|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2026/2497 |
11.11.2026 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2026/2497,
10. november 2026,
millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit vasktorude impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 7,
pärast konsulteerimist liikmesriikidega
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
|
(1) |
12. märtsil 2026 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „Hiina RV“), Mehhiko Ühendriikidest (edaspidi „Mehhiko“), Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist (edaspidi „Vietnam“) ja Usbekistani Vabariigist (edaspidi „Usbekistan“) (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit vasktorude impordi suhtes. Uurimine algatati kaebuse alusel, mille esitas 26. jaanuaril 2026 ELi vasktorude kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitajad“) liidu vasktorude tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. |
|
(2) |
Algatamise aluseks on esitatud tõendid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (2). |
1.2. Registreerimine
|
(3) |
Komisjon kehtestas asjaomase toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/1161 (edaspidi „registreerimismäärus“) (3). |
1.3. Huvitatud isikud
|
(4) |
Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Lisaks teavitas ta kaebuse esitajaid, teadaolevaid liidu tootjaid, eksportivaid tootjaid, Hiina, Mehhiko, Vietnami ja Usbekistani ametiasutusi ning muid teadaolevaid sidusrühmi, sealhulgas importijaid, kasutajaid ja kutseorganisatsioone, keda kõiki kutsuti uurimises osalema. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada algatamise kohta märkusi ja taotleda komisjonilt või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. |
1.4. Märkused algatamise kohta
|
(5) |
Menetluse algatamise kohta tegid esildised Usbekistani valitsus ja kolm Usbekistani eksportivat tootjat, nimelt JV Sharq Tubes LLC, ICG Infinity Copper Group LLC ja Angren Pipe Plant LLC. Nendes esildistes väitsid pooled, et a) Usbekistani puhul tuleks uurimine lõpetada, kuna tema turuosa on tähtsusetu, ning et b) tingimused, mille alusel saaks Usbekistani arvata kahju analüüsimise eesmärgil muude eksportivate riikidega ühte rühma, ei ole täidetud. Kuna esildises vaidlustati küll teatavad kaebuse esitajate edastatud andmed, kuid uurimise algatamist iseenesest kahtluse alla ei seatud, käsitleti neid väiteid kahju analüüsimisel (punkt 4). |
1.5. Valikuuring
|
(6) |
Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17. |
Liidu tootjate valikuuring
|
(7) |
Komisjon tegi algatamisteates pooltele teatavaks, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim moodustati tootmis- ja müügimahu põhjal ning see koosnes kolmest liidu tootjast. |
|
(8) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 40 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist liidus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Valimi kohta märkusi ei esitatud. Leiti, et lõplik valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne. |
Sõltumatute importijate valikuuring
|
(9) |
Selleks et teha kindlaks, kas valikuuring on vajalik, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. |
|
(10) |
Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seda arvesse võttes sõltumatute importijate valimit ei moodustatud. |
Hiina RV eksportivate tootjate valikuuring
|
(11) |
Vasktorude ülemaailmsel turul on valitsevas seisundis kolm suurt Hiina hargmaist kontserni: Golden Dragon Precise Copper Tube Group Inc (edaspidi „Dragon Copper Tubes Group“), Jintian Group ja Hailiang Group. Nende kontsernide eksportivad tootjad asuvad kolmes asjaomases riigis, nimelt Hiina RVs, Mehhikos ja Vietnamis, ning kõik käesoleva uurimise käigus valimisse kaasatud eksportivad tootjad (v.a Usbekistani eksportivad tootjad) kuuluvad ühte neist kontsernidest. |
|
(12) |
Selleks et teha kindlaks, kas valikuuring on vajalik, palus komisjon kõigil Hiina eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(13) |
Vastusena algatamisteatele esitasid nõutud teabe neli eksportivat tootjat (kahest Hiina kontsernist), kes olid nõus enda kaasamisega valimisse. |
|
(14) |
Selles etapis kättesaadava teabe põhjal moodustas nende Hiina äriühingute ekspordi kogumaht – kas otseeksport või eksport seotud ja sõltumatute kauplejate kaudu – [3–5] % Hiinast pärit vasktorude liitu suunatud ekspordi hinnangulisest kogumahust uurimisperioodil (4). Arvestades valikuuringus vastused esitanud eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi väikest mahtu, järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohast representatiivset valimit ei ole võimalik moodustada. |
|
(15) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamata jätmise küsimuses kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. |
|
(16) |
Valimi moodustamata jätmise kohta esitas märkused Ningbo Jintian Copper Tube Co. Ltd., Hiina (edaspidi „Jintian China“). Ta väitis, et uurimisperioodi impordi arvutamiseks kasutatud HS-kood hõlmas mitut toodet, mis jäävad käesoleva uurimise ulatusest välja. Sel põhjusel oli ta seisukohal, et võrdlusalusena kasutatud ekspordi kogumaht oli ülepaisutatud, mis tähendab, et koostööd tegevate äriühingute osakaal oli tegelikult suurem kui hinnanguliselt [3–5] % kogu asjaomase toote ekspordist Hiinast ELi. |
|
(17) |
Valikuuringu kohta otsuse tegemise ajal hindas komisjon impordimahtu kaebuses esitatud metoodika alusel. Kuna asjaomane toode kuulub CN-koodi 7411 10 90 alla, mis hõlmab ka muid tooteid, moodustas asjaomane toode kaebuse esitaja hinnangu kohaselt ligikaudu 50–60 % selle CN-koodi alla kuuluvate toodete koguimpordist. Kaebuse esitaja tugines oma hinnangus liidu tootjate esitatud andmetele, teabevahetusele oma klientidega ja enda tehtud turuanalüüsile, mis põhines välistest allikatest pärit turuaruannetest saadud teabel ning statistilistel andmetel iga asjaomase riigi impordi ja ekspordi kohta (5). Selle hinnangu põhjal tegi komisjon kindlaks Hiina RVst pärit impordi mahu. Jintian China ei vaidlustanud kaebuses kasutatud metoodikat ega esitanud ühtegi alternatiivset metoodikat. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi ja kinnitas, et alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ei saa representatiivset valimit moodustada. |
|
(18) |
7. aprillil 2026 teavitas komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsust (edaspidi „Hiina RV valitsus“) otsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 koostoimes alusmääruse artikli 17 lõikega 4, võttes arvesse eksportivate tootjate koostöösoovimatuse olulist määra. Seega tugines komisjon Hiina RV eksportivate tootjate kohta järelduste tegemisel artiklile 18 ja kättesaadavatele faktidele. |
|
(19) |
Hiina RV valitsus rõhutas oma märkustes, et Hiina äriühingud, kes on registreerunud menetluses osalemiseks, peaksid olenemata oma ekspordimahust saama individuaalse dumpingumarginaali, mis põhineb nende vastustel, mitte kättesaadavatel faktidel. Komisjon märkis, et kõiki koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid teavitati valikuuringu tulemusi käsitlevas teates nõuetekohaselt asjaolust, et kui nad soovivad taotleda individuaalset dumpingumarginaali, peaksid nad täitma eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku. |
Mehhiko eksportivate tootjate valikuuring
|
(20) |
Selleks et teha kindlaks, kas valikuuring on vajalik, palus komisjon kõigil Mehhiko eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Mehhiko Ühendriikide esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(21) |
Nõutud teabe esitas üks Mehhiko eksportiv tootja, GD Affiliates de RL de CV (edaspidi „GDA“), kes nõustus enda kaasamisega valimisse. GDA on äriühingu Dragon Copper Tubes Group tütarettevõtja, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 100 % Mehhiko koguekspordist ELi. |
|
(22) |
Seetõttu otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik. Sellest tulenevalt paluti kõnealusel endast teada andnud eksportival tootjal vastata küsimustikule. |
Usbekistani eksportivate tootjate valikuuring
|
(23) |
Selleks et teha kindlaks, kas valikuuring on vajalik, palus komisjon kõigil Usbekistani eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Usbekistani Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(24) |
Nõutud teabe esitasid kolm Usbekistani eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse: JV Sharq Tubes LLC, ICG Infinity Copper Group LLC ja Angren Pipe Plant LLC. Nende toodang moodustas uurimisperioodil 100 % Usbekistani koguekspordist ELi. |
|
(25) |
Komisjon otsustas kõnealused kolm eksportivat tootjat uurimisse kaasata ja seetõttu ei olnud valikuuring vajalik. Sellest tulenevalt paluti kõigil kolmel eksportival tootjal vastata küsimustikule. |
Vietnami eksportivate tootjate valikuuring
|
(26) |
Selleks et teha kindlaks, kas valikuuring on vajalik, palus komisjon kõigil Vietnami eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Vietnami Sotsialistliku Vabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. |
|
(27) |
Nõutud teabe esitasid neli Vietnami eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega. |
|
(28) |
Komisjon moodustas kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 valimi kahest eksportivast tootjast. Hailiang (Vietnam) Copper Manufacturing Co., Ltd (edaspidi „Hailiang Vietnam“), kes on Hiina äriühingu Hailiang Group tütarettevõtja, ja Jintian Copper Industrial (Vietnam) Company Limited (edaspidi „Jintian Vietnam“), kes on Hiina äriühingu Jintian Group tütarettevõtja. Valim moodustati suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Selles etapis kättesaadava teabe põhjal moodustas valim üle 90 % kõigi koostööd tegevate Vietnami eksportivate tootjate koguekspordist. |
|
(29) |
Üks valimist välja jäänud Vietnami eksportiv tootja, Toan Phat Copper Tube Joint Stock Company, esitas valimi moodustamise kohta märkused ning väitis, et kui kaasata valimisse kaks kõnealust Hiina äriühingut, st Hailiang Vietnam ja Jintian Vietnam, mille tootmistegevus Vietnamis toimub eksportkauba tootmise eritsoonides, viiks see järeldusteni, mis ei esinda Toan Phati olukorda. Äriühing väitis ka, et kui komisjon oli valimisse kaasanud vaid kaks Vietnami äriühingut, tuginedes piirangutele seoses sellega, mida oli „ettenähtud aja jooksul võimalik uurida“, siis Usbekistanist oli valimisse kaasatud kolm äriühingut ning Hiina üksuste vähene koostöö oleks pidanud vabastama ressursse, mis oleks omakorda võimaldanud kaasata Toan Phati valimisse. |
|
(30) |
Komisjon leidis, et kuna kaks valimisse kaasatud Vietnami äriühingut olid ülekaalukalt suurimad asjaomase toote liitu eksportijad, olid nende omandisuhted ja tootmiskorraldus kogu turu suhtes representatiivsed, ning märkis, et valimi laiendamise mõistlikkus ei sõltu üksnes teistest riikidest valimisse kaasatud äriühingute arvust. |
1.6. Individuaalne marginaal
|
(31) |
Üks Hiina RV eksportiv tootja, Jintian China, taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist ja vastas küsimustikule. Kuna ainult üks äriühing esitas küsimustikule nõuetekohase ja õigeaegse vastuse, mida oli võimalik kontrollida kooskõlas alusmääruse artikli 16 lõikega 1, otsustas komisjon arvutada äriühingu Jintian China individuaalse marginaali. |
1.7. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud
|
(32) |
Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. |
|
(33) |
Lisaks esitas kaebuse esitaja kaebuses piisavalt tõendeid alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaste asjaomase tootega seotud toorainemoonutuste kohta Hiinas ja Vietnamis. Nagu on märgitud algatamisteates, hõlmas uurimine seega kõnealuseid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada Hiina ja Vietnami suhtes alusmääruse artikli 7 lõiget 2 või 2a. Sel põhjusel saatis komisjon Hiina RV valitsusele ja Vietnami valitsusele sellekohased lisaküsimustikud. |
|
(34) |
Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele, valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele asjaomastest riikidest, kaebuse esitajatele (edaspidi „makroküsimustik“), teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (6). |
|
(35) |
Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.
|
1.8. Uurimisperiood ja asjaomane periood
|
(36) |
Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2025 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“). |
2. UURITAV TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
2.1. Uuritav toode
|
(37) |
Uuritav toode on rafineeritud vasest torud, poolile keritud, siledad või sisemiste soontega, edasi töötlemata (edaspidi „vasktorud“). |
|
(38) |
Vasktorude tootmiseks võivad tootjad kasutada vasemaagist, vasejääkidest või nende segust katoode. Tootmine koosneb tavaliselt kolmest etapist: tooraine sulatamine, sulavase valamine ja viimistlemine, mis hõlmab tõmbamisprotsessi soovitud läbimõõdu ja seinapaksuse saavutamiseks ning lõõmutamist, et karastada toodet vastavalt kliendi vajadustele (7). Seejärel keritakse toode poolile. |
|
(39) |
Vasktorusid kasutatakse vase füüsikalis-keemilistest ja bakteriostaatilistest omadustest ning tulekindlusest ja korrosioonikindlusest tulenevalt väga paljudes valdkondades. Neid kasutatakse kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, jahutus- ja külmutusseadmete sektoris ning sanitaar-, meditsiini- ja tööstusvaldkonnas. Vasktorud on ka teatavate taastuvenergiavõrkude põhikomponent (8). |
2.2. Asjaomane toode
|
(40) |
Asjaomane toode on Hiinast, Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit uuritav toode, mis praegu kuulub CN-koodi ex 7411 10 90 (TARICi kood 7411 10 90 10) alla (edaspidi „asjaomane toode“). |
2.3. Samasugune toode
|
(41) |
Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:
|
|
(42) |
Komisjon otsustas selles etapis, et need tooted on seega samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
2.4. Toote määratlusega seotud väited
|
(43) |
Jintian Vietnam ja Jintian China palusid komisjonil kinnitada, et sirged vasktorud, torurullid, isoleeritud või kaetud vasktorud ja vasest kapillaartorud ei kuulu uuritava toote määratluse alla. Samamoodi väitis Hailiang Vietnam, et vasest kapillaartorud ei kuulu toote määratluse alla. |
|
(44) |
Komisjon kinnitas, et sirged vasktorud, torurullid ja isoleeritud või kaetud vasktorud ei vasta uuritava toote kirjeldusele, ning seetõttu neid uurimisse ei kaasatud. |
|
(45) |
Vasest kapillaartorude kohta (täpse vooluhulga reguleerimiseks mõeldud väga väikese läbimõõduga vasktorud), selgitasid Jintian Vietnam ja Jintian China, et nende põhiomadus on äärmiselt väike välisläbimõõt, tavaliselt 1–3,6 millimeetrit, ning neid toodetakse poolile keritud torude mitmekordse täppistõmbamise teel, mis kujutab endast vasktorude täiendavat töötlemisetappi; uuritava toote määratlusest lähtudes peaksid need tooted jääma uurimise ulatusest välja. |
|
(46) |
Hailiang Vietnam väitis, et kapillaartorud on tootmisahela järgmise etapi tooted, mille tootmiseks töödeldakse uurimise alla kuuluvaid poolile keritud torusid täiendavalt. Samuti selgitas ta, et vasktorud ja kapillaartorud on tehniliselt ja kaubanduslikult eraldiseisvad tooted, millel on erinevad funktsioonid, tootmisprotsessid, kohaldatavad tööstusstandardid, füüsiline välimus, lõppkasutus ja hinnatase. |
|
(47) |
Kaebuse esitajad väitsid, et kaebuses jäeti kapillaartorud uuritava toote määratlusest välja, sest neid ei tarnita tavaliselt poolile kerituna, vaid rullis või funktsionaalseks kasutamiseks valmislõigatud pikkuses. Kui aga väikese läbimõõduga vasktorusid müüakse poolile kerituna, on kaebuse esitajate sõnade kohaselt endiselt tegemist uuritava tootega, olenemata tootja kindlaksmääratud müüginimetusest. |
|
(48) |
Komisjon selgitas, et vasest kapillaartorud kuuluvad uurimise alla, kui neid müüakse poolile kerituna. Kuigi nende torude väidetav eristav omadus on väike välisläbimõõt, märkis komisjon, et toote kirjelduses ega toote kontrollnumbri andmetes ei ole torude läbimõõdule piiranguid seatud. Lisaks peab otsustamisel, kas toode vastab toote kirjeldusele, tuginema märgatavatele füüsilistele ja tehnilistele omadustele. Näiteks nõuab pinnakatte lisamine täiendavat töötlemist ja see on selgelt märgatav lõpptoodetes, mis ei vasta enam toote kirjeldusele ja mida seetõttu ei peeta uurimise alla kuuluvaks. Seevastu asjaolu, et tootja otsustab kasutada poolile kerimist tootmise vaheetapis, ei anna põhjust toode uurimise alt välja jätta, kui selline kasutamine ja edasine töötlemine ei too kaasa lõpptoote märgatavaid füüsilisi ja tehnilisi omadusi, mis jäävad toote määratlusest välja. Ainus märgatav erinevus poolile kerituna müüdavate kapillaartorude ja muude poolile kerituna müüdavate torude vahel on õigupoolest torude väiksem läbimõõt, mis vastab endiselt toote kirjeldusele. Neil põhjustel lükkas komisjon kõnealused väited uurimise selles etapis tagasi. Samuti märkis komisjon, et uurimisperioodil ei imporditud asjaomastest riikidest vasktorusid, mida saaks pidada kapillaartorudeks, või oli kõnealune import tähtsusetu ning seetõttu ei mõjutaks nende väljajätmine toote määratlusest oluliselt uurimise järeldusi. |
|
(49) |
Isoleeritud vasktorude tootja ja vasktorude kasutaja Entalpia Europe Sp. Z o. o. taotles uuritava toote määratluse laiendamist, et see hõlmaks ka isoleeritud vasktorude (valmistooted) importi. Teise võimalusena taotles äriühing vabastust vasktorude dumpinguvastasest tollimaksust, kuna tema tegevus ei konkureeri liidu tootmisharu omaga. Äriühing väitis, et asjaomaste riikide eksportivad tootjad saavad dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvale hoida sellega, kui ekspordivad uuritava toote asemel isoleeritud vasktorusid valmistoodetena – see suurendab omakorda äriühingu tootega seotud konkurentsi ja kahjustab tema hiljutisi investeeringuid. |
|
(50) |
Komisjon märkis siiski, et isoleeritud vasktorud ei kuulu toote määratluse alla, nagu see on esitatud põhjenduses 37, ja ka käesoleva juhtumi kaebus neid ei puuduta ning seetõttu ei ole liidu tootmisharu esitanud tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva kahju kohta, mis õigustaks isoleeritud vasktorude uurimist. Seetõttu lükati väide tagasi. |
|
(51) |
Komisjon märkis, et pärast meetmete kehtestamist jälgitakse nende mõju ja komisjon võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise, kui tingimused on täidetud. Seetõttu lükati väide tagasi. |
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Hiina
3.1.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a
|
(52) |
Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada selle riigi eksportivate tootjate uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. |
|
(53) |
Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina RV eksportivaid tootjaid üles esitama teavet vasktorude tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitas neli eksportivat tootjat kahest kontsernist. |
|
(54) |
Komisjon saatis küsimustiku Hiina RV valitsusele. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. |
|
(55) |
Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka, et selleks, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, võib komisjonile kättesaadava teabe kohaselt vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a sobivaks võrdlusriigiks olla Tai. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele. Samuti täpsustas komisjon algatamisteates, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib tal olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. |
3.1.2. Normaalväärtus
|
(56) |
Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“. |
|
(57) |
Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. |
|
(58) |
Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane. |
3.1.2.1.
