<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607T115202404920-00-TRA-DOC-ET-ARRET-T-0492-24-202607460-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="1" name="EP_Mention"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="20/10/2026 15:37:19" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="Publication intégrale au Rec ou RecFP, mention Rec" name="Mention"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="uh+EcUmshJF7NDZKH5/srtiXfH7Fv7aZmCfKon4Q1wGQP2gNhEfr8lsiHJ0yMBgHKL6x+yXv+HNyfv3xpKsV6vnXCqGqPzW794nbZOr/frqVHqZhgKnQGkiMhk865Wzj6sum+6MJt1OU1QPu6Z5VJjFyfsABrVCdwRN/vSmENmI=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GendocTemplateSubType"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="kav" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="78497ea0-e544-4c2d-a88e-7d0ac4850bc2" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0492" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="kav" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_green" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_T" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 17-08-26 16:21:17" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-09-10T07:44:04Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="Normal" name="Version"/>
    <meta content="T" name="Juridiction"/>
    <meta content="258b20a5b06e4f63a9d12874e06892a0" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0492" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RD" name="NatureAff"/>
    <meta content="RD" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="T" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 15.7.2026 – Kohtuasi T‑492/24</div>
      <div id="rId21" style="default">Beloglazov vs. nõukogu</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda viieliikmelises koosseisus)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      15. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega – Rahaliste vahendite külmutamine – Liikmesriikide territooriumile lubamise piirang – Selliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja liikmesriikide territooriumile lubamise piiranguid – Hageja nime loetellu kandmine ja sinna jätmine – Otsuse 2014/145/ÜVJP artikli 2 lõike 1 punkti h alapunkt i – Mõiste „isik, kes aitab kaasa [piiravatest meetmetest] kõrvalehoidmise keelu rikkumisele“ – Kriteerium, mis põhineb käitumisel, mis võib kujutada endast kuritegu – Määruse (EL) nr 269/2014 territoriaalne kohaldamisala – Õiguskindlus – Proportsionaalsus – Hindamisviga
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas T‑492/24,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      Dimitry Aleksandrovich Beloglazov, elukoht Minsk (Valgevene), esindajad: advokaadid E. Épron, A. Genko, C. Gimbert ja M. Dechamps,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-6" title="page-1">
      hageja,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: D. Laurent ja S. Lejeune,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-9" title="page-1">
      kostja,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      keda toetavad
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      Belgia Kuningriik, esindajad: C. Pochet, M. Van Regemorter ja L. Jans,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      ja
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      Euroopa Komisjon, esindajad: A. de Elera-San Miguel Hurtado ja L. Puccio,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-14" title="page-1">
      menetlusse astujad,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-15" title="page-1">
      ÜLDKOHUS (kaheksas koda viieliikmelises koosseisus),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      koosseisus: president I. Gâlea (ettekandja), kohtunikud M. J. Costeira, T. Tóth, B. Ricziová ja L. Spangsberg Grønfeldt,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik L. Ramette,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      arvestades menetluse kirjalikku osa, eelkõige:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 20. septembril 2024,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">muutmisavaldusi, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 31. oktoobril 2024 ning 26. mail ja 17. novembril 2025,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">hageja taotlust jätta teatavad toimikus sisalduvad andmed üldsusele avaldamata, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 23. juulil 2025,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-1">
      arvestades 10. veebruari 2026. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-24" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja Dimitry Aleksandrovich Beloglazov palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada järgmised aktid osas, milles nendega kantakse tema nimi isikute ja üksuste loeteludesse, mis sisalduvad nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16), lisas ja nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 6), I lisas (edaspidi „vaidlusalused loetelud“), või jäetakse sinna:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">esiteks nõukogu 28. juuni 2024. aasta otsus (ÜVJP) 2024/1843, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT L, 2024/1843), ja nõukogu 28. juuni 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1842, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT L, 2024/1842) (edaspidi koos „2024. aasta juuni aktid“);</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teiseks nõukogu 12. septembri 2024. aasta otsus (ÜVJP) 2024/2456, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT L, 2024/2456), ja nõukogu 12. septembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2455, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT L, 2024/2455) (edaspidi koos „2024. aasta septembri aktid“);</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kolmandaks nõukogu 14. märtsi 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/528, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT L, 2025/528), ja nõukogu 14. märtsi 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/527, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT L, 2025/527) (edaspidi koos „2025. aasta märtsi aktid“), ja</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">neljandaks nõukogu 12. septembri 2025. aasta otsus (ÜVJP) 2025/1895, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT L, 2025/1895), ja nõukogu 12. septembri 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/1894, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT L, 2025/1894) (edaspidi koos „2025. aasta septembri aktid“ ning koos 2024. aasta juuni, 2024. aasta septembri ja 2025. aasta märtsi aktidega „vaidlustatud aktid“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja on Vene kodanik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi asetub nende piiravate meetmete konteksti, mille Euroopa Liit on kehtestanud seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 ELL artikli 29 alusel vastu otsuse 2014/145 ja ELTL artikli 215 lõike 2 alusel määruse nr 269/2014. Nende aktidega nägi ta ette piiravad meetmed seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 25. veebruaril 2022 vastu ühelt poolt otsuse (ÜVJP) 2022/329, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2022, L 50, lk 1), ja teiselt poolt määruse (EL) 2022/330, millega muudetakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 51, lk 1). Nende aktidega muutis nõukogu otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktides a–g ja määruse nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 punktides a–g ette nähtud vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteeriume, mis võimaldavad nendesse loeteludesse kantud isikute rahalised vahendid külmutada. Otsusega 2022/329 muudetud otsuse 2014/145 redaktsioonis keelab artikli 1 lõige 1 liikmesriikide territooriumile sisenemise ja selle läbimise füüsilistel isikutel, kes vastavad kriteeriumidele, mis on sisuliselt identsed sama otsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu lisas 8. aprillil 2022 Oleg Vladimirovich Deripaska nime vaidlusalustesse loeteludesse ühelt poolt otsusega (ÜVJP) 2022/582, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2022, L 110, lk 55), ja teiselt poolt rakendusmäärusega (EL) 2022/581, millega rakendatakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 110, lk 3).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 6. oktoobril 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/1907, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2022, L 259 I, lk 98), mille põhjendus 7 oli sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-3">
      „Nõukogu leiab, et teatavatest liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitamine võib soodustada Ukraina destabiliseerimist või riigi territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kahjustamist. Seetõttu peab nõukogu vajalikuks võtta meetmeid ja kehtestada täiendav loetellu kandmise kriteerium, mis on suunatud konkreetselt sellisele kaasaaitamisele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii lisas nõukogu selle otsusega otsuse 2014/145 artikli 2 lõikesse 1 uue vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteeriumi, muutes seda sätet järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-3">
      „1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-41" title="page-3">
      h) füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes aitavad kaasa […] määruste (EL) nr 269/2014, (EL) nr 692/2014, (EL) nr 833/2014 või (EL) 2022/263 või nõukogu otsuste 2014/386/ÜVJP, 2014/512/ÜVJP või (ÜVJP) 2022/266 sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama otsusega lisas nõukogu otsuse 2014/145 artikli 1 lõike 1 punkti f ka liikmesriikide territooriumile sisenemise või selle läbimise keelu kriteeriumi, mis on olulises osas identne kriteeriumiga, mis on ette nähtud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamiseks otsuse 2014/145 (muudetud otsusega 2022/1907) artikli 2 lõike 1 punktis h.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">6. oktoobril 2022 võttis nõukogu vastu ka määruse (EL) 2022/1905, millega muudetakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 259 I, lk 76). Selle määrusega lisas nõukogu määruse nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 punkti h kriteeriumi, mis on ette nähtud otsuse 2014/145 (muudetud otsusega 2022/1907) artikli 2 lõike 1 punktis h, mille sõnastus on identne eespool punktis 8 esitatud sõnastusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 23. juunil 2023 vastu otsuse (ÜVJP) 2023/1218, millega muudetakse otsust 2014/145 (ELT 2023, L 159 I, lk 526). Selle otsusega muutis nõukogu eeskätt otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punkti h. Otsusega 2023/1218 muudetud otsuse 2014/145 redaktsioonis on artikli 2 lõiked 1 ja 2 sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-3">
      „1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-3">
      h) füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-4">
      i) aitavad kaasa käesoleva otsuse või otsuse 2014/386/ÜVJP, 2014/512/ÜVJP või (ÜVJP) 2022/266 või määruse (EL) nr 269/2014, (EL) nr 692/2014, (EL) nr 833/2014 või (EL) 2022/263 sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele või
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-4">
      ii) nurjavad kõnealuseid sätteid muul viisil märkimisväärselt[.]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-50" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-4">
      2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetamiseks.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsuse 2014/145 (muudetud otsusega 2023/1218) artikli 2 lõike 1 punktis h ette nähtud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kriteerium vastab sisuliselt kriteeriumile, mis on liikmesriikide territooriumile sisenemise või selle läbimise keelu puhul ette nähtud otsuse 2014/145 (muudetud otsusega 2023/1218) artikli 1 lõike 1 punktis f.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 23. juunil 2023 vastu ka määruse (EL) 2023/1215, millega muudetakse määrust nr 269/2014 (ELT 2023, L 159 I, lk 330), millega ta muutis määruse nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 punktis h ette nähtud kriteeriumi moel, mis on üldjoontes identne eespool punktis 11 esitatuga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 28. juunil 2024 vastu 2024. aasta juuni aktid. Nende aktidega kandis ta hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse, kohaldades seega tema suhtes rahaliste vahendite külmutamise meetmeid ja liidu liikmesriikide territooriumil liikumise piiranguid, mida on meenutatud eespool punktis 5. Hageja osas esitatud põhjused olid sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-4">
      „Dimitry Beloglazovile kuulub (Venemaal asuv) LLC Titul, mis asutas (Venemaal asuva) tütarettevõtja Joint Stock Company (JSC) Iliadis, et omandada Oleg Deripaska osalus International LLC‑s „Rasperia Trading Limited“ („Rasperia“, asub Venemaal). Rasperiale kuulub 28,5 miljonit Euroopa äriühingu STRABAG SE aktsiat. Need aktsiad külmutati, sest Rasperia oli Oleg Vladimirovich Deripaska, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid liidu piiravaid meetmeid, kontrolli all.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-4">
      Oleg Deripaska koordineeris Dimitry Beloglazoviga keerukat piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise skeemi, et müüa STRABAGi külmutatud aktsiad. Selleks asutas Beloglazovi äriühing LLC Titul tütarettevõtja JSC Iliadise, kes omandas Deripaska osaluse Rasperias ja seega ka STRABAGi külmutatud aktsiad. Deripaska sai Rasperia müügist samaväärset majanduslikku kasu.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-5">
      Dimitry Beloglazov ning asjaosalised äriühingud LLC Titul, JSC Iliadis ja Rasperia kasutasid seda skeemi, et müüa loetellu kantud isiku kontrolli all olev ja liidu äriühingu külmutatud aktsiaid omav liidu-väline äriühing väljaspool liitu, ainsa eesmärgiga need külmutatud aktsiad liidus vabastada, hoides seeläbi kõrvale liidu piiravatest meetmetest.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-58" title="page-5">
      Seetõttu aitab Dimitry Beloglazov kaasa määruse […] nr 269/2014 sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2024. aasta juuni aktide vastuvõtmise hetkel kehtinud otsuse 2014/145 redaktsioonis oli artikli 6 teises lõigus ette nähtud, et otsust „kohaldatakse kuni 15. septembrini 2024“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja palus 25. juulil 2024 nõukogule saadetud kirjas, et talle edastataks kogu teave ja tõendid, millel põhines tema nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse. Nõukogu vastas hagejale 2. augustil 2024, saates talle tõendite toimiku viitenumbriga WK 8700/2024 REV 1 (edaspidi „WK toimik“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 12. septembril 2024 vastu 2024. aasta septembri aktid, millega ta jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kuni 15. märtsini 2025, muutmata eespool punktis 14 esitatud põhjusi. Nende aktide vastuvõtmisest teatati hageja esindajatele 13. septembri 2024. aasta kirjaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas nõukogule 31. oktoobril 2024 saadetud kirjas taotluse teda puudutavad piiravad meetmed läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 14. märtsil 2025 vastu 2025. aasta märtsi aktid, millega ta jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kuni 15. septembrini 2025, muutmata eespool punktis 14 esitatud põhjusi. Nõukogu teatas hagejale nende aktide vastuvõtmisest 17. märtsi 2025. aasta kirjaga, milles ta märkis samuti, et vastab hageja 31. oktoobri 2024. aasta märkustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas nõukogule 23. mail 2025 saadetud kirjas taotluse teda puudutavad piiravad meetmed läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 12. septembril 2025 vastu 2025. aasta septembri aktid, millega ta jättis hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kuni 15. märtsini 2026, muutmata eespool punktis 14 esitatud põhjusi. Nõukogu teatas hagejale nende aktide vastuvõtmisest 15. septembri 2025. aasta kirjaga, milles ta märkis samuti, et vastab hageja 23. mai 2025. aasta märkustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja palub Üldkohtul sisuliselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud aktid teda puudutavas osas;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja nõukogult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu palub Üldkohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta hagi rahuldamata;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja hagejalt;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teise võimalusena, juhul kui Üldkohus tühistab otsuse 2024/2456 või otsuse 2025/1895, jätta nende tagajärjed hageja suhtes kehtima kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse, kuni selle rahuldamata jätmiseni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Belgia Kuningriik ja Euroopa Komisjon paluvad jätta hagi rahuldamata ning komisjon palub lisaks mõista kohtukulud välja hagejalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik käsitlus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus jätta teatavad andmed üldsusele avaldamata</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu menetluses palus hageja sisuliselt, et teatavad toimiku dokumentides sisalduvad andmed jäetaks vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklitele 66 ja 66a üldsusele avaldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et sobitades omavahel kohtuotsuste avalikkuse nõuet ning õigust isikuandmete ja ärisaladuse kaitsele, peab kohus iga juhtumi asjaolusid arvestades selgitama välja õiglase tasakaalu, võttes arvesse ka üldsuse õigust tutvuda kohtuotsustega vastavalt ELTL artiklis 15 sätestatud põhimõtetele (vt 27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Sieć Badawcza Łukasiewicz – Port Polski Ośrodek Rozwoju Technologii vs. komisjon, T‑4/20, EU:T:2022:242, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtuotsuste avalikkuse nõude eesmärk on nimelt võimaldada üldsuse kontrolli õigusemõistmise üle ja