Brüssel,7.6.2022

COM(2022) 266 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2023. aastaks kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artikliga 4


KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2023. aastaks kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artikliga 4

1.Sissejuhatus

Käesolevas teatises esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele enne 2023. aasta eelarvemenetlust tehtud tehniliste kohanduste tulemused vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) 1 (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“) artiklile 4. Eelkõige määratakse tehnilise kohandusega kindlaks jooksevhindades esitatud kulude ülemmäärad, kasutades selleks mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikes 2 kindlaks määratud 2 % deflaatorit.

Kõige uuematest majandusprognoosidest 2 lähtuvalt esitatakse teatises ka omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu arvutus. Ülemmäär määratakse kindlaks, rakendades käesoleva teatise vastuvõtmise ajal kehtivat nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta.

Teatises on esitatud ka mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 punktide a ja c kohase ühtse varuinstrumendi raames kasutada olevad summad, maksete ülemmäära kohandus vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 punktile b ja mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilised kohandused.

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikele 1 teeb komisjon igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust mitmeaastasse finantsraamistikku tehnilised kohandused ning esitab tulemused eelarvepädevatele institutsioonidele.

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikele 4, ja piiramata nimetatud määruse artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei saa asjaomase aasta suhtes teha kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

2.Mitmeaastase finantsraamistiku tabeli kohandamine (lisa 1. ja 2. tabel)

Lisa 1. tabelis on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduv ELi mitmeaastane finantsraamistik 2018. aasta hindades, mida on kohandatud vastavalt nimetatud määruse artikli 2 lõikele 1, artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 11.

Lisa 2. tabelis on esitatud ELi kohandatud mitmeaastane finantsraamistik jooksevhindades.

Finantsraamistikku, mida väljendatakse protsendina liidu kogurahvatulust, ajakohastatakse kõige uuemate majandusprognooside alusel. Selle alusel on 2023. aasta ELi kogurahvatulu 16 342 510 miljonit eurot jooksevhindades.

2.1.Mitmeaastase finantsraamistiku tehnilise kohanduse peamised tulemused 2023. aastal

Mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ülemmäär 2023. aastal on 182 667 miljonit eurot jooksevhindades, mis moodustab 1,12 % kogurahvatulust. Mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäär on 168 575 miljonit eurot jooksevhindades, mis moodustab 1,03 % kogurahvatulust.

1. juunil 2021 jõustus nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053 omavahendite süsteemi kohta („omavahendite otsus 2020“) 3 . Seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Omavahendite ülemmääraks maksete assigneeringute puhul on kehtestatud 2,00 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. 0,60 protsendipunkti sellest on ajutine suurendamine, mille ainus eesmärk on katta kõik Euroopa Liidu taasterahastust tulenevad kohustused 4 .

Selle tulemusena jääb 2023. aastal mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäära ja maksete assigneeringute puhul kehtestatud omavahendite ülemmäära vahele 158 275 miljoni euro (ehk 0,97 % kogurahvatulust) suurune varu 5 .

Järgmises tabelis on antud ülevaade aastatel 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäära ja maksete assigneeringute puhul kehtestatud omavahendite ülemmäära vahele jäävast varust väljendatuna protsendina kogurahvatulust.

% ELi kogurahvatulust

2021

2022 6

2023

2024

2025

2026

2027

2021–2027

Mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäär

1,18 %

1,14% %

1,03 %

0,99 %

0,96 %

0,94 %

0,93 %

1,02 %

Varu omavahendite ülemmäärani (2,00 % kogurahvatulust) vastavalt nõukogu otsusele (EL, Euratom) 2020/2053

0,02 %

0,86 %

0,97 %

1,01 %

1,04 %

1,06 %

1,07 %

0,98 % 7

2.2.Rubriigi 3 vaheülemmäära kohandus

Rubriigi 3 turuga seotud kulude ja otsetoetuste (ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP esimene sammas) vaheülemmäära kohandatakse aastatel 2021–2027 vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 2 lõikele 1 pärast asjaomases õigusaktis sätestatud ümberpaigutamisi ÜPP esimese ja teise samba vahel. Tervikuna jääb rubriigi 3 kulukohustuste assigneeringute ülemmäär samaks.

