<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-201/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CJ0201</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:805">EU:C:2017:805</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>Kohtuotsus <DATE ISO="20171025">25.10.2017</DATE> – Kohtuasi C‑201/16</P><P>Shiri</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (suurkoda)</P><P><DATE ISO="20171025">25. oktoober 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 604/2013</KEYWORD><KEYWORD>Selle liikmesriigi määramine, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 27</KEYWORD><KEYWORD>Õiguskaitsevahendid</KEYWORD><KEYWORD>Kohtuliku kontrolli ulatus</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 29</KEYWORD><KEYWORD>Üleandmise tähtaeg</KEYWORD><KEYWORD>Üleandmise tähtaja jooksul täide viimata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Vastutava liikmesriigi kohustused</KEYWORD><KEYWORD>Vastutuse üleminek</KEYWORD><KEYWORD>Vastutava liikmesriigi otsuse vajadus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑201/16,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Verwaltungsgerichtshofi (Austria kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20160331">31. märtsi 2016. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20160412">12. aprillil 2016</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><P><HT TYPE="BOLD">Majid Shiri</HT>, teise nimega Madzhdi Shiri,</P><P>menetluses osales:</P><P><HT TYPE="BOLD">Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl,</HT></P></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (suurkoda),</P><P>koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident A. Tizzano, kodade presidendid L. Bay Larsen (ettekandja), T. von Danwitz, J. L. da Cruz Vilaça ja A. Rosas, kohtunikud E. Juhász, A. Borg Barthet, M. Safjan, D. Šváby, A. Prechal, E. Jarašiūnas ja M. Vilaras,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: ametnik K. Malacek,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20170314">14. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>M. Shiri, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> W. Weh ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> S. Harg,</P></ITEM><ITEM><P>Austria valitsus, esindaja: G. Hesse,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil,</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: C. Crane ja S. Brandon, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> D. Blundell ja <HT TYPE="ITALIC">barrister</HT> M. Gray,</P></ITEM><?PAGE NO="2"?><ITEM><P>Šveitsi valitsus, esindaja: E. Bichet,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: G. Wils ja M. Condou‑Durande,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20170720">20. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 31</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Dublini III määrus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artikli 27 lõiget 1 ning artikli 29 lõikeid 1 ja 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud menetluses, milles vaadatakse läbi Iraani kodaniku Majid Shiri (teise nimega Madzhdi Shiri) kaebust Bundesamt für Fremdenwesen und Asyli (Austria föderaalne migratsiooni‑ ja pagulasamet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>amet<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) otsuse peale, millega tunnistati tema rahvusvahelise kaitse taotlus vastuvõetamatuks, tehti väljasaatmiskorraldus ja kinnitati, et tema üleandmine Bulgaariale on seaduslik.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Määrus (EÜ) nr 1560/2003</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20030902">2. septembri 2003. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="222" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 222, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 200), muudetud komisjoni <DATE ISO="20140130">30. jaanuari 2014. aasta</DATE> rakendusmäärusega (EL) nr 118/2014 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="039" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 39, lk 1</REF.DOC.OJ>), III peatükis on sätestatud rida eeskirju asjaomase isiku üleandmiseks vastutavale liikmesriigile Dublini III määruse mõttes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 8 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Vastutav liikmesriik on kohustatud hoolitsema selle eest, et varjupaigataotleja saaks üle antud esimesel võimalusel ja et tema sissesõitu ei takistataks. See liikmesriik määrab vajaduse korral kindlaks koha oma territooriumil, kuhu varjupaigataotleja viiakse või kus ta pädevatele asutustele üle antakse, võttes arvesse geograafilisi piiranguid ja üleandvale liikmesriigile kättesaadavaid transpordiliike. […]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Dublini III määrus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Dublini III määruse põhjendused 4, 5 ja 19 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>(4)</NO.P><TXT>[<DATE ISO="19991015">15.