|
(59) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud järgmine: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:
|
|
(60) |
Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei ole oluliste moonutuste kindlakstegemiseks vaja esitada kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelus nimetatud ühe või mitme asjaolu esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. |
|
(61) |
Järeldused oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb siiski teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja halduskorra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel. |
|
(62) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“. |
|
(63) |
Selle sätte kohaselt avaldas komisjon Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (9) mis sisaldab tõendeid riigi ulatusliku sekkumise kohta majandusse mitmel tasandil, sealhulgas konkreetsete moonutuste kohta seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning teatavates sektorites (nt keemiatööstus jne). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, nende kohta märkusi esitada või neid täiendada. Hiinat käsitlev aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid. |
|
(64) |
Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et Hiina RVs arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel ning et see võimaldab valitsusel majandusse olulisel määral sekkuda. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõigil tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel läbipõimunud. Hiina RV valitsus viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi. Hiina RV valitsus sekkub majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna eri aspektides. |
|
(65) |
Kaebuses tuletati meelde järgmisi asjaolusid, mis põhjustavad olulisi moonutusi. |
|
(66) |
Esiteks toetab Hiina vasktorude sektorit valitsuse sekkumine eelneva ja järgneva etapi turgudel, mis põhjustab olulisi moonutusi tootmisprotsessis kasutatavate toorainete kuludes. Kaebuse esitaja tugines aruandele, et näidata, et Hiina vasetoodang on maailma suurim – tema toodang moodustab 38 % ülemaailmsest toodangust. See valitsev seisund tuleneb riigi kiirest industrialiseerimisest ja valitsuse sekkumisest. Hiina RV valitsus võttis hiljuti vastu vasekava (2025–2027), mille eesmärk on „edendada vasetööstuse kvaliteetset arengut [ja] paremini toetada peamisi tööstusahelaid tootmissektoris“ ja mis annab tunnistust sellest, et Hiina jaoks on vask „oluline põhitooraine ja strateegiline ressurss, mis on tihedalt seotud riigi majandusarenguga“. Lisaks on 2021. aastal vastu võetud 14. viisaastaku plaanis kehtestatud teatavad peamised valdkondlikud plaanid, mis hõlmavad toorainesektoreid, sealhulgas mitteraudmetallid, nagu vask. 14. viisaastaku plaanis on ette nähtud ka mitu provintsi tasandi viisaastakuplaani koos konkreetsete planeerimispoliitiliste meetmetega provintsi ja sektori tasandil. Kaebuse esitaja väidab, et selline poliitika, mille eesmärk on suurendada vase pakkumist Hiinas, alandab vase hinda Hiinas ja toob kaudselt kasu vasktorude tootjatele, vähendades kunstlikult nende tootmiskulusid. Lisaks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vasest sisendite ja tootmisahela järgneva etapi valmistoodete siseturgu moonutab ekspordipoliitika, nagu eksporditollimaksud ja ekspordikvoodid. Lisaks on varude loomisel märkimisväärne mõju teatavate kaupade, sealhulgas vase hinnale ja kättesaadavusele. Kaebuse esitaja väitis, et vasktorude tootmisharu mõjutavad olulised moonutused järgneva etapi tööstuses, näiteks taastuvenergia ja keskkonnatoodete sektoris. |
|
(67) |
Teiseks, Hiina vasktorude turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, nende kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all. Riigi omanduses olevad ettevõtted on Hiina majanduse oluline osa. Hiina RV valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju riigi omanduses olevate ettevõtete üle. Hiina kaevandussektor on traditsiooniliselt olnud suures osas riigi kontrolli all. Hoolimata kaevandus- ja metallisektori kasvavast erastamisest on Hiina RV valitsuse sekkumine ja kontroll nendes sektorites tegutsevate äriühingute üle endiselt märkimisväärne. |
|
(68) |
Kolmandaks, tänu riigi osalusele vasktorusid tootvates äriühingutes saavad ametiasutused hindu ja/või kulusid mõjutada. Aruandele tuginedes tuletas kaebuse esitaja meelde, et riigiasutuste õigus nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi omanduses olevate ettevõtete tähtsamaid juhtivtöötajaid ning ettevõtete HKP rakukesed on kanalid, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Lisaks avaldavad riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning ka tooraine ja sisenditega varustamisel turul täiendavat moonutavat mõju. |
|
(69) |
Neljandaks viib Hiina RV valitsus ellu riiklikku poliitikat või rakendab meetmeid, millega tagatakse omamaistele tarnijatele sooduskohtlemine või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil. Majandusliku ja ühiskondliku arengu 14. viisaastaku plaanis on kindlaks määratud arengueesmärgid ja esitatud juhised tootmiseesmärkide kohta tööstussegmentide kaupa (sh mitteraudmetallide tööstusharud) – sellega on kehtestatud valitsuse kontroll tootmisvõimsuse ja äriühingute otsuste üle. |
|
(70) |
Viiendaks esineb vasktorude sektoris – nagu kõigis muudes Hiina majanduse sektorites – moonutusi, mis tulenevad Hiina pankroti-, äriühingu- ja omandiõiguse normide diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest. Aruandele tuginedes väitis kaebuse esitaja, et Hiina pankrotisüsteem näib olevat ebapiisav omaenda peamiste eesmärkide saavutamiseks. Näiteks on pankrottide arv riigi majanduse suurusega võrreldes jätkuvalt märkimisväärselt madal. Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega. Kogu maa kuulub riigile ja selle eraldamine sõltub üksnes riigist. Pealegi järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava. |
|
(71) |
Kuuendaks esineb vasktorude sektoris ka palgakulude moonutusi. Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiinas täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe. Lisaks piirab Hiina tööjõu liikuvust leibkondade registreerimise süsteem. Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi. |
|
(72) |
Seitsmendaks, vasktorude tootjatel on võimalik saada rahastust asutustelt, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Hiina finantssüsteemi iseloomustab riigile kuuluvate pankade tugev positsioon ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Finantssektorivälised riigi omanduses olevad ettevõtted on riigiga seotud nii omandisuhete kui ka isiklike suhete ja valitsuse kavandatud riikliku poliitika rakendamise kaudu. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et võlakirja- ja krediidireitingud on sageli moonutatud. Laenukasutuse kulutused on hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Kuigi 2015. aasta oktoobris lasti nominaalne intressimäär vabaks, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Lõpetuseks, laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. |
|
(73) |
Aruandele tuginedes väitis kaebuse esitaja, et eespool nimetatud moonutused on süsteemsed. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Vasktorude tootmise sisendkulud on moonutatud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi märkimisväärne sekkumine. Lisaks on valitsuse osalemine energiasektoris eriti oluline arvestades, et vasktorude tootmine on äärmiselt energiamahukas. Lisaks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. |
|
(74) |
Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et vasktorude sektoris esineb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaseid olulisi moonutusi. |
|
(75) |
Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus kättesaadavate tõendite alusel. Toimikus esitatud tõendite hulka kuulusid ka aruandes sisalduvad tõendid, mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel. |
|
(76) |
Selles analüüsis käsitleti valitsuse märkimisväärset sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas asjaomase toote puhul. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist Hiinas. |
3.1.2.1.1.
|
(77) |
Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja Hiina majandust juhitakse sellest lähtuvalt. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“ (10). |
|
(78) |
Riigi omanduses olev majandus on „rahvamajanduse juhtiv jõud“ ning riigil on volitus tagada majanduse „tugevdamine ja kasv“ (11). Riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon (SASAC) kinnitas, et võrreldes 13. viisaastaku plaaniga kasvas 14. viisaastaku plaani ajal keskettevõtete koguvara 44,6 %, „edendades tõhusalt tootmisahela eelnevate ja järgnevate etappide ettevõtete integreeritud arengut ning toetades tugevalt Hiina majandusliku ja sotsiaalse arengu peamiste eesmärkide ja ülesannete edukat saavutamist“ (12). |
|
(79) |
Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda valitsusel suurel määral majandusse sekkuda, vaid talle on antud sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. |
|
(80) |
Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles on viidatud sotsialismi esimesele etapile ja tehtud riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (13). |
|
(81) |
Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust HKP juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. |
|
(82) |
Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida on kinnitatud põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. |
|
(83) |
Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (14). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja tugevneb veelgi. |
|
(84) |
Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale võrreldes tavapärase olukorraga teistes riikides, kus valitsus teostab üldist makromajanduslikku juhtimist niivõrd, kuivõrd see ei häiri turujõudude vaba toimimist. |
|
(85) |
Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (15). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi ning eri õigusnormides sisalduvate poliitiliste eesmärkide kaudu. |
|
(86) |
Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. |
|
(87) |
Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikumad, samas kui riiklike kavadega seatakse laiemad eesmärgid. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ja eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke. |
|
(88) |
Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega eraldi (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). |
|
(89) |
Nii eraettevõtjad kui ka riigi omanduses olevad ettevõtted peavad oma äritegevust sisuliselt kohandama vastavalt planeerimissüsteemist tulenevatele oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (16). |
|
(90) |
Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (17). |
|
(91) |
Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (18). |
|
(92) |
Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes kavandatud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (19). |
|
(93) |
Ka investeeringute valdkonnas on Hiina RV valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (20). |
|
(94) |
Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Selline riigi ulatuslik sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat jaotamist kooskõlas turumajanduse põhimõtetega (21). |
3.1.2.1.2.
|
(95) |
Riigi omandis, riigi kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all tegutsevad ettevõtjad moodustavad Hiinas olulise osa majandusest. |
|
(96) |
Asjaomase toote sektoris tegutsevad peamiselt eraettevõtjad, nagu Changzhou Enreach Copper Co., (22) Zhejiang Hailiang Co. Ltd (23) ja Ningbo Jintian Copper (Group) Co., Ltd (24). Kuna vask on vasktorude tootmise peamine sisend, on järeldused riigi osaluse kohta vasesektoris seega asjakohased: mitu riigi omanduses olevat ettevõtet on vasesektori peamiste sidusrühmade hulgas, näiteks China Copper Corporation, (25) mida kontrollib Chinalco, (26) mis on riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni (edaspidi „SASAC“) (27) järelevalve all olev riigile kuuluv ettevõte, või China Minmetals Corp., (28) samuti SASACi järelevalve all olev riigile kuuluv ettevõte (29). |
|
(97) |
HKP sekkumine äritegevust puudutavate otsuste tegemisse on aga muutunud normiks nii riigi omanduses kui ka eraomandis olevates ettevõtetes, (30) kusjuures HKP on võtnud endale juhtrolli peaaegu kõigis riigi majanduse aspektides. Kuna riigi ja partei struktuurid on Hiinas omavahel väga tugevalt seotud, avaldab riik äriühingutes loodud HKP rakukeste kaudu ettevõtjatele sellist mõju, et nad on sattunud valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve alla. |
|
(98) |
Lisaks kehtib asjaomase toote sektori suhtes mitu valitsuse poliitikat, näiteks 14. viisaastaku plaan toorainetööstuse arendamise kohta, (31) mille kohaselt tuleb „vältida vasesulatamise valdkonnas ettearvamatut ja korrapäratut arengut“ (32) ning „keskenduda tööstusharu sellistele allsektoritele või põhitoodetele, millel on tugev tööstusbaas, silmapaistvad võrreldavad eelised ja juhtivad tehnoloogiad, et kasutada ära peamiste ettevõtete juhtivat rolli tööstusahelas [...] ja luua [...] mitteraudmetallide tööstuses mitu tööstusklastrit“ (33). |
|
(99) |
Samamoodi on mitteraudmetallide tööstuse stabiilse kasvu 2025.–2026. aasta töökava (34) eesmärk tagada, et „2025.–2026. aastal kasvaks mitteraudmetallide tööstuse lisandväärtus aastas keskmiselt ligikaudu 5 %, säilitades positiivse majandussuundumuse, [ning et] kümne mitteraudmetalli toodang kasvaks aastas keskmiselt ligikaudu 1,5 %, [ning et] omamaiste ressursside (nagu vask) arendamisel tehtaks märkimisväärseid edusamme“ (35). |
|
(100) |
Täpsemalt on vasetööstuse kvaliteetse arendamise rakenduskavas (2025–2027) (36) sätestatud, et „2027. aastaks parandatakse märkimisväärselt tööstus- ja tarneahelate vastupidavusvõimet ja kindlust. Vasetoorme tarnekindlust tugevdatakse pidevalt, et suurendada omamaiseid vasemaagivarusid 5–10 % [... ning,] tehnoloogilist innovatsiooni edendatakse pidevalt, saavutades läbimurdeid peamistes protsessides“ (37). Rakenduskavas on samuti seatud eesmärk „arendada mitut kvaliteetset vasetööstuse ettevõtet ja optimeerida veelgi tööstusstruktuuri“ (38). Lõppkokkuvõttes püüab Hiina RV valitsus tagada, et 2035. aastaks oleks Hiina vasetööstusahel „maailmas juhtpositsioonil [...], tagades arengumustri, mida iseloomustab mõistlik tööstusstruktuur, kõrgetasemeline tehnoloogiline innovatsioon, hea kvaliteet ja tõhusus ning tugev ülemaailmne konkurentsivõime“ (39). |
|
(101) |
Samuti on uued vasesulatamise tehnoloogiad loetletud tööstuse struktuurilise kohandamise suuniskataloogis (2024. aasta väljaanne) (40) soodustatud tootmisharude hulgas. Samas kataloogis on näha valitsuse täielik sekkumine vasesektoris. „Vasesulatusprojektid tootmisvõimsusega alla 100 000 tonni aastas“ on samas kataloogis loetletud piirangutega tootmisharudena (41). |
|
(102) |
Valitsuse kontrolli ja poliitilist järelevalvet võib täheldada ka asjaomaste tööstusliitude tasandil (42). |
|
(103) |
Näiteks on Hiina mitteraudmetallide tootmise tööstuste ühenduse (China Non Ferrous Metals Fabrication Industry Association, edaspidi „CNFA“) (43) põhikirja artiklis 2 märgitud, et organisatsiooni eesmärk on „toetada partei põhijoont ja poliitikasuundumusi; teenida valitsust, tööstust, ettevõtteid, [... ning] täita täiel määral oma rolli valitsuse nõuniku ja abistajana“ (44). |
|
(104) |
Lisaks on artiklis 3 sätestatud, et CNFA „allub Hiina Kommunistliku Partei üldisele juhtimisele“ ja „asutab Hiina Kommunistliku Partei organisatsiooni, viib ellu partei tegevust ja tagab parteiorganisatsiooni tegutsemiseks vajalikud tingimused“. Lisaks „nõustub CNFA tsiviilasjade ministeeriumi ja tööstuse juhtimise osakonna ärialaste suuniste ja järelevalvega“ (45). |
|
(105) |
Zhejiang Hailiang Co. Ltd, Ningbo Jintian Copper (Group) Co., Ltd. ja Chinalco kuuluvad CNFA liikmete hulka. (46) Kaks esimest kontserni on ainsad, kes vastasid valikuuringu vormile. |
|
(106) |
Sellest tulenevalt ei saa asjaomase toote sektori eraomanduses olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Selles sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. |
3.1.2.1.3.
|
(107) |
Tulenevalt riigi esindatusest ettevõtetes on Hiina RV valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid. Nimelt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. |
|
(108) |
Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas ettevõttes luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on kindlaks määratud HKP põhikirjas (47)) ja äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. |
|
(109) |
Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Kuid vähemalt alates 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (48) sealhulgas avaldades eraettevõtetele survet, et seada esikohale patriotism ja järgida partei põhimõtteid (49). |
|
(110) |
On teada, et juba 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %s ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda H KP rakukestele viimane sõna äriotsuste tegemisel äriühingutes (50). Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas asjaomase toote tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes. |
|
(111) |
Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (51) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. |
|
(112) |
Suuniste punktis II.4 on märgitud, et „[t]uleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on märgitud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (52). |
|
(113) |
Uurimise käigus leidis kinnitust, et vasesektoris juhtival kohal olevad töötajad on ka HKP liikmed / täidavad parteiülesandeid. Näiteks üks Zhejiang Hailiang Co. Ltd juhtidest, kes on ka äriühingu kontrolliva aktsionäri Hailiang Group Co., Ltd. asepresident, on HKP liige (53). |
|
(114) |
Lisaks on ühe peamise vasktorude tootja Changzhou Enreach Copper Co. (54) valdusettevõtja Dongfang Run’ani kontserni esimees HKP liige (55) ja talle on omistatud aunimetus „Hiinale omase sotsialismi silmapaistev ülesehitaja Jiangsu provintsis väljaspool avalikku sektorit“ (56). |
|
(115) |
Samuti on China Copper Corporationi esimees valdusettevõtja Chinalco peadirektori asetäitja ja partei juhtrühma liige (57). Lisaks tegutseb China Copper Corporationi peadirektor parteisekretärina (58). Täpsemalt väidab China Copper Corporationi parteikomitee, et viimastel aastatel on „tähelepanu keskmes olnud partei tugevdamise meetmete põhjalik integreerimine tootmis- ja äritegevusse“ ning projektid on heaks kiidetud pärast seda, kui „parteiorganisatsioonid on need mitmel tasandil läbi vaadanud“ (59). |
|
(116) |
Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning ka tooraine ja sisenditega varustamisel avaldavad turul omakorda täiendavat moonutavat mõju (60). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes vasesektoris ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina RV valitsusel hindu ja kulusid mõjutada. |
3.1.2.1.4.
|
(117) |
Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, mille raames määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. |
|
(118) |
Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muidu poliitiliselt oluliseks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (61). |
|
(119) |
Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, millega suunatakse asjaomase toote sektori toimimist. |
|
(120) |
14. viisaastaku toorainetööstuse arendamise plaani (62) eesmärk on „rangelt kontrollida uut tootmisvõimsust“ ja selles nõutakse, et „kohalikud omavalitsused integreerivad plaani põhisisu ja suuremad projektid oma kohalikku põhilisse töökorda“. Lisaks püüab Hiina RV valitsus tugevdada poliitika koordineerimist ja „võimendada täies ulatuses plaani suunavat rolli ning tugevdada eelarve-, maksu-, finants-, investeerimis-, impordi- ja ekspordi-, energia-, keskkonna-, loodusvarade, hinna- ja tööstuspoliitika koordineerimist ja sellealast koostööd“ (63). |
|
(121) |
Vastavalt vasetööstuse kvaliteetse arendamise rakenduskavale (2025–2027) (64) kavatseb Hiina valitsus „kiirendada läbimurdeid peamise tehnoloogia valdkonnas [ja] suunata vaskmaterjale tootvaid ettevõtteid tegema koostööd uurimisinstituutide ja järgmise etapi kasutusvaldkondade ettevõtetega, et viia ellu vasesulamist materjalide ettevalmistamiseks kasutatava kõrgefektiivse tehnoloogia teadus- ja arendustegevust ning tööstuslikku rakendamist[, samuti] kiirendada selliste oluliste seadmete arendamist nagu vasktorude pidevvalu ja täppisvaltsimise uue põlvkonna tootmisliinid“ (65). Sel eesmärgil peaksid avaliku sektori asutused „tugevdama eelarve-, maksu-, finants-, investeerimis-, impordi-, ekspordi- ja tööstuspoliitika vahelist koordineerimist ning sellealast koostööd, et veelgi võimendada poliitika mõju“. Samuti „peaksid nad [...] suunama finantsasutusi pakkuma täpset ja tõhusat toetust tööstusharu standarditele vastavate suurte vasetööstusprojektide ehitamiseks ja ajakohastamiseks [...]“ ning „tugevdama asjaomaste riigi omanduses olevate ettevõtete hindamist ja juhendamist“ (66). |
|
(122) |
Provintsi tasandil on Jiangxi provintsi 14. viisaastaku plaanis mitteraudmetallide tööstuse kvaliteetse arendamise kohta (67) samamoodi sätestatud, et valitsusasutused kujundavad sektori tööstuslikku ülesehitust järgmiselt: „tööstussüsteemi ülesehitamine, mida iseloomustavad suhteliselt kontsentreeritud tööstusharud, terviklikud tööstusahelad, täiendavad eelised ja kooskõlastatud areng (68)“. |
|
(123) |
Omavalitsuse tasandil on Kunmingi omavalitsus sõlminud äriühinguga China Copper Corporation strateegilise koostöö lepingu, (69) et tagada „mõlema osapoole tegutsemine põhjalikus kooskõlas mitteraudmetallide tööstuse kvaliteetse arendamise riiklike ja Yunnani provintsi strateegiliste kavadega“ (70). |
|
(124) |
Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina RV valitsus seega peaaegu kõiki nii asjaomase sektori kui ka eelneva etapi sisendite arendamise ja toimimise aspekte. |
|
(125) |
Kokkuvõttes on Hiina RV valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima avaliku poliitika eesmärke kõnealuses sektoris. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist. |
3.1.2.1.5.
|
(126) |
Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. |
|
(127) |
Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (71). |
|
(128) |
Peale selle tulevad Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti selgelt ilmsiks seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (72). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (73). Pealegi järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskavasid (74). |
|
(129) |
Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse asjaomase toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse norme. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse valikulisest kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka vasesektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. |
|
(130) |
Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse asjaomase toote sektoris valikuliselt või on asjaomaste õigusnormide täitmise tagamine ebapiisav. |
3.1.2.1.6.
|
(131) |
Turupõhiste palkade süsteemi ei saa Hiinas täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (75). |
|
(132) |
Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (76). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. |
|
(133) |
Selle tulemusel satuvad töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, tavaliselt ebasoodsasse tööolukorda ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (77). Need asjaolud tõendavad palgakulude moonutusi Hiinas. |
|
(134) |
Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et vasktorude sektori suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kõnealust sektorit nii otseselt (asjaomase toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööjõusüsteemi). |
3.1.2.1.7.
|
(135) |
Hiina äriühingute juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud. |
|
(136) |
Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (78) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektoriväliste riigi omanduses olevate ettevõtetega on pangad riigiga seotud nii omandisuhete kui ka isiklike suhete kaudu (suurte riiklike finantsasutuste tippjuhid nimetab ametisse HKP) (79) ning nad rakendavad järjekindlalt Hiina RV valitsuse kavandatud riiklikku poliitikat. |
|
(137) |
Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (80). Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadust uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduskaitsealaste uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll. |
|
(138) |
Hiljutised suundumused näitavad veelgi valitsuse mõju ulatust Hiina finantsasutustele. 2025. aasta märtsis teatas Hiina RV valitsus, et emiteerib 500 miljardi jüaani väärtuses riigivõlakirju, et anda märkimisväärset rahalist toetust suurtele pankadele, sealhulgas Hiina pangale, Hiina ehituspangale, kommunikatsioonipangale ja Hiina postihoiupangale. Selle sekkumise eesmärk oli stabiliseerida need institutsioonid tingimustes, kus kasumlikkus vähenes ja netointressimarginaalid olid rekordiliselt madalad, ning sellega tõsteti esile proaktiivseid meetmeid, mida riik majandusliku stabiilsuse säilitamiseks võtab (81). |
|
(139) |
Samuti on Hiina RV valitsus selgitanud, et HKP peab üle vaatama isegi eraomandis olevate äripankade otsused, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuse ja juhtimisega seotud küsimustes (82). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas üksused „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (83). |
|
(140) |
Rahaliste vahendite eraldamise tasandil püüab Hiina RV valitsus mitme erainvesteeringute edasise arengu edendamiseks võetava meetmega (84) samuti „suurendada keskvalitsuse eelarvevahendeid, et toetada kvalifitseeritud erainvesteerimisprojekte ning täita aktiivselt suunavat ja juhtivat rolli“. Samuti kavatseb Hiina RV valitsus „kasutada hästi ära uusi poliitilisi rahastamisvahendeid [ja] toetada mitut kvalifitseeritud erainvesteerimisprojekti olulistes tootmisharudes ja põhivaldkondades“ (85). |
|
(141) |
Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina RV valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus (86). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (87). Seetõttu antakse laene pigem riigi omanduses olevatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed. |
|
(142) |
Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus järjest langeb. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, kuigi kasumlikkus on järsult vähenenud, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele. |
|
(143) |
Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris lasti nominaalne intressimäär vabaks, ei anna hinnasignaalid siiski tunnistust vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (88). Hiina ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „suunama laenuturu intressimäära allapoole“ (89). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast ja mitte tingimata tõhusat kasutamist. |
|
(144) |
Laenumahu üldine suurenemine Hiinas näitab kapitalipaigutuse tulemuslikkuse vähenemist, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks moonutusteta turukeskkonna puhul eeldada. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina RV valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle algpõhjusi kõrvaldamata. |
|
(145) |
Hoolimata turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. |
|
(146) |
Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et asjaomase toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seega mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel. |
3.1.2.1.8.
|
(147) |
Komisjon täheldas, et ajakohastatud aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool ja ajakohastatud aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool ja ajakohastatud aruande II osas välja toodud tootmistegurite puhul. |
|
(148) |
Komisjon tuletab meelde, et asjaomase toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui asjaomase toote tootjad ostavad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori ja kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Neid moonutusi on üksikasjalikult kirjeldatud eespool. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et nende moonutuste aluseks olev regulatiivne kord on üldkohaldatav ning et vasktorude tootjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju kui kõigi muude Hiina ettevõtjate suhtes. Seega mõjutavad moonutused otseselt asjaomase toote kulustruktuuri. |
|
(149) |
Seega ei sobi kasutada mitte ainult asjaomase toote omamaist müügihinda alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid moonutatud on ka kõigi sisendite (tooraine, energia, maa, rahastamise, tööjõu jms) kulud, mille hinnakujundust mõjutab olulisel määral riik, nagu on kirjeldatud ajakohastatud aruande I ja II osas. |
|
(150) |
Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. |
|
(151) |
Hiina RV valitsus ja eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist. |
3.1.2.2.