Kolmandat korda 8 kohandatakse rubriigi 3 vaheülemmäära mitmeaastase finantsraamistiku 2023. aasta tehnilise kohandusega.

Tähtaeg, mil liikmesriigid pidid komisjoni ümberpaigutusest teavitama, oli 1. august 2021. Tulemus esitati komisjoni 8. novembri 2021. aasta delegeeritud määruses 2022/42 9 ja 15. veebruari 2022. aasta delegeeritud määruses 2022/648 10 . Need ümberpaigutused hõlmasid maksete vähendamist ja sammastevahelist paindlikkust vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 11 artikli 11 lõikele 1, artikli 11 lõike 6 neljandale lõigule, artikli 14 lõike 1 seitsmendale lõigule ja artikli 14 lõike 2 seitsmendale lõigule. Need muudatused mõjutavad määruse (EL) 2021/2115 12 kohaldamist 2023. aastal.

Rubriigi 3 vaheülemmäära muutused jooksevhindades arvestatakse ümber 2018. aasta hindadesse, et kohandada mitmeaastase finantsraamistiku tabelit, mis on väljendatud 2018. aasta hindades. Selleks arvutatakse ümberpaigutuste netosaldo kõigepealt ümber 2018. aasta hindadesse, kasutades kindlaksmääratud 2 % aastadeflaatorit. Seejärel ümardatakse tulemus ülespoole, et väljendada kohandatud vaheülemmäära miljonites eurodes. Ülespoole ümardamine on vajalik tagamaks, et mitmeaastase finantsraamistiku vaheülemmäär on alati suurem kui aastaeelarves Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kuludeks eraldatav netosaldo. Tekkiv väike erinevus ei osuta varude olemasolule, vaid tuleneb üksnes ümardamisest. Iga-aastases eelarves kasutab komisjon EAGFi kuludeks eraldatava netosaldo täpset summat.

Järgmises tabelis on antud ülevaade ühise põllumajanduspoliitika kahe samba vaheliste ümberpaigutuste netotulemusest (miljonites eurodes) ja nende mõjust rubriigi 3 vaheülemmäärale.

EAGFi vaheülemmäär (turuga seotud kulud ja otsetoetused) pärast ümberpaigutusi (jooksev- ja 2018. aasta hindades)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2021–2027

– jooksevhindades –

Rubriigi 3 algne vaheülemmäär

40 925,000

41 257,000

41 518,000

41 649,000

41 782,000

41 913,000

42 047,000

291 091,000

Viimase tehnilise kohandusega (2022) kehtestatud rubriigi 3 vaheülemmäär

40 368,000

41 257,000

41 518,000

41 649,000

41 782,000

41 913,000

42 047,000

290 534,000

Senised netoümberpaigutused

–557,046

–618,811

–1 175,857

Netoümberpaigutus praeguses tehnilises kohanduses (2023)

–825,789

–825,789

Esimesest sambast teise tehtavate netoümberpaigutuste kogusumma võrreldes algse vaheülemmääraga

–557,046

–618,811

–825,789

0,000

0,000

0,000

0,000

–2 001,646

EAGFi netosaldo pärast kõiki ümberpaigutusi

40 367,954

40 638,189

40 692,211

41 649,000

41 782,000

41 913,000

42 047,000

289 089,354

Rubriigi 3 vaheülemmäär pärast ümberpaigutusi

40 368,000

40 639,000

40 693,000

41 649,000

41 782,000

41 913,000

42 047,000

289 091,000

Ümardamisest tingitud erinevus

0,046

0,811

0,789

0,000

0,000

0,000

0,000

1,646

Erinevus võrreldes algse vaheülemmääraga pärast kõiki ümberpaigutusi

–557,000

–618,000

–825,000

0,000

0,000

0,000

0,000

–2 000,000

– 2018. aasta hindades –

Rubriigi 3 algne vaheülemmäär

38 564,000

38 115,000

37 604,000

36 983,000

36 373,000

35 772,000

35 183,000

258 594,000

Viimase tehnilise kohandusega (2022) kehtestatud rubriigi 3 vaheülemmäär

38 040,000

38 115,000

37 604,000

36 983,000

36 373,000

35 772,000

35 183,000

258 070,000

Senised netoümberpaigutused

–524,375

–571,595

–1 095,970

Netoümberpaigutus praeguses tehnilises kohanduses (2023)

