<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑251/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0251</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:346">EU:C:2015:346</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C‑251/14</P><P>BALÁZS</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20150521">21. mail 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑251/14</P><P>György Balázs</P><P>versus</P><P>Nemzeti Adó- és Vámhivatal Dél-alföldi Regionális Vám- és Pénzügyőri Főigazgatósága</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Kecskeméti Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Õigusaktide ühtlustamine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 98/70/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Bensiini ja diislikütuse kvaliteet</KEYWORD><KEYWORD>Tehnilise standardi täiendavad kvaliteedinõuded</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 98/34/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>I.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Liikmesriikide erinevad kütusespetsifikatsioonid võivad mõjutada siseturgu. Seetõttu on kütusedirektiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19981013">13. oktoobri 1998. aasta</DATE> direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning direktiivi 98/12/EMÜ muutmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="350" PAGE.FIRST="58" DATE.PUB="1998">EÜT L 350, lk 58</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/23, lk 182), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030929">29. septembri 2003. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1882/2003 asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetlusele vastavates õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta nõukogu otsusega 1999/468/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="284" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT L 284, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/04, lk 447).</P></NOTE> eesmärk kõrvaldada spetsifikatsioonide vastuvõtmisega teatavad kaubandustõkked mootorikütusesektoris. Ka liidu standardimispoliitika, mida viivad ellu liidu tunnustatud standardimisorganisatsioonid, peab põhimõtteliselt lihtsustama kaupade ja teenuste vaba liikumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt <DATE ISO="20030328">28. märtsi 2003. aasta</DATE> üldsuunised CEN‑i, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec), Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI), Euroopa Komisjoni ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahelise koostöö kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="091" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2003">ELT C 91, lk 7</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Standardikomitee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>CEN<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) vastu võetud diislikütuste standard sisaldab peale kütusedirektiivi nõuete diislikütuse leekpunkti spetsifikatsiooni. Ungari võttis selle CEN‑i standardi põhimõtteliselt üle vabatahtlikult kohaldatava riikliku standardina. Alles seetõttu, et üks Ungari õigusnorm osutab sellele standardile, muutub leekpunkti spetsifikatsioon diislikütuse müügi puhul tanklates kohustuslikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses tõusetub esmajoones küsimus, kas selline spetsifikatsioon on kütusedirektiiviga kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Lisaks esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimusi nõuete kohta, mis on direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19980622">22. juuni 1998. aasta</DATE> direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="204" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="1998">EÜT L 204, lk 37</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20061120">20. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/96/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="363" PAGE.FIRST="81" DATE.PUB="2006">ELT L 363, lk 81</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kehtestatud siseriiklikule õigusnormile, mis muudab standardis sisalduva spetsifikatsiooni õiguslikult siduvaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>II.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kütusedirektiiv</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi eesmärki kirjeldatakse selle põhjenduses 1 järgmiselt:</TXT><P><CONSID><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Erinevused liikmesriikide vastuvõetud õigusaktides või haldusmeetmetes otto- ja diiselmootoriga varustatud sõidukites kasutatavate tava- ja alternatiivkütuste spetsifikatsioonide osas tekitavad ühenduses kaubandustõkkeid ning võivad seega otseselt mõjutada siseturu rajamist ja toimimist ning Euroopa auto- ja rafineerimistööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vastavalt asutamislepingu artikli 3b sätetele on seetõttu vajalik ühtlustada selle valdkonna õigusaktid.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/></P></QUOT.S></CONSID></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Põhjendus 2 kõlab järgmiselt:</TXT><P><CONSID><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Asutamislepingu artikli 100a lõikes 3 nähakse ette, et komisjoni ettepanekutes, mis on suunatud siseturu rajamisele ja toimimisele ning mis käsitlevad muu hulgas tervise- ja keskkonnakaitset, võetakse aluseks kaitstuse kõrge tase.