<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-25/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0025</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:86">EU:C:2019:86</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑25/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Kerr</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190131">31. jaanuaril 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑25/18</HT></P><P>Brian Andrew Kerr</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Pavlo Postnov,</P><P>Natalia Postnova</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Okrazhen sad – Blagoevgrad (Blagoevgradi regionaalne kohus, Bulgaaria))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1215/2012</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus, kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 24 punkti 1 esimene lõik</KEYWORD><KEYWORD>Erandlik kohtualluvus menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigused</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 24 punkt 2</KEYWORD><KEYWORD>Erandlik kohtualluvus menetluste puhul, mille esemeks on äriühingute või juriidiliste isikute organite otsuste kehtivus</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 punkti 1 alapunkt a</KEYWORD><KEYWORD>Valikuline kohtualluvus lepinguid puudutavates asjades</KEYWORD><KEYWORD>Hagi, mille nõue on tasuda iseseisva õigusvõimeta korteriühistu otsuse alusel teatav summa kinnistu korrashoiuks</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldatav õigus</KEYWORD><KEYWORD>Määruse (EÜ) nr 593/2008 kohaldatavus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Millise liikmesriigi kohtule allub asi Brüsseli Ia määruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Brüsseli Ia määrus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE> rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt juhul, kui korteriühistu on esitanud hagi kinnistu korrashoiuks ette nähtud summade väljanõudmiseks, kuid kostjatest korteriomanike elukoht on mõnes muus liikmesriigis? See küsimus tekib käesolevas asjas seoses maksekohustusega, mille aluseks on sellise korteriühistu otsused, kellel liikmesriigi õiguse alusel iseseisev õigusvõime puudub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sellega seoses, kas kostja elukoha järgse üldise kohtualluvuse asemel tuleb kõne alla asjaomase kohustuse täitmise koha järgne valikuline kohtualluvus, kuivõrd kõnealuste maksenõuete puhul on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>lepinguid puudutavate asjadega<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti a tähenduses. Peale selle soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas otsustele, mille on teinud selline korteriühistu, nagu on kõne all käesolevas asjas, on kohaldatav Rooma I määrus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20080617">17. juuni 2008. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="177" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 177, lk 6</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Rooma I määrus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> ja millise õiguse alusel tuleb nendest otsustest tulenevaid nõudeid materiaalõiguslikult hinnata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Brüsseli Ia määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Brüsseli Ia määruse põhjendused 15 ja 16 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(15)</NO.P><TXT>Kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga. Seepärast peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud teatavatel täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Selleks et ühiseeskirjad oleksid läbipaistvamad ja et vältida vastuolulist kohtualluvust, peab juriidilise isiku alaline asukoht olema autonoomselt kindlaks määratud.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(16)</NO.P><TXT>Lisaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele. Tihe seos peaks tagama õiguskindluse ja hoidma ära võimaluse, et kostja vastu esitatakse hagi liikmesriigi kohtusse, mida ta ei saanud mõistlikult ette näha. […]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Brüsseli Ia määruse artikli 4 lõige 1 näeb ette:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkt 1 sätestab:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda,</P></ITEM><ITEM><P>teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a;<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Brüsseli Ia määruse artikkel 24 näeb muu hulgas ette järgmise erandliku kohtualluvuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järgmistele liikmesriigi kohtutele:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub.</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>menetluste puhul, mille esemeks on äriühingute, muude juriidiliste isikute või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduste asutamise või lõpetamise õiguspärasus või õigusvõime puudumine või nende organite otsuste kehtivus, selle liikmesriigi kohtutele, kus on äriühingu, juriidilise isiku või ühenduse asukoht. Asukoha kindlakstegemisel kohaldab kohus oma rahvusvahelise eraõiguse sätteid;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Brüsseli Ia määruse artikkel 27 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>[k]ui liikmesriigi kohtule esitatakse hagi, mis puudutab olulises osas asja, mis allub artikli 24 kohaselt erandlikult teise liikmesriigi kohtutele, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole selles asjas pädev<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>. Sama määruse artikli 28 lõige 1 näeb ette, et kui kostja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus samuti omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rooma I määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Rooma I määruse põhjenduse 7 kohaselt peaksid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>käesoleva määruse sisuline reguleerimisala ja sätted […] olema kooskõlas nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades […] (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Brüssel I<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) […].<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> Sellest tulenevalt on Rooma I määruse põhjenduses 17 märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>[v]aliku puudumisel kohaldatava õigusega seoses tuleks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>teenuste osutamise<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>kaupade müügi<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> mõistet tõlgendada samal viisil kui määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklit 5 kohaldades, niivõrd kuivõrd kaupade müük ja teenuste osutamine on selle määrusega hõlmatud<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Rooma I määruse artikli 1 lõike 2 punkti f kohaselt on selle määruse reguleerimisalast välja jäetud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste asutamine registreerimise teel või muul moel, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuur või lõpetamine ning osanike ja juhtide isiklik vastutus äriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Korteriomandist tulenevaid õigussuhteid reguleerib Bulgaarias omandiseadus (Zakon za sobstvenostta). Omandiseaduse artikkel 38 sätestab, millised elumaja osad võivad kuuluda korteriomanike kaasomandisse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Korteriomandite valitsemise seadus (Zakon za upravlenie na etazhnata sobstvenost, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>ZUES<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) määrab kindlaks korteriomanike, kasutajate ja elanike õigused ja kohustused seoses kaasomandi haldamisega. Seaduse artikkel 10 sätestab valitsemisorganitena üldkoosoleku ja halduskogu (majahaldur). ZUES artikli 11 lõike 1 punkti 5 kohaselt määrab üldkoosolek