–747,811

–747,811

Esimesest sambast teise tehtavate netoümberpaigutuste kogusumma võrreldes algse vaheülemmääraga

–524,375

–571,595

–747,811

0,000

0,000

0,000

0,000

–1 843,781

EAGFi netosaldo pärast kõiki ümberpaigutusi

38 039,625

37 543,405

36 856,189

36 983,000

36 373,000

35 772,000

35 183,000

256 750,219

Rubriigi 3 vaheülemmäär pärast ümberpaigutusi

38 040,000

37 544,000

36 857,000

36 983,000

36 373,000

35 772,000

35 183,000

256 752,000

Ümardamisest tingitud erinevus

0,375

0,595

0,811

0,000

0,000

0,000

0,000

1,781

Erinevus võrreldes algse vaheülemmääraga pärast kõiki ümberpaigutusi

–524,000

–571,000

–747,000

0,000

0,000

0,000

0,000

–1 842,000

2.3.Programmispetsiifilised kohandused vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 lõikele 2

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 5 lõikele 2 ja artikli 4 lõike 1 punktile e sisaldab käesolev teatis mitmeaastase finantsraamistiku määruse II lisas osutatud eriprogrammide jaoks 2023. aastaks ette nähtud täiendavate eraldiste arvutust ning sellest tulenevat kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade ülespoole korrigeerimist.

2021. aastal on nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2003 13 ja (EÜ) nr 139/2004 14 alusel määratud trahvidest (ja nendega seotud intressidest) saadav tulu, mis on kuni aasta lõpuni kantud eelarvesse tuluna, 1 233 miljonit eurot 15 (1 117 miljonit eurot 2018. aasta hindades). See summa jääb allapoole miinimumkünnist, milleks on 1 500 miljonit eurot 2018. aasta hindades. Seepärast on miinimumkünnis 2018. aasta hindades 2023. aasta kohanduse kogumaht.

Pärast 2 % aastadeflaatori kohaldamist ja miljoni euroni ümardamist vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade väljendamistavale on kohandus jooksevhindades 1 657 miljonit eurot. See summa vastab kulukohustuste assigneeringute üldise ülemmäära ja maksete assigneeringute ülemmäära ülespoole korrigeerimisele 2023. aastal.

Kohanduse jaotus mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja programmide kaupa põhineb mitmeaastase finantsraamistiku määruse II lisa veerul „Jaotamispõhimõte“. Kulukohustuste assigneeringute üksikute ülemmäärade kohandused ümardatakse lähima miljoni euroni 16 .

KULUKOHUSTUSTE ÜLEMMÄÄR

Jooksevhinnad

2018. aasta hinnad

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

602 000 000

545 000 000

Programm „Euroopa horisont“

451 500 000

408 750 000

InvestEU fond

150 500 000

136 250 000

2b. Vastupidavus ja väärtused

904 000 000

819 000 000

Programm „EL tervise heaks“

437 302 384

395 912 558

Programm „Erasmus+“

256 202 383

232 112 557

Programm „Loov Euroopa“

90 317 140

81 824 931

Õiguste ja väärtuste programm

120 478 093

109 149 954

4. Ränne ja piirihaldus

151 000 000

136 000 000

Integreeritud Piirihalduse Fond

151 000 000

136 000 000

Kulukohustuste ülemmäär kokku:

1 657 000 000

1 500 000 000

MAKSETE ÜLEMMÄÄR

1 657 000 000

1 500 000 000

2.4.Maksete ülemmäära kohandus vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile d ja artikli 11 lõike 1 punktile b – Ühtne varuinstrument.

Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõike 1 punktiga d sisaldab tehniline kohandus ühtse varuinstrumendi kohase maksete assigneeringute ülemmäära kohandamise summat, nagu on osutatud artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b.

Vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile b tehakse see kohandus esmakordselt 2022. aastal (2023. aasta tehnilises kohanduses).

