1993D0342 — ET — 26.04.2007 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

▼M1

KOMISJONI OTSUS,

12. mai 1993,

milles sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide liigitamiseks seoses klassikalise lindude katku ja Newcastle'i haigusega, pidades silmas eluskodulindude ja haudemunade importi

(93/342/EMÜ)

▼B

(EÜT L 137, 8.6.1993, p.24)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI OTSUS, 7. juuni 1994,

  L 181

35

15.7.1994

►M2

KOMISJONI OTSUS, 28. august 2006,

  L 295

1

25.10.2006




▼B

▼M1

KOMISJONI OTSUS,

12. mai 1993,

milles sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide liigitamiseks seoses klassikalise lindude katku ja Newcastle'i haigusega, pidades silmas eluskodulindude ja haudemunade importi

(93/342/EMÜ)

▼B



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, ( 1 ) viimati muudetud direktiiviga 92/65/EMÜ, ( 2 ) eriti selle artikli 22 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1991. aasta direktiivi 91/494/EMÜ värske linnuliha ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, ( 3 ) viimati muudetud direktiiviga 92/116/EMÜ, ( 4 ) eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades, et:

kolmandatest riikidest imporditud kodulinnud, haudemunad ja värske linnuliha peavad olema vabad klassikalisest lindude katkust ja Newcastle’i haigusest; on vaja kehtestada kriteeriumid kolmandate riikide sellekohaseks liigitamiseks;

kolmandate riikide liigitamise kriteeriumide kehtestamisel tuleb arvesse võtta liikmesriike käsitlevaid nõukogu direktiivides 92/40/EMÜ ( 5 ) ja 92/66/EMÜ ( 6 ) ettenähtud sätteid;

käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise veterinaarkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:



Artikkel 1

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  klassikaline lindude katk – A lisa I peatükis määratletud infektsioon;

b)  Newcastle’i haigus – A lisa II peatükis määratletud infektsioon;

c)  tunnustatud vaktsiin – Newcastle’i haiguse vaktsiin, mis vastab B lisas sätestatud kriteeriumidele;

d)  sundvaktsineerimine – vaktsineerimine haiguse tõrjeabinõuna pärast üht või mitut haiguspuhangut:

i) klassikalise lindude katku puhul mis tahes vaktsiiniga;

ii) Newcastle’i haiguse puhul tunnustamata vaktsiinidega;

e)  sanitaartapmise menetlus – C lisas sätestatud meetmete kohaldamine klassikalise lindude katku või Newcastle’i haiguse puhangute korral;

▼M1

f)  erritooriumi osa — kolmanda riigi piisava suurusega osa, mis on episotoloogilist olukorda arvesse võttes geograafiliselt või halduslikult täpselt määratletud.

▼B

Artikkel 2

Kolmas riik liigitatakse klassikalisest lindude katkust ja Newcastle’i haigusest vabaks, kui see vastab järgmistele üldkriteeriumidele:

a) riigi üldine loomatervishoiu struktuur peab võimaldama linnukarjade piisavat järelevalvet;

b) riigi õigusaktide kohaselt tuleb klassikalisest lindude katkust ja Newcastle’i haigusest teatada kõikide kodulinnuliikide ja kõikide kodulindudena peetavate lindude puhul;

c) riik peab kohustuma põhjalikult uurima kõiki kõnealuste haiguste kahtlustusi;

d) kahtlustuse korral peab riik esitama kõikide leitud klassikalise lindude katku viiruste või paramüksoviiruste proovid laboratoorseks erikontrolliks A lisas ettenähtud meetodi kohaselt;

e) riiklikes laborites on kiirete katsete tegemiseks vajalik laborivarustus või riigil on sellekohased kokkulepped teiste riiklike laboritega;

▼M1

f) riik peab võimaldama ühenduse ekspertidel kõnealuseid laboreid kontrollida;

g) iga esmase haiguspuhangu korral peab riik saatma isoleeritud viirused EMÜ võrdluslaborisse Weybrigde’i (Ühendkuningriik);

h) riik peab mis tahes piirkonnas ilmnenud esmastest haiguspuhangutest teavitama komisjoni 24 tunni jooksul pärast kinnituse saamist;

i) riik peab teiseste haiguspuhangute korral saatma komisjonile aruande haiguse olukorra kohta vähemalt üks kord kuus;

▼B

j) juhul, kui klassikalise lindude katku ja/või Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimine ei ole keelatud, peab riik ametlikult kontrollima vaktsiinide tootmist, katsetamist ja jaotamist;

k) riik peab komisjonile teatama kõikide klassikalise lindude katku või Newcastle’i haiguse vastase vaktsiini tootmiseks kasutatud tüvede omadused.

