Ettepanek nõukogu otsuse, kohta millega lubatakse Ühendkuningriigil kohaldada väheväärtuslike tahkekütuste puhul vabastust kliimamuutuse maksust vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 /* KOM/2004/0742 lõplik */
Brüssel 09.11.2004 KOM(2004) 742 lõplik Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE, kohta millega lubatakse Ühendkuningriigil kohaldada väheväärtuslike tahkekütuste puhul vabastust kliimamuutuse maksust vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI 1. TAOTLUSE ESITAMINE 18. juuni 2004. aasta kirjas taotlesid Briti ametivõimud komisjonilt erandit, mis lubaks neil jätkata kliimamuutuse maksust vabastamise kohaldamist väheväärtuslike tahkekütuste puhul vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ[1] artiklile 19. Taotluse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon lisaküsimused 13. juuli kirja teel, millele Briti ametivõimud vastasid 10. augustil 2004. aastal. Ühendkuningriik võttis kliimamuutuse maksu kasutusele 1. aprillil 2001. aastal. Vastavalt Ühendkuningriigi ametiasutustele on see maks välja töötatud energiakasutuse ning madala süsinikusisaldusega tehnoloogia kasutamise tõhustamiseks välissektoris. Maksu kohaldatakse äriettevõtete ja avaliku sektori poolt kasutatava gaasi, söe, elektri ning veeldatud bensiini suhtes (kütteks). Keskkonnasäästlikkuse edendamise eesmärgil eksisteerib mitmeid maksuvabastusi. Tahkekütused,[2] mille väärtus on alla 15 GBP tonni kohta, nt söe- ja koksikaevandustest järele jäänud segatud pühkmed ning puru, on maksust vabastatud. See on väikese ulatusega vabastus, mis kehtestati koos kliimamuutuse maksu kehtestamisega 2001. aasta aprillis keskkonnast tingitud põhjustel, et eelkõige julgustada väheväärtusliku tahkekütuse kasutamist, mis vastasel juhul viiakse prügilasse. Direktiivi 2003/96/EÜ jõustumisega peavad liikmesriigid, kes ei maksusta neid kütuseid, sisse viima eespool mainitud maksud. Ühendkuningriigi ametiasutuste arvates toob maksuvabastuse tühistamine kaasa söe ja koksi (11,70 GBP tonni kohta) maksustamise kliimamuutuse maksu määraga. Väheväärtuslikku sütt müüakse keskmiselt hinnaga 2,10 GBP tonni kohta, võrreldes tavalise kvaliteediga söega, mille hind on keskmiselt 28 GBP tonni kohta. Kliimamuutuse maksu sissenõudmisega täiel määral tõuseb hind üle kuue korra, tõrjudes väheväärtusliku kütuse turult välja, mille tagajärjel väheväärtuslik kütus saadetakse jäätmetena prügilasse. Isegi madalama maksumäära kehtestamine ning kliimamuutuse maksuga maksustamine ettemaksu puhul tehtava minimaalse hinnaalanduse määraga tõstaks tahkete jäätmekütuste hinda kaks korda, tõrjudes need turult ikkagi välja, mille tagajärjel niisugune kütus saadetakse jäätmetena prügilasse. Kõnealuse materjali suhtes ei kohaldata Ühendkuningriigi jäätmemaksu alates selle kehtestamisest. Kõigil teiste liikmesriikide tootjatel on õigus neid tooteid importida ning maksuvabastusest kasu saada. Kõnealune poliitika põhineb objektiivsetel põhimõtetel ning seda kohaldatakse struktureeritud raamistiku kaudu. Niisugusel kujul moodustab kõnealune vabastus üldise süsteemi osa. Täpsemalt öeldes on kliimamuutuse maksu (energiamaks) eesmärgiks madala kütteväärtusega toodete maksust vabastamine. Kliimamuutuse maksu määrad põhinevad kütuste energiasisaldusel ning tahked jäätmekütused on palju väiksema energiasisaldusega kui tavalised tahkekütused. Lisaks on maksu keskkonnaalane eesmärk julgustada kõnealust materjali prügilasse saatmise asemel kasutama. Vabastus piirneb väheväärtuslike tahkekütuste müüjatega ning sellel on eeldatavalt vähene mõju konkurentsile ja kaubandusele. Ühendkuningriigi ametivõimude hinnangul saavad vaid üksikud selle materjali turustamisega tegelevad ettevõtted (alla 10) sellest vabastusest kasu. Ühendkuningriigi rahandusministeeriumile läheb olemasolev vabastus kogu sektori lõikes maksma ligikaudu 100 000 GBP. Lisaks kehtivad kõnelause vabastusega seotud erandite suhtes Ühendkuningriigi süsteemi põhimõtted. Ühendkuningriigi ametiasutuste hinnangul pole kõnealune meede käsitletav riigiabina. 2. KOMISJONI HINNANG Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepanekul volitada ükskõik millist liikmesriiki teatud poliitilistel kaalutlustel kehtestama lisamaksuvabastusi või aktsiisimaksu vähendamisi. Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 alusel nõutavad vabastused tuleb läbi vaadata, et need oleksid kooskõlas ühenduse poliitikaga. Maksuvabastus toetab väheväärtusliku tahkekütuse kasutamist energia tootmiseks prügilasse saatmise asemel. Keskkonnapoliitika seisukohast on energia kasutamine eelistatud prügilasse saatmise asemel ning õige lähenemine koos saastaja-maksab-põhimõttega tähendab sellisel juhul seda, et väheväärtuslike tahkekütuste suhtes kohaldatakse madalama määraga maksu sõltuvalt kütuse energiasisaldusest. Süsteemi eesmärk ei ole seega täielik vabastus. Arvestades materjali erinevat kvaliteeti ja energiasisaldust ning sellest tulenevaid raskusi täpse maksumäära kindlaksmääramisel, samuti ka väikeseid koguseid, võib täielikku maksuvabastust kasutada ajutise meetmena. Nõutav meede peab seetõttu olema piiratud kestusega. Direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 19 on sätestatud, et kõnealune meede antakse kõige rohkem 6 aastaks. Väheväärtuslike tahkekütuste maksuvabastus võib seega kehtida kuni 2010. aastani. See ajaperiood annab ka Ühendkuningriigi ametiasutustele võimaluse ümber hinnata prügilamaksust vabastuse kasulikkus, et kaasa aidata väheväärtuslike tahkekütuste energia kasutamist. Mis puudutab riigiabi eeskirju, kehtivad need olenemata igasugusest heakskiidust aktsiisimaksust vabastamise suhtes. Arvestades asjaolu, et eeldatav vabastuse koguväärtus kõigile kasusaajatele on kokku 100 000 GBP, on igati ebatõenäoline, et vabastuse väärtus iga üksiku kasusaaja kohta ületab maksimaalset taset, mis on kindlaks määratud 12. jaanuari 2001. aasta komisjoni määrusega (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.[3] 3. OTSUS Komisjon teeb ettepaneku, et direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 alusel annab nõukogu Ühendkuningriigile loa kohaldada maksuvabastust väheväärtuslike tahkekütuse puhul kuni 1. jaanuarini 2010. Ettepanek NÕUKOGU OTSUSE, kohta millega lubatakse Ühendkuningriigil kohaldada väheväärtuslike tahkekütuste puhul vabastust kliimamuutuse maksust vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 (ainult ingliskeelne tekst on autentne) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik,[4] eriti selle artikli 19 lõiget 1, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5] ning arvestades järgmist: (1) 18. juuni 2004. aasta kirjas taotlesid Ühendkuningriigi ametiasutused komisjonilt mööndust, mille alusel lubataks riigis jätkata kliimamuutuse maksu vabastuse kohaldamist väheväärtuslike tahkekütuste puhul vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19. (2) Ühendkuningriigi kliimamuutuse maksu vabastus on välja töötatud soodustamaks energiakasutuse ning vähese süsinikusisaldusega tehnoloogiate kasutamist välissektoris. Maksuvabastus kehtib gaasi, söe, elektri ning veeldatud bensiini suhtes, mida kasutatakse kütteainena äriettevõtetes ning avalikus sektoris. (3) Kliimamuutuse maksu vabastused on vastu võetud alates 2001. aastast, et soodustada keskkonnasäästlikku tegutsemist. Maksust vabastatakse tahkekütused väärtusega alla 15 GBP tonni kohta, nt söe- ja koksikaevandustest järele jäänud segatud pühkmed ning puru. (4) Direktiivi 2003/96/EÜ jõustumisega peavad liikmesriigid, kes ei maksusta kõnealuseid kütuseid, sisse viima eespool mainitud maksud.Maksuvabastus toetab väheväärtuslike tahkekütuse kasutamist energia tootmiseks prügilasse saatmise asemel. Keskkonnapoliitika seisukohast on energia kasutamine eelistatud prügilasse saatmise asemel, ning saastaja-maksab-põhimõte tähendab sellisel juhul seda, et väheväärtuslikele tahkekütustele kohaldatakse madalama määraga maksu sõltuvalt kütuse energiasisaldusest. Arvestades materjali erinevat kvaliteeti ja energiasisaldust ning sellest tulenevaid raskusi täpse maksumäära kindlaksmääramisel, samuti ka väikeseid koguseid, võib täielikku maksuvabastust kasutada ajutise meetmena. Maksuvabastus peab seetõttu olema piiratud kestusega. (5) Ühendkuningriigi rahandusministeeriumile läheb olemasolev vabastus kogu sektori lõikes maksma ligikaudu 100 000 GBP. Tavaeeskirju kohaldatakse ulatuses, mil määral maksuvabastus moodustab riigiabi. Ilmneb, et maksuvabastuse suhtes kohaldatakse 12. jaanuari 2001. aasta komisjoni määrust (EÜ) nr 69/2001, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes[6]. Sellele vaatamata, kui kasu üksikettevõttele ületab eespool mainitud määruses kirjeldatud maksimaalse taseme, tuleb sellest teavitada komisjoni vastavalt 22. märtsi 1999. aasta määrusele (EÜ) 659/1999, mis kehtestab üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 93[7] kohaldamise kohta. (6) Komisjon uurib regulaarselt vähendamisi ja vabastusi kontrollimaks, et need ei too ühelt poolt kaasa konkurentsi moonutamist ega takista siseturu nõuetekohast toimimist ja et need sobiksid teiselt poolt jätkuvalt kokku ühenduse keskkonnakaitse-, energeetika- ja transpordipoliitikaga, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Ühendkuningriigil lubatakse kohaldada aktsiisimaksuvabastust väheväärtuslike kütuste puhul, mille hind on alla 15 GBP tonni kohta. Artikkel 2 Käesolev otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2009. Artikkel 3 Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja [1] ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.04.2004, lk 100). [2] "Tahkekütus" tähistab ainult sütt ja pruunsütt; kivisöest või pruunsöest saadud koksi ja poolkoksi; naftakoksi. [3] 12. jaanuari 2001. aasta komisjoni määrus (EÜ) nr 69/2001,mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 30). [4] ELT L 283, 31.10.2003, lk 51 direktiiv viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.04.2004, lk 100). [5] ELT C [...] [...], lk. [...] [6] ELT L 10, 13.01.2001, lk 30. [7] ELT L 83 , 27.03.1999 lk 1-9.