3.1.2.2.1.
|
(152) |
Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:
|
|
(153) |
7. juulil 2026 avaldas komisjon toimikusse lisatud märke normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta (edaspidi „märge“). Selles märkes loetles komisjon kõik asjaomase toote tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Märkes kirjeldati ka asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid sellest, milliseid riike võidakse kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust. |
Hiina RVga sarnane majanduse arengutase
|
(154) |
Märkes nentis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Serbia, Lõuna-Aafrika, Tai ja Türgi, st Maailmapank on need riigid liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. |
|
(155) |
Märkes nimetatud riikide kohta märkusi ei esitatud. |
Hõlpsasti kättesaadavate asjakohaste andmete olemasolu võrdlusriigis
|
(156) |
Komisjon osutas märkes sellele, et andmete kättesaadavust tuleb täiendavalt kontrollida, eelkõige seoses hõlpsasti kättesaadavate finantsandmetega uuritava toote tootjatelt. |
|
(157) |
Komisjon analüüsis põhjenduses 154 nimetatud seitsme võimaliku võrdlusriigi impordistatistikat peamise sisendmaterjali, st vaskkatoodide kohta, mis moodustavad üle 95 % tootmiskuludest, ning vasejäätmete ja -murru kohta. Statistikast nähtus, et kõigis eespool loetletud seitsmes riigis imporditakse nii vaskkatoode kui ka vasemurdu peamiselt muudest riikidest kui Hiina, Venemaa või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (91) I lisas loetletud riigid. |
|
(158) |
Brasiilia puhul tegi komisjon kindlaks kaks Brasiilia tootjat: Termomecanica (92) ja Paranapanema (93). Termomecanica puhul ei leidnud komisjon kättesaadavaid finantsandmeid uurimisperioodi kohta (viimased andmed pärinesid 2023. aastast), samas kui Paranapanema puhul näitasid viimased finantsandmed (2024) kahjumit. Arvestades, et komisjon ei leidnud tõendeid uuritava toote kasumliku tootmise kohta Brasiilias, tegi ta esialgse järelduse, et Brasiiliat ei saa käesolevas uurimises pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
|
(159) |
Malaisia puhul tegid kaebuse esitaja ja komisjon kindlaks kaks tootjat: KMCT Corporation ja MetTube. KMCT kohta ei õnnestunud komisjonil leida kättesaadavaid finantsandmeid. MetTube’i puhul näitasid viimased kättesaadavad finantsandmed (2024), et äriühing jõudis vaevu nulltulemini (kasum <1 %). Kuna komisjon ei leidnud tõendeid uuritava toote kasumliku tootmise kohta Malaisias, jõudis ta järeldusele, et Malaisiat ei saa käesolevas uurimises pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
|
(160) |
Mehhiko puhul tegi komisjon kindlaks kolm uuritava toote tootjat: GDA, Industrias Unidas, S.A. de C.V. (edaspidi „IUSU“) ja Elementia Materiales, S.A.P.I. DE C.V. (edaspidi „Elementia“). GDA on aga seotud ühe teise eksportiva tootjaga Hiina RVs, mistõttu ei saanud teda arvesse võtta, sest see asjaolu võib ohustada tema finantsandmete usaldusväärsust. IUSU kohta komisjon hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid ei leidnud. Elementia kohta leidis komisjon hõlpsasti kättesaadavaid andmeid, kuid finantsaruande kohaselt ei olnud selle äriühingu metalliosakond kasumlik. Võttes arvesse, et komisjon ei leidnud Mehhiko puhul tõendeid uuritava toote sellise kasumliku tootmise kohta, mida Hiinas tuvastatud moonutused ei mõjuta, ei pidanud komisjon Mehhikot sobivaks võrdlusriigiks. |
|
(161) |
Kummalgi Lõuna-Aafrika tootjal – Maksal Tubes (Pty) Ltd. (94) ja Copper Tubing Africa (Pty) Ltd. (95) – ei olnud hõlpsasti kättesaadavaid finantsandmeid. Arvestades, et komisjon ei leidnud tõendeid uuritava toote kasumliku tootmise kohta Lõuna-Aafrikas, järeldas komisjon, et Lõuna-Aafrikat ei saa käesolevas uurimises pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
|
(162) |
Tai puhul tegi komisjon kindlaks ühe tootja, Loyal Hailiang Copper (Thailand) Co., Ltd., kelle puhul olid hõlpsasti kättesaadavad andmed 2024. aasta kohta. Need andmed ei hõlma siiski uurimisperioodi. Lisaks on äriühing seotud äriühinguga Zhejiang Hailiang Co., Ltd. (käesolevas menetluses uurimise all olev Hiina RV eksportiv tootja), mistõttu ei pruugi tema finantsandmed olla usaldusväärsed. Komisjon märkis ka, et Hiinast pärit vaskkatoodide import moodustas 25 % vaskkatoodide koguimpordist Taisse. Nendel põhjustel ei peetud Taid sobivaks võrdlusriigiks. |
|
(163) |
Türgi puhul tegi komisjon kindlaks kaks tootjat: Sarkuysan (96) ja Ulusoy Bakır ve Metal Sanayi ve Ticaret A.Ş. (Ulusoy) (97). Nende tootjate finantsandmed ei olnud aga hõlpsasti kättesaadavad ning seetõttu ei saanud neid pidada sobivaks, et määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Arvestades, et komisjon ei leidnud tõendeid uuritava toote kasumliku tootmise kohta Türgis, jõudis ta järeldusele, et Türgit ei saa käesolevas uurimises pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
|
(164) |
Komisjon leidis hõlpsasti kättesaadavad finantsaruanded ainult ühe tootja puhul, kes toodab uuritavat toodet, nimelt VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO Serbias (98); tema kasumlikkuse tase oli uurimisperioodiga täielikult kattuval perioodil mõistlik. |
|
(165) |
Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon märkes huvitatud isikutele teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Serbiat ja Serbia äriühingu VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO finantsteavet. |
|
(166) |
Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Serbia sobivuse kohta võrdlusriigina ja äriühingu VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO sobivuse kohta võrdlusriigi tootjana. |
|
(167) |
Märke alusel nentis ELi vasktorude kaitsekomitee, et toetab üldjoontes Serbia valimist võrdlusriigiks. Siiski väitis ELi vasktorude kaitsekomitee, et võrdlusriigis valitud tootja finantsandmete kohaselt ei olnud sel äriühingul uurimisperioodil mõistlikku kasumit, vaid komitee andmete kohaselt oli see 2 %, ning palus komisjonil kasutada varasemat kasumit 7 %, kohandada see 6 %-le või kasutada finantsandmeid Serbia turustaja kohta, kes uuritavat toodet turustab. |
|
(168) |
ELi vasktorude kaitsekomitee väitis, et kasumimarginaal 2 % ei ole mõistlik ega ole seega kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Lisaks väitis ta, et mõistliku kasumi määratlust tuleks tõlgendada koostoimes alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, kus on sätestatud minimaalne taotletav kasum tavapärastes konkurentsitingimustes. |
|
(169) |
Komisjon tuletas meelde, et normaalväärtuse arvutamisel ei ole mõistliku kasumi kindlaksmääramiseks kehtestatud ei minimaalset ega maksimaalset piirmäära. Mõistlik kasum määratakse kindlaks konkreetse juhtumi asjaolude ja parimate kättesaadavate finantsandmete põhjal. Kasumi miinimumtase ei pea olema 6 %, (99) mida kasutatakse liidu tootmisharu taotletava kasumi, mitte võrdlusriigis teenitava kasumi puhul. Taotlus kohandada kasum tasemele, mis kajastab liidu tootmisharu taotletava kasumi arvutamisel kasutatavat minimaalset taotletavat kasumit, lükati seetõttu tagasi. |
|
(170) |
Oma märkustes märke kohta väitis ELi vasktorude kaitsekomitee, et Serbia äriühingu kasumlikkuse vähenemine 7 %-lt 2022. aastal 2 %-le 2025. aastal tõi esile uuritava toote Aasia tarnijate surve kõnealuses piirkonnas. Seetõttu soovitas ELi vasktorude kaitsekomitee kasutada 2022. aasta kasumit või viimase nelja aasta keskmist kasumit. ELi vasktorude kaitsekomitee ei esitanud tõendeid kõnealuse surve olemasolu kohta. Ka komisjon ei leidnud selliseid tõendeid ega täheldanud, et uuritava toote import Hiinast Serbiasse oleks pärast 2022. aastat suurenenud. Väide, et kasutada tuleks kasumit 2022. aastast – mis on uurimisperioodist märksa varasem – või eelneva nelja-aastase perioodi keskmist kasumit, lükati seetõttu tagasi. |
|
(171) |
Võttes aga arvesse asjaolu, et uurimisperioodil teenitud kasum oli tõepoolest väike, ja eelkõige seda, et see oli väiksem kui kasum, mida teenisid enamik muude riikide kui Hiina RV koostööd tegevad eksportivad tootjad uuritava toote müügist sõltumatutele klientidele vastavatel siseturgudel, kasutas komisjon uurimisperioodile lähimat mõistliku kasumiga aastat. Komisjon võttis arvesse uurimisperioodile eelnenud 2024. aasta finantsandmeid, mille kohaselt oli VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO kasum 5 % ning müügi-, üld- ja halduskulud 11 %; neid näitajaid peeti mõistlikuks, kuna need kajastasid asjaomase toote sektori tootjate keskmisi finantstulemusi suurema täpsusega. Kogukasum ning müügi-, üld- ja halduskulud olid samal tasemel kui uurimisperioodil ning kasumit peeti iseenesest mõistlikuks. |
|
(172) |
Hoolimata 2024. aasta andmete kasutamisest on VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO endiselt ainus uuritava toote tootja, kelle kohta on hõlpsasti kättesaadavad finantsandmed, mis kajastavad kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid mõistlike summade saamiseks. Nagu on selgitatud põhjenduses 162, olid 2024. aasta finantsandmed samuti hõlpsasti kättesaadavad Tai tootja LOYAL HAILIANG COPPER (THAILAND) CO LTD kohta, kuid neid ei saanud kasutada asjakohaste asendusandmetena, sest tootja on seotud teise Hiina eksportiva tootjaga ja seetõttu ei peetud kõnealuseid andmeid usaldusväärseks. |
|
(173) |
Oma märkustes märke kohta väitis Jintian China märkes esitatud statistikast lähtudes, et Türgi sobib võrdlusriigiks paremini kui Serbia, sest seal on vaskkatoodide impordi maht 12 korda suurem kui Serbias, ning Jintian China sõnul on keskmine impordihind Türgis neutraalsem kui Serbias, sest suurema impordimahu korral on võimalik leevendada juhuslike tegurite mõju. |
|
(174) |
Vastuseks Jintian China märkustele vaidlustas ELi vasktorude kaitsekomitee seisukoha, et Türgit tuleks pidada sobivaks võrdlusriigiks. Ta väitis, et kuigi vaskkatoodide impordi maht oli suurem kui Serbias, oli keskmine impordihind madalam kui vaskkatoodide aasta keskmine hind Londoni metallibörsil ja madalam kui enamikus teistes võimalikes võrdlusriikides (välja arvatud Malaisia ja Brasiilia) täheldatud hinnad. Kuna Londoni metallibörsi hinda noteeritakse tehasest hankimise hindade alusel, peaks tegelik impordihind olema veelgi kõrgem. Sellest tulenevalt järeldas ELi vasktorude kaitsekomitee, et vaskkatoodide Türki importimise hindu ei saa pidada tüüpiliseks. |
|
(175) |
Komisjon on analüüsinud peamiste sisendmaterjalide importi kõigist seitsmest võimalikust võrdlusriigist. Nagu on juba märgitud põhjendustes 159 ja 162, leidis ta, et Malaisia ja Tai ei sobi. Komisjon ei leidnud põhjust pidada Serbia importi mitterepresentatiivseks. Jintian China ei esitanud tõendeid ega väiteid, mis seda seisukohta muudaksid. Lihtne tähelepanek, et Türgi – mis on Serbiast märkimisväärselt suurem riik – impordib suuremaid koguseid, ei ole uudne avastus ega asjakohane kriteerium, mille alusel tunnistada Serbia import mitterepresentatiivseks. |
|
(176) |
Ka Jintian China väitis, et Türgit ei tohiks võimalike võrdlusriikide seast välja jätta põhjusel, et uuritava toote tootja finantsandmed ei olnud hõlpsasti kättesaadavad. Jintian China esitas äriühingu Sarkuysan finantsaruanded – viimane on üks nendest kindlakstehtud tootjatest, kes toodab uuritavat toodet Türgis. Jintian China arvates oli Türgi seega sobiv võrdlusriik. |
|
(177) |
Jintian China esitatud finantsaruanded hõlmavad uurimisperioodi ja on hõlpsasti kättesaadavad. Samal ajal on tegemist kogu kontserni konsolideeritud aruannetega. Kontsern koosneb eri tütarettevõtjatest, kes täidavad eri funktsioone ja toodavad laia valikut tooteid. Mis veelgi olulisem – tütarettevõtjad, kelle finantstulemusi on konsolideeritud finantsaruannetes arvesse võetud, asuvad eri riikides, näiteks Bulgaarias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Sellest tulenevalt ei saanud kasumit ning müügi-, üld- ja halduskulusid omistada üksnes uuritavat toodet eksportivale tootjale võimalikus võrdlusriigis. |
|
(178) |
Seetõttu ei leidnud komisjon põhjust pidada Türgit sobivamaks võrdlusriigiks kui Serbiat. |
Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase
|
(179) |
Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Serbia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset. |
3.1.2.2.2.
|
(180) |
Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Serbia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks. |
3.1.2.3.
|
(181) |
Märkes loetles komisjon tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses märkes nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. |
|
(182) |
Komisjon märkis, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Lisaks teatas komisjon, et kasutab Serbia Vabariigi statistikaameti (100) ja ILO (101) andmeid, et teha kindlaks moonutamata tööjõu- ja energiakulud (elekter (102) ja maagaas (103)). |
|
(183) |
Märkes teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kuna mõne tooraine osakaal tootmise kogukuludes on tähtsusetu, rühmitati need vähetähtsad tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis ka teada, et arvutab välja kulumaterjalide kulude osakaalu tooraine kogukuludes (5 %) ja kohaldab seda protsendimäära ümberarvutatud toorainekuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel. |
3.1.2.3.1.
|
(184) |
Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kontrollkäikudel kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a. Tabel 1 Uuritava toote tootmistegurid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(185) |
Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Selle summa kindlaksmääramiseks kasutas komisjon kaebuse esitaja teatatud tootmiskulusid, mis ei olnud eespool esitatud individuaalses tootmistegurite nimekirjas kajastatud. Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul kasutas komisjon kaebuse esitaja esitatud andmeid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.1.2.3.6. |
3.1.2.3.2.
|
(186) |
Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. |
|
(187) |
Mitme tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikud kulud, mis esitati kaebuses, uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 183. |
|
(188) |
Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon asjakohast imporditollimaksu võrdlusriigis. |
|
(189) |
Jintian China puhul väljendas komisjon Jintian China toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana kõnealuste toorainete tegelikust kulust ja kohaldas seejärel sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et teha kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata transpordikulusid. |
|
(190) |
Lisaks hindas komisjon koostööst keeldunud eksportiva tootja toorainete tarnimisel kantud transpordikulusid protsendina toorainete moonutamata kuludest, et teha kindlaks moonutamata transpordikulud. |
3.1.2.3.3.
|
(191) |
Serbia Vabariigi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Serbia eri majandussektorites. Komisjon kasutas värskeimat kättesaadavat statistikat 2025. aasta keskmiste tööjõukulude kohta põhimetallide tootmise sektoris, mis hõlmab tööjõukulusid vasktorude sektoris (108). Tootmissektori keskmise tööaja puhul kasutas komisjon ILO statistikat (109). |
3.1.2.3.4.
|
(192) |
Serbias äriühingutele (tööstustarbijatele) kehtiva elektrihinna avaldab Serbia Energeetikaamet (110). Komisjon kasutas ameti avaldatud andmeid tööstustarbijate elektrihindade kohta vastavas tarbimisvahemikus 2025. aastal. |
3.1.2.3.5.
|
(193) |
Serbia tööstustarbijate maagaasihinna avaldab Serbia Energeetikaamet (111). Komisjon kasutas vastava tarbimisvahemiku hindu uurimisperioodil. |
3.1.2.3.6.
|
(194) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma. |
|
(195) |
Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon tootmise üldkulude moonutamata väärtuse kindlakstegemisel kättesaadavatest faktidest kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Seetõttu tegi komisjon kaebuse esitaja andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsendimäära kohaldati seejärel tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist. |
|
(196) |
Jintian China puhul väljendati selle eksportiva tootja tootmise üldkulusid osana tegelikult kantud tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes. |
|
(197) |
Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja mõistlik summa, tugines komisjon VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO 2024. aasta finantsandmetele, mis saadi Orbisest. |
3.1.2.3.7.
|
(198) |
Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta ja tehasest hankimise tasandil. |
|
(199) |
Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon kaebuse esitaja kaebuses esitatud teabele ja kahe eksportiva kontserni esitatud sisendvormidele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uuritava toote tootmisel. |
|
(200) |
Jintian China puhul kohaldas komisjon moonutamata ühikukulusid koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid tarbimismäärasid kontrolliti kontrollkäigu ajal. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.1.2.2. |
|
(201) |
Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on märgitud põhjendustes 194–197. |
|
(202) |
Seejärel lisas komisjon moonutamata valmistamiskuludele tootmise keskmised üldkulud, nagu on selgitatud põhjenduses 195, et arvutada välja moonutamata tootmiskulud. |
|
(203) |
Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks tehtud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon äriühingu VALJAONICA BAKRA SEVOJNO AD SEVOJNO müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendimäärana müüdud kaupade kuludest ning mida rakendati tootmise moonutamata kogukulude suhtes, olid 11 %. Kasum, mida väljendati protsendimäärana müüdud kaupade kuludest ning mida rakendati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 5 %. |
|
(204) |
Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. |
3.1.3. Ekspordihind
3.1.3.1.
|
(205) |
Koostööd tegev eksportiv tootja Jintian China eksportis liitu Hongkongis asuva seotud kaupleja kaudu, mistõttu kohandati esimesele sõltumatule kliendile liidus makstud või makstavat hinda, nagu on selgitatud punktis 3.1.5.1. |
3.1.3.2.
|
(206) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 11–17, oli Hiina eksportivate tootjate koostöötase madal ja seetõttu määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Seetõttu põhines ekspordihind Hiinast pärit asjaomase toote liitu suunatud impordi keskmisel hinnal, mis on kindlaks tehtud allpool punktis 4.4 ja mis kohandati tehasest hankimise tasandile, arvates maha kaebuses esitatud mereveo- ja sisemaaveokulud. |
3.1.4. Võrdlus
|
(207) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda selleks, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites. |
3.1.4.1.
|
(208) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 198, määrati normaalväärtus kindlaks tehasest hankimise tasandil, kasutades tootmiskulusid koos kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks peetavate müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Seetõttu ei olnud vaja teha kohandusi, et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile. |
3.1.4.1.1.
|
(209) |
Jintian China importis toorainet ja müüs seejärel uuritavat toodet seestöötlemise tolliprotseduuri alusel. Vastavalt HRV praegusele maksustamismeetodile, mida kasutatakse tagastamatu käibemaksu puhul seoses eksportmüügiga, määratakse tagastamatu käibemaks kindlaks, lahutades maksuvabalt imporditud sisendite väärtuse ekspordi koguväärtusest. Sellest tulenevalt kohaldas komisjon liitu eksporditud toote lisandväärtuse suhtes alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k. Peale selle ei leidnud komisjon Jintian China puhul ühtegi muud põhjust normaalväärtuse kohandamiseks ja äriühing selliseid kohandusi ei taotlenud. |
3.1.4.1.2.
|
(210) |
Muude eksportivate tootjate puhul tegi komisjon kohanduse ka alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel seoses Hiinast liitu toimuva ekspordi ja normaalväärtuse erineva kaudse maksustamisega ning välistas kaudsed maksud, näiteks käibemaksu. Vasktorusid eksportivatel äriühingutel ei olnud õigust uuritava toote tootmiseks ostetud toorainelt tasutud sisendkäibemaksu tagastamisele. Sellest tulenevalt moodustas kaudsete maksude erinevus eksportmüügi ja normaalväärtuse vahel 13 % ning tehti vastav kohandus. |
3.1.5. Ekspordihinna kohandamine
3.1.5.1.
|
(211) |
Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud. |
|
(212) |
Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pangatasud. |
|
(213) |
Jintian China eksportis liitu Hongkongis asuva seotud kaupleja kaudu. Seepärast tehti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohandus komisjonitasude arvessevõtmiseks. Kaupleja vastutas klientidega suhtlemise eest, eelkõige klientidega kontaktide säilitamise ja algatamise, tellimuste ja tehingute haldamise, transpordi, kaubaveo ja müügikindlustuse korraldamise eest. Kaupleja sai nende ülesannete täitmise eest tasu kasumimarginaali kujul. Seetõttu leidis komisjon, et kaupleja täitis ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Võttes arvesse kaupleja ja tootja vahelist seost, määras komisjon komisjonitasu summa kindlaks seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ning 10 % suuruse tingliku kasumi põhjal. |
|
(214) |
Kõnealuse kasumi puhul ei teinud käesolevas menetluses koostööd ükski sõltumatu importija. Komisjonil ei ole andmeid sõltumatutelt kauplejatelt, kes kauplevad uuritava tootega sama või sarnase tootega. Seetõttu kasutas komisjon asjaomasele tootele võimalikult lähedast toodet – roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali, mida iseloomustab samamoodi vastava metallisisendi suur osa. Seepärast tugines komisjon esialgu kasumile, mida peeti mõistlikuks hiljutises roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordiga seotud tagasimaksmist käsitlevas uurimises (112). Selles uurimises jäi sõltumatute importijate kasum vahemikku 10–13 % ja komisjon otsustas konservatiivselt kohaldada selle vahemiku alumist piiri. |
3.1.5.2.
|
(215) |
Muude eksportivate tootjate ekspordihind määrati kindlaks tehasest hankimise tasandil, nagu on selgitatud põhjenduses 206. |
|
(216) |
Uurimise käigus kogutud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et kõik teadaolevad Hiina eksportivad tootjad tegutsevad Jintian Chinaga sarnase mudeli alusel ja müüvad asjaomast toodet Hiinas või kolmandates riikides asuvate seotud kauplejate kaudu. Seetõttu otsustas komisjon rakendada kõigi teiste äriühingute puhul sama kohandust nagu Jintian China puhul, nagu on selgitatud põhjenduses 213. Komisjon tegi müügi-, üld- ja halduskulude summa kindlaks vastavalt keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele, mille esitasid käesoleva uurimisega hõlmatud riikide eksportivate tootjate kõik seotud kauplejad, kes tegid uurimises koostööd. Mis puudutab tinglikku kasumit, siis kasutas komisjon 10 % määra, nagu on osutatud põhjenduses 214. |
3.1.6. Dumpingumarginaalid
|
(217) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 18, otsustas komisjon kohaldada dumpingu kindlaksmääramiseks artiklit 18, välja arvatud eksportiva tootja Jintian China puhul, kelle jaoks arvutati individuaalne marginaal. |
3.1.6.1.