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/></P></QUOT.S></CONSID></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Põhjenduses 20 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Kaitsmaks inimeste tervist ja/või keskkonda konkreetsetes aglomeraatides või konkreetsetes ökoloogiliselt tundlikes piirkondades, kus on õhukvaliteedi eriprobleemid, tuleks liikmesriikidel lubada käesolevas direktiivis sätestatud korra alusel nõuda, et kütuseid võib turustada ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetest karmimatele keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele; see kord on erand teabe esitamise korrast, mis on ette nähtud […] direktiivis 98/34/EMÜ […].<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi artikkel 1 reguleerib direktiivi kohaldamisala ja sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel otto- ja diiselmootoritega varustatud sõidukites kasutatavate kütuste tehnilised spetsifikatsioonid.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Diislikütuse kvaliteet on sätestatud kütusedirektiivi artikli 4 lõike 1 punktis e:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Liikmesriigid tagavad hiljemalt <DATE ISO="20090101">1. jaanuariks 2009</DATE>, et […] diislikütust [võib] nende territooriumil turustada üksnes siis, kui see vastab IV lisas sätestatud keskkonnakaitse spetsifikatsioonile, välja arvatud väävlisisaldus, mis võib olla maksimaalselt 10 mg/kg.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi artikkel 5 sätestab kütuste vaba ringluse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Ükski liikmesriik ei tohi keelata, piirata ega vältida käesoleva direktiivi nõuetele vastavate kütuste turuleviimist.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi artikkel 6 lubab liikmesriikidel võtta teatavatel tingimustel vastu rangemad keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid kui need, mis on direktiivis ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi IV lisas on sätestatud diiselmootoriga sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid. Kindlaks on määratud järgmiste parameetrite piirväärtused: tsetaaniarv, tihedus 15° C juures, fraktsioonkoostis, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ja väävlisisaldus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi muudeti direktiiviga 2009/30/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090423">23. aprilli 2009. aasta</DATE> direktiiv 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="88" DATE.PUB="2009">ELT L 140, lk 88</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>direktiiv 2009/30<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>). See muutmisdirektiiv jõustus vastavalt selle artiklile 5 kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas, st <DATE ISO="20090625">25. juunil 2009. aastal</DATE>, ning tuli direktiivi artikli 4 kohaselt üle võtta <DATE ISO="20101231">31. detsembriks 2010</DATE>. Nimetatud direktiiv ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna see asi sai alguse <DATE ISO="20091005">5. oktoobril 2009. aastal</DATE> aktsiisikontrolli käigus ning Ungari võttis kütusedirektiivi üle alles 2010. aasta ja 2011. aasta seadustega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt veebisaidil EUR-Lex avaldatud Ungari rakendussätted selle direktiivi kohta.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Küll aga tuleb rõhutada direktiivi 2009/30 põhjendust 31, sest see puudutab ka käesolevas asjas asjakohast CEN‑i standardit EN 590:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>On asjakohane kohandada direktiivi 98/70/EÜ IV lisa, et võimaldada viia turule kõrgema biokütusesisaldusega (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>B7<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>) diislikütuseid, kui on ette nähtud standardiga EN 590:2004 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>B5<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>). Seda standardit tuleks vastavalt ajakohastada ja kehtestada piirmäärad tehnilistele parameetritele, mida selles lisas ei ole, nagu vastupidavus oksüdatsioonile, leekpunkt, koksiarv, tuhasus, veesisaldus, kogusaaste, vaseriba korrosioon, määrimisvõime, kinemaatiline viskoossus, hägustumispunkt, külmfiltri ummistumispunkt, fosforisisaldus, happearv, peroksiidid, happearvu muutumine, pihusti saastumine ja stabiliseerivad lisandid.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiv 98/34</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Vastavalt direktiivile 98/34 peavad liikmesriigid enne seda, kui nad võtavad vastu teatavad õigusnormid, mis võivad häirida siseturu toimimist, pidama nõu komisjoniga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Direktiivi 98/34 artiklis 1 on määratletud tähtsamad mõisted:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tehniline spetsifikatsioon</HT> – dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta. […]</TXT></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">6.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">standard</HT> – tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorgan on korduvaks või pidevaks kasutuseks heaks kiitnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>[…],</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa standard: Euroopa standardiorgani vastuvõetud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud standard,</P></ITEM><ITEM><P>siseriiklik standard: siseriikliku standardiasutuse vastuvõetud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud standard,</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">11.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tehnilised eeskirjad</HT> – tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on <HT TYPE="ITALIC">de jure</HT> või<?PAGE NO="4"?> <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise […].