<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-725/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015TJ0725</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:977">EU:T:2018:977</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>21</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>21</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus 14.12.18 – Kohtuasi T‑725/15</HT></P><P><HT TYPE="SC">Arysta LifeScience Netherlands <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EFSA</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20181214">14. detsember 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: inglise.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Taimekaitsevahendid</KEYWORD><KEYWORD>Toimeaine diflubensurooni heakskiidu läbivaatamise menetlus</KEYWORD><KEYWORD>Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 21</KEYWORD><KEYWORD>EFSA eksperdihinnangu järeldus</KEYWORD><KEYWORD>Selle järelduse osaline avaldamine</KEYWORD><KEYWORD>Määruse nr 1107/2009 artikkel 63</KEYWORD><KEYWORD>Teatavate osade konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus</KEYWORD><KEYWORD>Ärihuvide kaitse</KEYWORD><KEYWORD>Konfidentsiaalsena käsitlemisest keeldumine</KEYWORD><KEYWORD>Põhjendatud huvi</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T‑725/15,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Arysta LifeScience Netherlands BV</HT>, varem Chemtura Netherlands BV, asukoht Amsterdam (Madalmaad), esindajad: <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> C. Mereu ja <HT TYPE="ITALIC">avocat</HT> K. Van Maldegem,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)</HT>, esindajad: D. Detken ja S. Gabbi, keda abistasid <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> R. Van der Hout ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> C. Wagner,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P>keda toetab</P><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon</HT>, esindajad: F. Moro ja P. Ondrůšek, hiljem P. Ondrůšek ja G. Koleva,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada EFSA <DATE ISO="20151210">10. detsembri 2015. aasta</DATE> otsus, mis puudutas teatud osade avaldamist vastastikusest hindamisaruandest, mis käsitles toimeaine diflubensurooni heakskiidu läbivaatamist seoses metaboliidi 4‑kloroaniliiniga,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja president H. Kanninen, kohtunikud L. Calvo-Sotelo Ibáñez-Martín ja I. Reine (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: ametnik P. Cullen,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades menetluse kirjalikku osa ja <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigusnormid, mis reguleerivad liidus taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise ja heakskiitmise menetlust</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 91/414/EMÜ</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19910715">15. juuli 1991. aasta</DATE> direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="230" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1991">EÜT 1991, L 230, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332) on kehtestatud Euroopa Liidu normistik, mida kohaldatakse taimekaitsevahendite turuleviimise lubamisele ning mis sisaldab taimekaitsevahenditele ja neid sisaldavatele toimeainetele kohaldatavaid sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Direktiivi 91/414 artikli 4 kohaselt, mis reguleerib taimekaitsevahendite lubamist, lubade ülevaatamist ja tühistamist, peab selleks, et taimekaitsevahendi jaoks antakse luba, vastama see teatud kriteeriumidele. Konkreetselt antakse taimekaitsevahendi jaoks luba, kui selle toimeained on loetletud direktiivi I lisas ja kõnealuses lisas sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi artiklites 5 ja 6 on kehtestatud kõnealusesse lisasse toimeaine kandmise kord.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiiv 91/414 tunnistati alates <DATE ISO="20110614">14. juunist 2011</DATE> kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20091021">21. oktoobri 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="309" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 309, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktis a ette nähtud üleminekumeetmete järgi kohaldatakse direktiivi 91/414 jätkuvalt heakskiitmise menetluse ja tingimuste suhtes toimeainete puhul, mille kohta on direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt enne <DATE ISO="20110614">14. juunit 2011</DATE> vastu võetud otsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EÜ) nr 1490/2002</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20020814">14. augusti 2002. aasta</DATE> määruses (EÜ) nr 1490/2000, millega nähakse ette direktiivi 91/414 artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2000 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="224" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 224, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/36, lk 524), käsitletakse teatatud toimeainete jätkuvat hindamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Määruse nr 1490/2002 artiklites 10–13 on kindlaks määratud toimeainete hindamise menetlus. Iga aine jaoks määratud referentliikmesriik viib läbi hindamise ja esitab aruande, milles ta esitab Euroopa Komisjonile soovituse, kas kanda toimeaine direktiivi 91/414 I lisasse või jätta see sinna kandmata. Referentliikmesriik saadab toimiku hindamisaruande projekti Euroopa Toiduohutusametile (EFSA). Pärast seda, kui EFSA on saanud referentliikmesriigi edastatud hindamisaruande projekti, edastab EFSA selle liikmesriikidele. EFSA hindab seda projekti ning esitab komisjonile arvamuse selle kohta, kas toimeaine vastab direktiivis sätestatud ohutusnõuetele. Pärast selle arvamuse saamist esitab komisjon läbivaatamise aruande eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020128">28. jaanuari 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="031" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 31, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artikli 58 kohaselt moodustatud alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Määruse nr 1490/2002 artiklit 11b kohaldatakse toimeainetele, mille puhul on selged märgid, et ainetel ei ole mingit kahjulikku mõju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1107/2009</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 põhjenduse 3 kohaselt tunnistati selle määrusega direktiiv 91/414 kehtetuks alates <DATE ISO="20110614">14. juunist 2011</DATE> ja asendati, pidades silmas direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ning teaduse ja tehnika hiljutist arengut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 artiklis 4 on ette nähtud taimekaitsevahendite toimeainete heakskiitmise kriteeriumid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 artiklites 7–13 on sätestatud toimeainete heakskiitmise menetlus. Esiteks on määruse artiklis 7 ette nähtud, et toimeaine heakskiitmiseks või heakskiitmise tingimuste muutmiseks esitab toimeaine tootja liikmesriigile (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>referentliikmesriik<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) taotluse. Tuleb tõendada toimeaine vastavust artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Seejärel on määruse artiklis 11 ette nähtud, et referentliikmesriik koostab aruande (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>esialgne hindamisaruanne<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), milles hindab, kas kõnealune toimeaine võib eeldatavalt vastata artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele; referentliikmesriik esitab selle aruande komisjonile ja aruande koopia EFSA‑le. Lisaks on sama määruse artiklis 12 sätestatud, et pärast seda, kui EFSA on saanud referentliikmesriigi edastatud esialgse hindamisaruande projekti, edastab EFSA selle taotlejale ja teistele liikmesriikidele. Pärast kirjalike märkuste esitamiseks ette nähtud ajavahemiku lõppu võtab EFSA taotluse esitamise ajal olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades vastu järelduse, kas toimeaine võib eeldatavalt vastata artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. EFSA edastab selle järelduse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile ning teeb selle avalikkusele kättesaadavaks. Lõpuks esitab komisjon määruse nr 1107/2009 artikli 13 kohaselt pärast EFSA‑lt järelduse saamist alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteele aruande (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>läbivaatusaruanne<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) ja määruse eelnõu, võttes arvesse referentliikmesriigi esialgset hindamisaruannet ning EFSA järeldust. Taotlejale antakse võimalus läbivaatusaruande kohta märkuste esitamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 artiklis 21 käsitletakse toimeaine heakskiidu läbivaatamist. Selle artikli kohaselt on komisjonil õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata. Ta võtab arvesse liikmesriigi taotlust toimeaine heakskiit uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi ning seireandmeid arvestades läbi vaadata. Kui komisjon leiab uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvesse võttes, et on tõendeid, et aine ei vasta enam artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele või et nõutavat lisateavet ei ole esitatud, teatab ta sellest liikmesriikidele, EFSA‑le ja toimeaine tootjale, määrates tootjale tähtaja oma märkuste esitamiseks. Läbivaatamise menetluses võib komisjon paluda liikmesriikidelt ja EFSA‑lt arvamust, kusjuures viimati nimetatul on kohustus esitada arvamus või tehtud töö tulemused. Kui komisjon järeldab, et artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid ei ole enam täidetud, võetakse vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu määrus heakskiidu tagasivõtmise või muutmise kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigusnormid toimeaine diflubensurooni kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> direktiiviga 2008/69/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414 toimeainete klofentesiin, dikamba, difenokonasool, diflubensuroon, imasakviin, lenatsiil, oksadiasoon, pikloraam ja püriproksüfeen lisamisega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="172" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 172, lk 9</REF.DOC.OJ>), lisas komisjon toimeaine diflubensurooni direktiivi 91/414 I lisasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/69 põhjendus 5 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Mitmete uuringute põhjal on ilmnenud, et käesoleva direktiivi lisas loetletud toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414[…] artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult<?PAGE NO="4"?