|
(218) |
Jintian China puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12. |
3.1.6.2.
|
(219) |
Komisjon määras kõigi muude äriühingute dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, kasutades andmeid, mille kaebuse esitaja ja koostööd tegevad eksportivad tootjad esitasid kohanduste tegemiseks, nagu on selgitatud põhjenduses 216. Seejärel võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12. |
|
(220) |
Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.
|
3.2. Mehhiko
3.2.1. Normaalväärtus
|
(221) |
Kõigepealt uuris komisjon, kas GDA (koostööd tegev tootja Mehhikost) omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema asjaomase toote liitu suunatud ekspordi müügimahust. Selle põhjal oli valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline. |
|
(222) |
Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad koostööd tegeva eksportiva tootja poolt liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega. |
|
(223) |
Seejärel uuris komisjon, kas koostööd tegeva eksportiva tootja GDA omamaine müük siseturul oli iga ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et kõigi ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identsete või võrreldavate tooteliikide puhul moodustas sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust ning oli seega alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. |
|
(224) |
Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4. |
|
(225) |
Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui
|
|
(226) |
Sel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil. |
|
(227) |
Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodi, kui
|
|
(228) |
GD Groupi tegevusstruktuur on järgmine – GDA toodab asjaomast toodet Mehhikos ning töötleb HKGD tarnitud ja HKGD-le kuuluvaid tooraineid, kusjuures HKGD-le jääb lõpptoote omandiõigus ja ta maksab GDA-le vasktorude tootmise eest töötlemistasu (maquila). HKGD müüb seejärel asjaomase toote GDC-le, kes tegeleb omamaise müügiga, või GDUSile, kes tegeleb omamaise müügiga ja eksportmüügiga liitu. |
|
(229) |
Komisjoni uurimise käigus leiti, et teave, mille GD Group esitas asjaomaste äriühingute tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks, oli puudulik, ebatäpne ja mittekontrollitav ning selle esitamisel eirati osaliselt kokkulepitud tähtaegu. Eelkõige esitas GD Group puudulikku, ebatäpset ja alusmääruse artikli 18 tähenduses eksitavat teavet tootmise kogukulude kindlaksmääramise kohta ning müügi-, üld- ja halduskulude jaotuse kohta HKGD, GDUSi ja GDA vahel. Komisjoni uurimise käigus leiti, et äriühingu esitatud tootmiskulude ning müügi-, üld- ja halduskulude lõplik versioon ei sisaldanud kontrollkäigu järeldusi. See mõjutas oluliselt tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid. Seepärast saatis komisjon 7. septembril 2026 artikli 18 kohase kirja koostööst keeldumise kohta nendes küsimustes (edaspidi „artikli 18 kohane kiri“). 15. septembril 2026 saadud vastuse alusel määras komisjon kindlaks kulud, võttes arvesse kontrolli tulemusi, ning vaatas tootmiskulud ning müügi-, üld- ja halduskulud sellele vastavalt läbi. |
|
(230) |
GD Group esitas artikli 18 kohase kirja kohta märkused 15. septembril 2026 ja nõustus, et kõik GD Groupi poolt uurimise käigus koostatud töötoimikud ei olnud täpsed, sest kontrollimise käigus tehti parandusi ning lahkarvamused jaotamismetoodikat ja tootmiskulusid käsitlevate toimikute kohta esitati pärast tähtpäeva, mis määrati kindlaks Mehhikos toimunud kontrolli lõpus. GD Group vaidleb siiski vastu sellele, et artikkel 18 on põhjendatud, kuna ta andis komisjonile kogu vajaliku teabe, ei esitanud valeteavet ega takistanud märkimisväärselt uurimist. GD Group väitis, et ta tegi koostööd kõigis kontrollkäikudes, isegi kui need olid „ebatavaliselt nõudlikud“, ning kinnitas, et GD Group tegi täies ulatuses koostööd. Äriühing väitis, et erinevused tulenesid valemitest, klassifikatsioonidest, eri versioonidest või vahetuskursside ümberarvestamisest, kusjuures ainsad lahendamata küsimused olid „konkreetsed küsimused raamatupidamisliku klassifikatsiooni, jaotamismetoodika, versioonide kontrolli ja konkreetsete tehingute selgitamise kohta“. |
|
(231) |
Samuti märkis GD Group, et artikli 18 kavandatud kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna artikli 18 lõige 1 lubab kasutada kättesaadavaid fakte, kuid ei ole reegel, mille kohaselt peab iga töötoimik olema vigadeta või peab iga jaotusvalik langema kokku komisjoni eelistatud metoodikaga. |
|
(232) |
Lisaks märkis GD Group eespool osutatud kirja kohta, et artikli 18 lõikes 3 on märgitud, et teavet, mis ei ole täiuslik, ei tohi siiski tähelepanuta jätta, ning et artikli 18 lõikega 4 on ette nähtud oluline menetluslik tagatis, st see, et isikut tuleb teavitada teabe tagasilükkamise põhjustest ja anda talle võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi. GD Group märkis ka, et WTO vaekogude järeldused ja WTO eeskirjad osutavad sellele, et kättesaadavad faktid on vahend tegelike teabelünkade täitmiseks, mitte karistus, ning kirjeldab koostööd kui „kahesuunalist protsessi“, kus võetakse arvesse praktilisi raskusi. GD Group väitis, et paranduste ja metodoloogiliste lahkarvamuste olemasolu tootmiskulude teabe ja tabeli G (vastus küsimustikule) jaotuse kohta ei õigusta kontrollitud teabe tervikuna tagasilükkamist. GD Groupi sõnul peab komisjon selle asemel kindlaks tegema konkreetse teabe, mis väidetavalt puudub või mida ei saa kasutada, ning küsima, kas esitatud teabe põhjal on võimalik teha piisavalt täpne järeldus. |
|
(233) |
Lõpuks märkis GD Group, et selget koostöösoovimatust ei ole, pidades silmas, et ta vastas puudustele viitavatele kirjadele ja küsimustikele, korraldas kolm kontrollkäiku kolmel kontinendil ja osales neis, andis töörühmale juurdepääsu raamatupidamissüsteemidele ja -dokumentidele, vaatas läbi töötoimikud, tegi asjatundlikud Mehhiko töötajad kaugmeetodil kättesaadavaks kogu GDUSi kontrolli ajal – milleks GD Groupi sõnul oli füüsilist kohalolekut taotletud vaid veidi aega enne kontrollkäiku – ning et komisjoni dokumentidest nähtus, et kõiki GDUSi osi kontrolliti ja et kontroll viidi lõpule õigel ajal. Seetõttu palus GD Group, et komisjon ei kohaldaks artiklit 18 tootmiskulude ega tabeli G suhtes. Selle asemel taotleb GD Group, et mis tahes kohandused piirduksid konkreetsete elementidega ja et need tehtaks võimaluse korral artikli 18 lõike 3 kohaselt juba kättesaadava kontrollitud teabe alusel. |
|
(234) |
Komisjon märkis, et GD Groupi esitatud teave kinnitas ebatäpsusi ja teabe puudumist ega sisaldanud uut sisu, kontrollitavaid fakte ega uusi argumente. Lisaks märkis komisjon, et GD Groupile 8. juunil 2026 saadetud kontrollieelsetes kirjades nõuti, et peamised töötajad oleksid lühikese etteteatamisajaga kättesaadavad, ning et komisjoni teavitati üksnes sellest, et töötajad, kellel on teadmised GDUSi vastustest ja teave ELi müügi kohta, ei viibi GDUSi kontrollkäigu alguses äriühingu valdustes. GD Group oli tõesti väitnud, et nende peamised töötajad sõidavad kontrollkäikudeks GDUSi asukohta. |
|
(235) |
Lisaks märkis komisjon, et küsimustikele ja puudustele viitavatele kirjadele antud vastused sisaldasid mitut kindlakstehtud puudust, mille kõrvaldamist või täiendamist nõuti enne kontrollkäike, kuid vaatamata komisjoni korduvatele taotlustele parandati või täiendati neid kontrollkäikude ajal ainult osaliselt. |
|
(236) |
Komisjon võttis teadmiseks ka GD Groupi 15. septembri 2026. aasta kirjas esitatud lisateabe ja selgitused. Siiski ei saanud ta seda teavet pärast GDA, GDC, GDUSi ja HKGD kontrollkäikude lõppu kontrollida. Peale selle märkis komisjon, et GD Groupi esitatud lisateave ja väited ei mõjuta igal juhul järeldusi, millele komisjon jõudis põhjenduses 229 seoses sellega, et esitatud on ebatäielikku, ebaõiget ja eksitavat teavet tootmise kogukulude kindlaksmääramiseks ning müügi-, üld- ja halduskulude jaotamiseks. |
|
(237) |
Seetõttu on komisjoni arvamuse kohaselt piisavalt alust kasutada kättesaadavaid fakte artikli 18 lõike 1 alusel, nagu on selgitatud artikli 18 kohases kirjas ja kokkuvõtlikult kirjeldatud põhjenduses 229. Seetõttu kohandas ja täiendas komisjon tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid seoses omamaise müügiga esimesele sõltumatule kliendile, tuginedes GD Groupi toimikutest pärit kättesaadavatele faktidele ja kontrollkäikude käigus kogutud teabele. Kättesaadavate faktidena ei kasutatud välisandmeid. Komisjon kasutas omamaise müügi kasumlikkuse kontrollimiseks parandatud ja täielikke toimikuid. |
|
(238) |
Pärast kõigi eespool selgitatud vajalike paranduste tegemist näitas omamaise müügi analüüs, et vähem kui 80 % omamaisest kogumüügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena, välja arvatud ühe tooteliigi puhul, mille omamaisest müügist oli rohkem kui 80 % kasumlik ning mille puhul arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena. |
3.2.2. Ekspordihind
|
(239) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 228 toimus koostööd tegeva tootja GDA eksport liitu väljaspool liitu asuvate seotud äriühingute HKGD ja GDUSi kaudu. |
|
(240) |
HKGD puhul tehti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel kohandus seoses komisjonitasuga, arvestades et ta on toote omanik ja esimene müüja. HKGD müüs asjaomast toodet GDUSile, kes eksportis seda omakorda juurdehindlusega liitu. Seetõttu leidis komisjon, et kaupleja tegutses komisjonitasu alusel töötava esindajana. Võttes arvesse kaupleja ja tootja vahelist seost, määras komisjon komisjonitasu summa kindlaks seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ning 10 % suuruse tingliku kasumi põhjal. |
|
(241) |
Kõnealuse kasumi puhul ei teinud käesolevas menetluses koostööd ükski sõltumatu importija. Komisjonil ei ole andmeid sõltumatutelt kauplejatelt, kes kauplevad uuritava tootega sama või sarnase tootega. Seetõttu kasutas komisjon asjaomasele tootele võimalikult lähedast toodet – roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali, mida iseloomustab samamoodi vastava metallisisendi suur osa. Seepärast tugines komisjon esialgu kasumile, mida peeti mõistlikuks hiljutises roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordiga seotud tagasimaksmist käsitlevas uurimises (113). Selles uurimises jäi sõltumatute importijate kasum vahemikku 10–13 % ja komisjon otsustas konservatiivselt kohaldada selle vahemiku alumist piiri. |
|
(242) |
GDUSi puhul leiti, et kuna tema funktsioon seisnes peamiselt arvete väljastamises ja tulude kogumises ilma edasimüügi eest komisjonitasu saamata, ei täitnud ta ülesandeid, mis on sarnased esindaja omadega artikli 2 punkti 10 alapunkti i tähenduses. |
|
(243) |
Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind. |
3.2.3. Võrdlus
|
(244) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda selleks, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites. |
3.2.3.1.
|
(245) |
Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veo- ja kindlustuskuludega. Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pakkimine. |
3.2.4. Ekspordihinna kohandamine
|
(246) |
Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses järgmisega: tollimaks, muud impordimaksud, veo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulud, sealhulgas pakkimine ja laorent. |
|
(247) |
Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud ja pakkimine. |
3.2.5. Dumpingumarginaalid
|
(248) |
Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12. |
|
(249) |
Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil õigupoolest ligikaudu 100 % liitu suunatud koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali kindlaks ainsa koostööd tegeva äriühingu dumpingumarginaali tasemel. |
|
(250) |
Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.
|
3.3. Usbekistan
3.3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramine alusmääruse artikli 2 lõike 7 alusel
|
(251) |
Kuna Usbekistan ei ole WTO liige ning on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, tuleb normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks määrata sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. |
|
(252) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt võetakse sobiva võrdlusriigi valimisel arvesse a) koostööd vähemalt ühe eksportija ja tootjaga, kes vastavas riigis ekspordib/toodab uuritavat toodet; b) asjakohasel juhul kasutatakse sama uurimise aluseks olevat sobivat võrdlusriiki; c) kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike. |
|
(253) |
Sellest tulenevalt püüdis komisjon kindlaks teha kõik riigid, kus vähemalt üks uuritava toote eksportija ja tootja olid valmis tegema uurimises koostööd, et neid hiljem hinnata. |
Võrdlusriigi valimine
|
(254) |
Algatamisteate punktis 5.3.3 kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles pakkuma alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaldamiseks välja sobiva(d) võrdlusriigi(d) ja esitama andmeid uuritava toote tootjate kohta nendes riikides Samuti kutsus komisjon kõiki Vietnami ja Mehhiko eksportivaid tootjaid, keda uurimine puudutab, väljendama oma valmisolekut teha koostööd Usbekistani normaalväärtuse arvutamisel. Kaks äriühingut, Jintian (Vietnam) ja GDA (Mehhiko), andsid positiivse vastuse. |
|
(255) |
27. aprillil 2026 võttis komisjon ühendust kõigi teiste teadaolevate tootjatega mis tahes võimalikus võrdlusriigis, välja arvatud Hiinas (114). Võttes arvesse kaebuses esitatud tõendeid selle kohta, et Hiina vasktorude tootjaid võivad mõjutada olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses, ei võetud Hiina RV tootjatega esialgu ühendust, mistõttu lükkas komisjon hindamise edasi, kuni selliste moonutuste olemasolu käsitleva uurimise tulemused on selgunud. |
|
(256) |
Üks Türgis asuv tootja, Ulusoy Bakır ve Metal A.S, andis positiivse vastuse, ühinedes kahe Vietnami ja Mehhiko tootjaga, kes olid juba väljendanud valmisolekut teha koostööd normaalväärtuse arvutamisel Usbekistanis. Seejärel andis endast teada Ameerika Ühendriikides asuv tootja Wieland Copper Products LLC (edaspidi „Wieland US“), kes nõustus koostööd tegema. |
|
(257) |
Esialgu teavitas komisjon 20. mail 2026 toimikusse lisatud märkega huvitatud isikuid sellest, et kavatseb kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks teabeallikana Türgis asuvat tootjat, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. |
|
(258) |
Peale selle märkis komisjon, et nii Jintian Vietnam kui ka GDA on seotud Hiina eksportivate tootjatega, kes on hõlmatud käesoleva uurimisega, ning et Jintian Vietnami ja GDA puhul oli teatavaid äriühingu struktuuri ning müügi- ja hankevoogudega seotud asjaolusid, mis võisid mõjutada alusmääruse artikli 2 lõike 7 alusel kindlaksmääratavat uuritava toote normaalväärtust. |
|
(259) |
Kuigi Türgi tootja esitas algselt vastuse dumpinguvastasele küsimustikule, leiti, et esitatud teave oli puudulik ega sisaldanud normaalväärtuse arvutamiseks vajalikke andmeid. Komisjon saatis seejärel Türgi äriühingule puudustele viitava kirja, et küsida puuduvat teavet. Kuna äriühing ettenähtud tähtaja jooksul vastust ei esitanud ja lõpetas koostöö, pidi komisjon selle tootja võimalike representatiivsete tootjate nimekirjast välja jätma. |
|
(260) |
Wieland US aga esitas küsimustikule vastuse, mis sisaldas normaalväärtuse arvutamiseks vajalikke andmeid. Wieland US on vasktorude tootja, kes on peamiselt keskendunud siseturule, ja tema tootmisvõimsus on samas suurusjärgus kui Usbekistani tootjatel, kusjuures tema struktuur ja tootmisprotsess sarnanevad Usbekistani tootjate omadega. Selle tulemusena teavitas komisjon 8. septembril 2026 toimikusse lisatud märke kaudu huvitatud isikuid sellest, et pärast Türgi äriühingu väljajätmist kavatseti kasutada representatiivse tootjana USAs asuvat tootjat, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi (115). |
|
(261) |
Uurimise käigus kinnitas komisjon, et Vietnamis kehtivad vaskmaterjalide suhtes eksporditollimaksud vahemikus 10–22 %. Kuna Jintian Vietnam asub aga eksportkauba tootmise eritsoonis, mis on sisuliselt tollimaksuvaba tsoon, siis need maksud tema suhtes ei kehti ja selles osas teda representatiivse teabeallikana ei välistatud. Siiski andis asjaolu, et äriühing on asutatud ja tegutseb kõnealuses erimajandustsoonis, mis on mõeldud eksportkauba tootmisega tegelevatele ettevõtetele, selgelt tunnistust sellest, et tegemist on peamiselt ekspordile orienteeritud ettevõttega, ja sama näitas ka tema väga piiratud omamaine müük. Lisaks tegutses ta kontsernisiseste ostu- ja edasimüügitehingute keeruka süsteemi alusel, mis erines märkimisväärselt Usbekistani tootjate ja Wieland USi otsestest ostu- ja müügitehingutest. Seega leidis komisjon, et Jintian Vietnam ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv teabeallikas. |
|
(262) |
Võttes arvesse, et Mehhiko eksportiva tootja GDA puhul määrati normaalväärtus kindlaks kättesaadavate faktide põhjal, nagu on rõhutatud eespool põhjendustes 228–237, ei olnud ka GDA normaalväärtuse kindlaksmääramiseks mõistlik valik. |
|
(263) |
Seega kinnitas komisjon esialgses etapis, et Wieland US oli kõige sobivam representatiivne tootja. |
Märkused representatiivse tootja valiku kohta
|
(264) |
Menetluse algatamisel väitsid ICG Infinity Copper Group LLC, Angren Pipe Plant LLC ja JV Sharq Tubes LLC (edaspidi „Usbekistani tootjad“), et nende arvates peaks komisjon valima võrdlusriigiks kas India või Vietnami, võttes arvesse, et nendes riikides on vasktorude tootmisharud sarnased Usbekistani tootmisharuga ning et neil on sarnane majandusarengu klassifikatsioon (116) (117). Sellega seoses väitsid Usbekistani tootjad, et võrdlusriigi valimisel tuleks arvesse võtta majanduslikku võrreldavust, arvestades selle mõju kuludele ja tootmisstruktuurile, ning selle asjakohasust alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, millel on sama eesmärk kui artikli 2 lõikel 7, st arvutada normaalväärtus kolmanda riigi tüüpiliste hindade põhjal. Lisaks esitasid Usbekistani tootjad järgmised tähelepanekud:
|
|
(265) |
Pärast seda, kui esialgu oli võrdlusriigiks valitud Türgi (119) ja Wieland US oli teada andnud, et äriühing on valmis uurimises koostööd tegema, esitas kaebuse esitaja märkused ja väitis, et Türgi asemel tuleks sobivaks võrdlusriigiks valida USA, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:
|
|
(266) |
Usbekistani tootjad vaidlustasid kaebuse esitajate väited selle kohta, (120) et USA-l on kõrgem sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase, kuna ta on ratifitseerinud ILO konventsioonid ja peamised keskkonnalepingud ning osaleb nende rakendamisel; samuti märkisid nad, et eelistada tuleks uurimisega hõlmatud riikides asuvaid eksportivaid tootjaid ning et komisjon on hiljutistes juhtumites tagasi lükanud inflatsioonist lähtuvad vastuväited Türgi valimisele võrdlusriigiks. Lisaks väitsid Usbekistani tootjad, et varem (121) on liidu kohtud otsustanud, et institutsioonid peavad leidma kolmanda riigi, kus samasuguse toote hinnad kujunevad ekspordiriigiga võimalikult sarnastes tingimustes; seejärel tõmbasid nad paralleeli komisjoni poolt GDA tootmisstruktuurile ja Wieland USi tootmisstruktuurile antud hinnangute vahel. Usbekistani tootjate sõnul ei tohiks Wielandi representatiivse teabeallikana arvesse võtta, kuna tema tootmisstruktuur (mitme tegevuskohaga vertikaalselt integreeritud hargmaine kontsern, kus toimuvad kontsernisisesed ostutehingud) ja kulustruktuur (mis põhineb ringlussevõetud vasel ja vasemurrul) erinevad oluliselt Usbekistani tootjate tootmis- ja kulustruktuurist. |
|
(267) |
Lisaks avaldasid Usbekistani tootjad arvamust, et Wieland US võib saada märkimisväärset avaliku sektori toetust, ning loetlesid mitu kontserni tegevust, mis olid välja valitud föderaalse toetuse saamiseks või stiimulipakettide jaoks. Samuti väitsid Usbekistani tootjad, et vasest pooltoodete impordile 2025. aasta augustis kehtestatud 50 % tariif (122) (123) võib mõjutada nii kulusid kui ka kasumit ning seeläbi tegelikkuses moonutada Wielandi andmete põhjal arvutatavat normaalväärtust, hoolimata kaebuse esitaja väidetest selle kohta, et USA tootjad tegutsevad konkurentsivõimelisel siseturul. Lõpuks esitasid Usbekistani tootjad märkusi selle kohta, et Wieland USi andmed valiti normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavaks teabeallikaks. Võttes aga arvesse, et need märkused esitati vaid kolm nädalat enne õigusnormide kohast eelavalikustamise tähtaega ning Usbekistani normaalväärtuse allikaid käsitlevas teises märkes kehtestatud tähtaega märkuste esitamiseks, (124) ei saanud komisjon neid uurimise kõnealuses etapis arvesse võtta. |
|
(268) |
Komisjon lükkas tagasi kõik väited Türgi valimise kohta sobivaks võrdlusriigiks, sest nagu on selgitatud põhjenduses 261, ei esitanud riigi ainus koostööd tegev äriühing normaalväärtuse arvutamiseks vajalikku teavet. |
|
(269) |
Seoses väitega, et Wieland US saab kasu kontsernisisestest ostukanalitest, selgitas komisjon, et seotud tarnijatelt osteti toorainet ainult piiratud mahus (alla 20 %) ning et sõltumatutelt ja seotud tarnijatelt ostetud toorainete puhul ei tuvastatud praktiliselt mingit hinnaerinevust. Võrdluseks – 100 % Jintian Vietnami ostetud toorainest hangiti seotud tarnijate kaudu. Sellest järeldub, et kui komisjon võtaks seisukoha, et kontsernisiseste ostukanalite kasutamine on piisav alus, mille tõttu äriühingut ei saa valida representatiivseks tootjaks, tuleks Jintian Vietnam seega lugeda kõige vähem representatiivseks valikuks. |
|
(270) |
Nagu komisjon märkis toimikusse lisatud teises märkes võrdlusriigi valiku kohta, olid Wielandi struktuur ja tootmisprotsess sarnased Usbekistani tootjate omadega. Mis puudutab tootmist ja omamaise müügi protsessi, siis tegutseb Wieland US oma siseturul eraldiseisva äriühinguna; suurem osa äriühingu toorainest ostetakse sõltumatult ja sõltumatutelt tarnijatelt ning omamaine müük toimub üksnes äriühingu poolt ja sõltumatutele klientidele. Sellega seoses kordas komisjon põhjenduse 267 kohta tehtud järeldusi, et eksportkauba tootmise eritsoonis asuva ja asutamisest alates eksporditurule suunatud Vietnami tootja müügi- ja tootmisstruktuur oli Usbekistani tootjate omamaise müügi olukorra suhtes palju vähem representatiivne kui Wieland USi oma. Tegelikult moodustas omamaine müük uurimisperioodil vähem kui 3 % Jintiani müügist, mis viitab sellele, et tegemist oli äriühingu lisamüügiga, mis mõjutas representatiivsuse hindamist normaalväärtuse arvutamisel, samas kui Usbekistani tootjate puhul moodustas omamaine müük märkimisväärse osa kogumüügist (kokku üle 15 %). See erinevus mõjutas normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatud omamaise müügi representatiivsust, arvestades et Jintian ei müünud siseturul mitut tooteliiki, mida Usbekistani tootjad ja Wieland US eksportisid. |
|
(271) |
Komisjon tuletas Usbekistani tootjatele meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a nõue, et võrdlusriigil peab olema sarnane majandusarengu tase, ei kajastu artikli 2 lõikes 7, mille kohaselt normaalväärtus WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi puhul kindlaks määratakse. Normaalväärtuse kindlaksmääramise sätted tulenevad kohaldatavatest õigusnormidest ja neid ei saa tuletada taotletavatest eesmärkidest, mistõttu ei ole selline väide põhjendatud. |
|
(272) |
Mis puudutab nii USAs kui ka Vietnamis kehtivat poliitikat, siis teatas komisjon Usbekistani tootjatele, et ta uuris nii Jintian Vietnami kui ka Wieland USi tootmiskulusid ja omamaise müügi hinnakujundust, et teha kindlaks kõnealuse poliitika võimalik moonutav mõju kummaski riigis, ega leidnud tõendeid, mis näitaksid, et kõnealustel juhtudel ei olnud kummagi äriühingu kulud ja hinnad tavapäraste turutehingute tulemus. |
|
(273) |
Seoses kohustusega valida sama uurimisega hõlmatud võrdlusriik vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7, märgib komisjon, et see nõue sõltub võimalike sobivate võrdlusriikide sobivusest. Käesoleval juhul leiti, et erinevalt Vietnamist on USA sobiv võrdlusriik, nagu on selgitatud põhjendustes 267 ja 276–278. |
|
(274) |
Sellest tulenevalt valis komisjon USA kõige sobivamaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 tähenduses. |
3.3.2. Normaalväärtus (võrdlusriik)
|
(275) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks äriühingu Wieland US poolt küsimustikule antud vastuste põhjal. |
|
(276) |
Esiteks uuris komisjon, kas USA sõltumatutele klientidele siseturul müüdud samasuguse toote kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Selleks võrreldi omamaise müügi kogumahtu Usbekistani eksportivate tootjate poolt liitu eksporditud asjaomase toote kogumahuga. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi USA turul tüüpilises koguses. Teiseks tegi komisjon kindlaks tooteliigid, mida USA tootja müüs võrdlusriigis siseturul ja mis olid identsed või otseselt võrreldavad tooteliikidega, mida Usbekistani eksportivad tootjad müüsid ekspordiks liitu. Ta võrdles tooteliikide kaupa müügimahtu USAs Usbekistani eksportivate tootjate ekspordiga liitu. Võrdlus näitas, et kõiki tooteliike peale ühe müüdi USAs tüüpilises koguses. |
|
(277) |
Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootja puhul seda, kas samasuguse toote iga liigi omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil kasumlik müük sõltumatutele klientidele siseturul. Kindlaks tehti USA tootja toodetud iga tooteliigi tootmiskulud uurimisperioodil. Müügitehingud loeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli tootmiskuludega võrdne või sellest kõrgem. |
|
(278) |
Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludega võrdne või neist kõrgem, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind. See hind arvutati tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena uurimisperioodil. Kõigi võrdlusriigi tootja müüdud tooteliikide puhul moodustas tooteliigi kasumliku müügi maht vähemalt 80 % selle liigi müügi kogumahust. |
|
(279) |
Usbekistanist liitu eksporditud selle tooteliigi puhul, mida USAs ei müüdud, arvutati normaalväärtus kõige sarnasema tooteliigi põhjal, mida USAs müüdi, võttes arvesse, et komisjonil ei õnnestunud leida piisavalt üksikasjalikke alternatiivseid andmeid kõnealuse tooteliigi hindade kohta USA siseturul. Kõigi muude tooteliikide puhul põhines normaalväärtus koostööd tegeva USA tootja tegelikul omamaisel hinnal. |
3.3.3. Ekspordihind
|
(280) |
Kolm koostööd tegevat tootjat eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind. |
3.3.4. Võrdlus
|
(281) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda selleks, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites. |
3.3.4.1.