kindlaks hoone ühiskasutuses olevate ruumide haldamis- ja korrashoiukulude katmiseks makstava rahasumma suuruse. Üldkoosoleku asjaomased otsused kuuluvad ZUES artikli 38 lõike 2 kohaselt täitmisele Bulgaaria tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Grazhdanski protsesualen kodeks) alusel, kusjuures ZUES artikkel 40 näeb ette võimaluse esitada kohtule asjaomase otsuse tühistamise nõue. ZUES artikli 6 lõike 1 punkt 8 sätestab, et korteriomanikud on kohustatud täitma korteriühistu valitsemisorganite otsuseid. Peale selle on neil sama sätte punkti 9 kohaselt kohustus kanda hoone ühiskasutuses olevate ruumide renoveerimise kulud ja teha makseid remondifondi ning punkti 10 kohaselt kohustus kanda hoone haldamise ja ühiskasutuses olevate ruumide korrashoiu kulud vastavalt nende kaasomandi mõttelise osa suurusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja põhikohtuasi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Esimese astme kohtus toimunud menetluse hagejaks ja nüüd eelotsusetaotluse esitanud kohtus toimuvas menetluses määruskaebuse esitajaks on B. Kerr, Bansko linnas (Bulgaaria) asuval kinnistul moodustatud korteriühistu majahaldur. Tema hagi alusel algatati Rayonen sad Razlogis (Razlogi rajoonikohus) menetlus kahe korteriomaniku, P. Postnovi ja N. Postnova suhtes. Menetluse esemeks olid tervikuna või osaliselt tasumata maksed, mida nimetatud isikud pidid korteriomanike üldkoosoleku otsuste alusel tasuma aastatel 2013–2017 hoone nende osade korrashoiu eest, mis olid korteriomanike kaasomandis. Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt esitati hagiavalduses ühtlasi nõude sundtäitmise tagamise taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu märkustest ei nähtu, et kostjad või teised kaasomanikud oleksid ZUES artiklile 40 tuginedes esitanud asjaomaste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule teadaolevalt on kostjate elukohaks Iiri Vabariik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui hagiavalduses esinenud puudused esimese astme kohtuks oleva Rayonen sad Razlogi (Razlogi rajoonikohus) nõudel kõrvaldati, otsustas nimetatud kohus, et asi ei allu talle. Majahaldur esitas esimese astme kohtu asjaomase määruse peale määruskaebuse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotlus ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Okrazhen sad – Blagoevgrad (Blagoevgradi regionaalne kohus, Bulgaaria) esitas <DATE ISO="20171219">19. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtumäärusega, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20180116">16. jaanuaril 2018</DATE>, Euroopa Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="267.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kas otsustest, mille võtab selline määratlemata isikute ühendus, mis seadusest tulenevalt tekib teatava õiguse omanikuks olemise alusel, vastu liikmete häälteenamusega, aga mis on siduvad ka nendele liikmetele, kes hääletamisel ei osalenud, tuleneb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>lepinguline kohustus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> seoses rahvusvahelise kohtualluvuse kindlaksmääramisega määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 7 punkti 1 alapunkti a alusel?</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="267.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas selliste otsuste suhtes kohaldatava õiguse määramisel tuleb kohaldada määruse nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta sätteid?</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="267.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vastus esimesele ja teisele küsimusele on eitav, siis kas selliste otsuste suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) sätteid ja milline nimetatud määruses märgitud lepinguvälise kohustuse õiguslik alus on asjakohane käesolevas asjas?</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="267.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav, siis kas määratlemata isikute ühenduse otsuseid hoone korrashoiukulude kohta tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>teenuse osutamise lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> määruse nr 593/2008 artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses või lepinguks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>asjaõiguse<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>õiguse [asja] kasutada<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kohta sama määruse artikli 4 lõike 1 punkti c tähenduses?<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu eelotsusemenetluses esitasid kirjalikud seisukohad Läti Vabariik ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu märkuste kohaselt oli põhikohtuasja algatamise alus esimese astme kohtus hagejaks olnud isiku määruskaebus Rayonen sad Razlogi (Razlogi rajoonikohus) määruse peale, millega nimetatud kohus otsustas, et asi ei allu talle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ei nähtu sõnaselgelt, kas menetluse algatamist käsitlev dokument toimetati kostjatele kätte kehtivaid õigusnorme järgides, käesolevas asjas seega määruse (EÜ) nr 1393/2007<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20071113">13. novembri 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>dokumentide kättetoimetamine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="324" PAGE.FIRST="79" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 324, lk 79</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>määrus nr 1393/2007<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>).</P></NOTE> sätete alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Sellises olukorras võiks pealiskaudsel vaatlusel tekkida küsimus, kas kõnealune eelotsusetaotlus on asjas otsuse tegemise seisukohast oluline. Nimelt tuleb kõne alla, et kui menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei oleks esimese astme kohtus kostjateks olevatele isikutele kätte toimetatud, ei oleks liikmesriigi esimese astme kohus, kelle poole pöörduti, tohtinud kontrollida, kas asi allub talle. Sellisel juhul peaks määruskaebust menetlev kohus majahalduri määruskaebuse rahuldama juba sellel põhjusel, ilma et eelotsuse küsimustele oleks üldse vaja vastata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Isegi kui eelotsusetaotluse vastuvõetavus ei sõltu põhimõtteliselt põhikohtuasja – käesoleval juhul määruskaebemenetluse – võistlevast olemusest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="19940303">3. märtsi 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eurico Italia jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/92, C‑333/92 ja C‑335/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:79">EU:C:1994:79</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, tuleb käesolevas kontekstis siiski rõhutada, et menetluse algatamist käsitleva dokumendi nõuetekohane kättetoimetamine on määrava tähtsusega nii siis, kui liikmesriigi kohus rahvusvahelist kohtualluvust Brüsseli Ia määruse sätete kohaselt hindab,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt nt määruse nr 1393/2007 artiklis 19 koosmõjus Brüsseli Ia määruse artikli 28 lõikega 3 sätestatud kohustus menetlus peatada, kuni menetluse algatamist käsitlev dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud.</P></NOTE> kui ka hilisema sisulise otsuse tunnustamisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Tunnustamise raames kättetoimetamata jätmise, puuduliku kättetoimetamise või hilinenud kättetoimetamise õigusliku tagajärje kohta vt Brüsseli Ia määruse artikli 45 lõike 1 punkt b.</P></NOTE>. Kättetoimetamise nõue on erilise tähtsusega, kuna selles väljendub kostja õigus ärakuulamisele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Peiffer, E., Peiffer, M., teoses: Paulus, D., Peiffer, E., Peiffer, M., Europäische Gerichtsstands- und Vollstreckungsverordnung (Brüssel Ia), Kommentar, Art. 28, punktid 18 ja 29.