25.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/49


KOMISJONI OTSUS (ΕL) 2015/455,

23. juuli 2014,

mis käsitleb riigiabi SA.34826 (2012/C), SA.36005 (2013/NN), mida Kreeka andis Piraeuse panga grupile seoses Piraeuse panga rekapitaliseerimise ja ümberkorraldamisega

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 5217 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud liikmesriike ja muid huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   PIRAEUSE PANGAGA SEOTUD MENETLUS

(1)

19. novembri 2008. aasta otsusega kiitis komisjon heaks Kreeka krediidiasutuste toetamise kava (edaspidi „Kreeka pankade toetuskava”), mille eesmärk oli tagada Kreeka finantssüsteemi stabiilsus. Kreeka pankade toetuskava võimaldas anda abi kolme põhimeetme alusel: rekapitaliseerimine, tagatised ja riigivõlakirjad (2). 2009. aasta mais rekapitaliseeris Kreeka rekapitaliseerimismeetme raames Piraeuse panga (3).

(2)

19. novembri 2008. aasta otsuse põhjenduses 14 on öeldud, et komisjonile tuleb teatada rekapitaliseerimismeetmega hõlmatud abisaajaid käsitlevast ümberkorralduskavast.

(3)

Kreeka ametiasutused esitasid 23. juulil 2010 komisjonile ümberkorralduskava. Komisjon registreeris kava ja selle ajakohastatud versioonid, samuti Kreeka ametiasutuste esitatud täiendava teabe juhtumina SA.30342 (PN 26/2010) ja seejärel juhtumina SA.32787 (2011/PN).

(4)

Piraeuse pank on saanud Kreeka pankade toetuskava raames korduvalt riigigarantiisid ja riigivõlakirju (4). Samuti sai ta riigi tagatud erakorralist likviidsusabi.

(5)

20. aprillil 2012 edastas Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale kohustuste võtmise kinnituse lubadusega osaleda Piraeuse panga kavandatavas aktsiakapitali suurendamises. 28. mail 2012 võimaldas Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale ajutise rekapitaliseerimise summas 4 700 miljonit eurot (edaspidi „esimene ajutine rekapitaliseerimine”).

(6)

10. mail 2012 teatasid Kreeka ametiasutused ametlikult komisjonile kohustuse võtmise kinnitusest, mille Kreeka finantsstabiilsuse fond oli Piraeuse pangale andnud. Komisjon registreeris selle teatamata abina (riigiabi SA.34826 (2012/NN)), kuna meede oli juba ellu viidud.

(7)

Komisjon algatas 27. juuli 2012. aasta otsusega esimese ajutise rekapitaliseerimise suhtes ametliku uurimismenetluse (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) (5).

(8)

2012. aasta detsembris võimaldas Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale teise ajutise rekapitaliseerimise summas 1 553 miljonit eurot (edaspidi „teine ajutine rekapitaliseerimine”). 21. detsembril 2012 andis Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale ka kohustuse võtmise kinnituse, milles lubati osaleda panga aktsiakapitali suurendamises ja konverteeritavate kapitaliinstrumentide väljalaskmises kokku kuni 1 082 miljoni euro ulatuses (6). Kreeka ametiasutused teavitasid komisjoni kõnealustest meetmetest 20. detsembril 2012 (7).

(9)

2012. aasta septembris teatas Piraeuse pank kavatsusest omandada AS Société Générale’ilt (edaspidi „Société Générale”) selle filiaali Geniki. Septembris ja oktoobris pidas komisjon Geniki omandamise küsimuses Kreeka ametiasutuste ja Piraeuse panga esindajatega arvukalt telekonverentse ja vahetas e-kirju.

(10)

Piraeuse pank ja Société Générale allkirjastasid 19. oktoobril 2012 aktsiate ostulepingu seoses kogu Société Générale’i osaluse (99,08 %) omandamisega Genikis.

(11)

Komisjoni talitused saatsid 12. detsembril 2012 Kreekale kirja, mis sisaldas esialgset hinnangut Geniki omandamise kohta.

(12)

26. veebruaril 2013 teatas Piraeuse pank komisjonile oma kavatsusest omandada Millennium Bank Greece SA (edaspidi „MBG”). Komisjon pidas MBG omandamise küsimuses Kreeka ametiasutuste ja pangaga mitu telekonverentsi ning vahetas e-kirju.

(13)

Komisjoni talitused saatsid 25. märtsil 2013 Kreekale kirja, mis sisaldas esialgset hinnangut MBG omandamise kohta.

(14)

22. aprillil 2013 teatas Piraeuse pank, et on sõlminud lepingu grupiga Millennium Banco Comercial Portugues (edaspidi „BCP”) seoses kogu MBG aktsiakapitali omandamisega ning BCP osalemisega Piraeuse panga kapitali eelseisvas suurendamises.

(15)

Kreeka finantsstabiilsuse fond konverteeris 3. juunil 2013 esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise osaliselt omakapitaliks kogusummas 5 891 miljonit eurot. Ühtlasi eraldas Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale täiendavalt 1 094 miljonit eurot, nagu oli kokku lepitud sel ajal, kui Piraeuse pank omandas suure osa Kreeka Põllumajanduspangast (edaspidi „ATE”) ja kolme Küprose panga Kreeka filiaalid (vt punkt 1.2). Lisaks sellele andsid erainvestorid 1 444 miljonit eurot. Rekapitaliseerimiseks kulutati kokku 8 429 miljonit eurot ja sellele osutatakse kui „2013. aasta kevadisele rekapitaliseerimisele”.

(16)

19. detsembril 2013 esitasid Kreeka ametiasutused komisjonile teabe 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise tingimuste kohta.

(17)

Piraeuse panga lõpliku ümberkorralduskava (edaspidi „ümberkorralduskava”) esitasid Kreeka ametiasutused komisjonile 25. juunil 2014. Samal kuupäeval esitasid nad teabe riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kohta. Kreeka ametiasutused märkisid, et nad soovivad jätkata Piraeuse pangale likviidsustoetuse ja võlainstrumentidele riigigarantiide andmist ning Kreeka pankade toetuskava raames riigivõlakirjade eraldamist.

(18)

Komisjon pidas haldusmenetluse jooksul Kreeka ametiasutuste ja panga esindajatega mitmeid koosolekuid, telekonverentse ning vahetas e-kirju.

(19)

Kreeka nõustub asjaoluga, et erandkorras on käesolev otsus võetud vastu üksnes inglise keeles.

1.2.   OMANDATUD ETTEVÕTETEGA SEOTUD MENETLUS

1.2.1.   ATEga seotud menetlus

(20)

2011. aasta aprillis andis Kreeka ATE-le 1 445 miljonit eurot (kõnealune summa sisaldas algselt Kreeka rekapitaliseerimiskava raames antud 675 miljonit eurot). Lisaks sellele sai ATE 6 103 miljonit eurot likviidsustoetust. Komisjon kiitis need ATE ümberkorralduskaval põhinevad meetmed 23. mai 2011. aasta otsusega heaks (edaspidi „ATE ümberkorraldamisotsus”) (8).

(21)

29. detsembril 2011 võttis Kreeka 290 miljoni euroga osa ATE kapitali eelisostuemissioonist.

(22)

Kreeka esitas 22. märtsil 2012. aastal Kreeka keskpanga koostatud aruande, milles tehti ettepanek ATE kriisilahenduseks, kasutades ATE valitud varade ja kohustuste (edaspidi „ATE üleantud tegevus”) ostu- ja ühendamismenetlust, (9) samas kui ülejäänud varade ja kohustuste kriisilahendus toimuks rämpspanga vahendusel.

(23)

2012. aasta juulis teatas pank likvideerimisele kuuluva ATE arvestatava osa omandamisest ühendamise teel.

(24)

Samal ajal kohustus Kreeka finantsstabiilsuse fond katma Piraeuse panga kapitalivajaduse, mis tulenes omandatud varast. Kreeka keskpank tegi 27. jaanuaril 2013 järelduse, et regulatiivsetel eesmärkidel vajalik kapital seoses ATE tegevuse omandamisega on kuni 570 miljonit eurot ja selle eraldab Kreeka finantsstabiilsuse fond.

(25)

3. mai 2013. aasta otsuses (10) (edaspidi „ATE likvideerimisotsus”) järeldas komisjon, et ATE tegevuse üleandmise ajal rakendatud toetusmeetmed ei kujuta endast riigiabi Piraeuse pangale, vaid ATE üleantud tegevusele. Ühtlasi leidis komisjon, et abi on siseturuga kokkusobiv, kui panga ümberkorralduskava, mis hõlmab ka ATE üleantud tegevust, võimaldab taastada selle pikaajalise elujõulisuse.

(26)

2013. aasta juunis andis Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames 570 miljonit eurot (11).

1.2.2.   Küprose panga (Bank of Cyprus), Küprose Rahvapanga (Cyprus Popular Bank) ja panga Hellenic Bank (edaspidi „kolm Küprose panka”) Kreekat hõlmava tegevusega seotud menetlus

(27)

Pärast eurorühma 15. märtsi 2013. aasta erakorralist kohtumist (12) jõudsid Küprose ametiasutused, Euroopa Liit, Rahvusvaheline Valuutafond (edaspidi „IMF”) ja Euroopa Keskpank (edaspidi „EKP”) poliitilise kokkuleppeni edasise makromajandusliku kohandamisprogrammi aluspõhimõtetes. Eelkõige lepiti muu hulgas kokku, et kolme Küprose panga Kreekat hõlmav tegevus antakse üle Kreeka pangale.

(28)

Piraeuse pank ja muud Kreeka pangad avaldasid soovi omandada kolme Küprose panga tegevus Kreekas.

(29)

22. märtsil 2013 andis Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale nõusoleku pakkumise tegemiseks kolme Küprose panga Kreeka filiaalide, hoiuste ja laenude omandamiseks. Piraeuse panga pakkumine sõltus Kreeka finantsstabiilsuse fondist, mis andis pangale omakapitali toetust omandatud ettevõtte omakapitali eest makstud hinnaga võrdses ulatuses.

(30)

Kreeka ametiasutused ja Kreeka finantsstabiilsuse fond hoidsid komisjoni talitusi pidevalt kursis niihästi protsessi käigu kui ka omandamistehingu tingimustega.

(31)

26. märtsil 2013 allkirjastas Piraeuse pank kõigi kolme Küprose pangaga müügi- ja üleandmislepingu seoses nende Kreekat hõlmava tegevusega (hoiused, laenud ja filiaalide võrgustik).

(32)

Vastavalt 2013. aasta märtsis sõlmitud kokkuleppele suurendas Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse panga kapitali 524 miljoni euro võrra, (13) et täita kõnealuse vara omandamisest tekkinud kapitalivajadust.

2.   KIRJELDUS

2.1.   PIRAEUSE PANK JA SELLE RASKUSED

2.1.1.   Kreeka pangandussektori üldine taust

(33)

Kreeka reaalne sisemajanduse koguprodukt (edaspidi „SKP”) langes 2008.–2012. aastal 20 %, nagu selgub tabelist 1. Selle tulemusel seisid Kreeka pangad peagi silmitsi kodumajapidamistele ja äriühingutele antud laenude makseviivituse kiiresti kasvava määraga (14). See mõjus kahjulikult Kreeka pankade varade tootlusele ja suurendas kapitalivajadust.

