotsusetaotluse ese ei ole kontrollida, kas amet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>toimis riigihankeid käsitlevates õigusnormides ette nähtud viisil<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> (eelotsusetaotluse punkt 8). Igal juhul ei ole ülearune täpsustada, et kui direktiiv 2004/18 oleks kohaldatav, tuleneks sellest, et hankija võib riigihangetes lubada parandada vormivigu, mis ei eelda uue pakkumuse esitamist ega muuda oluliselt algse pakkumuse tingimusi. Viitan siinkohal oma ettepanekule kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>M.A.T.I. SUD ja DUEMMESGR</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑523/16 ja C‑536/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:868">EU:C:2017:868</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esitatud küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimuse sisu on järgmine:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et direktiivi mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>riigihankeleping<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> hõlmab süsteemi,</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>millega avalik-õiguslik üksus kavatseb hankida turult teenuseid eelnevalt kindlaks määratud lepinguperioodiks, sõlmides hanketeatele lisatud raamlepingu projektist tulenevatel tingimustel lepingud kõigi selliste ettevõtjatega, kes vastavad hankedokumentides täpsustatud tingimustele pakkuja nõuetelevastavuse ja osutatava teenuse kohta ning kes sooritavad hanketeates täpsemalt kirjeldatud eksami, ning</P></ITEM><ITEM><P>millega ei saa hiljem raamlepingu kehtivuse ajal enam ühineda?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus <DATE ISO="20170109">9. jaanuaril 2017</DATE>. Kirjalikud seisukohad esitasid M. Tirkkonen, Soome valitsus ja komisjon. Kohtuistungi pidamist ei peetud vajalikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>M. Tirkkonen väidab, et igasuguse riigihanke puhul toimuvast kolmest etapist (pakkujate sobivuse kontrollimine; pakkumuste hanketeatele vastavuse hindamine; ühe pakkumuse väljavalimine soodsaima hinna kriteeriumi või kulutõhususe suhte järgi) jäeti selles menetluses kolmas etapp ära, sest pakkumusi ei võrreldud omavahel ja teenuseosutaja pidi valima põllumajandustootja. Ta rõhutab eriti, et algul välja valitud 140 nõustajat sooritasid eksami ja et 138 sooritasid selle edukalt, ilma et see eksam võimaldaks neid tegelikult tulemuse järgi paremusjärjestusse panna. Kuna saadud pakkumuste vahel valimist ei toimunud, on välistatud, et tegu oleks riigihankelepinguga.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Soome valitsus juhib tähelepanu kohtuotsuses Falk Pharma sedastatud doktriini asjassepuutuvusele, märkides siiski, et käesoleval juhul ei olnud süsteem alaliselt avatud uutele pakkujatele. Ta leiab, et kuna hankija <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>on kehtestanud teenuseosutajatele arvukalt täpseid nõudeid, mis ei tulene õigusnormidest<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Kirjalike seisukohtade punkt 22.</P></NOTE>, läheneb see süsteem mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>riigihankeleping<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaldamine on tema arvates õigustatud vajadusega tagada, et valikukriteeriumeid ei kehtestata diskrimineerivalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Soome valitsus väidab ühtlasi, et saadud 163 pakkumusest võeti tingimuslikult vastu ainult 140; kusjuures lõpuks lubati süsteemis osaleda 138 pakkujal. See asjaolu kinnitab tema sõnul, et menetlus oli valikupõhine, ja hankija tahet võtta vastu ainult parimad pakkumused, nagu ka pakkujatele seatud tingimuste pärssivust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Lõpuks on Soome valitsus seisukohal, et süsteemi kuueaastane kehtivusaeg tähendab, et sel ajal ei saa uued nõustajad süsteemiga ühineda, mis eristab vaidlustatud menetlust pelgast loakorrast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et hanketeate spetsiifilised nõuded pakkuja nõuetelevastavusele ja teenusele, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on ära toonud, ei ole mitte lepingu sõlmimise kriteerium, vaid on lihtsalt valikukriteerium.