> kirjeldatud kasutusviiside osas. Seetõttu on asjakohane kanda nimetatud direktiivi lisas loetletud toimeained selle direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade väljaandmine vastavalt nimetatud direktiivi sätetele.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Olles seisukohal, et muu hulgas diflubensurooni kohta on vaja koguda täiendavat teavet teatavate punktide kohta, võttis komisjon <DATE ISO="20100622">22. juunil 2010</DATE> vastu direktiivi 2010/39/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414 I lisa seoses toimeaineid klofentesiini, diflubensurooni, lenatsiili, oksadiasooni, pikloraami ja püriproksüfeeni käsitlevate erisätetega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="157" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 157, lk 7</REF.DOC.OJ>). Direktiivi 2010/39 põhjenduses 6 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Diflubensurooni puhul on asjakohane nõuda, et teavitaja esitab kinnitavad andmed saasteainete ja metaboliidi 4‑kloroaniliini võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigusnormid EFSA järelduste avaldamise ja nende konfidentsiaalsena käsitlemise kohta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EÜ) nr 178/2002</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Määrusega nr 178/2002 reguleeritakse muu hulgas EFSA tegevuse läbipaistvust, selle teabe konfidentsiaalsust, mida EFSA saab, ning üldsusele ja huvitatud pooltele EFSA töö tulemustest teatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Määruse nr 178/2002 põhjenduses 40 on selle kohta ette nähtud järgmist:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Ühenduse institutsioonide, riigi elanikkonna ja huvitatud poolte usaldus [EFSA] vastu on väga oluline. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada selle sõltumatus, kõrge teaduslik kvaliteet, läbipaistvus ja tõhusus. Koostöö liikmesriikidega on samuti möödapääsmatu.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Määruse nr 178/2002 põhjenduses 54 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>[EFSA] sõltumatus ning osa üldsuse teavitamisel tähendab, et [EFSA] peab oma pädevusvaldkondades saama teabevahetusega tegelda sõltumatult, eesmärgiga anda objektiivset, usaldusväärset ja kergesti arusaadavat teavet.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Määruse nr 178/2002 artiklis 23 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>[EFSA] ülesanded<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[EFSA] ülesanded on järgmised:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>j)</NO.P><TXT>tagada üldsusele ja huvitatud pooltele kiire, usaldusväärne, objektiivne ja igakülgne teave ameti tegevusvaldkondade kohta;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…].<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Määruse nr 178/2002 artiklis 38 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Läbipaistvus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="038.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>[EFSA] tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Ta avalikustab viivitamata eelkõige:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>teaduskomitee ja teaduskomisjonide arvamused vahetult pärast vastuvõtmist, alati koos vähemuse arvamusega;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ilma et see piiraks artiklite 39 ja 41 kohaldamist, teabe, millele arvamused tuginevad;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>[EFSA] teadusuuringute tulemused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>[EFSA] tegevuse aastaaruande;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi, komisjoni või liikmesriigi taotlused teadusliku arvamuse saamiseks, mis on tagasi lükatud või mida on muudetud, ning tagasilükkamise või muutmise põhjendused.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Määruse nr 178/2002 artiklis 39 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Konfidentsiaalsus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="039.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Erandina artiklist 38 ei tohi [EFSA] avaldada kolmandatele isikutele [EFSA‑le] esitatud konfidentsiaalset teavet, mille konfidentsiaalset käsitlemist põhjendatult nõutakse, välja arvatud teave, mis tuleb teatavatel asjaoludel avalikustada, et kaitsta rahva tervist.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="039.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[EFSA] esitatud teaduslike arvamuste järeldused, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei tohi mingil juhul olla konfidentsiaalsed.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Määruse nr 178/2002 artiklis 40 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>[EFSA] edastatav teave<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="040.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>[EFSA] annab omal algatusel teavet oma tegevusvaldkondades, ilma et see piiraks komisjoni pädevust riski juhtimisega seotud otsuste edastamisel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="040.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[EFSA] tagab üldsusele ja huvitatud isikutele kiire, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe eelkõige ameti töötulemuste kohta. Nende eesmärkide saavutamiseks töötab [EFSA] välja teabematerjali ning levitab seda elanikkonna hulgas.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="040.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[EFSA] teeb tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikidega, et soodustada riskist teavitamise protsessi vajalikku järjekindlust.</ALINEA><ALINEA>[EFSA] avaldab kõik [EFSA] esitatud arvamused artiklis 38 ettenähtud korras.</ALINEA><ALINEA>[…]“</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määrus nr 1107/2009</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 põhjenduses 12 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>[…] Lisada tuleks sätted hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Määruse nr 1107/2009 artiklis 12, millega reguleeritakse EFSA menetlust toimeaine hindamisel, on ette nähtud, et EFSA teeb esialgse hindamisaruande, mille referentliikmesriik on talle edastanud, avalikkusele kättesaadavaks, olles eelnevalt andnud taotlejale kaks nädalat, et esitada vastavalt määruse artiklile 63 taotlus esialgse hindamisaruande teatavate osade konfidentsiaalsena hoidmise kohta. Pärast<?PAGE NO="6"?> kirjalike märkuste esitamiseks ette nähtud ajavahemiku lõppu võtab EFSA vastu järelduse, kas toimeaine võib eeldatavalt vastata määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Määrus nr 1107/2009 artiklis 63, mis sisaldub VI peatükis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Avalik juurdepääs teabele<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="063.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Isik, kes taotleb, et käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, esitab kontrollitava põhjenduse, mis tõendab, et kõnealuse teabe avaldamine võib kahjustada tema ärihuve või tema eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="063.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järgmise teabe avaldamist peetakse tavaliselt asjaomaste isikute ärihuve või eraelu puutumatust või isikupuutumatust kahjustavaks:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tootmismeetod;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>toimeaine lisandi spetsifikatsioon, välja arvatud selliste lisandite puhul, mida peetakse toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt või keskkonna seisukohalt tähtsaks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>lisandeid sisaldava toimeaine tootmispartiide tulemused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>toodetava toimeaine lisandite analüüsi meetodid, välja arvatud meetodid lisandite kohta, mida peetakse toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt või keskkonna seisukohalt tähtsaks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>tootja või importija ja taotleja või loa valdaja vahelised sidemed;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>teave taimekaitsevahendi täieliku koostise kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>selgroogsetega tehtavatesse katsetesse kaasatud isikute nimed ja aadressid.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Hageja Arysta LifeScience Netherlands BV, varem Chemtura Netherlands BV, on äriühing, kes arendab, toodab ja müüb kemikaale agrokeemia ja peenkemikaalide valdkonnas. Vastavalt direktiivi 91/414 normistikule teatas ta toimeainest diflubensuroon, mis kujutab endast insektitsiidi, mida kasutatakse erinevate kultuuride, peamiselt õunte, pirnide ja seente puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Diflubensuroon kanti direktiivi 91/414 I lisasse komisjoni direktiiviga 2008/69 vastavalt määruse nr 1490/2002 artiklis 11b ette nähtud menetlusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Määruse nr 1490/2002 artikli 12a kohaselt esitas EFSA diflubensurooni kohta komisjonile <DATE ISO="20090716">16. juulil 2009</DATE> eksperdihinnangute järelduse. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid kõnealuse järelduse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati <DATE ISO="20100511">11. mail 2010</DATE> komisjoni läbivaatamisaruannetena muu hulgas diflubensurooni kohta. Järelduse põhjal leiti, et diflubensurooni sisaldavaid tooteid võib põhimõtteliselt käsitada direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastavana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Leides, et muu hulgas diflubensurooni kohta on vaja koguda täiendavat teavet teatavate punktide kohta, võttis komisjon vastu direktiivi 2010/39. Direktiivi põhjenduse 6 kohaselt on asjakohane nõuda, et teavitaja, see tähendab hageja esitab kinnitavad andmed saasteainete ja metaboliidi 4‑kloroaniliini kui diflubensurooni kasutamise jääkaine võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Hageja esitas andmed saasteainete ja metaboliidi 4‑kloroaniliini kui diflubensurooni kasutamise jääkaine võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta 2011. aasta juunis. Neid andmeid hindas esialgse hindamisaruande vormis referentliikmesriik, kes käesoleval juhul oli Rootsi Kuningriik. Referentliikmesriik edastas selle aruande märkuste esitamiseks hagejale, teistele liikmesriikidele ja EFSA‑le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Pärast saadud märkuste analüüsimist palus komisjon EFSA‑l viia läbi vastastikuse hindamise ning teha järeldus ohu kohta, mida tarbijatele, elanikele või kõrvalistele isikutele ja töötajatele avaldab metaboliidiga kokkupuude diflubensurooni tarbimisel või sellega kokkupuutumisel. EFSA võttis 22. augustil 2012 hinnangu alusel, mis oli antud diflubensurooni esitatud kasutusalale kui õunte, pirnide, seente puhul ja metsanduses kasutatav insektitsiid, vastu oma järelduse, mille kohaselt tuleb põhimõtteliselt pidada probleemseks metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet tarbijatel, elanikel või kõrvalistel isikutel ja töötajatel, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik eeldada künnise olemasolu. See järeldus avaldati <DATE ISO="20120907">7. septembril 2012</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee esitas <DATE ISO="20130716">16. juulil 2013</DATE> muudetud läbivaatusaruande diflubensurooni kohta. Komitee oli sisuliselt nõus EFSA <DATE ISO="20120822">22. augusti 2012. aasta</DATE> järeldusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Seejärel teavitas komisjon <DATE ISO="20130718">18. juulil 2013</DATE> hagejat ametlikult, et diflubensurooni heakskiitu vaadatakse läbi määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel. Komisjon andis EFSA‑le pädevuse teha järeldus selle läbivaatamise kohta. Pädevus anti ajavahemikuks, mille lõppkuupäevaks oli määratud <DATE ISO="20150828">28. august 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Hageja esitas 2014. aasta jaanuaris Rootsi Kuningriigile kui diflubensurooni referentliikmesriigile andmed, mille eesmärk oli vastata võimalikele muret tekitatavatele aspektidele seoses metaboliidiga. Referentliikmesriik esitas 2014. aasta augustis esialgse aruande, milles hinnati ajakohastatud andmeid ja milles ta jõudis järeldusele, et tarbijate, töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute võimalik kokkupuude 4‑kloroaniliiniga ei avalda ohtu diflubensurooni esitatud kasutusala raames õunviljades (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>2014. aasta juuli aruanne<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>). Hagejal, teistel liikmesriikidel ja EFSA‑l oli võimalik selle aruande kohta esitada oma märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Hageja esitas oma arvamuse 2014. aasta juuli aruande kohta sama aasta juulis. Referentliikmesriik edastas selle arvamuse kõikidele liikmesriikidele ja EFSA‑le 2014. aasta septembris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Pärast märkuste esitamiseks määratud ajavahemikku lõppu täiendas referentliikmesriik 2014. aasta juuli aruannet kahe <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT>’iga. Referentliikmesriik leidis esimeses <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT>’is, mis koostati 2014. aasta novembris, et töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute võimalik kokkupuude 4‑kloroaniliiniga ei avalda ohtu diflubensurooni esitatud kasutusala raames õunviljades. Seevastu tarbijate kohta järeldas referentliikmesriik, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>tal ei ole võimalik ohtu piisavalt hinnata<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Komisjon palus <DATE ISO="20150312">12. märtsil 2015</DATE> EFSA‑lt, et viimane esitaks oma arvamuse 4‑kloroaniliini, saasteainete ja diflubensurooni metaboliidi kui jääkainega võimaliku kokkupuute kohta ning selle võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta ja analüüsiks, kas referentliikmesriik on õigesti kohaldanud kokkupuutemäära meetodit, hinnates võimalikku kokkupuudet 4‑kloroaniliini kui jääkainega diflubensurooni esitatud kasutusala raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Teises <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT>’is, mis koostati 2015. aasta juulis pärast seda, kui 2015. aasta mais ja juunis oli toimunud kaks vastastikust hindamisaruannet käsitlevat koosolekut, jõudis referentliikmesriik järeldusele, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>ei ole võimalik järeldada, et 4‑kloroaniliiniga kokkupuude on tarbijatele väheprobleemne<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>2015. aasta juuli <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT><QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Hageja esitas 2015. aasta juuli <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT>’i sisule vastamiseks 19. augustil 2015 EFSA‑le teaduslikud dokumendid. EFSA andis <DATE ISO="20150824">24. augusti 2015. aasta</DATE> kirjas hagejale teada, et ei ole ette nähtud, et teataja esitab vastastikuse hindamise menetluses täiendavaid märkusi, ning järelikult ei saa EFSA rahuldada koosoleku kokkukutsumise taotlust. Lisaks juhtis EFSA samas kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et<?PAGE NO="8"?> komisjon palub tal esitada märkused tema arvamuse kohta menetluse hilisemas etapis. EFSA leidis oma <DATE ISO="20150827">27. augusti 2015. aasta</DATE> järelduses (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>vaidlusalune järeldus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>), et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>4‑kloroaniliini kui jääkainega võimalikku kokkupuudet (see tähendab kas tarbijate või töötajate ja [elanike või kõrvaliste isikute] kokkupuudet) tuleb pidada probleemseks, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik kindlaks määrata hüpoteetilist künnist<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Samas dokumendis oli samuti märgitud järgmist: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>küsimus kuulub samuti kriitiliselt probleemsesse valdkonda, kui kõige kõrgetasemelisemat hindamist ei ole saadud teabe puudumise tõttu läbi viia ning kui kõige madalamatasemelisem hindamine ei võimalda järeldada, et vähemalt ühe esindatud kasutusala puhul on eeldatav, et toimeainet sisaldav taimekaitsevahend ei avalda mingit kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele või põhjaveele ega lubamatut mõju keskkonnale.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Enne vaidlusaluse järelduse avaldamist EFSA veebisaidil palus EFSA omal algatusel, et hageja teeks kindlaks võimaliku konfidentsiaalse teabe selles dokumendis vastavalt määruse nr 1107/2009 artiklile 63. Vastuseks palus hageja <DATE ISO="20150904">4.</DATE> ja <DATE ISO="20150911">11. septembri 2015. aasta</DATE> kirjades EFSA‑lt, et ta kinnitaks, kas EFSA‑l on selle artikli alusel pädevus teha vaidlusalune järeldus üldsusele kättesaadavaks ning igal juhul kustutada teatud osad konfidentsiaalsuse põhjustel. Konkreetselt palus ta käsitleda konfidentsiaalsena viidatud katsete või aruannete koostajate nimesid, parandada teatud andmed faktivigade tõttu ja kustutada teatud osad, mis tema arvates kahjustavad tema ärihuve, eelkõige osas, mis puudutab diflubensurooni omadusi ja pidevat kättesaadavust, või tuginevad kaheldava teadusliku kvaliteediga järeldusele, mis on siiani vaidluse all ning mille kohta ta esitas EFSA‑le 19. augustil 2015 märkused, mida ei võetud arvesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>EFSA rahuldas <DATE ISO="20151008">8. oktoobril 2015</DATE> esiteks konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis puudutasid asjaomaste aruannete koostajate nimede kustutamist kooskõlas määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 2 punktiga g, ning teiseks teatud sisuliste vigade parandamist. Seevastu jättis ta rahuldamata selle artikli lõikele 1 tuginevad taotlused, mis puudutasid nende osade kustutamist, mis võisid kahjustada hageja ärihuve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kõigepealt tõi EFSA esile, viidates määruse nr 178/2002 artikli 38 lõikele 1, artikli 39 lõikele 3 ja artiklile 40, õigusliku aluse, mis annab talle pädevuse teha vaidlusalune järeldus üldsusele kättesaadavaks. Seejärel vastas ta hageja väidetele, mis puudutasid tema kaitseõiguste ja õiguse olla ära kuulatud rikkumist. Ta märkis selle kohta, et hagejal oli võimalik esitada oma seisukoht 2014. aasta juuli aruande kohta ning arvamus komisjoni lõppotsuse kohta. Lõpuks, mis puudutab hageja taotlust kustutada osad, mis sisaldavad teavet, mis võib kahjustada tema ärihuve, siis märkis ta sisuliselt, et pelk oht, et suur osa asjaomasest teabest kahjustab hageja mainet, ei ole piisav, et muuta see konfidentsiaalseks, võttes arvesse EFSA kohustust avaldada teavet, mis võib mõjutada rahvatervist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Hageja palus <DATE ISO="20151012">12. oktoobril 2015</DATE> EFSA‑lt selle otsuse uuesti läbivaatamist, millega ta jättis rahuldamata tema konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis tuginesid määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikele 1 ja mis puudutasid vaidlusalust järeldust. Uuesti läbivaatamise taotluse põhjendamiseks heitis ta EFSA-le eelkõige ette, et ta rikkus määrust nr 178/2002. Tema arvates nähtub nimelt sellest määrusest, et EFSA arvamusel peab olema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>kõrge teaduslik kvaliteet<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. EFSA koostas selle järelduse aga 2015. aasta juuli <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT>’i alusel, mis omakord tugines kaheldavatele teaduslikele tõenditele ja väärteabele. Lisaks väidab hageja, et jättes tahtlikult arvestamata tema kommentaarid, rikkus EFSA tema kaitseõigusi ja rikkus sellest määrusest tulenevat kohustust hinnangu andmisel tugineda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>olemasolevatele teaduslikele tõenditele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Lisaks on ta arvamusel, et ükski usaldusväärne tõend ei võimalda tuvastada, et diflubensuroon kujutab endast ohtu inimeste või loomade tervisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>EFSA jättis <DATE ISO="20151210">10. detsembril 2015</DATE> lõplikult rahuldamata hageja taotlused konfidentsiaalsena käsitlemise kohta, mis tuginesid määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikele 1 ja mis puudutas vaidlusalust järeldust (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>). Mis puudutab hageja väiteid, et on rikutud tema kaitseõigusi ning õigust olla ära kuulatud, siis EFSA märkis, et ta võttis arvesse hageja 20. augustil 2015 esitatud teavet ja kommentaare ning tema üksikasjalik seisukoht selle teabe kohta sisaldub vaidlustatud otsuse I lisas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Vaidlusalune järeldus avaldati täielikult <DATE ISO="20151211">11. detsembril 2015</DATE> EFSA