Tabel 1

Kreeka SKP reaalkasv 2008–2013

Kreeka

2008

2009

2010

2011

2012

2013

SKP reaalkasv, %

–0,2

–3,1

–4,9

–7,1

–7,0

–3,9

Allikas:

Eurostat, kättesaadav aadressil: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00115

(34)

Lisaks võttis Kreeka 2012. aasta veebruaris kasutusele erasektori võlakirjade vahetamise, mida tuntakse erasektori kaasamise programmina (edaspidi „erasektori kaasamise programm”). Kreeka pangad osalesid nimetatud programmis, mille raames Kreeka valitsus pakkus olemasolevatele erasektori võlakirjaomanikele vastutasuks kehtivate Kreeka riigivõlakirjade eest uusi väärtpabereid, sealhulgas uusi Kreeka riigivõlakirju, SKPga seotud väärtpabereid ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF”) väljastatud erasektori kaasamise programmi võlakirju, nominaalse diskontomääraga 53,5 % ja pikemate tähtaegadega (15). Kreeka ametiasutused kuulutasid selle võlakirjade vahetustehingu tulemused välja 9. märtsil 2012 (16). Vahetustehing tõi võlakirjaomanikele kaasa suuri kahjumeid (Kreeka keskpanga hinnangul moodustasid Kreeka pankade kahjumid keskmiselt 78 % vanade Kreeka riigivõlakirjade nominaalsummast) ning kapitalivajaduse, mis kanti tagasiulatuvalt Kreeka pankade 2011. aasta raamatupidamise aastaaruannetesse. Tabelis 2 on esitatud kokkuvõte Kreeka suurimate pankade erasektori kaasamise programmi tõttu kantud kogukahjumist.

Tabel 2

Kreeka suurimate pankade kogukahjumid seoses erasektori kaasamise programmiga (mln eurodes)

Pangad

Kreeka riigivõlakirjade nominaalsumma

Riigiga seotud laenude nominaalsumma

Nominaalsumma kokku

Erasektori kaasamise programmiga seotud kahjum Kreeka riigivõlakirjadest

Erasektori kaasamise programmi kahjum riigiga seotud laenudest

Erasektori kaasamise programmi kahjum kokku (bruto)

Erasektori kaasamise programmi kahjum kokku (bruto)/esimese taseme omavahendid (%)

Erasektori kaasamise programmi kahjum kokku (bruto)/koguvara (%)

NBG

13 748

1 001

14 749

10 985

751

11 735

161,0

11,0

Eurobank

7 001

335

7 336

5 517

264

5 781

164,5

7,5

Alpha

3 898

2 145

6 043

3 087

1 699

4 786

105,7

8,1

Piraeus

7 063

280

7 343

5 686

225

5 911

226,0

12,0

ATE

5 164

608

5 772

3 873

456

4 329

1 144

17,1

Geniki

384

7

391

287

5

292

78,1

8,9

MBG

185

0

185

137

0

137

29

2,2

Allikas:

Report on the Recapitalisation and the Restructuring of the Greek Banking Sector (Kreeka pangandussektori rekapitaliseerimise ja ümberkorraldamise aruanne), Kreeka keskpank, detsember 2012, lk 14.

(35)

Kuna Kreeka pankadel olid erasektori kaasamise programmi ja jätkuva majanduslanguse tingimustes märkimisväärsed kapitali puudujäägid, eraldati 11. märtsil 2012 Kreeka valitsuse, Euroopa Liidu, IMFi ja EKP sõlmitud Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi alusel vahendeid pankade rekapitaliseerimiseks. Kreeka ametiasutuste hinnangul moodustasid kõnealuse programmi raames rahastatavad pankade rekapitaliseerimise vajadused ja kriisilahenduse kulud kokku 50 miljardit eurot (17). Summa arvutamisel võeti aluseks Kreeka keskpanga poolt 2011. aasta detsembrist kuni 2014. aasta detsembrini läbi viidud stressitest (edaspidi „2012. aasta stressitest”), milles oli võetud arvesse Blackrocki koostatud laenukahjumite prognoosi (18). Vahendid Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks tehti kättesaadavaks Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu. Tabelis 3 on esitatud kokkuvõte Kreeka suurimate pankade kapitalivajaduste arvutusest 2012. aasta stressitesti tulemuste põhjal.

Tabel 3

2012. aasta stressitest: Kreeka suurimate pankade kapitalivajadus (mln eurodes)

Pangad

Võrdlusalus: esimese taseme omavahendid (2011. a dets.)

Erasektori kaasamise programmi kahjum kokku (bruto) (2011. a dets.)

Erasektori kaasamise programmi eraldised (2011. a juuni)

Kumulatiivse brutokahjumi prognoos krediidiriski põhjal

Laenukahjumi reservid (2011. a dets.)

Sisemine kapitalitootlus

Eesmärgiks seatud esimese taseme omavahendid (2014. a dets.)

Kapitalivajadused

NBG

7 287

–11 735

1 646

–8 366

5 390

4 681

8 657

9 756

Eurobank

3 515

–5 781

830

–8 226

3 514

2 904

2 595

5 839

Alpha

4 526

–4 786

673

–8 493

3 115

2 428

2 033

4 571

Piraeus

2 615

–5 911

1 005

–6 281

2 565

1 080

2 408

7 335

ATE

378

–4 329

836

–3 383

2 344

468

1 234

4 920

Geniki

374

– 292

70

–1 552

1 309

–40

150

281

MBG

473

– 137

0

– 638

213

–79

230

399

Allikas:

Report on the Recapitalisation and the Restructuring of the Greek Banking Sector (Kreeka pangandussektori rekapitaliseerimise ja ümberkorraldamise aruanne), Kreeka keskpank, detsember 2012, lk 8.

(36)

2012. aasta märtsi Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi kohaselt antakse elujõulise kapitali hankimise kava esitanud pankadele võimalus taotleda ja saada riigiabi viisil, millega säilitatakse erasektori stiimulid kapitalisüstide tegemiseks ning minimeeritakse seega maksumaksjate koormust (19). Kreeka keskpank leidis, et üksnes neli suurimat panka (Eurobank, Kreeka rahvuspank (National Bank of Greece), Piraeuse pank ja Alpha Bank) esitasid elujõulise kava kapitali suurendamiseks (20). Nimetatud pangad said 2012. aasta mais Kreeka finantsstabiilsuse fondist esimesed vahendid rekapitaliseerimiseks.

(37)

Majanduslanguse ja poliitilise ebakindluse tingimustes kahanesid ajavahemikus 2009. aasta lõpust kuni 2012. aasta juunini Kreeka pankade kohalikud hoiused kokku 37 %. Hoiuste säilitamiseks olid pangad sunnitud tõstma intressimäära. Hoiusekulud kasvasid ning sellest tulenevalt langesid pankade netointressimarginaalid. Kreeka pangad kaotasid juurdepääsu hulgirahastamise turgudele ja sattusid täielikult sõltuvusse rahastamisest eurosüsteemi vahendite kaudu, (21) millest järjest suurem osa eraldati riigi tagatud erakorralise likviidsusabina Kreeka keskpangast.

(38)

3. detsembril 2012 käivitas Kreeka erasektori kaasamise programmi raames investoritele antud Kreeka uute riigivõlakirjade tagasiostuprogrammi hindadega, mis moodustasid 30,2–40,1 % võlakirjade nimiväärtusest (22). Kreeka pangad osalesid selles tagasiostuprogrammis, mis kujundas nende bilansis välja edasised kahjumid, kuna suurem osa erasektori kaasamise programmi käigus uute Kreeka võlakirjade põhjal kirjendatud arvestuslikust kahjumist (st erinevusest turu- ja nimiväärtuse vahel) muutus lõplikuks ja pöördumatuks (23).

(39)

2012. aasta detsembris said neli suurimat Kreeka panka Kreeka finantsstabiilsuse fondist vahendid teiseks ajutiseks rekapitaliseerimiseks.

(40)

2013. aasta kevadel konverteeriti nelja panga ajutine rekapitaliseerimine püsivaks rekapitaliseerimiseks lihtaktsiates, kusjuures Kreeka finantsstabiilsuse fondile kuulus üle 80 % kõigi nelja panga aktsiakapitalist. Nendes pankades, kes suutsid kaasata eelnevalt kindlaks määratud hulga erakapitali (Piraeuse pank, Alpha Bank ja Kreeka rahvuspank), sai Kreeka finantsstabiilsuse fond hääleõiguseta aktsiad ning erainvestorid said Kreeka finantsstabiilsuse fondi aktsiate ostutähed.

(41)

2013. aasta juulis nimetas Kreeka keskpank nõustaja, kelle ülesanne oli viia läbi diagnostiline uuring kõigi Kreeka pankade laenuportfellide kohta. Nõustaja koostas kõigi Kreeka pankade kohalike laenuportfellide ning ka välisfiliaalide ja tütarettevõtjate Kreeka jaoks riskiga seotud laenude krediidikahju prognoosid kolme ja poole aasta ja laenude kestuse perspektiivis. Tehtud analüüsi põhjal esitati krediidikahju prognoos kahe makromajandusliku stsenaariumi, baasstsenaariumi ja ebasoodsa stsenaariumi kohaselt. Välismaiste laenuportfellide krediidikahju prognoosis Kreeka keskpank nõustaja esitatud teatavate sisendite abil.

(42)

Tuginedes hinnangule, mille nõustaja andis kriisikahju prognoosidele, käivitas Kreeka keskpank 2013. aasta sügisel uue stressitesti (edaspidi „2013. aasta stressitest”) Kreeka pankade kapitalipositsiooni tugevuse hindamiseks nii baasstsenaariumi kui ka ebasoodsa stsenaariumi kohaselt. Kapitalivajaduste hindamise viis Kreeka keskpank läbi teise nõustaja tehnilise abiga.

(43)

2013. aasta stressitesti raames koostatud kapitalivajaduste hinnangu põhikomponendid olid järgmised: i) pankade laenuportfellide krediidikahju prognoosid (24) Kreeka riski ja välismaise riski kohta konsolideeritud alusel, olemasolevad laenureservid (neto); ii) pankade prognoositav tegevuskasum ajavahemikus 2013. aasta juunist kuni 2016. aasta detsembrini, mis põhineb Kreeka keskpangale 2013. aasta neljandas kvartalis esitatud ümberkorralduskavade konservatiivsel korrigeerimisel. Tabelis 4 on esitatud kokkuvõte Kreeka suurimate pankade kapitalivajaduste arvutusest konsolideeritud alusel 2013. aasta stressitesti baasstsenaariumi kohaselt.

Tabel 4

2013. aasta stressitest: Kreeka pankade kapitalivajadused konsolideeritud alusel baasstsenaariumi kohaselt (mln eurodes)

Pangad

Võrdlusalus: esimese taseme omavahendid (2013. a juuni) (1)

Laenukahjumi reservid (2013. a juuni) (2)

Krediidikahju prognoos, Kreeka risk (3)

Krediidikahju prognoos, välismaine risk 1 (25) (4)

Sisemine kapitalitootlus (5)

Esimese taseme omavahendite määr stressitesti põhjal (2016. a dets.) (6)

Kapitalivajadused (7)=(6)-(1)-(2)-(3)-(4)-(5)

NBG (26)

4 821

8 134

–8 745

–3 100

1 451

4 743

2 183

Eurobank (27)

2 228

7 000

–9 519

–1 628

2 106

3 133

2 945

Alpha

7 380

10 416

–14 720

–2 936

4 047

4 450

262

Piraeus

8 294

12 362

–16 132

–2 342

2 658

5 265

425

Allikas:

Kreeka pangandussektori 2013. aasta stressitest, Kreeka keskpank, märts 2014, lk 42.

(44)

6. märtsil 2014 avalikustas Kreeka keskpank 2013. aasta stressitesti tulemused ning palus pankadel esitada 2014. aasta aprilli keskpaigaks kapitali kaasamise kavad, mis võimaldavad katta baasstsenaariumi kohased kapitalivajadused.

(45)

Ajavahemikul 2014. aasta märtsi lõpust mai alguseni jätkasid pangad kapitali suurendamist.

2.1.2.   Abisaaja

(46)

Piraeuse pank osutab rahvusvahelisi pangateenuseid põhiliselt Kreekas ning Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia, Albaania, Ukraina ja Küpros), aga ka Egiptuses. Kodumajapidamistele ja ärisektorile pakutakse laiaulatuslikke panga- ja finantstooteid ja -teenuseid. Piraeuse pank tegutseb jae-, äri- ja erapanganduse, varade valitsemise, riigikassaga seotud ja investeerimispanganduse turul. Piraeuse pank on registreeritud Kreekas ja selle aktsiad on noteeritud Ateena börsil. 2012. aasta 30. detsembri seisuga töötas pangas kokku 18 597 inimest (28).