2021. aastal oli maksete ülemmäär 166 140 miljonit eurot jooksevhindades. 2021. aastal sooritati makseid 165 587 miljoni euro ulatuses. Sellele summale tuleb lisada 2021. aastast 2022. aastasse üle kantud summad (2 226 miljonit eurot), kuna need maksed loetakse sooritatuks.

Erivahenditega seotud maksed ja ülekandmised (4 316 miljonit eurot) ei arvata sooritatud maksete hulka, kuna neid käsitatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ületavatena. Seega moodustavad ühtse varuinstrumendi arvutamisel arvesse võetavad sooritatud maksed kokku 163 496 miljonit eurot.

2021. aasta maksete ülemmäära suhtes jääv varu on 2 644 miljonit eurot jooksevhindades.

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohase osa arvutamise üksikasjad on esitatud järgmises tabelis.

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohane osa (maksed)

miljonites eurodes

 

2021

 

 

 

(1)

Maksete assigneeringute ülemmäär (2018. aasta hinnad) enne ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohast osa

156 557,0

(2)

Maksete assigneeringute ülemmäär (jooksevhinnad) enne ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohast osa

166 140,0

(3)

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkt c kohane kasutuselevõtmine maksetena (+/–)

0,0

(4) = (2) + (3)

HEAKSKIIDETUD EELARVE RAKENDAMISEL ALUSEKS VÕETAV KOGU ÜLEMMÄÄR

166 140,0

(5)

Heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

165 586,5

(6)

EGFi heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

9,7

(7)

Solidaarsus-ja hädaabireservi – ELSFi heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

791,4

(8)

Solidaarsus-ja hädaabireservi – hädaabireservi heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

455,5

(9)

Brexitiga kohanemise reservi heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

407,2

(10)

Paindlikkusinstrumendi heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

1 286,6

(11) = (6) + (7) + (8) +

+ (9) + (10)

Erivahendite heakskiidetud eelarvest sooritatud maksed

2 950,4

(12)

Ülekanded aastast n aastasse n+1

2 225,5

(13)

EGFi ülekanded aastast n aastasse n+1

0,0

(14)

Solidaarsus-ja hädaabireservi ülekanded aastast n aastasse n+1

74,5 

(15)

Brexitiga kohanemise reservi ülekanded aastast n aastasse n+1

1 290,7 

(16) = (13) + (14) + (15)

Erivahendite ülekanded

1 365,2

(17)

Tühistatud ülekanded aastast n–1 aastasse n

0,0 

(18)

EGFi tühistatud ülekanne aastast n–1 aastasse n

0,0 

(19)

Solidaarsus-ja hädaabireservi tühistatud ülekanne aastast n–1 aastasse n

0,0 

(20)

Brexitiga kohanemise reservi tühistatud ülekanne aastast n–1 aastasse n

0,0 

(21) = (18) + (19) + (20)

Tühistatud erivahendite ülekanded

0,0 

(22) = (5) + (12) – (17)

AASTAL n SOORITATUD MAKSED KOKKU + ÜLEKANDED AASTAST n AASTASSE n+1 – AASTA n–1 TÜHISTATUD ÜLEKANDED

167 812,0 

(23) = (11) + (16) – (21)

Erivahendid: sooritatud maksed kokku + ülekanded – tühistatud ülekanded

4 315,6 

(24) = (4) – (22) + (23)

Kasutamata varu

2 643,6

(25) = (24) (ümardatud täismiljoniteni)

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohane osa 
(jooksevhinnad)

2 644,0

 (26) = (25) (kohandatud 2018. aasta hindadesse, kasutades 2 % deflaatorit ja ümardatud täismiljoniteni)

 Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohane osa 
(2018. aasta hinnad)

2 492,0

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohase osa summa 2018. aasta hindades vastab 2 492 miljonile eurole. Võttes arvesse artikli 11 lõike 3 sätteid, vähendatakse 2021. aasta maksete ülemmäära selle summa võrra. Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohase osa summa kantakse üle 2022. aasta (1 246 miljonit eurot) ja 2023. aasta (1 246 miljonit eurot) maksete ülemmäärade alla. Selle tulemusena ei muudeta ajavahemiku 2021–2027 maksete üldist ülemmäära 2018. aasta hindades.