</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA><P><HT TYPE="ITALIC">De facto</HT> tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele […] ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,</P></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>– […]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa standardid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Liit ja EFTA tunnustavad CEN‑i Euroopa standardiorganisatsioonina.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt 3. joonealuses märkuses viidatud üldsuunised CEN‑i, CENELEC‑i, ETSI, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahelise koostöö kohta ja <DATE ISO="20130101">1. jaanuaril 2013. aastal</DATE> jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121025">25. oktoobri 2012. aasta</DATE> määruse (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2012">ELT L 316, lk 12</REF.DOC.OJ>), I lisa.</P></NOTE> CEN võttis 1993. aastal esimest korda vastu Euroopa diislikütuste standardi (EN 590:1993), mis nägi ette minimaalse lubatava leekpunkti 55° C ja mis määrati vastavalt kindlaks ka seda asendavates standardites EN 590:1999, EN 590:2004, EN 590:2009 ja EN 590:2013.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ungari õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Ministri määrus mootorikütuste kvaliteedinõuete kohta</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Transpordi-, side- ja energeetikaministri <DATE ISO="20080822">22. augusti 2008. aasta</DATE> määrus nr 20/2008 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>ministri määrus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>) mootorikütuste kvaliteedinõuete kohta võtab vastavalt selle § 9 lõike 1 punktile C üle direktiivi 2003/17/EÜ, millega muudetakse kütusedirektiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030303">3. märtsi 2003. aasta</DATE> direktiiv 2003/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="076" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2003">ELT L 76, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/31, lk 160).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>direktiiv 2003/17<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>). Tundub, et erandeid direktiivist ei ole ette nähtud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Riikliku standardimise seadus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>1995. aasta seaduse nr XXVIII riikliku standardimise kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>riikliku standardimise seadus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>) § 6 sätestab siseriikliku standardi kohustuslikkuse kohta:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Siseriikliku standardi järgimine on vabatahtlik.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tehnilise sisuga õigusnormides võib viidata sellisele siseriiklikule standardile, mida tuleb kohaldada nii, et ka asjaomase õigusnormi asjakohased nõuded on täidetud.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Aktsiisiseadus</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>2003. aasta seaduse nr CXXVII aktsiisi ja aktsiisiga maksustatavate kaupade turustamise erieeskirjade kohta § 110 lõige 13 sätestab muu hulgas biodiisli müügi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>[…]</ALINEA><ALINEA>Muu kütusejaama mahutist [kui õhusõidukite teenindamiseks ette nähtud kütusejaama mahutist] võib turustada ainult tankuri kaudu ja ainult kehtivale Ungari standardile vastavat […], tariifirubriiki 2710 19 41 kuuluvat gaasiõli, tariifirubriikidesse 2710 19 41 ja 2710 19 45 kuuluvat kütteõli […], ning biodiislit ja etanooli E85. […]</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>III.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja eelotsusetaotlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Esimese astme haldusasutus kontrollis <DATE ISO="20091005">5. oktoobril 2009</DATE> seoses aktsiisiga György Balázsi diislikütusevarusid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Võetud proovi analüüsimisel tehti kindlaks, et diislikütuse leekpunkt ei vasta Ungari standardile MSZ EN 590:2009. See oli nimelt lubatud 55° C asemel 44° C.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Eelotsusetaotluses on arvatavasti trükivea tõttu märgitud, et standard näeb ette leekpunkti 53° C.</P></NOTE> Aktsiisikontrolli tegemise päeval ei olnud see standard ungari keeles kättesaadav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Riikliku maksu- ja tolliameti Bács-Kiskun’i piirkonna tolli ja aktsiisi peadirektoraadi Kiskörös’i osakond tegi <DATE ISO="20130321">21. märtsil 2013. aastal</DATE> kindlaks, et György Balázs oli rikkunud aktsiisiseadust, ning määras talle trahvi <FT TYPE="NUMBER">4418080</FT> forintit, aktsiisi <FT TYPE="NUMBER">883616</FT> forintit ja eksperditasu <FT TYPE="NUMBER">58900</FT> forintit. Riikliku maksu- ja tolliameti Dél-Alföldi piirkonna tolli ja aktsiisi peadirektoraat kinnitas selle otsuse <DATE ISO="20130613">13. juunil 2013. aastal</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>György Balázs esitas selle otsuse peale kaebuse Kecskeméti haldus- ja töökohtule (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>eelotsusetaotluse esitanud kohus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>). Selles kohtuasjas esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.P><TXT>Kas kütusedirektiivi artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et lisaks selle alusel vastu võetud liikmesriigi õigusnormis kehtestatud kvaliteedinõuetele ei või muus liikmesriigi õigusnormis mootorikütuse turustaja jaoks kehtestada direktiiviga võrreldes täiendavaid, siseriiklikus standardis sisalduvaid kvaliteedinõudeid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 98/34 artikli 1 punkte 6 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et kui kehtib tehniline eeskiri (käesoleval juhul seaduse volitusnormi alusel vastu võetud ministri määrus), on samas valdkonnas vastu võetud siseriikliku standardi järgimine ainult vabatahtlik ehk seadusega ei tohi ette näha, et selle järgimine on kohustuslik?