(47)

Piraeuse pank osales erasektori kaasamise programmis, vahetades Kreeka riigivõlakirju ja riigiga seotud laene nimiväärtusega 7,7 miljardit eurot. Piraeuse panga erasektori kaasamise programmiga seotud kulud kokku olid 5 911 miljonit eurot enne maksude mahaarvamist ning need kajastati täielikult 2011. aasta raamatupidamiskontodel (29). 2012. aasta detsembri tagasiostuprogrammi ajal müüs Piraeuse pank erasektori kaasamise programmi raames saadud Kreeka uusi riigivõlakirju nende nimiväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Müügiga sai selgeks Kreeka uute riigivõlakirjadega tekitatud kahjum.

(48)

Tabelis 5 on esitatud Piraeuse panga põhiandmed 2010. aasta detsembri, 2011. aasta detsembri, 2012. aasta detsembri ja 2013. aasta detsembri seisuga (koondandmed).

Tabel 5

Piraeuse panga põhiandmed aastatel 2010, 2011, 2012 ja 2013

Kasum ja kahjum

(mln eurot)

2010

2011

2012 (30)

2013 (*1)

Netointressitulu

1 207

1 194

1 047

1 664

Tegevustulu kokku

1 510

1 245

1 921

2 205

Tegevuskulud kokku

(884)

(840)

(931)

(1 680 )

Maksueelne tulu

625

405

989

525

Väärtuse langusest tingitud kahjumid seoses krediidiriski katmisega

(611)

(1 973 )

(2 519 )

(2 536 )

Kreeka riigivõlakirjade ja erasektori kaasamise programmist toetatavate laenude väärtuse langusest tekkinud kahjumid

 

(5 911 )

 

 

Negatiivne firmaväärtus

 

 

351

3 810

Puhaskasum/-kahjum

(21)

(6 618 )

(507)

2 546

Valikulised koguselised näitajad

(mln eurot)

31. detsember 2010

31. detsember 2011

31. detsember 2012 (*1)

31. detsember 2013 (*2)

Laenude netosumma ja ettemaksed klientidele kokku

(neto)

40 150

35 634

44 613

62 366

Hoiused

29 475

21 796

36 971

54 279

Koguvarad

57 561

49 352

70 408

92 010

Omakapital kokku (30)

3 273

(1 940 )

(2 316 )

8 543

Allikas:

aastaaruanded 2011 ja 2012, 2013. aasta finantsaruanne.

(49)

Tabeli 5 põhjal selgub, et lisaks erasektori kaasamise programmiga seotud 2011. aastal kirjendatud tohutule kahjumile (5 911 miljonit eurot) (31) kandis Piraeuse pank 2012. aasta keskpaigani kahju seoses tulude langusega (muu hulgas kõrgemate hoiusekulude tõttu) ning Kreeka ja välismaiste laenuportfellide väärtuse langusest põhjustatud üha märkimisväärsemate kahjumitega. Hoiuste väljavool kahjustas tugevalt Piraeuse panga likviidsuspositsiooni. Olukord paranes mõnevõrra pärast seda, kui Piraeuse pank hakkas 2012. aasta juulis tegema omandamistehinguid.

(50)

Kreeka keskpank hindas 2013. aasta stressitesti alusel, et Piraeuse panga baasstsenaariumile vastavad kapitalivajadused on 465 miljonit eurot.

(51)

2014. aasta märtsis suurendas Piraeuse pank kapitali veel 1 752 miljoni euro võrra, et katta põhjenduses 50 nimetatud kapitalivajadused ning Kreekale kuuluvate eelisaktsiatega tasuda 940 miljonit eurot (32). Erinevalt Eurobanki kapitali suurendamisest 2014. aasta aprillis, ei võtnud Kreeka finantsstabiilsuse fond endale Piraeuse panga ees kohustust kapitali suurendamise raames kapitali eraldamiseks, kui erasektori nõudlus peaks jääma ebapiisavaks. Kapitali suurendamine saavutati eelismärkimisõiguseta aktsiate emissiooni vormis (ehk kapitali suurendatakse nii, et tühistatakse aktsionäride eelismärkimisõigus) pakkumisena rahvusvahelistele investoritele ja avaliku pakkumisena Kreekas. Aktsiate märkimishinnaks määrati 1,7 eurot aktsia kohta.

(52)

Kapitali suurendamise järel teatas Piraeuse pank 22. mail 2014, et ta ostis eelisaktsiaid Kreeka riigilt tagasi kogusummas 750 miljonit eurot (33).

2.2.   PIRAEUSE PANGA POOLNE KREEKA PANGANDUSTEGEVUSE OMANDAMINE

2.2.1.   ATE omandamine

(53)

Kreeka asutas ATE 1929. aastal mittetulundusühinguna. 1990ndate aastate alguseni oli ATE spetsialiseerunud finantsasutus, mis toetas Kreeka riigi nimel põllumajandussektori arengut. 2000. aasta detsembris noteeriti äriühing Ateena börsil. 14. novembril 2011 oli Kreeka 89,9 % suuruse osalusega ATE peamine aktsionär.

(54)

ATE tegutses kõigis pangandusvaldkondades, tegeledes niihästi jae- kui ka äripangandusega, pakkus finantsteenuseid, nagu kindlustus ja liising, ning soetas märkimisväärse osaluse finantssektorivälistes äriühingutes, sealhulgas suhkru- ja piimatööstuses.

(55)

2012. aasta juulis pakkus ATE teenuseid 468 filiaalist koosneva võrgustiku kaudu ning andis tööd 5 024 inimesele. Hoiuste kogusumma oli 2012. aasta juuli seisuga 14,9 miljardit eurot 21,8 miljardi euro suuruste koguvarade kohta (34).

(56)

2006. aastast alates pakkus ATE teenuseid ka Kreekast väljaspool, omades 74 % osalust ATE Bank Romanias ning 20,3 % osalust lihtaktsiakapitalis ja 25 % osalust eelisaktsiakapitalis AIKBanka Serbias.

(57)

ATE raskused tekkisid enne Kreeka võlakriisi eelkõige ebakvaliteetse vara ja väärtuse langusele eelnenud traditsiooniliselt madala kasumlikkuse tõttu. Lisaks mõjutas Kreeka võlakriis kõiki Kreeka panku, sealhulgas ATE panka, kahel viisil i) Kreeka juurdepääsu kadumine rahvusvahelistele võlaturgudele mõjutas rängalt Kreeka pankade likviidsuspositsiooni ja ii) vara kvaliteet langes ja suurendas väärtuse langust.

(58)

2011. aasta aprillis eraldas Kreeka ATEle 1 445 miljonit eurot (sealhulgas algselt Kreeka rekapitaliseerimismeetme raames antud 675 miljonit eurot). Lisaks sellele sai ATE 6 103 miljoni euro suuruses summas likviidsustoetust. Komisjon kiitis need meetmed ATE ümberkorraldamisotsusega heaks.

(59)

Sellele vaatamata halvenes ATE kapitaliga varustatus 2011. aasta teisel poolel, eelkõige erasektori kaasamise programmis osalemise tõttu. Vastavalt tabelile 2 olid ATE erasektori kaasamise programmiga seotud kulud enne maksude mahaarvamist kokku 4 329 miljonit eurot ning need kirjendati täielikult 2011. aasta raamatupidamiskontodele. Vastavalt tabelile 3 hinnati ATE üleantud tegevuse kapitalivajadusteks 4 920 miljonit eurot.

(60)

Kreeka esitas 22. märtsil 2012. aastal Kreeka keskpanga koostatud aruande, milles tehti ATE kriisilahenduse ettepanek, kasutades ATE üleantud tegevuse suhtes ostu- ja ühendamismenetlust, samas kui ülejäänud varade ja kohustuste kriisilahendus pidi toimuma rämpspanga vahendusel. Piraeuse pank ja teine suur Kreeka pank esitasid Kreeka finantsstabiilsuse fondile mittesiduva pakkumise. 26. juulil 2012 kiitis Kreeka finantsstabiilsuse fondi juhatus Piraeuse panga pakkumise heaks.

(61)

27. juulil 2012 alustas Kreeka keskpank ATE tegevuse üleandmist Piraeuse pangale (35).

(62)

Kuna ATE üleantud tegevusega seotud õiglases väärtuses vara oli väiksem kui kohustused, pidi Kreeka finantsstabiilsuse fond kooskõlas Kreeka keskpanga 28. jaanuari 2013. aasta otsusega korvama vahe üleantud varade ja kohustuste vahel, st katma rahastamispuudujäägi. Auditeeritud andmetele tuginedes leidis Kreeka pank, et rahastamispuudujääk on 7 471 miljonit eurot ja Kreeka finantsstabiilsuse fond eraldas Piraeuse pangale 7 471 miljoni euro väärtuses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakirju (edaspidi „EFSFi võlakirjad”).

(63)

Lisaks sellele kohustus Kreeka finantsstabiilsuse fond eraldama Piraeuse pangale kapitali, et ATE üleantud tegevus kuni 9 % ulatuses kapitaliseerida. Algselt hinnati summa suuruseks 500 miljonit eurot, kuid lõppsumma suuruseks määrati 570 miljonit eurot. Fond eraldas pangale lõppsumma 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames lihtaktsiate vastu.

(64)

Piraeuse pank omandas ATE üleantud tegevuse hinnaga 95 miljonit eurot.

2.2.2.   Geniki omandamine

(65)

Geniki asutati 1937. aastal. Geniki osutas finantsteenuseid jaepanganduses, äripanganduses ja kapitaliturul. 2004. aastal omandas Société Générale enamusosaluse Geniki aktsiakapitalis. Genikil oli 31. detsembri 2012. aasta seisuga 104 filiaali ja 1 391 töötajat (36). Geniki koguvarad olid 2,6 miljardit eurot, laenude netosumma kokku 1,9 miljardit eurot ja hoiused ligikaudu 2 miljardit eurot (37).

(66)

Pangandussektori tulemuslikkust mõjutas äärmiselt negatiivselt Kreeka võlakriis. Lisaks viis Kreeka pankade osalemine erasektori kaasamise programmis nende kapitaliga varustatuse kiire halvenemiseni. Vastavalt tabelile 2 olid Geniki erasektori kaasamise programmiga seotud kulud enne maksude mahaarvamist kokku 292 miljonit eurot ning need kirjendati täielikult 2011. aasta raamatupidamiskontodele. Vastavalt tabelile 3 hinnati Geniki kapitalivajaduste suuruseks 281 miljonit eurot ning selle arvutamisel võeti aluseks Kreeka keskpanga korraldatud stressitest.

(67)

2012. aasta juunis pöördus Société Générale nelja suurema Kreeka panga poole sooviga müüa Geniki. Piraeuse pank oli ainsana Geniki omandamisest huvitatud.

(68)

Société Générale’i ja Piraeuse panga vahel toimunud Geniki müügiläbirääkimistes jõuti 19. oktoobril 2012 ametliku kokkuleppeni, mille kohaselt i) Société Générale müüb ja Piraeuse pank ostab Société Générale’ile Genikis kuuluva 99,08 % suuruse osaluse, ja ii) Société Générale loovutab ja annab üle ning Piraeuse pank omandab 100 % Société Générale’i sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest Geniki aktsiakapitali ettemaksetest. Société Générale nõustus lõpuks tegema Genikile ligikaudu 290 miljoni euro suuruse ettemakse ja märkima Piraeuse panga emiteeritud võlakirju ligi 170 miljoni euro suurusele summale. Piraeuse pank omandas seejärel Geniki 1 miljoni euro eest.

(69)

14. detsembril 2012 teatas Piraeuse pank, et Société Générale’ile Genikis kuulunud osaluse omandamine on lõpule viidud.

2.2.3.   Kolme Küprose panga Kreekat hõlmava tegevuse omandamine

(70)

Küprose pank, Küprose Rahvapank ja pank Hellenic Bank olid asutatud vastavalt aastatel 1899, 1901 ja 1976.