Artikkel 3

1.  Ilma et see piiraks artiklis 2 sätestatud üldkriteeriumide kohaldamist, liigitatakse kolmas riik klassikalisest lindude katkust vabaks juhul, kui:

a) riigi territooriumil elavate kodulindude seas ei ole vähemalt 36 kuu jooksul esinenud kõnealuse haiguse puhanguid; ning

b) vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud vaktsineerimist klassikalise lindude katku sama alatüüpi viiruse vastu kui need alatüübid, mille puhul teatakse patogeensete viiruste olemasolust (praegu alatüübid H5 ja H7).

2.  Sanitaartapmismenetluse rakendamise korral haiguse tõrjeks ning ilma et see piiraks lõike 1 punkti b sätete kohaldamist, vähendatakse lõike 1 punktis a osutatud 36kuulist ajavahemikku:

a) kuue kuuni juhul, kui ei ole läbi viidud sundvaktsineerimist;

b) 12 kuuni juhul, kui on toimunud sundvaktsineerimine, tingimusel et pärast sundvaktsineerimise ametlikku lõppu on möödunud veel 12 kuud.

Artikkel 4

1.  Ilma et see piiraks artiklis 2 sätestatud üldkriteeriumide kohaldamist, liigitatakse kolmas riik Newcastle’i haigusest vabaks juhul, kui:

a) riigi territooriumil elavate kodulindude seas ei ole vähemalt 36 kuu jooksul esinenud kõnealuse haiguse puhanguid; ning

b) vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud vaktsineerimist Newcastle’i haiguse vastu tunnustamata vaktsiinidega.

2.  Sanitaartapmismenetluse rakendamise korral haiguse tõrjeks ning ilma et see piiraks lõike 1 punkti b sätete kohaldamist, vähendatakse lõike 1 punktis a osutatud 36kuulist ajavahemikku:

a) kuue kuuni juhul, kui ei ole läbi viidud sundvaktsineerimist;

b) 12 kuuni juhul, kui on toimunud sundvaktsineerimine, tingimusel et pärast sundvaktsineerimise ametlikku lõppu on möödunud veel 12 kuud.

▼M1 —————

▼B

4.  Erandina lõike 1 punktist b ja lõike 2 punktist b liigitatakse kolmas riik Newcastle’i haigusest vabaks juhul, kui asjaomane riik lubab kõnealuse haiguse vastu kasutada vaktsiine, mis vastavad B lisas sätestatud üldkriteeriumidele, kuid ei vasta samas sätestatud erikriteeriumidele.

▼M2 —————

▼M1

Artikkel 4a

Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 22 lõiget 1 ja käesoleva otsuse artikleid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis nende territooriumi osade suhtes, mis vastavad nimetatud lõikes ja artiklites sätestatud nõuetele, juhul kui on antud rahuldavad garantiid:

— seoses liikumispiirangutega territooriumi muude osade suhtes, mis ei ole klassikalisest lindude katkust ja/või Newcastle'i haigusest vabad,

— vajaduse korral seoses seroloogiliste uuringutega,

— seoses muude võimalike meetmetega.

▼B

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 1993.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.




A LISA

KLASSIKALISE LINDUDE KATKU JA NEWCASTLE’I HAIGUSE MÄÄRATLUS

I PEATÜKK

Klassikaline lindude katk

Klassikaline lindude katk on lindude infektsioon, mida põhjustab mis tahes A-tüüpi gripiviirus, mille intravenoosse patogeensuse indeks kuuenädalastel tibudel on kõrgem kui 1,2 või igasugune nakatumine A-tüüpi gripiviiruse alatüüpidega H5 või H7, millele tehtud nukleotiidide järjestuse määramine näitab mitmealuseliste aminohapete olemasolu hemaglutiniini lõhestamispiirkonnas.

Intravenoosse patogeensuse indeks tuleb määrata järgmise meetodiga:

Intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI)

1.