see on oluline menetluslik tagatis omavoli vastu (vt 11. juuni 2025. aasta kohtuotsus Hitit Seramik vs. komisjon, T‑230/23, ei avaldata, EU:T:2025:579, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pealegi ei ole teatavate andmete üldsusele avalikustamata jätmine põhjendatud näiteks sellise teabe puhul, mis on juba avalik või millega üldsusel või teatavatel spetsialistide ringkondadel võib olla võimalik tutvuda; sellise teabe puhul, mis on esitatud ka toimiku muudes osades või dokumentides, mille puhul pool, kes soovib, et kõnealust teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, jättis vastava taotluse esitamata; sellise teabe puhul, mis ei ole piisavalt spetsiifiline või täpne, et sellest saaks välja lugeda konfidentsiaalseid andmeid, või veel ka sellise teabe puhul, mis tuleneb selgelt muust teabest, mis on huvitatud isikutele seaduslikult kättesaadav, või mida on võimalik sellest tuletada (vt selle kohta 6. novembri 2024. aasta kohtuotsus Crédit agricole jt vs. komisjon (riigiüleste emitentide, riigi- ja agentuurivõlakirjad), T‑386/21 ja T‑406/21, EU:T:2024:776, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt ei ole vaja rahuldada hageja taotlust andmete osas, mille üldsusele avaldamata jätmist taotletakse, aga mida käesolevas kohtuotsuses ei kasutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nii on see esiteks hagiavalduse lisades A.4 ja A.5 esitatud advokaadibüroode õiguslike arvamuste puhul; teiseks hagiavalduse lisades A.6–A.8 esitatud hageja poolt Austria ametiasutustele esitatud taotluste puhul; kolmandaks repliigi lisas C.4 esitatud audiitorühingu kirja puhul; neljandaks kostja vastuse lisas B.25 nõukogu poolt esitatud hagejat puudutava aruande puhul; viiendaks teise muutmisavalduse lisas AD2.3 esitatud Venemaa äriregistri väljavõtetes sisalduvate teatavate andmete puhul ja kuuendaks vastavalt teise muutmisavalduse lisades AD2.6 ja AD2.7 esitatud eespool punktides 18 ja 20 viidatud hageja kirjade puhul nõukogule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmiseks palub hageja jätta avaldamata kolmepoolse lepingu, mille sõlmis äriühing MKAO Rasperia Trading Limited (edaspidi „Rasperia“) ühelt poolt Austria pangaga Raiffeisen Bank International (edaspidi „Austria RBI“) ja teiselt poolt selle panga Venemaa tütarettevõtjaga (edaspidi „Vene Raiffeisen“), mis on esitatud hagiavalduse lisas A.3 (edaspidi „kolmepoolne leping“). Tuleb märkida, et see dokument sisaldab ärisaladusi ja on õigustatud huvi selle vastu, et seda ei levitataks üldsusele. Samas puudutab kolmepoolne leping tehingut, mis on tihedalt seotud tehinguga, millele nõukogu viitab hageja vastu esitatud põhjustes ja mis seisneb äriühingu JSC Iliadis (edaspidi „Iliadis“) asutamises hageja poolt selleks, et omandada O. Deripaska osalus Rasperias, millele omakorda kuulub 28,5 miljonit Austria äriühingu Strabag SE aktsiat (edaspidi „kõnealune tehing“). Järelikult, kuna kolmepoolne leping on tihedalt seotud kõnealuse tehinguga, mis on vaidlustatud aktide faktiline alus, puudutavad käesoleva kohtuotsuse mõned osad vältimatult seda lepingut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis tuleb hageja taotlus kolmepoolse lepinguga seoses rahuldada üksnes osas, milles see ei ole vastuolus nõudega, et üldsusel peab olema kontroll õigusemõistmise üle, ning osas, milles kõnealune teave ei ole üldsusele kättesaadav ega sisaldu toimiku muudes dokumentides, mille kohta hageja ei ole esitanud andmete avaldamata jätmise taotlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et ehkki hageja tugineb eelkõige kolmepoolses lepingus märgitud hinna ja peatavate tingimuste konfidentsiaalsusele, tuleb tõdeda, et selline teave on vähemalt osaliselt kättesaadav Austria RBI 19. detsembri 2023. aasta pressiteates, mis on avalik dokument, mille hageja ise esitas repliigi lisas C.5. Üldkohus leiab seega, et hageja taotlust jätta see teave üldsusele avaldamata ei ole vaja rahuldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks palub hageja jätta avaldamata andmed, mis ta esitas Moskva linna kaubanduskohtule (Venemaa) – menetluses, mille algatamist ta selles kohtus taotles, et saavutada kõnealuse tehingu tagajärgede tühistamine – ja mille ta esitas esimese muutmisavalduse lisades AD.2 ja AD.3.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et hagejal on õigustatud huvi selle vastu, et neid andmeid, mis on seotud teda puudutava kohtumenetlusega, ei avaldataks üldsusele. Siiski tuleb märkida ka seda, et kõnealune menetlus on aluseks ühele argumendile, millega hageja seab kahtluse alla vaidlustatud aktide põhjendatuse, väites, et kuna ta taotles selle menetluse algatamist ja see viis kõnealuse tehingu tagajärgede tühistamiseni, ei saa selline tehing õigustada nende aktidega tema nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse ega sinna jätmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades nõuet, et üldsusel peab olema kontroll õigusemõistmise üle, peab Üldkohus neil tingimustel vajalikuks analüüsida Moskva linna kaubanduskohtu menetlust ja eelkõige selle eset ja menetluse algatamise taotlemise põhjuseid, vältides samas võimaluste piires üksikasjalikke viiteid esimese muutmisavalduse lisades AD.2 ja AD.3 sisalduvatele andmetele. Seega tuleb nende lisadega seoses esitatud andmete avaldamata jätmise taotlus nimetatud osas rahuldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud aktide tühistamise nõue</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud aktide tühistamise nõude põhjendamiseks esitab hageja viis väidet, millest esimese kohaselt on otsuse 2014/145 (muudetud otsusega 2023/1218) artikli 1 lõike 1 punkti f alapunktis i ja artikli 2 lõike 1 punkti h alapunktis i ning määruse nr 269/2014 (muudetud määrusega 2023/1215) artikli 3 lõike 1 punkti h alapunktis i ette nähtud kriteerium õigusvastane (edaspidi „kriteeriumi h esimene osa“); teise kohaselt on tehtud hindamisviga; kolmanda kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet; neljanda kohaselt on ebaproportsionaalselt rikutud põhiõigusi ja viienda kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks esitas hageja kolmandas muutmisavalduses, millega ta laiendas oma tühistamisnõuet 2025. aasta septembri aktidele, kuuenda väite, mille kohaselt on rikutud menetlusnormi, kuna nõukogu rikkus oma kohustust kõnealused piiravad meetmed läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide, et kriteeriumi h esimene osa on õigusvastane</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev väide jaguneb kaheks osaks, millest esimene puudutab õiguskindluse põhimõtte rikkumist ja teine proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et ELTL artikli 277 kohaselt võib kohtuvaidluses, kus arutamisele tuleb liidu institutsiooni, organi või asutuse vastuvõetud üldkohaldatav akt, iga menetlusosaline taotleda Euroopa Liidu Kohtult artikli 263 teises lõigus esitatud alustel selle õigusakti kohaldamata jätmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikkel 277 väljendab üldpõhimõtet, mis tagab menetlusosalisele õiguse vaidlustada institutsiooni varasemate, vaidlustatud akti õiguslikuks aluseks olevate õigusaktide kehtivus täiendava nõudega, kui menetlusosalisel ei olnud õigust esitada ELTL artikli 263 alusel hagi otse niisuguste aktide peale, mille tagajärjed talle osaks saavad, kuid mille tühistamist ta ei ole saanud nõuda. Üldkohaldatav akt, mille õigusvastasusele tuginetakse, peab olema hagi esemeks oleva asja suhtes otseselt või kaudselt kohaldatav ning vaidlustatud üksikakti ja kõnesoleva üldkohaldatava akti vahel peab olema otsene õiguslik seos (vt 17. veebruari 2017. aasta kohtuotsus Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt vs. nõukogu, T‑14/14 ja T‑87/14, EU:T:2017:102, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kohtuliku kontrolli intensiivsust, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liidu kohtud vastavalt neile Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud pädevusele tagama põhimõtteliselt täieliku kontrolli kõigi liidu õigusaktide seaduslikkuse üle põhiõiguste seisukohast, mis moodustavad liidu õiguskorra lahutamatu osa. See nõue on sõnaselgelt sätestatud ELTL artikli 275 teises lõigus (vt 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Fulmen ja Mahmoudian, C‑280/12 P, EU:C:2013:775, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 28. novembri 2013. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Manufacturing Support &amp; Procurement Kala Naft, C‑348/12 P, EU:C:2013:776, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellele vaatamata on nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus selles osas, mis puudutab piiravate meetmete õiguslike kriteeriumide ning vastuvõtmise korra üldist ja abstraktset määratlemist (vt selle kohta 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu kohaldatakse niisuguste kõnealuseid kriteeriume ja korda määratlevate üldkohaldatavate normide suhtes nagu sätted, mis näevad ette käesolevas väites silmas peetud vaidlusaluse kriteeriumi, piiratud kohtulikku kontrolli, mis piirdub menetlus- ja põhjendamiseeskirjadest kinnipidamise, faktiliste asjaolude paikapidavuse, faktilistele asjaoludele antud hinnangutes ilmse hindamisvea puudumise ning võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega (vt selle kohta 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellist piiratud kontrolli kohaldatakse eelkõige selliste meetmete aluseks olevate asjakohasuse kaalutluste hindamisel (vt selle kohta 15. juuni 2017. aasta kohtuotsus Kiselev vs. nõukogu, T‑262/15, EU:T:2017:392, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid kaalutlusi arvestades tuleb hinnata argumente, mille hageja esitas esimese väite kahes osas; kõnealune esimene väide puudutab kriteeriumi h esimese osa – millega seoses nõukogu ei vaidlusta asjaolu, et see on õiguslik alus, mille alusel otsustati vaidlusalustes aktides hageja nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse ja sinna jätmine – õigusvastasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguskindluse põhimõtte väidetav rikkumine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja sõnul rikub kriteeriumi h esimene osa õiguskindluse põhimõttest tulenevaid nõudeid, kuna see on ebatäpne ja ettenähtamatu. Nimelt ei ole selles kasutatud tegusõna „kaasaaitamine“ määratletud ja võimaldab seega laiemat või kitsamat tõlgendust, ilma et eelnevalt oleks võimalik teada, kui tugevat seost nõutakse ühelt poolt isiku, kes võib olla selle kriteeriumiga hõlmatud, ja teiselt poolt piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, kuna piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine on liikmesriikides süütegu, viitab sellisele tegevusele „kaasaaitamine“ (facilitation) ideele, et tegemist on sellise süüteo toimepanemisele kaasaaitamisega (complicité). Kriminaalasjades tuleks aga süüteo toimepanemine, mis võimaldab omakorda kindlaks teha kaasaaitamise, tuvastada kohtuliku uurimise alusel, millega aga ei ole tegemist juhul, kui nõukogu otsustab kohaldada kriteeriumi h esimest osa. Seega võib juhtuda, et isikud osutuvad selle osaga hõlmatuks eelneva süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel ja see muudab selle kriteeriumi esimese osa ettenähtamatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja sõnul annab kriteeriumi h esimese osa tõlgendus, mille nõukogu välja pakkus, tunnistust sellest, et see kriteerium ei ole selge ja et see on ettenähtamatu. Nimelt väidab nõukogu ühelt poolt, et kriteeriumi h esimene osa hõlmab üksnes isikuid, kes aitavad kaasa kõrvalehoidmist keelavate sätete – st muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 – rikkumisele ja see eeldab tegelikku kõrvalehoidmist; teiselt poolt väidab nõukogu, et kriteerium h ei nõua kõrvalehoidmises seisneva rikkumise olemasolu tõendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetavad Madalmaade Kuningriik ja komisjon, vaidlustab hageja argumendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika kohaselt eeldab õiguskindluse põhimõte, mis on liidu õiguse üldpõhimõte, et liidu õigusnormid on selged ja täpsed ning nende kohaldamine on õigussubjektidele ettenähtav (vt 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid nõudeid ei saa siiski mõista nii, et nendega on vastuolus see, kui liidu institutsioon kasutab kehtestatud normis mõnda abstraktset õigusmõistet, ega ka nii, et see nõuab, et sellises abstraktses normis oleksid mainitud erinevad konkreetsed hüpoteesid, mille korral see kohaldamisele kuuluda võib, kuivõrd institutsioon ei saa kõiki selliseid hüpoteese ette kindlaks määrata (vt 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Leedu jt vs. parlament ja nõukogu (liikuvuspakett), C‑541/20–C‑555/20, EU:C:2024:818, punkt 159 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul tuleb meenutada, et kriteeriumi h esimeses osas on ette nähtud võimalus kanda vaidlusalustesse loeteludesse isikud, kes „aitavad kaasa [teatavate sõnaselgelt ära nimetatud aktide, sealhulgas otsus 2014/145 ja määrus nr 269/2014,] sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab esimesena, et kriteeriumi h esimeses osas kasutatud tegusõna „kaasaaitamine“ on äärmiselt ebamäärane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kui liidu seadusandja peab silmas keeldu hoida kõrvale ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames piiravaid meetmeid kehtestavatest sätetest, siis peab ta silmas tegusid, mille eesmärk või tagajärg on vältida nende meetmete kohaldamist nende toimepanija suhtes ja mis erinevad tegudest, millega neid meetmeid formaalselt rikutakse (vt analoogia alusel 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Afrasiabi jt, C‑72/11, EU:C:2011:874, punkt 60).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab mõistet „kaasaaitamine“, mida ei ole sõnaselgelt määratletud ei aktides, mis sisaldavad sätteid, millega kehtestatakse kriteeriumi h esimene osa, ega laiemalt Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevas õigusraamistikus, siis tuleb meenutada, et selliste mõistete tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel, mida ei ole liidu õiguses määratletud, tuleb lähtuda nende tavalisest tähendusest tavakeeles, võttes arvesse nende kasutamise konteksti ja selle õigusakti eesmärke, mille osaks need on (vt 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Partena, C‑137/11, EU:C:2012:593, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb kriteeriumi h esimeses osas kasutatud tegusõna „kaasaaitamine“ seoses „kõrvalehoidmise keelu rikkumisega“ mõista selle esmatähenduses, see tähendab sellise tegevuse hõlbustamisena, mille eesmärk või tagajärg on piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine, pakkudes selleks abi või toetust. See osa hõlmab seega isikuid, kes ei ole ise küll meetmetest kõrvale hoidnud, kuid kes on sekkunud sellise tegevuse või tegevusetusega, mille eesmärk või tagajärg on võimaldada sellist tegu teha või seda hõlbustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist tõlgendust kinnitavad kriteeriumi h esimese osa kontekst ja eesmärgid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt kuulub kriteeriumi h esimene osa normatiivsesse konteksti, milles piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise vastane võitlus on reguleeritud erisätetega. Mis puudutab täpsemalt vaidlusalustesse loeteludesse kantud isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, siis muudetud määruse nr 296/2014 artikli 9 lõikes 1 on kehtestatud üldine keeld osaleda selles määruses ette nähtud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmises ning lõikes 2 on ette nähtud ka nende isikute kohustus teatada liikmesriigi ametiasutustele rahalistest vahenditest ja majandusressurssidest, mis on selles liikmesriigis nende omandis, valduses või kontrolli all. Viimati nimetatud kohustus lisati nõukogu 21. juuli 2022. aasta määrusega (EL) 2022/1273, millega muudetakse määrust nr 269/2014 (ELT 2022, L 194, lk 1), mille põhjenduses 5 märkis nõukogu, et „[s]elleks et tagada määruse […] nr 269/2014 tõhus ja ühetaoline rakendamine ning pidades silmas üha keerukamaid sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeeme, mis sellist rakendamist takistavad, o[li] vajalik kehtestada loetellu kantud isikutele ja üksustele, kellel on liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid varasid, kohustus teatada sellistest varadest ja teha pädeva asutusega koostööd nende teadete kontrollimisel“, ning et „[s]amuti o[li] asjakohane tugevdada liidu ettevõtjate teatamiskohustusi käsitlevaid sätteid, et ära hoida varade külmutamise kohustuse rikkumist ja varade külmutamisest kõrvalehoidmist“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega kuulub kriteeriumi h esimene osa õiguslikku konteksti, mis põhineb eelkõige tõdemusel, et Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravatest meetmetest võidakse kõrvale hoida keerukate õiguslike ja finantsskeemide abil, mis võivad paista seaduslikud ja mis nõuavad üldjuhul mitme sellise isiku sekkumist, kes aitavad kaasa selliste skeemide kasutamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tõdes nõukogu otsuse 2022/1907 põhjenduses 7, mida on meenutatud eespool punktis 7, et piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitamine soodustab Ukraina destabiliseerimist või selle territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kahjustamist. Seega on kriteeriumi h esimese osa eesmärk vähendada piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, võttes sihikule isikud, kes pakuvad selleks abi või toetust, et tagada nende meetmete suurem tõhusus; see kinnitab eespool punktis 54 esitatud tõlgendust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei saa tõlgendust, mille kohaselt võimaldab kriteeriumi h esimene osa kanda vaidlusalustesse loeteludesse iga sellise isiku nime, kes pakkus piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks abi või toetust, pidada äärmiselt laiaks. Sellega seoses ja nagu on meenutatud eespool punktis 49, tuleb märkida, et õiguskindluse põhimõte ei nõua, et abstraktses normis oleksid mainitud erinevad konkreetsed hüpoteesid, mille korral see kohaldamisele kuuluda võib, kuivõrd normi kehtestaja ei saa kõiki selliseid hüpoteese ette kindlaks määrata; see on eriti nii õigusnormi puhul, mis käsitleb keerulisi õiguslikke ja finantsskeeme.