(71)

Pärast eurorühma 15. märtsi 2013. aasta erakorralist kohtumist jõudsid Euroopa Liit, IMF ja EKP Küprose päästekava peamiste parameetrite suhtes kokkuleppele. Kreeka süsteemse stabiilsuse nõukogu (The Hellenic Systemic Stability Board) esitas ühehäälselt ettepaneku kanda kolme Küprose panga Kreeka filiaalide vara ja kohustused üle olemasolevale Kreeka pangale. Eelkõige kinnitas Kreeka süsteemse stabiilsuse nõukogu, et „[…] (*3) kokkulepe annab [kolme Küprose panga] Kreeka filiaalide hoiustajatele täieliku tagatise, kaitseb Kreeka avalikku huvi ja finantsstabiilsust ning ei suurenda Kreeka avaliku sektori võlakoormust”.

(72)

Kreeka keskpangale tehti ülesandeks uurida Kreeka pankade võimalikku huvi ning sellega seoses esitati osalemiskutse. Kreeka finantsstabiilsuse fond nõustus katma kolme Küprose panga Kreeka filiaalide omandamisest tulenevad (omandaja) kapitalivajadused.

(73)

Tabelis 6 on esitatud kokkuvõte kolme Küprose panga varadest ja kohustustest, mis kanti üle Piraeuse pangale (edaspidi „Küprose üleantud tegevus”).

Tabel 6

Kolme Küprose panga üleantud tegevus

 

Üleantud tegevus

Varad

Kõik Kreeka laenud, sealhulgas liising ja faktooring

Kreekast pärit ja seal hallatavad laevanduse rahastamiseks antud laenud ja muud laenud

Põhivarad (välja arvatud edasilükkunud tulumaksu vara)

Kohustused

Kõik kolme Küprose panga Kreekas kogutud hoiused

Allikas:

„Carve out and sale of the Greek assets of Cypriot banks” (Küprose pankade Kreeka vara eraldamine ja müümine), tingimusi käsitlev kokkulepe, 10. aprill 2013.

(74)

Piraeuse pangale üle kantud varade väärtus oli ligikaudu 18,9 miljardit eurot ja kohustuste summa umbes 15 miljardit eurot. Tehingupooled nõustusid siiski võtma arvesse kahjusummat, mida prognoositi Küprose pankade PIMCO koostatud aruandes ebasoodsa stsenaariumi kohaselt (38). Vastavalt PIMCO aruandele oli pangale üle kantavate varade väärtus ligi 16,5 miljardit eurot. Üle kantud kohustuste summa oli umbes 14,5 miljardit eurot.

(75)

21. ja 22. märtsil 2013 esitasid mittesiduva pakkumise ainult kolm panka, sealhulgas Piraeuse pank.

(76)

22. märtsil 2013 andis Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale nõusoleku kolme Küprose panga Kreekat hõlmava tegevuse omandamiseks. Kogu tasu, mille Piraeuse pank maksis Küprose üleantud tegevuse omandamise eest, oli 524 miljonit eurot. Eelkõige lepiti kokku, et Piraeuse pank maksab 237 miljonit eurot Küprose panga üleantud tegevuse omandamise eest, 258 miljonit eurot Küprose Rahvapanga üleantud tegevuse omandamise eest ja 29 miljonit eurot panga Hellenic Bank üleantud tegevuse omandamise eest.

(77)

2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames (39) võimaldas Kreeka finantsstabiilsuse fond 2013. aasta juunis Piraeuse pangale panga makstud hinna katteks 524 miljoni euro suuruse kapitalisüsti.

2.2.4.   MBG omandamine

(78)

MBG asutati 2000. aastal. 31. detsembri 2012. aasta seisuga hõlmas MBG 119 filiaali ja 1 174 töötajat (40).

(79)

22. aprillil 2013 allkirjastas Piraeuse pank BCPga lõpliku kokkuleppe seoses kogu MBG aktsiakapitali omandamise ning BCP osalemisega Piraeuse panga eelseisvas kapitali suurendamises.

(80)

Kõnealuse kokkuleppe kohaselt panustab BCP 400 miljonit eurot MBG regulatiivsesse rekapitaliseerimisse (millest BCP 2012. aasta detsembris juba eraldas 139 miljonit eurot), konverteerides BCP allutatud ja eelisvõla MBG kapitaliks. Lisaks peab MBG kõik varem BCPlt saadud rahalised vahendid kahes osas hüvitama: 650 miljonit eurot makstakse tehingu lõpetamise kuupäeval ja ligi 250 miljoni euro suurune summa kuue kuu jooksul pärast tehingu lõpetamist. Lõpuks eraldab BCP märkimise eesõigusi välistava suunatud pakkumise kaudu Piraeuse panga rekapitaliseerimiseks 400 miljonit eurot. Seejärel omandab Piraeuse pank täielikult rekapitaliseeritud MBG 1 miljoni euro eest.

(81)

19. juunil 2013 andis Piraeuse pank teada, et MGB omandamine on lõpule viidud.

2.2.5.   Ülevaade omandamiste ühismõjust

(82)

Tabelis 7 on esitatud ülevaade järjestikuste omandamiste mõjust Kreeka Piraeuse panga suurusele (ükski omandatud üksustest ei hõlmanud välismaist vara, välja arvatud ATE üleantud tegevus, mis hõlmab väikeses koguses Rumeenia vara). Kõnealuste omandamiste tulemusena on Piraeuse pangal Kreeka hoiuste ja laenuturul praegu kõige suurem turuosa.

Tabel 7

Järjestikuste omandamiste mõju Piraeuse panga suurusele Kreekas

31.12.2012

Ainult Kreeka

Piraeuse pank eraldi

ATE

Geniki

Küprose pangad

MBG

UUS GRUPP

Laenude kogumaht

27 727

12 200

3 308

24 194

4 710

72 138

osakaal uues grupis

38  %

17  %

5  %

34  %

7  %

100  %

Laenude netosumma

24 811

11 527

1 909

19 481

4 236

61 964

osakaal uues grupis

40  %

19  %

3  %

31  %

7  %

100  %

Hoiused

15 412

14 986

2 014

14 427

2 912

49 752

osakaal uues grupis

31  %

30  %

4  %

29  %

6  %

100  %

Töötajad

5 926

5 019

1 420

5 268

1 186

18 819

osakaal uues grupis

31  %

27  %

8  %

28  %

6  %

100  %

Filiaalid

325

460

104

307

120

1 316

osakaal uues grupis

25  %

35  %

8  %

23  %

9  %

100  %

Allikas:

Piraeuse panga esitatud andmed 10. juunil 2014. aastal.

2.3.   ABIMEETMED

2.3.1.   Kreeka pankade toetuskava raames Piraeuse pangale antud abi (meetmed L1 ja A)

(83)

Piraeuse pank sai Kreeka pankade toetuskava raames abi mitmesuguste meetmete kujul, nagu rekapitaliseerimine, tagatised ja riigivõlakirjad.

2.3.1.1.   Tagatisena ja riigivõlakirjadena antud riigi likviidsustoetus (meede L1)

(84)

Piraeuse pank on saanud ja saab ka edaspidi abi tagatismeetmete ja riigivõlakirjade näol. Käesolevas otsuses kirjeldatakse nimetatud abi kui „meedet L1”. 2010. aastal emiteeris Piraeuse pank riigi tagatisega võlakirju kogusummas 9,9 miljardit eurot. Ühtlasi laenas Kreeka riik pangale 1 289 miljoni euro ulatuses riigivõlakirju. 2014. aasta märtsi lõpus oli riigivõlakirjade tasumata summa 1 024 miljonit eurot (41).

(85)

Kreeka ametiasutuste 25. juunil 2014. aastal komisjonile esitatud Piraeuse panga ümberkorralduskavas palusid Kreeka ametiasutused luba jätkata ümberkorraldusperioodil Piraeuse pangale Kreeka pankade toetuskava raames tagatiste ja riigivõlakirjade andmist, kui sellist likviidsustoetust peaks vaja olema, kuigi seda tõenäoliselt ei juhtu.

2.3.1.2.   Rekapitaliseerimismeetme raames kohaldatud riigipoolne rekapitaliseerimine (meede A)

(86)

2009. aasta mais ja 2011. aasta detsembris sai Piraeuse pank Kreeka riigilt Kreeka pankade toetuskava rekapitaliseerimismeetme raames kapitalisüste vastavalt 370 miljoni ja 380 miljoni euro suuruses summas, seega kokku 750 miljonit eurot (meede A), mis oli sel ajal võrdne ligikaudu 2,1 protsendiga panga riskiga kaalutud varadest (42).

(87)

Rekapitaliseerimine toimus Kreeka märgitud eelisaktsiate kaudu kupongiintressiga 10 % ja kehtivusajaga viis aastat.

(88)

Piraeuse pank ostis 22. mail 2014 eelisaktsiad tagasi, nagu on kirjeldatud põhjenduses 52.

2.3.2.   Riigi tagatud erakorraline likviidsusabi (meede L2)

(89)

Erakorraline likviidsusabi on erakorraline meede, mis võimaldab ajutiste likviidsusprobleemidega maksejõulistel finantsasutustel saada eurosüsteemist rahalisi vahendeid, ilma et selline toiming oleks ühtse rahapoliitika osa. Finantsasutuste makstav intress erakorralise likviidsusabi eest on […] baaspunkti kõrgem intressist, mida kõnealune asutus maksab keskpanga tavalise refinantseerimise eest.

(90)

Kreeka erakorralise likviidsusabi programmi eest vastutab Kreeka keskpank, mis tähendab seda, et ta kannab erakorralise likviidsusabi andmisega seotud mis tahes kulud ja riskid (43). Kreeka riik andis Kreeka keskpangale riigigarantii, mis kehtib Kreeka keskpanga tagatud erakorralise likviidsusabi suhtes tervikuna. Seaduse 3943/2011 artikli 50 lõike 7 vastuvõtmine, millega muudeti seaduse 2362/1995 artikli 65 lõiget 1, võimaldas rahandusministril tagada riigi nimel Kreeka keskpanga krediidiasutuste vastu esitatavad nõuded. Erakorralist likviidsusabi saavatel pankadel tuleb maksta riigile garantiitasu […] baaspunkti.

(91)

31. detsembril 2011 sai Piraeuse pank 11,64 miljardit eurot ning 31. detsembril 2012. aastal 31,4 miljardit eurot riigi tagatud erakorralist likviidsusabi (44). Pärast 2013. aastal toimunud järsku majanduslangust sai pank sama aasta lõpus riigi tagatud erakorralist likviidsusabi ainult 750 miljonit eurot.

2.3.3.   Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu Piraeuse pangale antud abi (meetmed B1, B2, B3 ja B4)

(92)

Alates 2012. aastast võttis Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse panga suhtes mitmeid kapitalitoetusega seotud meetmeid. Tabelis 8 on esitatud kõnealuste abimeetmete ülevaade.

Tabel 8

Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu Piraeuse pangale võimaldatud abimeetmed

 

Esimene ajutine rekapitaliseerimine, mai 2012

(mln eurot)

Teine ajutine rekapitaliseerimine, detsember 2012

(mln eurot)

Kohustuste võtmise kinnitus, detsember 2012

(mln eurot)

Osalemine 2013. aasta mai rekapitaliseerimises

(mln eurot) (45)

Meede

B1

B2

B3

B4

Summa

(mln eurot)

4 700

1 553

1 082

5 891

2.3.3.1.   Esimene ajutine rekapitaliseerimine (meede B1)

(93)

Menetluse algatamise otsuse põhjendustes 14–33 on esitatud 2012. aasta mais toimunud esimese rekapitaliseerimise üksikasjalik kirjeldus (meede B1). Käesolevas punktis käsitletakse asjaomase meetme tausta ja põhiomadusi.

(94)

20. aprillil 2012 edastas Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale kohustuste võtmise kinnituse lubadusega osaleda panga aktsiakapitali suurendamises kuni 5 miljardi euro eest.