</P></NOTE> ja kaitseõiguste<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Queirolo, I., teoses: Magnus, Mankowski, ECPIL Commentary of Brussels Ibis Regulation, Art. 28, punkt 20. Vt selle kohta juba kohtujuristi Boti ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:207">EU:C:2014:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑112/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2195">EU:C:2014:2195</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> tagamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei tekita asjaolu, et eelotsusetaotlusest ei nähtu sõnaselgelt, kas ja kuidas on menetluse algatamist käsitlev dokument kostjatele kätte toimetatud, iseenesest siiski kahtlusi selles, et eelotsusetaotlus on asjas otsuse tegemise seisukohast oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Liidu õiguse tõlgendamiseks esitatud eelotsusetaotluste suhtes kehtib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt asjakohasuse presumptsioon.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="19990907">7. septembri 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Beck ja Bergdorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:391">ECLI:EU:C:1999:391</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F. Hoffmann-La Roche jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑179/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:25">ECLI:EU:C:2018:25</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180529">29. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Liga van Moskeeën en Islamitische Organisaties Provincie Antwerpen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑426/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:335">EU:C:2018:335</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Confédération paysanne jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑528/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:583">EU:C:2018:583</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale selle tuvastab Euroopa Kohus talle esitatud küsimuste puuduva asjakohasuse vaid väga erandlikel juhtudel, nimelt siis, kui see on ilmselge.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Eespool 10. joonealuses märkuses viidatud väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi eelotsusetaotlust menetlemast vaid siis, kui on ilmne, et liidu õigusnormi palutud tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.</P></NOTE> Sellest ei saa käesoleval juhul lähtuda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib veel, et hageja määruskaebus viitab sellele, et kuni vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajani ei esitanud kostjad kohtualluvuse suhtes vastuväiteid. Peale selle rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kontrollis poolte väiteid ning võttes arvesse määrust, mille tühistamist taotletakse<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>tuvastas järgmised faktilised ja õiguslikud asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Sellest võib välja lugeda, et menetlust algatav dokument on tegelikult kätte toimetatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Igal juhul peab liikmesriigi kohus enne sisulise otsuse tegemist ja seega pärast esitatud tõlgendusküsimustele Euroopa Kohtult vastuse saamist tagama menetluse algatamist käsitleva dokumendi nõuetekohase kättetoimetamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et täpse teabe puudumine selle kohta, millal ja kuidas on menetluse algatamist käsitlev dokument – nii esimese astme kohtus kui ka pooleli olevas määruskaebemenetluses – kätte toimetatud, ei saa tekitada kahtlusi eelotsusetaotluse vastuvõetavuses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste sisuline hindamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas Euroopa Kohtule neli eelotsuse küsimust. Esimene eelotsuse küsimus puudutab valikulist kohtualluvust lepingutega seotud asjades Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alusel. Juhuks, kui selline kohtualluvus ei tule kõne alla, esitatakse teine küsimus Rooma I määruse kohaldatavuse kohta. Juhuks, kui Rooma I määrus ei ole sellises olukorras kohaldatav, palutakse kolmanda küsimusega selgitada Rooma II määruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kohaldatavust. Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus lõpuks teada, kas kõnealuseid otsuseid tuleb – kohalduva õiguse määramise aspektist – pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>teenuse osutamise lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> Rooma I määruse artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses või lepinguks, mille esemeks on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>asjaõigus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> (artikli 4 lõike 1 punkt c) või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>õigus kasutada kinnisasja<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> (artikli 4 lõike 1 punkt c).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Seega tuleb järgnevalt anda tõlgendus Brüsseli Ia määrusele. Seejuures selgub, et teise kuni neljanda eelotsuse küsimuse esemeks olevad kohalduva õiguse määramise aspektid ei vaja uurimist muude instrumentide alusel.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Brüsseli Ia määruse tõlgendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Esimene eelotsuse küsimus, millega palutakse tõlgendada Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti a, puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>otsus[eid], mille võtab selline määratlemata isikute ühendus, mis seadusest tulenevalt tekib teatava õiguse omanikuks olemise alusel, vastu liikmete häälteenamusega, aga mis on siduvad ka nendele liikmetele, kes hääletamisel ei osalenud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>. Vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud asjaoludele ei ole põhikohtuasja ese aga mitte korteriühistu asjaomased otsused, vaid nendel otsustel põhinevad maksenõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkt a<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 5.</P></NOTE> näeb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>lepinguid puudutavates asjades<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Viidatud sätte saksakeelne versioon erineb selles osas teistest keeleversioonidest, mis on osalt sõnastatud üldisemalt (ingliskeelne versioon: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>matters relating to a contract<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, hispaaniakeelne versioon: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>materia contractual<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, prantsuskeelne versioon: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>en matière contractuelle<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, ungarikeelne versioon: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>egy szerződés<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, itaaliakeelne versioon: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>materia contrattuale<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, rumeeniakeelne versioon: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>materie contractuală<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>).</P></NOTE> ette valikulise kohtualluvuse, nimelt hagi esitamise selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Ülesehituslikust aspektist tuleb esmalt rõhutada, et valikuline kohtualluvus on artikli 24 kohase erandliku kohtualluvuse olemasolu korral välistatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selle kohta ka Brüsseli Ia määruse artikkel 27.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Artikli 24 punkt 1 näeb erandliku kohtualluvuse ühelt poolt ette menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Samuti kinnisasja üür või rent.