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb tagasi lükata hageja väide, et kriteeriumi h esimene osa on iseenesest äärmiselt ebamäärane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena rõhutab hageja sisuliselt, et kriteeriumi h esimene osa puudutab süütegu, see tähendab piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumist, ning peab silmas sellele teole kaasaaitamist, võimaldades kanda vaidlusalustesse loeteludesse nende isikute nimed, kes sellele „kaasa aitasid“. Seega on see osa ettenähtamatu, kuna isikutel, kelle suhtes liikmesriigi kriminaalkohus ei ole võistleva kohtumenetluse tulemusel otsust teinud, ei peaks eeldama, et nende nimed kantakse selle osa alusel vaidlusalustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb kohe alustuseks meenutada, et sellised piiravad meetmed nagu need, mis tulenevad kriteeriumi h esimese osa kohaldamisest, ei kujuta endast kriminaalkaristust ega too pealegi kaasa mingit vastavasisulist süüdistust. Nimelt ei kujuta selliseid meetmeid kehtestavad nõukogu aktid endast selle tuvastamist, et süütegu on tegelikult toime pandud, vaid need võetakse vastu ennetavat laadi haldusmenetluses, mille ainus eesmärk on võimaldada nõukogul avaldada survet selleks, et teod, millega seoses ta need meetmed võttis, lakkaksid või et vähemalt olukord muutuks (vt selle kohta analoogia alusel 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punkt 139 (ei avaldata)).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega väidab hageja ekslikult, et isikud, kes on kantud vaidlusalustesse loeteludesse kriteeriumi h esimese osa alusel, peaksid eeldama, et nad kantakse loeteludesse alles pärast kriminaalmenetlust, kuna selline loetellu kandmine tähendab nende käsitamist kaasaaitajana piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei saa asjaolu, et vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteerium puudutab sellist tegevust, mis võib kujutada endast täiendavalt liikmesriikide õiguses süütegu, anda piiravatele meetmetele karistusõiguslikku laadi ega tähendada, et nõukogu peab selle kriteeriumi alusel isiku või üksuse nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmiseks tegutsema kriminaalasutusena või tuginema liikmesriigi kriminaalasutuse otsusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb sarnaselt Belgia Kuningriigiga rõhutada, et ühelt poolt on juba otsustatud, et nõukogu poolt isiku suhtes piiravate meetmete kehtestamine seoses sellise inimõiguste rikkumisega, mis on täiendavalt kriminaalkorras karistatav, võib olla ÜVJP valdkonnas taotletavate eesmärkide seisukohast õigustatud, sõltumata mis tahes kriminaalmenetlusest (vt analoogia alusel 22. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Tomana jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑190/12, EU:T:2015:222, punktid 105 ja 106). Seega võib nõukogu oma ulatusliku kaalutlusõiguse raames, mis tal on piiravate meetmete õiguslike kriteeriumide ja vastuvõtmise korra üldise ja abstraktse määratlemise osas, nagu on meenutatud eespool punktis 42, kehtestada kriteeriumi, mis viitab teatavale tegevusele sõltumata selle võimalikust täiendavast karistusõiguslikust kvalifikatsioonist liikmesriikide õiguses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et nõukogu peab liidu kohtus esitama piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumi, mis võimaldab tõendada piisava seose olemasolu selle isiku, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamise meedet, ja taunitava režiimi või üldisemalt nende olukordade vahel, mille vastu võideldakse. (vt 20. juuli 2017. aasta kohtuotsus Badica ja Kardiam vs. nõukogu, T‑619/15, EU:T:2017:532, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tähendab, et kriteeriumi h esimese osa puhul peab nõukogu esitama selliste konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumi, mis võimaldavad asuda seisukohale, et puudutatud isiku ja Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitavate tegude vahel on piisav seos, see tähendab täpsemalt, et see isik sekkus kas teo või tegevusetusega, mille eesmärk või tagajärg on sellise teo võimaldamine või selle hõlbustamine (vt eespool punkt 54).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõendiks ei pea tingimata alati olema süüdimõistmine liikmesriigi kriminaalasutuse poolt, kelle poole pöördumine sõltub iga liikmesriigi konkreetsetest eeskirjadest ja menetlustest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et etteheide kriteeriumi h esimese osa ettenähtamatuse kohta põhineb ekslikul eeldusel, et nõukogu ei tohtinud vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteeriumiga hõlmata käitumist, mis võib täiendavalt kujutada endast liikmesriikide õiguses süütegu, ilma et liikmesriigi kohus oleks selle teo toimepanemise tuvastanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb tagasi lükata esimese väite esimene osa, mille kohaselt on kriteeriumi h esimese osaga rikutud õiguskindluse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Proportsionaalsuse põhimõtte väidetav rikkumine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et kriteeriumi h esimest osa kehtestades rikkus nõukogu proportsionaalsuse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks väidab hageja, et enne kriteeriumi h esimese osa kehtestamist olid kehtivas õiguses olemas piisavad vahendid, et vältida piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt on piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine muudetud määruse nr 269/2014 alusel sõnaselgelt keelatud ning selline keeld on käesoleval juhul Austria ametiasutustele kõnealuse tehingu blokeerimiseks piisav. Teiselt poolt võib nõukogu juba kehtestada piiravaid meetmeid isikute suhtes, kes aitavad kaasa sellistest meetmetest kõrvalehoidmisele, kandes nende nimed vaidlusalustesse loeteludesse muudetud otsuse 2014/145 artikli 1 lõike 1 lõpuosas ja artikli 2 lõike 1 lõpuosas ning muudetud määruse nr 269/2014 artikli 3 lõike 1 lõpuosas sätestatud loetellu kandmise kriteeriumi alusel, mis võimaldab kehtestada piiravaid meetmeid isikute suhtes, kes on seotud teiste isikutega, kelle suhtes juba kohaldatakse piiravaid meetmeid (edaspidi „seotud isiku kriteerium“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks lisab hageja, et kriteeriumi h esimene osa ei ole asjakohane, kuna selle osa enda sõnastuse kohaselt ei nõua see, et puudutatud isikud saaksid Venemaa valitsust isiklikult survestada. Lisaks ei ole piiravad meetmed iseenesest asjakohased, kuna nende kohaldamine ei ole tõhus ja kahjustab rohkem Euroopa kui Venemaa majandust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks väidab hageja, et kriteeriumi h esimene osa on ebaproportsionaalne, kuna see on karistuslik, pöördumatu ja lõplik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses heidab hageja kõigepealt nõukogule ette menetluslike tagatiste puudumist enne kriteeriumi h esimese osa kohaldamist, samas kui see põhineb süüteo, st piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitamise tuvastamisel. Järgmiseks märgib ta, et piiravad meetmed on tegelikult lõplikud, kuna teatud isikute suhtes kohaldatakse selliseid meetmeid jätkuvalt pikkade ajavahemike jooksul, mis võivad ulatuda mitme aastani. Lõpuks lisab ta, et nõukogu on tunnustanud kriteeriumi h esimese osa repressiivset eesmärki ning et seda eesmärki kinnitab ka asjaolu, et tema nimi kanti vaidlusalustesse loeteludesse minevikus aset leidnud asjaolude alusel ja jäeti sinna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks väidab hageja, et kriteeriumi h esimene osa on ebaproportsionaalne, kuna seda võib kohaldada väljaspool liitu asuvatele isikutele, kes ei saa põhimõtteliselt olla süüdi kõrvalehoidmises seisnevas rikkumises, kuna karistusõiguse normid ei ole eksterritoriaalsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetavad Belgia Kuningriik ja komisjon, vaidlustab hageja argumendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika kohaselt nõuab liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluv proportsionaalsuse põhimõte, mida on korratud ELL artikli 5 lõikes 4, et liidu õigusnormidega rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik (vt 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 190 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb seega valida kõige vähem piirav meede, ning põhjustatud ebameeldivused ei tohi olla seatud eesmärkidega võrreldes ülemäärsed (vt 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus Gazprom Neft vs. nõukogu, T‑735/14 ja T‑799/14, EU:T:2018:548, punkt 167 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, arvestades nõukogu ulatuslikku kaalutlusõigust selles osas, mis puudutab piiravate meetmete õiguslike kriteeriumide ning vastuvõtmise korra üldist ja abstraktset määratlemist (vt eespool punkt 42), tuleb asuda seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast saab niisuguse kriteeriumi õiguspärasust mõjutada üksnes see, et kriteerium on nõukogu taotletava eesmärgi suhtes ilmselgelt sobimatu (vt selle kohta 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus VTB Bank vs. nõukogu, C‑729/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:499, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul tuleb esimesena märkida, et kriteeriumi h esimene osa kuulub Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravate meetmete üldise korra raamesse, millega taotletakse kohtupraktikas juba sellisena tunnustatud üldist huvi pakkuvaid õiguspäraseid eesmärke, milleks on Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kaitse ning Ukraina kriisi rahumeelse lahendamise edendamine, kusjuures need eesmärgid on osaks laiemast eesmärgist säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas ELL artikli 21 lõike 2 punktis c sätestatud liidu välistegevuse eesmärkidega (vt selle kohta 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft, C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 150; 10. septembri 2024. aasta kohtuotsus Neves 77 Solutions, C‑351/22, EU:C:2024:723, punkt 68, ja 27. juuli 2022. aasta kohtuotsus RT France vs. nõukogu, T‑125/22, EU:T:2022:483, punkt 202), millele hageja pealegi vastu ei vaidle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab kriteeriumi h esimese osa sobivust taotletavate eesmärkide saavutamiseks, siis seab hageja kahtluse alla piiravate meetmete endi tõhususe, kuna need kahjustavad tegelikult liidu majandust. Nõukogu ei ole siiski kohustatud tõendama, et tema kehtestatud piiravad meetmed tekitavad asjaomaste õigusnormidega soovitud tagajärgi, vaid üksnes seda, et nende meetmetega on võimalik saavutada nende õigusnormidega taotletavaid eesmärke (vt selle kohta 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus VTB Bank vs. nõukogu, C‑729/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:499, punkt 66). Sellest järeldub, et liidu kohus peab selles osas kontrollima üksnes seda, kas kõnealuste meetmetega on võimalik saavutada eespool punktis 81 nimetatud eesmärke.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teatavate selliste isikute sihikule võtmine, kes on seotud olukorraga Ukrainas või laiemalt otseselt või kaudselt seotud Venemaa Föderatsiooni valitsusega, võib aga suurendada survet sellele valitsusele ja viimase Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulu. Seega ei mõjuta asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni suhtes võetud piiravatel meetmetel on teatav negatiivne mõju liidu majandusele – eeldusel, et see on tõendatud – piiravate meetmete sobivust nõukogu taotletava eesmärgi saavutamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab kriteeriumi h esimese osa tõhusust eespool punktis 81 nimetatud eesmärkide seisukohast, siis tuleb märkida, et selle kohaldamine sõltub juba kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, kuna piiravad meetmed isikute suhtes, kes on seotud olukorraga Ukrainas või laiemalt otseselt või kaudselt seotud Venemaa Föderatsiooni valitsusega, on sobiv vahend nõukogu taotletava eesmärgi saavutamiseks (vt eespool punkt 83), siis on niisuguste isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes aitavad kaasa nendest meetmetest kõrvalehoidmisele, st tegevusele, mille eesmärk või tagajärg on nende meetmete kohaldamisest kõrvalehoidmine (vt eespool punkt 52), ja neil liikmesriikide territooriumile sisenemise keelamine samuti selleks sobiv vahend.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana, mis puudutab kriteeriumi h esimese osa vajalikkust, siis väidab hageja, et aktid, mis näevad ette Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud eri piiravad meetmed, sisaldavad juba piisavaid vahendeid, et võidelda nendest meetmetest kõrvalehoidmise vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist keelavaid sätteid, siis tuleb esiteks siiski märkida, et kriteeriumi h esimese osa ulatus on nendest sätetest erinev ja täiendab neid. Nimelt on selle osa eesmärk tugevdada Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keeldu ning vältida kõrvalehoidmise ohtu ja – seega – tagada nende meetmete tõhusus, võimaldades survestada isikuid, kes pakuvad selleks abi või toetust, kooskõlas asjaoluga, et need meetmed on võetud ennetavat laadi haldusmenetluses (vt eespool punkt 62). Kriteeriumi h esimene osa võimaldab seega nõukogul tegutseda sõltumatult meetmetest, mille liikmesriigid on võtnud sellise kõrvalehoidmise keelu tagamiseks, sealhulgas vajaduse korral kriminaalkaristustest, kusjuures neid riigisiseseid meetmeid kohaldatakse vastavalt iga liikmesriigi tasandil kindlaks määratud eeskirjadele ja menetlustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, mis puudutab asjaolu, et hageja puhul blokeerisid Austria ametiasutused kõnealuse tehingu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist keelavate sätete alusel, siis puudutab selline argument tema individuaalset olukorda ega ole seega tulemuslik kriteeriumi h esimese osa – mis on üldkohaldatav säte – õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab seotud isiku kriteeriumi, siis see puudutab füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes on üldiselt seotud ühiste huvidega; selleks ei ole siiski vaja seost majandustegevuse kaudu, kuid seos ei saa põhineda ka üksnes perekondlikul sidemel (vt 11. septembri 2024. aasta kohtuotsus Ezubov vs. nõukogu, T‑741/22, ei avaldata, EU:T:2024:605, punkt 118 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt on aga kriteeriumi h esimeses osas silmas peetud kõigist liidu poolt Venemaa Föderatsiooni suhtes võetud piiravatest meetmetest – sealhulgas üld- või sektoripõhistest meetmetest, mis ei põhine seosel isikuga, kelle nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse – kõrvalehoidmisele kaasaaitamist. Teiselt poolt ei tähenda piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitamine automaatselt „ühiste huvide“ olemasolu eespool punktis 89 meenutatud kohtupraktika tähenduses. Nimelt võib sellise tehingu pooli – millel on kõik tavalise äritehingu tunnused, mis puudutab vaidlusalustesse loeteludesse kantud isikule kuuluvat vara ning mille eesmärk või tagajärg on hoida kõrvale selle isiku suhtes võetud piiravatest meetmetest – pidada piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisele kaasaaitavateks kriteeriumi h esimese osa tähenduses, ilma et selline tehing osutaks samas nende ühiste huvide olemasolule seotud isiku kriteeriumi tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks, mis puudutab kriteeriumi h esimese osa väidetavat ebaproportsionaalsust selle väidetava karistusõigusliku laadi tõttu, siis tuleb tagasi lükata hageja kriitika, mis tugineb kriminaalmenetluse tagatiste puudumisele. Nimelt ei kujuta kõnealused piiravad meetmed endast ühelt poolt eespool punktides 62–68 esitatud põhjustel kriminaalkaristust. Teiselt poolt ei ole välistatud, et loetellu kandmise kriteeriumi kohaldamine eeldab kaudsete tõendite esinemist tegude kohta, mis võivad lisaks kujutada endast süütegu, sõltumata mis tahes menetlusest liikmesriigi kohtus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei ole piiravad meetmed karistuslikku, lõplikku ega pöördumatut laadi. Tuleb nimelt meenutada, et piiravad meetmed on ennetavad ja loogiliselt ajutised ning nende kehtivus sõltub alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk. Järgmiseks tuleb märkida, et vaidlustatud aktid on kohaldatavad piiratud aja jooksul ja neid vaadatakse pidevalt läbi, nagu on ette nähtud muudetud otsuse 2014/145 artiklis 6, mistõttu on piiravad meetmed ajutised ja tagasipööratavad. Lõpuks on muudetud otsuses 2014/145 ja muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud võimalus teha kohaldatavatest piiravatest meetmetest erandeid (vt selle kohta 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punktid 168 ja 197).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei ole argument, et kriteeriumi h esimese osa karistusõiguslikku laadi kinnitab hageja nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse minevikus aset leidnud asjaolude alusel, asjakohane ka selle osa kui terviku õigusvastasuse põhjendamiseks, kuna tegemist on tema individuaalse olukorraga seotud argumendiga, mida analüüsitakse teise väite raames, mis käsitleb hindamisviga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendaks, mis puudutab kriteeriumi h esimese osa väidetavat ebaproportsionaalsust selle väidetava eksterritoriaalse ulatuse tõttu, siis piisab, kui märkida, et piiravad meetmed, mida võib selle osa kohaldamisel kehtestada, puudutavad ühelt poolt üksnes liidu territooriumil asuvaid rahalisi vahendeid ja majandusressursse ning teiselt poolt üksnes liikmesriikide territooriumile sisenemise keeldu. Seega ei ole neil meetmetel eksterritoriaalset vahetut õigusmõju (vt selle kohta analoogia alusel 31. jaanuari 2007. aasta kohtuotsus Minin vs. komisjon, T‑362/04, EU:T:2007:25, punkt 106).