(95)

Meetme B1 raames kandis Kreeka finantsstabiilsuse fond kooskõlas fondi asutamise seaduses nr 3864/2010 ajutist rekapitaliseerimist käsitlevate sätetega Piraeuse pangale 2012. aasta mais üle 4,7 miljardi euro väärtuses EFSFi võlakirju. Komisjon kinnitas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 53, et ajutise rekapitaliseerimise võimaldamisega 28. mail 2012. aastal toimunud ajutine rekapitaliseerimine on kohustuste võtmise kinnituses võetud kohustuse täitmine ja seega sama abimeetme jätk. Kohustuse võtmise kinnituse ja esimese ajutise rekapitaliseerimise raames eraldatud vahendite suuruse arvutas välja Kreeka keskpank, et tagada 31. detsembriks 2011 (ajutise rekapitaliseerimise tagasiulatuva kirjendamise kuupäev panga arvepidamises) panga koguomavahendite suhtarv 8 %. Vastavalt tabelis 3 esitatud andmetele kattis meede B1 ainult osa 2012. aasta stressitestiga kindlaks määratud kapitali koguvajadusest. Piraeuse pank oli kavandanud hankida kapitali edasise kapitali suurendamise kaudu ning ajutine rekapitaliseerimine oli ette nähtud üksnes selleks, et säilitada panga abikõlblikkus EKPst rahaliste vahendite saamiseks seni, kuni kõnealune kapitali suurendamine aset leiab.

(96)

Alates esimese ajutise rekapitaliseerimise kuupäevast kuni esimese ajutise rekapitaliseerimise lihtaktsiatesse ja muudesse konverteeritavatesse finantsinstrumentidesse konverteerimise kuupäevani kehtisid Piraeuse panga ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi vahel sõlmitud eelmärkimise lepingu tingimused, mille kohaselt Piraeuse pank pidi maksma Kreeka finantsstabiilsuse fondile aastatasu 1 % ulatuses EFSFi võlakirjade nimiväärtusest ning igasugused kupongimaksed ja kõnealuse perioodi eest EFSFi võlakirjadelt kogunenud intress loeti fondi täiendavaks kapitalitoetuseks pangale (46).

2.3.3.2.   Teine ajutine rekapitaliseerimine (meede B2)

(97)

2012. aasta sügisel registreeris Piraeuse pank järjekordse kahjumi. Panga kapital langes taas alla miinimumi, mis oli nõutav abikõlblikkuse säilitamiseks Euroopa Keskpanga võimaldatava refinantseerimise jaoks.

(98)

Seega tekkis vajadus teise ajutise rekapitaliseerimise järele. 20. detsembril 2012 teostas Kreeka finantsstabiilsuse fond teise ajutise rekapitaliseerimise summas 1 553 miljonit eurot (meede B2), mis toimus ka seekord Kreeka finantsstabiilsuse fondi võlakirjade ülekandmise näol Piraeuse pangale.

2.3.3.3.    20. detsembri 2012. aasta kohustuse võtmise kinnitus (meede B3)

(99)

Lisaks teisele ajutisele rekapitaliseerimisele esitas Kreeka finantsstabiilsuse fond 20. detsembril 2012 kohustuse võtmise kinnituse lubadusega osaleda Piraeuse panga aktsiakapitali suurendamises ja konverteeritavate instrumentide väljalaskmises kogusummas kuni 1 082 miljonit eurot (meede B3).

(100)

Kaks ajutist rekapitaliseerimist (meetmed B1 ja B2) ja 2012. aasta detsembris eraldatud täiendav summa (meede B3) tähendasid seda, et Kreeka finantsstabiilsuse fond kohustus katma kogu kapitalivajaduse (7 335 miljonit eurot), (47) mis oli määratud kindlaks 2012. aasta stressitestiga.

2.3.3.4.   Kreeka finantsstabiilsuse fondi osalemine 2013. aasta kevadises rekapitaliseerimises (meede B4) ja meetmetega B1 ja B2 seotud summade osaline tagasimaksmine

(101)

23. aprillil 2013. aastal kiitis Piraeuse panga aktsionäride üldkoosolek heaks aktsiakapitali suurendamise 8 429 miljoni euro võrra (48). Summa arvutati järgmiste näitajate summana:

i)

2012. aasta stressitestiga kindlaks määratud kapitalivajaduste katmiseks 7 335 miljonit eurot; kõnealusest summast 5 891 miljonit eurot märkis Kreeka finantsstabiilsuse fond (meede B4) ja 1 444 miljonit eurot erainvestorid;

ii)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi antud 570 miljonit eurot regulatiivsete kapitalivajaduste rahuldamiseks, mis tulenesid ATE panga omandamisest 2012. aasta juulis; komisjon hindas kõnealust meedet ATE likvideerimisotsuses ja leidis, et see ei kujuta endast abi Piraeuse pangale;

iii)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi antud 524 miljonit eurot kapitalivajaduste rahuldamiseks, mis tulenesid kolme Küprose panga Kreekat hõlmava tegevuse ostuhinna tasumisest; kapitali suurendamise kõnealune osa kujutab endast meedet C (49).

(102)

Uute aktsiate hinnaks määrati 1,70 eurot aktsia kohta, mis vastab 50 %le keskmise kauplemismahuga kaalutud turuhinnast selle kindlaksmääramisele eelnenud 50 kauplemispäeva jooksul.

(103)

3. juunil 2013 teatas Piraeuse panga direktorite nõukogu 3 888 268 914 uue aktsia emiteerimisest nimiväärtusega 0,30 eurot, hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta (50). 28. juunil 2013 andis pank teada, (51) et direktorite nõukogu kinnitas, et aktsiakapitali suurendamise summa 8 429 miljonit eurot on tervikuna sisse makstud, sealhulgas lisatasud.

(104)

Erakapitali koguosalus Piraeuse panga aktsiakapitali suurendamises moodustas 1 444 miljonit eurot (52). Nimetatud summa hõlmab BCP osalemist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 80.

(105)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi osalus Piraeuse panga aktsiakapitali suurendamises oli seega 6 985 miljonit eurot.

(106)

Vahetult pärast 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist sai Kreeka finantsstabiilsuse fondist Piraeuse panga peaaktsionär osalusega 81 % (53). Fond laskis käibele aktsiate ostutähed ja andis erainvestoritele tasuta iga märgitud aktsia kohta ühe ostutähe (54). Iga ostutäht annab õiguse osta kindlaksmääratud ajavahemike järel ja täitmishinnaga 4,48 Kreeka finantsstabiilsuse fondi osakut. Esimene täitmistähtaeg oli 2. jaanuar 2014 ja seejärel on ostutähed kasutatavad iga kuue kuu tagant kuni 2. jaanuarini 2018. Täitmishind on võrdne 1,70 euro suuruse märkimishinnaga, mida on suurendatud aastase intressimäära võrra (4 % esimeseks aastaks, 5 % teiseks aastaks, 6 % kolmandaks aastaks, 7 % neljandaks aastaks ja seejärel 8 % aastapõhiselt viimaseks kuueks kuuks) (55).

(107)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi seadusega, mida 2014. aastal muudeti, on ette nähtud, et ainult ostutähtede täitmishindu võib märkimisõiguse emissiooni korral korrigeerida. Lisaks toimub mis tahes taoline korrigeerimine tagantjärele ja ainult Kreeka finantsstabiilsuse fondi ostueesõiguse müügist laekunud tulude summa ulatuses. Aktsiakapitali suurendamise korral ilma eelisostuõiguseta ei ole korrigeerimist ette nähtud.

2.3.4.   Abimeetmed omandatud ettevõtetele (meede C)

2.3.4.1.   Abimeetmed ATEle

(108)

Nagu märgiti põhjenduses 58, oli ATE suhtes ATE ümberkorraldamisotsuse ajal juba abimeetmeid rakendatud.

(109)

2011. aasta detsembris eraldas Kreeka riik ATEle 290 miljonit eurot.

(110)

27. juuli 2012. aasta kriisilahendus hõlmas samuti täiendavat riigipoolset toetust, nagu on kirjeldatud põhjendustes 62 ja 63. Kreeka finantsstabiilsuse fond andis Piraeuse pangale rahastamispuudujäägi katteks EFSFi võlakirju, mille väärtus oli 7 471 miljonit eurot. Samuti võttis Kreeka finantsstabiilsuse fond kohustuse rekapitaliseerida Piraeuse pank 570 miljoni euro ulatuses.

(111)

Kogu ostu- ja ühendamismenetlusega seotud abi suurus oli 8 041 miljonit eurot.

2.3.4.2.   Abimeetmed kolme Küprose panga Kreekat hõlmavale tegevusele (meede C)

(112)

Nagu juba põhjendustes 77 ja 101 märgitud, võttis Kreeka finantsstabiilsuse fond kolme Küprose panga Kreekat hõlmava tegevuse omandamise ajal kohustuse eraldada Piraeuse pangale kapitali 524 miljoni euro ulatuses (meede C). Kõnealune kohustus täideti 2013. aasta juunis (56).

2.4.   ÜMBERKORRALDUSKAVA

2.4.1.   Riigisisene tegevus

(113)

Ümberkorralduskava raames keskendus Piraeuse pank oma põhipangandustegevusele Kreekas.

(114)

Põhitähelepanu suunati Kreekat hõlmava pangandustegevuse kasumlikkuse ja elujõulisuse taastamisele. Seepärast hõlmab ümberkorralduskava mitmeid meetmeid, mille eesmärk on tõhustada panga tegevust ja tõsta netointressimarginaale, aga ka meetmeid selle kapitalipositsiooni ja bilansi ülesehituse parandamiseks.

(115)

Tegevuse tõhustamiseks on Piraeuse pank juba käivitanud ulatusliku ratsionaliseerimisprogrammi.

(116)

Ajavahemikul 31. detsembrist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 vähendas Piraeuse pank kokku 322 filiaali võrra oma füüsilist kohalolekut Kreekas, võttes arvesse omandatud üksuste ümberkorraldamist pärast omandamise kuupäeva. 2014. aastal jätkas pank samas tempos, olles […] sulgemist esimesel poolaastal juba lõpule viinud.

Tabel 9

Kreeka filiaalide võrgustiku ümberkorraldamine 2010. aastast kuni 2014. aasta esimese pooleni

Periood

2011

2012

2013

2014. a 1. poolaasta

Filiaalide koguarv perioodi alguses või omandamise kuupäeval

360

918

1 316

1 037

Piraeuse filiaalid

[…]

[…]

[…]

[…]

ATE filiaalid

[…]

[…]

Geniki filiaalid

[…]

[…]

Küprose pankade filiaalid

[…]

[…]

[…]

MBG filiaalid

[…]

[…]

[…]

Koguarv perioodi lõpul

346

889

1 037

899

Filiaalide sulgemine perioodi jooksul

14

29

279

138

Allikas:

25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 40 ja 125, ning 2011. ja 2012. aasta aastaaruanded.

(117)

Ühtlasi vähendas Piraeuse pank ajavahemikul 2011–2013 Kreekaga seotud pangandustegevuse ja pangandusvälise tegevusega hõlmatud töötajate arvu 2 519 võrra. 2 114 juhul on töölt lahkumine seostatav panga rakendatud vabatahtliku lahkumiskavaga.

Tabel 10

Kreeka filiaalide töötajate arvu vähendamine 2010–2013

Periood

2011

2012

2013

Töötajate koguarv perioodi alguses või omandamise kuupäeval

6 370

12 616

18 628

Piraeuse filiaalid

[…]

[…]

[…]

ATE filiaalid

[…]

[…]

Geniki filiaalid

[…]

[…]

Küprose pankade filiaalid

[…]

[…]

[…]

MBG filiaalid

[…]

[…]

[…]

Koguarv perioodi lõpul

6 172

12 365

16 558

Töötajate arvu vähendamine

198

251

2 070

Allikas:

25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 40 ja 125, ning 2011. ja 2012. aasta aastaaruanded.

(118)

Piraeuse pank kavandab Kreekas ajavahemikul 2013. aasta detsembrist kuni 2017. aasta lõpuni vähendada oma töötajate arvu (16 558 töötajalt […] töötajale) ja võrgustiku suurust (1 037 filiaalilt […] filiaalile) veelgi (57). […]

(119)

Filiaalide ja personali töö tõhustamine aitab vähendada Piraeuse panga Kreekat hõlmava tegevuse kogukulusid […] % võrra, esialgsetel andmetel 1 394 miljonilt eurolt 2013. aastal […] miljoni euroni (58) aastal 2017 (59). Selle tulemusena peaks panga Kreekat hõlmava tegevuse kulude-tulude suhe ümberkorraldusperioodi lõpuks langema alla […] %.