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas selline standard, mis ei ole ajal, kui seda oleks haldusorgani arvates pidanud kohaldama, liikmesriigi keeles kättesaadav, vastab direktiivi 98/34 artikli 1 punktis 6 siseriikliku standardi kohta kehtestatud nõudele, et see on üldsusele kättesaadavaks tehtud?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid György Balázs, Kreeka Vabariik, Ungari ja Euroopa Komisjon. <DATE ISO="20150423">23. aprillil 2015. aastal</DATE> toimunud kohtuistungil osales ka Dél-Alföldi piirkonna maksukeskus, samal ajal kui György Balázs ja Kreeka ei osalenud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>IV.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Piirkondlik tolli ja aktsiisi peadirektoraat väitis kohtuistungil, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustel ei ole põhikohtuasjaga mingit seost. Vaidlustatud otsusega nõuti üksnes tasumata aktsiisi maksmist. Diislikütuste spetsifikatsioonide rikkumist ei karistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kui piirkondlik tolli ja aktsiisi peadirektoraat tahtis sellega tõendada, et eelotsusetaotlus ei ole asjakohane ning ei ole seetõttu vastuvõetav, siis tuleb sellele väitele vastu väita, et selle asjakohasuse hindamine on siiski eelotsusetaotluse esitanud kohtu ainuõigus ja kui ei ole tehtud ilmset viga, siis Euroopa Kohus seda põhimõtteliselt ei kontrolli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Križan jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑416/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:8">EU:C:2013:8</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Quelle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:231">EU:C:2008:231</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Piirkondlik tolli ja aktsiisi peadirektoraat möönis aga järelpärimise peale, tegemaks kindlaks, kas György Balázs müüs kütust, mille aktsiis on suurem kui maksustatud diislikütusel, kasutati leekpunkti uurimise tulemusi. Järelikult on leekpunktile esitatavad nõuded asjaomase kütuse maksustamise seisukohast siiski olulised. Ka piirkondliku tolli ja aktsiisi peadirektoraadi märkustest nähtub, et juba seepärast ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused pooleliolevas vaidluses otsuse tegemise seisukohast ilmselgelt tähtsusetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Seega tuleb eelotsusetaotlusele vastata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus – lisanõuded kütustele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhiliselt teada, kas liikmesriigid võivad peale kütusedirektiivi nõuete kehtestada diislikütuse turuleviimisele täiendavaid kvaliteedinõudeid.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Erand kütusedirektiivi artiklist 5</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Vastavalt kütusedirektiivi artiklile 5 ei tohi ükski liikmesriik keelata, piirata ega takistada selle direktiivi nõuetele vastavate kütuste turuleviimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Vastupidi Ungari ja Kreeka arvamusele ei kehtestata sellega üksnes miinimumnõudeid. Pigem tuleb nõustuda komisjoniga, et – arvestades kütusedirektiivi artiklis 6 sisalduvat kaitseklauslit<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta punktid 36 ja 45 allpool.</P></NOTE> – sätestatakse sellega turuletuleku tõkete seadmise keeld direktiivi kohaldamisalas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgische Petroleum Unie jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:44">EU:C:2013:44</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>See kütusedirektiivi tõlgendus ei tulene mitte ainult direktiivi sõnastusest, vaid on kooskõlas ka selle õigusliku alusega ja selle põhjendustest ilmneva eesmärgiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kütusedirektiiv võeti nimelt esialgu vastu EÜ asutamislepingu artiklis 100a sätestatud siseturupädevuse alusel (hiljem EÜ artikkel 95, nüüd ELTL artikkel 114). Ka selles direktiivis kuni põhikohtuasja asjaolude aset leidmise ajani tehtud muudatused, eelkõige direktiiviga 2003/17, kehtestati EÜ artiklis 95 sätestatud siseturupädevuse alusel. See pädevus võimaldab kõikides keeleversioonides liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist. Vastavalt sellele fikseerib kütusedirektiivi põhjendus 1 direktiivi eesmärgina liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise, st võimalike erinevuste kõrvaldamise.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi eesmärki, milleks on kaubandustõkete kõrvaldamine, ei saaks saavutada, kui liikmesriigid võiksid vabalt suurendada selles direktiivis kütustele esitatavaid nõudeid. Seega ei tule kütusedirektiivi sätteid mõista miinimumnõuetena, vaid ammendavate õigusnormidena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>278/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:439">EU:C:1987:439</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cindu Chemicals jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑281/03 ja C‑282/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:549">EU:C:2005:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Seda tõlgendust toetab õigusnormide omavaheline seos, nimelt seos kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud keelu ja artiklis 6 sisalduva kaitseklausli vahel, mis on ette nähtud juba siseturupädevuses, praegu