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks viitab kriteeriumi h esimene osa üldiselt isikutele, „kes aitavad kaasa [Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravatest meetmetest] kõrvalehoidmise keelu rikkumisele“, ilma konkreetse territoriaalse tingimuseta. Nagu hageja märgib, ei välista selline sõnastus võimalust, et selle osa kohaldamise aluseks olevad teod tehti väljaspool liitu. See asjaolu ei kujuta endast siiski proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt on vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteeriumide eesmärk just selliste meetmete kohaldamine, mis on vastu võetud ELL artikli 29 alusel – mis käsitleb nõukogu otsuste vastuvõtmist konkreetses geograafilist või temaatilist laadi küsimuses ÜVJP valdkonnas – ja ELTL artikli 215 alusel, mis käsitleb selliste otsuste rakendamist. Sellised meetmed, millega rakendatakse liidu välistegevust, näevad loogiliselt ette tegevuse kolmandate riikide või nende kodanike suhtes. Nagu nähtub ELL artiklist 21, on liidu välistegevuse üks eesmärke säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas San Franciscos (Ameerika Ühendriigid) 26. juunil 1945 allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetega. Selliseid eesmärke ei oleks aga võimalik saavutada, kui liit peaks oma tegevuses piirduma üksnes olukordadega, mis on tingitud tema territooriumil tehtud tegudest (vt selle kohta analoogia alusel 31. jaanuari 2007. aasta kohtuotsus Minin vs. komisjon, T‑362/04, EU:T:2007:25, punkt 107). Seega on kõnealuste aktide kategooriale omane, et teod, millest sõltub kriteeriumi h esimese osa kohaldamine, võivad olla tehtud väljaspool liidu territooriumi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt, nagu on märgitud eespool punktis 94, on selle osa alusel kehtestatavate meetmete vahetu õigusmõju rangelt piiratud liidu territooriumiga. Sellest järeldub, et kriteeriumi h esimese osa sõnastusest tulenev võimalus tugineda väljaspool liitu tehtud tegudele ei tähenda mingit liidu õiguse eksterritoriaalset mõju ega saa rikkuda proportsionaalsuse põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul tuleb selleks, et kohaldada isiku suhtes kriteeriumi h esimest osa, tõendada, et see isik „aitas kaasa“ eespool punktis 54 märgitud tähenduses teole, mille võib kvalifitseerida niisugustest piiravatest meetmetest „kõrvalehoidmise keelu rikkumiseks“, mis on ette nähtud ühes nõukogu kaheksast õigusaktist, millele selles osas on sõnaselgelt viidatud, mida on nimetatud eespool punktis 11 ja mille hulka kuulub eelkõige muudetud määrus nr 269/2014. Seega, vastupidi sellele, mida väidab hageja, nõuab kriteeriumi h esimene osa, et teod, millele selles osas silmas peetud isik kaasa aitab, kuuluks tõepoolest nendest õigusaktidest kõrvalehoidmise keelu kohaldamisalasse, isegi kui teod on tehtud väljaspool liidu territooriumi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et hageja ei ole tõendanud, et kriteeriumi h esimene osa oli ilmselgelt sobimatu. Seega tuleb esimese väite teine osa ja seega see väide tervikuna tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide, et on tehtud hindamisviga</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisuliselt jagab hageja teise väite kolme ossa, millest esimene puudutab muudetud määruse nr 269/2014 eksterritoriaalset kohaldamist, teine asjaolu, et ta ei aidanud kaasa piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks sõlmitud tehingule, ning kolmas seda, et piiravad meetmed on iganenud kõnealuse tehingu ammususe ja selle tagajärgede tühistamise tõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 269/2014 väidetav eksterritoriaalne kohaldamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et kriteeriumi h esimene osa eeldab, et täidetud on kaks tingimust: ühelt poolt on toime pandud rikkumine, mis seisneb muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmises, ja teiselt poolt peab olema tehtud tegu, mis sellele rikkumisele kaasa aitas. Seega saab kõrvalehoidmises seisneva rikkumise toime panna üksnes isik, kelle suhtes nimetatud määrus on ratione loci kohaldatav, st määruse artikli 17 kohaselt isik, kellel on seos liidu territooriumiga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest eeldusest lähtudes väidab hageja, et muudetud määrus nr 269/2014 ei olnud kõnealuse tehingu suhtes kohaldatav, kuna esiteks ei ole ta liikmesriigi kodanik, teiseks ei ole sellel tehingul seost liidu territooriumiga ja kolmandaks ei ole teised tema vastu kasutatud põhjustes nimetatud isikud samuti liikmesriigi kodakondsusest, olgu siis tegemist Venemaa kodaniku O. Deripaskaga või viidatud Venemaa õiguse alusel asutatud äriühingutega. Hageja sõnul seisnes kõnealune tehing ettevõtjate restruktureerimises Venemaal, st väljaspool liidu territooriumi, kuna selle ainus eesmärk oli kanda üle Venemaa äriühingu Rasperia kapitali moodustavad aktsiad, mis ei olnud seega külmutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks rõhutab hageja ühelt poolt, et kõnealune tehing ei saanud kaasa tuua O. Deripaskale liidu territooriumil kuuluvate Strabagi aktsiate automaatset vabastamist, ja teiselt poolt, et nende aktsiate omand ei läinud üle, kuna need kuuluvad endiselt Rasperiale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetavad Belgia Kuningriik ja komisjon, vaidlustab hageja argumendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on märgitud eespool punktis 95, on võimalik, et individuaalsete piiravate meetmete kehtestamine ÜVJP kohaselt toimub tegude alusel, mis tehti väljaspool liidu territooriumi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas leidis nõukogu käesolevas asjas hageja vastu esitatud põhjustes, et kõnealuse tehinguga „aitab [hageja] kaasa määruse […] nr 269/2014 sätetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele“. Seega, arvestades nõukogu otsust viidata määrusest nr 269/2014 „kõrvalehoidmise keelu“ rikkumisele, peab ta vastavalt eespool punktis 98 märgitule tõendama, et hagejat saab seostada teoga, mis võib rikkuda normi, mis sellise keelu kehtestab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida – nagu on tõdetud eespool punktis 56 –, et selline reegel on ette nähtud muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõikes 1, mille kohaselt on sisuliselt keelatud „[selles] määruses sätestatud keeldudest kõrvale[hoida]“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb käesolevas asjas analüüsida, kas kõnealune tehing võib – sõltumata selle kvalifitseerimisest muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks – kuuluda selle määruse territoriaalsesse kohaldamisalasse; hageja vaidlustab selle võimaluse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Muudetud määruse nr 269/2014 kohaldamisala kohta on selle artiklis 17 ette nähtud järgmist:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-168" title="page-20">
      „Käesolevat määrust kohaldatakse:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-169" title="page-20">
      a) liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-170" title="page-20">
      b) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-171" title="page-20">
      c) liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-172" title="page-20">
      d) liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-173" title="page-20">
      e) kõikide juriidiliste isikute, üksuste või asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, nagu rõhutab hageja, et esiteks sai kõnealune tehing alguse lepingu sõlmimisest 14. detsembril 2023 ühelt poolt Venemaal asutatud äriühingu Valtoura Holding Limited IJSC (edaspidi „Valtoura“) ja teiselt poolt samuti Venemaal asutatud Iliadise vahel. Teiseks ei ole vaidlust selles, et nende äriühingute aktsionärid on samuti Vene õiguse alusel asutatud äriühingud ja Venemaa kodanikest füüsilised isikud, eelkõige O. Deripaska ja hageja. Kolmandaks võõrandas Valtoura kõnealuse tehinguga Iliadisele aktsiad, mis kuulusid viimasele Vene õiguse alusel asutatud äriühingus Rasperia.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte vahel ei ole siiski vaidlust selles, et Rasperiale kuulus 28,5 miljonit aktsiat Austrias asutatud äriühingus Strabag. Lisaks ei ole vaidlust ka selles, et need aktsiad olid Rasperia peamine vara. Kõnealuse tehingu tegemise ajal olid need aktsiad külmutatud kontol, mis oli avatud Austria RBI‑s, mis on üks Austria pank, põhjendusel, et need kuulusid O. Deripaskale – kelle nimi oli kantud vaidlusalustesse loeteludesse – või olid tema kontrolli all.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu hageja möönab, oli kõnealuse tehingu eesmärk seega need aktsiad vabastada ja müüa. Täpsemalt kinnitab ta, et kõnealuse tehingu „pooled arvasid, et aktsionäri muutmine aitaks kaasa erandi saamisele“ ning et selle tehingu „parim võimalik tagajärg oli suurendada vabastamise loa saamise võimalusi“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kõnealune tehing võis kaasa tuua Strabagi – mis on „liidu territooriumil“ asutatud äriühing muudetud määruse nr 269/2014 artikli 17 punkti a tähenduses – aktsiate tegeliku võõrandamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ja vaatamata sellele, et näib olevat tegemist tehinguga väljaspool liidu territooriumi poolte vahel, kellel ei ole liikmesriigi kodakondsust ja kes ei ole asutatud sellises riigis, on kõnealune tehing seotud teoga, mis võib kuuluda muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõikes 1 ette nähtud kõrvalehoidmise keelu kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendel tingimustel tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriteeriumi h esimese osa kohaldamine hageja suhtes</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena väidab hageja, et kriminaalkohus ei ole tuvastanud kõrvalehoidmises seisneva rikkumise olemasolu. Seega ei saa asuda seisukohale, et ta aitas sellisele rikkumisele kaasa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena juhib hageja tähelepanu sellele, et selliste rahaliste vahendite ja majandusressursside vabastamine, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on võimalik üksnes kas niisuguse riigisisesel tasandil tehtud haldus- või kohtuotsusega, millega tehakse üks muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud eranditest, või nõukogu otsusega, millega kustutatakse asjaomase isiku nimi vaidlusalustest loeteludest. Ta järeldab sellest, et Strabagi aktsiate vabastamine ei olnud võimalik üksnes seeläbi, et muutuvad Rasperia aktsionärid, kellele need aktsiad kuulusid. Lisaks olevat Strabag nii avalikult kui ka otse nõukogus tunnistanud, et kõnealune tehing ei mõjuta tema aktsiate külmutamist. Hageja sõnul soovisid selle tehingu pooled suurendada sellise aktsionäride muutumisega rahaliste vahendite külmutamisest erandi saamise tõenäolisust, mitte piiravatest meetmetest kõrvale hoida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega leiab hageja, et kõnealust tehingut ei saa kvalifitseerida kõrvalehoidmiseks ja see ei vasta seega kriteeriumi h esimeses osas ette nähtud esimesele tingimusele. Nõukogu heidab talle seega maksimaalselt ette seda, et ta aitas kaasa kõrvalehoidmise katsele, mitte tegelikule kõrvalehoidmisele. Sellega seoses lisab hageja, et ainuüksi tahe hoida kõrvale muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud keeldudest ei võimalda tuvastada kõrvalehoidmise olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana vaidleb hageja vastu sellele, et kõnealune tehing võis kaasa tuua muudetud määruse nr 269/2014 artikli 2 lõike 2 rikkumise, kuna O. Deripaska sai Rasperia aktsiate võõrandamise eest majanduslikku vastutasu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja rõhutab sellega seoses, et isikuna, kelle suhtes ei kohaldata – arvestades selle määruse nr 269/2014 territoriaalset kohaldamisala – selle määruse artikli 2 lõikes 2 ette nähtud keeldu teha rahalised vahendid kättesaadavaks isikule, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid piiravaid meetmeid, võis ta õiguspäraselt kanda rahalisi vahendeid üle Valtourale isegi juhul, kui asjaomane summa on vastutasu selliste aktsiate ostmise eest, mis on kaudselt seotud külmutatud varaga, kuna need asuvad liidu territooriumil. Hageja leiab, et sellisel juhul toimub sellise vara üleandmine tegelikult siiski alles siis, kui piiravad meetmed on tühistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks väidab hageja, et vaidlusaluse tehingu hind maksti Valtourale, mitte tema osanikele, kuna nõukogu ei ole tõendanud makse tegemist O. Deripaskale. Igal juhul, arvestades kõnealuse tehingu eksterritoriaalsust, ei saa ükski liidu õigusnorm takistada seda, et äriühing, mis ei ole asutatud liidu territooriumil, maksab dividende ühele oma aktsionäridest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandana väidab hageja, et nõukogu ei ole tõendanud tahet eirata kõrvalehoidmist keelavaid sätteid, samas kui sellist tahet nõuab muudetud määruse nr 269/2014 artikkel 9.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles küsimuses rõhutab hageja, et kõnealune tehing oli avalik ja et ta kasutas mitmeid ettevaatusabinõusid, et tagada, et see ei riku kõnealuseid piiravaid meetmeid. Eelkõige seadis kolmepoolne leping – mille üks pooltest on Austria RBI, mis on mainekas Austria pank – selle tehingu rakendamise eelduseks õiguslike arvamuste saamise selle kohta, kas see tehing on nimetatud piiravate meetmetega kooskõlas, ning tihedast koostööst Austria ametiasutustega, mis on pädevad piiravate meetmete valdkonnas. Pealegi just nende ettevaatusabinõude tõttu ei viidud kõnealust tehingut lõpule, lähtudes Austria ametiasutuste seisukohast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb hageja argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad kaalutlused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika kohaselt nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus eelkõige seda, et liidu kohus veendub, et otsus, millega piiravad meetmed on vastu võetud või kehtima jäetud ja mis puudutab asjaomast isikut või üksust isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab, et tuleb kontrollida selle otsuse aluseks olevas põhjenduses esile toodud faktilisi asjaolusid, et kohtulik kontroll ei piirduks mitte üksnes esitatud põhjuste abstraktse paikapidavuse hindamisega, vaid käsitleks küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mida on peetud iseenesest selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119, ning 5. novembri 2014. aasta kohtuotsus Mayaleh vs. nõukogu, T‑307/12 ja T‑408/13, EU:T:2014:926, punkt 128).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisuguse hinnangu andmisel ei tule tõendeid ja teavet analüüsida mitte eraldi võetuna, vaid seostatuna nende kontekstiga. Nagu sai meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 66, täidab nõukogu nimelt temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta viitab liidu kohtus piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumile, mis tõendab piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja taunitava režiimi või üldisemalt nende olukordade vahel, mille vastu võideldakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt peab asjaomase isiku vastu kasutatud põhjuste põhjendatust vaidlustamise korral tõendama liidu pädev asutus, mitte asjaomane isik ise ei pea vastupidi tõendama nende põhjuste alusetust. Tähtis on see, et esitatud teave või tõendid toetavad asjaomase isiku vastu kasutatud põhjusi (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punktid 121 ja 122, ning 3. juuli 2014. aasta kohtuotsus National Iranian Tanker Company vs. nõukogu, T‑565/12, EU:T:2014:608, punkt 57).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellisel juhul peab liidu kohus seda teavet või neid tõendeid silmas pidades kontrollima väidetud faktiliste asjaolude sisulist õigsust ja hindama selle teabe või nende tõendite tõenduslikku jõudu konkreetse asja asjaolude põhjal, võttes arvesse nende kohta eelkõige asjaomase isiku või üksuse esitatud võimalikke märkusi (vt selle kohta 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 124).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid sissejuhatavaid kaalutlusi arvestades tuleb kontrollida, kas nõukogu tegi hindamisvea, kui ta otsustas vaidlustatud aktides kanda hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kriteeriumi h esimese osa alusel ning hiljem sinna jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõiste määruses nr 269/2014 ette nähtud meetmetest „kõrvalehoidmine“</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on märgitud eespool punktides 106 ja 107, leidis nõukogu, et hageja aitas kaasa määruses nr 269/2014 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele; vastav keeld on ette nähtud muudetud määruse artikli 9 lõikes 1. Selles sättes on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-198" title="page-23">