veebisaidil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Vahepeal palus komisjon <DATE ISO="20150909">9. septembril 2015</DATE> hagejal esitada märkused vaidlusaluse järelduse kohta enne <DATE ISO="20151007">7. oktoobrit 2015</DATE>. Ta märkis samas kirjas, et kui diflubensurooni heakskiidu läbivaatamise menetluses esitab ta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele muudetud läbivaatamisaruande projekti, on hagejal võimalik esitada selle kohta kirjalikud märkused. Hageja vastas <DATE ISO="20151007">7. oktoobril 2015</DATE> ning tema märkustest anti teada liikmesriikidele, kes olid toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20151211">11. detsembril 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse samal päeval, esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud otsuse kohaldamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Üldkohtu president rahuldas oma <DATE ISO="20151215">15. detsembri 2015. aasta</DATE> määrusega taotluse peatada ajutiselt vaidlustatud otsuse kohaldamine ning kohustas EFSAt võtma vaidlusaluse järelduse oma veebisaidilt maha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>EFSA täitis nõude samal päeval. Siiski oli vaidlusalune järeldus veebis kättesaadav 5 minuti jooksul <DATE ISO="20160107">7. jaanuaril 2016</DATE> ning ligikaudu 24 tundi 13. jaanuarist kuni <DATE ISO="20160114">14. jaanuarini 2016</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Üldkohtu president jättis oma <DATE ISO="20160229">29. veebruari 2016. aasta</DATE> määrusega hageja esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata, võttis oma <DATE ISO="20151215">15. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtumääruse tagasi ning jättis kohtukulude kandmise edaspidi otsustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20160304">4. märtsil 2016</DATE> Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud dokumendiga apellatsioonkaebuse <DATE ISO="20160229">29. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtumääruse peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu <DATE ISO="20160311">11. märtsi 2016. aasta</DATE> ajutise kohtumäärusega rahuldati taotlus peatada vaidlustatud otsuse kohaldamine ning kohustati EFSAt mitte avaldama vaidlusalust järeldust ja kui EFSA on selle juba avaldanud, võtma selle oma veebisaidilt maha hiljemalt <DATE ISO="20160311">11. märtsil 2016</DATE> kell 17.00.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Euroopa Kohus jättis oma <DATE ISO="20160614">14. juuni 2016. aasta</DATE> määrusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõistis temalt välja apellatsioonimenetluse kohtukulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20160331">31. märtsil 2016</DATE> saabunud dokumendis esitas komisjon avalduse menetlusse astumiseks EFSA nõuete toetuseks. Menetlusse astumine lubati Üldkohtu neljanda koja presidendi <DATE ISO="20160502">2. mai 2016. aasta</DATE> otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Seoses Üldkohtu kodade koosseisu muutmisega määrati käesolev kohtuasi <DATE ISO="20161006">6. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsusega lahendamiseks neljandale kojale ning määrati uus ettekandja-kohtunik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (neljas koda) avada suulise menetluse ja esitada Üldkohtu kodukorra artikli 89 kohaste menetlust korraldavate meetmete raames hagejale küsimusi. Hageja vastas neile ettenähtud tähtaja jooksul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>EFSA esitas Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20171018">18. oktoobril 2017</DATE> saabunud dokumendis omal algatusel oma seisukohad hagejale esitatud küsimuste kohta. Need seisukohad lisati toimikusse ja edastati hagejale Üldkohtu neljanda koja presidendi <DATE ISO="20171114">14. novembri 2017. aasta</DATE> otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20171122">22. novembril 2017</DATE> saabunud dokumendiga vastas hageja EFSA <DATE ISO="20171018">18. oktoobri 2017. aasta</DATE> seisukohtadele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20171129">29. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Kohtuistungil esitas hageja <DATE ISO="20150708">8. juuli 2015. aasta</DATE> kirja, millega komisjon rahuldas EFSA <DATE ISO="20150629">29. juuni 2015. aasta</DATE> taotluse, millega paluti pikendada tähtaega, mis oli ette nähtud toimeaine diflubensurooni ohu hindamise kohta järelduse esitamiseks läbivaatamismenetluses. See kiri kanti kohtuistungil toimikusse ning EFSA‑l ja komisjonil paluti esitada oma seisukoht kirja vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta. EFSA leidis kohtuistungil, et komisjoni <DATE ISO="20150708">8. juuli 2015. aasta</DATE> kiri tuleb tunnistada vastuvõetamatuks, kuna see on esitatud hilinenult, ning igal juhul on see asjakohatu. Komisjon ei ole selle kohta arvamust avaldanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja EFSA‑lt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>EFSA palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hageja nõuded rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista hagejalt välja EFSA kohtukulud käesolevas kohtuastmes ning jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Põhjendatud huvi</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20171018">18. oktoobri 2017. aasta</DATE> seisukohtades hagejale menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimuste kohta tõstatas EFSA küsimuse hageja põhjendatud huvi kohta, kuna vaidlusalune järeldus on ettevalmistav akt. Ta väidab, et pärast komisjoni <DATE ISO="20170518">18. mai 2017. aasta</DATE> rakendusmääruse (EL) 2017/855, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine diflubensurooni heakskiitmise tingimustega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="128" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 128, lk 10</REF.DOC.OJ>), vastuvõtmist ning pärast Üldkohtusse hagi esitamist selle rakendusmääruse õiguspärasuse kohta (kohtuasi T‑476/17) ei ole hagejal enam põhjendatud huvi käesoleva hagi esitamiseks, isegi kui eeldada, et see tal kunagi oli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Esiteks leiab EFSA selle kohta, et vaidlusalune järeldus oli ettevalmistav meede menetluses, mille tulemusel võeti vastu rakendusmäärus 2017/855, mistõttu väited, mis puudutavad läbivaatamismenetluse menetlusnõuete järgimist ning menetlusse astuja, EFSA või läbivaatusmenetluses osalevate teiste asutuste hinnangu paikapidavust, saaks esitada hagi raames, mis puudutab selle rakendusmääruse õiguspärasust ja mis on esitatud kohtuasjas T‑476/17. Teiseks on tal tekkinud küsimus, mis kasu on hagejal võimalik saada vaidlustatud otsuse tühistamisest. Ta on arvamusel, et otsuse tühistamine ja vaidlusaluse järelduse mahavõtmine tema veebisaidilt ei võimalda kaotada selle järelduse avalikustamise väidetavat negatiivset mõju, kui võtta arvesse diflubensurooni genotoksiliste ja kantserogeensete omaduste kandjaks kvalifitseerimist selles rakendusmääruses, mis on jõus ning millega üldsus saab tutvuda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>EFSA seisukohtade kohta <DATE ISO="20171122">22. novembril 2017</DATE> esitatud vastuses vaidleb hageja vastu EFSA väidetele hagi vastuvõetamatuse kohta eseme puudumise tõttu. Ta leiab, et tal on säilinud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna käesoleva hagiga soovib ta EFSA vaidlusaluse järelduse avaldamist viimase veebisaidil koos kustutatud osadega. Ta leiab, et nii saab ta ära hoida mõju, mis on EFSA vaidlusaluse järelduse avalikustamisel sellise aine müügile nagu mittesöödavate kultuuride insektitsiid ning esitada võimaliku lepinguvälise vastutuse hagi. Ta on samuti arvamusel, et käesolev hagi ning rakendusmääruse 2017/855 peale kohtuasjas T‑476/17 esitatud hagil on erinevad esemed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu. Hageja põhjendatud huvi peab olema tekkinud ja olemasolev. See ei saa puudutada tulevikus võib-olla tekkivat olukorda. See huvi peab hagi eset arvestades olema hagi esitamise hetkeks tekkinud, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu, ning see peab säilima kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära (<DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mory jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑33/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:609">EU:C:2015:609</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Järelikult tuleb käesoleval juhul EFSA esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu lükata alusetuse tõttu tagasi, ilma et oleks vaja teha otsus nii hagejale menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimuste kohta esitatud EFSA seisukohtade (vt eespool punkt 57) ega nende seisukohtade kohta esitatud vastuste (vt eespool punkt 58) vastuvõetavuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Nimelt kui hageja käesoleva hagi esitas, oli tal põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud otsuse tühistamisest võis ta saada kasu, sest selle otsuse tulemusel, millega jäeti rahuldamata konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis põhinesid määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 ja mille hageja oli esitanud vaidlusaluse järelduse kohta, avaldati selle järelduse versioon, mis sisaldas osasid, mille konfidentsiaalsena käsitlemist hageja oli taotlenud. Neil asjaoludel võis hageja selle otsuse tühistamisel saavutada näiteks esmajärjekorras, et see järeldus kustutati EFSA veebisaidilt, ja seejärel selle järelduse avaldamise sellises vormis, mis kajastab täielikult või osaliselt tema konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi, mille EFSA oli varem rahuldamata jätnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Vastupidi EFSA väidetule ei kao hageja põhjendatud huvi esiteks seetõttu, et võeti vastu rakendusmäärus 2017/855, millega anti luba kasutada diflubensurooni insektitsiidina ainult mittesöödavate kultuuride puhul, ning teiseks seetõttu, et esitati hagi, millega on Üldkohtus vaidlustatud selle rakendusmääruse õiguspärasus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Nimelt on vaidlustatud otsus akt, millega EFSA otsustas jätta rahuldamata määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta. Nimetatud otsusel on jätkuvalt tagajärjed. Nimelt saab üldsus selle järeldusega siiani tutvuda. Lisaks nagu hageja õigesti väidab, võib hagejal säilida huvi paluda selle otsuse tühistamist selleks, et liidu kohus tuvastaks tema suhtes toime pandud õigusnormi rikkumise, mis võib olla alus võimalikule kahju hüvitamise hagile, mille eesmärk on vaidlusaluse järeldusega tema mainele või ärihuvidele väidetavalt põhjustatud kahju kohane heastamine (vt selle kohta <DATE ISO="20140717">17. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Westfälisch-Lippischer Sparkassen- und Giroverband <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑457/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:683">EU:T:2014:683</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0137">137</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Ei rakendusmääruse 2017/855 vastuvõtmine ega selle rakendusmääruse õiguspärasuse kohta kohtuasjas T‑476/17 esitatud hagi tagajärg ei saa hagejale tekitada sellist kasu, kuna need ei avalda mingit mõju küsimusele, kas oli põhjendatud, et EFSA otsustas vaidlustatud otsuses jätta rahuldamata määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>On tõsi, nagu EFSA esile tõi, et rakendusmäärus 2017/855 sisaldab konkreetset viidet diflubensurooni genotoksiliste ja kantserogeensete omaduste kandjaks kvalifitseerimisele, kusjuures see läheb kokku vaidlusaluses järelduses mainitud kvalifikatsiooniga. Samuti on tõsi, et see järeldus oli üldsusele kättesaadav selle rakendusmääruse avaldamisega. Siiski ainult see asjaolu ei võimalda järeldada, et selle järelduse avalikustamise väidetav negatiivne mõju on kadunud. Nimelt tuleb tõdeda, et käesoleval hagil ja hagil rakendusmääruse õiguspärasuse kohta on erinevad esemed ning neid tuleb hinnata autonoomselt pärast nende hagide eraldi analüüsimist. Käesoleval juhul väidab hageja, et teabe avaldamine, mille alusel EFSA võttis vastu selle järelduse, kahjustab hageja ärihuve. Seevastu sama rakendusmääruse õiguspärasust puudutavas hagis käsitletud küsimus on, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta asus seisukohale, et toimeaine on genotoksiliste ja kantserogeensete omaduste kandja. Neil asjaoludel on samuti ebaoluline, et hageja argumendid kattuvad käesolevas hagis ja hagis, mis puudutab kõnealuse rakendusmääruse õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et hagejal on käesoleval juhul säilinud põhjendatud huvi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisulised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Hageja esitab hagi põhjendamiseks viis väidet. Esimese väite esimene osa puudutab EFSA võimu kuritarvitamist, kuna ta võttis vastu vaidlustatud otsuse ilma kohase õigusliku aluseta, ning teine osa määruse nr 1107/2009, põhiõiguse ärisaladuse kaitsele ning määruse nr 178/2002 artikli 38 ja artikli 40 lõike 3 rikkumist. Teine osa puudutab esiteks EFSA võimu kuritarvitamist, kuna ta võttis vastu akti kemikaalide klassifitseerimise kohta, mis kuulub Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) pädevusse, ning teiseks ilmset hindamisviga, kuna EFSA vaidlusalune järeldus tugines väärteabele, ilma et oleks arvestatud hageja märkusi. Kolmas väide põhineb kaitseõiguste ja hea halduse põhimõtte rikkumisel. Neljas väide käsitleb EFSA nende kohustuste rikkumist, mis tulenevad määrusest nr 178/2002. Viies väide puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist, kuna komisjon tekitas hagejas õiguspärase ootuse, et tema märkusi võetakse enne vaidlusaluse järelduse avaldamist arvesse.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite esimene osa EFSA võimu kuritarvitamise kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Hageja leiab, et EFSA kuritarvitas võimu, kui ta võttis vastu vaidlustatud otsuse ja avaldas vaidlusaluse järelduse. Ta on arvamusel, et kuigi on olemas õiguslik alus, millega EFSA‑le on antud pädevus avaldada oma järeldus esialgse hindamise raames, ei ole olemas õiguslikku alust, mis annaks EFSA‑le pädevuse avaldada järeldus, mis on vastu võetud määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel teostatud läbivaatamismenetluse raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>EFSA ei nõustu hageja argumentidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks tuleb tõdeda, et määruse nr 1107/2009 artiklis 21, millega on reguleeritud toimeaine läbivaatamise menetlus, mille raames EFSA võttis vastu vaidlusaluse järelduse, ei ole täpsustatud, kas ja kuidas selle läbivaatamise menetluse raames vastu võetud EFSA arvamus tuleb avalikustada. Seevastu sama määruse artiklis 12, millega on reguleeritud toimeaine esialgset hindamist, on sõnaselgelt ette nähtud EFSA kohustus teha oma järeldus avalikkusele kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb kindlaks teha, kas liidu seadusandja tahe oli välistada, nagu väidab hageja, et EFSA arvamus, mis on vastu võetud läbivaatamise menetluses raames, avaldatakse, nähes sõnaselgelt ette, et EFSA on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks oma järelduse, mis on vastu võetud toimeaine esialgse hindamise raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast selgub, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel ei tule arvesse võtta mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa nimetatud säte on (<DATE ISO="19831117">17. novembri 1983. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Merck</NAME.CASE>, <NO.CASE>292/82</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1983:335">EU:C:1983:335</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>),<?PAGE NO="13"?> ning kõiki liidu õiguse sätteid (<DATE ISO="19821006">6. oktoobri 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cilfit jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>283/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:335">EU:C:1982:335</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20051006">6. oktoobri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sumitomo Chemical ja Sumika Fine Chemicals <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑22/02 ja T‑23/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2005:349">EU:T:2005:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, nagu EFSA vaidlustatud otsuses esile tõi, et määrused nr 1107/2009 ja nr 178/2002 ei sisalda ühtegi sätet, millega oleks sõnaselgelt keelatud EFSA‑l avaldada oma arvamused, mis on vastu võetud läbivaatamise menetluse raames. Tuleb siiski tõdeda, et nendes määrustes ei osuta miski sellele, et liidu seadusandja soovis keelata EFSA‑l selliste arvamuste üldsusele kättesaadavaks tegemise. Sellist keeldu ei saa tuletada sellest, et kohustus teha sellised arvamused kättesaadavaks määruse nr 1107/2009 artikli 21 sõnastuses lihtsalt puudub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Määruste nr 1107/2009 ja nr 178/2002 koostoimes tõlgendamisest selgub vastupidi, et EFSA‑l on läbipaistvuse kohustused, mis põhimõtteliselt eeldavad, et üldsust teavitatakse EFSA töötulemustest ning seega et üldsusel oleks võimalik tutvuda läbivaatamismenetluses vastu võetud EFSA arvamustega. Nagu EFSA märkis oma <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kirjas, on tegemist nende sätetega, millega talle on antud pädevus selliseid arvamusi avaldada. Nii on määruse nr 178/2002 artiklis 38 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Läbipaistvus<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> ette nähtud, et EFSA tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Määruse artikli 38 lõike 1 punktist b, artikli 40 lõikest 2 ja artikli 40 lõike 3 teisest lõigust nähtub nimelt, et EFSA kõik arvamused tehakse põhimõtteliselt avalikuks. Sama määruse artikli 39 lõikes 3 on ette nähtud, et EFSA esitatud teaduslike arvamuste järeldused, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei tohi mingil juhul olla konfidentsiaalsed. Mis puudutab konkreetselt taimekaitsevahendite turuleviimist, siis on määruse nr 1107/2009 artiklis 63, mille puhul on tegemist ainsa sättega selle määruse peatükis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>Avalik juurdepääs teabele<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>[i]sik, kes taotleb, et käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, esitab kontrollitava põhjenduse, mis tõendab, et kõnealuse teabe avaldamine võib kahjustada tema ärihuve või tema eraelu puutumatust ja isikupuutumatust<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Selle sätte ümberpööratud tõlgendusest tuleneb, et sellise teabe konfidentsiaalsena käsitlemine on erand, samas kui avalikkusele juurdepääsu võimaldamine sellele teabele on reegel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Järelikult ei saa EFSA‑le heita ette, et ta leidis vaidlustatud otsuses, et tema pädevus avaldada vaidlusalune järeldus tugineb eelkõige määruse nr 178/2002 artiklite 38–40 ja määruse nr 1107/2009 artikli 63 koostoimes tõlgendamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Järelikult on alusetu hageja argument, mille kohaselt on õiguskindlusega vastuolus, et EFSA võib võtta endale õiguse avaldada, kuigi seda õigust ei ole kohaldatavas teiseses õiguses sõnaselgelt ette nähtud, mistõttu ettevõtjatel ei ole tingimata võimalik teada, kas neil on õigus esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et käesolevas asjas on selge, et enne vaidlusaluse järelduse avaldamist palus EFSA hagejal esitada ja põhjendada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi (vt eespool punkt 39). Järelikult ei saa hageja EFSA‑le ette heita, et hageja ei teadnud, et tal on õigus esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb lükata tagasi esimese väite esimene osa, mille kohaselt määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõikes 2 ette nähtud EFSA arvamuse avaldamiseks ei ole õiguslikku alust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite teine osa teise kuni viienda väitega koostoimes hinnates</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Esimese väite teist osa, mis puudutab määruse nr 1107/2009, põhiõiguse ärisaladuse kaitsele ning määruse nr 178/2002 artikli 38 ja artikli 40 lõike 3 rikkumist, tuleb hinnata koostoimes teise väitega, mis puudutab EFSA võimu kuritarvitamist, kuna ta võttis vastu akti kemikaalide klassifitseerimise kohta, ja ilmset hindamisviga, kuna EFSA järeldus tugines väärteabele, ilma et oleks arvestatud hageja<?PAGE NO="14"?> märkusi; kolmanda väitega, et on rikutud hageja kaitseõigusi ja õigust olla ära kuulatud; neljanda väitega, mis käsitleb EFSA nende kohustuste rikkumist, mis tulenevad määrusest nr 178/2002, ning viienda väitega, mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist. Selle teise väiteosaga ning nende väidetega toob hageja sisuliselt esile, et vaidlusalune järeldus, mis avaldati vaidlustatud otsuse vastuvõtmise tagajärjel, tugineb toimeaine diflubensurooni hinnangul, mis on ekslik menetluslikust ja teaduslikust aspektist ning millega on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud ja tema õiguspärast ootust. Neil asjaoludel tähendab vaidlusaluse järelduse avaldamine, et üldsusele antakse väärinfot või ekslikku teavet hageja toote omaduste kohta ning kolmandatelt isikutelt võetakse võimalus saada täielikku ja võistlevat hinnangut ainele diflubensuroon ja selle metaboliidile, mille tulemusel kahjustatakse hageja ärihuve ja mainet.