ELTL artikli 114 lõige 10: kütusedirektiivi artikkel 6 lubab liikmesriikidel kitsalt kindlaks määratud tingimustel ja liidu kontrollimenetlust arvestades kehtestada rangemaid keskkonnakaitselisi spetsifikatsioone. Seda kinnitab kütusedirektiivi põhjendus 20, mille kohaselt tuleks liikmesriikidel lubada üksnes käesolevas direktiivis sätestatud korra alusel nõuda, et kütuseid võib turustada ainult siis, kui need vastavad käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetest rangematele keskkonnakaitselistele spetsifikatsioonidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Need ranged kütusedirektiivist erandi tegemise tingimused on vajalikud ainult seetõttu, et direktiiv ei kehtesta miinimumnõudeid, vaid need on põhimõtteliselt ammendavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑52/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:252">EU:C:2002:252</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></NAME.CASE>. <NAME.CASE>Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:254">EU:C:2002:254</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>González Sánchez</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑183/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:255">EU:C:2002:255</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Erinevalt piirkondliku tolli ja aktsiisi peadirektoraadi arvamusest ei ole lõpuks ka põhjust keelata jaemüüjal, nagu György Balázs, tugineda kütusedirektiivi artiklile 5. Vastupidi, kui see ei kehtiks jaemüügietapi kohta, saaksid liikmesriigid sellest keelust probleemideta kõrvale hoida.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi kohaldamisala</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud keeld on siiski piiratud direktiivi kohaldamisalaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Toolex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:379">EU:C:2000:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) kemikaale käsitleva õigusakti kohta.</P></NOTE> Vastavalt artiklile 1 kehtestatakse direktiiviga <HT TYPE="ITALIC">tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel</HT> otto- ja diiselmootoritega varustatud sõidukites kasutatavate kütuste tehnilised spetsifikatsioonid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgische Petroleum Unie jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:480">EU:C:2012:480</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sellest seosest kütusedirektiivi artikliga 1 tuleneb kaks järeldust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin oma ettepanekus kohtuasjas Belgische Petroleum Unie jt, ei tule kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud keeldu mõista põhivabaduste piiramise ulatuslike keeldude tähenduses. Vastavalt sellele ei ole kütusedirektiivi artikliga 5 vastuolus igasugune normidele vastavate kütuste turustamise piiramine, see saab üldse puudutada ainult kütuse <HT TYPE="ITALIC">tehnilisi</HT> spetsifikatsioone. See tähendab, et näiteks hinnaregulatsioonid, kütusereklaami või mineraalõlitoodete maksustamist puudutavad sätted ei kuulu kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud piiramiskeelu alla.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgische Petroleum Unie jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:480">EU:C:2012:480</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Käesoleva kohtuasja puhul tuleb lisada, et kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud keeld ei puuduta isegi mitte kõiki kütuste tehnilisi spetsifikatsioone, vaid ainult artiklis 1 nimetatud tehnilisi spetsifikatsioone, mille aluseks on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/><HT TYPE="ITALIC">tervise- ja keskkonnakaitselised põhjused</HT><QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>. Seda kinnitab ka kütusedirektiivi põhjendus 2, mille kohaselt võetakse kaitstuse kõrge tase aluseks ainult nendes komisjoni ettepanekutes, mis käsitlevad tervise- ja keskkonnakaitset, samas ei mainita siseturupädevuses sellega seoses samuti nimetatud valdkondi, nagu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>ohutus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>tarbijakaitse<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ka muutmisdirektiividega 2000/71 ja 2003/17 ei lisatud kütusedirektiivi kohaldamisalasse mitte kumbagi valdkonda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Seevastu sisaldab uusim muutmisdirektiiv 2009/30 eelkõige parlamendi algatusel ka sätteid, mille Euroopa Kohus on sidunud tarbijakaitse eesmärgiga; vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Põhikohtuasjale ei ole need muudatused veel kohaldatavad.</P></NOTE> Pigem nimetab ka direktiivi 2003/17 põhjendus 2 endiselt ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>tervise- ja keskkonnakaitset<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>. Seejuures tuleb lähtuda sellest, et diislikütuse leekpunkti spetsifikatsioonis pakuks erilist huvi just mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>ohutus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>, mis hõlmab kaupade <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>tehnilist ohutust<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Pipkorn, J., Bardenhewer-Rating, A., Taschner, H. C., Von der Groeben, H., Schwarze, J. (toim), <HT TYPE="ITALIC">Kommentar zum Vertrag über die Europäische Union und zur Gründung der Europäischen Gemeinschaft</HT>, 6. tr, Nomos, Baden-Baden. 