</P></NOTE>, sätestades, et asi allub selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane kinnisasi asub. Teiselt poolt näeb artikli 24 punkt 2 erandliku kohtualluvuse ette ka teatavates äriõigust puudutavates asjades, sätestades, et asi allub selle liikmesriigi kohtutele, kus on äriühingu või juriidilise isiku asukoht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 6.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Seda arvesse võttes tuleb esimesele eelotsuse küsimusele tarviliku vastuse andmiseks kõigepealt uurida Brüsseli Ia määruse artikli 24 punktides 1 ja 2 ette nähtud erandlikku kohtualluvust. Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 on vaja tõlgendada ainult siis, kui eespool viidatud sätete kohane erandlik kohtualluvus kõne alla ei tule.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Brüsseli Ia määruse artikli 24 kohane erandlik kohtualluvus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Erandlik kohtualluvus kinnisasjadega seotud menetlustes (artikli 24 punkt 1)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Esmalt on küsitav, kas menetlusi, mille esemeks on maksenõuded, mis põhinevad iseseisva õigusvõimeta korteriühistu otsustel asjaomase kinnistu haldamise kohta, tuleb pidada menetlusteks, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>mille esemeks on kinnisasjaõigus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>kinnisasja üür või rent<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Just neljandast eelotsuse küsimusest ilmneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul on – olgugi et osas, mis puudutab Rooma I määrust ja selle võimalikku tähtsust kohustuste täitmise koha kindlaksmääramisel kohaldatavate materiaalõiguslike sätete seisukohast – kahtlusi, kas põhikohtuasja tuleb pidada menetluseks, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>mille esemeks on kinnisasjaõigus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>kinnisasja üür või rent<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Rooma I määruse põhjendus 7 selgitab, et kõnealuse määruse sätted peaksid olema kooskõlas ka Brüsseli I määrusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>Brüsseli I määrus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>).</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtub lisaks õigusega sellest, et kõnealune kooskõla nõue käib ka Brüsseli Ia määruse ja Rooma I määruse vahelise suhte kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt samamoodi juba <DATE ISO="20170615">15. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kareda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:472">EU:C:2017:472</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) viitega <DATE ISO="20160121">21. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERGO Insurance ja Gjensidige Baltic</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑359/14 ja C‑475/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:40">EU:C:2016:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Seda arvestades laienevad kahtlused, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tõlgendusküsimuses, kas käesoleval juhul on tegemist kinnisasjaõigusega, ilmselt ka Brüsseli Ia määruse artikli 24 punktile 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Nagu juba märgitud, on põhikohtuasja ese tasumata summad, mida asjaomase kinnistu kaks kaasomanikku on väidetavalt kohustatud tasuma asjaomase kinnisasja haldamise ja korrashoiu eest. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tegemist kohustustega, mis tulenevad kinnisasjaõiguseks olevast kaasomandisse kuuluvate osade omandist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>kinnisasjaõigus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 1 tähenduses tõlgendada autonoomselt ja kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Selle põhimõtte süstemaatiliste ja teleoloogiliste aluste kohta vt juba minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmidt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:535">EU:C:2016:535</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20161116">16. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus samas asjas (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:881">EU:C:2016:881</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> nii, et kõnealune õigus peab kehtima igaühe suhtes (<HT TYPE="ITALIC">erga omnes</HT>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20161116">16. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmidt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:881">EU:C:2016:881</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) viitega <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Komu jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:833">EU:C:2015:833</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Peale selle nõuab kohtupraktika, et menetluse ese oleks selle õiguse ulatus või koosseis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20161116">16. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmidt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:881">EU:C:2016:881</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) samuti viitega <DATE ISO="20151217">17. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Komu jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:833">EU:C:2015:833</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas tugineb majahalduri hagi siiski korteriühistu võlaõiguslikule õigusele nõuda maksete tasumist kaasomandisse kuuluvate kinnistu osade korrashoiu eest. Kostjatest kaasomanike asjaõigusi – mõtteliste osade kujul – see ei puuduta, millest tulenevalt on artikli 24 punkti 1 kohane erandlik kohtualluvus viidatud kohtupraktika kohaldamise korral välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Teistsugune hinnang võiks käesolevas asjas aga tuleneda sellest, et põhikohtuasjas määruskaebuse esitanud isiku väitel esitati hagiavalduses ühtlasi nõude sundtäitmise tagamise taotlus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Bulgaaria tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 397 lõike 1 alusel saab kohus seada võlgnikule keelu kinnistut käsutada.</P><P>Vt https://e-justice.europa.eu/content_interim_and_precautionary_measures-78-bg-de.do?member=1 (seisuga: <DATE ISO="20181126">26.11.2018</DATE>).</P></NOTE>, mille kohta aga esimese astme kohus siiski otsust ei teinud. Selline taotlus võiks aga mõjutada ka kostjate kaasomandist tulenevaid asjaõigusi, piirates näiteks kostjate käsutusõigusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Sellega kooskõlas sedastas Euroopa Kohus otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Komu jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑605/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:833">EU:C:2015:833</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et avaldus lõpetada kinnisasjade kaasomand müügi kaudu, mille korraldamine tehakse ülesandeks volitatud isikule, kuulub sellise menetluse alla, mille ese on kinnisasjaõigused.</P></NOTE> Sellel põhineks Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 1 esimese lõigu esimese alternatiivi kohane rahvusvaheline kohtualluvus. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus välja selgitama, millised asjaõiguslikud tagajärjed võib sundtäitmise tagamise taotlus käesoleval juhul kaasa tuua kostjate kaasomandis olevatele osadele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kui käesolevas asjas peaks asi tulenevalt nõude sundtäitmise tagamise taotlusest alluma Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 1 esimese lõigu esimese alternatiivi kohaselt Bulgaaria kohtutele, võiks nimetatud kohtute pädevus hagiga sissenõutava summa suhtes teatud juhtudel põhineda sama määruse artikli 8 punktil 4.