(120)

Ümberkorralduskavas kirjeldatakse ühtlasi Piraeuse panga meetmeid rahastamiskulude vähendamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamise põhitegur. Pank loodab maksta madalamaid hoiuseintresse, mis tulenevad stabiilsemast keskkonnast, eeskätt Kreeka majanduse eeldatavast stabiliseerumisest ja taastumisest, kusjuures oodatakse, et majandus hakkab alates 2014. aastast taas kasvama. Eeldatavalt kahanevad Kreekas hoiustelt makstavad intressid (60). Hoiusemarginaalide vähenemine saavutatakse peamiselt tähtajaliste hoiuste oluliselt madalamate intressimääradega. Samamoodi väheneks panga sõltuvus erakorralisest likviidsusabist ja üldisemalt eurosüsteemi võimaldatavast rahastamisest enam kui 45 protsendilt grupi tasandi koguvaradest 2012. aastal vähem kui […] protsendini aastal 2017 (61).

(121)

Ümberkorralduskavas prognoositakse ka, et Piraeuse pank tugevdab oma bilanssi. Panga Kreeka laenude ja hoiuste suhtarv netonäitajana langeb […] protsendini 2017. aastal (madalamale 2013. aasta näitajast, mis oli 114 %), (62) samas kui tema kapitali adekvaatsus paraneb veelgi.

(122)

Üks Piraeuse panga prioriteete on viivislaenude haldamine. Pank parandab oma krediidiprotsesse nii laenude päritolu (parem tagatis ja vähendatud piirmäärad) kui ka viivislaenude haldamise osas. Viivislaenude osakaal tõuseb aastaks […] […] %ni ning hakkab seejärel langema, saavutades ümberkorraldusperioodi lõpuks loodetud määra, mis on ligikaudu […] % (63). Riskikulu (laenude väärtuse langemine) väheneb peaaegu 2 miljardilt eurolt 2013. aastal vähem kui […] miljonile eurole aastal 2018 (64).

(123)

Tegevuse tõhustamine, netointressimarginaalide suurenemine ja riskikulude kahanemine võimaldavad Piraeuse pangal saavutada Kreekas kasumlikkuse alates aastast […]. Pank eeldab, et tema riigisisese tegevuse kasum on 2018. aastal üle […] miljardi euro.

2.4.2.   Rahvusvaheline pangandustegevus

(124)

Välismaise tegevuse kasumlikkuse parandamiseks on Piraeuse pank juba alustanud kulude märkimisväärse vähendamise kava elluviimist rahvusvahelises võrgustikus. Ajavahemikus 2011. aasta lõpust kuni 2014. aasta märtsini vähenes töötajate arv 10 %, langedes 6 634 töötajalt 5 948-le, ning filiaalide arv 18 %, st 499-lt 410-le (65). Kulubaasi vähendamiseks on lihtsustatud ka panga rahvusvahelise portfelli struktuuri (66).

(125)

Ümberkorralduskavas tõsteti esile vajadust vähendada välismaiste tütarettevõtjate rahalist sõltuvust Kreeka peakontorist ning jätkuvalt kaitsta panga kapitalipositsiooni.

(126)

2012. aasta septembris müüs Piraeuse pank oma Ameerika tütarettevõtja, mille varad moodustasid ligi 0,7 miljardit eurot (13 filiaali ja 158 töötajat).

(127)

2018. aasta juuni lõpuks vähendab pank oma välismaiste varade riskipositsiooni […] miljardi euroni. Nimetatud arv tähendab […] % (67) vähendamist võrreldes 2012. aasta lõpuga (68).

(128)

Välismaiseid varasid vähendatakse veidi vähem, […] miljoni euroni juhul, kui […] (69). Sellisel juhul vähendatakse välismaiseid varasid 2012. aasta lõpuga võrreldes kokku […] %.

(129)

Selle asemel, et järgida eespool nimetatud koguvarade ülemmäära 2018. aasta juuni lõpus, võib pank siiski otsustada loobuda […] (70). Sellisel juhul ei moodusta säilitatud tegevus rohkem kui […] % Piraeuse panga välismaisest tegevusest 2012. aasta lõpus.

(130)

Piraeuse pank vähendab välismaiste tütarettevõtjate rahastamise kogusummat.

2.4.3.   Erakapitali hankimine ning aktsionäride ja allutatud võlausaldajate vahendid

(131)

Piraeuse pank kaasas turul märkimisväärses ulatuses kapitali, tänu millele vähendati panga vajatavat riigiabi.

(132)

Kõigepealt kaasas pank 2011. aastal 807 miljoni euro suuruse märkimisõiguse emissiooni abil erakapitali (71). Nagu märgiti põhjenduses 104, läks pangal korda kaasata erainvestorite kapitali ka 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimisega. 2013. aasta kevadine rekapitaliseerimine vähendas märkimisväärselt olemasolevate aktsionäride osalust, kuna pärast seda kuulus fondile 81 % ja uutele investoritele 17 % Piraeuse panga aktsiatest, mistõttu olemasolevatele aktsionäridele jäi ainult 2 % suurune osalus. Alates 2008. aastast ei ole dividende rahalises vormis välja makstud.

(133)

2014. aasta aprillis kaasas Piraeuse pank turult 1 750 miljoni euro ulatuses kapitali, et katta täiendavad kapitalivajadused ning maksta välja Kreeka riigile kuuluvad eelisaktsiad. Uued aktsiad väljastati hinnaga 1,7 eurot, mis oli 2013. aasta kevadise kapitaliseerimise raames Kreeka finantsstabiilsuse fondi makstud hind.

(134)

Lisaks sellele kogus pank kapitali, ostes oma hübriidkapitaliinstrumente ja allutatud võlainstrumente nimiväärtusest madalama hinnaga tagasi. 2012. aasta märtsis tegi pank mõningate hübriidkapitaliinstrumentide ja madalama teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide tagasiostu pakkumise. Turuväärtuse alusel määratletud hind, mis sisaldas kuni kümne protsendipunkti suurust lisatasu, kehtestati hübriidkapitaliinstrumendi puhul 37 % tasemel nimiväärtusest ja madalama teise taseme omavahendite koosseisu kuuluva instrumendi puhul 50 % tasemel nimiväärtusest. Osalusmäär oli vastavalt 52,8 % ja 18,2 %. 2013. aasta mais käivitas pank täiendava kohustiste haldamise toimingu lunastamata väärtpaberite kuni 321 miljoni euro ulatuses tagasiostmiseks. Osalemismäär oli 20 %. Järjestikuste tagasiostmiste tulemusena saadud kapitali kasvutulu oli ligikaudu 120 miljonit eurot (72).

2.5.   KREEKA AMETIASUTUSTE VÕETUD KOHUSTUSED

(135)

25. juunil 2014 võttis Kreeka riik kohustuse, et Piraeuse pank ja selle tütarettevõtjad viivad ellu samal päeval esitatud ümberkorralduskava ning täidavad veel mõned selle rakendamisega seotud täiendavad kohustused (edaspidi „kohustused”). Käesolevas punktis antakse dokumendi lisas loetletud kohustustest ülevaade.

(136)

Esmalt võttis Kreeka kohustuse, et Piraeuse pank korraldab ümber oma Kreekaga seotud äritegevuse, kehtestades Kreeka filiaalide ja töötajate maksimaalse arvu 31. detsembriks 2017 ning sealse tegevuse maksimaalsed kogukulud 2017. aasta kestel (73).

(137)

Ühtlasi võttis Kreeka kohustuse, et Piraeuse pank vähendab Kreekas kogutud hoiuste kulusid. Ta kohustus saavutama hiljemalt 31. detsembriks 2017 kooskõla netolaenude ja hoiuste maksimaalse suhtarvuga (74). […]

(138)

Piraeuse panga välismaiste tütarettevõtjatega seoses võttis Kreeka kohustuse, et pank vähendab 30. juuniks 2018 oma välismaiste varade finantsvõimenduse taset (75). Lisaks on likviidsus- või kapitalitoetus nominaalsummana kõnealuste tütarettevõtjate jaoks rangelt piiratud ja seotud üksnes konkreetsete asjaoludega.

(139)

Kreeka võttis kohustuse, et Piraeuse pank loobub mitmetest väärtpaberitest. Lisaks ei osta pank investeerimisjärguta väärtpabereid, välja arvatud mõned erandid (76).

(140)

Kreeka võttis ka mitmeid kohustusi panga üldjuhtimise valdkonnas. Ta kohustus piirama panga töötajate ja juhtide töötasu (77).

(141)

Ühtlasi on Kreeka võtnud kohustuse, et pank rakendab arukat krediidipoliitikat, tagamaks, et laenude andmist ja ümberkorraldamist puudutavate otsuste eesmärk oleks panga elujõulisuse ja kasumlikkuse maksimeerimine. Pank kohustub järgima kõrgeid standardeid seoses krediidiriski järelevalve ja laenude ümberkorraldamisega (78).

(142)

Paljud kohustused hõlmavad panga tehinguid seotud laenuvõtjatega. Selliste kohustuste eesmärk on tagada, et pank ei kalduks kõrvale arukatest pangandustavadest näiteks oma töötajatele, juhtidele ja aktsionäridele, aga ka avalikule sektorile, erakondadele ja meediaettevõtetele laenu andes või selliseid laene ümber korraldades (79).

(143)

Lisaks on Kreeka võtnud kohustuse, et pank järgib mõningaid tegevust reguleerivaid piiranguid, nagu näiteks kupongi- ja dividendimaksete keeld, omandamise keeld ja riigi toetuse reklaamimise keeld (80).

(144)

Kohustuste täitmist kontrollib kuni 31. detsembrini 2018 järelevalve eest vastutav usaldusisik.

(145)

25. juuni 2014. aasta avalduses märkis Kreeka eraldi, et ta taotleb komisjoni eelnevat heakskiitu, enne kui pank või mis tahes riiklik üksus, sealhulgas Kreeka finantsstabiilsuse fond, hakkab ostutähti tagasi ostma (81).

3.   ESIMESE AJUTISE REKAPITALISEERIMISE SUHTES AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(146)

27. juulil 2012 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et kontrollida, kas Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt Piraeuse pangale antud esimese ajutise rekapitaliseerimise puhul (meede B1) olid täidetud 2008. aasta pangandusteatise (82) tingimused meetme asjakohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.

(147)

Arvestades asjaolu, et abi andmine toimus pärast eelnevat rekapitaliseerimist ja likviidsusabi ning võttes arvesse päästmisperioodi pikkust, väljendas komisjon meetme asjakohasust silmas pidades kahtlust, kas Piraeuse pank oli võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed selleks, et tulevikus abivajadust vältida (83). Lisaks ei olnud komisjoni arvates selge, kellele kuulub panga üle kontroll edaspidi, kui esimene ajutine rekapitaliseerimine on asendatud püsiva rekapitaliseerimisega, (84) sest ühe võimalusena võib panka kontrollida riik, teise võimalusena võivad seda teha erasektori vähemusaktsionärid, keda toetatakse väljastpoolt tugevalt rahaliste vahenditega. Komisjon märkis, et esimese ajutise rekapitaliseerimise asjakohaseks tunnistamiseks tuleks mõlemal juhul säilitada panga juhtimise ja eelkõige panga laenuandmisprotsessi kvaliteeti.

(148)

Seoses esimese ajutise rekapitaliseerimise vajalikkusega avaldas komisjon menetluse algatamise otsuse põhjenduses 70 kahtlust, kas olid võetud kõik vajalikud meetmed, et pank saaks edaspidi abivajaduse tekkimist vältida. Et ajutise rekapitaliseerimise perioodi kestus oli ebakindel, ei saanud komisjon teha järeldust selle kohta, kas see oli piisav ning kas see vastab riigiabi eeskirjades sätestatud abi eest makstava tasu ja koormuse jagamise tingimustele. Kuna ka esimese ajutise rekapitaliseerimise püsivaks rekapitaliseerimiseks konverteerimise tingimused ei olnud menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise ajal veel teada, ei saanud komisjon neid tingimusi hinnata.