      „Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on [määruses nr 269/2014] sätestatud keeldudest kõrvalehoidmine, sealhulgas osaleda sellises tegevuses, ilma sellist eesmärki või tagajärge tahtlikult taotlemata, kuid olles teadlik, et sellisel osalemisel võib olla selline eesmärk või tagajärg, ning leppides selle võimalusega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb samuti meenutada, et muudetud määruse nr 269/2014 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[k]ülmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid“, ning seejärel on lõikes 2 sätestatud, et „[r]ahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kui muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõikes 1 on mainitud tegevusi, mille eesmärk või tagajärg on „kõrvale hoida“ selles määruses ette nähtud keeldudest, mille hulka kuuluvad määruse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud meetmed, nimelt ühelt poolt vaidlusalustesse loeteludesse kantud isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine ning teiselt poolt keeld teha neile isikutele või nende kasuks kättesaadavaks rahalisi vahendeid või majandusressursse, peab liidu seadusandja silmas tegusid, mille eesmärk või tagajärg on vältida nende meetmete kohaldamist nende toimepanija suhtes, kusjuures tuleb täpsustada, et need teod erinevad tegudest, millega artikli 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelde formaalselt rikutakse (vt selle kohta analoogia alusel 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Afrasiabi jt, C‑72/11, EU:C:2011:874, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb asjaomastest piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keeldu mõista nii, et see hõlmab eeskätt tegusid, millega seoses ilmneb objektiivsete asjaolude põhjal, et nende eesmärk või tagajärg on formaalse välimuse varjus – mis välistab vaidlusalustesse loeteludesse kantud isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või neile või nende kasuks rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelu rikkumise koosseisutunnuste tuvastamise – ikkagi nende meetmete nurjamine kas iseenesest või võimaliku seose tõttu muude tegudega (vt selle kohta analoogia alusel 21. detsembri 2011. aasta kohtuotsus Afrasiabi jt, C‑72/11, EU:C:2011:874, punkt 62 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult hõlmab mõiste „kõrvalehoidmine“ muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõike 1 tähenduses igat liiki tegusid – olenemata nende formaalsest laadist –, mille eesmärk või tagajärg on selles määruses ette nähtud piiravate meetmete nurjamine kas ise või koostoimes muude tegudega. Sellega seoses tuleb märkida, et nagu nähtub selles sättes kasutatud väljendis „eesmärgil või tagajärjel“ kasutatud sidesõnast „või“ ja vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei ole vaja, et kõnealune piirav meede tegelikult nurjataks. Juba ainuüksi sellise teo olemasolu, millega seoses objektiivsed asjaolud võimaldavad asuda seisukohale, et selle eesmärk on selline nurjamine, on piisav selleks, et tegu saaks pidada kõrvalehoidmiseks kriteeriumi h esimese osa tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et kuuluda muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse, peab selles määruses ette nähtud keeldudest kõrvalehoidmises osalemine lõpuks selle sätte kohaselt toimuma „teadlikult ja tahtlikult“, mis eeldab kahe kumulatiivse tingimuse täitmist, millest üks on teadlikkus ja teine tahe. Sama sätte kohaselt loetakse see topelttingimus siiski sõnaselgelt täidetuks, kui isik osaleb sellises tegevuses ilma piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise eesmärki või tagajärge tahtlikult taotlemata, „kuid olles teadlik, et sellisel osalemisel võib olla selline eesmärk või tagajärg, ning leppides selle võimalusega“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid kaalutlusi arvestades tuleb järgmiseks analüüsida, kas nõukogu käsutuses olid andmed, mis võimaldasid tal järeldada, et kõnealune tehing võis kujutada endast tehingut, mille sõlmimisele hageja kaasa aitas ja mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud piiravatest meetmetest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruses nr 269/2014 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitamise olemasolu</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisuliselt leidis nõukogu vaidlustatud aktides, et hageja oli kõnealuses tehingus osaledes pannud aluse keerukale kõrvalehoidmise skeemile, et aidata hoida kõrvale O. Deripaskale kuuluvate või tema kontrolli all olevate aktsiate külmutamisest ning viimasele rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja vastu kasutatud põhjenduste kohaselt „kuulub [hagejale äriühing] LLC Titul“, mis „asutas tütarettevõtja JSC Iliadise, kes omandas [O.]Deripaska osaluse Rasperias ja seega ka S[trabagi] külmutatud aktsiad“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena tuleb kohe alustuseks tagasi lükata argumendid, milles hageja tugineb sellele, et ükski kohus ei ole tuvastanud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise süütegu. Nimelt, nagu nähtub esimese väite analüüsist, ei nõua kriteeriumi h esimese osa kohaldamine sellist tuvastust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleb analüüsida, kas nõukogu käsutuses olid andmed, mis võimaldasid tal asuda seisukohale, et tehing võis kujutada endast muudetud määruses nr 269/2014 ette nähtud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub toimiku materjalidest – ja pealegi ei ole poolte vahel selle üle vaidlust –, et esiteks asutati Iliadis Venemaal 12. juulil 2023 ja selle aktsiad kuuluvad 49% ulatuses Venemaa õiguse alusel asutatud äriühingule LLC Titul, mis kuulub ise 100% ulatuses hagejale, 43,5% ulatuses Venemaa õiguse alusel asutatud äriühingule InStroi Group LLC (edaspidi „Instroi“) ja 7,5% ulatuses Venemaa õiguse alusel asutatud äriühingule Altera Capital LLC (edaspidi „Altera“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tehti 14. detsembril 2023 kõnealune tehing. Selle tehinguga omandas Iliadis Venemaa õiguse alusel asutatud äriühingult Valtoura 100% Venemaa õiguse alusel asutatud äriühingu Rasperia aktsiatest kokku ligikaudu 70 miljardi Vene rubla (ligikaudu 70 miljonit eurot) eest, kusjuures Rasperiale kuulub 28,5 miljonit Austria õiguse alusel asutatud äriühingu Strabag aktsiat ehk 24,1% viimase aktsiakapitalist. Austria ametiasutused olid külmutanud Strabagi aktsiad Austria RBI‑s põhjendusel, et need kujutavad endast rahalisi vahendeid, mis kuuluvad isikule, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid – nimelt O. Deripaska, kelle kontrolli all olevaks peeti Valtourat, millele kuulus 100% Rasperiast –, on tema valduses või kontrolli all. Sellega seoses nähtub toimikust lisaks, et Valtoura kuulus 43,5% ulatuses Instroile, 7,5% ulatuses Alterale, 13,18% ulatuses otse O. Deripaskale ja 35,82% ulatuses Küprose õiguse alusel asutatud äriühingule Melisantis Ltd, mis kuulub 100% ulatuses O. Deripaskale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks sõlmis Rasperia 19. detsembril 2023 kolmepoolse lepingu ühelt poolt Austria pangaga Austria RBI ja teiselt poolt Venemaa Raiffeiseniga, mis on selle panga Venemaa tütarettevõtja. Selle lepingu alusel ostis Venemaa Raiffeisen Rasperiale kuuluvad Strabagi aktsiad, mis tuli seejärel dividendidena välja maksta Austria RBI‑le. Kohtuistungil täpsustas hageja, et kõnealune tehing ja kolmepoolne leping olid kavandatud koos, need olid seotud ja üksteisele järgnevad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks avaldas Strabag 27. märtsil 2024 teatise, milles märkis, et Rasperia kaudu kuulub nüüd 24,1% tema aktsiatest Iliadisele, kuna O. Deripaska oli loobunud kaudsest kontrollist, kuid et ta peab Rasperiale kuuluvaid aktsiaid endiselt külmutatuks, kuna tal ei ole võimalik kindlaks teha, milline on selle aktsionäride muutumise täpne mõju olemasolevatele piiravatele meetmetele (WK toimiku tõend 3).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendaks avaldas Austria RBI 2. aprillil 2024 teatise, milles märkis, et pädevad asutused kontrollivad kolmepoolse lepingu vastavust piiravate meetmete korrale ning et ta jääb oma esialgse hinnangu juurde, mille kohaselt see leping on nimetatud korraga täielikult kooskõlas. Austria RBI rõhutas samuti, et Rasperia võõrandati Iliadisele, täpsustades, et viimase suhtes ei kohaldata piiravaid meetmeid, mis võib olla rahustav viide sellele, et Strabagi aktsiate omandamine Austria RBI poolt ei too kasu isikule, kelle suhtes neid meetmeid kohaldatakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">146</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuendaks teatas Austria RBI 8. mail 2024, et tema juhatus otsustas loobuda ettevaatlikkusest Strabagi aktsiate omandamisest pärast arutelusid pädevate asutustega, mis ei andnud talle tehingu tegemiseks piisavat kindlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">147</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seitsmendaks ja viimaseks kirjutas Österreichische Nationalbank (Austria keskpank) – kui rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise meetmete valdkonnas pädev asutus – 17. mail 2024 Austria RBI‑le, et teavitada teda oma arvamusest, et kui ta vabastaks Strabagi aktsiad, rikuks see muudetud määruse nr 269/2014 artikli 2 lõiget 2 või sama määruse artiklis 9 ette nähtud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise keeldu (WK toimiku dokument nr 4). Teiselt poolt kirjutas Austria keskpank ka Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheitenile (Euroopa ja rahvusvaheliste asjade föderaalministeerium, Austria), et teavitada teda kõnealusest tehingust ja kirjeldada selle mehhanisme (WK toimiku dokument nr 1).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">148</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega oli kõnealuse tehingu eesmärk teha võimalikuks Rasperiale kuuluvate Strabagi aktsiate võõrandamine – olukorras, kus need aktsiad olid muudetud määruse nr 269/2014 artikli 2 lõike 1 alusel külmutatud põhjusel, et need kuulusid O. Deripaskale, kelle nimi oli kantud vaidlusalustesse loeteludesse – ning selleks maksis Iliadis Valtourale Venemaal tehtud tehingu raames 70 miljonit eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">149</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, nagu on märgitud eespool punktis 112, möönab hageja ise, et kõnealuse tehingu pooled arvasid, et aktsionäri muutmine aitaks kaasa erandi saamisele ning et selle tehingu eesmärk oli suurendada Rasperiale kuuluvate Strabagi aktsiate vabastamise loa saamise võimalusi. Sellega seoses tuleb märkida, et kui hagejale esitati kohtuistungil selle kohta küsimusi, ei viidanud ta sellise erandi või vabastamise õiguslikule alusele, vaid täpsustas üksnes, et kõnealune tehing oleks võimaldanud üldiselt suurendada tõenäosust, et Austria ametiasutused teevad erandi või vabastavad aktsiad, kuna tehing pidi võimaldama seda, et kolmepoolse lepingu rakendamine ei too kaasa rahaliste vahendite ülekandmist isikule, kelle nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse. Need asjaolud kalduvad tõendama, et kõnealuse tehingu eesmärk oli kaotada O. Deripaska kontroll Rasperiale kuuluvate Strabagi aktsiate üle väljaspool liitu tehtud tehinguga, et lõpuks ja pärast nõutud lubade saamist oleks võimalik neid tol ajal külmutatud aktsiaid käsutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">150</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nõukogul oli piisavalt teavet, et tõendada, et kõnealune tehing kujutab endast „keerukat […] skeemi“, mille ese või eesmärk on nurjata piirava meetme – mis on ette nähtud muudetud määruse nr 269/2014 artikli 2 lõikes 1 koostoimes vaidlusaluste loeteludega –, st O. Deripaska rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise meetme toime.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">151</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub eespool viidatud Austria keskpanga 17. mai 2024. aasta kirjast Austria RBI‑le (WK toimiku tõend nr 4), et 2. aprillil 2024 teatas Austria RBI Finanzmarktaufsichtsbehördele (finantsturgude järelevalveasutus, Austria; edaspidi „FMA“), et O. Deripaska saab kõnealuse tehingu raames 10–35 miljoni euro suuruse rahasumma. Selline teave pärineb liikmesriigi ametiasutuselt, kellel on uurimisvolitused, ja seda ei sea tõsiselt kahtluse alla hageja, kes piirdub selle vaidlustamisega ning rõhutab, et hind maksti Valtourale, mitte selle aktsionäridele. Lisaks on WK toimiku tõendis nr 3, st eespool viidatud Strabagi 27. märtsi 2024. aasta pressiteates, mainitud O. Deripaska ja Iliadise teateid Rasperia üleandmise kohta Iliadisele, mis pidi viima „2023. aasta detsembris teatavaks tehtud Venemaal toimunud müügi lõpule viimiseni“; see kinnitab ühelt poolt O. Deripaska seotust kõnealuse tehinguga ja teiselt poolt – mõiste „müük“ kasutamisega –, et tehing oli tasuline.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">152</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pealegi kinnitab Valtoura poolt O. Deripaskale rahasumma maksmist aktsionäride leping, mille sõlmisid Instroi ja Melisantis (mis kuulub 100% ulatuses O. Deripaskale), mis puudutab Valtoura juhtimist, mis on esitatud kostja vastuse lisas ja millele Austria keskpank oli viidanud oma 17. mai 2024. aasta kirjades Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheitenile (Euroopa ja rahvusvaheliste asjade föderaalministeerium) ja Austria RBI‑le (WK toimiku dokumendid nr 1 ja 4). Ühelt poolt näeb nimetatud lepingu punkti 2.1 alapunkt vi nimelt ette, et põhimõtteliselt tuleb „dividendide või muude väljamaksete tegemiseks“ saavutada aktsionäride ühehäälne nõusolek. Teiselt poolt tuleb märkida, et selle lepingu punktis 4.1 on esiteks märgitud, et „[punkt] 2.1 ei ole Strabagi suhtes kohaldatav“, teiseks, et „Rasperia teostab oma õigusi Strabagi […] aktsionärina [Melisantise] juhiste alusel“ ja kolmandaks, et „[Instroi] peab hääletama […] kõigis Strabagiga seotud küsimustes vastavalt [Melisantise] juhistele“. Neid lepingutingimusi arvestades on usutav, et Valtoura otsuse – mis puudutab Rasperia või Strabagiga seotud rahasumma väljamaksmist tema aktsionäridele, kelle hulka kuulub ka O. Deripaska – sai teha üksnes Melisantise (mis kuulub 100% ulatuses O. Deripaskale) taotlusel; see kinnitab Austria keskpanga esitatud teavet, milles viidatakse FMA‑le.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">153</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult oli nõukogul ka selline teave, mis võimaldas asuda seisukohale, et kõnealuse tehingu ese või eesmärk oli nurjata piirava meetme – mis on ette nähtud muudetud määruse nr 269/2014 artikli 2 lõikes 2 koostoimes vaidlusaluste loeteludega – toime, võimaldades teha O. Deripaskale kättesaadavaks rahasumma vastutasuna liidu territooriumil asuva külmutatud vara võõrandamise eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">154</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et nõukogu on tõendanud, et kõnealuse tehingu eesmärk oli hoida kõrvale piiravatest meetmetest, mis olid O. Deripaska suhtes kehtestatud määrusega nr 269/2014.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">155</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolu, et see tehing jäi lõpuks lõpule viimata, ei sea seda hinnangut kahtluse alla vastavalt eespool punktis 134 märgitule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">156</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana, mis puudutab küsimust, kas hageja „aitas“ sellele tehingule „kaasa“ kriteeriumi h esimese osa tähenduses, nagu seda on tõlgendatud eespool punktis 54, tuleb tõdeda, et see tehing sai alguse Iliadise asutamisest 2023. aasta juulis kahe äriühingu poolt, sealhulgas Tituli, mis kuulub 100% ulatuses hagejale (vt eespool punkt 141). Lisaks, nagu rõhutas Austria keskpank oma 17. märtsi 2024. aasta kirjas Austria RBI‑le (WK toimiku tõend nr 4) ja nagu on märgitud eespool punktis 142, kuuluvad Iliadis ja Valtoura – ehk pooled, kes leppisid kokku Rasperia võõrandamises – 49% ulatuses vastavalt hagejale ja O. Deripaskale ning ülejäänud 51% nendest kahest äriühingust kuulub samadele aktsionäridele, st Instroile ja Alterale, kummalegi vastavalt 43,5% ja 7,5% nii Iliadisest kui ka Valtourast. See olukord on samuti kaudne tõend selle kohta, et kõnealune tehing tehti O. Deripaskaga kooskõlastatult, et asendada viimane hagejaga nende mõlemaga seotud äriühingute sekkumise abil; see kinnitab, et hageja aitas kõnealusele tehingule kaasa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">157</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult oli nõukogul piisavalt kaudseid tõendeid, et asuda seisukohale, et kõnealune tehing õigustas põhimõtteliselt hageja nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse kriteeriumi h esimese osa alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">158</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool punktis 157 mainitud hinnangut ei sea kahtluse alla hageja argumendid, mille kohaselt ta ei kavatsenud osaleda piiravatest meetmetest kõrvalehoidmises – ta põhjendab seda sisuliselt sellega, et kõnealuse tehinguga seotud pooled teadsid, et tehingu otsene tagajärg ei saa olla Strabagi aktsiate vabastamine, vaid et selleks on vaja liikmesriigi ametiasutuse luba, sest kolmepoolne leping seab Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravaid meetmeid käsitlevate normide järgimise sõnaselgelt lepingu rakendamise tingimuseks, ning et see tehing tehti läbipaistvalt, koostöös Austria ametiasutustega ja tuginedes eelnevatele õigusalastele ekspertiisidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">159</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt võib piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine näida formaalselt õiguspärase tehinguna, kuid on tegelikult keelatud, kui see viib koos teiste tehingutega piiravate meetmete nurjamiseni (vt eespool punktid 132–134). Kõnealune tehing võis aga viia sellise nurjamiseni, kuna selle eesmärk oli Vene kodakondsusest isikute ja üksuste vahelise tehingu tegemine selleks, et muuta Rasperiale kuuluvate külmutatud Strabagi aktsiate omandiõigust ja võimaldada neid võõrandada, samas kui nende külmutamise põhjus, nimelt O. Deripaska nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse, oli endiselt jõus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">160</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel, nagu nõukogu sisuliselt rõhutab, olid objektiivsed põhjused asuda seisukohale, et kõnealuse tehingu eesmärk oli esitada Austria ametiasutustele hindamiseks olukord, kus pärast Venemaal tehtud tehinguid ei ole O. Deripaska enam külmutatud aktsiatega seotud, et need ametiasutused annaksid loa need aktsiad vabastada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">161</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et Austria ametiasutused olid kõnealuse tehinguga seotud ja et nende nõusolek oli tehingu lõpuleviimise eeltingimus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">162</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõike 1 kohaldamisalasse kuulumiseks on vaja, et selles määruses ette nähtud keeldudest kõrvalehoidmises osalemine toimuks „teadlikult ja tahtlikult“. See säte leevendab siiski seda nõuet kohe, sätestades samas lauses, et see on nii, „sealhulgas[, kui osaletakse] sellises tegevuses, ilma sellist eesmärki või tagajärge tahtlikult taotlemata, kuid olles teadlik, et sellisel osalemisel võib olla selline eesmärk või tagajärg, ning leppides selle võimalusega“ (vt eespool punkt 135).