</DATE> ja <DATE ISO="19991016">16. oktoobril 1999</DATE> Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralise] kohtumise järeldustes tõdetakse ka, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem peaks lühiajaliselt hõlmama selget ja toimivat menetlust varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramiseks.</TXT></NP></CONSID><?PAGE NO="3"?><CONSID><NP><NO.P>(5)</NO.P><TXT>Selline menetlus peaks põhinema liikmesriikide ja asjaomaste isikute seisukohast erapooletutel ja õiglastel alustel. Eelkõige peaks see võimaldama kiiresti määrata vastutav liikmesriik, et tagada tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele ja mitte seada ohtu rahvusvahelise kaitse taotluste kiire menetlemise eesmärki.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(19)</NO.P><TXT>Selleks et tagada asjaomaste isikute õiguste tõhus kaitse, tuleks vastutavale liikmesriigile üleandmise otsustega seoses ette näha õiguslikud tagatised ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, kooskõlas eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Rahvusvahelise õiguse täitmise tagamiseks peaks tõhus õiguskaitsevahend hõlmama nii käesoleva määruse kohaldamise kui ka selle liikmesriigi õigusliku [ja] tegeliku olukorra hindamist, kuhu taotleja üle antakse.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 3 lõikes 1 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Liikmesriigid vaatavad läbi selliste kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute rahvusvahelise kaitse taotlused, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset mõne liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiril või transiidialal. Taotluse vaatab läbi üks liikmesriik, kelleks on III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt vastutav liikmesriik.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse artikli 17 lõike 1 esimene lõik näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Erandina artikli 3 lõikest 1 võib iga liikmesriik otsustada läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on talle esitanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, isegi kui käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta ta selle läbivaatamise eest.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Sama määruse artiklis 22 on kehtestatud eeskirjad vastuvõtmispalvele vastamise ja artiklis 25 tagasivõtmispalvele vastamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Dublini III määruse artikli 27 lõiked 1 ja 3 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="027.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>„Taotlejal […] on õigus tõhusale õiguskaitsele üleandmisotsuse faktiliste või õiguslike asjaolude vaidlustamise või läbivaatamise kaudu kohtus.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="027.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Üleandmisotsuse vaidlustamise või läbivaatamise korral sätestavad liikmesriigid oma siseriiklikus õiguses, et:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>vaidlustamine või läbivaatamine annab asjaomasele isikule õiguse jääda asjaomasesse liikmesriiki, kuni selguvad vaidlustamise või läbivaatamise tulemused, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>üleandmine peatub automaatselt ning selline peatumine aegub pärast mõistlikku ajavahemikku, mille jooksul kohus otsustab pärast palve üksikasjalikku ja tähelepanelikku läbivaatamist, kas anda vaidlustamisele või läbivaatamisele peatav mõju, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>asjaomasele isikule antakse võimalus esitada mõistliku aja jooksul kohtule taotlus peatada üleandmisotsuse täideviimine kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni. Liikmesriigid tagavad, et tõhus õiguskaitsevahend on olemas, peatades üleandmise, kuni võetakse vastu otsus esimese peatamise palve kohta. Otsus selle kohta, kas peatada üleandmisotsuse rakendamine, võetakse vastu mõistliku aja jooksul, võimaldades samas palve üksikasjaliku ja tähelepaneliku läbivaatamise. Üleandmise rakendamise peatamisest keeldumise otsuses esitatakse selle aluseks olevad põhjused.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 29 lõiked 1 ja 2 sätestavad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="029.