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates ei sisaldanud menetlus lepingu sõlmimise kriteeriumeid ja amet ei saaks põllumajandustootja poolt välja valitud pädevat nõustajat välistada või tagasi lükata. Lõppkokkuvõttes kasutati menetluses tema sõnul ainult valikukriteeriumeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel komisjon kinnitab, et kohtuasi on sarnane sellega, mis lahendati kohtuotsuses Falk Pharma, mille doktriini on kinnitatud direktiiviga 2014/24/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiv riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 65</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Tema arvates omab vähe tähtsust see, et süsteem ei ole huvitatud isikutele alaliselt avatud, sest asjaolu, et valimist ei toimu, on piisav põhjus selleks, et välistada riigihankelepinguks kvalifitseerimine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul käivitas Soome haldusasutus kava, mis põhineb määrusel nr 1305/2013, mille artikli 15 lõikes 3 on märgitud, et nõustamisteenuste osutajate valiku menetlust reguleerib riigihankeid käsitlev õigus. Seepärast tuleb eelotsuse küsimusele vastata lähtuvalt riigihankeid käsitlevatest õigusaktidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Arvan, et seda viidet riigihankeid käsitlevast õigusest lähtumisele tuleb tõlgendada nii, et maaelunõustajate valimise menetlus peab vastama seda õiguskorra sektorit reguleerivatele põhimõtetele (diskrimineerimiskeeld, võrdne kohtlemine ja läbipaistvus). Minu arvates ei ole tegu nõudega, mis tähendab, et tuleb täita kõiki selliste liidu direktiivide sätteid, mis käsitlevad avalik-õiguslike üksuste sõlmitavaid lepinguid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Konkreetselt soovib asja arutav kohus teada, kas niisugune süsteem nagu käesolevas asjas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>kuulub direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Tuletan meelde, et sellega tahetakse leida määramatu arv isikud, kes peavad põllumajandustootjatele põllumajandusnõustamist pakkuma, valides nad välja menetluse teel, millele kehtivad raamlepingus sätestatud tingimused ja millega võivad ühineda isikud, kes vastavad hankedokumentides täpsustatud nõuetele ja sooritavad edukalt eksami. Süsteem on ajaliselt piiratud kehtivusega, mille ajal on uute nõustajate süsteemiga ühinemine välistatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu toodud andmetest järeldub, nagu märgib komisjon,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Komisjoni kirjalike seisukohtade punktid 27 ja 28.</P></NOTE> et esmapilgul on olemas direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud lepingute tunnused. See on nimelt leping, mida reguleerib raamleping, mille sõlmivad ettevõtja (nõustaja) ja hankija (amet) kirjalikult ja mille ese on teenuste osutamine tasu eest. Viimast eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Eelotsusetaotluse punkt 56: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>võib asuda seisukohale, et kõne all olevate teenuste osutamises seisneva sooritusega seondub [ameti] vahetu majanduslik huvi<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</P></NOTE> eelkõige seetõttu, et nõustamisteenused toovad loomulikult kasu põllumajandustootjale, kes neid saab, aga ka ametile, kes nende eest tasu maksab ja kelle nimel neid osutatakse tema halduspädevuse raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Ei tohiks aga unustada, et Euroopa Kohus on seisukohal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>[p]akkumuse ja seega eduka pakkuja valik tundub niisiis olevat tihedalt seotud […] direktiiviga [2004/18] kehtestatud riigihangete regulatsiooniga ja seetõttu mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>riigihankeleping<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Kohtuotsus Falk Pharma, punkt 38.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole see kohtuotsuse Falk Pharma käsitlusviis liiga lihtsustav. Sellega tahetakse näidata, et direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse kuuluvates riigihangetes peab lõpuks olema üks lõplik edukas pakkuja, keda tema pakkumuse omaduste poolest ülejäänud konkurentidele eelistatakse. Ja see võtmeelement kehtib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>iga lepingu, raamlepingu ja loodava dünaamilise ostusüsteemi<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> puhul, mille <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kohta [hankijad koostavad] kirjaliku aruande, milles on ära näidatud <HT TYPE="ITALIC">eduka pakkuja nimi ja põhjused, miks tema pakkumus välja valiti</HT><QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> (direktiivi 2004/18 artikli 43 esimese lõigu punkt e, kohtujuristi kursiiv)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 39.