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Esimese väite teise osaga ja teise kuni viienda väitega palub hageja sisuliselt Üldkohtul tuvastada, et vaidlusaluse järelduse avaldamine kahjustab tema ärihuve ja tema mainet, kuna esiteks sisaldub selles teaduslikult ekslik hinnang toimeainele diflubensuroon ning teiseks kuna on rikutud kaitseõigusi, hea halduse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet selle järelduse vastuvõtmisel. Nii püüab hageja täpsemalt saavutada, et Üldkohus kontrolliks selle järelduse õiguspärasust ning teatud menetluslike tagatiste järgimist selle järelduse vastuvõtmisel, ja minna mööda kohaldatavatest vastuvõetavuse normidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlusalune järeldus kui selline on osa määruse nr 1107/2009 artiklis 21 viidatud läbivaatamismenetlusest. Selle menetluse lõpuks võtab komisjon vastu otsuse asjaomase toimeaine heakskiidu säilitamise, tagasivõtmise või muutmise kohta. Selline EFSA järeldus nagu see ei väljenda seega selle toimeaine kohta lõplikku seisukohta läbivaatamismenetluse raames. Komisjon on ainsana pädev võtma selles küsimuses lõplikku seisukohta. Määruse nr 1107/2009 artikli 21 tõlgendamisest nimelt ei selgu, et komisjonil on kohustus EFSA arvamust järgida. Neil asjaoludel tuleb seda järeldust pidada ettevalmistavaks aktiks, mida Üldkohus kontrollida ei saa, kusjuures asjaomase järelduse väidetavat ekslikkust ja selle raames isegi võimu kuritarvitamist või menetluslike tagatiste rikkumist võib vajaduse korral tõstatada komisjoni otsuse peale esitatud hagis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et esimese väite teine osa ja teine kuni viies väide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna hageja palub Üldkohtul kontrollida vaidlusaluse järelduse õiguspärasust ning selle vastuvõtmisel teatud menetluslike tagatiste järgimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Siiski osas, milles hageja väidab samuti esimese väite teises osas, et vaidlustatud otsusega, millega EFSA jättis rahuldamata tema määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta, on rikutud seda artiklit, siis tuleb kontrollida, kas see artikkel on kohaldatav ning jaatava vastuse korral, kas seda on käesoleval juhul rikutud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määruse nr 1107/2009 artikli 63 kohaldatavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>EFSA on arvamusel, et määruse nr 1107/2009 artiklit 63, millega on kaldutud kõrvale reeglist, millega on ette nähtud üldsusele selle määruse raames teabe kättesaadavaks tegemine, kohaldatakse üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>käesoleva määruse alusel esitatud teabele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>. Selle sättega ei ole seega lubatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis puuduvad teavet, mille on koostanud EFSA ja milleks on vaidlusalune järeldus. EFSA seisukoha toetuseks lisab menetlusse astuja, et selle artikli lõike 1 ese ei ole jätta üldsusele kättesaamatuks teaduslikud järeldused, millele EFSA jõudis, tuginedes andmetele või muule esitatud teabele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Hageja seab kahtluse alla EFSA ja menetlusse astuja pakutud määruse nr 1107/2009 artikli 63 tõlgenduse. Tema arvates selgub õigest grammatilisest tõlgendamisest, et see säte hõlmab kogu teavet, hoolimata sellest, kas selle esitas hageja või mitte. Ta lisab, et teave, mille konfidentsiaalsena käsitlemist käesolevas asjas taotleti ning mis oli kollasega märgitud dokumendis, mille ta esitas EFSA‑le <DATE ISO="20150904">4. septembril 2015</DATE>, on tema esitatud teave ning see põhines tema esitatud teabel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Mis puudutab EFSA argumenti, et hageja saab määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 1 kohaselt taotleda üksnes selle teabe konfidentsiaalsena käsitlemist, mille ta on esitanud, siis tuleb märkida, et selles sättes on ette nähtud võimalus taotleda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>käesoleva määruse alusel esitatud teabe<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> konfidentsiaalsena käsitlemist. Tuleb siiski tõdeda, et selle sätte keeleversioonide võrdlevast analüüst ilmneb, et need on selles suhtes väga erinevad. Nii jääb nimelt itaalia‑ ja hispaanikeelsetest versioonidest mulje, et üksnes isik, kes esitas teabe, võib taotleda selle konfidentsiaalsena käsitlemist, samas kui inglis‑, prantsus‑ ja saksakeelsetes versioonides ei ole täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>käesoleva määruse alusel esitatud teave<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> peab tingimata olema saadud isikult, kes konfidentsiaalsena käsitlemist taotleb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Kohtupraktikast tuleneb, et sätte keeleversioonide erinevuse korral ei saa liidu kohus tugineda üksnes grammatilisele tõlgendusele (<DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hedqvist</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑264/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:718">EU:C:2015:718</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seda sätet tuleb hoopis tõlgendada, lähtudes selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa säte on (<DATE ISO="20120322">22. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Génesis</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑190/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:157">EU:C:2012:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Selle kohta ilmneb määruse nr 1107/2009 põhjendusest 41, et määruses on selgitatud sätteid seoses juurdepääsuga liikmesriikide, komisjoni ja EFSA <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>valduses olevates dokumentides<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> sisalduvale teabele ning nende dokumentide konfidentsiaalsusega. Nagu on aga tõdetud eespool punktis 82, on määruse nr 1107/2009 artikkel 63 ainus säte selle määruse peatükis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>Avalik juurdepääs teabele<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Järelikult tuleb seda sätet tõlgendada määruse nr 1107/2009 põhjendust 41 arvestades, millest ei selgu, et liidu seadusandja soovis konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse puhul piirduda üksnes teabega, mis on saadud isikult, kes konfidentsiaalsena käsitlemist taotleb. Selline tõlgendus ilmneb samuti määruse nr 178/2002 artikli 39 lõikest 1, mis on üldsäte, milles on ette nähtud piirangud EFSA valduses olevale teabele üldsuse juurdepääsu kohta ning mille kohaselt EFSA ei avaldada kolmandatele isikutele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>[EFSA‑le] esitatud konfidentsiaalset teavet, mille konfidentsiaalset käsitlemist põhjendatult nõutakse<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98</NO.P><TXT>Pealegi tuleb tõdeda, et määruse nr 1107/2009 artikli 63 eesmärk on kaitsta ärihuve, eraelu puutumatust ja isikupuutumatust selle isiku puhul, kes taotleb, et käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena. Ei saa aga välistada, et neid huve saab kahjustada ka teabega, mille on esitanud keegi teine kui selle konfidentsiaalsena käsitlemist taotlev isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99</NO.P><TXT>Nagu EFSA märkis, on tõsi, et määruse nr 1107/2009 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena käsitlemine on erand, samas kui sellele teabele üldsuse juurdepääs on reegel. See argument puudutab siiski sellise teabe konfidentsiaalsena käsitlemise erandlikkust, mitte nende isikute kindlakstegemist, kes võivad konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse esitada. Seega ei saa sellest järeldada, et isik võib esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse üksnes selle teabe kohta, mille ta esitas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100</NO.P><TXT>Järelikult tuleb põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata EFSA järeldus, mille kohaselt võib hageja üksnes väita, et selle teabe avalikustamine, mille ta EFSA‑le esitas, võib kahjustada tema ärihuve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101</NO.P><TXT>Samamoodi ei saa nõustuda EFSA ja menetlusse astuja argumendiga, mille kohaselt vaidlusalune järeldus ei saa olla määruse nr 1107/2009 alusel esitatud teave.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102</NO.P><TXT>Nimelt esiteks põhineb EFSA poolt toimeaine hindamine põhimõtteliselt sellele asutusele esitatud teabel. Käesoleval juhul nähtub komisjoni poolt EFSA‑le antud pädevusest diflubensurooni läbivaatamise menetluses, et komisjon palus EFSA‑l korraldada hageja varem esitatud andmete vastastikuse hindamise ning referentliikmesriigi poolt nende andmete hindamise, mis puudutavad metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet ja võimaliku toksikoloogilise olulisuse hindamist.<?PAGE NO="16"?> Sellest tuleneb, et selle pädevuse raames vastu võetud vaidlusalune järeldus tugines hageja ja referentliikmesriigi esitatud teabele. Järelikult selles järelduses sisalduvat hinnangut ei saa pidada eraldiseisvaks teabest, millele see tugineb. Lisaks ei sea EFSA ja menetlusse astuja kahtluse alla, et EFSA antud hinnang vaidlustatud järelduses tugineb põhiliselt referentliikmesriigi hinnangule, nagu märgib hageja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103</NO.P><TXT>Teiseks, nagu ilmneb määruse nr 1107/2009 põhjendusest 41, kohaldatakse konfidentsiaalsuse reeglit pädevate asutuste valduses olevatele dokumentidele. Kuna EFSA antud hinnang on tema valduses ning puuduvad kõik muud argumendid, ei ole Üldkohtul mingit põhjust leida, et konfidentsiaalsuse reeglit ei saa kohaldada samuti sellisele hinnangule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et määrust nr 1107/2009 kohaldatakse teabele, mille konfidentsiaalsena käsitlemist hageja taotles.