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">163</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul, nagu möönab hageja, oli kõnealuse tehingu eesmärk aga võimaldada vabastada Strabagi aktsiad, mis külmutati põhjusel, et need olid O. Deripaska kontrolli all (vt eespool punkt 149); see tähendab, et sooviti kõrvale hoida tema suhtes kehtestatud piiravatest meetmetest. Sellest järeldub, et isegi kui eeldada, et kriteeriumi h esimese osa kohaldamine eeldab, et täidetud on muudetud määruse nr 269/2014 artikli 9 lõikes 1 ette nähtud teadlikkuse ja tahte tingimus, mida on meenutatud eespool punktis 162, ei saanud hagejale olla teadmata, et tema tegelik osalemine kõnealuses tehingus – Iliadise asutamise ja seejärel selle poolt Rasperia omandamise kaudu – võis kujutada endast tegu, mille eesmärk või tagajärg on piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">164</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eeltoodut arvesse võttes tõendas nõukogu piisava seose olemasolu hageja ja sellise tehingu vahel, mille eesmärk on hoida kõrvale piiravatest meetmetest, mis kehtestati O. Deripaskale muudetud määrusega nr 269/2014; see võimaldas tal asuda seisukohale, et hageja aitas kaasa selles määruses ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kriteeriumi h esimese osa tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">165</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb järgmiseks analüüsida, kas kõnealuse tehingu tegemise hetke arvestades sai see õigustada hageja nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse ja seejärel sinna jätmist; hageja seisukohast see nii ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">c)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hagejale kehtestatud piiravate meetmete väidetav iganemine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">166</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et kõnealune tehing on minevikus aset leidnud asjaolu, mis ei võimaldanud põhjendada tema nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse 2024. aasta juuni aktide vastuvõtmise ajal, seda enam, et kriteeriumi h esimese osa sõnastamisel on kasutatud olevikku.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">167</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi väidab hageja esimeses muutmisavalduses, et 2024. aasta septembri aktide vastuvõtmise kuupäeval ei saanud asuda seisukohale, et ta tahtis osaleda piiravatest meetmetest kõrvalehoidmises, kuna ta oli pöördunud pädevate Venemaa kohtute poole nõudega tuvastada kõnealuse tehingu tühisus. Nõukogu ei võtnud seda aga arvesse ja hageja heidab talle ette, et ta tugines 2024. aasta septembri aktidega tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmisel üksnes 2024. aasta juuni aktidest varasematele asjaoludele. Nii toimides kandis nõukogu hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse minevikus aset leidnud asjaolude alusel, mis tähendab kriminaalkaristuste, mitte piiravate meetmete kohaldamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">168</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises muutmisavalduses märgib hageja, et ta sõlmis 12. detsembril 2024 Moskva linna kaubanduskohtus kompromisskokkuleppe, kusjuures nimetatud kohus lõpetas menetluse 28. veebruaril 2025. Selle kokkuleppe kohaselt tagastati ühelt poolt Rasperia aktsiad Valtourale – seega ei kuulu need enam Iliadisele – ning teiselt poolt hüvitati hagejale tekitatud kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">169</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja märgib, et ta teatas sellest olukorra muutusest nõukogule alles pärast 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmist, sest nõukogu ei olnud teda enne nende aktide vastuvõtmist teavitanud oma kavatsusest pikendada tema suhtes piiravaid meetmeid, kuigi hageja esitas talle 31. oktoobril 2024 läbivaatamise taotluse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">170</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandas muutmisavalduses väidab hageja, et tal õnnestus saavutada kõnealuse tehingu tühisuse tuvastamine ja et sellest ajast alates ei ole tal enam mingit seost Valtouraga, millele kuulub alates 12. detsembrist 2024 uuesti kogu Rasperia aktsiakapital ja mis tagastas 30. juunil 2025 summa, mille eest ta müüs Rasperia Iliadisele. Hageja lisab, et Iliadisel ei ole enam ühtegi osalust ja ta ei tegele enam millegagi, mistõttu ta kavatseb oma osaluse üle anda või selle äriühingu likvideerida (viimane sõltub siiski teiste aktsionäride nõusolekust). Igal juhul leiab hageja, et loetakse, et kõnealust tehingut ei ole kunagi toimunud, ning ainuüksi Iliadise olemasolu – mis tahes seose puudumisel Strabagiga – ei saa õigustada tema nime jätmist vaidlusalustesse loeteludesse kriteeriumi h esimese osa alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">171</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetavad Belgia Kuningriik ja komisjon, vaidlustab hageja argumendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">172</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool punktis 92 meenutatud kohtupraktika kohaselt on piiravad meetmed ennetavad ja loogiliselt ajutised ning nende kehtivus sõltub alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk. Seetõttu tuleb nõukogul anda nende piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel olukorrale ajakohastatud hinnang ja teha selliste meetmete mõju kokkuvõte, selleks et teha kindlaks, kas need meetmed on võimaldanud saavutada eesmärgid, millele on viidatud asjaomaste isikute ja üksuste esmakordsel kandmisel vaidlusalusesse loetellu, või kas nimetatud isikute ja üksuste suhtes on ikka veel võimalik teha sama järeldus (vt 27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ilunga Luyoyo vs. nõukogu, T‑108/21, EU:T:2022:253, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 67).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">173</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et isiku nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise põhjendamiseks ei ole nõukogul keelatud tugineda samadele tõenditele, mis õigustasid selle isiku nime esmakordset kandmist, uuesti kandmist või viimast jätmist kõnealustesse loeteludesse, tingimusel et ühelt poolt ei ole loetellu kandmise põhjused muutunud ja teiselt poolt ei ole kontekst muutunud selliselt, et need tõendid oleksid iganenud (vt selle kohta 23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 99). Sellega seoses hõlmab konteksti muutumine seda, et arvesse võetakse ühelt poolt olukorda riigis, mille suhtes on kehtestatud piiravate meetmete süsteem, ja asjaomase isiku konkreetset olukorda (26. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Ovsyannikov vs. nõukogu, T‑714/20, ei avaldata, EU:T:2022:674, punkt 78; vt selle kohta ka 23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 101), ning teiselt poolt kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja eelkõige seda, kas piiravate meetmetega taotletavad eesmärgid on saavutatud või mitte (27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ilunga Luyoyo vs. nõukogu, T‑108/21, EU:T:2022:253, punkt 56; vt selle kohta analoogia alusel ka 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punktid 82–84 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">174</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas väidab hageja, et nõukogu tugines tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmisel ja sinna jätmisel minevikus tehtud tehingule, samas kui kriteeriumi h esimese osa sõnastamisel on kasutatud olevikku. Eelkõige rõhutab ta, et võttis vajalikud meetmed, et kõrvaldada kõnealuse tehingu tagajärjed, aga nõukogu ei võtnud seda arvesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">175</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena on tõsi, et kriteeriumi h esimese osa sõnastamisel on kasutatud olevikku, kuivõrd see näeb ette võimaluse kanda vaidlusalustesse loeteludesse nende isikute nimed, „kes aitavad kaasa […] kõrvalehoidmise keelu rikkumisele“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">176</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski ei välista ainuüksi see, et nõukogu otsustas sõnastada vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteeriumi olevikku kasutades, võimalust, et isiku nime kandmine nendesse loeteludesse selle kriteeriumi alusel tugineb minevikus aset leidnud faktilistele asjaoludele, mis olid loetellu kandmise otsuse tegemise ajaks juba toimunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">177</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, nagu on meenutatud eespool punktis 172, sõltub piiravate meetmete kehtivus olenemata kriteeriumi määratlemisel kasutatud ajavormist alati nende võtmist õigustanud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimisest ning vajadusest need kehtima jätta, et saavutada nendega seotud eesmärk.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">178</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub kohtupraktikast, et nende isikute ja üksuste nimede loetellu kandmisel, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, viitab oleviku kasutamine legaaldefinitsioonidele omasele üldisele tähendusele, mitte konkreetsele ajaperioodile (vt selle kohta analoogia alusel 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">179</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeskätt eeldab kriteeriumi h esimene osa selle sõnastust arvestades, et viidatakse konkreetsetele ja tuvastatud olukordadele, kus on rikutud kõrvalehoidmise keelde – mis on ette nähtud teatavates sätetes, mis näevad ette Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud piiravad meetmed –, ning tähendab seega tingimata, et asjaomase isiku teod või tegevusetus, mille tõttu ta loetellu kanti, on juba asetleidnud hetkel, mil nõukogu vastava otsuse teeb.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">180</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest on kõrvalehoidmise eesmärgil tehingu tegemise hetke ja sellisele tehingule kaasa aidanud isiku nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise vahel möödunud aeg üks asjaolu, mida tuleb sellise loetellu kandmise põhjendatuse hindamisel arvesse võtta (vt analoogia alusel 11. septembri 2024. aasta kohtuotsus Ezubov vs. nõukogu, T‑741/22, ei avaldata, EU:T:2024:605, punkt 189, ja 11. septembri 2024. aasta kohtuotsus Tokareva vs. nõukogu, T‑744/22, EU:T:2024:608, punkt 145).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">181</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab küsimust, kas käesolevas asjas oli kõnealune tehing asjakohane, arvestades ühelt poolt ajavahemikku, mis oli möödunud tehingu tegemisest vaidlustatud aktide vastuvõtmiseni, ja teiselt poolt hageja astutud samme selle tehingu tagajärgede kõrvaldamiseks, siis tuleb eristada vaidlustatud aktide seeriaid, kuna nende vastuvõtmise kuupäevad on erinevad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2024. aasta juuni aktid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">182</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ajal, mil võeti vastu 2024. aasta juuni aktid, millega kanti hageja nimi esimest korda vaidlusalustesse loeteludesse, oli ühelt poolt Rasperia omandamine Iliadise poolt endiselt jõus ja teiselt poolt oli Austria RBI teatanud kolmepoolse lepingu rakendamisest loobumisest 8. mail 2024 (vt eespool punkt 146) ehk kuupäeval, mis on väga lähedal nende aktide vastuvõtmise kuupäevale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">183</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse oli 2024. aasta juuni aktide vastuvõtmise ajal iganenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2024. aasta septembri aktid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">184</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2024. aasta septembri aktide kohta märgib hageja küll, et nende vastuvõtmise ajal ei osalenud ta enam kõnealuses tehingus ning oli pöördunud Tituali kaudu ja Iliadise nimel 9. juulil 2024 Moskva linna kaubanduskohtusse, nõudes Valtourale makstud hinna tagastamist vastutasuks Rasperia aktsiate tagastamise eest Valtourale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">185</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise kohtumenetluse algatamise taotlemist, mis oli 2024. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal veel pooleli ja mille tulemust ei olnud võimalik ette näha, ei saa siiski iseenesest pidada selliseks, mis toob kaasa hagejale kõnealuse tehingu tõttu kehtestatud piiravate meetmete iganemise, samas kui Austria RBI oli teatanud kolmepoolse lepingu rakendamisest loobumisest 8. mail 2024 ehk kuupäeval, mis on väga lähedal nende aktide vastuvõtmise kuupäevale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">186</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb märkida, et ehkki isikul, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on kõige paremad võimalused teavitamaks nõukogu tema konkreetses olukorras toimunud muutustest (vt selle kohta 14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Benavides Torres vs. nõukogu, T‑35/19, EU:T:2021:466, punkt 61), ei teavitanud hageja nõukogu õigeaegselt nendest sammudest Moskva linna kaubanduskohtus, mille kohta nõukogu märgib, et ta sai neist teada 31. oktoobril 2024 esitatud muutmisavalduse lugemisel, see tähendab pärast 2024. aasta septembri akte; hageja sellele vastu ei vaidle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">187</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi hageja väidab, et ta ei saanud eespool nimetatud asjaolusid nõukogule edastada, kuna nõukogu ei teatanud talle oma kavatsusest jätta ta vaidlusalustesse loeteludesse edasi, tuleb see etteheide tagasi lükata, kuna nõukogu ei olnud kohustatud seda tegema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">188</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleneb kohtupraktikast, et õigus olla ära kuulatud enne selliste aktide vastuvõtmist, millega jäetakse isiku või üksuse nimi nende isikute või üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, peab olema tagatud siis, kui nõukogu tugineb otsuses, mis puudutab selle isiku või üksuse nime sellesse loetellu jätmist, tema vastu uutele asjaoludele ehk asjaoludele, mida ei olnud võetud arvesse otsuses, millega tema nimi kanti esimest korda sellesse samasse loetellu (vt 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Amisi Kumba vs. nõukogu, T‑163/18, EU:T:2020:57, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui – nagu käesolevas kohtuasjas – asjaomase isiku või üksuse nime jätmine selliste isikute või üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, põhineb aga samadel põhjustel kui need, millega põhjendati esmakordse loetellu kandmise otsuse vastuvõtmist, ilma et tema suhtes oleks arvesse võetud uusi asjaolusid, ei ole nõukogu kohustatud selleks, et järgida tema õigust olla ära kuulatud, talle süüks pandavatest asjaoludest uuesti teatama (7. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Central Bank of Iran vs. nõukogu, C‑266/15 P, EU:C:2016:208, punktid 32 ja 33, ning 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 103).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">189</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel võis nõukogu põhjendatult jätta hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse 2024. aasta septembri aktidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2025. aasta märtsi aktid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">190</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb tõdeda, et ajavahemik, mis möödus Austria RBI 8. mai 2024 teatest selle kohta, et ta loobub kolmepoolse lepingu rakendamisest „ettevaatlikkusest pärast arutelusid pädevate asutustega“, kuni 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmiseni oli suhteliselt lühike, st vähem kui aasta, ega võimaldanud seega ainuüksi sel põhjusel asuda seisukohale, et hageja jätmine vaidlusalustesse loeteludesse ei olnud enam põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">191</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmise ajal sõlmiti pärast hageja poolt Moskva linna kaubanduskohtus astutud samme 2024. aasta detsembris Iliadise ja Valtoura vahel kompromisskokkulepe, mille ese oli Iliadise poolt Rasperia aktsiate tagastamine Valtourale ja Valtoura poolt Iliadisele hüvitise maksmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">192</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb siiski märkida, et Moskva linna kaubanduskohus tegi lepingu kohta kande alles 28. veebruaril 2025, st ainult kaks nädalat enne 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmist; selline ajavahemik ei ole iseenesest piisav, et asuda seisukohale, et hageja suhtes võetud piiravad meetmed olid iganenud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">193</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmiseks tuleb juhtida vastavalt eespool punktis 186 märgitule tähelepanu sellele, et hagejal olid kõige paremad võimalused teavitamaks nõukogu oma konkreetse olukorra arengust. Ta tunnistab aga ise, et teavitas nõukogu Moskva kaubanduskohtu menetluse lõpetamisest 23. mai 2025. aasta kirjaga ehk pärast 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmist. Seega ei saa nõukogule ette heita, et ta ei võtnud seda teavet arvesse. Sellega seoses tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, ja nagu nähtub eespool punktis 188 meenutatud kohtupraktikast, ei olnud nõukogu kohustatud hagejale teatama oma kavatsusest jätta tema nimi vaidlusalustesse loeteludesse enne 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmist, kuna nende aktidega ei muudetud kasutatud põhjusi ega lisatud uusi tõendeid teda puudutavasse tõendite toimikusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">194</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks tuleb tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt kõnealuse tehingu tühisuse tuvastamise avalikkus oleks pidanud viima selleni, et nõukogu kustutab tema nime vaidlusalustest loeteludest. Nimelt põhineb see argument üksnes Strabagi 16. detsembri 2024. aasta pressiteatel, milles on üksnes mainitud, et Iliadis oli „andnud [Rasperia] tagasi“ Valtourale, esitamata mingit üksikasjalikku teavet sellise „tagasiandmise“ kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">195</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et hageja suhtes kehtestatud piiravate meetmete aluseks olevad põhjused ei olnud 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmise ajal iganenud ning nõukogu sai jätta nende aktidega hageja nime põhjendatult vaidlusalustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2025. aasta septembri aktid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">196</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">2025. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal oli Iliadis – Moskva kaubanduskohtus 28. veebruaril 2025 sõlmitud kompromisskokkuleppe alusel, millest nõukogu teavitati 23. mail 2025 – tagastanud Rasperia aktsiad Valtourale, samas kui Valtoura oli tagastanud Iliadisele nende aktsiate eest tasutud summa.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">197</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See asjaolu üksi ei võimalda siiski asuda seisukohale, et nõukogul ei olnud 2025. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal alust jätta hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">198</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks nähtub hageja esitatud tõenditest, et kuigi Rasperia aktsiate tagastamine Valtourale toimus 12. detsembril 2024, tagastati nende aktsiate eest tasutud summa Iliadisele 30. juunil 2025 ehk ainult kaks ja pool kuud enne 2025. aasta septembri aktide vastuvõtmist. Seega väidab hageja ekslikult, et nende aktide vastuvõtmise ajal tuli asjaomast tehingut pidada „ammu toimunuks“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">199</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei saa asuda seisukohale, et hageja saab lihtsalt, koheselt ja ainuüksi kõnealuse tehingu poolte tahtel kõrvaldada oma varasemate tegude tagajärjed kompromisslepinguga, mille kohaselt Titul (100% ulatuses talle kuuluv äriühing) ja Valtoura (O. Deripaskaga seotud äriühing) on kokku leppinud kõnealuse tehingu esemeks oleva vara vastastikuse tagastamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">200</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nähtub toimiku materjalidest, et Titul palus Iliadise nimel ennistada status quo ante ja mõista välja hüvitis, kuna liit ja Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast kõnealust tehingut piiravad meetmed, mis kahjustasid väidetavalt tema huve. Lisaks, nagu hageja kohtuistungil Üldkohtu küsimusele vastates selgitas, ei andnud asjaolu, et Moskva linna kaubanduskohus tegi kompromisskokkuleppe kohta kande, sellele kokkuleppele tagasiulatuvat jõudu, vaid piirdus üksnes varasemast olukorrast tulenevate tagajärgede heastamisega. Eespool punktis 58 mainitud kriteeriumi h esimeses osas nimetatud piiravate meetmete eesmärke oleks aga raskem saavutada, kui kompromisskokkuleppe pooled saaksid lihtsalt oma tahte tulemusel kõrvaldada selle tehingu tagajärjed, mis oli selliste meetmete kehtestamise aluseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">201</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks tuleb rõhutada, et kõnealune tehing ei piirdunud kahe poole vahelise ühe konkreetse toiminguga, vaid oli osaks õiguslikust skeemist, mida võib pidada „keerukaks skeemiks“ (vt eespool punkt 150), mis eeldas vähemalt kahe lepingu sõlmimist mitme poole vahel, nimelt kõnealust tehingut ennast ja kolmepoolset lepingut, mis olid seotud ja üksteisele järgnevad (vt eespool punkt 143). See tehing kestis mitu kuud, alates Iliadise asutamisest 2023. aasta juulis kuni Austria RBI loobumiseni Strabagi aktsiate ostmisest kolmepoolse lepingu alusel 2024. aasta mais (vt eespool punktid 141–146).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">202</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti toimus kõnealusest tehingust loobumine mitmes etapis, mis kestsid mitu kuud: Moskva linna kaubanduskohtusse pöördumine 9. juulil 2024; Rasperia aktsiate tagastamine Valtourale 12. detsembril 2024; kompromisskokkuleppe kohta kande tegemine selle kohtu poolt 28. veebruaril 2025 ja Iliadisele tasutud summa tagastamine 30. juunil 2025.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">203</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks oli kõnealuse tehingu eesmärk Rasperia aktsiate võõrandamine Iliadisele Valtoura poolt. Iliadis ja Valtoura kuuluvad aga vastavalt 49% ulatuses hagejale ja O. Deripaskale, samas kui 51% nende aktsiakapitalist kuulub samas osaluses samadele aktsionäridele, st Instroile 43,5% ulatuses ja Alterale 7,5% ulatuses (vt eespool punktid 141 ja 142). Selline ülesehitus seab kahtluse alla nimetatud tehingu tegelikkuse ja kinnitab järeldust, et selle eesmärk oli asendada O. Deripaska hagejaga Strabagi aktsiastruktuuris (vt eespool punkt 156).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">204</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et hageja olukorda ei saa pidada muutumatuks ning – nagu on meenutatud eespool punktis 180 – tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta aja möödumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">205</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisugustel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas, mida iseloomustab tehing, mille ese oli piiravatest meetmetest kõrvalehoidmine keeruka õigusliku ja finantsskeemi abil, mille eesmärk on asendada konkreetne isik, kelle nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse, teise isikuga ja millest loobumine menetluses, mis kestis mitu kuud, oli põhjendatud üksnes piiravate meetmete kehtestamisega selle tehinguga seotud isikute suhtes, võib siiski nõuda mõistliku aja möödumist pärast sellise tehingu lõplikku lõpetamist järeldamaks, et piiravad meetmed ei ole enam põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">206</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult võis nõukogu põhjendatult asuda seisukohale, et kõnealusest tehingust tulenev piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise oht säilis 2025. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal, hoolimata sellest, et kõnealusest tehingust loobuti eespool viidatud kompromisskokkuleppega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">207</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks kinnitas nõukogu nii hageja vastu esitatud põhjustes kui ka kostja vastuses – ilma et hageja sellele vastu vaidleks –, et Iliadis asutati üksnes kõnealuse tehingu tarbeks. Lisaks märgib hageja kolmandas muutmisavalduses, et pärast seda, kui Iliadis oli Rasperia aktsiad Valtourale tagastanud, „ei ole [Iliadisel] enam ühtegi osalust ja ta ei tegele enam millegagi“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">208</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega oli Iliadis, mis oli kõnealuse tehingu pool, 2025. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal endiselt olemas ja hageja oli Tituli kaudu endiselt selle peamine aktsionär; see on täiendav asjaolu, mis kinnitab seisukohta, et nõukogu võis jätta tema nime vaidlusalustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">209</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et hageja väidab ekslikult, et 2025. aasta septembri aktides on tehtud hindamisviga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">210</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et nõukogu on tõendanud, et on põhjendatud hageja nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse 2024. aasta juuni aktidega ning loetellu jätmine 2024. aasta septembri aktidega ning seejärel 2025. aasta märtsi ja 2025. aasta septembri aktidega. Seega tuleb teine väide tervikuna tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide, et on rikutud kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">211</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et kriteeriumi h esimese osa kohaldamine on ettenähtamatu, viidates argumentidele, mille ta esitas esimese väite esimeses osas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">212</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab samuti, et tema vastu esitatud põhjused viitavad minevikus tehtud tegudele; see ei võimalda tal mõista, mida ta peaks tegema selleks, et nõukogu lõpetaks tema suhtes piiravate meetmete kohaldamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">213</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis täpsustab hageja, et ta esitas kolmandast väitest üksnes ülevaate, kuna tema argumendid selle põhjendamiseks kordavad neid argumente, mis ta esitas esimese väite raames, ehkki tookord argumentidena vaidlustatud aktide kui teda puudutavate üksikmeetmete tühistamise nõude põhjendamiseks, mitte argumentidena kriteeriumi h esimese osa õiguspärasuse vaidlustamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">214</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb hageja argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">215</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, mis puudutab kaitseõiguste väidetavat rikkumist, siis tuleb meenutada, et kodukorra artikli 76 punkti d kohaselt peab hagiavaldus sisaldama eeskätt ülevaadet fakti- ja õigusväidetest. Peale selle tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et selline ülevaade peab olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks enda kaitseks valmistuda ja Üldkohus saaks hagi lahendada, vajaduse korral ilma täiendavat teavet küsimata. Selleks et hagi oleks vastuvõetav, peavad selle aluseks olevad peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud nimelt kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist endast; selle nõude eesmärk on tagada õiguskindlus ja korrakohane õigusemõistmine. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb vastuvõetamatuna käsitada ka iga väidet, mida ei ole piisavalt kirjeldatud hagimenetluse algatusdokumendis. Analoogseid nõudeid tuleb järgida, kui väite põhjenduseks esitatakse etteheide (vt 12. veebruari 2020. aasta kohtuotsus Kampete vs. nõukogu, T‑164/18, EU:T:2020:54, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">216</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi kaitseõiguste rikkumist on hagiavalduses tõesti mainitud käesoleva väite pealkirjas, tuleb aga tõdeda, et hageja ei esita selle etteheite kohta ühtegi põhjendust. Järelikult tuleb see väide jätta kodukorra artikli 76 punkti d alusel vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">217</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab õiguskindluse põhimõtte rikkumist käsitlevat argumentatsiooni osa, siis väidab hageja, et tema vastu esitatud põhjused ei ole piisavalt selged ega võimalda tal mõista, mida on vaja selleks, et tema nimi kustutataks vaidlusalustest loeteludest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">218</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et nagu on meenutatud esimese väite raames, nõuab õiguskindluse põhimõte, et liidu õigusnormid oleksid selged ja täpsed ning et nende kohaldamine oleks õigussubjektidele ettenähtav (vt eespool punkt 48). Täpsemalt nõuab see põhimõte, et tuleb hinnata, kas liidu õigusakt võimaldab huvitatud isikutel täpselt ja ühemõtteliselt aru saada oma õiguste ja kohustuste ulatusest ning toimida sellele vastavalt, kusjuures seda nõuet tuleb eriti rangelt järgida siis, kui tegemist on aktiga, mis võib kaasa tuua rahalisi tagajärgi (vt 10. märtsi 2009. aasta kohtuotsus Heinrich, C‑345/06, EU:C:2009:140, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">219</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab ühelt poolt hageja õigusi ja kohustusi, mis tulenevad vaidlustatud aktidest, siis nähtub käesolevas asjas aga muudetud otsusest 2014/145 ja muudetud määrusest nr 269/2014 selgelt, et hagejal ei ole õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ning et tema liidu territooriumil asuvad rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse. Samades õigusaktides on sätestatud ka deklareerimiskohustused ja juhud, mil nendest meetmetest võib teha erandeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">220</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt, mis puudutab õiguskindluse põhimõtte järgimist hageja vastu esitatud põhjuste puhul, siis ei ole nõukogu kohustatud sõnaselgelt märkima, mida peab tegema isik, kelle nimi on kantud vaidlusalustesse loeteludesse, selleks, et tema nimi kustutataks nendest loeteludest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">221</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, mis puudutab hageja viidet argumentidele, mis ta esitas esimese väite esimese osa raames, siis piisab, kui meenutada, et nende argumentidega ei ole hageja suutnud tõendada õiguskindluse põhimõtte rikkumist, nagu nähtub eespool punktidest 50–70.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">222</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb kolmas väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljas väide, et on ebaproportsionaalselt rikutud põhiõigusi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">223</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et vaidlustatud aktid riivavad ebaproportsionaalselt tema õigust eraelu puutumatusele, omandiõigust, ettevõtlusvabadust ja õigust vabalt liikuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">224</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellist riivet ei saa põhjendada kriteeriumi h esimese osaga, kuna sellega peetakse silmas isikuid, kes ei ole otseselt ega kaudselt seotud Venemaa Föderatsiooni tegevusega Ukrainas ja kes ei saa seega selle riigi valitsust survestada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">225</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu, keda toetab komisjon, vaidleb hageja argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">226</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena on juba otsustatud, et sellised piiravad meetmed, nagu käesolevas asjas hageja suhtes võetud meetmed, toovad vaieldamatult kaasa omandiõiguse kasutamise piiramise ning mõjutavad asjaomase isiku eraelu ja ettevõtlusvabadust (vt selle kohta 30. novembri 2016. aasta kohtuotsus Rotenberg vs. nõukogu, T‑720/14, EU:T:2016:689, punkt 167 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 6. septembri 2023. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy vs. nõukogu, T‑291/22, ei avaldata, EU:T:2023:499, punkt 94).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">227</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende õiguste suhtes ei kehti liidu õiguses aga absoluutne kaitse, vaid neid tuleb arvesse võtta vastavalt neil ühiskonnas olevale ülesandele (vt 12. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Al Assad vs. nõukogu, T‑202/12, EU:T:2014:113, punkt 113 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">228</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seoses sellega olgu meenutatud, et harta artikli 52 lõige 1 näeb ühelt poolt ette, et „[h]artaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust“, ja teiselt poolt, et „[p]roportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">229</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisiis peab kõnealuste põhiõiguste kasutamise piirang vastama neljale tingimusele selleks, et olla kooskõlas liidu õigusega. Esiteks peab piirang olema kehtestatud „seadusega“ selles mõttes, et isiku asjaomaseid õigusi piirata võivaid meetmeid võtval liidu institutsioonil peab olema piiramiseks seaduslik alus. Teiseks peab kõnealune piirang arvestama kõnealuse põhiõiguse olemust. Kolmandaks peab see tegelikult vastama liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile. Neljandaks peab kõnealune piirang olema proportsionaalne (vt 27. juuli 2022. aasta kohtuotsus RT France vs. nõukogu, T‑125/22, EU:T:2022:483, punktid 145 ja 222 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">230</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas ei vaidle hageja vastu sellele, et kolm esimest tingimust on täidetud. Sellega seoses on juba otsustatud, et muudetud otsuse 2014/145 ja muudetud määruse nr 269/2014 alusel võetud piiravad üksikmeetmed vastavad nendele tingimustele (vt selle kohta 11. septembri 2024. aasta kohtuotsus Ezubov vs. nõukogu, T‑741/22, ei avaldata, EU:T:2024:605, punktid 214–217 ning seal viidatud kohtupraktika). Seevastu vaidlustab ta eespool nimetatud põhiõiguste piiramise proportsionaalsuse, kuna kriteeriumi h esimene osa võimaldab kanda loetellu nende isikute nimed, kes sarnaselt temaga ei saa individuaalselt survestada Venemaa valitsust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">231</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb siiski märkida, et arvestades rahvusvahelise üldsuse jaoks niivõrd olulisi üldise huvi eesmärke nagu need, mida on mainitud eespool punktis 81, ei saa kõnealuseid piiravaid meetmeid iseenesest pidada sobimatuks (vt selle kohta 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 199 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">232</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab nende vajalikkust, siis muud vähem piiravad meetmed, nagu eelneva loa süsteem, ei võimalda sama tõhusalt saavutada taotletavat eesmärki, st survestada nende meetmete tõhususe tagamiseks isikuid, kes on seotud Venemaa Föderatsiooni suhtes kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisega (vt selle kohta 15. novembri 2023. aasta kohtuotsus OT vs. nõukogu, T‑193/22, EU:T:2023:716, punkt 200 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">233</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, nagu on märgitud esimese väite raames, kujutavad kõnealused meetmed endast ajutisi ja tagasipööratavaid piiranguid ning näevad ette liikmesriikide poolt erandite tegemise võimaluse (vt eespool punkt 92).