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole arutatavas süsteemis võimalik tuvastada mitte nõustamisteenuse lepingute <HT TYPE="ITALIC">pakkumuste hindamise või lepingu sõlmimise kriteeriumide</HT> olemasolu, vaid ainult <HT TYPE="ITALIC">valikukriteeriumide</HT> olemasolu teenuse osutamiseks suutlike ettevõtjate tuvastamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nagu tuletas meelde kohtujurist Wathelet ettepanekus kohtuasjas Ambisig,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑601/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2474">EU:C:2014:2474</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> on kahte tüüpi kriteeriumeid, mida on Euroopa Kohus hooleks võtnud eristada. On kaks eraldi toimingut: ühelt poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>pakkuja asjaomase hankelepingu täitmise pädevuse hindamine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ja teiselt poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>edukaks tunnistamine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> iseenesest. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Kui pakkuja kvalifitseeritakse tema majandusliku ja finantsseisundi ning kutsealase suutlikkuse põhjal, siis edukaks tunnistatakse pakkuja, kes esitas hankija seisukohast majanduslikult soodsaima pakkumuse (direktiivi 2004/18 artikli 53 lõike 1 punkt a) või kes pakub madalaimat hinda (sama artikli lõike 1 punkt b)<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Teisisõnu, kui <HT TYPE="ITALIC">valiku</HT>kriteeriumidega püütakse <HT TYPE="ITALIC">pakkujaid</HT> hinnata nende oskuste järgi, siis <HT TYPE="ITALIC">lepingu sõlmimise</HT> kriteeriumidega tahetakse kindlaks teha ja välja valida paljude pakkujate esitatud pakkumustest kõige sobivam <HT TYPE="ITALIC">pakkumus</HT>. Kuna tahetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kindlustada hanketellimuse avatus konkurentsile<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Direktiivi 2004/18 põhjendus 2.</P></NOTE>, peavad ettevõtjad omavahel võistlema, et saada teenuseosutajaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Leian, et sellest seisukohast on võtmeks eelotsusetaotluse esitanud kohtu kinnitus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>[h]anketeates ei ole nimetatud selliseid lepingu sõlmimise tingimusi, mille kohaselt võrreldaks omavahel esitatud pakkumusi, ning [amet] ei ole pakkumustele punkte andnud ega neid võrrelnud<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, vaid et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>[k]õigi pakkujatega, kes vastasid hanketeates muu hulgas väljaõpet ja töökogemust käsitlevatele nõuetele, sõlmiti raamleping, juhul kui nad sooritasid rahuldavalt hanketeates täpsemalt kirjeldatud eksami<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Eelotsusetaotlus, punkt 59.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Soome valitsus väidab, et osalema lubamise kriteeriumid muutsid menetluse tõeliselt valikuliseks. Ühelt poolt võis asjaolu, et need eelnevalt avaldati, avaldada mõju selliselt, et huvitatud isikud, kes arvasid, et nad nendele kriteeriumidele ei vasta, loobusid pakkumuse tegemisest. Teiselt poolt olid tingimused nii ranged, et mitte kõik ei saanud neid täita, nii et menetlus piirdus tegelikult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>väljavalitud rühmaga<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Soome valitsuse kirjalike seisukohtade punkt 38. Ta rõhutab selles, et kokku 163 pakkumusest võeti esialgu vastu 140 ja lõplikult lubati süsteemiga ühineda 138 pakkujal, mis moodustas 85% kandidaatidest.</P></NOTE>. Selliselt muudab menetluse valikulisus Soome valitsuse sõnul tingimata vajalikuks, et kriteeriumeid, millest see staatus tuleneb, ei määrataks kindlaks diskrimineerivalt, millest tulenevalt kohaldatakse lõppkokkuvõttes riigihankeid käsitlevaid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Ei ole kahtlust, et teatud kvalifikatsiooni ja kogemuse nõudmine arutamisel oleva süsteemiga ühinemiseks on omamoodi valikumehhanism. Määrav – direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul – ei ole aga tuvastada pakkujate suutlikkus osutada nõustamisteenust (valikukriteerium), vaid nende pakkujate pakkumuste omavahel võrdlemine pärast nende suutlikkuse tuvastamist, et valida lõpuks välja see või need, kellele see teenuse osutamine määratakse (lepingu sõlmimise kriteerium).