(149)

Seoses meetme proportsionaalsusega väljendas komisjon kahtlust, kas kaitsemeetmed (riigi toetuse reklaamimise keeld, kupongi- ja dividendimaksete keeld, aktsiate väljaostu ja tagasiostu keeld, nagu on kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 76) olid esimese ajutise rekapitaliseerimise seisukohast piisavad. Lisaks väitis komisjon menetluse algatamise otsuse põhjenduses 77, et eeskirjade puudumine, mis oleks takistanud Kreeka finantsstabiilsuse fondil kõigi nelja suurima panga (Piraeuse pank, Eurobank, NBG ja Alpha Bank) tegevust kooskõlastada, ning piisavate kaitsemeetmete puudumine, mis oleks takistanud pankade vahel tundliku äriteabe jagamist, võis põhjustada konkurentsimoonutusi. Sellest lähtuvalt tegi komisjon ettepaneku pangas füüsiliselt kohal viibiva järelevalve eest vastutava usaldusisiku ametisse nimetamise kohta.

4.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED ESIMESE AJUTISE REKAPITALISEERIMISE AMETLIKU UURIMISMENETLUSE KOHTA

4.1.   PIRAEUSE PANGA MÄRKUSED

(150)

30. augustil 2012 sai komisjon Piraeuse pangalt märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(151)

Meetmete asjakohasuse suhtes märkis Piraeuse pank, et Kreeka ja euroala võlakriis oli enneolematu olukord. 2009. aasta mais saadud kapitalisüst, mis võrdus 1,0 %ga panga riskiga kaalutud varadest, oli otsene reageering erakordsele ebastabiilsusele ülemaailmsetel finantsturgudel. Kreeka täiendav 380 miljoni euro suurune kapitalisüst 2011. aasta lõpus võrdus sellel ajal 1,1 protsendiga panga riskiga kaalutud varadest ning oli mõeldud eeldatavalt süvenevast majanduslangusest tingitud kapitali puudujäägi kõrvaldamiseks. Piraeuse panga 4,7 miljardi euro suurune rekapitaliseerimine, mille teostas Kreeka finantsstabiilsuse fond, kujutas endast rekapitaliseerimise esimest poolt, et reageerida kapitali puudujäägile, mis oli erasektori kaasamise programmi ja Blackrocki läbi viidud laenuportfellide hindamise, (85) aga ka süveneva majanduslanguse tagajärg.

(152)

Ühtlasi oli Piraeuse pank seisukohal, et Kreeka riigi ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi esindajatena panga direktorite nõukogusse määratud vastavalt üks ja kaks liiget ning üks Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt panga riskikomisjoni juhatusse määratud liige koos teiste liikmetega tagasid, et pank ei saanud võtta ülemääraseid riske.

(153)

Seoses meetmete vajalikkusega märkis pank, et selle, et rekapitaliseerimine toimub üleminekurahastamisena, otsustasid Kreeka ametiasutused koos Euroopa Liidu, IMFi ja EKPga ning ajutise rekapitaliseerimise summa 4,7 miljardit eurot peaaegu tasakaalustas erasektori kaasamise programmi mõju. Mis puudutab ajutise rekapitaliseerimise konverteerimist püsivaks kapitaliks pärast Kreeka pikemaajalist valitsuseta perioodi 2012. aasta teisel poolel, siis lõpliku struktuuri heakskiitmine tõi paratamatult kaasa olemasolevate aktsionäride osaluse olulise vähenemise ja lepiti kokku asjakohases tasus (mis sõltus tingimustest ja kasutatud instrumentidest).

(154)

Seoses meetmete proportsionaalsusega märkis Piraeuse pank, et ta on 2009. aastast alates korrigeerinud laenuandmise tavasid, kohaldades rangemaid krediidikriteeriume, kiirendatud tagasimaksmist ja vähendatud krediidilimiite. Alates 2009. aasta esimesest kvartalist vaatasid läbi ja kinnitasid kõik teatavat summat ületavate väljamaksete tegemise taotlused asedirektor ja krediidiasutuste rühma peadirektor. Pank ei muuda oma praegusi Kreeka keskpangale esitatud äriplaanis kirjeldatud äritavasid ning ei sea ohtu praegu kehtivaid laenuandmise standardeid. Nimetatud standardid on kõnealuses valdkonnas ühed rangematest, millele osutasid ka väga head tulemused, mis pank saavutas Blackrock Solutionsi diagnostilise analüüsi kohaselt. Kreeka riigi ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi esindatus panga direktorite nõukogus tagab kõnealuste kavatsuste realiseerimise.

(155)

Järelevalve eest vastutava usaldusisiku ametisse nimetamise kohta käiva komisjoni ettepaneku suhtes oli Piraeuse pank seisukohal, et hoolikat järelevalvet juba teostatakse ja sellega on seotud mitu kolmandat isikut, nagu Kreeka keskpank, välisaudiitorid, Kreeka riigi esindaja ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi esindajad.

4.2.   TEISE KREEKA PANGA MÄRKUSED

(156)

3. jaanuaril 2013 sai komisjon ühelt Kreeka pangalt märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Kõnealuse panga arvates oli Kreeka pankade rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu põhimõtteliselt tervitatav samm tervema ja elujõulisema pangandussüsteemi poole ning ta ei väljendanud vastuseisu Piraeuse panga rekapitaliseerimisele.

(157)

Olles avaldanud täielikku toetust Kreeka pankade Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu rekapitaliseerimisele, selgitas asjaomane pank siiski, et konkurentsi moonutamise minimeerimiseks ja diskrimineerimise ärahoidmiseks loodetakse, et rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondist on avatud kõigile Kreeka turul sarnastel tingimustel tegutsevatele pankadele.

5.   KREEKA MÄRKUSED ESIMESE AJUTISE REKAPITALISEERIMISE SUHTES AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

(158)

Kreeka esitas 5. septembril 2012 Kreeka keskpanga ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi koostatud märkused.

5.1.   KREEKA KESKPANGA MÄRKUSED

(159)

Esimese ajutise rekapitaliseerimise asjakohasuse kohta märkis Kreeka keskpank, et Kreeka finantsstabiilsuse fondist 2012. aasta mais Kreeka nelja suurima panga rekapitaliseerimiseks eraldatud 18 miljardi euro suurune kapital oli väiksem kui lõplik summa, mida pangad vajasid esimese taseme omavahendite 10 % suhtarvu (määrati kindlaks 2012. aasta juunis) järkjärguliseks saavutamiseks ja säilitamiseks ning esimese taseme omavahendite 7 % suhtarvu saavutamiseks ja säilitamiseks kolmeaastase ebasoodsa stressistsenaariumi korral. Samuti märkis Kreeka keskpank, et esimene rekapitaliseerimine oli ajutine, kuna nimetatud neljal pangal oli võimalus aktsiakapitali suurendamisega rekapitaliseerimisprotsess lõpule viia.

(160)

Ühtlasi täheldas Kreeka keskpank, et Kreeka suurimate pankade rekapitaliseerimine on osa Kreeka pangandussektori pikemaajalisest ümberkorraldamisest. Keskpank osutas, et erakätesse jääva panga korral jääb selle juhtimine tõenäoliselt samaks, aga kui pank läheb riigi (st Kreeka finantsstabiilsuse fondi) omandisse, võib Kreeka finantsstabiilsuse fond nimetada ametisse uue juhatuse, mille tegevusele annab igal juhul hinnangu Kreeka keskpank. Kreeka keskpanga sõnul hindab ta korrapäraselt üldjuhtimise raamistikku, juhtimise korrektsust ja iga panga riskiprofiili, et tagada liigsete riskide vältimine. Tähelepanu juhiti ka asjaolule, et Kreeka finantsstabiilsuse fond on juba nimetanud esindajad rekapitaliseeritud pankade juhatusse.

(161)

Mis puutub esimese ajutise rekapitaliseerimise vajalikkusesse, siis märkis Kreeka keskpank, et panga rekapitaliseerimine oli piiratud määraga, mis kindlustas tol ajal kehtivate miinimumkapitalinõuete (8 %) täitmise. Samuti tõdeti, et enne rekapitaliseerimist kulunud pikem aeg oli tingitud Kreeka tegevuskeskkonna järsust halvenemisest ja erasektori kaasamise programmi tagajärgedest, kogu projekti keerukusest ja vajadusest maksimeerida erainvestorite osalemist kapitali suurendamises.

(162)

Seoses esimese ajutise rekapitaliseerimise proportsionaalsusega rõhutas Kreeka keskpank, et komisjonile esitatava ümberkorralduskava täies mahus elluviimise tagab asjaolu, et juhul, kui rikutakse oluliselt ümberkorralduskava, tühistatakse Kreeka finantsstabiilsuse fondi hääleõiguste peatamine. Ühtlasi märkis Kreeka keskpank, et Piraeuse panga raskused ei olnud põhjustatud ei panga juhtkonnapoolsest riskide alahindamisest ega agressiivsest tegevusest.

5.2.   KREEKA FINANTSSTABIILSUSE FONDI MÄRKUSED

(163)

Mis puutub esimese ajutise rekapitaliseerimise asjakohasusse, siis väitis Kreeka finantsstabiilsuse fond, käsitledes riigi võimalikku sekkumist juhul, kui riik eraldab Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu suuri abisummasid ja fondil on sellest lähtuvalt täielikud hääleõigused, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi rahastatavaid panku ei käsitata avaliku sektori üksustena ega riigi kontrolli all olevatena ning et pärast püsivat rekapitaliseerimist Kreeka finantsstabiilsuse fondist ei ole need riigi kontrolli all. Kreeka finantsstabiilsuse fond kinnitas, et ta on täiesti iseseisev eraõiguslik juriidiline üksus, kes on oma otsustes sõltumatu. Kreeka finantsstabiilsuse fondi käsitleva seaduse artikli 16 lõike C punkti 2 kohaselt ei kuulu fond valitsuse kontrolli alla, mistõttu ei ole Kreeka finantsstabiilsuse fondist kapitalitoetust saanud krediidiasutused laiema avaliku sektori osad. Sealjuures viidati ka Kreeka finantsstabiilsuse fondi juhtimisstruktuurile.

(164)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi sekkumise kohta panga juhtimisse märkis fond, et austab panga sõltumatust ega sekku igapäevajuhtimisse, arvestades, et fondi roll on määratletud Kreeka finantsstabiilsuse fondi käsitlevas seaduses. Kreeka finantsstabiilsuse fondi väite kohaselt ei toimu mingit riigi sekkumist ega kooskõlastamist ning Piraeuse panga otsused seoses laenuprotsessiga (sh tagatiste, hinnastamise ja laenuvõtjate maksejõulisusega) tehakse ärikriteeriumide alusel.

(165)

Kreeka finantsstabiilsuse fond juhtis tähelepanu asjaolule, et nimetatud fondi käsitlevas seaduses ja aktsiate märkimise eellepingus on ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed, mis takistavad olemasolevatel eraaktsionäridel võtta liigseid riske. Välja toodi järgmised tegurid: i) Kreeka finantsstabiilsuse fondi esindajate nimetamine sõltumatute mittejuhtivate liikmetena panga juhtkonda ja nende osalemine komisjonides, ii) Kreeka finantsstabiilsuse fondi teostatav panga hoolikas analüüsimine ning iii) asjaolu, et pärast lõplikku rekapitaliseerimist piiratakse fondi hääleõigust vaid seni, kuni Piraeuse pank tegutseb kooskõlas ümberkorralduskava tingimustega.

(166)

Kreeka finantsstabiilsuse fond kinnitas, et kehtivad asjakohased meetmed tagamaks, et finantsstabiilsuse fondi osalusega pangad ei jagaks omavahel tundlikku äriteavet. Need hõlmavad näiteks Kreeka finantsstabiilsuse fondi eri esindajate nimetamist asjaomastesse pankadesse, nimetatud esindajate volitamist spetsiaalselt selleks, et nad hoiaksid ära esindajate vahelise teabevoolu ning kõnealustele ametnikele selgete sisejuhiste andmist, millega keelatakse pankade tundliku äriteabe levitamine. Ühtlasi märkis Kreeka finantsstabiilsuse fond, et ta ei kasuta pankadega seotud õigusi viisil, mis võib takistada, piirata, moonutada või oluliselt vähendada või tõkestada tõhusat konkurentsi. Lõpuks rõhutas Kreeka finantsstabiilsuse fond, et fondi juhatuse liikmete ja töötajate suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsuseeskirjad ja usaldussuhtest tulenevad kohustused, samuti ärisaladust käsitlevad sätted.