Väikseima passaažide arvuga, soovitavalt esimesest isolatsioonist ja valimata nakkuslik allantoisi vedelik lahjendatakse 1 : 10 steriilses isotoonilises soolalahuses.

2.

0,1 ml lahjendatud viirust süstitakse intravenoosselt 10 kuuenädalasele tibule (tuleks kasutada erilisi patogeenivabu linde).

3.

Linde uuritakse iga 24 tunni järel 10 päeva jooksul.

4.

Iga linnu puhul registreeritakse iga uurimise käigus, kas lind on terve (0), haige (1), raskesti haige (2) või surnud (3).

5.

Tulemused registreeritakse ja indeks arvutatakse järgmise näite kohaselt:



Kliinilised tunnused

Päevade arv alates nakatamisest (lindude arv)

Kokku

Summa

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Terve

10

2

0

0

0

0

0

0

0

0

12 × 0

= 0

Haige

0

4

2

0

0

0

0

0

0

0

6 × 1

= 6

Raskesti haige (1)

0

2

2

2

0

0

0

0

0

0

6 × 2

= 12

Surnud

0

2

6

8

10

10

10

10

10

10

76 × 3

= 228

Kokku = 246

(1)   Tegu on subjektiivse kliinilise hinnanguga, kuid tavaliselt peetakse siinkohal silmas linde, kellel on üks või mitu järgmistest tunnustest: hingamisraskused, loidus, kõhulahtisus, sulgkatteta naha või loti tsüanoos, näo ja/või pea ödeem, närvilisuse ilmingud.

image

II PEATÜKK

Newcastle’i haigus

Newcastle’i haigus on lindude infektsioon, mida põhjustab paramüksoviirus-1 tüvi, mille intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) ühepäevastel tibudel on kõrgem kui 0,7.

Intratserebraalse patogeensuse indeks tuleb määrata järgmise meetodiga:

Intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI)

1.

Äsja kogutud nakkuslik allantoisi vedelik (hemaglutinatsiooni tiiter üle 2/4) lahjendatakse 1 : 10 steriilses isotoonilises soolalahuses (antibiootikume kasutada ei tohi).

2.

0,05 ml lahjendatud viirust süstitakse intratserebraalselt 10 ühepäevasele tibule (st 24–40 tundi pärast koorumist). Tibud peaksid olema koorunud munadest, mis on pärit erilisest patogeenivabast karjast.

3.

Linde uuritakse iga 24 tunni järel kaheksa päeva jooksul.

4.

Igal vaatlusel antakse igale linnule hinne: 0 = terve, 1 = haige, 2 = surnud.

5.

Indeks arvutatakse järgmise näite kohaselt:



Kliinilised tunnused

Päevade arv alates nakatamisest (lindude arv)

Kokku

Summa

1

2

3

4

5

6

7

8

Terve

10

4

0

0

0

0

0

0

14 × 0

= 0

Haige

0

6

10

4

0

0

0

0

20 × 1

= 20

Surnud

0

0

0

6

10

10

10

10

46 × 2

= 92

Kokku = 112

image




B LISA

TUNNUSTATUD VAKTSIINIDE KRITEERIUMID

1.   Üldkriteeriumid

A. Asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused peavad vaktsiinid registreerima, enne kui neid lubatakse jaotada ja kasutada. Registreerimisel peavad pädevad asutused toetuma kogu teabele vaktsiini tõhususe ja ohutuse kohta; imporditud vaktsiinide puhul saavad pädevad asutused toetuda selle riigi pädevate asutuste kontrollitud andmetele, kus vaktsiin toodeti, tingimusel et kõnealune kontroll on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega.

B. Lisaks sellele kontrollivad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused vaktsiinide importimist või tootmist ja jaotamist.

C. Enne kui vaktsiine lubatakse jaotada, peavad pädevad asutused kontrollima iga partii ohutust, eelkõige nõrgestamise või inaktiveerimise ja soovimatute saasteainete puudumise osas, ning tõhusust.

2.   Erikriteeriumid

A. Newcastle’i haiguse nõrgestatud elusvaktsiinid valmistatakse Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille suhtes algkülvi on kontrollitud ja tulemuseks saadud intratserebraalse patogeensuse indeks on:

kas

i) alla 0,4 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 10 EID50-d,

või

ii) alla 0,5 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 10 EID50-d.