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikele 2 kasutatakse ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohase osa arvutamisel ja sellega seotud maksete ülemmäära kohandamisel 2 % deflaatorit. 2021. aasta ülemmäära jooksevhindades vähendatakse seega 2 644 miljoni euro võrra ning ülemmäära jooksevhindades suurendatakse 2022. aastaks 1 349 miljoni euro ja 2023. aastaks 1 376 miljoni euro võrra. Artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamise tulemusena on ajavahemiku 2021–2027 maksete üldine ülemmäär jooksevhindades 1 196 916 miljonit eurot.

Järgmises tabelis on esitatud üksikasjad maksete ülemmäära kohandamise kohta, mis tuleneb artikli 11 lõike 1 punkti b rakendamisest.

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti b kohase osa ülemmäärade kohandamine

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2021–2027

Esialgne maksete ülemmäär (määruse 2020/2093 I lisa)

 

 

 

 

 

 

 

 

2018. aasta hinnad

156 557

154 822

149 936

149 936

149 936

149 936

149 936

1 061 058

jooksevhinnad

166 140

167 585

165 542

168 853

172 230

175 674

179 187

1 195 211

Viimati kohandatud maksete ülemmäär (artikli 7 kohane kohandus COM(2022) 80, 28. jaanuar 2022),

 

 

 

 

 

 

 

 

2018. aasta hinnad

156 557

156 322

149 936

149 936

149 936

149 936

149 936

1 062 558

jooksevhinnad

166 140

169 209

165 542

168 853

172 230

175 674

179 187

1 196 835

Ühtse varuinstrumendi osa 1 punkt b alates 2021. aastast

 

 

 

 

 

 

 

 

maksete ülemmäära kohandamine (2018. aasta hinnad)

–2 492

1 246

1 246

 

 

0

maksete ülemmäära kohandamine (jooksevhinnad)

–2 644

1 349

1 376

 

 

81

Kohandatud maksete ülemmäär vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile b (tehniline kohandus 2023. aastaks)

 

 

 

 

 

 

 

 

2018. aasta hinnad

154 067

157 568

151 182

149 936

149 936

149 936

149 936

1 062 558

jooksevhinnad

163 496

170 558

166 918

168 853

172 230

175 674

179 187

1 196 916

3.Erivahendid 

Erivahendid on kättesaadavad väljaspool 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärasid. Nende vahendite eesmärk on tagada kiire reageerimine erakorraliste ja ettenägematute sündmuste korral ning võimaldada kokkulepitud kulude ülemmäärade ületamisel paindlikkust teatavates, mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud piirides.

3.1.Temaatilised erivahendid

3.1.1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 8 kohaselt võib Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi 17 võtta 2023. aastal kasutusele kuni 186 miljoni euro ulatuses aastas 2018. aasta hindades ehk 205,4 miljoni euro ulatuses jooksevhindades 18 . Eelmisel aastal kasutamata jäänud summasid ei ole võimalik üle kanda.

Järgmises tabelis on esitatud EGFi iga-aastase kättesaadavuse ja kasutamise üksikasjad 2021. aastal.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – kulukohustused

miljonites eurodes

 

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Aastane summa 2018. aasta hindades

186,0

186,0

186,0

186,0

186,0

186,0

186,0

1 302,0

Aastane summa jooksevhindades

197,4

201,3

205,4

209,5

213,7

217,9

222,3

1 467,4

Iga-aastane kasutuselevõtmine

24,0

24,0

Tühistatud

173,4

173,4

3.1.2.Solidaarsus- ja hädaabireserv

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 kohaselt on solidaarsus-ja hädaabireservi jaoks ette nähtud kuni 1 200 miljonit eurot aastas 2018. aasta hindades ehk 2023. aastal 1 324,9 miljonit eurot jooksevhindades. Eelmisel aastal kasutamata summa iga osa saab üle kanda järgmisse aastasse. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

2021. aastast kanti 2022. aastasse üle 40 776 273 euro suurune summa, mis jäi 2021. aasta lõpus kasutamata.

Järgmises tabelis on esitatud solidaarsus-ja hädaabireservi iga-aastase kättesaadavuse ja kasutamise üksikasjad.