2003, 2. kd, kommentaar EÜ artikli 95 kohta, lk 1436, punkt 72; S. Tietje, Grabitz/Hilf/Nettesheim (toim), <HT TYPE="ITALIC">Das Recht der Europäischen Union</HT>, 43. Ergänzungslieferung März 2011, kommentaar ELTL artikli 114 kohta, punkt 146; Kahl, Calliess/Ruffert (toim), <HT TYPE="ITALIC">EUV/AEUV</HT>, 4. tr 2011, kommentaar ELTL artikli 114 kohta, punkt 36; Leible/Schröder, Streinz (toim), <HT TYPE="ITALIC">EUV/AEUV</HT>, 2. tr 2012, kommentaar ELTL artikli 114 kohta, punkt 80.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Uusim muutmisdirektiiv 2009/30 sisaldab siiski ka täpseid sätteid kütuste metallilisandite kohta, mille Euroopa Kohus sidus tarbijakaitse eesmärgiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Afton Chemical</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑343/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:419">EU:C:2010:419</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0092">92</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> On siiski kaheldav, et nende sätete eesmärk on tarbijakaitse lõplik ühtlustamine. Need ei ole muuseas põhikohtuasjas veel kohaldatavad. Seetõttu ei pea Euroopa Kohus käesolevas menetluses nende kohta seisukohta võtma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Vastavalt kütusedirektiivi sellele eesmärgile, mis piirdub tervise- ja keskkonnakaitsega, võimaldab kütusedirektiivi artikli 6 lõikes 1 sisalduv kaitseklausel liikmesriikidel ainult täiendavalt kehtestada karmimaid <HT TYPE="ITALIC">keskkonnakaitselisi</HT> spetsifikatsioone <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>kaitsmaks konkreetsetes aglomeratsioonides elanikkonna tervist või liikmesriigi konkreetses ökoloogiliselt või keskkondlikult tundlikes piirkondades keskkonda<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>. Erandkorras lubatavate liikmesriikide meetmete eesmärk piirdub seega samuti tervise- või keskkonnakaitsega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seega ei ühtlusta kütusedirektiiv spetsifikatsioone ohutusest või tarbijakaitsest lähtudes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Järelikult on kütusedirektiivi artikliga 5 siiski põhimõtteliselt vastuolus kõik siseriiklikud õigusnormid, mis on seotud kütuste tehniliste spetsifikatsioonidega, mis on kehtestatud tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel, mitte aga need õigusnormid, mis on seotud muude spetsifikatsioonidega, eelkõige kui nende eesmärk on mootorikütuste ohutuse tagamine või tarbijakaitse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud piiramiskeelu kohaldamine</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Ungaris on kaks õigusakti, mis reguleerivad kütuste turuleviimist: ministri määrus ja aktsiisiseadus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Ungari ministri määrus võtab selle § 9 kohaselt üle kütusedirektiivi kvaliteedinõuded, nii nagu need olid kehtestatud muutmisdirektiiviga 2003/17. Peale selle ei sisalda ministri määrus ise kütusedirektiivi kehtivast redaktsioonist rangemaid nõudeid diislikütustele, nagu leekpunkti piirväärtus. Määrus ei tunnista ka siseriiklikus või Euroopa standardis sisalduvaid võimalikke lisanõudeid kvaliteedile õiguslikult siduvaks. Vastavalt ministri määruse § 3 lõikele 2 kehtib üksnes eeldus, et kütused, mis vastavad asjaomasel hetkel kehtiva siseriikliku standardi nõuetele või vastavatele Euroopa standarditele, vastavad ministri määruse nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kütusedirektiivi artikli 5 rikkumist sellest ei nähtu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Ungari standard MSZ EN 590:2009, mis vastab CEN‑i standardile EN 590:2009, sisaldab küll täiendavaid kvaliteedinõudeid, eelkõige leekpunkti piirväärtust, kuid vastavalt Ungari standardimisseaduse § 6 lõikele 1 on siseriikliku standardi järgimine põhimõtteliselt vabatahtlik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Ungari aktsiisiseaduse § 110 lõige 13 sisaldab siiski sätet diislikütuse müügi kohta. Vastavalt sellele võivad tanklad müüa ainult diislikütust, mis vastab kehtivale Ungari standardile. Seetõttu muutuvad standard ja selle lisanõuded vastavalt Ungari õigusele kohustuslikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Aktsiisiseaduse § 110 lõige 13 reguleerib esmapilgul küll ainult müügitingimusi, nimelt seda, milliseid kütuseid võib tanklates müüa. Kuna aga tanklad on praktiliselt ainsad müügikohad, mida lõpptarbijad kasutavad, on tegelikult tegemist sellisele tootele nagu diislikütus esitatavate nõuetega, mida ei peeta ainult müügitingimusteks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Canal Satélite Digital</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:34">EU:C:2002:34</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dynamic Medien</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑244/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:85">EU:C:2008:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Leekpunkti tehniline spetsifikatsioon ei põhine siiski tervise- või keskkonnakaitsel, nagu seda eeldab kütusedirektiivi kohaldamine vastavalt direktiivi artiklile 1, vaid ohutuse tagamisel ja tarbijakaitsel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Aine leekpunkt näitab selle tule- ja plahvatusohtlikkust, seega on see määrava tähtsusega aspekt toote ohutuse seisukohalt. Leekpunkt tähistab nimelt miinimumtemperatuuri, mille puhul kuumutatud vedeliku pinnalt eralduv aur leegiga kokku puutudes süttib.