|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2026/1034 |
18.5.2026 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2026/1034,
23. aprill 2026,
milles käsitletakse Eesti poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega
(teatavaks tehtud numbri C(2026) 2553 all)
(Ainult eestikeelne tekst on autentne)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrust (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta, (2) eriti selle artikli 58 lõiget 3,
võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärust (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013, (3) eriti selle artikli 15 lõikeid 1 ja 2,
ning arvestades järgmist:
ÜLDISED MÄRKUSED
|
(1) |
Rakendusmääruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestama igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi võrdlusperioodiks tulemuslikkuse kavad, sh tulemuseesmärgid. Need kavad peavad sisaldama kohalikke tulemuseesmärke, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate asjaomase võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega. |
|
(2) |
Komisjon võttis 12. juunil 2024 vastu kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks (2025–2029). Need kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid on kindlaks määratud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2024/1688 (4). |
|
(3) |
Eesti esitas 1. oktoobril 2024 komisjonile neljanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava projekti. Pärast seda, kui komisjon oli kontrollinud kõnealuse tulemuslikkuse kava projekti täielikkust, esitas Eesti 15. novembril 2024 ajakohastatud tulemuslikkuse kava projekti (edaspidi „tulemuslikkuse kava projekt“). |
|
(4) |
Komisjon leidis, et Eesti tulemuslikkuse kava projektis marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kohta esitatud kulutõhususe tulemuseesmärgid ei vasta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.4 esitatud hindamiskriteeriumidele ega ole seega kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega. |
|
(5) |
Seepärast teavitas komisjon 16. mail 2025 komisjoni rakendusotsusega (EL) 2025/1040 (5) Eestit oma järeldustest põhjenduses 4 osutatud tulemuseesmärkide mittevastavuse kohta. Selles otsuses esitas komisjon Eestile soovitused, et tagada selle liikmesriigi tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega. |
|
(6) |
18. augustil 2025 esitas Eesti komisjonile hindamiseks neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti. Pärast kõnealuse kava täielikkuse kontrollimist esitas Eesti 6. oktoobril 2025 läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti ajakohastatud versiooni (edaspidi „läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt“). |
|
(7) |
Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõike 1 kohaselt hinnanud Eesti läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate kohalike tulemuseesmärkide kooskõla selle rakendusmääruse IV lisa punktis 1 esitatud hindamiskriteeriumide alusel, võttes vajaduse korral arvesse kohalikke olusid. |
|
(8) |
Lisaks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamisele vaatas komisjon läbi kõnealuse rakendusmääruse IV lisa punktis 2 esitatud elemendid. Komisjon vaatab aga Eestilt 2025. aasta detsembris saadud lisateabe põhjal eraldi läbi kulude jaotuse marsruudi ja terminali teenuste vahel, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti d alapunktis vii. Seepärast ei ole komisjon praeguses etapis teinud järeldusi selle kohta, kas kõnealune kulude jaotamise metoodika on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (6) artikli 15 lõike 2 punktidega e ja f ning rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõikega 5. |
|
(9) |
Tulemushindamiskogu, kes vastavalt määruse (EL) 2024/2803 artikli 13 lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi rakendamisel, on esitanud komisjonile arvamuse Eesti läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvate tulemuseesmärkide kooskõla kohta kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Käesolevas otsuses esitatud järeldustes on arvesse võetud tulemushindamiskogu arvamuses (7) esitatud üksikasjalist tehnilist hinnangut. |
KOMISJONI HINNANG
Tulemuseesmärkide hindamine ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas
|
(10) |
Ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.1 kohaselt. |
|
(11) |
Eesti kavandatavad ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid ohutusjuhtimise tulemuslikkuse alal on ohutusjuhtimise eesmärkide kaupa ja rakendamise taseme järgi esitatuna järgmised:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(12) |