Solidaarsus- ja hädaabireserv – kulukohustused

miljonites eurodes

 

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Aastane summa 2018. aasta hindades

1 200,0

1 200,0

1 200,0

1 200,0

1 200,0

1 200,0

1 200,0

8 400,0

Aastane summa jooksevhindades

1 273,5

1 298,9

1 324,9

1 351,4

1 378,4

1 406,0

1 434,1

9 467,2

Ülekanne eelmisest aastast

48,0

40,8

Järgmiseks aastaks ettenähtud summa varasem kasutamine (ELSF)

–

Iga-aastane kasutuselevõtmine

1 280,7

1 280,7

Ülekanne järgmisse aastasse

40,8

Tühistatud

–

3.1.3.Brexitiga kohanemise reserv

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 10 kohaselt saab Brexitiga kohanemise reservi kasutada vastavalt asjakohases õigusaktis ettenähtule ja seal sätestatud tingimustele ajavahemikul 2021–2025 kokku kuni 5 000 miljoni euro ulatuses 2018. aasta hindades ehk 5 470,4 miljoni euro ulatuses jooksevhindades.

Brexitiga kohanemise reservi iga-aastaste summade profiil on sätestatud asjaomases alusaktis 19 . Järgmises tabelis on esitatud kulukohustuste assigneeringute kogusumma iga-aastaste eraldiste profiili ja vahendite kasutuselevõtmise üksikasjad 2021. aastal.

Brexitiga kohanemise reserv – kulukohustused

miljonites eurodes

 

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Aastane summa 2018. aasta hindades

1 600,0

1 200,0

1 200,0

1 000,0

5 000,0

Aastane summa jooksevhindades

1 697,9

1 298,9

1 324,9

1 148,7

5 470,4

Iga-aastane kasutuselevõtmine

1 697,9

1 697,9

3.2.Mittetemaatilised erivahendid

3.2.1.Ühtne varuinstrument

3.2.1.1. Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti a kohase osa raames kasutada olevate kulukohustuste assigneeringute summa

Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõike 1 punktiga c arvutab komisjon ja teatab iga-aastase tehnilise kohanduse osana ühtse varuinstrumendi raames kättesaadava kulukohustuste assigneeringute summa, nagu on osutatud artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a. See summa arvutatakse esimest korda käesolevas teatises.

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 11 lõike 1 punktis a on sätestatud, et aasta n-1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varudele vastavad summad tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastateks 2022–2027 kindlaks määratud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradele.

ELi 2021. aasta lõplikus aastaeelarves on kulukohustuste ülemmäära suhtes jääv varu 629,0 miljonit eurot jooksevhindades. Erivahenditega seotud kulukohustusi (sealhulgas ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punktide a ja c kohaste osade kasutuselevõtmine) arvesse ei võeta, kuna need kantakse eelarvesse lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 2 lõikele 2.

Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikele 2 kasutatakse tehnilise kohanduse arvutamisel kindlaksmääratud 2 % aastadeflaatorit. 2021. aasta varu, mida saab kasutada 2022. aastal, on 2021. aasta jooksevhindades 629,0 miljonit eurot ja 2022. aasta jooksevhindades 641,5 miljonit eurot. Kui seda 2022. aastal ei kasutata, on ühtse varuinstrumendi raames 2023. aastal kättesaadav vahendite summa seega 654,4 miljonit eurot (2023. aasta jooksevhindades).

2021. aastast pärit ühtse varuinstrumendi arvutamise üksikasjad on esitatud järgmises tabelis.

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti a kohane osa – pärit 2021. aastast

miljonites eurodes, jooksevhindades

(1)

2021. aasta kulukohustuste assigneeringute ülemmäär (31.12.2021 seisuga)

163 483,000

(2)

2021. aasta eelarves heakskiidetud assigneeringute kogusumma

166 833,206

(3)= (4)+(5)+(6)+

+(7)+(8)+(9)

millest erivahendid:

3 979,172

(4)

Euroopa Liidu Solidaarsusfond + hädaabireserv

1 321,432

(5)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

197,385

(6)

Brexitiga kohanemise reserv

1 697,933

(7)

Paindlikkusinstrument

762,423

(8)

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti c kohane osa, mis võeti kasutusele 2021. aastal (arvestamata 2021. aastal tehtud tasaarvestusi)