|
(282) |
Selleks et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile, tehti kohandus seoses pakkimiskuludega. |
3.3.5. Ekspordihinna kohandamine
|
(283) |
Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, tehti kohandusi seoses veokulude ja muude ekspordikuludega, nagu kindlustuskulud ning päritolusertifikaatide ja ekspordideklaratsioonide tasud. |
|
(284) |
Laenukulude ja pangatasude puhul võeti arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid tegureid. |
3.3.6. Dumpingumarginaalid
|
(285) |
Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kolme teadaoleva koostööd tegeva eksportiva tootja puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest kõik vaatlusaluse toote teadaolevad eksportijad Usbekistanis tegid uurimise käigus koostööd. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööst keeldunud eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali selle koostööd tegeva äriühingu tasemel, kelle dumpingumarginaal oli suurim. |
|
(286) |
Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.
|
3.4. Vietnam
3.4.1. Normaalväärtus
|
(287) |
Kõigepealt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud koostööd teinud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul oli tüüpiline. |
|
(288) |
Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega. |
|
(289) |
Seejärel uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2. Komisjon tegi kindlaks, et mitut tooteliiki ei müüdud tüüpilises koguses. |
|
(290) |
Järgmisena tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4. |
|
(291) |
Mõlema eksportiva tootja puhul näitas omamaise müügi analüüs, et rohkem kui 96 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus enamiku tehingute puhul kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena ja osaliselt ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena. |
|
(292) |
Nende tooteliikide puhul, mille korral kasumlikku müüki ei olnud võimalik kindlaks teha, määras komisjon kindlaks arvestusliku normaalväärtuse. Mõnel juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote teatava liigi müüki, otsis komisjon tavapärase kaubandustegevuse käigus kasutatavaid hindu alternatiivsetest allikatest. Kuna muude valimisse kaasatud tootjate omamaist müüki ei toimunud või muude valimisse kaasatud tootjate omamaist müügihinda selle tooteliigi puhul ei olnud võimalik sisuliselt avalikustada, ilma et see rikuks kõnealuse tootja konfidentsiaalsust, ning nende tooteliikide hinda ei olnud võimalik kindlaks teha muudest allikatest, arvutas komisjon asjaomaste tooteliikide normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6. |
|
(293) |
Normaalväärtuse arvutamiseks liideti valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:
|
|
(294) |
Ühe tooteliigi puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende tooteliikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. |
3.4.2. Ekspordihind
|
(295) |
Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele väljaspool liitu asuvate seotud kauplejate kaudu või importijatena tegutsevate liidus asuvate seotud kauplejate kaudu. |
|
(296) |
Mis puudutab asjaomase toote eksporti ja müüki otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, siis loeti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 ekspordihinnaks liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind. |
|
(297) |
Mis puudutab asjaomase toote liitu eksportimist importijatena tegutsevate liidus asuvate seotud äriühingute kaudu, siis määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning lisati põhjendatud kasumimarginaal, mis määrati kindlaks roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjaliga seotud hiljutise tagasimaksmist käsitleva uurimise põhjal (st 10 %). |
|
(298) |
Üks liidus asuv seotud importija töötles uuritavat toodet täiendavalt enne liidu turul müümist. Kuna töötlemisettevõtte müüdud tooteliigid ei olnud samad kui liitu imporditud tooteliigid ning võttes arvesse keerukust, mis kaasneb ekspordihinna kindlaksmääramisega importtoote tehasest hankimise tasandil, leidis komisjon, et nende tehingute puhul on dumpingumarginaali arvutamiseks vaja lisateavet. Vastavalt sellele võttis komisjon töötlemisettevõttega ühendust ja küsis nimetatud teavet. Arvestades uurimise ajastust, ei olnud võimalik teavet koguda enne, kui oli vaja kindlaks määrata esialgne kahjumarginaal. Seepärast otsustas komisjon, et seda müüki hinnatakse hilisemas etapis, kui kogu vajalik teave on kättesaadav. |
3.4.3. Võrdlus
|
(299) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon tegema normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, kohandati vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda selleks, et i) taandada need tehasest hankimise tasandile ning ii) võtta arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites. |
|
(300) |
Jintian Vietnami ja temaga seotud Hongkongis asuva kaupleja puhul tehti kohandus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel. Kaupleja vastutas klientidega suhtlemise eest, eelkõige klientidega kontaktide säilitamise ja algatamise, tellimuste ja tehingute haldamise ning transpordi, kaubaveo ja müügikindlustuse korraldamise eest. Kaupleja sai kõnealuse osaluse eest tasu kasumimarginaali kujul. Seetõttu leidis komisjon, et kaupleja täitis ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. |
|
(301) |
Hailiang Vietnami puhul nähtus uurimise tulemustest, et kaupleja viis läbi turundus- ja müügiedenduskampaaniaid ning määras kindlaks sõltumatutele klientidele suunatud müügi hinna ja täitis muid müügi koordineerimisega seotud ülesandeid. Kaupleja sai kõnealuse osaluse eest tasu kasumimarginaali kujul. Kliendid esitasid tellimused otse kauplejale, kes hankis seejärel asjaomase toote kontserni kuuluvatelt eri äriühingutelt ja sai seeläbi oma teenuste osutamise eest kasumit. Seetõttu leidis komisjon, et kaupleja täitis ülesandeid, mis on sarnased esindaja omadega. |
|
(302) |
Seega kohandati ekspordihindu, et võtta arvesse asjaomase toote eksporti liitu väljaspool liitu asuvate seotud kauplejate kaudu, arvates maha iga seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludele vastavad summad ning põhjendatud kasumimarginaali, mis määrati kindlaks roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjaliga seotud hiljutise tagasimaksmist käsitleva uurimise põhjal (st 10 %) (125). |
3.4.3.1.
|
(303) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 299, määrati normaalväärtus enamiku tooteliikide puhul kindlaks uurimisperioodi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena ja osaliselt ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena. Kohandusi tehti selleks, et taandada omamaine protsess tehasest hankimise tasandile ja võtta arvesse omamaist transporti. |
|
(304) |
Müügi puhul, mille normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutati tootmiskulusid koos müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga, peeti neid kõnealusel kaubandustasandil mõistlikuks. Seetõttu ei olnud vaja teha täiendavaid kohandusi, et taandada normaalväärtus tagasi tehasest hankimise tasandile. |
|
(305) |
Omamaise kaupleja kaudu toimunud müügi puhul tehti täiendavaid kohandusi, et taandada normaalväärtus tehasest hankimise tasandile. Lisaks võeti arvesse laenukulusid, pangatasusid ja allahindlusi. Komisjon ei leidnud põhjust teha normaalväärtuse puhul muid kohandusi. |
3.4.4. Ekspordihinna kohandamine
|
(306) |
Selleks et taandada ekspordihind tehasest hankimise tasandile, korrigeeriti seda vastavalt transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludele ning muudele ekspordimaksudele. |
|
(307) |
Arvesse võeti hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid järgmisi tegureid: laenukulud, pangatasud ja komisjonitasud. |
3.4.5. Dumpingumarginaalid
|
(308) |
Komisjon võrdles vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. |
|
(309) |
Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina asjakohasest CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:
|
|
(310) |
Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide põhjal, võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline, ning marginaale, mis kehtestati alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel. |
|
(311) |
Selle põhjal on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 17,4 %. |
|
(312) |
Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 90 % koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel. |
|
(313) |
Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.
|
4. KAHJU
4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
|
(314) |
Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet 11 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. |
|
(315) |
Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 110 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta kättesaadava teabe, sealhulgas valimisse kaasatud liidu tootjaid käsitlevate kontrollitud andmete, valimisse kaasamata liidu tootjate esitatud andmete ja avaliku teabe põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 8, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang üle 40 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. |
4.2. Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine
|
(316) |
Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist. |
|
(317) |
Komisjon leidis, et vaid osa valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust (ligikaudu 15 %) oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks, eelkõige kaetud või isoleeritud vasktorude tootmiseks. Neid järgmise etapi tooteid toodeti kas vasktorusid tootvas äriühingus või mõnes teises samasse kontserni kuuluvas äriühingus, kellel tegelikult ei olnud võimalust vabalt valida tarnijat. |
|
(318) |
Kahju analüüsimisel on oluline eristada tootmisharusisest turgu ja vabaturgu, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga. |
|
(319) |
Selleks et saada liidu tootmisharust võimalikult täielik ülevaade, kogus komisjon andmeid kogu tootega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabaturu jaoks. |
|
(320) |
Komisjon uuris vabaturu andmete alusel teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid. Kõnealused näitajad on järgmised: müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus ning investeeringutasuvus. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi uurimise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast. |
|
(321) |
Teiste majandusnäitajate mõttekaks uurimiseks tuli aga vaadelda kogu tegevust, sealhulgas liidu tootmisharusisest kasutust. Need näitajad on järgmised: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad, rahavoog ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud sisekasutuseks või seda müüakse vabaturul. |
4.3. Liidu tarbimine
|
(322) |
Liidu tarbimise kindlakstegemiseks liitis komisjon liidu tootmisharu müügile kogu impordi. |
|
(323) |
Liidu tarbimine muutus järgmiselt. Tabel 2 Liidu tarbimine (tonnides)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(324) |
Nõudlus vasktorude järele on tihedalt seotud kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, jahutus- ja külmutusseadmete sektoriga ning laiemalt ehitussektoriga. |
|
(325) |
Asjaomasel perioodil vähenes vasktorude kogutarbimine liidus 8 %. 2022. aastal oli kogutarbimine suhteliselt kõrgel tasemel, peamiselt tänu COVID-19st tingitud langusele järgnenud tugevale taastumisele, mis mõjutas positiivselt ka kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, jahutus- ja külmutusseadmete sektorit; 2023. aastal vähenes see 7 % ning püsis 2024. ja 2025. aastal (uurimisperioodil) suures osas stabiilsena. Tarbimine vabaturul järgis sarnast suundumust ja vähenes asjaomasel perioodil kokku 10 %. |
4.4. Import asjaomastest riikidest
4.4.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine
|
(326) |
Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit toote importi tuleks hinnata kumulatiivselt vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 4. |
|
(327) |
Kõigist asjaomastest riikidest pärit impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal ületas alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu. |
|
(328) |
Konkurentsitingimused asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse liidu toote vahel olid sarnased. Täpsemalt konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus toodetud vasktorudega, sest neid müüakse suures osas samade müügikanalite kaudu ja sarnastele kliendikategooriatele. |
|
(329) |
Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid täidetud ning kõigist asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlakstegemiseks kumulatiivselt. |
4.4.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa
|
(330) |
Võttes arvesse, et CN-kood 7411 10 90 ei hõlma üksnes uuritavat toodet, kasutas komisjon asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kindlakstegemiseks järgmisi allikaid: Mehhiko, Vietnami ja Usbekistani puhul, kus valimisse kaasatud eksportivad tootjad esindasid kogu või peaaegu kogu liitu suunatud eksporti, kasutas komisjon Eurostati andmeid koostoimes valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid käsitlevate kontrollitud andmetega. Kuna Hiina puhul oli koostöötase madal, arvutati import Eurostati andmete alusel koostoimes kaebuses esitatud hinnanguga, et 53 % CN-koodi 7411 10 90 alla kuuluvast impordist on seotud uuritava tootega. |
|
(331) |
Impordi turuosa määrati kindlaks protsendimäärana liidu tarbimisest vabaturul, nagu on kirjeldatud punktis 4.3. |
|
(332) |
Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt. Tabel 3 Impordi maht (tonnides) ja turuosa
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(333) |
Asjaomastest riikidest pärit impordi absoluutmaht suurenes asjaomasel perioodil 32 %. Kasvu juhtisid Vietnam (kasv 65 %) ja Mehhiko (kasv 7 %), eelkõige aastatel 2024–2025 (uurimisperiood), samal ajal kui import Hiinast püsis stabiilsena. Import Usbekistanist suurenes märkimisväärselt, kuid jäi absoluutarvudes madalale tasemele ja vähenes uurimisperioodil võrreldes eelnenud aastaga. |
|
(334) |
Impordimahu kõnealuse kasvu tulemusena suurenes turuosa asjaomaste riikide vabaturul asjaomasel perioodil ligikaudu 8 protsendipunkti võrra. |
4.5. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad, hinna allalöömine ja hinna allasurumine
|
(335) |
Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostatilt saadud andmete põhjal. Komisjon võttis arvesse kaebuses esitatud hinnangut, et muude toodete kui uuritava toote hinnad on 25 % kõrgemad. |
|
(336) |
Impordist tulenev hinna allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevatelt liidu tootjatelt ja koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal. |
|
(337) |
Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt. Tabel 4 Impordihinnad (eurodes tonni kohta) ja Londoni metallibörsi hinnad
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(338) |
Impordihindade arengut tuleb vaadelda ülemaailmsete vasehindade arengu kontekstis – asjaomasel perioodil tõusid vasehinnad veidi (5 %) (vt eespool tabeli esimene rida). |
|
(339) |
Hiinast pärit vasktorude impordihinnad püsisid asjaomasel perioodil stabiilsed. Usbekistanist pärit impordi hinnad tõusid koos ülemaailmsete vasehindadega, samal ajal kui Vietnamist ja Mehhikost pärit impordi hinnad langesid 7 %. Seega langesid Vietnamist ja Mehhikost pärit uuritava toote impordi hinnad suhtelises arvestuses (võttes arvesse keskmisi ülemaailmseid vasehindu) asjaomasel perioodil tegelikult ligikaudu 12 %. Kokkuvõttes langesid kõigi asjaomaste riikide puhul impordihinnad asjaomasel perioodil 6 % (ja suhtelises arvestuses, st võttes arvesse vasehinna muutumist, ligikaudu 11 %). |
|
(340) |
Selleks et teha kindlaks hindade allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon
|
|
(341) |
Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli Usbekistanist pärit impordi puhul 8,51 %, Vietnamist pärit impordi puhul 8,22 %, Mehhikost pärit impordi puhul 9,45 % ja Hiinast pärit impordi puhul 16,36 %, kusjuures kõikidest asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal kokku oli 9,93 %. Leiti, et peaaegu kogu impordimahu puhul toimus hindade allalöömine. |
|
(342) |
Lisaks olid neljast asjaomasest riigist pärit impordi hinnad alates 2023. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni madalamad kui liidu tootmiskulud (vt tabel 8 allpool). Madalad impordihinnad surusid liidu turul hinnad märkimisväärselt alla, mille tõttu liidu tootmisharu ei saanud kohandada oma hindu vastavalt tootmiskulude muutustele. |
4.6. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.6.1. Üldised tähelepanekud
|
(343) |
Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid. |
|
(344) |
Nagu on märgitud põhjenduses 7, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut. |
|
(345) |
Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. |
|
(346) |
Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille kaebuse esitajad olid esitanud oma vastuses komisjoni makroküsimustikule, ning vaatas need läbi, võrdles neid ja täiendas neid järgmiste andmete alusel:
|
|
(347) |
Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised. |
|
(348) |
Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine. |
|
(349) |
Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.6.2. Makromajanduslikud näitajad
4.6.2.1.
|
(350) |
Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 5 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(351) |
Liidu tootjate tootmisvõimsus jäi asjaomasel perioodil suures osas samaks. Täheldatud väikesed muutused on tingitud kavandatud või planeerimata hoolduspausidest, kuna liidu tootjad ei teinud märkimisväärseid võimsust muutvaid investeeringuid ega vähendanud investeeringuid. |
|
(352) |
Tootmine liidus vähenes asjaomasel perioodil 17 %, [118 100 – 137 900] tonnilt 2022. aastal [98 300 – 114 800] tonnile uurimisperioodil. Kui tarbimine asjaomasel perioodil vähenes, nagu on selgitatud punktis 4.3, siis toodang vähenes oluliselt suuremas ulatuses. Selle põhjuseks on asjaolu, et import asjaomastest riikidest suurenes märkimisväärselt nii suht- kui ka absoluutarvudes, tõrjudes turult välja liidu tootmisharu toodangu. |
|
(353) |
Tootmise vähenemise tõttu vähenes tootmisvõimsuse rakendamine asjaomasel perioodil 11 protsendipunkti, 68 %-lt 57 %-le. |
4.6.2.2.