Komisjon märgib, et Eesti poolt aeronavigatsiooniteenuse osutaja Lennuliiklusteeninduse AS jaoks kavandatud ohutusalased tulemuseesmärgid on võrdsed kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega neljanda võrdlusperioodi igal aastal. |
|
(13) |
Komisjon märgib, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis on Lennuliiklusteeninduse AS-ile ette nähtud konkreetsed meetmed kohalike ohutusalaste eesmärkide saavutamiseks, näiteks inimteguriga seotud eriteadmiste kaasamine organisatsiooni ja investeerimine süsteemidesse, mis võivad aidata põhjalikumalt analüüsida ohutussuundumuste seireks vajalikke andmeid. |
|
(14) |
Põhjendustes 11, 12 ja 13 esitatud tähelepanekute põhjal tuleks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid kohalikke ohutusalaseid tulemuseesmärke pidada kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks. |
Tulemuseesmärkide hindamine keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas
|
(15) |
Keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla seoses marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususega hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.2 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Eesti kavandatud keskkonnaeesmärke võrreldud asjakohaste marsruutlennu horisontaalosa tõhususe kontrollväärtustega, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 (8) I lisa kohaselt koostatud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas (ERNIP) ja mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juulil 2024. |
|
(16) |
Eesti kavandatavad keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid ja Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kava neljanda võrdlusperioodi vastavad riiklikud kontrollväärtused, väljendatud marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena, on järgmised:
|
|
(17) |
Komisjon märgib, et Eesti kavandatavad keskkonnaeesmärgid on võrdsed vastavate riiklike kontrollväärtustega neljanda võrdlusperioodi igal aastal. |
|
(18) |
Komisjon märgib, et Eesti on koos Läti, Soome, Rootsi, Taani ja Norraga rakendanud piiriülest vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi, mis on oluline meede kohalike keskkonnaalaste tulemuseesmärkide saavutamisel. |
|
(19) |
Põhjendustes 16, 17 ja 18 esitatud tähelepanekute põhjal tuleks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärke pidada kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks. |
Läbilaskevõime-eesmärkide hindamine
|
(20) |
Läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla seoses marsruutlennuliiklusvoo juhtimisest (ATFM) tingitud keskmise hilinemisega lennu kohta hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.3 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Eesti kavandatud läbilaskevõime-eesmärke võrreldud asjakohaste kontrollväärtustega, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 9 kohaselt koostatud võrgustiku operatiivkavas ja mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juulil 2024. |
|
(21) |
Eesti kavandatavad marsruutlendude läbilaskevõime-eesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks, väljendatud ATFM-hilinemise minutites lennu kohta, ning võrgustiku operatiivkavast pärit vastavad võrdlusväärtused on järgmised:
|
|
(22) |
Komisjon märgib, et Eesti kavandatavad läbilaskevõime-eesmärgid on võrdsed vastavate riiklike kontrollväärtustega neljanda võrdlusperioodi igal aastal. Eesti on selgitanud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis, et võttes arvesse Lennuliiklusteeninduse ASi varasemaid häid tulemusi läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas ja lennuliikluse märkimisväärset vähenemist Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu, ei ole neljanda võrdlusperioodi läbilaskevõime-eesmärkide saavutamiseks vaja täiendavaid meetmeid võtta. Komisjon märgib, et Eesti kavatseb neljandal võrdlusperioodil Tallinna piirkondlikus juhtimiskeskuses hoida tööl sarnase arvu lennujuhte kui kolmandal võrdlusperioodil, millega tagatakse paindlikkus liiklusvoogude võimalike äkiliste muutustega kohanemisel. |
|
(23) |
Põhjendustes 21 ja 22 esitatud tähelepanekute põhjal tuleks läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärke pidada kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks. |
Tulemuseesmärkide hindamine kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas
|
(24) |
Rakendusotsuses (EL) 2025/1040 järeldas komisjon, et Eesti 2024. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad marsruudi kulutõhususeesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega. Eesti on läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitanud marsruudi läbivaadatud kulutõhususeesmärgid. |
|
(25) |
Allpool tabelis on esitatud Eesti läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid.