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Palve esitanud liikmesriik annab taotleja või muu artikli 18 lõike 1 punktis c või d osutatud isiku pärast asjaomaste liikmesriikide omavahelist nõupidamist vastutavale liikmesriigile üle kooskõlas oma riigi õigusega esimesel võimalusel ja hiljemalt kuue kuu jooksul ajast, mil teine liikmesriik rahuldas vastuvõtmis‑ või tagasivõtmispalve või tehti lõplik otsus vaidlustamise või uuesti läbi vaatamise suhtes, kui sellel oli peatav toime vastavalt artikli 27 lõikele 3.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="029.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui üleandmine ei toimu kuue kuu jooksul, vabaneb vastutav liikmesriik kohustusest asjaomane isik vastu või tagasi võtta ning vastutus läheb üle palve esitanud liikmesriigile. Nimetatud tähtaega võib pikendada kõige rohkem ühe aastani, kui üleandmist ei saa teostada asjaomase isiku kinnipidamise tõttu, või kõige rohkem 18 kuuni, kui isik on põgenenud.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>M. Shiri sisenes liikmesriikide territooriumile Bulgaaria kaudu, kus ta esitas <DATE ISO="20150219">19. veebruaril 2015</DATE> rahvusvahelise kaitse taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Seejärel esitas ta <DATE ISO="20150307">7. märtsil 2015</DATE> rahvusvahelise kaitse taotluse Austrias. Amet palus <DATE ISO="20150309">9. märtsil 2015</DATE> Bulgaaria ametiasutustel M. Shiri tagasi võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Bulgaaria ametiasutused nõustusid <DATE ISO="20150323">23. märtsil 2015</DATE> tagasivõtmispalve täitma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Amet tunnistas <DATE ISO="20150702">2. juulil 2015</DATE> M. Shiri esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks, tegi väljasaatmiskorralduse ja kinnitas, et tema üleandmine Bulgaariale on seaduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>M. Shiri esitas selle otsuse peale Bundesverwaltungsgerichtile (Austria föderaalne halduskohus) kaebuse koos taotlusega anda kaebusele peatav toime. Ilma et nimetatud kohus oleks esitatud taotlust lahendanud, tühistas ta <DATE ISO="20150720">20. juulil 2015</DATE> asjaomase otsuse põhjendusega, et M. Shiri tervislikust seisundist tingitud kaitsetu olukorra tõttu oleks amet pidanud kontrollima, kas ta oli kohustatud Dublini III määruse artikli 17 lõikes 1 sätestatud võimalust kasutama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Pärast otsuse tühistamist tegi amet <DATE ISO="20150903">3. septembril 2015</DATE> uue otsuse, millega ta tunnistas M. Shiri esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõetamatuks, tegi väljasaatmiskorralduse ja kinnitas, et tema üleandmine Bulgaariale on seaduslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>M. Shiri esitas selle otsuse peale Bundesverwaltungsgerichtile (föderaalne halduskohus) kaebuse, mille see kohus sai kätte <DATE ISO="20150917">17. septembril 2015</DATE> ja millega koos oli esitatud taotlus anda kaebusele peatav toime. M. Shiri märkis <DATE ISO="20150923">23. septembri 2015. aasta</DATE> täiendavas seisukohas, et Austria Vabariik vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, kuna Dublini III määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuuline üleandmise tähtaeg oli selleks kuupäevaks möödunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) jättis selle kaebuse <DATE ISO="20150930">30. septembri 2015. aasta</DATE> otsusega rahuldamata, ilma et ta oleks lahendanud taotlust kaebusele peatava toime andmiseks. M. Shiri <DATE ISO="20150923">23. septembri 2015. aasta</DATE> täiendavas seisukohas esitatud argumendi kohta, et Dublini III määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg on möödunud, otsustas kohus, et pärast ameti <DATE ISO="20150702">2. juuli 2015. aasta</DATE> otsuse tühistamist ja kohtuasja ametile uue otsuse tegemiseks tagasisaatmist hakkas uus kuuekuuline tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui M. Shiri üleandmine oli jälle võimalik, nimelt seitsmendal päeval pärast tema esitatud kaebuse kättesaamist ehk alates<?PAGE NO="5"?