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">234</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt nähtub ühelt poolt muudetud otsuse 2014/145 artikli 6 esimesest ja teisest lõigust, et nõukogul on kohustus vaidlusalused loetelud iga kuue kuu järel läbi vaadata veendumaks, et nende isikute ja üksuste nimed, kes ei vasta enam vaidlusalustesse loeteludesse kandmise kriteeriumidele, saaksid kustutatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">235</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleb meenutada, et muudetud otsuse 2014/145 artikli 2 lõiked 3 ja 4 ning muudetud määruse nr 269/2014 artikli 4 lõige 1, artikli 5 lõige 1 ja artikli 6 lõige 1 näevad ette võimaluse lubada külmutatud rahaliste vahendite kasutamist põhivajaduste rahuldamiseks või teatud kohustuste täitmiseks ning samuti võimaluse anda eriload, mis võimaldavad rahalised vahendid, muu finantsvara või muud majandusressursid vabastada. Peale selle võib liikmesriigi pädev asutus muudetud otsuse 2014/145 artikli 1 lõike 6 kohaselt lubada isikutel, kelle suhtes piiravaid meetmeid kohaldatakse, oma territooriumile siseneda; seda eelkõige seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">236</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab asjaolu, et hageja nimi kanti vaidlusalustesse loeteludesse kriteeriumi h esimese osa alusel, kuigi ta väidab, et ta ei ole otseselt ega kaudselt seotud Venemaa Föderatsiooni tegevusega Ukrainas, siis tuleb märkida, et nagu on tõdetud eespool punktis 84, sõltub kriteeriumi h esimese osa kohaldamine juba kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmisest. Seega ei ole oluline, kas isikud, kes on seotud tegudega, mis kujutavad endast sellist kõrvalehoidmist, on ise Venemaa valitsusega seotud või mitte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">237</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei ole hagejale tekitatud ebamugavused ebaproportsionaalsed võrreldes vaidlustatud aktide eesmärgi olulisusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">238</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei riivanud vaidlustatud aktid ebaproportsionaalselt hageja omandiõigust, ettevõtlusvabadust ega õigust era- ja perekonnaelu austamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">239</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab hageja liidu territooriumil vabalt liikumise õiguse väidetavat rikkumist, siis tuleb märkida, et nagu nähtub ELTL artikli 20 lõike 2 punktist a, ELTL artikli 21 lõikest 1 ja harta artikli 45 lõikest 1, on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil ainult liidu kodanikel. Kuna aga toimikust ei nähtu, et hagejal oleks liikmesriigi kodakondsus, ei ole ta liidu kodanik, kes saaks tugineda õigusele liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">240</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et hagiavalduse faktilisi asjaolusid käsitlevas osas märgib hageja, et tal „on Küprose Vabariigi elamisluba“. Harta artikli 45 lõikes 2, mis on ainus säte, millele hageja selles osas tugineb, on siiski ette nähtud, et „[l]iikumis- ja elukohavabaduse võib aluslepingute kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil“. See säte, mis näeb ette võimaluse, ei anna aga õigust vabalt liikuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">241</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul on juba otsustatud, et ÜVJP valdkonda kuuluvate aktide vastuvõtmisel võib nõukogu põhimõtteliselt piirata kolmandate riikide kodanike õigust liidus vabalt liikuda ja elada, tingimusel et ta järgib proportsionaalsuse põhimõtet (vt 24. mai 2023. aasta kohtuotsus Lyubetskaya vs. nõukogu, T‑556/21, ei avaldata, EU:T:2023:283, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">242</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool punktides 231–237 esitatud kaalutlused võimaldavad järeldada ka seda, et hageja liidu territooriumil liikumise piirangud on proportsionaalsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">243</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eelnevat arvestades tuleb neljas väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viies väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">244</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et tema nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse rikub proportsionaalsuse põhimõtet, kuna olid olemas muud kaitsemeetmed, et vältida O. Deripaska suhtes kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmist. Kõnealune tehing ei saanud tema sõnul viia mingil juhul O. Deripaskale kuuluvate rahaliste vahendite automaatse vabastamiseni, vaid selleks oleks tulnud algatada erandimenetlus, milles liikmesriigi ametiasutustel oleks olnud ulatuslik kaalutlusruum. Pealegi ei viidud käesolevas asjas kõnealust tehingut Austria ametiasutuste otsuse tõttu lõpule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">245</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu ei nõustu hageja argumentidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">246</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu on meenutatud eespool punktis 79, nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et liidu õigusnormiga rakendatavad meetmed võimaldaksid saavutada asjaomase õigusaktiga taotletavaid õiguspäraseid eesmärke ega läheks kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">247</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas põhinevad hageja argumendid aga ekslikul eeldusel, et tema suhtes piiravate meetmete kehtestamise eesmärk oli kõnealuse tehingu tegemata jätmine. Nagu on märgitud esimese väite teise osa analüüsimisel, on kõnealuste piiravate meetmetega taotletav eesmärk nimelt suurendada survet Venemaa valitsusele ja Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse maksumust, et ta lõpetaks sellise tegevuse, ning kriteeriumi h esimene osa vastab sellele eesmärgile (vt eespool punktid 81–83).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">248</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub teise väite analüüsist, et nõukogul oli piisav kaudsete tõendite kogum, et põhjendada hageja nime kandmist vaidlusalustesse loeteludesse kriteeriumi h esimese osa alusel ja sinna jätmist ning seega tema suhtes piiravate meetmete kehtestamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">249</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub ühelt poolt esimese väite teise osa ja teiselt poolt neljanda väite analüüsist, et need meetmed olid taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalsed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">250</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult tuleb viies väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuues väide, et läbivaatamise kohustuse rikkumise tõttu on rikutud menetlusnormi</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">251</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuendas väites, mis on esitatud 2025. aasta septembri aktide tühistamise nõude põhjendamiseks, väidab hageja, et kõnealune tehing toimus 2023. aasta detsembris ja et sellest ajast alates on ta astunud samme, et saavutada selle tühisuse kohtus tuvastamine – mille Moskva linna kaubanduskohus tema sõnul ka määras 28. veebruaril 2025 kompromisskokkuleppe kohta kande tegemisega. Kuigi nõukogu oli sellest arengust mitu kuud enne 2025. aasta septembri aktide vastuvõtmist õigeaegselt teavitatud, jättis ta selle tähelepanuta, eirates nii oma läbivaatamiskohustust. Lisaks eiras nõukogu hageja sõnul ka uusi asjaolusid, mille ta oli ometigi nõukogule esitanud enne eelnevate aktide vastuvõtmist, millega jäeti tema nimi vaidlusalustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">252</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu ei nõustu hageja argumentidega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">253</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatuseks tuleb märkida, et muudetud otsuse 2014/145 artikli 3 lõikes 3 ja muudetud määruse nr 269/2014 artikli 14 lõikes 3 on sätestatud, et kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ja teavitab vastavalt asjaomast isikut. Muudetud otsuse 2014/145 artikli 6 kolmandas lõigus on lisaks ette nähtud, et „otsust vaadatakse pidevalt läbi“ ja „[v]ajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">254</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu sai märgitud eespool punktis 172, tähendavad niisugused sätted, et nõukogul tuleb piiravate meetmete läbivaatamisel anda olukorrale ajakohastatud hinnang ja teha selliste meetmete mõju kokkuvõte, selleks et teha kindlaks, kas need meetmed on võimaldanud saavutada eesmärgid, millele on viidatud asjaomaste isikute ja üksuste esmakordsel kandmisel vaidlusalusesse loetellu, või kas nimetatud isikute ja üksuste suhtes on ikka veel võimalik teha sama järeldus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">255</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et piiravate meetmete läbivaatamine tähendab, et nõukogul on kohustus hinnata sisulisest küljest uuesti nende meetmete kehtivuse pikendamise – või pikendamata jätmise – asjakohasust ja seega põhjendatust. Seega, nagu väidab nõukogu, ei viita hageja vastupidi sellele, mida ta märgib, menetlusnormi rikkumisele, vaid heidab sellele institutsioonile ette seda, et ta järeldas, et tema nimi tuleb vaidlusalustesse loeteludesse edasi jätta hoolimata talle edastatud tõenditest; see vastab teisele väitele, mis puudutab hindamisviga. Üldkohus järeldas aga eespool punktis 208, et 2025. aasta septembri aktidega loetellu jätmine oli põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">256</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et kohustus vaadata piiravad meetmed korrapäraselt läbi tähendab, et asjaomasel isikul peab olema võimalik esitada oma seisukoht, ja seega, et tuleb järgida teatavaid menetluslikke tagatisi, mis on seotud kaitseõigustega ja eelkõige õigusega olla ära kuulatud. Kuid tegemist on siiski kohustustega, mis erinevad läbivaatamiskohustusest, mille rikkumisele hageja tugineb.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">257</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeldusel, et hageja soovib tugineda selliste tagatiste rikkumisele, tuleb meenutada, et põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a ette nähtud õigus olla igas menetluses ära kuulatud, mis on kaitseõiguste lahutamatu osa, tagab igale isikule võimaluse teha haldusmenetluses enne tema huve kahjustada võiva otsuse tegemist tõhusalt ja tegelikult teatavaks oma seisukoht (vt 27. juuli 2022. aasta kohtuotsus RT France vs. nõukogu, T‑125/22, EU:T:2022:483, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">258</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ehkki kaitseõiguste ja õiguse olla ära kuulatud järgimiseks on vaja, et liidu institutsioonid võimaldaksid isikul, keda huve kahjustav akt puudutab, teha tõhusalt teatavaks oma seisukoht, ei saa see siiski kohustada neid seda seisukohta jagama, mistõttu pelk asjaolu, et nõukogu ei teinud järeldust, et piiravate meetmete kehtivuse pikendamine ei ole põhjendatud, ega pidanud selle isiku esitatud märkusi arvestades isegi mitte vajalikuks viia läbi kontrolli, ei tähenda, et neid märkusi ei võetud arvesse (vt selle kohta 27. septembri 2018. aasta kohtuotsus Ezz jt vs. nõukogu, T‑288/15, EU:T:2018:619, punktid 330 ja 331, ning 15. septembri 2021. aasta kohtuotsus Boshab vs. nõukogu, T‑107/20, ei avaldata, EU:T:2021:583, punktid 103 ja 104).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">259</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul palus nõukogu ühelt poolt 2025. aasta märtsi aktide vastuvõtmisel hagejal esitada oma märkused enne 2. juunit 2025; hageja esitaski oma märkused, saates 23. mail 2025 läbivaatamistaotluse. Teiselt poolt vastas nõukogu oma 15. septembri 2025. aasta kirjas, milles ta tegi hagejale teatavaks 2025. aasta septembri aktid, sõnaselgelt hageja argumentidele, mis puudutasid piiravate meetmete väidetavat iganemist kõnealuse tehingu tühisuse tuvastamise tõttu Moskva linna kaubanduskohus. Nõukogu märkis nimelt, et tema arvates ei võimalda hageja esitatud tõendid järeldada, et need meetmed ei olnud enam asjakohased, täpsustades eelkõige, et hagejaga seotud äriühingud ja O. Deripaskaga seotud äriühingud olid endiselt olemas ning et need ei olnud endiselt vara üksteisele üle kandnud, mis tähendab, et püsis kõrvalehoidmise oht.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">260</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel anti hagejale enne 2025. aasta septembri aktide vastuvõtmist võimalus esitada tõhusalt ja tegelikult oma seisukoht ning nõukogu võttis seda seisukohta arvesse. Asjaolu, et nõukogu otsustas vaatamata hageja märkustele jätta tema nime vaidlusalustesse loeteludesse, ei kujuta endast kaitseõiguste rikkumist, kuna nõukogu ei olnud vastavalt eespool punktis 258 viidatud kohtupraktikale kohustatud hageja seisukohta jagama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">261</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et kuues väide tuleb tagasi lükata ja järelikult tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">262</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb jätta tema kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja nõukogu kohtukulud vastavalt nõukogu nõudele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">263</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad Belgia Kuningriik ja komisjon ise oma kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-344" title="page-44">
      Esitatud põhjendustest lähtudes
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-345" title="page-44">
      ÜLDKOHUS (kaheksas koda viieliikmelises koosseisus)
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-346" title="page-44">
      otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta hagi rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta Dimitry Aleksandrovich Beloglazovi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta Belgia Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77SignaturesComposition" id="para-350" title="page-44">
<span class="signatory">Gâlea</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Costeira</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Tóth</span>
</p>
<p class="C77SignaturesComposition" id="para-351" title="page-44">
<span class="signatory">Ricziová</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Spangsberg</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Grønfeldt</span>
</p>
<p class="C77SignaturesAlinea" id="para-352" title="page-44">
<span class="signatory">Kuulutatud avalikul </span>
<span class="signatory">kohtuistungil 15. juulil 2026 Luxembourgis.</span>
</p>
<p class="C77Signatures" id="para-353" title="page-44">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    
    
    
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-354" title="page-45">
      
        <br/>
      
    </p>
    <div class="toc">
<p class="C19Centre" id="para-355" title="page-45">
<span>Sisukord</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-356" title="page-45">
<span>I. Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist </span>
<span>3</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-357" title="page-45">
<span>II. Poolte nõuded </span>
<span>6</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-358" title="page-45">
<span>III. Õiguslik käsitlus </span>
<span>7</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-359" title="page-45">
<span>A. Taotlus jätta teatavad andmed üldsusele avaldamata </span>
<span>7</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-360" title="page-45">
<span>B. Vaidlustatud aktide tühistamise nõue </span>
<span>9</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-361" title="page-45">
<span>1. Esimene väide, et kriteeriumi h esimene osa on õigusvastane </span>
<span>9</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-362" title="page-45">
<span>a) Õiguskindluse põhimõtte väidetav rikkumine </span>
<span>10</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-363" title="page-45">
<span>b) Proportsionaalsuse põhimõtte väidetav rikkumine </span>
<span>14</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-364" title="page-45">
<span>2. Teine väide, et on tehtud hindamisviga </span>
<span>20</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-365" title="page-45">
<span>a) Määruse nr 269/2014 väidetav eksterritoriaalne kohaldamine </span>
<span>20</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-366" title="page-45">
<span>b) Kriteeriumi h esimese osa kohaldamine hageja suhtes </span>
<span>22</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-367" title="page-45">
<span>1) Sissejuhatavad kaalutlused </span>
<span>23</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-368" title="page-45">
<span>2) Mõiste määruses nr 269/2014 ette nähtud meetmetest „kõrvalehoidmine“ </span>
<span>24</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-369" title="page-45">
<span>3) Määruses nr 269/2014 ette nähtud meetmetest kõrvalehoidmise keelu rikkumisele kaasaaitamise olemasolu </span>
<span>26</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-370" title="page-45">
<span>c) Hagejale kehtestatud piiravate meetmete väidetav iganemine </span>
<span>31</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-371" title="page-45">
<span>1) 2024. aasta juuni aktid </span>
<span>33</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-372" title="page-45">
<span>2) 2024. aasta septembri aktid </span>
<span>33</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-373" title="page-45">
<span>3) 2025. aasta märtsi aktid </span>
<span>34</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-374" title="page-45">
<span>4) 2025. aasta septembri aktid </span>
<span>35</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-375" title="page-45">
<span>5) Järeldus </span>
<span>37</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-376" title="page-45">
<span>3. Kolmas väide, et on rikutud kaitseõigusi ja õiguskindluse põhimõtet </span>
<span>38</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-377" title="page-45">
<span>4. Neljas väide, et on ebaproportsionaalselt rikutud põhiõigusi </span>
<span>39</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-378" title="page-45">
<span>5. Viies väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet </span>
<span>42</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-379" title="page-45">
<span>6. Kuues väide, et läbivaatamise kohustuse rikkumise tõttu on rikutud menetlusnormi </span>
<span>42</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-380" title="page-45">
<span>IV. Kohtukulud </span>
<span>44</span>
</p>
<p class="C19Centre" id="para-381" title="page-1">
<span/>
</p>
</div>
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: prantsuse.</p>
</body>
</html>