|
|
(26) |
Komisjon märgib, et Eesti on neljanda võrdlusperioodi igaks aastaks seatud kohalikud kulutõhususeesmärgid läbi vaadanud, mille tulemusena väheneb kindlaksmääratud ühikuhind 2024. aastal esitatud tulemuslikkuse kava projektiga võrreldes neljanda võrdlusperioodi igal aastal. Lisaks on Eesti ajakohastanud 2024. aasta kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtust, et kajastada 2024. aasta tegelikke kulusid. |
|
(27) |
Põhjenduses 26 osutatud kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemine tuleneb nii kindlaksmääratud kulude allapoole korrigeerimisest kui ka neljanda võrdlusperioodi ajakohastatud liiklusprognoosidest, mida Eesti kohaldab kooskõlas Eurocontroli STATFORi 2025. aasta veebruari lennuliikluse baasprognoosiga. Läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis neljanda võrdlusperioodi igaks aastaks prognoositav marsruudil osutatud teenuse ühikute arv on toodud allpool esitatud tabelis.
|
|
(28) |
Neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud kindlaksmääratud kulud Eestis, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel, on toodud allpool esitatud tabelis.
|
|
(29) |
Komisjon on hinnanud Eesti kavandatavate läbivaadatud kulutõhususeesmärkide kooskõla rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c esitatud kriteeriumidega. |
|
(30) |
Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a esitatud kriteeriumiga märgib komisjon, et neljandal võrdlusperioodil on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil –0,6 %, mis on madalam kogu ELi arengusuundumusest, mis on samal perioodil –1,2 %. |
|
(31) |
Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b esitatud kriteeriumiga märgib komisjon, et marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil, mis on kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil +2,6 % aastas, jääb alla kogu ELi pikaajalisele arengusuundumusele, mis on samal perioodil –1,0 %. |
|
(32) |
Komisjon märgib siiski, et Eesti on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu kaotanud märkimisväärse osa ülelendudest, mida ta varem teenindas. Lennuliiklus väheneb ka neljandal võrdlusperioodil, mis mõjutab märkimisväärselt Eesti aeronavigatsiooniteenuse osutaja kulutõhusust; eelkõige on see negatiivselt mõjutanud Eesti kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalist arengusuundumust, mis hõlmab nii kolmandat kui ka neljandat võrdlusperioodi. |
|
(33) |
Seepärast on põhjenduses 31 osutatud hindamiskriteeriumi kohaldamisel vajalik ja asjakohane hinnata, kas põhjenduses 32 osutatud asjaolude puudumisel vastaks Eesti kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisele arengusuundumusele. |
|
(34) |
Selleks on komisjon kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil Eesti kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise arengusuundumuse ümber arvutanud, võttes arvesse Ukraina sõjast tingitud liikluse struktuurset vähenemist Eesti kohal, mõõdetuna marsruudil osutatud teenuse ühikutes. Selle ümberarvutamise tulemusel on Eesti kindlaksmääratud ühikuhinna kohandatud pikaajaline arengusuundumus –4,0 %, mis on soodsam kui kogu ELi hõlmav kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus –1,0 %. Seepärast järeldab komisjon, et Eesti täidab põhjenduses 31 osutatud hindamiskriteeriumi, võttes arvesse Ukraina sõja tõttu märkimisväärselt vähenenud liikluse mõju. |
|
(35) |
Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c esitatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Eesti kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus, väljendatud reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel, on 49,55 eurot ehk 5,6 % madalam kui rakendusotsuse (EL) 2024/1688 artikli 7 punkti d kohase asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 52,48 eurot reaalväärtuses 2022. aasta hindade alusel. |
|
(36) |
Nagu märgitakse põhjenduses 35, on selge, et Eesti kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus 2024. aastal on madalam kui asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus. Jättes välja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud liiklusmuutuste negatiivse mõju, mida on kirjeldatud põhjendustes 32, 33 ja 34, vastab Eesti kogu ELi hõlmavale kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisele suundumusele neljandal võrdlusperioodil. Seepärast on komisjon arvamusel, et põhjenduses 30 esitatud kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest neljandal võrdlusperioodil ei välista Eesti kulutõhususe tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate kulutõhususe tulemuseesmärkidega. |
|
(37) |
Põhjendustes 25–36 esitatud tähelepanekute põhjal leiab komisjon, et Eesti on rakendusotsuse (EL) 2025/1040 artiklis 3 sätestatud soovitusi kohalike kulutõhususe tulemuseesmärkide läbivaatamise kohta nõuetekohaselt arvesse võtnud. Seepärast järeldab komisjon, et Eesti läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud läbivaadatud kulutõhususeesmärke tuleks pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks. |
JÄRELDUSED
|
(38) |
Kõike eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et Eesti läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Eesti esitatud neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, on kooskõlas rakendusotsuses (EL) 2024/1688 sätestatud kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.