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Põllumajandusnõustamise süsteemiga ühinemiseks kehtestatud nõuded tehnilise suutlikkuse põhjal (mille hulgas on eksami edukas sooritamine) võimaldavad kandidaadid eelnevalt kehtestatud läve alusel küll välja valida. Aga direktiivi 2004/18 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>riigihankeleping<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> seisukohast oluline valik on see, mis tehakse eri kandidaatide suutlikkuse ja pakkumuste eeliste vahel võrdlemise tulemusel. See tähendab, et otsustav on võrdlemise või kõrvutamise teel kõige parema pakkumuse alusel lõplikult eduka pakkumuse <HT TYPE="ITALIC">väljavalimine</HT>, mitte algne <HT TYPE="ITALIC">valimine</HT>, mis toimub teatava läve alusel, mille ületamine ei eelda mingit võistlemist kandidaatide vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab kohtuasjale Ambisig<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150326">26.3.2015</DATE> (<NO.CASE>C‑601/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:204">EU:C:2015:204</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, milles kinnitati, et meeskonna puhul, kes soovib täita lepingud, mille ese on koolitus‑ ja nõustamisteenuse osutamine, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>selle meeskonna kutsealase taseme hindamisel otsustavad<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> selle liikmete oskused ja kogemus ja et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>[k]õnealune tase võib kujutada endast pakkumuse olemuslikku tunnust ja olla seotud hankelepingu objektiga direktiivi 2004/18 artikli 53 lõike 1 punkti a tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 33.</P></NOTE>, nii et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>kõnealune tase [võib] olla pakkumuste hindamise kriteerium hanketeates või asjaomastes hankedokumentides<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 34.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seda kinnitas Euroopa Kohus siiski kontekstis, kus hankija valis ühe konkureerivatest pakkujatest ja välistas teise, kasutades kriteeriumiks just nende meeskondade taset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Selles kohtuasjas vastupidi – kinnitab eelotsusetaotluse esitanud kohus – amet ei piiranud <HT TYPE="ITALIC">ab initio</HT> võimalike teenuseosutajate arvu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Asja arutava kohtu sõnul kinnitas amet, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>et […] teenusepakkujaid [peab] olema võimalikult palju, et teenuse kasutajad saaksid kindlasti neile vajalikku teenust<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> (eelotsusetaotluse punkt 50).</P></NOTE> ega võrrelnud pakkumusi omavahel ega valinud nende sisu põhjal võrdleva hindamise teel lõplikult välja ühte või mitut, välistades ülejäänud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Veelgi enam, teenuseosutajat ei vali iga kord <HT TYPE="ITALIC">lõplikult</HT> välja amet, vaid põllumajandustootjad, kes nõustamissüsteemi kasutavad. Nad võivad valida nõustaja, kes nende vajadustele kõige paremini vastab, vaatamata sellele, et üldjuhul langeb valik lähima ümbruse teenuseosutajale, ehkki alati võib põhjendatud juhtudel pöörduda teiste nõustajate poole. Vt selle kohta eelotsusetaotluse punkt 14.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Tegu on seega juhtumiga, kus on kohaldatav kohtuasjas Falk Pharma sedastatud doktriin, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>juhul, kui hankija kavatseb sõlmida tarnelepingud kõigi ettevõtjatega, kes soovivad asjaomast kaupa pakkuda selle üksuse määratud tingimustel, ja kui ei ole määratud ettevõtjat, kellele antakse ainuõigus, ei teki vajadust selle hankija tegevust reguleerida direktiivi 2004/18 üksikasjalike eeskirjadega selleks, et takistada teda eelistamast kodumaiseid ettevõtjaid<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Nagu Euroopa Kohus sama kohtuotsuses punktis 35 meelde tuletas, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>direktiivi 2004/18 eesmärk […] välistada iga hankijate korraldatud riigihanke puhul oht, et hankija eelistab kodumaiseid pakkujaid või taotlejaid<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>. See oht on, öeldi seejärel (punkt 36), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>otseselt seotud valikuga, mida hankija kavatseb läbi viia vastavaks tunnistatud pakkumuste vahel, ja ainuõigusega, mis tuleneb hankelepingu sõlmimisest edukaks tunnistatud ettevõtjaga või ettevõtjatega, kelle pakkumused tunnistati edukaks seoses sellise raamlepinguga, mille sõlmimine on riigihankemenetluse eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Nii Soome valitsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Soome valitsuse sõnul eristab see tegur seda menetlust pelgast loamenetlusest ja lähendab seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>riigihankelepingu<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> staatusele direktiivi 2004/2018 tähenduses.