> <DATE ISO="20150924">24. septembrist 2015</DATE>. Seega oli Bundesverwaltungsgericht (föderaalne halduskohus) seisukohal, et vastutus M. Shiri esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest lasub jätkuvalt Bulgaaria Vabariigil ja see ei olnud vahepeal Austria Vabariigile üle läinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>M. Shiri esitas seejärel eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>See kohus leiab, et enne selle üle otsustamist, kas M. Shiri suhtes kohaldatav üleandmise tähtaeg võib olla möödunud, tuleb kontrollida, kas rahvusvahelise kaitse taotleja võib tugineda väitele, et vastutus tema taotluse läbivaatamise eest on nimetatud tähtaja möödumise tõttu üle läinud, ja kas selliseks vastutuse üleminekuks piisab ainuüksi tähtaja möödumisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.P><TXT>Kas [Dublini III määruse] sätteid, mis annavad õiguse tõhusale õiguskaitsele üleandmisotsuse vaidlustamiseks, eriti artikli 27 lõiget 1 tuleb sama määruse põhjendust 19 arvestades tõlgendada nii, et varjupaigataotlejal on õigus tugineda sellele, et vastutus taotluse läbivaatamise eest on läinud üle palve esitanud liikmesriigile, sest kuuekuuline üleandmise tähtaeg on möödunud ([Dublini III määruse] artikli 29 lõige 2 koostoimes artikli 29 lõikega 1)?</TXT></NP></ITEM></LIST><P>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas vastutus taotluse läbivaatamise eest läheb üle [Dublini III määruse] artikli 29 lõike 2 esimese lause kohaselt ainult kasutamata jäetud üleandmistähtaja möödumise tõttu või eeldab vastutuse üleminek tähtaja möödumise tõttu ka seda, et vastutav liikmesriik keeldub täitmast asjaomase isiku vastuvõtmise või tagasivõtmise kohustust?<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Menetluse suulise osa uuendamise taotlus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Pärast kohtujuristi ettepaneku ettelugemist <DATE ISO="20170720">20. juulil 2017</DATE> palus M. Shiri Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20170906">6. septembril 2017</DATE> saabunud kirjas uuendada menetluse suuline osa. M. Shiri väitis taotluse põhjenduseks, et ettepanekus käsitleti õigusliku küsimusena Dublini III määruse artikli 29 lõikes 1 sätestatud tähtaja arvutamist, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule arutamiseks ei esitanud ja mille kohta ei olnud M. Shiril järelikult võimalik oma seisukohta esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Siinjuures võimaldab Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 83 Euroopa Kohtul igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, uuendada määrusega menetluse suuline osa, eelkõige kui ta leiab, et asja lahendamisel tuleks tugineda õiguslikule argumendile, mille üle pooled ei ole vaielnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb aga tõdeda, et Euroopa Kohtu hinnangul ei ole mingil juhul vaja võtta seisukohta õigusküsimuses, mis puudutab Dublini III määruse artikli 29 lõikes 1 sätestatud tähtaja arvutamist, millele M. Shiri viitas. Lisaks leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et tal on olemas kogu vajalik teave asja lahendamiseks ning et kogu selle teabe üle on arutelu toimunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seetõttu puudub alus menetluse suulise osa uuendamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimuste analüüs</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Teine küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Teise küsimusega, mida tuleb esimesena analüüsida, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas Dublini III määruse artikli 29 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui üleandmist nimetatud määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul ei toimu, läheb vastutus täies ulatuses üle palve esitanud liikmesriigile, ilma et oleks vajalik, et vastutav liikmesriik keelduks asjaomast isikut vastu võtmast või tagasi võtmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Dublini III määruse artikli 29 lõike 1 esimese lõigu kohaselt antakse asjaomane isik üle esimesel võimalusel ja hiljemalt kuue kuu jooksul alates ajast, mil teine liikmesriik rahuldas vastuvõtmis‑ või tagasivõtmispalve või tehti lõplik otsus vaidlustamise või uuesti läbi vaatamise suhtes, kui sellel oli peatav toime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Viimase aspektiga seoses tuleneb Dublini III määruse artikli 27 lõike 3 punktist c, et juhul kui siseriiklikus õiguses nähakse ette, et asjaomasel isikul on võimalus esitada kohtule taotlus peatada üleandmisotsuse täideviimine kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni, peab asja arutav kohus lahendama taotluse mõistliku aja jooksul ja taotluse rahuldamata jätmise korral oma otsust põhjendama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Selle määruse artikli 29 lõikes 2 on täpsustatud, et kui üleandmine ei toimu kuue kuu jooksul, vabaneb vastutav liikmesriik kohustusest asjaomane isik vastu või tagasi võtta ning vastutus läheb üle palve esitanud liikmesriigile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Ainuüksi selle sätte sõnastusest nähtub, et selles nähakse ette vastutuse täies ulatuses üleminek palve esitanud liikmesriigile, ilma et see üleminek sõltuks vastutava liikmesriigi mis tahes reaktsioonist (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170726">26.