|
(354) |
Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 6 Müügimaht ja turuosa
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(355) |
Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu müük vabaturul 19 %, ligikaudu [86 000 – 100 000] tonnilt 2022. aastal ligikaudu [70 000 – 81 000] tonnile uurimisperioodil. Liidu tootmisharu vastav turuosa vähenes 8 protsendipunkti, mis näitab, et asjaomastest riikidest pärit import, mis suurenes samal perioodil 8 protsendipunkti, oli oluline tegur liidu tootmisharu müügi vähenemisel. |
|
(356) |
Liidu tootmisharu kompenseeris vabaturul kaotatud müügimahu sellega, et suurendas asjaomasel perioodil tootmisharusisest müüki ja kasutamist, kuid ainult väga piiratud ulatuses, ligikaudu 1 000 tonni võrra. |
4.6.2.3.
|
(357) |
Võttes arvesse toodangu, müügimahtude ja turuosa vähenemist, on selge, et asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu kasv negatiivne nii absoluutarvudes kui ka võrreldes turu üldise kasvuga. |
4.6.2.4.
|
(358) |
Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Tööhõive ja tootlikkus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(359) |
Tööhõive vähenes asjaomasel perioodil ligikaudu 140 töötaja võrra, mis moodustab 12 % tööjõust. Liidu tootmisharu on üldiselt suutnud vältida märkimisväärseid koondamisi ja vähendanud oma vasktorusid tootvat tööjõudu töötajate ümbersuunamisega muusse tegevusse ja äriühingust lahkuvate töötajate asendamata jätmisega. Vähenemine ei kajastanud täielikult tootmise vähenemist ja selle tulemusena vähenes tootlikkus veidi, ligikaudu 6 %. |
4.6.2.5.
|
(360) |
Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu. |
|
(361) |
See on esimene asjaomast toodet käsitlev dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju. |
4.6.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.6.3.1.
|
(362) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Müügihinnad liidus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(363) |
Liidu tootmisharu hinnad püsisid asjaomase perioodi lõpp-punktide vahel stabiilsed: aastatel 2022–2023 need veidi langesid ja aastatel 2024–2025 vastavalt mõnevõrra tõusid. Seda hinnastabiilsust tuleb vaadelda kasvavate tootmiskulude taustal. |
|
(364) |
Tootmiskulud suurenesid asjaomasel perioodil kokku 3 %. Tootmiskulude kõikumine sel perioodil kajastab peamiselt vastavaid muutusi ülemaailmses vasehinnas, mis moodustab kuni 90 % lõpptoote maksumusest. Samuti kajastab see muutusi liidu tootjate tegevuskuludes, sealhulgas tööjõu- ja energiakulude suurenemist ning tõhususe suurenemisest tulenevat vähenemist. |
|
(365) |
Üldjoontes ei suutnud liidu tootmisharu oma hindu tõsta, et tulla toime kulude suurenemisega ja säilitada positiivne kasumimarginaal. Õigupoolest langesid müügihinnad alates 2024. aastast allapoole ühiku tootmiskulu. |
|
(366) |
Nagu on märgitud eespool punktis 4.5, jõuti järeldusele, et müügihindu liidus mõjutas märkimisväärne hindade allasurumine, eelkõige dumpinguhinnaga impordi suurenemise tõttu. |
|
(367) |
Muid olulisi hindu mõjutavaid tegureid ei tuvastatud. |
4.6.3.2.
|
(368) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Keskmised tööjõukulud töötaja kohta
|
||||||||||||||||||||||
|
(369) |
Tööjõukulud suurenesid liidus asjaomasel perioodil märkimisväärselt: 56 746 eurolt töötaja kohta 2022. aastal 66 136 eurole töötaja kohta uurimise ajal. See 17 % kasv on suures osas tingitud liidus samal perioodil esinenud üldisest inflatsioonisurvest, mis oli omakorda seotud energiahindade tõusuga. |
4.6.3.3.
|
(370) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Varud
|
|||||||||||||||||||||||||||
|
(371) |
Laovarud suurenesid 3 475 tonnilt 2022. aasta lõpus ([4–7 %] selle aasta toodangust) 4 591 tonnile 2025. aasta lõpus ([7–10 %] selle aasta toodangust). Võttes arvesse, et liidu tootmisharu toodab üldiselt pigem tellimuste alusel kui tagavaraks lattu, võib seda kasvu pidada vähetähtsaks. |
4.6.3.4.
|
(372) |
Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 11 Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(373) |
Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. |
|
(374) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 363–365, langes liidu müügihind alates 2024. aastast allapoole ühiku tootmiskulu. See müügi ja kulude suhe kajastus täielikult liidu tootmisharu kasumlikkuses, mis oli 2022. aastal positiivne (1 %) ja vähenes asjaomasel perioodil pidevalt, jõudes uurimisperioodil tasemele –1,5 %. |
|
(375) |
Netorahavoog näitab äriühingute suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Liidu tootmisharu puhul mõjutas netorahavoogu selgelt kasumlikkuse vähenemine – kui 2022. aastal oli see ligikaudu 22 miljonit eurot, siis uurimisperioodil langes see vaid 140 000 eurole. |
|
(376) |
Asjaomasel perioodil suutsid valimisse kaasatud liidu tootjad säilitada teatava investeeringute taseme, ligikaudu 6–8 miljonit eurot aastas. Need investeeringud olid siiski seotud olemasolevate seadmete asendamise või ajakohastamisega, mitte tootmisvõimsuse suurendamise või tootevaliku laiendamisega. Seega olid need minimaalsed investeeringud, mis olid vajalikud selleks, et liidu tootjad saaksid vähemalt lühikeses perspektiivis säilitada oma tegevuse ja kohaloleku turul. |
|
(377) |
Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Samamoodi nagu kasumlikkus, oli see 2022. aastal üsna suur (18 %), kuid muutus uurimisperioodil negatiivseks (–3 %). |
|
(378) |
Iga äriühingu võime kaasata kapitali sõltub olulisel määral turu ootustest tema finantstulemuste kohta. Negatiivne kasumlikkus koos rahavoogude vähenemisega ja selgelt alla kapitalikulu jääv tulu ei võimaldaks äriühingul kaasata uut kapitali ei laenude ega omakapitali kujul. Sellest järeldub, et liidu tootmisharu finantstulemuste halvenemine asjaomasel perioodil avaldas tugevat negatiivset mõju tema kapitali kaasamise võimele. |
4.7. Huvitatud isikute märkused
|
(379) |
Kolm valimisse kaasatud Usbekistani eksportivat tootjat, nimelt Infinity Copper Group, Angren Pipes ja Sharq Tubes (edaspidi „Usbekistani tootjad“), ning Usbekistani valitsus väitsid, et vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 3 tuleks uurimine Usbekistani puhul lõpetada, kuna Usbekistanist pärit impordi turuosa jääb tõenäoliselt alla alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud minimaalset piirmäära 1 %, mistõttu tuleks kahju pidada tühiseks. |
|
(380) |
Usbekistani tootjad ja valitsus väitsid Usbekistani turuosa käsitleva väite toetuseks, et kaebuses oli Usbekistani asjaomase toote impordi maht ülehinnatud ja liidu tootjate müük tõenäoliselt alahinnatud. Pärast makroküsimustiku esitamist väitsid nad jätkuvalt, et kaebuse esitaja välja toodud andmed olid ebatäpsed, mistõttu oli liidu tarbimine märkimisväärselt alahinnatud. Väidetavad ebatäpsused olid peamiselt seotud liidu tootjate, sealhulgas eelkõige Serravalle, Cuprumfoma, HME Germany ja HME Spaini toodangu, tootmisvõimsuse ja müüginäitajatega, mille puhul kaebuse esitaja oli kasutanud pigem oma hinnanguid, kuna tal puudus juurdepääs äriühingute endi esitatud andmetele. |
|
(381) |
Usbekistani tootjad ja valitsus väitsid ka, et kolme äriühingu puhul, kes näivad olevat uuritava toote tootjad liidus, nimelt Luvata, Barth Metallwerke ja Standard Metall, ei olnud makroküsimustiku vastuses andmeid esitatud. Huvitatud isikud osutasid äriühingute veebilehtedel olevale avalikule teabele, mis viitab sellele, et nad on liidu tootjad. Eelkõige Luvata puhul osutasid nad äriühingult hiljuti e-posti teel saadud vastusele, millesse äriühing oli lisanud fraasi „toodame vasktorusid“. |
|
(382) |
Täiendava punktina turuosa kohta väitsid Usbekistani tootjad ja valitsus, et turuosa arvutamisel tuleks nimetajana liidu kogutarbimise kindlaksmääramisel arvesse võtta tootmisharusisest kasutamist ja tootmisharusisest müüki. Oma väite põhjendamiseks viitasid pooled muu hulgas 1,4-butaandiooli (128) ja etüleenglükooliga (129) seotud uurimistele, kus komisjon seda väidetavalt tegi. |
|
(383) |
Lisaks väitele, et Usbekistani puhul tuleks uurimine artikli 9 lõike 3 alusel lõpetada, väitsid Usbekistani tootjad ja valitsus ka seda, et komisjon peaks Usbekistanist pärit impordi teiste asjaomaste riikide impordist dekumuleerima, kuna alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohased kumuleerimise tingimused ei ole täidetud. Nende poolte sõnul ei tohiks komisjon juhul, kui turuosa on veidi suurem kui 1 %, importi automaatselt kumuleerida, vaid peaks pigem tegema juhtumipõhise analüüsi. Lisaks on Usbekistanist imporditud toodete ja teistest riikidest imporditud toodete ning liidu tootjate toodetud toodete vahelise konkurentsi tingimused sellised, et kumuleerimine ei ole asjakohane. |
|
(384) |
Konkurentsitingimusi käsitleva väite toetuseks väitsid Usbekistani tootjad ja valitsus, et vastupidiselt kaebuses väidetule ei ole Usbekistani tootjad Hiina omandis ega ole seotud Hiina eksportivate tootjate omanikega Hiinas, Mehhikos ja Vietnamis. Lisaks väitsid nad, et eksport Usbekistanist väheneb ning et igal juhul ei ole Usbekistanil suutlikkust (asukoha ja logistiliste piirangute tõttu) ega stiimuleid (asjakohaste riiklike subsiidiumide lõpetamise tõttu) eksportida Euroopa Liitu suuri koguseid. |
|
(385) |
Kaebuse esitaja esitas nende esildiste kohta märkused, kus lükkas tagasi Usbekistani tootjate ja valitsuse väited ning kinnitas, et makroküsimustikule antud vastuses sisalduvad andmed andsid usaldusväärse aluse liidu müügi, tarbimise ja turuosa arvutamiseks. |
|
(386) |
Komisjon keskendus väidete käsitlemisel kõigepealt faktidele ja metoodikale, mida ta kasutas liidu tarbimise ja turuosa arvutamiseks. |
|
(387) |
Liidu tarbimine arvutatakse liidu müügi ja kogu impordi summana. Impordi puhul kasutatud andmeid ja metoodikat on selgitatud punktides 4.4.2 (import asjaomastest riikidest) ja 5.2.1 (import muudest riikidest kui asjaomased riigid). |
|
(388) |
Liidu müügi puhul selgitas komisjon, et andmed, mille kaebuse esitaja esitas oma vastuses makroküsimustikule, vaadati läbi järgmistel alustel:
|
|
(389) |
Eespool öeldut silmas pidades leidis komisjon, et isegi kui kaebuses või makroküsimustikule antud vastuses esines teatavaid ebatäpsusi, kasutati liidu tarbimise ja seega ka turuosa arvutamisel parimat kättesaadavat teavet ning arvutused olid usaldusväärsed. |
|
(390) |
Seoses väitega, et turuosa arvutamiseks tuleks kasutada liidu kogutarbimist, sealhulgas tootmisharusisest tarbimist, märkis komisjon, et siinkohal on tegemist juhtumipõhise hindamisega. Käesoleval juhul, nagu on selgitatud põhjenduses 318, ei konkureeri import otseselt tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud toodetega. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga. Seepärast on liidu tarbimine vabaturul asjakohane näitaja turuosa arvutamiseks. |
|
(391) |
Seoses alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kumulatsiooni tingimustega märkis komisjon, et nagu liidu kohtud on kinnitanud, (133) on tal teatav kaalutlusõigus impordi tähtsusetuse hindamisel. Käesoleval juhul märkis komisjon, et lisaks Usbekistani turuosale, mis oli üle 1 %, kasvas asjaomasel perioodil Usbekistanist pärit import üldiselt kiiresti ja see kasv toimus liidu üldiselt kahaneval turul. Lisaks sisenesid need mahud liidu turule väga madalate hindadega, mis olid tegelikult isegi madalamad kui teistes asjaomastes riikides, eelkõige 2023. ja 2024. aastal, ning seega avaldasid need märkimisväärset survet liidu tootmisharu hindadele. Seda arvesse võttes leidis komisjon kõnealuses etapis, et Usbekistani turuosa ei ole tähtsusetu. |
|
(392) |
Seoses konkurentsitingimustega märkis komisjon, et olenemata omandisuhetest või mis tahes teguritest, mis väidetavalt mõjutavad Usbekistani tootjate suutlikkust ja stiimuleid liitu eksportida, on uurimine näidanud, et uurimisperioodil Usbekistanist imporditud tooted on väga sarnased muudest asjaomastest riikidest imporditud toodete ja liidu tootmisharu toodetud toodetega. Seda näitab asjaolu, et kõik uurimisperioodil Usbekistanist imporditud toodete kontrollnumbrid vastasid ka muudest asjaomastest riikidest imporditud toodete kontrollnumbritele ja liidu tootmisharu toodetud toodete kontrollnumbritele. Lisaks sisenesid Usbekistanist imporditud tooted liitu hindadega, mis olid üldiselt võrreldavad teistest asjaomastest riikidest imporditud toodete hindadega ning lõid liidu tootmisharu hinnad alla 4,16 % ulatuses. Nagu on märgitud põhjenduses 328, müüdi tooteid suures osas samade müügikanalite kaudu ja sarnastele kliendikategooriatele. |
|
(393) |
Eespool kirjeldatut silmas pidades jäi komisjon seisukohale, et tingimused kahju kumulatiivseks hindamiseks alusmääruse artikli 3 lõike 4 alusel, mis hõlmaks ka Usbekistanist pärit importi, on täidetud. Seetõttu lükkas ta Usbekistani tootjate ja Usbekistani valitsuse väited tagasi. |
|
(394) |
Seoses väitega, et Usbekistani puhul tuleks uurimine vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 3 lõpetada, märkis komisjon, et kuna nelja asjaomase riigi import on kumuleeritud, ei puuduta alusmääruse artikli 9 lõikes 3 esitatud viide impordimahtudele käesoleva juhtumi raames kahju hindamisel üksikute riikide impordimahte. See puudutab asjaomastest riikidest pärit impordi kogumahtu, mis on oluliselt suurem kui alusmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud maht. Seepärast lükati ka see väide tagasi. |
4.8. Järeldus kahju kohta
|
(395) |
Asjaomasel perioodil osutasid peaaegu kõik makro- ja mikronäitajad liidu tootmisharu majandusliku olukorra märkimisväärsele halvenemisele, mida võib vähemalt alates 2023. aastast pidada kahjustavaks. |
|
(396) |
Liidu tootmisharu kaotas järk-järgult tootmis- ja müügimahtu ning turuosa. Lisaks, isegi kui tal õnnestus oma tegevuskulusid kontrolli all hoida ja neid vähendada, ei suutnud ta hoida oma hindu kõrgemal ühiku tootmiskuludest, mida mõjutasid ülemaailmse vasehinna muutused. |
|
(397) |
Kahju ilmnes veelgi selgemalt liidu tootmisharu finantstulemustes alates 2023. aastast, mil ta hakkas teenima kahjumit ja rahavood langesid peaaegu nulli. |
|
(398) |
Liidu tootmisharu suutis säilitada investeeringute taseme, mis oli vajalik vanade seadmete asendamiseks ja tegevuse jätkamiseks. Alates 2023. aastast tekkinud kahjumi tõttu muutus aga investeeringutasuvus negatiivseks. |
|
(399) |
Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
5. PÕHJUSLIK SEOS
|
(400) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised. import muudest riikidest kui asjaomased riigid, tootmisharusisene kasutamine, liidu tootmisharu eksporditegevus ja tarbimise suundumused. |
5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
|
(401) |
Nagu on näidatud punktis 4.6, vähenesid asjaomasel perioodil liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahud ning turuosa, samuti ei suutnud ta hoida hindu tootmiskuludest kõrgemal. |
|
(402) |
See halvenemine langes kokku asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi suurenenud kohaloleku ja konkurentsiga. Uurimisperioodil suurenes nendest riikidest pärit impordi maht stabiilselt ja oluliselt – absoluutmahus 32 % ja turuosa poolest peaaegu 8 protsendipunkti. |
|
(403) |
Samal ajal olid kõnealuse dumpinguhinnaga impordi hinnad liidu tootmisharu hindadega võrreldes oluliselt vähem tundlikud kasvava vasehinna suhtes. Kui ülemaailmsed vasehinnad tõusid asjaomasel perioodil 5 %, siis asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid 6 %. Selle tulemusena nad mitte ainult ei löönud liidu tootmisharu hindu alla, vaid alates 2023. aastast langesid need alla liidu tootmisharu kulude taseme, põhjustades liidu tootmisharu hindade tõsise allasurumise. |
|
(404) |
Seega tuleneb liidu tootmisharu olukorra halvenemine asjaomasel perioodil nii mahu- kui ka hinnamõjust, mis on seotud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisega. |
|
(405) |
Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. |
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Import kolmandatest riikidest
|
(406) |
Võttes arvesse, et CN-kood 7411 10 90 ei hõlma üksnes uuritavat toodet, kasutas komisjon kolmandatest riikidest pärit impordi mahu kindlakstegemiseks Eurostati andmeid. Eelkõige Türgi ja (ühiselt) kõigi muude kolmandate riikide (v.a Tai) puhul arvutas komisjon asjaomasel perioodil toimunud impordi välja pärast uurimise algatamist TARICi koodi 7411 10 90 10 (uuritav toode) all teatatud koguste ja CN-koodi 7411 10 90 alla kuuluvate toodete üldkoguste suhte põhjal. Türgi puhul oli see suhe 47 % ja kõigi muude kolmandate riikide puhul 71 %. Seoses Taiga, mille puhul kogustest TARICi koodi 7411 10 90 10 all ei teatatud, leidis komisjon, et kogu CN-koodi 7411 10 90 all teatatud kogus oli uuritav toode. |
|
(407) |
Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 12 Import kolmandatest riikidest
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(408) |
Peale asjaomaste riikide olid asjaomasel perioodil suurima impordimahuga riigid Türgi ja Tai. |
|
(409) |
Nagu on näidatud tabelis 12 „Import kolmandatest riikidest“, suurenes Türgist pärit import asjaomasel perioodil 31 %, kuid absoluutarvudes püsis see uurimisperioodil mõõdukal tasemel, st 2 537 tonni juures. Seevastu Taist pärit import vähenes samal perioodil 60 % ning oli uurimisperioodil vaid 638 tonni. Muudest kolmandatest riikidest pärit import vähenes 46 %, ulatudes uurimisperioodil kokku ligikaudu 1 300 tonnini. |
|
(410) |
Väga oluline on see, et kogu asjaomase perioodi jooksul püsisid Türgist, Taist ja kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad asjaomastest riikidest pärit impordi hindadest kõrgemal, eelkõige võrreldes liidu tootmisharu hindade ja kuludega. |
|
(411) |
Sellest järeldub, et nendest riikidest pärit import ei saanud ei eraldi ega koos suurendada liidu tootmisharu kantud kahju. |
5.2.2. Tarbimine
|
(412) |
Nagu on näidatud tabelis 2 „Liidu tarbimine (tonnides)“, vähenes liidu kogutarbimine asjaomasel perioodil 8 %, samal ajal kui tarbimine vabaturul vähenes uurimisperioodil 10 %. |
|
(413) |
Kuigi tarbimise vähenemisel võis olla väike mõju liidu tootmisharu müügimahu vähenemisele, oli suurim osa sellest vähenemisest põhjustatud dumpinguhinnaga impordist, mis saavutas liidu tootmisharu arvelt märkimisväärse turuosa. |
|
(414) |
Lisaks näitas uurimine, et liidu tootmisharu tootmiskulud on valdavalt muutuvkulud, st otseselt seotud tootmismahuga. Need hõlmavad vase hinda (mis, nagu eespool selgitatud, moodustab kuni 90 % tootmise kogukuludest), aga ka muid muutuvaid tegevuskulusid, nagu energia ja otsene tööjõud. Seevastu püsikulud moodustavad üldistest tootmiskuludest vaid väga väikese osa. |
|
(415) |
Seda silmas pidades ei saanud tarbimise vähenemisel olla märkimisväärset mõju liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemisele, arvestades et kasumlikkus tuleneb peamiselt muutuvkulude ja sellise marginaali vahelisest seosest, mida liidu tootmisharu saab lisaks nendele kuludele nõuda. |
|
(416) |
Käesoleval juhul muutus liidu tootmisharu kasumlikkus asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga impordi põhjustatud hinnaallasurumise tõttu negatiivseks, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul säilitada positiivset marginaali. |
|
(417) |
Sellest järeldub, et liidu tarbimise vähenemise mõju liidu tootmisharu kantud kahjule oli piiratud või puudus üldse. Selline piiratud mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. |
5.2.3. Tootmisharusisene kasutamine
|
(418) |
Nagu on märgitud põhjenduses 323, leidis komisjon, et osa valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks, eelkõige kaetud või isoleeritud vasktorude tootmiseks. Komisjon uuris, kas suundumused seoses uuritava toote kasutamisega tootmisharusisesel turul võisid suurendada liidu tootmisharu kantud kahju. |
|
(419) |
Nagu on näidatud tabelis 6, moodustas liidus tootmisharusisene kasutamine väikese osa liidu toomisharu vasktorude kogutoodangust ning asjaomasel perioodil kasvas see 5 %. |
|
(420) |
Tootmisharusiseselt toodetud tooted on suurema väärtusega tooted, mille puhul konkurents impordiga on väiksem ning millel on tavaliselt positiivne mõju liidu tootjate tuludele ja kasumlikkusele. |
|
(421) |
Seega ei viita miski sellele, et tootmisharusisese kasutamise areng oleks mingil viisil suurendanud liidu tootmisharu kantud kahju. |
5.2.4. Liidu tootmisharu eksporditegevus
|
(422) |
Liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt. Tabel 13 Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(423) |
Liidu tootmisharu ekspordimahud vähenesid ligikaudu 17 500 tonnilt 2022. aastal ligikaudu 13 500 tonnile 2025. aastal (uurimisperiood), st 23 %, kuna asjaomasel perioodil suurenes konkurents ka rahvusvahelistel turgudel. |
|
(424) |
Kuigi 4 000 tonni suurust langust ei saa pidada tähtsusetuks, on see absoluutväärtuses siiski märkimisväärselt väiksem kui dumpinguhinnaga impordi põhjustatud müügimahu vähenemine liidu turul. |
|
(425) |
Lisaks, nagu eespool mainitud, on vasktorude tootmise püsikulud ja seega ka mastaabisääst väga piiratud. Seetõttu ei saanud ekspordimahu vähenemine liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemisele liidus märkimisväärselt kaasa aidata. |
|
(426) |
Seega võib järeldada, et liidu tootmisharu eksporditegevus oleks saanud liidu tootmisharu kantud kahju mõjutada vaid piiratud määral või üldse mitte. Selline piiratud mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. |
5.2.5. Muude tegurite mõju kumulatiivne hindamine
|
(427) |
Eeltoodust järeldub, et ainsad tegurid, mis võisid liidu tootmisharu kantud kahju tekkimist mõjutada, olid liidu tarbimise mõningane vähenemine ja ekspordi vähenemine. Mõlema teguri puhul leiti siiski, et selline mõju oleks parimal juhul piiratud ega nõrgendaks seega põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. |
5.2.6. Huvitatud isikute märkused
|
(428) |
Põhjusliku seose kohta esitas märkusi äriühing Emmedi. |
|
(429) |
Emmedi väidete kohaselt on muid tegureid, mis on tõenäoliselt kahju tekitanud. Eelkõige viitas Emmedi Itaalia vaseturu struktuursele ümberkujundamisele, arvestades et turg on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kahanenud, samuti ehitusnõudluse üldisele vähenemisele. Ühtlasi osutas ta kolmandatest riikidest pärit impordile, Londoni metallibörsi vasehindade volatiilsusele, ELi energiakulude suurenemisele ja ELi tootjate äristrateegiatele. Emmedi palus, et dumpinguhinnaga impordile omistatavat kahju eristataks analüüsis vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 7 nende teguritega tekitatud kahjust, sealhulgas väiksema tollimaksu reegli võimalikuks kohaldamiseks. |