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Määruse nr 1107/2009 artiklis 63 sisalduva konfidentsiaalsuse reegli väidetav rikkumine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105</NO.P><TXT>Hageja väidab, et EFSA rikkus määruse nr 1107/2009 artiklit 63, kuna ta avaldas vaidlusaluse järelduse. Ta on seisukohal, et selle järelduse avaldamine kahjustab tema ärihuve ja mainet, kuna esiteks sisaldub selles teaduslikult ekslik hinnang toimeainele diflubensuroon ning teiseks kuna selle järelduse vastuvõtmisel on rikutud hageja kaitseõigusi, hea halduse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106</NO.P><TXT>EFSA väidab vastu, et vaidlusaluse järelduse põhjendatus ja selle mõju läbivaatamismenetlusele määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel on asjakohatud, arvestades vaidlustatud otsust, milles ta üksnes jättis rahuldamata määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta. Ta märgib samuti, et selles järelduses sisalduva teabe avalikustamine ei mõjuta hageja ärihuve. Ta on arvamusel, et enne seda avalikustamist oli toimeaine diflubensurooni maine juba kahjustatud direktiiviga 2010/39, EFSA 2012. aasta järeldusega ja komisjoni otsusega, millega algatati selle aine läbivaatamine määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107</NO.P><TXT>EFSA märgib samuti, et vaidlusalune järeldus tuleb teha üldsusele kättesaavaks inimeste tervise kaitse huvides. Oma argumentide põhjenduseks viitab ta <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kirjale, milles ta juba selgitas hagejale, et esinevad üldisest huvist tulenevad põhjused, millest tulenevalt tuleb üldsust ja asjaomaseid isikuid teavitada ohust, mida asjaomane aine võib endast kujutada töötajatele, kõrvalistele isikutele või elanikele ja tarbijatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1107/2009 artiklis 63 ei ole määratletud ärihuvide mõistet ning selles ei ole piirdutud artikli lõikes 2 mainitud teabega, mida esmajärjekorras peetakse neid huvisid kahjustavateks, mistõttu võib seda kohaldada väga mitut liiki teabele, kusjuures ainus kriteerium on, et konfidentsiaalsena käsitlemist taotlev isik esitab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>kontrollitava põhjenduse<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, mis konkreetselt tõendab, et selle teabe avalikustamine võib kahjustada tema ärihuve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109</NO.P><TXT>Nagu aga EFSA märgib, ei ole teabe ebatäpsus iseenesest asjakohane kriteerium kindlakstegemiseks, kas teabe avalikustamine võib kahjustada ärihuve. Nimelt on see teabe õigsusest eraldiseisev küsimus. Teave võib olla õige ning siiski kahjustada selle avalikustamise tõttu taotleja ärihuve. Seevastu valeteabe avalikustamine ei kahjusta tingimata ärihuve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110</NO.P><TXT>Mis puudutab väidetavat hageja kaitseõiguste, hea halduse põhimõtte ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist selle järelduse vastuvõtmisel, siis tuleb tõdeda, et hageja ei ole mingil viisil selgitanud, kuidas need võimalikud menetlusvead iseenesest võisid kahjustada tema ärihuve vaidlusaluse järelduse avalikustamise tõttu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111</NO.P><TXT>Järelikult ei ole esiteks asjaolu, et vaidlusalune järeldus on teaduslikult ekslik, ning teiseks hageja kaitseõiguste, hea halduse põhimõtte ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine selle järelduse vastuvõtmisel asjakohased kriteeriumid määruse nr 1107/2009 artikli 63 suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112</NO.P><TXT>Kui hagejal paluti menetlust korraldavate meetmete raames täpsustada, millised on toimiku dokumendid, millele tugineb tema väide, et vaidlusaluse järelduse avaldamine kahjustas või võis kahjustada tema ärihuve, märkis ta, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>kontrollitavad tõendid<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> on tema poolt või tema nimel saadetud nende kirjade sisu, mille leiab hagiavalduse lisadest A.7 ja A.9, ning vaidlusaluse järelduse aruandes, mille leiab repliigi lisast C.2, kus teave, mille avalikustamine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>võib kahjustada<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> tema huve, oli kollasega esile tõstetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb lisa A.7 kohta märkida, et Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ja kodukorra artikli 76 punkti d kohaselt peavad hagiavalduse enda tekstist kas või ülevaatlikult ilmnema selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud. Kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis eespool mainitud sätete kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas (vt selle kohta <DATE ISO="20070917">17. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Microsoft <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑201/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:289">EU:T:2007:289</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114</NO.P><TXT>Üldkohtu ülesanne ei ole lisadest otsida ja kindlaks teha neid asjakohaseid argumente, mis hagi põhjendavad, kui selle viitega ei ole lisades sisalduvas teabes täpselt kindlaks tehtav see teave, mis hageja väiteid põhjendab (vt selle kohta <DATE ISO="20070917">17. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Microsoft <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑201/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:289">EU:T:2007:289</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0099">99</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115</NO.P><TXT>Hageja ei ole aga kuidagi selgitanud, kuidas lisa A.7, mis sisaldab tema <DATE ISO="20150819">19. augusti 2015. aasta</DATE> märkusi, mille ta esitas omal algatusel 2015. aasta juuli <HT TYPE="ITALIC">addendum</HT>’i kohta, võib tõendada ärihuvide kahjustamist, ega teinud kindlaks selle lisa osasid, mis võivad seda kahjustamist tõendada, samas kui see 29leheküljeline dokument ei näi esmapilgul olevat sellekohane tõend. Pelka viidet lisale A.7 ei saa Üldkohus seega võtta arvesse, et analüüsida hageja ärihuvide kahjustamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116</NO.P><TXT>Mis puudutab lisasid A.9 ja C.2, mida tuleb analüüsida koos, siis osas, milles lisale A.9 lisatud kiri (hageja vastus EFSA palvele teha kindlaks võimalik konfidentsiaalne teave) viitab lisas C.2 sisalduvale dokumendile (vaidlusaluse järelduse tekst, milles on kollasega esiletõstud), tuleb tõdeda, et seal sisalduv teave ei võimalda teha kindlaks konkreetseid andmeid, millega võib tõendada võimalikku hageja ärihuvide kahjustamist määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 2 tähenduses. Nimelt, kui hageja väidab, et selle järelduse osad, mis on kollasega esile tõstetud, kahjustavad pöördumatult tema toodete mainet ning seega tema ärihuve, piirdub ta selle järelduse põhjendatuse ja järelduse vastuvõtmisel mõnede menetluslike tagatiste järgimise kahtluse alla seadmisega. Eespool punktis 90 on siiski järeldatud, et kõnealust järeldust tuleb pidada ettevalmistavaks aktiks, mida Üldkohus kontrollida ei saa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117</NO.P><TXT>Kui hagejal paluti uuesti kohtuistungil täpsustada toimiku osasid, mis võivad selgitada ja tõendada teabe kvaliteedi ning tema ärihuvide võimaliku kahjustamise seost, siis märkis ta, et toote genotoksiliseks kvalifitseerimine võib esiteks kaasa tuua, et põllumehed ei soovi enam sellist toodet kasutada; teiseks, et teised asutused maailmas võivad sellele kvalifikatsioonile tugineda, et keelduda lubade andmisest; kolmandaks, et valitsusvälised organisatsioonid võivad avalikustatud teavet kasutada, avaldades ise artikleid ja levitades niiviisi väidetavalt ebatäpset teavet, ning neljandaks, et toote heakskiit võib lõppotsuses olla piiratud, mis tegelikult diflubensurooni puhul juhtuski.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118</NO.P><TXT>Eespool punktis 117 esitatud väidetest ükski ei ole siiski asjakohane, et kahtluse alla seada eespool punktis 109 toodud kaalutlust, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>teabe ebatäpsus ei ole iseenesest asjakohane kriteerium kindlakstegemiseks, kas teabe avalikustamine võib kahjustada ärihuve<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119</NO.P><TXT>Lisaks väidab hageja, et diflubensurooni genotoksilisus näitab üldsusele ära toote teatud omadused ning et selle avalikustamist tuleb pidada võrdväärseks toimeaine koostist või lisandi spetsifikatsiooni puudutavate andmete avalikustamisega, mis on loetletud määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikes 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120</NO.P><TXT>On tõsi, et toimeaine lisandi spetsifikatsiooni on mainitud nende näidete hulgas, mis on määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikes 2 sisalduvas mitteammendavas loetelus ja mida põhimõtteliselt peetakse ärihuvisid kahjustavateks. Täpsemalt on toimeaine lisandi spetsifikatsioonile viidatud lõike 2 punktis b. Selles sättes on siiski erand, mille kohaselt on selle kaitse alt välja arvatud lisandid, mida peetakse muu hulgas toksikoloogiliselt tähtsaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121</NO.P><TXT>Lisaks on määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 2 punktis b ette nähtud erand käesolevas asjas kohaldatav. Nimelt nähtub komisjoni poolt EFSA‑le antud pädevusest diflubensurooni läbivaatamise menetluses, et komisjon palus EFSA‑l korraldada hageja varem esitatud andmete vastastikuse hindamise ning referentliikmesriigi poolt nende andmete hindamise, mis puudutavad metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet ja võimaliku toksikoloogilise olulisuse hindamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122</NO.P><TXT>EFSA märkis oma <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kirjas, mida tuleb tõlgendada koostoimes vaidlustatud otsusega, mis võeti vastu vastusena hageja <DATE ISO="20151012">12. oktoobri 2015. aasta</DATE> kirjale, millega omakorda vaidlustati <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kiri, et toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee jõudis järeldusele, et võimalikku kokkupuudet 4‑kloroaniliini kui jääkainega tuleb pidada probleemseks, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik kindlaks määrata hüpoteetilist künnist. Nagu märkis EFSA ilma, et hageja oleks seda kahtluse alla seadnud, võib genotoksilisus tekitada vähki, aga samuti kahjustada sugurakkude genoomi ning põhjustada väärarenguid ja arengutoksilisust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa eitada, et asjaomased lisandid on toksikoloogiliselt olulised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124</NO.P><TXT>Hageja märgib samuti, et määruse nr 1107/2009 artikli 63 eesmärk on saavutada tasakaal esiteks nõuetekohase