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks vastab selline tõlgendus Dublini III määruse põhjenduses 5 märgitud rahvusvahelise kaitse taotluste kiire menetlemise eesmärgile, kuna see tagab, et kui vastuvõtmise või tagasivõtmise menetlusega viivitatakse, vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi liikmesriigis, kus rahvusvahelise kaitse taotleja asub, et mitte taotluse läbivaatamist täiendavalt edasi lükata (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170726">26.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Niisugune tõlgendus kajastub ka määruse nr 1560/2003 III peatükis sätestatud eeskirjades üleandmise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Kuigi selle määruse artiklis 8 kohustatakse vastutavat liikmesriiki hoolitsema selle eest, et varjupaigataotleja saaks üle antud esimesel võimalusel, ei anna nimelt ükski kõnealuse määruse säte sellele liikmesriigile pärast Dublini III määruse artiklite 22 või 25 alusel vastuvõtmis‑ või tagasivõtmispalve sõnaselget või vaikimisi rahuldamist õigust uuesti otsustada, kas ta tahab asjaomast isikut vastu võtta või tagasi võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et Dublini III määruse artikli 29 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui üleandmist selle määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul ei toimu, läheb vastutus täies ulatuses üle palve esitanud liikmesriigile, ilma et oleks vajalik, et vastutav liikmesriik keelduks asjaomast isikut vastu võtmast või tagasi võtmast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Esimene küsimus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas Dublini III määruse artikli 27 lõiget 1 koostoimes selle määruse põhjendusega 19 tuleb tõlgendada nii, et rahvusvahelise kaitse taotleja võib tugineda tema suhtes tehtud üleandmisotsuse peale esitatud kaebuses kõnealuse määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Dublini III määruse artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus tõhusale õiguskaitsele üleandmisotsuse faktiliste või õiguslike asjaolude vaidlustamise või läbivaatamise kaudu kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Rahvusvahelise kaitse taotlejale tema suhtes tehtud üleandmisotsuse vaidlustamiseks antud õiguskaitsevahendi ulatust on täpsustatud selle määruse põhjenduses 19, mis selgitab, et rahvusvahelise õiguse järgimise tagamiseks peaks üleandmisotsuste vaidlustamiseks kõnealuse määrusega kehtestatud tõhus õiguskaitsevahend hõlmama nii asjaomase määruse kohaldamise kui ka selle liikmesriigi faktilise ja õigusliku olukorra hindamist, kuhu taotleja üle antakse (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170726">26.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et võttes eelkõige arvesse liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise süsteemi üldist arengut tulenevalt Dublini III määruse vastuvõtmisest ning selle määrusega taotletavaid eesmärke, tuleb määruse artikli 27 lõiget 1 tõlgendada nii, et selles ette nähtud õiguskaitsevahend peaks muu hulgas hõlmama samas määruses ette nähtud menetluslike tagatiste järgimist (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170726">26.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Dublini III määruses kehtestatud vastuvõtmise ja tagasivõtmise menetluste läbiviimisel tuleb eeskätt järgida mitut kohustuslikku tähtaega, mille hulka kuulub määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. Kuigi need sätted on mõeldud kõnealuste menetluste reguleerimiseks, aitavad need sarnaselt määruse III peatüki kriteeriumidele ühtlasi kindlaks määrata vastutava liikmesriigi. Nimelt, nagu käesoleva kohtuotsuse punktidest 30–34 tuleneb, toob asjaomase tähtaja möödumine, ilma et taotlejat oleks palve esitanud liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile üle antud, kaasa vastutuse teiselt liikmesriigilt esimesele liikmesriigile täies ulatuses ülemineku (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170726">26.