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Vaid täielikkuse huvides olgu märgitud, et korteriühistu valitsemist ei saa pidada samaväärseks kinnistu kasutamisega, mistõttu tuleb välistada, et põhikohtuasja ese on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kinnisasja üür või rent<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Erandlik kohtualluvus äriühingute ja juriidiliste isikute puhul (artikli 24 punkt 2)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Menetluste puhul, mille esemeks on äriühingute või juriidiliste isikute<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Taas on viidatud sätte eri keeleversioonid erinevad: ingliskeelses versioonis on kasutatud sõnastust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>companies or other legal persons or associations of natural or legal persons<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>.</P></NOTE> organite otsuste kehtivus, näeb Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkt 2 ette selle liikmesriigi kohtute erandliku kohtualluvuse, kus on äriühingu või juriidilise isiku asukoht (neljas alternatiiv).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Vahetegemisest äriühingute ja juriidiliste isikute vahel võib esmalt järeldada, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>määratlemata isikute ühendus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, st iseseisva õigusvõimeta isikute ühendus, millega on Bulgaaria õiguse kohaselt tegemist põhikohtuasjas kõne all oleva korteriühistu puhul, kuulub põhimõtteliselt artikli 24 punkti 2 kohaldamisalasse, ilma et äriühingu mõistet oleks vaja lähemalt käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Siiski tuleb märkida, et Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 2 neljas alternatiiv hõlmab vaid selliseid menetlusi, mille ese on otsuse õiguspärasus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20081002">2. oktoobri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hassett ja Doherty</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑372/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:534">EU:C:2008:534</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nendest tuleb lahus hoida menetlusi, mille ese on asjaomaste otsuste rakendamine, näiteks kõne all olev hagi asjaomase otsuse alusel tasuda tulevate summade sissenõudmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb tuvastada, et Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 2 neljanda alternatiivi kohane erandlik kohtualluvus on kõnealust laadi menetluse puhul välistatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Juhul kui põhikohtuasja hagi eset arvestades ei tule kõne alla ka Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 1 esimese lõigu esimese alternatiivi kohane erandlik kohtualluvus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta eespool punkt 40.</P></NOTE>, tuleb asuda tõlgendama Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Valikuline kohtualluvus Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alusel</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esimese eelotsuse küsimusega, mis puudutab Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 tõlgendamist, soovitakse sisuliselt teada, kas kõnealuseid maksenõudeid tuleb käsitada lepinguliste nõuetena viidatud sätte tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kuna Brüsseli I määrus on asendatud Brüsseli Ia määrusega, eeldab Euroopa Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20161116">16. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schmidt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:881">EU:C:2016:881</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170309">9. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pula Parking</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑551/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:193">EU:C:2017:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et Euroopa Kohtu tõlgendus esimesena nimetatud määruse sätete kohta kehtib ka Brüsseli Ia määruse suhtes, kui nende kahe liidu õigusakti sätteid võib pidada samaväärseks. Osas, milles Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkt 1 vastab selle eelkäijaks olnud Brüsseli I määruse artikli 5 punktile 1 ning Brüsseli konventsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Brüsseli <DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="299" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 299, lk 32</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 5 punktile 1, jääb Euroopa Kohtu tõlgendus nendele sätetele kehtima ka Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt samamoodi <DATE ISO="20170615">15. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kareda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:472">EU:C:2017:472</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kõige hilisem <DATE ISO="20181115">15. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kuhn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:911">EU:C:2018:911</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti a kohta on Euroopa Kohus märkinud, et lepingu sõlmimine ei ole viidatud sätte kohaldamise eeltingimus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolassa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑375/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:37">EU:C:2015:37</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austro-Mechana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑572/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:286">EU:C:2016:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sätte kohaldamiseks on siiski vajalik kohustuse kindlakstegemine, kuna kohtualluvus määratakse selle sätte kohaselt paiga järgi, kus asjaomane kohustus täideti või tuleb täita. Siiski ei saa mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>lepingutega seotud asjad<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> viidatud sätte tähenduses mõista nii, et sellega peetakse silmas olukorda, kus pool ei ole võtnud vabatahtlikult teise poole ees mingit kohustust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Česká spořitelna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:165">EU:C:2013:165</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolassa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑375/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:37">EU:C:2015:37</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austro-Mechana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑572/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:286">EU:C:2016:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka juba Brüsseli konventsiooni kohta <DATE ISO="19920617">17. juuni 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Handte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:268">EU:C:1992:268</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Selle põhjal teeb Euroopa Kohus järelduse, et lepingutega seotud asjade jaoks ette nähtud valikulise kohtualluvuse eeskirja kohaldamine eeldab selle õigusliku kohustuse kindlakstegemist, mille isik on endale vabatahtlikult teise isiku ees võtnud ja millel põhineb hageja nõue.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20170615">15. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kareda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:472">EU:C:2017:472</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Česká spořitelna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:165">EU:C:2013:165</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150128">28. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolassa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑375/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:37">EU:C:2015:37</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160421">21. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austro-Mechana</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑572/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:286">EU:C:2016:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seejuures on Euroopa Kohus eeldanud nõutavat vabatahtlikkust ka sellistel juhtudel, mil vaidlusaluse kohustuse õiguslikuks aluseks olid ühingute põhikirjad või ühingute organite otsused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="19830322">22. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peters Bauunternehmung</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:87">EU:C:1983:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, juhatuse liikme tegevus äriõigusest tulenevalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20150910">10. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Holterman Ferho Exploitatie jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑47/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:574">EU:C:2015:574</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, õigusnormid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Flightright jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/16, C‑447/16 ja C‑448/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:160">EU:C:2018:160</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt juba varasem <DATE ISO="20090709">9. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rehder</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:439">EU:C:2009:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 261/2004<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 46, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10).</P></NOTE>, või ühepoolne avaldus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20050120">20. jaanuari 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:33">EU:C:2005:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (võidusumma lubadus).</P></NOTE>. Need juhtumid näitavad, et Euroopa Kohus ei tõlgenda koosseisutunnust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>lepinguga seotud asjad<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt selle kohta juba <DATE ISO="20050120">20. jaanuari 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:33">EU:C:2005:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, olgugi et kohtupraktikast võib sageli leida formaalse viite reegli-erandi-suhtele Brüsseli Ia määruse artikli 4 kohase üldise kohtualluvuse ja valikulise kohtualluvuse vahel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20160714">14. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Granarolo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑196/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:559">EU:C:2016:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) viitega <DATE ISO="20130718">18. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ÖFAB</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:490">EU:C:2013:490</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Esimesele eelotsuse küsimusele vastamisel on seega määrav, kas põhikohtuasjas saab tuvastada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>õiguslikku kohustust, mille pool on vabatahtlikult võtnud teise poole ees<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Sellega seoses tuleb uurida, kuivõrd võivad käesolevas asjas kohaldatavad olla kaalutlused, millest lähtus Euroopa Kohus kohtuasjas Peters Bauunternehmung.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><DATE ISO="19830322">22. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peters Bauunternehmung</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:87">EU:C:1983:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Viidatud kohtuasjas oli küsimus selles, kuidas liigitada ettevõtjate ühendusega vabatahtlikust liitumisest tulenevat maksekohustust. Selle kohta märkis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>ühendusega liitumine tekitab ühenduse liikmete vahel samalaadi tihedad seosed nagu lepingupoolte vahel<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><DATE ISO="19830322">22. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peters Bauunternehmung</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:87">EU:C:1983:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, millest tulenevalt on Brüsseli konventsiooni artikli 5 punkti 1 kohaldamiseks põhjendatud käsitada kõnealuseid nõudeid lepinguliste nõuetena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>See käsitus leidis kinnitust <DATE ISO="19920310">10. märtsi 1992. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Powell Duffryn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑214/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:115">EU:C:1992:115</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) seoses osanikele siduva kohtualluvuse kokkuleppega, mis oli sätestatud äriühingu põhikirjades, samuti <DATE ISO="20050120">20. jaanuari 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Engler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑27/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:33">EU:C:2005:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellega seoses on ebaoluline, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>kas kõnealune nõue tuleneb vahetult liitumisest või liitumisest koostoimes ühenduse organi otsusega.<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="19830322">22. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peters Bauunternehmung</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:87">EU:C:1983:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja silmas pidades tuleb seega esmalt märkida, et maksenõude aluseks oleva otsuse tegemise tingimused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Osundatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt määratakse korrashoiukulud, mida peavad kõik kaasomanikud tasuma vastavalt nende mõttelistele osadele, osanike üldkoosoleku häälteenamusel tehtud otsusega. Nimetatud otsuse siduvus ei olene seega sellest, kas kaasomanik osales otsuse tegemisel või mitte.</P></NOTE> või asjaolu, et tasumiskohustusega kaasomanikud ei ole taotlenud asjaomase otsuse kehtetuks tunnistamist, on ebaolulised vastuse andmisel küsimusele, kas kaasomanikud on viidatud otsusel põhineva kohustuse võtnud vabatahtlikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seoses liikmelisusega korteriühistus tuleb rõhutada, et ühelt poolt on see seadusega ette kirjutatud, kuna käesolevas asjas määrav Bulgaaria õigus kohustab kaasomandit valitsema korteriühistu kaudu. Teiselt poolt reguleeritakse valitsemise üksikasju vajadusel lepinguga ning korteriühistu liikmeks astutakse korteriomandi ja ühiskasutuses olevates ruumides kaasomandiosa vabatahtliku soetamise kaudu. Need aspektid annavad seega alust eeldada, et kõnealune kaasomanike kohustus korteriühistu ees on lõppkokkuvõttes vabatahtlikult võetud õiguslik kohustus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuasjas C‑421/18 peab Euroopa Kohus selgitama, kas kõnealuseid kaalutlusi saab üle kanda ka olukorrale, kus advokaatide koda nõuab ühelt oma liikmelt kohtu kaudu sisse liikmemaksu.