Brüssel, 23. aprill 2026
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Apostolos TZITZIKOSTAS
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1. ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/549/oj.
(2) ELT L, 2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj.
(3) ELT L 56, 25.2.2019, lk 1. ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/317/2025-01-01.
(4) Komisjoni 12. juuni 2024. aasta rakendusotsus (EL) 2024/1688, millega kehtestatakse kogu ELi hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks, mis algab 1. jaanuaril 2025 ja lõpeb 31. detsembril 2029 (ELT L, 2024/1688, 17.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2024/1688/oj).
(5) Komisjoni 16. mai 2025. aasta rakendusotsus (EL) 2025/1040, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud Belgia, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Taani riiklike ja funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade projektides sisalduvate teatavate tulemuseesmärkide mittevastavust kogu ELi hõlmavatele ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidele (ELT L, 2025/1040, 23.5.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2025/1040/oj).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/550/oj).
(7) Tulemushindamiskogu arvamus nr 1-2026 neljanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kavade projektide hindamise kohta, 28. jaanuar 2026.
(8) Komisjoni 24. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/123, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011 (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/123/oj).
LISA
Eesti poolt määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis sisalduvad tulemuseesmärgid, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega
OHUTUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Ohutusjuhtimise tulemuslikkus
|
Eesti |
Ohutusjuhtimise tulemuslikkuseesmärgid, väljendatud rakendamise tasemetena, mis ulatuvad EASA A-tasemest D-tasemeni |
|||||
|
Asjaomane aeronavigatsiooniteenuse osutaja |
Ohutusjuhtimise eesmärk |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
|
Lennuliiklusteeninduse AS |
Ohutuspoliitika ja -eesmärgid: |
C |
C |
C |
C |
C |
|
Ohutusriskide juhtimine: |
D |
D |
D |
D |
D |
|
|
Ohutuse tagamine: |
C |
C |
C |
C |
C |
|
|
Ohutuse edendamine: |
C |
C |
C |
C |
C |
|
|
Ohutusele keskenduv töökultuur |
C |
C |
C |
C |
C |
|
KESKKONNAGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmine tõhusus
|
Eesti |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
|
Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid, väljendatud marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena |
6,54 % |
6,53 % |
6,52 % |
6,51 % |
6,50 % |
LÄBILASKEVÕIMEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruutlennuliiklusvoo juhtimisest tingitud keskmine lennu hilinemine minutites
|
Eesti |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
|
Läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärgid ATFM-hilinemise minutites lennu kohta |
0,06 |
0,04 |
0,03 |
0,02 |
0,02 |
KULUTÕHUSUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhinnad
|
Eesti kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond |
2019 lähteväärtus |
2024 lähteväärtus |
2025 |
2026 |
2027 |
2028 |
2029 |
|
Marsruudi läbivaadatud kulutõhususeesmärgid, väljendatud marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinnana (2022. aasta hindade reaalväärtuses) |
38,12 eurot |
49,55 eurot |
46,29 eurot |
46,99 eurot |
48,00 eurot |
48,10 eurot |
48,18 eurot |
ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1034/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)