riskihindamise, mis on osaliselt tagatud aine hindamise menetluse läbipaistvusega, ja teiseks ärisaladuse kaitse vahel. Sellega seoses toob ta esile kohtupraktika, mille kohaselt juhul, kui avaldamisega avalikustatakse ärisaladus, tuleb seda teha ainult siis, kui avalikustamata jätmine võib kohe kahjustada inimeste tervist või keskkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125</NO.P><TXT>Selles kontekstis tasub märkida, et selleks et teave oleks oma laadilt ametisaladus, on eelkõige vaja, et teave oleks teada piiratud arvule isikutele. Teiseks peab olema tegemist teabega, mille avalikustamine võib põhjustada olulist kahju teavet esitanud isikule või kolmandatele isikutele. Lõpuks on vajalik, et huvid, mida võidakse teabe avalikustamisega kahjustada, on objektiivselt kaitstavad. Teabe konfidentsiaalse laadi hindamisel on vaja kaaluda õigustatud huve, mis vastanduvad teabe avalikustamisele, võrreldes üldise huviga, mis nõuab, et liidu institutsioonide tegevus oleks nii avalik kui võimalik (<DATE ISO="20060530">30. mai 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bank Austria Creditanstalt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑198/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2006:136">EU:T:2006:136</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126</NO.P><TXT>Nagu EFSA ja komisjon märgivad, tuleb arvestada asjaoluga, et hageja 2011. aasta juunis esitatud kinnitavate andmete hindamisel (vt eespool punktid 28–30) esitati metaboliidi 4‑kloroaniliini võimaliku genotoksilisuse järeldus juba 2012. aasta augustis ja see tehti üldsusele teataks 2012. aasta septembris. Nimelt oma järelduses, mis kiideti heaks 22. augustil 2012 ja avaldati <DATE ISO="20120907">7. septembril 2012</DATE>, tegi EFSA järelduse, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>[hageja] esitatud genotoksilisuse uuringute alusel viitavad kaalukamad tõendid, et 4‑kloroaniliin on <HT TYPE="ITALIC">in vivo</HT> genotoksiline<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ning et tarbijatel, elanikel või kõrvalistel isikutel ja töötajatel metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet tuleb põhimõtteliselt pidada probleemseks, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik eeldada künnise olemasolu“.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et seisukohavõtt, et 4‑kloroaniliin on <HT TYPE="ITALIC">in vivo</HT> genotoksiline aine, oli üldsusele kättesaadav alates 2012. aasta septembrist. Sellest teabest olid teadlikud isikud väljaspool piiratud isikute ringi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128</NO.P><TXT>Järelikult kuna eespool punktis 125 kirjeldatud kolmest kumulatiivsest tingimusest esimene ei ole täidetud, tuleb ametisaladuse rikkumise väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja argument, mille kohaselt on EFSA <DATE ISO="20120822">22. augusti 2012. aasta</DATE> järelduse ja vaidlusaluse järelduse vahel erinevused seoses esile toodud ohu lõplikkusega. Nimelt isegi kui eeldada, et sellised erinevused esinevad, ei mõjuta need tõdemust, mille kohaselt 4‑kloroaniliini kui <HT TYPE="ITALIC">in vivo</HT> genotoksilise aine avalikustamine toimus 2012. aasta septembrist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et hageja ei ole esitanud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kontrollitavat põhjendust<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, millega on tõendatud, et vaidlusaluse järelduse avalikustamine võib kahjustada tema ärihuve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131</NO.P><TXT>Pealegi tugines EFSA selleks, et jätta rahuldamata hageja konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, määruse nr 178/2002 artikli 39 lõikele 3, mille kohaselt EFSA esitatud teaduslike arvamuste järeldused, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei tohi mingil juhul olla konfidentsiaalsed. Siinkohal toob EFSA esile, et vaidlusaluses järelduses tehti kindlaks metaboliidi 4‑kloroaniliini kasutamise kahjulik mõju tarbijate, töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute tervisele. Sellest arutluskäigust nähtub õigesti, et EFSA ei saa konfidentsiaalsena käsitleda selle järelduse osasid, mis puudutavad asjaomase toimeaine prognoositavat mõju tervisele. Järelikult oli põhjendatud, et EFSA sellele sättele tugines.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132</NO.P><TXT>Igal juhul ei ole hageja tõendanud, et kui EFSA vastas vaidlusaluse järelduse konfidentsiaalsena käsitlemise taotlustele, tegi ta ilmse hindamisvea olemasolevate huvide kaalumisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133</NO.P><TXT>Sellega seoses tasub märkida, et ELTL artikli 168 lõikes 1 on sätestatud, et kogu liidu poliitika ning meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Selline inimeste tervise kaitse on olulisem majanduslikest kaalutlustest, mistõttu see õigustab negatiivseid majanduslikke tagajärgi – isegi suuri – teatavatele ettevõtjatele (vt selle kohta <DATE ISO="19960712">12. juuli 1996. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ühendkuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑180/96 R</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:308">EU:C:1996:308</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20020911">11. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pfizer Animal Health <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑13/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2002:209">EU:T:2002:209</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0456">456</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0457">457</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134</NO.P><TXT>EFSA <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kirjast, mis saadeti vastuseks hageja <DATE ISO="20150904">4.</DATE> ja <DATE ISO="20150911">11. septembri 2015. aasta</DATE> konfidentsiaalsena käsitlemise taotlustele, selgub, et vaidlusaluses järelduses tehti kindlaks metaboliidi 4‑kloroaniliini kahjulik mõju tarbijate, töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute tervisele. Seda seisukohta kinnitati vaidlustatud otsuses, mis võeti vastu vastusena hageja <DATE ISO="20151012">12. oktoobri 2015. aasta</DATE> kirjale, millega omakorda vaidlustati EFSA <DATE ISO="20151008">8. oktoobri 2015. aasta</DATE> kiri. Nimelt asus EFSA seisukohale, et komisjoni otsus alustada toimeaine diflubensurooni läbivaatamist annab selgelt tunnistust, et on oht, millele EFSA on viidanud oma 2012. aasta järelduses ja mida on kinnitanud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee oma <DATE ISO="20130716">16. juuli 2013. aasta</DATE> muudetud aruandes. Selles kontekstis märkis EFSA, tuginedes määruse nr 1107/2009 artikli 4 ja artikli 21 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisele koostoimes, et probleemi kindlakstegemine inimeste või loomade tervisele ohu esinemise kohta on põhitingimus, et alustada toimeaine heakskiidu läbivaatamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa EFSA‑le ette heita, et ta avalikustas vaidlustatud järelduse inimeste tervise kaitse huvides, seades inimeste tervise kaitse huvid majanduslikest huvidest kõrgemale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda komisjoni <DATE ISO="20150708">8. juuli 2015. aasta</DATE> kiri, mille hageja kohtuistungil esitas. Nimelt isegi kui see kiri tuleks tunnistada vastuvõetavaks, tuleb siiski tõdeda, et see puudutab üksnes toimeaine diflubensurooni läbivaatamise menetluse ühte aspekti, see tähendab kuni <DATE ISO="20150828">28. augustini 2015</DATE> EFSA‑le ette nähtud tähtaja pikendamist selle aine kohta järelduse esitamiseks. Nimetatud kiri sellisena puudutab läbivaatamismenetlust, mille õiguspärasus ei ole käesoleva menetluse ese.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et hageja ei ole tõendanud, et EFSA rikkus määruse nr 1107/2009 artiklis 63 sisalduvat konfidentsiaalsuse reeglit. Järelikult tuleb tagasi lükata esimese väite teine osa, mida on koostoimes hinnatud teise kuni viienda väitega, ning jätta hagi tervikuna rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja kanda jätta tema enda kohtukulud ning mõista temalt vastavalt EFSA nõudele välja EFSA kohtukulud käesolevas menetluses ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139</NO.P><TXT>Jätta komisjoni kohtukulud vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 tema enda kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (neljas koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Arysta LifeScience Netherlands BV kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kohtukulud käesolevas menetluses ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Kanninen</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Calvo-Sotelo Ibáñez-Martín</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Reine</P></SIGNATORY><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20181214">14. detsembril 2018</DATE> Luxembourgis.</P><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE><?PAGE NO="21"?><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigusnormid, mis reguleerivad liidus taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise ja heakskiitmise menetlust</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Direktiiv 91/414/EMÜ</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Määrus (EÜ) nr 1490/2002</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Määrus nr 1107/2009</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigusnormid toimeaine diflubensurooni kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigusnormid EFSA järelduste avaldamise ja nende konfidentsiaalsena käsitlemise kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Määrus (EÜ) nr 178/2002</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Määrus nr 1107/2009</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus ja poolte nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik käsitlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhjendatud huvi</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimese väite esimene osa EFSA võimu kuritarvitamise kohta</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimese väite teine osa teise kuni viienda väitega koostoimes hinnates</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Määruse nr 1107/2009 artikli 63 kohaldatavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Määruse nr 1107/2009 artiklis 63 sisalduva konfidentsiaalsuse reegli väidetav rikkumine</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtukulud</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></JUDGMENT>