Menetlus ja hagejate nõuded

7

Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. detsembril 2020.

8

Hagejad paluvad Üldkohtul:

–

esiteks Üldkohtu kodukorra artiklile 28 tuginedes anda kohtuasi üle Üldkohtu suurkojale või kojale, mis lahendab kohtuasju teistsuguse kohtunike arvuga kohtukooseisus;

–

teiseks võtta ELTL artiklite 278 ja 279 alusel ajutisi meetmeid, nimelt peatada neid puudutavad kohtumenetlused Hispaanias ja tuvastada nende õigus rahalisele abile, mis vastab nende viimases töökohas saadud töötasule;

–

kolmandaks rahuldada nende nõue, mille nad ELTL artikli 265 alusel parlamendi vastu esitasid ja mis puudutab eeskätt 9. oktoobri 2020. aasta otsust, peatada nende suhtes võetud vastumeetmete kohaldamine ja mõista parlamendilt välja hüvitis neile tekkinud kahju eest;

–

neljandaks ja teise võimalusena kohustada Hispaania Kuningriiki hüvitama kahju, mis neile Hispaania kohtute poolse liidu õiguse rikkumise tõttu tekkis, otsustada, et see liikmesriik peab nägema ette sanktsioonid isikute suhtes, kes takistasid või üritasid takistada nende kaebuste menetlemist, ning võtta meetmed selle kohustuse täitmise kontrollimiseks.

Õiguslik käsitlus

Laiendatud kohtukoosseisule üleandmise taotlus

11

Hagejad paluvad kodukorra artikli 28 alusel anda kohtuasi üle suurkojale või kojale, mis lahendab kohtuasju teistsuguse kohtunike arvuga kohtukooseisus. Nad tuginevad oma taotluse põhjenduseks asjaolule, et kohtuasjaga on seotud parlament, eelkõige mis puudutab hagejate „absoluutsete“ põhiõiguste kasutamist, ning Hispaania Kuningriik, eelkõige teatud kohtu‑ ja ametiasutused selle riigi kohtusüsteemis.

12

Kodukorra artikli 28 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ohtuasi võidakse suunata suurkojale või kojale, mis lahendab kohtuasju teistsuguse kohtunike arvuga kohtukoosseisus, kui see on põhjendatud kohtuasja juriidilise keerukuse või kohtuasja olulisuse või eriliste asjaolude tõttu“.

13

Kodukorra artikli 28 lõike 2 kohaselt võib kohtuasja arutav koda, Üldkohtu asepresident või Üldkohtu president igas menetluse staadiumis kas omal algatusel või kohtuasja poole taotlusel teha üldkogule ettepaneku kohtuasja üleandmise kohta.

14

Kohtupraktika järgi on kohtuasja üleandmine laiendatud kohtukoosseisule õigus, mitte kohustus, ja seda kasutatakse kodukorras määratletud kriteeriumide alusel (17. detsembri 2020. aasta kohtuotsus BP vs. FRA, C‑601/19 P, ei avaldata, EU:C:2020:1048, punkt 95).

15

Praegusel juhul ei leidnud Üldkohtu president ega asepresident, et seda õigust oleks vaja kasutada. Koda leidis omakorda kohtutoimiku materjalide põhjal, et ükski kodukorra artikli 28 lõikes 1 nimetatud kriteerium ei ole täidetud. Kohtupraktika, millel käesolev kohtumäärus põhineb, on kindlalt välja kujunenud ning hagejad ei viita ühelegi juriidilisele keerukusele, mis põhjendaks selle ülevaatamist. Lisaks ei ole see, et institutsiooni ja liikmesriigi tegevus võib olla kahtluse alla seotud seoses põhiõigustega, isegi kui need on käsitatavad „absoluutsetena“, iseenesest eriline asjaolu ega muuda kohtuasja olulise tähtsusega kohtuasjaks.

16

Järelikult tuleb hagejate esitatud taotlus anda kohtuasi üle laiendatud kohtukoosseisule ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta.

1.

Jätta hagi osaliselt selle lahendamiseks ilmselgelt ebapädevale kohtule esitamise tõttu ja osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning osaliselt ilmselge õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Jätta Roberto Alejandro Macías Chávezi, Fernando Presencia ja José María Castillejo kohtukulud nende endi kanda.