|
(430) |
Komisjon hindas punktis 5.2.2 kahju võimaliku põhjusena tarbimise vähenemist. Samuti hindas ta kolmandatest riikidest pärit impordi mõju punktis 5.2.1. Ta järeldas, et nendel teguritel ei olnud mõju liidu tootmisharu kantud kahjule või oli see mõju väga väike. |
|
(431) |
Mis puudutab Londoni metallibörsi vasehindade volatiilsust, siis märkis komisjon, et see on vasktorude valdkonnale iseloomulik tunnusjoon. Sellega seoses ei ole Emmedi selgitanud, kuidas kõnealune volatiilsus võis kahju suurendada, ega isegi seda, kuidas see asjaomasel perioodil muutus. |
|
(432) |
ELi energiakulude suurenemise küsimuses märkis komisjon, et see ei ole eraldiseisev tegur ega ole seotud asjaomastest riikidest pärit impordiga. See on seepärast, et liidu tootmisharu oleks saanud hinnatõusu oma klientidele üle kanda, tõstes hindu, kuid ta ei teinud seda just dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu. |
|
(433) |
Liidu tootjate äristrateegiate küsimuses ei selgitanud Emmedi, mida need strateegiad endast kujutavad ja kuidas need võisid äriühingutele, kes neid rakendasid, kahju tekitada. |
|
(434) |
Eespool kirjeldatut silmas pidades lükkas komisjon Emmedi väited tagasi ning märkis ühtlasi, et alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt ei ole väiksema tollimaksu reegli eesmärk kohandada tollimaksu vastavalt erinevatele teguritele, mis kahju tekkimisele kaasa aitasid, vaid kehtestada tollimaks tasemel, mis oleks piisav kahju kõrvaldamiseks. |
5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta
|
(435) |
Liidu tootmisharu olukorra halvenemine asjaomasel perioodil langes kokku asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu märkimisväärse suurenemisega. Lisaks sellele, et liitu suunatud impordi maht aina kasvas, toimus see hindadega, mis lõid ja surusid liidu tootmisharu hinnad alla. Seega on olemas põhjuslik seos liidu tootmisharu kantud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. |
|
(436) |
Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust. Liidu tarbimise mõningase vähenemise ja ekspordimahu vähenemise mõju liidu tootmisharu olukorrale oli dumpinguhinnaga impordi mõjuga võrreldes piiratud. Lisaks on selge, et tootmisharusisene kasutamine ja import kolmandatest riikidest ei avaldanud liidu tootmisharule mingit negatiivset mõju. |
|
(437) |
Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Kahju seisneb peamiselt tootmismahtude, müügimahtude ja turuosa vähenemises, negatiivses kasumlikkuses ja kahanevates rahavoogudes. |
6. MEETMETE TASE
|
(438) |
Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust. |
|
(439) |
Käesoleval juhul väitsid kaebuse esitajad, et kahe uuritava riigi, nimelt Hiina ja Vietnami puhul esineb toorainemoonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Neid riike käsitlev hinnang on esitatud allpool punktis 6.2. |
6.1. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks – Mehhiko ja Usbekistan
|
(440) |
Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud moonutuste puudumise korral. Sel juhul kõrvaldataks kahju, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses. |
|
(441) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uuritavatest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %. |
|
(442) |
Teave tavapärase kasumi kindlaksmääramise kohta lisati valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustikesse. See sisaldas teavet samasuguse toote kasumlikkuse kohta uurimisperioodile eelnenud kümne aasta jooksul. Liidu tootjad ei suutnud siiski esitada täielikke andmeid ja esitatud andmeid ei olnud võimalik kontrollida. Lisaks oli liidu tootmisharu kogu asjaomase perioodi jooksul vaevu kasumlik või teenis kahjumit, nagu on näidatud tabelis 11. |
|
(443) |
Teatavad valimisse kaasatud liidu tootjad väitsid, et nende investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks asjaomasel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Siiski ei suutnud tootjad neid väiteid arvandmetega põhistada. Seepärast jõuti järeldusele, et taotletavaks kasumiks tuleks alusmääruse artikli 7 lõike 2c kohaselt kehtestada 6 %. |
|
(444) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Kuna liidu tootjad ei suutnud esitada täielikke andmeid, ei lisatud mittekahjustavatele hindadele täiendavaid kulusid. |
|
(445) |
Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustavaks hinnaks ligikaudu 10 200 – 12 300 eurot tonni kohta, rakendades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 443). |
|
(446) |
Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme – selleks võrdles ta asjaomastest riikidest pärit koostööd tegevate kontrollitud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda tooteliikide kaupa (mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal) sellise kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. |
|
(447) |
Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu Mehhikost ja Usbekistanist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja impordi dumpingumarginaal (vt põhjendused 254–256 Mehhiko ning 291–292 Usbekistani kohta). |
|
(448) |
Nende arvutuste tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
|
6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks – Hiina ja Vietnam
6.2.1. Dumpingumarginaali ja kahjumarginaali võrdlus
|
(449) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2 uuris komisjon Hiina ja Vietnami puhul kõigepealt, kas ajutiselt kehtestatud dumpingumarginaal oleks suurem kui marginaal, millest piisab liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Selleks võrreldi Vietnami koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu sihthinnaga, nagu on selgitatud eespool punktis 6.1. |
|
(450) |
Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „muude koostööd tegevate äriühingute“ ja „kogu muu Vietnamist RVst pärit impordi“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute ja selle impordi dumpingumarginaal (vt põhjendused 308 ja 313). Hiinast pärit impordi puhul määras komisjon kahjumarginaali taseme kindlaks Hiina eksportiva tootja eksporditud iga tooteliigi kohta kindlaks tehtud kõrgeima marginaali alusel. |
|
(451) |
Nende arvutuste tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
|
|
(452) |
Kuna Hiina ja teatavate Vietnami eksportivate tootjate puhul arvutatud kahjumarginaal oli dumpingumarginaalist madalam, hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a, kas uuritava toote puhul esineb toorainemoonutusi. |
6.2.2. Toorainemoonutused
6.2.2.1.
|
(453) |
Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse Hiinas vaskkatoodide, vasemurru või valtstoorikute (või vaskkatoodide ja vasemurru kombinatsiooni) suhtes eksporditariife, mis moodustavad 75–90 % asjaomase toote tootmiskuludest. |
|
(454) |
Kõigepealt tegi komisjon kindlaks peamised toorained, mida koostööd tegev eksportiv tootja asjaomase toote tootmisel kasutas. Peamiste toorainetena võeti arvesse ainult neid tooraineid, millega seotud kulud moodustavad tõenäoliselt vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Komisjon tegi kindlaks, et üle 90 % tootmiskuludest moodustavad peamise tooraine, st vaskkatoodide kulud. |
|
(455) |
Seejärel uuris komisjon, kas mõni järgmine alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede põhjustas asjaomase toote tootmisel kasutatud peamiste toorainete moonutusi: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus. Selleks kasutas komisjon avalikult kättesaadavat Hiina tollitariifide ja -maksude andmebaasi (134). |
|
(456) |
Komisjon tegi kindlaks, et vaskkatoodide suhtes kohaldatakse ekspordimaksu ja lisaks on käibemaksutagastus tühistatud. |
|
(457) |
Seejärel võrdles komisjon vaskkatoodide hinda hindadega representatiivsel rahvusvahelisel turul (st Serbias). Hindu, mida koostööd tegevad eksportivad tootjad maksid siseturult ostetud vaskkatoodide eest, võrreldi tabelis 1 esitatud vaskkatoodide hindadega. Võrdlus näitas, et rahvusvahelisel turul kehtinud hinnad olid [6–8] % kõrgemad kui Hiinas. Arvestades, et vaskkatoodid moodustavad üle 90 % kogukuludest, tooks toorainehindade [6–8] % tõus kaasa toote üldkulude suurenemise rohkem kui 5 %. Arvestades, et samasuguse toote tootja kasumimarginaal võrdlusriigis on ainult 5 %, avaldaks selline kulude muutus kasumlikkusele olulist negatiivset mõju ja seega peetakse hinnaerinevust oluliseks. |
|
(458) |
Kuna teised Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati Hiina siseturu hinnatase kindlaks vaskkatoodide ostutehingute põhjal, millest teatas ainus koostööd tegev eksportija, Jintian China. Eespool põhjenduses esitatud järeldusi laiendati kõigile Hiina eksportivatele tootjatele. |
|
(459) |
Seetõttu järeldas komisjon, et vaskkatoode mõjutavad moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. |
6.2.2.2.
|
(460) |
Kaebuses esitatud tõendite kohaselt kohaldatakse Vietnamis vaskkatoodide suhtes, mis moodustavad üle 75 % asjaomase toote tootmiskuludest, eksporditollimakse vahemikus 10–22 %. |
|
(461) |
Nagu on märgitud eespool põhjenduses 460, tegi komisjon kindlaks, et vaskkatoodid olid tootmiskuludele avaldatava mõju seisukohast peamine tooraine. |
|
(462) |
Seejärel uuris komisjon, kas mõni järgmine alusmääruse artikli 7 lõikes 2a osutatud meede põhjustas asjaomase toote tootmisel kasutatud peamiste toorainete moonutusi: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang eksportijatele, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus. Selleks uuris komisjon Vietnami valitsuse poolt küsimustikule antud vastustes esitatud teavet ja muid kättesaadavaid allikaid, nagu riigi tollitariifistik ja eksportkauba tootmise eritsoonides asuvate äriühingute suhtes kohaldatavad õigusaktid (135). |
|
(463) |
Vietnami valitsus esitas kirjalikud ja suulised märkused, (136) milles osutati, et vasemaagi ja vaskkatoodide ebapiisav pakkumine Vietnami siseturul sundis asjaomase toote tootjaid ostma rahvusvahelistelt turgudelt, ning esitati järgmised väited: |
|
(464) |
Vietnam ei olnud vaskkatoodide tarnija, kuna tal ei olnud piisavalt spetsiaalseid rafineerimistehaseid ja kvaliteetset vasemaaki, et äriühingud saaksid hankida vaskkatoode siseturult. |
|
(465) |
Kuna Vietnami tootjad sõltusid peamiselt imporditud vasest, ei mõjutanud eksporditollimaksud tootmiskulusid ega andnud Vietnami vasktorude eksportijatele ebaõiglast eelist. |
|
(466) |
Komisjon tegi kindlaks, et vaskkatoodide, vasemurru ja vasemaagi suhtes kehtisid eksporditariifid, mis olid vastavalt 1–20 %, 22 % ja 40 %. |
|
(467) |
Seejärel võrdles komisjon valimisse kaasatud äriühingute ostetud vaskkatoodide hinda hindadega representatiivsel rahvusvahelisel turul (st Londoni metallibörsi hinnad). |
|
(468) |
Võttes arvesse, et kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ei hankinud vaskkatoode Vietnamist ja et uurimisperioodil ei kohaldatud tollimakse vaskkatoodide impordi suhtes riiki, järeldas komisjon, et kehtestatud eksporditariifid ei mõjutanud kummagi äriühingu makstud toorainehindu. |
|
(469) |
Teiste Vietnami tootjate kohta märkis komisjon, et toimikus oleva teabe kohaselt on ebatõenäoline, et need tootjad saaksid osta vaskkatoode Vietnamist. Lisaks ei ole toimikus tõendeid, mis viitaksid märkimisväärsele hinnaerinevusele omamaiste hindade ja rahvusvahelise turu hindade vahel. Nendel põhjustel leidis komisjon, et eeldatavasti ei mõjuta eksporditollimaksud ülejäänud eksportivaid tootjaid. |
|
(470) |
Komisjon järeldas, et (rafineeritud ja vasemurrust) vaskkatoode mõjutavad põhimõtteliselt moonutused alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses. Siiski leiti, et need moonutused ei mõjutanud valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid. |
6.2.3. Liidu huvi alusmääruse artikli 7 lõike 2b kohaselt
|
(471) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2b uuris komisjon, kas ta saab teha selge järelduse, et Hiina puhul on ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a liidu huvides. Liidu huvi kindlakstegemine põhines kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe, sealhulgas ekspordiriigi vaba tootmisvõimsuse, toorainetega seotud konkurentsi ja liidu äriühingutega seotud tarneahelatele avalduva mõju hindamisel. |
6.2.3.1.
|
(472) |
Kaebuses esitatud teabe kohaselt on uuritava toote ülemaailmne liigne tootmisvõimsus hinnanguliselt [1 000 000 – 1 500 000] tonni, millest [500 000 – 900 000] tonni suurune võimsus asub Hiinas (137). Need kogused on liidus tarbitud vasktorude kogusest 4,5–8 korda suuremad. |
|
(473) |
Samuti valitseb üldine üksmeel selles, et Hiina ehitussektor on tõsises languses, mis suurendab Hiina vasktorude tootjate motivatsiooni otsida ekspordituru võimalusi (138). |
|
(474) |
Mitu riiki on kehtestanud Hiinast pärit vasktorude suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Kanadas kehtivad dumpinguvastased meetmed alates 2013. aastast. Dumpinguvastased meetmed on kehtestatud ka USAs, kusjuures kõikidele USAsse imporditavatele vasest pooltoodetele ja peamiselt vasest valmistatud toodetele kehtivad alates 2025. aasta augustist pärast paragrahvi 232 kohast uurimist 50 % tariifid. 2023. aastal kehtestas ka Lõuna-Korea dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit õmblusteta vasktorude suhtes (139). |
|
(475) |
Seetõttu on selge, et Hiina tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja ekspordipotentsiaal. ELi suur turg muudab selle atraktiivseks sihtkohaks madala hinnaga vasktorude impordi jaoks. |
6.2.3.2.
|
(476) |
Nagu on märgitud põhjenduses 456, tegi komisjon kindlaks, et vaskkatoodide suhtes kehtestati ekspordimaks ja lisaks tühistati käibemaksutagastus ning et rahvusvahelistel turgudel olid vaskkatoodide hinnad kõrgemad kui Hiinas. Seepärast saavad Hiina vasktorude tootjad vaskkatoode rahvusvahelise turu hindadest madalamate hindadega, mis annab neile olulise kulueelise. |
|
(477) |
Liidu tootjad ostavad seevastu vaskkatoode avatud turult, kus hinnad sõltuvad ülemaailmsest pakkumise ja nõudluse dünaamikast, energiakuludest ja geopoliitilistest teguritest. Seetõttu oli liidu tootmisharu võrreldes Hiina eksportivate tootjatega ebasoodsas olukorras. |
6.2.3.3.
|
(478) |
Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Hiina vasktorude impordile liitu avaldab tarneahelale piiratud mõju. Nagu on näidatud tabelis 5 „Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine“, oli liidu tootmisharu vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil enam kui 80 000 tonni. See vaba tootmisvõimsus oli oluliselt suurem kui Hiinast pärit impordi maht samal perioodil. Seega on liidu tootmisharu võimeline asendama Hiinast pärit impordi oma toodanguga ja isegi katma kogu liidu nõudluse uuritava toote järele. Samuti saavad Hiina ja kõik teised asjaomased riigid endiselt eksportida liitu õiglaste ja moonutamata hindadega. |
|
(479) |
Lisaks said liidu kasutajad endiselt hankida uuritavat toodet muudest kolmandatest riikidest, nagu Jaapan, Tai, USA, Türgi või India (140). |
|
(480) |
Seetõttu oleks uuritav toode kasutajatele piisavalt kättesaadav isegi juhul, kui Hiinast pärit import väheneks. Sellest tulenevalt võib eeldada, et liidu kasutajate väärtusahelates katkestusi ei esine. |
6.2.3.4.
|
(481) |
Pärast kogu käesolevasse uurimisse puutuva teabe hindamist järeldas komisjon, et ajutise tollimaksu summa kindlaksmääramine on liidu huvides kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a. |
|
(482) |
Eespool esitatud analüüsi silmas pidades järeldas komisjon, et kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a on liidu huvides kehtestada Hiina puhul ajutiste tollimaksude tase vastavalt dumpingu tasemele, võttes arvesse artikli 21 kontekstis esitatud täiendavaid kaalutlusi, mis on esitatud allpool punktis 7. |
7. LIIDU HUVID
|
(483) |
Pärast otsust kohaldada Hiina puhul alusmääruse artikli 7 lõiget 2a uuris komisjon samuti, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha kõigi asjaomaste riikide puhul selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, eelneva etapi tarnijate, importijate ja kasutajate huve. |
7.1. Liidu tootmisharu huvid
|
(484) |
Liidus toodab vasktorusid 11 äriühingut, kus töötab 1 049 inimest (täistööajale taandatud töötajate arv). Tootjad asuvad Austrias, Soomes, Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias. Enamik tootjatest, kelle arvele langeb üle 63 % liidu kogutoodangust, toetas sõnaselgelt uurimise algatamist ja ükski liidu tootja ei väljendanud vastuseisu. |
|
(485) |
Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharu kannab asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Nagu on järeldatud eespool punktis 4.8, halvenes asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordi suurenemise tagajärjel kogu liidu tootmisharu olukord. Madala dumpinguhinnaga impordi turuosa liidus on liidu tootmisharvu arvelt järjepidevalt suurenenud ja see on takistanud liidu tootmisharul tõstmast oma hindu mõistlikule kasumitasemele, mis võimaldaks tootmisharul taotletavat kasumit saavutada. |
|
(486) |
Meetmete kehtestamise tulemuseks on kõrgemad impordihinnad ja nende abil taastatakse võrdsed tingimused liidu turul. See peaks võimaldama liidu tootmisharul kahjustavast olukorrast taastuda ning tagasi võita vähemalt osa dumpinguhinnaga impordile kaotatud turuosast. Samuti võimaldaks see müüa tooteid õiglaste hindadega ning aitaks parandada kasumlikkust, et saavutada jätkusuutlik kasumlikkuse tase, ja taastuda. |
|
(487) |
Kui meetmeid mitte kehtestada, halveneks juba niigi olulist kahju kandnud liidu tootmisharu olukord veelgi, sest tootmisharu ei ole piisavalt tugev, et vastu seista alla liidu tootmisharu tootmiskulusid jääva dumpinguhinnaga impordi suurenemisele. Kui meetmeid ei kehtestata, võib eeldada, et asjaomastest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga vasktorude impordi kasv jätkub. Sellises olukorras ei suudaks liidu tootmisharu tõsta oma hindu kasumlikule tasemele ja kaotaks jätkuvalt müüki dumpinguhinnaga impordile, mille tagajärjeks oleks tootmistehaste edasine sulgemine (141). |
|
(488) |
Seepärast järeldas komisjon praeguses etapis, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. |
7.2. Eelneva etapi tarnijate huvid
|
(489) |
Lisaks mõjule, mida meetmed avaldavad liidu tootmisharule, märkis kaebuse esitaja, et impordist tulenev ebaaus konkurents võib kaasa tuua Euroopa vasetarnete jaoks ülioluliste vasevalukodade sulgemise liidus (142). |
|
(490) |
Kuna komisjonil ei olnud kättesaadavat lisateavet, järeldas komisjon eespool kirjeldatu põhjal praeguses etapis, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks ka liidu vasktorude tarnijate huvides. |
7.3. Sõltumatute importijate huvid
|
(491) |
Uurimise algatamisel võeti ühendust mitme sõltumatu importijaga ja kutsuti neid üles koostööd tegema. Ükski sõltumatu importija ei esitanud komisjonile algatamisteate lisas nõutud teavet ettenähtud tähtaja jooksul ning komisjon otsustas, et valikuuring ei ole vajalik. |
|
(492) |
Vasktorude importija ja kasutaja Emmedi Metalli Srl vastas sõltumatutele importijatele mõeldud küsimustikule 14. augustil 2026. Arvestades, et vastus küsimustikule laekus peaaegu viis kuud pärast algatamisteates sätestatud tähtaega, ei võtnud komisjon seda arvesse. |
|
(493) |
Kuna sõltumatud importijad koostööd ei teinud, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha dumpinguvastaste tollimaksude täpset mõju nende äritegevusele. |
|
(494) |
Igal juhul saavad liidu importijad jätkuvalt importida vasktorusid asjaomastest riikidest, kuna uurimise eesmärk ei ole importi peatada, vaid taastada aus konkurents dumpinguhinnaga impordi vastu võitlemise teel. Lisaks saavad importijad hankida uuritavat toodet muudest kolmandatest riikidest, nagu Jaapan, Tai, USA, Türgi või India. Kuigi dumpinguvastastel meetmetel on importijatele tõenäoliselt teatav negatiivne mõju, leidis komisjon ühtlasi, et importijad suudavad osa tollimaksust tulenevast kulude suurenemisest enda kanda võtta või oma klientidele üle kanda. |
|
(495) |
Seetõttu järeldas komisjon selles etapis, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks sõltumatuid importijaid ebaproportsionaalselt. |
7.4. Kasutajate huvid
|
(496) |
Endast andis teada 19 vasktorude kasutajat. Viis kasutajat vastasid küsimustikule ja veel mitu esitasid märkusi. |
|
(497) |
Kasutajate küsimustikes esitatud kontrollimata teabe põhjal moodustas uuritav toode 3,2–18,5 % nende toodete tootmise kogukuludest, milles seda kasutatakse. Kuigi kõik vastanud kasutajad teatasid kasumist, uuritakse kasumlikkusega seotud erinevusi uurimise käigus täiendavalt. |
|
(498) |
Enamik märkusi esitanud äriühinguid toetas uurimist ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist tugevalt, rõhutades usaldusväärsete kohalike tarnijate tähtsust ja volatiilsetest rahvusvahelistest tarneahelatest sõltumisega seotud riske. Kaks äriühingut soovitasid, et igasugused meetmed tuleks hoolikalt läbi mõelda ja läbi vaadata, et mitte avaldada negatiivset mõju järgmise etapi tööstuse konkurentsivõimele ja elujõulisusele ega minna vastuollu ELi laiemate poliitikaeesmärkidega, mille hulka kuuluvad kestlikkus, tööstuse konkurentsivõime ja tarneahela vastupidavusvõime. |
|
(499) |
Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 479, ei ole liidus ohtu vasktorude tarnedefitsiidi tekkeks. |
|
(500) |
Seetõttu järeldas komisjon praeguses etapis kättesaadava teabe põhjal, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks kasutajaid ebaproportsionaalselt. |
7.5. Järeldus liidu huvide kohta
|
(501) |
Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiinast, Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit vasktorude impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides. |
8. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(502) |
Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju. |
|
(503) |
Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit vasktorude impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale eespool põhjendustes 448 ja 451. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam. |
|
(504) |
Hiinast pärit vasktorude impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2a. Komisjon järeldas põhjenduses 482, et kahju kõrvaldamise piisav tase on dumpingumarginaal. |
|
(505) |
Eelkirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.