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>See järeldus on kooskõlas ka Brüsseli Ia määruse eesmärkidega. Määruse põhjenduste 15 ja 16 kohaselt peaksid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>kohtualluvuse eeskirjad […] olema hästi prognoositavad<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>[l]isaks kostja alalisele elukohale peaks kohtualluvuse määramisel olema ka muid aluseid, mis toetuksid tihedale seosele kohtu ja menetluse vahel või aitaksid kaasa tõrgeteta õigusemõistmisele<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Juba kohtuotsuses Peters Bauunternehmung<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="19830322">22. märtsi 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peters Bauunternehmung</NAME.CASE> (<NO.CASE>34/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:87">EU:C:1983:87</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> rõhutas Euroopa Kohus selles osas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>kuna riigisiseste õiguskordade kohaselt on ühingu juhtorgani asukoht ka kohaks, kus tuleb täita liikmelisusest tulenevad kohustused, […] on [lepingulise kohtualluvuse] kohaldamisel […] praktilisi eeliseid […]: selle koha kohus, kus on ühingu juhtorgani asukoht, suudab nimelt üldjuhul kõige paremini mõista ühingu põhikirja, sätteid ja otsuseid ning kohtuvaidluse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi saab ilmselt üle kanda käesolevale olukorrale. Läti valitsus rõhutab oma kirjalikes seisukohtades õigusega, et korteriomandi haldamisest tulenevaid nõudeid puudutava asja allumine selle paiga kohtule, kus tehti asjaomane otsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Peale selle kattub see kinnistu asukohaga.</P></NOTE>, kui see kattub kõnealuse kohustuse täitmise paigaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Seoses kohustuse täitmise koha kindlaksmääramisega vt siiski minu kaalutlused neljanda eelotsuse küsimuse kohta, punkt 62 jj.</P></NOTE>, on kooskõlas artikli 7 punkti 1 kohase valikulise kohtualluvuse eesmärgiga, mis kajastub Brüsseli I a määruse põhjenduses 16.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Eelkõige hoitakse sellega ära olukord, kus maksenõudeid kaasomanike vastu, kelle elukoht võib olla eri riikides, ja maksenõuete aluseks olevate otsuste kehtivuse küsimusi menetletakse eri kohtutes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele nii, et ilma et see piiraks erandlikku kohtualluvust vastavalt Brüsseli Ia määruse artikli 24 punkti 1 esimese lõigu esimesele alternatiivile koostoimes artikli 8 punktiga 4, tuleb menetluse esemeks olevaid nõudeid, mis tulenevad otsustest, mille võtab iseseisva õigusvõimeta korteriühistu vastu liikmete häälteenamusega, aga mis on siduvad ka nendele liikmetele, kes hääletamisel ei osalenud, pidada lepingulisteks nõueteks Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti a tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Järeldused seoses ülejäänud eelotsuse küsimustega</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teine eelotsuse küsimus, mis puudutab Rooma I määruse kohaldatavust, on esitatud juhuks, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt. Kuna teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele jaatavalt, võiks jätta teisele eelotsuse küsimusele vastamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Ent Rooma I määruse kohaldatavus ei tulene siiski ainuüksi sellest, et hagi suhtes on kohaldatav lepinguid puudutavates asjades Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alusel ette nähtud valikuline kohtualluvus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Komisjoni viide kooskõla nõudele ei ole selles osas siiski kohaldatav.</P></NOTE> Nimelt tuleb arvesse võtta Rooma I määruse esemelisest kohaldamisalast tehtavaid erandeid. Rooma I määruse artikli 1 lõike 2 punkti f kohaselt ei ole Rooma I määrus kohaldatav eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>küsimus[tele], mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus […]<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>. Sellest erandikoosseisust tuleneb, et õigusliku ühenduse maksenõudeid oma liikmete vastu ei saa kohalduva õiguse määramist puudutava õiguse järgi hinnata Rooma I määruse alusel, kuigi selliseid nõudeid tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>lepingulisteks nõueteks<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 tähenduses, mis asjaomast erandikoosseisu ei sisalda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt selle kohta ka: Von Hein, teoses: Rauscher, Großkommentar EuZPR/EuIPR, Bd. III Rom I-VO, Rom II-VO, 4. Aufl. 2015, Art. 1 Rom I-VO, punkt 47.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmas eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kolmas eelotsuse küsimus Rooma II määruse kohaldatavuse kohta on esitatud vaid juhuks, kui nii esimesele kui ka teisele küsimusele vastatakse eitavalt. Arvestades minu pakutud vastust esimesele küsimusele, ei ole kolmandale eelotsuse küsimusele vaja vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Neljas eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Neljas eelotsuse küsimus Rooma I määruse artikli 4 lõike 1 punkti b või punkti c tõlgendamise kohta on seevastu esitatud juhuks, kui esimesele või teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, seega juhuks, kui lepingulise kohustuse täitmise kohaga seotud valikulise kohtualluvuse kohaldatavusest tuleneb lepinguliste võlasuhete suhtes kehtivate kohalduva õiguse määramist reguleerivate normide kohaldatavus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Minu eespool esitatud kaalutlustest Rooma I määruse kohaldatavuse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt eespool punkt 60.</P></NOTE> võib siiski välja lugeda, et vastavalt määruse artikli 1 lõike 2 punktile f ei ole kõnealune määrus põhikohtuasjas kõne all olevale õigussuhtele põhimõtteliselt kohaldatav.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nagu eespool juba viidatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt eespool punkt 34.</P></NOTE>, on siiski arusaadav, et neljanda eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, mil määral mõjutab põhikohtuasjas vaidluse esemeks olevast maksenõudest tuleneva õigussuhte liigitamine õigusnorme, mida tuleb kohaldada asjaomase kohustuse täitmise koha kindlaksmääramisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada, peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastama. Lisaks võib Euroopa Kohtul olla vaja arvesse võtta selliseid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimuses viidanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt kõige hilisem <DATE ISO="20180807">7. augusti 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Smith</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑122/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:631">EU:C:2018:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka nt <DATE ISO="20170622">22. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>E.ON Biofor Sverige</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:490">EU:C:2017:490</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Seda arvestades võib kahtlusi, mida väljendab eelotsusetaotluse esitanud kohus neljandas eelotsuse küsimuses seoses sellega, kas liigitada maksenõude aluseks olev õigussuhe <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>teenuse osutamise lepinguks<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Eelnevalt tuleb märkida, et Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti b teises taandes sisalduv teenuse mõiste vastab samale mõistele Rooma I määruse artikli 4 lõike 1 punktis b. Vt selle kohta Paulus teoses: Paulus, Peiffer, Peiffer, Kommentar zur VO (EU) Nr. 1215/2012, Art. 7, punkt 97 ja seal viidatud õiguskirjandus.</P></NOTE> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>asjaõigust<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> puudutavaks lepinguks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt selle kohta seoses Brüsseli Ia määruse artikli 24 punktiga 1 eespool punkt 33 jj.</P></NOTE> või asja kasutamist (üür või rent) puudutavaks lepinguks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vt eespool punkt 41.