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle tehnilise määratluse kohta nt http://www.urz.uni-heidelberg.de/saphelp/helpdata/DE/35/26bf45afab52b9e10000009b38f974/content.htm, viimane külastus <DATE ISO="20150413">13. aprillil 2015</DATE>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Peale selle olid kõik menetlusosalised kohtuistungil ühel meelel selles, et standardis ette nähtud leekpunkti järgimine on sõidukite mootorite funktsioneerimise ja kaitse seisukohalt tähtis. Seega on selle parameetri eesmärk ka kaitsta tarbijaid nende sõidukite kahjustamise eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole kütusedirektiivi artikkel 5 vähemalt diislikütuse leekpunkti spetsifikatsiooni suhtes kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Sellise järeldusega on kooskõlas see, et liidu seadusandja kutsub muutmisdirektiivi 2009/30 põhjenduses 31 sõnaselgelt üles kohandama CEN‑i standardit EN 590:2004 ja kehtestama piirmäärasid tehnilistele parameetritele, mida kütusedirektiivis ei ole, sealhulgas leekpunktile. See üleskutse oleks raskesti mõistetav, kui sellised lisanõuded oleksid vastuolus juba kütusedirektiiviga. Kuigi CEN‑i standard ei ole sellisena kohustuslik, on selge, et selles sisalduvad parameetrid tuleks kohustuslikuks muuta, igatahes juhul kui nende eesmärk on tagada toote ohutus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ühtlustatud nõuete puudumine kütuste spetsifikatsioonidele, mis on kehtestatud ohutuse tagamise põhjusel, ei anna liikmesriikidele siiski piiramatut kaalutlusõigust kehtestada kütuste turuleviimiseks siseriiklikke tehnilisi spetsifikatsioone.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtujuristi ettepanek, Trstenjak, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fra.bo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑171/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:176">EU:C:2012:176</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lidl Magyarország</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑132/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:281">EU:C:2009:281</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Brandsma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:254">EU:C:1996:254</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kui valdkond ei ole liidu tasandil täielikult ühtlustatud, tohib liikmesriik kehtestada toote turuleviimiseks ainult nõudeid, mis on kooskõlas asutamislepingust tulenevate kohustustega, eelkõige ELTL artiklites 34 ja 36 sätestatud kaupade vaba liikumise põhimõttega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></NAME.CASE>. <NAME.CASE>Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:669">EU:C:2005:669</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Toolex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:379">EU:C:2000:379</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lisaks peab liikmesriik vastavalt direktiivi 98/34 artiklile 8 edastama komisjonile kõik eeskirjade eelnõud, millega muudetakse tehnilised spetsifikatsioonid kohustuslikuks, enne nende jõustamist, et teostada kaupade vaba liikumist käsitlevate sätete alusel preventiivset kontrolli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CIA Security International</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑194/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:172">EU:C:1996:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lidl Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑303/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:528">EU:C:2005:528</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sandström</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑433/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:184">EU:C:2010:184</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgische Petroleum Unie jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:44">EU:C:2013:44</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Vastus esimesele küsimusele</TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et kütusedirektiiv ühtlustab täielikult üksnes diislikütuse tehnilised spetsifikatsioonid, mis on kehtestatud tervise- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Seevastu ei takista kütusedirektiivi artiklis 5 sätestatud keeld liikmesriiki kehtestamast täiendavaid kütusespetsifikatsioone, mis puudutavad ohutust, näiteks diislikütuste leekpunkti piirväärtust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus – tehniliste standardite kohustuslikkus tehniliste eeskirjade kõrval</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teise küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 98/34 artikli 6 punktis 1 esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>standardi<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> määratlusest ja punktis 11 esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>tehnilise eeskirja<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> määratlusest tuleneb, et teatava valdkonna suhtes võivad kohustusliku tehnilise eeskirja kõrval eksisteerida ainult veel mittekohustuslikud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>standardid<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Selle küsimuse esitamise põhjuseks on nähtavasti see, et vastavalt direktiivi 98/34 artikli 1 punktile 6 ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>standard<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/> kohustuslik, kuid vastavalt punktile 11 on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>tehniline eeskiri<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> seevastu kohustuslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Ungaris on diislikütuse jaoks olemas vahetult kohustuslik tehniline spetsifikatsioon, nimelt ministri määrus, mis võtab üle kütusedirektiivi. Ungari aktsiisiseaduse § 110 lõike 13 kohaselt on peale selle siiski kohustuslik Ungari standard, mis kehtib diislikütuste müümise kohta tanklates.