–

(9)

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti a kohane osa, mis võeti kasutusele 2021. aastal

–

(10)= (1)–(2)+(3)

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkt a kohane osa 2021. aastal (jooksevhindades)

628,966

(11)

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti a kohane osa (2018. aasta hinnad)

592,689

(12) = (10)*1,02

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti a kohane osa, kättesaadav 2022. aastal (jooksevhindades)

641,545

(13)= (12)*1,02

Ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punkti a kohane osa, kättesaadav 2023. aastal (jooksevhindades)

654,376

3.2.1.2. Kulukohustuste ja maksete maksimumsummad kokku, mida võib kasutada ühtse varuinstrumendi artikli 11 lõike 1 punktide a ja c kohaste osade raames.

Artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud maksimaalne kogusumma on 0,04 % ELi kogurahvatulust, mis vastab 2023. aastal 6 537,0 miljonile eurole.

Artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud maksimaalne kogusumma on 0,03 % ELi kogurahvatulust, mis vastab 2023. aastal 4 902,8 miljonile eurole.

3.2.2.Paindlikkusinstrument

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 12 kohaselt on paindlikkusinstrumendi jaoks ette nähtud kuni 915 miljonit eurot aastas 2018. aasta hindades ehk 2023. aastal 1 010,2 miljonit eurot jooksevhindades. Kahel eelnenud aastal ette nähtud summa ärakasutamata osa võib üle kanda.

Järgmises tabelis on üksikasjalikult esitatud paindlikkusinstrumendi iga-aastased kasutada olevad vahendid ja kulukohustuste assigneeringute kasutuselevõtmine kuni 2022. aasta vastuvõetud eelarve summani 20 .

Paindlikkusinstrument

miljonites eurodes

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Aastane summa 2018. aasta hindades

915,0

915,0

915,0

915,0

915,0

915,0

915,0

6 405,0

Aastane summa jooksevhindades

971,0

990,4

1 010,2

1 030,4

1 051,0

1 072,1

1 093,5

7 218,7

Ülekanne eelmisest aastast

–

208,6

Iga-aastane kasutuselevõtmine

762,4

368,4

1 130,9

Ülekanne järgmisse aastasse

208,6

Tühistatud

–

Järgmises tabelis on üksikasjalikult esitatud maksegraafik paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmiseks kuni 2022. aasta vastuvõetud eelarve summani ja 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames kasutusele võetud tasumata summade jaoks.

Paindlikkusinstrumendi maksete ajakava (jooksevhinnad)

miljonites eurodes

Vahendite päritolu

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020

583,0

207,1

122,2

0,0

0,0

0,0

0,0

912,3

2021

703,5

40,9

10,3

7,6

0,0

0,0

0,0

762,4

2022

219,2

62,7

49,8

36,7

368,4

Kokku

1 286,6

467,2

195,2

57,4

36,7

0,0

0,0

2 043, 2



4.Kokkuvõtlik tabel ja järeldused

Järgmistes tabelites on kokku võetud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade muudatused käesolevas teatises sisalduvates jooksevhindades ja 2018. aasta hindades vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 2 lõikele 1, artiklile 5 ja artikli 11 lõike 1 punktile b.

miljonites eurodes, jooksevhindades

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2021–2027

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

602

602

2. Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

904

904

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

0

2b. Vastupidavus ja väärtused

904

904

3. Loodusvarad ja keskkond

0

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

–825

–825

4. Ränne ja piirihaldus

151

151

5. Julgeolek ja kaitse

0

6. Naabrus ja maailm

0

7. Euroopa avalik haldus

0

millest: institutsioonide halduskulud

0

Kulukohustuste assigneeringute muutus kokku

0

0

1 657

0

0

0

0

1 657

Maksete assigneeringute muutus kokku

–2 644

1 349

3 033

0

0

0

0

1 738

(miljonites eurodes, 2018. aasta hinnad)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2021–2027