|
|
(506) |
Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomaste äriühingute puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra. |
|
(507) |
Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes. |
|
(508) |
Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud. |
|
(509) |
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Selle uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust. |
9. REGISTREERIMINE
|
(510) |
Nagu on märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda. |
|
(511) |
Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada/peatada. |
|
(512) |
Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. |
10. ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE
|
(513) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. |
|
(514) |
Jintian China, EUTCDC ja GDA esitasid eelavalikustamise kohta märkusi, milles viidati dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud metoodikale. Et need märkused ei olnud otseselt seotud arvutuse täpsusega, võetakse neid vajadusel arvesse uurimise lõppetapis. |
|
(515) |
Sharq Tubes teatas komisjonile tehnilisest veast, mille ta oli teinud küsimustikule antud vastustes ja mis mõjutas veokulusid. Komisjon kontrollis väidet ja kohandas sellele vastavalt ekspordihindu. |
|
(516) |
Jintian Vietnam esitas märkusi, milles märkis, et tema seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud arvutati ühelt teiselt seotud äriühingult saadud teabe põhjal. Samuti palus äriühing vaadata läbi tema seotud kaupleja suhtes kasutatav kasumitase ja teha tavapärase kaubandustegevuse test kuuandmete alusel. |
|
(517) |
Komisjon vaatas müügi-, üld- ja halduskulud läbi ning kohandas arvutust vastavalt. Kõigi muude väidete kohta märkis komisjon, et nagu on märgitud kõigile valimisse kaasatud äriühingutele 14. oktoobril 2026 saadetud kaaskirjas, peaksid eelavalikustamise käigus märkused piirduma arvutuste täpsusega, kõiki muid märkusi kaalutakse aga alles pärast ajutiste meetmete avalikustamist. Seega ei võetud märkusi, mis käsitlesid seotud kaupleja kasumimarginaali allikat ja kuuandmete kasutamist, arvesse. |
|
(518) |
Hailiang Vietnam täheldas erinevusi üldkogustes, mille põhjal arvutati kahju- ja dumpingumarginaalid. Komisjon selgitas, et mahu erinevus vastas varude müügile, ja kohandas dumpinguarvutust, et jätta see hinnangust välja. |
11. LÕPPSÄTTED
|
(519) |
Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. |
|
(520) |
Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppetapis muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Hiina Rahvavabariigist, Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit ning praegu CN-koodi ex 7411 10 90 (TARICi kood 7411 10 90 10) alla kuuluvate rafineeritud vasest torude (poolile keritud, siledad või sisemiste soontega, töötlemata) suhtes kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks.
2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
|
Päritoluriik |
Äriühing |
Ajutine dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
|
Hiina Rahvavabariik |
Ningbo Jintian Copper Tube Co., Ltd |
33,5 % |
88GX |
|
Kogu muu Hiina RVst pärit import |
51,5 % |
8999 |
|
|
Mehhiko |
GD Affiliates de RL de CV |
18,2 % |
88GY |
|
Kogu muu Mehhikost pärit import |
18,2 % |
8999 |
|
|
Usbekistan |
ICG Infinity Copper Group LLC Metal Processing Technology LLC |
11 % |
88GZ |
|
Angren Pipe Plant LLC |
5,6 % |
88HA |
|
|
JV Sharq Tubes LLC |
6,8 % |
88HB |
|
|
Kogu muu Usbekistanist pärit import |
11 % |
8999 |
|
|
Vietnam |
Jintian Copper Industrial Company Limited |
13,8 % |
88HC |
|
Hailiang (Vietnam) Copper Manufacturing Co., Ltd |
12,3 % |
88HD |
|
|
Muud koostööd tegevad äriühingud Vietnamis |
13,3 % |
Vt lisa |
|
|
Kogu muu Vietnamist pärit import |
14,4 % |
8999 |
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud vasktorud koguses (kogus tonnides), mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu, on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse tollimaksu, mida kohaldatakse kogu muu asjaomasest riigist pärit impordi suhtes.
4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamise korral.
5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
1. Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.
2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Huvitatud isikutel, kes soovivad, et kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, palutakse taotleda seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib väljaspool kõnealust tähtaega esitatud taotlused läbi vaadata ja vajaduse korral otsustada, kas need rahuldada või mitte.
Artikkel 3
1. Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada rakendusmääruse (EL) 2026/1161 artikli 1 kohane impordi registreerimine.
2. Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks ELi kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2026
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: https://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.
(2) Teade Hiina Rahvavabariigist, Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit vasktorude importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta. ELT C, C/2026/1506, 12.3.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/1506/oj.
(3) Komisjoni 22. mai 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/1161, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Mehhikost, Vietnamist ja Usbekistanist pärit vasktorude impordi registreerimise nõue, et võimaldada registreeritud impordilt dumpinguvastase tollimaksu kogumist (ELT L, 2026/1161, 26.5.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/1161/oj).
(4) Import Hiina RVst ELi oli uurimisperioodil hinnanguliselt 4 000 MT – vt kaebuse punkt 332.
(5) Kaebuse punkt 287.
(6) https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2847.
(7) Kaebus, punktid 20–31.
(8) Kaebus, punktid 32–40.
(9) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (SWD(2024) 91 final, 10. aprill 2024).
(10) Aruande 2. peatükk, lk 7.
(11) Aruande 2. peatükk, lk 7–8.
(12) Vt http://finance.people.com.cn/n1/2026/0128/c1004-40654753.html (vaadatud 19. juunil 2026).
(13) Aruande 2. peatükk, lk 10, 18.
(14) Kättesaadav aadressil http://www.npc.gov.cn/zgrdw/englishnpc/Constitution/node_2825.htm (vaadatud 19. juunil 2024).
(15) Aruande 2. peatükk, lk 29–30.
(16) Aruande 4. peatükk, lk 57, 92.
(17) Aruande 6. peatükk, lk 149–150.
(18) Aruande 6. peatükk, lk 153–171.
(19) Aruande 7. peatükk, lk 204–205.
(20) Aruande 8. peatükk, lk 207–208, 242–243.
(21) Aruande 2. peatükk, lk 19–24, 4. peatükk, lk 69, lk 99–100, 5. peatükk, lk 130–131.
(22) Vt https://www.enreach.com.cn/about_14/ (vaadatud 19. juunil 2026).
(23) Vt Zhejiang Hailiang Co. Ltd. majandusaasta aruanne 2025, lk 107, kättesaadav aadressil http://file.finance.sina.com.cn/211.154.219.97:9494/MRGG/CNSESZ_STOCK/2026/2026-4/2026-04-29/12269645.PDF (vaadatud 19. juunil 2026).
(24) Vt Ningbo Jintian Copper (Group) Co. Ltd. majandusaasta aruanne 2025, lk 72, kättesaadav aadressil http://file.finance.sina.com.cn/211.154.219.97:9494/MRGG/CNSESH_STOCK/2026/2026-4/2026-04-24/12156933.PDF (vaadatud 19. juunil 2026).
(25) Vt https://zgty.chinalco.com.cn/ (vaadatud 19. juunil 2026).
(26) Vt Chinalco majandusaasta aruanne 2025, lk 253, kättesaadav aadressil https://www.chalco.com.cn/tzzgx/thygg/202603/P020260330341392300660.pdf (vaadatud 19. juunil 2026).
(27) Vt http://wap.sasac.gov.cn/n2588045/n27271785/n27271792/c14159097/content.html (vaadatud 19. juunil 2026).
(28) Vt https://www.minmetals.com/ (vaadatud 19. juunil 2026).
(29) Vt http://wap.sasac.gov.cn/n2588045/n27271785/n27271792/c14159097/content.html (vaadatud 19. juunil 2026).
(30) HKP põhikirja artikkel 33 ja Hiina äriühinguseaduse artikkel 19. Vt aruande 3. peatükk, lk 47–50.
(31) Vt https://www.gov.cn/zhengce/zhengceku/2021-12/29/5665166/files/90c1c79a00b44c67b59c29392476c862.pdf (vaadatud 22. juunil 2026).
(32) Samas, punkt IV.1, lk 12.
(33) Samas, punkt IV.2, lk 14.
(34) Vt https://www.gov.cn/lianbo/bumen/202509/P020250928687723775593.pdf (vaadatud 22. juunil 2026).
(35) Samas, punkt II, lk 2.
(36) Vt https://www.ncsti.gov.cn/zcfg/zcwj/202502/t20250212_195423.html (vaadatud 22. juunil 2026).
(37) Samas, punkt I.
(38) Samas, punkt I.
(39) Samas, punkt I.
(40) Vt https://www.ndrc.gov.cn/xxgk/zcfb/fzggwl/202312/t20231229_1362999.html, lk 22 (vaadatud 24. juunil 2026).
(41) Samas, lk 91.
(42) Aruande 2. peatükk, lk 24–27.
(43) Vt https://www.cnfa.net.cn/ (vaadatud 22. juunil 2026).
(44) Vt https://www.cnfa.net.cn/about/1546.aspx (vaadatud 22. juunil 2026).
(45) Samas (vaadatud 22. juunil 2026).
(46) Vt https://www.cnfa.net.cn/roster.aspx (vaadatud 26. juunil 2026).
(47) Aruande 3. peatükk, lk 40.
(48) Vt nt: Blanchette, J., „Xi Gamble: The Race to Consolidate Power and Stave off Disaster“ („Xi risk: võidujooks võimu kindlustamiseks ja katastroofi vältimiseks“), Foreign Affairs, kd 100, nr 4, 2021. aasta juuli/august, lk 10–19.
(49) Aruande 3. peatükk, lk 41.
(50) Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (vaadatud 22. juunil 2026).
(51) HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks, vt: www.gov.cn/zhengce/2020-09/15/content_5543685.htm (vaadatud 22. juunil 2026).
(52) Financial Times (2020) „Chinese Communist Party asserts greater control over private enterprise“, vt: https://www.ft.com/content/582411f6-fc3b-4e4d-9916-c30a29ad010e?syn-25a6b1a6=1 (vaadatud 22. juunil 2026).
(53) Vt Zhejiang Hailiang Co. Ltd. majandusaasta aruanne 2025, lk 60, kättesaadav aadressil http://file.finance.sina.com.cn/211.154.219.97:9494/MRGG/CNSESZ_STOCK/2026/2026-4/2026-04-29/12269645.PDF (vaadatud 22. juunil 2026).
(54) Vt https://www.cnfa.net.cn/institute/show-2672.aspx (vaadatud 22. juunil 2026).
(55) Vt https://js.news.cn/20250609/01a98f2d767044798192f9a068694b0d/c.html (vaadatud 22. juunil 2026).
(56) Vt https://finance.sina.com.cn/roll/2025-11-10/doc-infwwvuv1539830.shtml (vaadatud 22. juunil 2026).
(57) Vt https://zgty.chinalco.com.cn/gywm/gsld/ (vaadatud 22. juunil 2026).
(58) Samas.
(59) Vt https://zgty.chinalco.com.cn/xwzx/gsyw/202606/t20260612_171520.html (vaadatud 22. juunil 2026).
(60) Aruande 14. peatükk, punktid 14.1–14.3.
(61) Aruande 4. peatükk, lk 56–57, 99–100.
(62) Vt https://www.gov.cn/zhengce/zhengceku/2021-12/29/5665166/files/90c1c79a00b44c67b59c29392476c862.pdf (vaadatud 22. juunil 2026).
(63) Samas. Punktid IV.1m, lk 12, ja VI.2, lk 25.
(64) Vt https://www.ncsti.gov.cn/zcfg/zcwj/202502/t20250212_195423.html (vaadatud 22. juunil 2026).
(65) Samas. Punkt VIII.
(66) Samas. Punktid XIII ja XIV.
(67) Vt Jiangxi 14. viisaastaku plaan mitteraudmetallide tööstuse kvaliteetse arendamise kohta.
(68) Samas, punkt III.1.
(69) Vt https://www.sohu.com/a/970930639_121106902 (vaadatud 22. juunil 2026).
(70) Samas.
(71) Aruande 6. peatükk, lk 171–179.
(72) Aruande 9. peatükk, lk 260–261.
(73) Aruande 9. peatükk, lk 257–260.
(74) Aruande 9. peatükk, lk 252–254.
(75) Aruande 13. peatükk, lk 360–361, 364–370.
(76) Aruande 13. peatükk, lk 366.
(77) Aruande 13. peatükk, lk 370–373.
(78) Aruande 6. peatükk, lk 137–140.
(79) Aruande 6. peatükk, lk 146–149.
(80) Aruande 6. peatükk, lk 149.
(81) Vt Hiina RV valituse sihtotstarbeline toetus pankadele, ametlik teade, rahandusministeerium, kättesaadav aadressil https://www.mof.gov.cn/zhengwuxinxi/caizhengxinwen/202503/t20250329_3961036.htm (vaadatud 5. juunil 2026).
(82) Hiina pangandus- ja kindlustussektori regulatiivkomisjon (28. august 2020) – „Kolme aasta tegevuskava pangandus- ja kindlustussektori äriühingute üldjuhtimise parandamiseks (2020–2022)“, kättesaadav aadressil http://www.scio.gov.cn/xwfb/gwyxwbgsxwfbh/wqfbh_2284/2021n_2711/2021n07y14r/wjxgzc_3574/202208/t20220808_312682.html (vaadatud 4. juunil 2026). Tegevuskava järgi tuleb „tugevamini juurutada seda vaimsust, millest on kantud peasekretär Xi Jinpingi põhisõnavõtt finantssektoris tehtava äriühingujuhtimise reformi edendamise kohta“. Lisaks on tegevuskava II jaos seatud eesmärk edendada partei juhtimise orgaanilist lõimimist äriühingu üldjuhtimisse: „me lõimime partei juhtimise äriühingu üldjuhtimisega senisest süstemaatilisemalt, standardiseeritumalt ja protseduuripõhisemalt […] Peamised tegevuse ja juhtimisega seotud teemad tuleb läbi arutada parteikomiteega, enne kui äriühingu juhatus või kõrgem juhtkond otsuse teeb“.
(83) Hiina pangandus- ja kindlustussektori regulatiivkomisjon (15. detsember 2020) – „Teatis kommertspankade tulemuslikkuse hindamise meetodi kohta“, kättesaadav aadressil https://jrs.mof.gov.cn/zhengcefabu/cwjx/202101/t20210104_3638904.htm (vaadatud 4. juunil 2026).
(84) Vt https://www.gov.cn/zhengce/content/202511/content_7047643.htm (vaadatud 5. juunil 2026).
(85) Samas, punkt 11.
(86) Aruande 6. peatükk, lk 157–158.
(87) Aruande 6. peatükk, lk 150–152, 156–160, 165–171.
(88) OECD (2019), OECD Economic Surveys: China 2019“ (OECD majandusuuringud: Hiina 2019), OECD Publishing, Pariis, lk 29, kättesaadav aadressil
https://doi.org/10.1787/eco_surveys-chn-2019-en (vaadatud 22. juunil 2026).
(89) Vt https://www.mof.gov.cn/zhengwuxinxi/caizhengxinwen/202006/t20200618_3534446.htm (vaadatud 5. juunil 2026).
(90) Maailmapanga avaandmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.
(91) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.
(92) https://www.termomecanica.com.br/EN/termomecanica.
(93) https://www.paranapanema.com.br/en/our-products/paranapanema/.
(95) https://coppertubing.co.za/.
(96) https://sarkuysan.com/en/product/product-copper-tube-page.
(97) https://www.uci.com.tr/products.
(99) Näiteks on komisjoni 17. detsembri 2024. aasta rakendusmääruses (EL) 2025/4, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit titaandioksiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, peetud mõistlikuks kasumit 4,24 % (ELT L, 2025/4, 9.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/4/oj, põhjendus 171).
(100) https://www.stat.gov.rs/en-US/oblasti/trziste-rada/zarade.
(101) https://ilostat.ilo.org/data/?cat_mode=subject.
(102) https://www.eps.rs/cir/snabdevanje/Pages/cene.aspx.
(103) https://www.srbijagas.com/?page_id=2562.
(108) https://www.stat.gov.rs/en-US/oblasti/trziste-rada/zarade.
(109) https://ilostat.ilo.org/data/?cat_mode=subject.
(110) https://www.aers.rs/media/Files/Izvestaji/Godisnji/Izvestaj%20Agencije%202025.pdf.
(111) https://www.aers.rs/media/Files/Izvestaji/Godisnji/Izvestaj%20Agencije%202025.pdf.
(112) Tagasimaksmist käsitlev uurimine RF86-01: komisjoni rakendusotsus C(2026) 3105 final, 20.5.2026, https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-history?caseId=2484#RF86-01.
(113) Tagasimaksmist käsitlev uurimine RF86-01: komisjoni rakendusotsus C(2026) 3105 final, 20.5.2026, https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-history?caseId=2484#RF86-01.
(114) 27. aprillil 2026 edastatud teave, salvestamisnumber t26.003023; 8. mail 2026 toimikusse lisatud märge, salvestamisnumber t26.003356.
(115) 8. septembril 2026 toimikusse lisatud märge, T26.007340.
(117) World Bank Group, Lower Middle Income, https://data.worldbank.org/country/lower-middle-income.
(118) World Bank Group, Upper Middle Income, https://data.worldbank.org/country/upper-middle-income.
(119) t26.003907.
(120) t26.004103.
(121) Kohtuasi C-338/10, Grünwald Logistik Service GmbH (GLS) vs. Hauptzollamt Hamburg-Stadt, ECLI:EU:C:2012:158, punktid 20–22; kohtuasi C-687/13, Fliesen-Zentrum Deutschland GmbH vs. Hauptzollamt Regensburg, ECLI:EU:C:2015:573, punkt 49.
(122) Fact Sheet: President Donald J. Trump Takes Action to Address the Threat to National Security from Imports of Copper – The White House.
(123) Neid tariife (copper 232 tariffs) kohaldatakse vasest pooltoodete, näiteks vasest ümartorude, traatide, lattide, lehtede, torude, toruliitmike, kaablite, ühenduste ja elektrikomponentide impordi suhtes. Neid ei kohaldata sisendmaterjalide suhtes, nagu vasemaagid, kontsentraadid, kivid, katoodid ja anoodid.
(124) 8. septembril 2026 toimikusse lisatud märge (mis tehti juhtumi toimikus kättesaadavaks 9. septembril 2026) (t26.007340), milles kutsutakse isikuid üles esitama märkusi kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil märge tehti kättesaadavaks juhtumi kohta avatud toimikus. Usbekistani tootjad esitasid oma vastuse 21. septembril 2026, st pärast kehtestatud kümnepäevast tähtaega.
(125) Vt ka põhjendus 219 eespool, rohkem teavet leiab komisjoni rakendusotsusest C(2026) 3105 final, 20.5.2026.
(127) Allikas: https://fred.stlouisfed.org/data/PCOPPUSDA, konverteeritud eurodesse USA dollari ja euro aasta keskmise vahetuskursi alusel.
(128) Komisjoni 4. veebruari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/270, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Saudi Araabia Kuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest pärit 1,4-butaandiooli impordi suhtes (ELT L, 2026/270, 5.2.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/270/oj).
(129) Komisjoni 10. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/939, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest ja Saudi Araabia Kuningriigist pärit etüleenglükooli impordi suhtes (ELT L 205, 11.6.2021, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/939/oj).
(130) https://www.sctubes.com/en/about-us.
(131) Vt https://www.kme.com/fileadmin/DOWNLOADCENTER/ABOUT%20US/4%20Commitments/Sustainability_Report_2025/KME_2026_SCT_-_TMX_ENG.pdf, lk 22.
(132) https://www.coppercouncil.org/wp-content/uploads/2022/02/TS22-Di-Cosimo.pdf.
(133) Üldkohtu 12. märtsi 2020. aasta otsus kohtuasjas Eurofer, Euroopa Teraseliit, AISBL vs. Euroopa Komisjon, T-835/17, punkt 82.
(134) https://www.transcustoms.cn/.
(135) Ekspordi- ja imporditollimaksude seadus nr 107/2016/QH13; tolliseadus nr 54/2014/QH13; dekreet nr 35/2022/ND-CP; dekreet nr 08/2015/ND-CP; ringkiri nr 38/2015/TT-BTC.
(136) Vt TRONi salvestamisnumber t26.007930.
(137) Kaebus, punkt 302.
(138) Kaebus, punkt 307.
(139) Kaebus, punkt 348.
(140) Kaebus, punkt 501.
(141) Kaebus, punkt 413.
(142) Kaebus, punkt 497.
LISA
Koostööd teinud eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud
|
Riik |
Nimi |
TARICi lisakood |
|
Vietnam |
LS Metal Vilna LLC |
88HE |
|
TOAN PHAT COPPER TUBE Joint Stock Company |
88HF |
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/2497/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)