</P></NOTE>, mõista ka nii, et nendes väljenduvad taas Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 tõlgendamist puudutavad kahtlused. Seda järeldust toetab eelkõige tõsiasi, et eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab oma eelotsusetaotluses võlaõigusseaduse (Zakon za zadalzheniata i dogovorite) artiklile 68, mis puudutab nõude täitmise koha kindlaksmääramist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleks neljas eelotsuse küsimus ümber sõnastada ja seda tuleks tõlgendada nii, et sellega soovitakse välja selgitada, kas kõnealuse kohustuse täitmise koht tuleb kindlaks määrata Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti b teise taande alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teenuste osutamise lepingute kohta sisaldab Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti b teine taane nimelt reeglit, et kohustuse täitmise koht määratakse liidus kindlaks autonoomselt, kui kõnealune leping asjaomast kokkulepet ei sisalda. Seega on määrav koht, kus lepingu esemeks olevaid teenuseid lepingu kohaselt osutati või kus neid oleks tulnud osutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb Brüsseli I määruse artikli 5 punkti 1 alapunkti b, mille sõnastus kattub Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunktiga b, tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>teenused<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> […], et vähemalt see lepingupool, kes teenust osutab, sooritab tasu eest mingi kindla tegevuse<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Falco Privatstiftung ja Rabitsch</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑533/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:257">EU:C:2009:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20160714">14. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Granarolo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑196/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:559">EU:C:2016:559</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Selle koosseisutunnuse tõlgendamisel leiab Euroopa Kohus siiski, et vastutasuks piisab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>majandusliku väärtuse<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> loomisest, kui maksekohustust ei suudeta tuvastada. Vt nt <DATE ISO="20131219">19. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Corman-Collins</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑9/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:860">EU:C:2013:860</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seega on küsitav, milline on kaasomanike tasutavate summade – mille tasumine on põhikohtuasja ese – ja korteriühistu haldustegevuse vaheline suhe. Kõnealune haldustegevus hõlmab peamiselt kinnistu korrashoidu ja sellega seoses korteriühistu esindamisel eri laadi lepingute sõlmimist kolmandate isikutega, mille hulka kuuluvad näiteks kinnistu ühiskasutuses olevate osade koristamise ja hooldamise, remonditööde tegemise või elektrienergia tarnimise lepingud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Arvestada tuleb aga seda, et kõnealune korteriühistu esindamine ei toimu tingimata tasu eest. Asi on nii vaid siis, kui korteriomanditest koosneva kinnistu haldamine antakse üle spetsialiseerunud teenuseosutajale, seega juhul, kui seda ei tee näiteks mõni kaasomanik vabatahtlikul alusel. Lisandub see, et summasid, mida kaasomanikud peavad korteriühistule maksma, kasutatakse olulises osas maksude ja lõivude rahastamiseks, mitte aga korteriühistu nimel ja arvel kolmandate isikute ees võetud lepinguliste kohustuste täitmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kõnealuste maksete segaotstarbelise või vähemasti ebaühtlase olemuse kohta esitatud kaalutlustele tuginedes leian, et õiguskindluse ja rahvusvahelise kohtualluvuse määratlemise prognoositavuse põhimõtted<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt Brüsseli Ia määruse põhjendused 15 ja 16.</P></NOTE> ei luba Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti b teist taanet sellises olukorras, nagu on kujunenud põhikohtuasjas, kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seega tuleks kohustuse täitmise koht kindlaks määrata Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti a – Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti c kohaselt – subsidiaarsust ette nägeva sätte alusel, mille kohaselt allub asi lepinguid puudutavates asjades viidatud sätte tähenduses selle paiga kohtule, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>kus tuli täita asjaomane kohustus<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kohustuse täitmise koha kindlaksmääramise suhtes on nn Tessili-reegli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="19761006">6. oktoobri 1976. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Industrie tessili italiana Como</NAME.CASE> (<NO.CASE>12/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:133">EU:C:1976:133</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> järgi määrav kohtu asukohariigi kohalduva õiguse määramist reguleeriva normi alusel kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">lex causae</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Seejuures tuleks arvesse võtta, et kohustuse täitmise koht Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 alapunkti a tähenduses tuleks kindlaks määrata konkreetset vaidlusalust kohustust silmas pidades – põhikohtuasjas seega silmas pidades maksekohustust, mitte lepingut iseloomustavat sooritust nagu punkti b kohaselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Väljakujunenud kohtupraktika alates <DATE ISO="19761006">6. oktoobri 1976. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Bloos</NAME.CASE> (<NO.CASE>14/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:134">EU:C:1976:134</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku sõnastada neljas eelotsuse küsimus ümber, et näidata täpsemalt selle seost Brüsseli Ia määruse artikli 7 punktiga 1, ja vastata sellele küsimusele järgmiselt:</TXT><P>Brüsseli Ia määruse artikli 7 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>korteriühistu haldustegevust, mille raames tehakse otsuseid hoone korrashoiuks vajalike kulutuste kohta, ei saa pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>teenuste osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> punkti b teise taande tähenduses;</P></ITEM><ITEM><P>koht, kus tuli täita sellistest otsustest tulenev maksekohustus, tuleb kindlaks määrata asjaomasele õigussuhtele kohtu asukohariigi kohalduva õiguse määramist reguleeriva õiguse alusel kohaldatavale õigusele tuginedes, vastavalt punktile a.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlustele tuginedes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Okrazhen sad – Blagoevgradi (Blagoevgradi regionaalne kohus, Bulgaaria) eelotsusetaotlusele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Ilma et see piiraks erandlikku kohtualluvust vastavalt määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ia määrus) artikli 24 punkti 1 esimese lõigu esimesele alternatiivile koostoimes artikli 8 punkti 4 esimese lause esimese alternatiiviga, tuleb menetluse esemeks olevaid nõudeid, mis tulenevad otsustest, mille võtab iseseisva õigusvõimeta korteriühistu vastu liikmete häälteenamusega, aga mis on siduvad ka nendele liikmetele, kes hääletamisel ei osalenud, pidada lepingulisteks nõueteks määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ia määrus) artikli 7 punkti 1 alapunkti a tähenduses.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="14"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ia määrus) artikli 7 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>korteriühistu haldustegevust, mille raames tehakse otsuseid hoone korrashoiuks vajalike kulutuste kohta, ei saa pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>teenuste osutamiseks<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> punkti b teise taande tähenduses;</P></ITEM><ITEM><P>koht, kus tuli täita sellistest otsustest tulenev maksekohustus, tuleb kindlaks määrata asjaomasele õigussuhtele kohtu asukohariigi kohalduva õiguse määramist reguleeriva õiguse alusel kohaldatavale õigusele tuginedes, vastavalt punktile a.</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>