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

545

545

2. Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

819

819

2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

0

2b. Vastupidavus ja väärtused

819

819

3. Loodusvarad ja keskkond

0

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

–747

–747

4. Ränne ja piirihaldus

136

136

5. Julgeolek ja kaitse

0

6. Naabrus ja maailm

0

7. Euroopa avalik haldus

0

millest: institutsioonide halduskulud

0

Kulukohustuste assigneeringute muutus kokku

0

0

1 500

0

0

0

0

1 500

Maksete assigneeringute muutus kokku

–2 492

1 246

2 746

0

0

0

0

1 500

(1)     ELT L 433I , 22.12.2020, lk 11
(2)      Euroopa Komisjon, Euroopa majanduse 2022. aasta kevadprognoos: Euroopa majandusprognoos. Kevad 2022 | Euroopa Komisjon (europa.eu) , ( https://ec.europa.eu/info/publications/european-economic-forecast-spring-2022_en )
(3)    ELT L 424, 15.12.2020, lk 1.
(4)    Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 kriisi (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23).
(5)      Erivaru ajutiselt suurendatud omavahendite ülemmäärani, mis on 0,60 % kõigi liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust, sõltub kuludest, mis on 2023. aastaks heaks kiidetud seoses kohustustega Euroopa Liidu taasterahastu raames, ja vastavatest omavahenditest selle rahastamiseks.
(6)    Vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 lõikele 4 ei kohandata 2021. ja 2022. aasta mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäära ja varusid pärast 2021. aasta tehnilist kohandust (millest teavitati Euroopa Parlamenti ja nõukogu 18. detsembril 2020 – COM(2020) 848 final) ja 2022. aasta tehnilist kohandust (millest teavitati Euroopa Parlamenti ja nõukogu 7. juunil 2021 – COM(2021) 365 final).
(7)    See protsent arvutatakse, lahutades mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute 2021.–2027. aasta ülemmäärade keskmise (st 1,02 % kõigi liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust) omavahendite ülemmäärast maksete assigneeringute puhul, mis on 2,00 % kõigi liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust, mida kohaldatakse kogu perioodi 2021–2027 jooksul.
(8)    Esimest kohandust kirjeldati mitmeaastase finantsraamistiku 2021. aasta tehnilises kohanduses (COM(2020) 848 final, 18. detsember 2020). 2022. aasta kohandust kirjeldati 4. juuni 2021. aasta dokumendis COM(2021) 365.
(9)    Komisjoni 8. novembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/42, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa seoses teatavate liikmesriikide otsetoetuste riiklike ja netoülemmääradega 2022. kalendriaastaks.
(10)      Komisjoni 15. veebruari 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/648, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 XI lisa seoses liidu toetuse summaga maaelu arenguga seotud sekkumise liikide puhul 2023. eelarveaastal.
(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608). Vastavalt artikli 11 lõikele 1 vähendavad liikmesriigid otsetoetuste summat vähemalt 5 % võrra summa sellest osast, mis ületab 150 000 eurot. Vastavalt artikli 11 lõikele 6 teavitavad liikmesriigid komisjoni oma otsustest 2022. kalendriaasta toetuste vähendamise kohta ja kõigist vähendamise hinnangulistest summadest 1. augustiks 2021. Artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid võivad otsustada kasutada teatava osa oma otsetoetuste iga-aastastest riiklikest ülemmääradest EAFRDst antava lisatoetusena. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid võivad kasutada otsetoetusteks teatava protsendi oma EAFRD eraldistest.
(12)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.
(13)      Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta ( EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1 ).
(14)      Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) ( ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 ).
(15)      Põhineb 2021. aasta esialgsel raamatupidamise aastaaruandel (artiklid 420 ja 424) pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 141 lõikes 1 osutatud aastal n–1 kogutud summa mahaarvamist.
(16)      Ümardamise lahknevuse vältimiseks määratakse suurima osakaaluga rubriigi summa kindlaks kogu kohanduse summa ja kõigi muude rubriikide summade vahena.
(17)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48).
(18)      Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määrusega põhineb ümberarvestamine kindlaksmääratud 2 % aastadeflaatoril. Jooksevhindades saadav tulemus esitatakse miljonites eurodes ja ümardatakse kolme kümnendkohani. See on horisontaalne lähenemisviis, mida kohaldatakse kõigi erivahendite suhtes.
(19)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1755, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (ELT L 357, 8.10.2021, lk 1).
(20)    ELT L 45, 24.2.2022, lk 1.