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Neil asjaoludel peab üleandmisotsuse peale esitatud kaebust läbivaatav kohus selleks, et tagada, et vaidlustatud üleandmisotsus on vastu võetud kõnealuste menetluste nõuetekohase läbiviimise tulemusena, saama hinnata rahvusvahelise kaitse taotleja väiteid selle kohta, et asjaomane otsus on vastu võetud Dublini III määruse artikli 29 lõike 2 sätteid rikkudes, kuna väidetavalt oli palve esitanud liikmesriik selle otsuse vastuvõtmise päeval juba muutunud vastutavaks liikmesriigiks nimetatud määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumise tõttu (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170726">26.7.2017</DATE>, <NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Samas on oluline märkida, et erinevalt <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mengesteab</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑670/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:587">EU:C:2017:587</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aluseks olnud kohtuasjas käsitletud tähtaegadest, mis reguleerivad vastuvõtmispalve esitamist, on Dublini III määruse artiklis 29 sätestatud tähtaegade eesmärk reguleerida mitte üksnes üleandmisotsuse vastuvõtmist, vaid ka täideviimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Siit järeldub, et asjaomased tähtajad võivad lõppeda pärast üleandmisotsuse vastuvõtmist. Lisaks tuleb märkida, et põhikohtuasjas kõne all olevas asjas väidab asjaomane isik, et Dublini III määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg lõppes üleandmisotsuse vastuvõtmise kuupäevast hilisemal kuupäeval.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Palve esitanud liikmesriigi pädevad asutused ei saa sellises olukorras asjaomast isikut teisele liikmesriigile üle anda, vaid nad on vastupidi kohustatud võtma omal algatusel vajalikud meetmed, et tunnistada esimese liikmesriigi vastutust ja vaadata selle isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus viivitamata läbi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kui aga võtta arvesse esiteks Dublini III määruse põhjenduses 19 märgitud eesmärki tagada kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 47 asjaomaste isikute õiguste tõhus kaitse ning teiseks käesoleva kohtuotsuse punktis 31 meenutatud eesmärki tagada rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kiire kindlaksmääramine, mis on nii sellise kaitse taotlejate kui ka kõnealuse määrusega kehtestatud süsteemi üldise nõuetekohase toimimise huvides, peab taotleja saama kasutada tõhusat ja kiiret õiguskaitsevahendit, mis võimaldab tal tugineda kõnealuse määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumisele pärast üleandmisotsuse vastuvõtmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses vastab käesolevas asjas Austria õigusnormidega rahvusvahelise kaitse taotlejale antud õigus tugineda tema suhtes tehtud üleandmisotsuse peale esitatud kaebuses selle otsuse vastuvõtmisest hilisematele asjaoludele niisugusele kohustusele näha ette tõhus ja kiire õiguskaitsevahend.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et Dublini III määruse artikli 27 lõiget 1 koostoimes selle määruse põhjendusega 19 ja põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et rahvusvahelise kaitse taotleja peab saama kasutada tõhusat ja kiiret õiguskaitsevahendit, mis võimaldab tal tugineda kõnealuse määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumisele pärast üleandmisotsuse vastuvõtmist. Sellistes siseriiklikes õigusnormides, nagu on kõne all põhikohtuasjas, rahvusvahelise kaitse taotlejale antud õigus tugineda tema suhtes tehtud üleandmisotsuse peale esitatud kaebuses selle otsuse vastuvõtmisest hilisematele asjaoludele vastab niisugusele kohustusele näha ette tõhus ja kiire õiguskaitsevahend.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määruse (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, artikli 29 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et kui üleandmist selle määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul ei toimu, läheb vastutus täies ulatuses üle palve esitanud liikmesriigile, ilma et oleks vajalik, et vastutav liikmesriik keelduks asjaomast isikut vastu võtmast või tagasi võtmast.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Määruse nr 604/2013 artikli 27 lõiget 1 koostoimes selle määruse põhjendusega 19 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et rahvusvahelise kaitse taotleja peab saama kasutada tõhusat ja kiiret õiguskaitsevahendit, mis võimaldab tal tugineda kõnealuse määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumisele pärast üleandmisotsuse vastuvõtmist. Sellistes siseriiklikes õigusnormides, nagu on kõne all põhikohtuasjas, rahvusvahelise kaitse taotlejale antud õigus tugineda tema suhtes tehtud üleandmisotsuse peale esitatud kaebuses selle otsuse vastuvõtmisest hilisematele asjaoludele vastab niisugusele kohustusele näha ette tõhus ja kiire õiguskaitsevahend.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT><?PAGE NO="9"?>