B. Newcastle’i haiguse inaktiveeritud vaktsiinid valmistatakse Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) ühepäevastel tibudel on vähemalt 0,7 juhul, kui igale linnule antakse ICPI testi käigus vähemalt 10 EID50-d.




C LISA

KLASSIKALISE LINDUDE KATKU VÕI NEWCASTLE’I HAIGUSE PUHANGUTE VÄLTIMISEKS KASUTATAVA SANITAARTAPMISE KORRAL VÕETAVAD MIINIMUMMEETMED

1.

Kahtlustuse korral võetakse asjaomane põllumajandusettevõte ametliku järelevalve alla. See tähendab eelkõige, et:

a) kõik vajalikud proovid võetakse viivitamata ja saadetakse pädevate asutuste poolt diagnoosimiseks volitatud laborisse;

b) kõikide põllumajandusettevõttes peetavate lindude kategooriate kohta koostatakse aruanne, kuhu märgitakse surnud ja haigete lindude arv; aruannet ajakohastatakse pidevalt ja kontrollitakse iga ametliku kontrollkäigu ajal;

c) linde hoitakse isoleeritult ja võimaluse korral nende eluruumides;

d) keelatud on lindude toomine põllumajandusettevõttesse ja nende sealt äraviimine;

e) inimeste, sõidukite, materjalide jms saabumine põllumajandusettevõttesse ja nende sealt lahkumine toimub ametliku loaga;

f) toidumunad võib ettevõttest ära viia pärast piisavat desinfitseerimist või saadetakse need otse ettevõttesse, kus neid piisavalt kuumutatakse;

g) lindude majade ja põllumajandusettevõtte sissekäikude juures tuleb kasutada sobivaid desinfitseerimisvahendeid;

h) tuleb läbi viia episotoloogiline uurimine nakkusallika ja nakkuse võimaliku leviku leidmiseks;

i) võimalikud nakatunud kontaktruumid, näiteks punktis h osutatud uurimise käigus selgunud ruumid, tuleb samuti võtta ametliku järelevalve alla.

2.

Niipea kui saadakse ametlik kinnitus haiguse kohta põllumajandusettevõttes, tuleb lisaks punktis 1 nimetatud meetmetele võtta järgmised meetmed:

a) kõik ettevõttes olevad linnud tapetakse viivitamata kohapeal; lindude korjused ja munad hävitatakse; need toimingud tuleb teha nii, et haiguse leviku oht oleks minimaalne;

b) nakatuda võinud ained ja jäätmed hävitatakse või neid töödeldakse nii, et tagatakse nendes leiduva viiruse hävimine;

c) oletatava peiteaja jooksul tapetud lindude liha tuleks üles otsida ja hävitada;

d) oletatava peiteaja jooksul munetud haudemunad tuleks üles otsida ja hävitada; sellistest munadest koorunud linnud võetakse ametliku järelevalve alla;

e) pärast tapmist ja hävitamist puhastatakse ja desinfitseeritakse ruumid hoolikalt;

f) uusi linde ei tooda ettevõttesse vähemalt 21 päeva jooksul pärast desinfitseerimise lõppu.

3.

Punktis 2 nimetatud toiminguid võib piirata ettevõtte nende osadega, mis moodustavad episotoloogilise üksuse, tingimusel et on olemas vajalikud garantiid, tõkestamaks haiguse levikut ettevõtte nakatumata osadele.

4.

Kinnitatud haiguspuhangute ümber kehtestatakse vähemalt 3 km raadiusega ohustatud tsoon ja vähemalt 10 km raadiusega järelevalvetsoon. Kõnealustes tsoonides rakendatakse senise olukorra säilitamise ja lindude liikumise kontrolli meetmeid vähemalt 21 päeva jooksul pärast nakatunud ettevõtte desinfitseerimise lõppu. Enne kõnealustes piirkondades meetmete tühistamist viivad pädevad asutused läbi vajalikud uurimised ja võtavad linnukasvatusettevõtetest proove, et kinnitada haiguse puudumist asjaomases piirkonnas.

5.

Käesolevas lisas nimetatud toimingud tuleb läbi viia riiklike veterinaarasutuste poolt või nende järelevalve all.

▼M1 —————

▼M2 —————

▼M1 —————



( 1 ) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6.

( 2 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

( 3 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 35.

( 4 ) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 1.

( 5 ) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1.

( 6 ) EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1.