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb kõigepealt tõdeda, et vastavalt direktiivi 98/34 artikli 8 lõike 1 esimesele lõigule võib ka standard muutuda kohustuslikuks, kui liikmesriik võtab Euroopa või rahvusvahelise standardi, näiteks CEN‑i standardi, üle tehnilisse eeskirja. Ei näi olevat ühtki põhjust, miks selline ülevõtmine peaks olema siseriiklike standardite puhul välistatud, eriti kui need standardid vastavad omalt poolt CEN‑i standarditele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Direktiiv 98/34 ei sisalda muuseas ühtki sätet, mis takistaks liikmesriigil tunnistada teatavas valdkonnas kohustuslikuks mitu tehnilist spetsifikatsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Ka vahetegemine mittekohustuslike standardite ja kohustuslike tehniliste eeskirjade vahel ei välista seda, et kõrvuti eksisteerivad mitu kohustuslikku tehnilist eeskirja. See vahetegemine tuleneb üksnes erinevatest teavitamismenetlustest, mis on standardite jaoks sätestatud direktiivi 98/34 artiklites 2–6, tehniliste eeskirjade jaoks aga artiklites 8 ja 9.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kui mitme õigusakti samaaegne kehtimine tekitab kahtlusi järgitava standardi suhtes, siis tõstatab see liidu õigust puudutavaid küsimusi üksnes juhul, kui see oleks seotud liidu õiguses kehtestatud eeskirjadega. Käesolevas asjas tuleksid selles osas kõne alla kütusedirektiivi spetsifikatsioonid, kuid eelotsusetaotlus ei sisalda ühtki viidet, mis võimaldaks järeldada, et Ungaris kahjustatakse nende kohaldamist. Igal juhul ei sisalda direktiiv 98/34 ühtki sätet sedalaadi reguleerimiskonfliktide kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Seega tuleb teisele eelotsuse küsimusele vastata, et direktiiv 98/34 ei keela liikmesriikidel tehnilise eeskirja kehtimise korral seadusega ette näha selles valdkonnas vastu võetud täiendava siseriikliku standardi kohustuslikku kohaldamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmas küsimus – kättesaadavus liikmesriigi keeles</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas siseriiklik standard, mis ei olnud ajal, kui seda oleks haldusasutuse arvates pidanud kohaldama, liikmesriigi keeles kättesaadav, vastab direktiivi 98/34 artikli 1 punktis 6 siseriikliku standardi kohta kehtestatud nõudele, et see on üldsusele kättesaadavaks tehtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>See küsimus on seotud sellega, et Ungari standard MSZ EN 590:2009 ei olnud eelotsusetaotluse kohaselt rikkumise toimepanemise ajal ungari keeles kättesaadav, vaid oli seda ainult inglise keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Eraldi vaadatuna ei ilmne, mil määral on see, kas Ungari standard vastab direktiivi 98/34 artikli 1 punktis 6 sätestatud määratlusele, tähtis otsuse tegemiseks põhikohtuasjas. Mina mõistan seda küsimust pigem nii, et kas direktiiviga 98/34 on vastuolus sellise tehnilise spetsifikatsiooni kohustuslikkus, millele üldsusel ei ole juurdepääsu, sest see ei ole liikmesriigi keeles kättesaadav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Selles mõttes on eeskätt kaheldav, kas üldsusele kättesaadavus direktiivi 98/34 artikli 1 punkti 6 tähenduses eeldab kättesaadavust liikmesriigi keeles. Üldsusele kättesaadavuse tingimust nimetatakse siiski mitte ainult seoses riigisiseste standarditega, vaid ka seoses Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Mõlemaid viimati nimetatud standardeid ei ole siiski enamikus liikmesriikides riigikeeles olemas. CEN‑i ja CENELEC‑i ametlikud keeled on saksa, inglise ja prantsuse keel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt CEN‑i/CENELEC‑i töökorra 2. osa 8. peatükk – Standardimistegevuse ühiseeskirjad, http://boss.cen.eu/ref/IR2_D.pdf, viimane külastus <DATE ISO="20150413">13. aprillil 2015</DATE>.</P></NOTE> Seejuures ei ole nõutav, et standard oleks olemas kõigis kolmes keeles. Kuna liidu seadusandjale pidi see asjaolu teada olema, ei saa eeldada, et üldsuse juurdepääs eeldab kättesaadavust asjaomase liikmesriigi keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei tule siiski otsustada, kas see kehtib ka riigisiseste standardite kohta. Põhikohtuasi ei puuduta standardi toimet mittekohustusliku tehnilise spetsifikatsioonina, vaid standardis sisalduvate spetsifikatsioonide <HT TYPE="ITALIC">kohustuslikkust</HT>. Seega on asi tehniliste eeskirjade kehtivuses direktiivi 98/34 artikli 1 punkti 11 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Tehnilise eeskirja määratlus ei sisalda aga üldsuse juurdepääsu tunnust ega viidet eeskirja keelele. Lisaks puuduvad direktiivis 98/34 tehniliste eeskirjade kohaldamist käsitlevad sätted, mis puudutaksid keelt, milles need on koostatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiiv 98/34 ei nõua, et liikmesriigid teeksid tehnilised eeskirjad oma ametlikus keeles kättesaadavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P>V.</NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003, ühtlustab täielikult üksnes diislikütuse tehnilised spetsifikatsioonid, mis on kehtestatud tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel. Seevastu ei takista direktiivi 98/70 artiklis 5 sätestatud keeld liikmesriiki kehtestamast täiendavaid kütusespetsifikatsioone, mis puudutavad ohutust, nagu diislikütuste leekpunkti piirväärtus.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, mida on muudetud direktiiviga 2006/96/EÜ, ei keela liikmesriikidel tehnilise eeskirja kehtimise korral seadusega ette näha selles valdkonnas vastu võetud täiendava siseriikliku standardi kohustuslikku kohaldamist.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="12"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiiv 98/34 ei nõua, et liikmesriigid teeksid tehnilised eeskirjad oma ametlikus keeles kättesaadavaks.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>