</P></NOTE> kui ka eelotsusetaotluse esitanud kohus on üksmeelselt seisukohal, et doktriin, millele ma just viitasin, on käesolevas asjas asjassepuutuv. Nende ainus kahtlus, mis Korkein hallinto-oikeuse (Soome kõrgeim halduskohus) puhul näib olevat see, mis sundis teda eelotsusetaotlust esitama,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Asja arutava kohtu hinnangul seisneb kahtlus selles, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>kas süsteemi muudele ettevõtjatele suletusest järeldub, et tegemist on direktiivi 2004/18 artikli 1 lõike 2 punkti a tähenduses riigihankelepinguga<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> (eelotsusetaotlus, punkt 63).</P></NOTE> seisneb selles, et erinevalt sellest, mis oli kõne all kohtuotsuses Falk Pharma, ei ole ameti kavandatud süsteem kogu selle kehtivuse ajal kõikidele huvitatud ettevõtjatele alaliselt avatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tõsi on, et rangelt võttes seab amet sellega, et ta piirab hankesüsteemi selle kehtivusajal ainult nende ettevõtjatega, kellel ta algul ühineda lubas (mis takistab hiljem uute nõustajate süsteemiga ühinemist), teatava koguselise piirangu. See on aga tingitud sellest, et Mandri-Soome maaelu arengukavaga aastateks 2014/2020 paralleelne nõustamistoetuse süsteem ise on lihtsalt ja rangelt ajaliselt piiratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Pealegi ei olnud minu arvates Euroopa Kohtu viide kohtuotsuses Falk Pharma hankesüsteemi alalisele avatusele uutele pakkujatele selle kohtuotsuse <HT TYPE="ITALIC">ratio decidendi</HT>, vaid <HT TYPE="ITALIC">ad abundantiam</HT> märkus. Määrav oli sel juhul, et hankija ei olnud tunnistanud välistavalt edukaks ühte pakkujat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtuotsus Falk Pharma, punkt 38.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei olnud samamoodi nagu kohtuasjas Falk Pharma kandidaatide vahel mingit tõelist võistlemist selleks, et hinnata, milline nende pakkumustest on parim, ja samal ajal ülejäänud kõrvale jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Lisaks, nagu Euroopa Kohus tuletas selles samas kohtuotsuse meelde,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 40.</P></NOTE> on seda võtmeelementi nüüd sõnaselgelt nimetatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>hanked<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> määratluses direktiivis 2014/24, mida on vaatamata sellele, et see ei ole kohtuasjas <HT TYPE="ITALIC">ratione temporis</HT> kohaldatav, siiski mõtet mainida, kas või ainult selleks, et see väljendab seadusandja soovi sätestada sõnaselgelt riigihangete tunnus, mis on Euroopa Kohtu sõnul hangetele olemuslik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 1 lõikele 2 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>mõeldakse [sellega] ehitustööde, asjade või teenuste hankimist riigihankelepingu alusel avaliku sektori hankijate <HT TYPE="ITALIC">valitud</HT> ettevõtjatelt, olenemata sellest, kas kõnealused ehitustööd, asjad või teenused teenivad avalikke huve<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Selle teguri positiivne ja negatiivne olulisus ilmneb selgelt, kui direktiivi 2014/24 põhjenduses 4 on selgitatud, et olukordi, mille puhul kõikidel teatavaid tingimusi täitvatel ettevõtjatel on õigus täita teatavat ülesannet, ilma et oleks toimunud mingit valikumenetlust, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>ei tuleks käsitada hankena<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Esitatut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Korkein hallinto-oikeusele (Soome kõrgeim halduskohus) järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 1 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et niisugune maaelu nõustamisteenuste osutajate valikusüsteem, nagu on põhikohtuasja ese ja millega avalik-õiguslik üksus lubab süsteemiga ühineda kõigil ettevõtjatel, kes vastavad vastavusnõuetele ja sooritavad edukalt eksami, sõlmimata teenuse osutamise lepingut võistlemise tulemusel ainult ühe või mitme nõustajaga, ei ole riigihankeleping selle direktiivi tähenduses. Selles mõttes ei oma tähtsust, et süsteemi ajaliselt piiratud kehtivusajal ei lubata sellega enam ühineda.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>