6.   ATE JA KOLME KÜPROSE PANGA KREEKAT HÕLMAVA TEGEVUSE OMANDAMISEGA SEOTUD ABI HINDAMINE

6.1.   ATEGA SEOTUD ABI HINDAMINE

(167)

Komisjon leidis ATE ümberkorraldamisotsuses, et selle otsuse põhjendustes 58 ja 108 kirjeldatud meetmed kujutavad endast riigiabi ning on kooskõlas siseturuga.

(168)

ATE likvideerimisotsuses tegi komisjon järelduse, et otsuse põhjendustes 109 ja 110 kirjeldatud meetmed kujutavad endast riigiabi ATE üleantud tegevusele. Lisaks sellele leidis komisjon, et ATEle antud abi on siseturuga kokkusobiv ainult juhul, kui ATE üleantud tegevuse integreerimine teostatakse kava kohaselt ja kui Piraeuse panga ümberkorralduskava, mis hõlmab ATE üleantud tegevust, võimaldab taastada panga pikaajalise elujõulisuse. Pikaajalise elujõulisuse taastamise mõiste määratletakse punktis 7.6.2.

(169)

Seetõttu ei pea komisjon eespool nimetatud meetmeid ümber hindama ja kinnitab, et need on kokkusobivad siseturuga.

6.2.   KOLME KÜPROSE PANGA KREEKAT HÕLMAVA TEGEVUSEGA SEOTUD ABI HINDAMINE (MEEDE C)

6.2.1.   Abi olemasolu ja suurus

(170)

Komisjon peab tegema meetme C puhul kindlaks riigiabi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Asjaomase sätte kohaselt on igasugune Euroopa Liidu liikmesriigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(171)

Piraeuse panga rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondist 524 miljoni euro ulatuses toimus Küprose üleantud tegevuse omandamiseks algatatud pakkumismenetluse ajal 2013. aasta märtsis. Meedet kohaldati seega 2013. aasta märtsis. Tegelik rekapitaliseerimine toimus 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames (86).

(172)

Piraeuse pank rekapitaliseeriti Kreeka finantsstabiilsuse fondist, mis on Kreeka riigi poolt pankade toetamiseks asutatud ja rahastatud üksus, ning seega tehti väljamakse riigi vahenditest.

(173)

Mis puudutab riigiabi saajat, siis rekapitaliseerimise eesmärk oli katta Küprose üleantud tegevuse omandamisest tulenevaid kapitalivajadusi, nagu on selgitatud põhjenduses 72. Rekapitaliseeritud oleks mis tahes Kreeka pank, mis oleks omandanud Küprose üleantud tegevuse. Kreeka finantsstabiilsuse fondile kinnituse saamiseks esitatud Piraeuse panga pakkumine arvestas Kreeka finantsstabiilsuse fondist rahastatava rekapitaliseerimisega. Sel ajal olid Kreeka pankade kapitaliressursid piiratud, mistõttu ükski pank ei oleks Küprose üleantud tegevust ilma rekapitaliseerimise lubaduseta omandanud. Lähtuvalt sellest leiab komisjon, et kuigi Kreeka finantsstabiilsuse fondi eraldatud kapitali ametlik saaja oli Piraeuse pank, sai riigiabi Küprose üleantud tegevus, kuna asjaomane meede võimaldab kõnealuse tegevuse müümist Kreeka pangale. Ilma Piraeuse panga rekapitaliseerimiseta ei oleks Kreeka pank seda omandanud. Küprose üleantud tegevus oleks jäänud samasse rühma tõsistes raskustes olevate pankadega (Küprose Rahvapank ja Küprose pank on mõlemad kriisilahendusmenetluses, võttes arvesse nende suuri kapitalivajadusi) ning ei oleks tõenäoliselt püsima jäänud või oleks kannatanud hoiuste suure väljavoolu tõttu. Mis puutub eelise olemasolusse, siis komisjon on seisukohal, et Piraeuse panga rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondist ei ole kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega, nimelt ei oleks tavalistes turutingimustes tegutsev erainvestor võtnud sellisel suure ebakindluse ajal kohustust paigutada tulevikus Piraeuse panka suur hulk kapitali, teadmata eelnevalt tulevase kapitalisüsti tingimusi (st emissioonihinda).

(174)

Lisaks on meede esmapilgul ilmselt valikuline, kuna seda kohaldatakse ainult Küprose üleantud tegevusvaldkondade suhtes (tegemist on ettevõtjatega) ja mitte ühegi teise ettevõtja suhtes.

(175)

Küprose üleantud tegevusvaldkonnad ehk kolme Küprose panga Kreeka filiaalid konkureerivad teiste pankadega, sealhulgas välismaiste pankade tütarettevõtjatega, kes tegutsevad Kreekas või on Kreeka turule sisenemisest põhimõtteliselt huvitatud. Seega on kõnealuse tegevuse päästmine konkurentsi moonutav ning mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandustegevust.

(176)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et Piraeuse panga rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondi vahenditest 524 miljoni euro suuruses summas kujutab endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Riigiabi saaja

(177)

Nagu põhjenduses 173 juba selgitati, leiab komisjon, et Küprose üleantud tegevus on Kreeka finantsstabiilsuse fondist EFSFi võlakirjade eraldamise kaudu saanud abi.

(178)

Lisaks sellele, nagu selgitati põhjendustes 71 ja 173, oli Küprose üleantud tegevuse ehk kolme Küprose panga Kreeka filiaalide omandamine teise panga poolt vajalik finantsstabiilsuse seisukohast ning peamiselt sellepärast, et kolm Küprose panka olid väga raskes olukorras. Seetõttu tuleb Küprose üleantud tegevuse müümist ja asjaolu, kas müük sisaldab riigiabi ostjale, st Piraeuse pangale, vaadelda ümberkorraldamisteatise jao „Elujõulisuse taastamine panga müümise kaudu” kohaselt (87).

(179)

Kreeka keskpank otsustas võtta müügi asjus ühendust ainult suurimate Kreekas tegutsevate omamaiste pankadega, kellest üksnes Piraeuse pank ja kaks muud panka tegid mittesiduva pakkumise. Piraeuse pank on ainus pakkuja, kes esitas kehtiva siduva pakkumise. Pakkumiskutsele vastanud ostjate piiratud arvu põhjal ei saa välistada, et pakkumine oli avatud, arvestades, et teistelt investoritelt ei olnud mõistlik ametlikku pakkumist loota. Kõnealusel ajal olid Kreekas tegutsevad välismaised pangad sügava ja pikaajalise majanduslanguse tagajärjel suuri laenukahjumeid kandva Kreeka pangandussüsteemi rahalise olukorra ebastabiilsuse tõttu loobunud või loobumas Kreekat hõlmavast tegevusest (nt Geniki, MBG, Emporiki Bank). Teiste sõnadega, nad olid Kreeka turult lahkumas ja ei otsinud seal uusi investeerimisvõimalusi. Lisaks sellele on alust arvata, et kõnealusest tegevusest oleks huvitatud üksnes investor, kes suudab omandatud tegevuse kiirelt stabiliseerida ja elujõuliseks muuta, st suur pangagrupp. Lõpuks, arvestades müügi korraldamiseks ette nähtud äärmiselt lühikest aega, mille dikteeris finantskriis, milles kõnealused pangad tegutsesid, oli välismaiste pankade või muud liiki investorite müügiprotsessis osalemine väga ebatõenäoline, kuna nimetatud investorid oleksid tavatingimustes soovinud enne ametliku pakkumise tegemist läbi viia müügiks pakutavate varade analüüsi.

(180)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et Küprose üleantud tegevuse müügihind oli võrdne turuhinnaga ning abi olemasolu ostjale, st Piraeuse pangale, võib välistada.

6.2.2.   Kokkusobivuse hindamise õiguslik alus

(181)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b volitatakse komisjoni tegema kindlaks, kas siseturuga on kokkusobiv abi, mis on antud mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks.

(182)

Komisjon on möönnud, et ülemaailmne finantskriis võib tekitada mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire ning et abimeetmed pankadele võivad selle häire kõrvaldada. Seda kinnitati ka 2008. aasta pangandusteatises, rekapitaliseerimisteatises ja ümberkorraldamisteatises. Komisjon on seisukohal, et tingimused riigiabi heakskiitmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on täidetud, sest finantsturgudel on taas täheldatud pingeid. Komisjon kinnitas seda seisukohta, võttes 2011. aastal vastu pikendusteatise (88) ja 2013. aastal pangandusteatise (89).

(183)

Seoses Kreeka majandusega on komisjon oma otsustes Kreeka pankade toetuskava heakskiitmise ja pikendamise kohta, aga ka Kreeka riigi poolt üksikutele pankadele antud riigiabi (90) heakskiitmise raames tunnistanud, et Kreeka majandus on tõsiselt häiritud ning riigi toetus pankadele on sobiv selle häire kõrvaldamiseks. Seega peaks abimeetmete hindamise õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b.

(184)

Finantskriisi ajal koostas komisjon kokkusobivuskriteeriumid eri abimeetmete jaoks. Abimeetmete hindamise põhimõtted kehtestati esmalt 2008. aasta pangandusteatises.

(185)

2008. aasta pangandusteatise punkti 15 kohaselt peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobiv abi vastama järgmistele kokkusobivuse üldkriteeriumidele:

a)

asjakohasus: abi peab olema sihipärane, et tõhusalt saavutada majanduses esineva tõsise häire kõrvaldamise eesmärk. Nii ei oleks see juhul, kui meede ei ole häire kõrvaldamiseks asjakohane;

b)

vajalikkus: abimeede peab oma suuruse ja vormi poolest olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. Eesmärgini jõudmiseks peab meede olema minimaalse vajaliku suurusega ning häirete kõrvaldamiseks kõige kohasemas vormis;

c)

proportsionaalsus: meetmete positiivset mõju tuleb hoida konkurentsimoonutuste suhtes asjakohaselt tasakaalus, et moonutused piirduksid meetme eesmärkide saavutamiseks vajaliku miinimumiga.

(186)

Finantskriisi ajal koostas komisjon kokkusobivuskriteeriumid eri abimeetmete jaoks. Abimeetmete hindamise põhimõtted kehtestati esmalt 2008. aasta pangandusteatises.

(187)

Rekapitaliseerimisteatises sätestati edasised juhised riigipoolsete kapitalisüstide puhul nõutavate hüvitamise tasemete kohta.

(188)

Ümberkorraldamisteatises selgitas komisjon ümberkorralduskavade hindamise meetodit. Piraeuse panga ümberkorralduskava hindamisel ümberkorraldamist käsitleva teatise kohaselt võtab komisjon arvesse kõiki tabelis 11 osutatud meetmeid.

6.2.3.   Abimeetme C kokkusobivus 2008. aasta pangandusteatise ja rekapitaliseerimisteatisega

6.2.3.1.   Asjakohasus

(189)

Seoses meetme asjakohasusega, st Kreeka finantsstabiilsuse fondi võetud kohustusega rekapitaliseerida Piraeuse pank 524 miljoni euro ulatuses, leiab komisjon, et meede on asjakohane, kuna see võimaldas müüa kõnealusele pangale kolme Küprose panga Kreekat hõlmava tegevuse.

(190)

Meetme puudumise korral ei oleks ükski Kreeka pank, sealhulgas Piraeuse pank, soovinud Küprose üleantud tegevust omandada ajal, kui ükski pank väljaspool Kreekat ei tahtnud sellele turule tulla. Kui Küprose üleantud tegevus oleks jäänud omandamata, oleks see seadnud ohtu kõnealuse tegevuse ja eelkõige Kreeka filiaalide hoiused. Seega suudeti Kreekas meetme abil säilitada finantsstabiilsus. Seepärast leiab komisjon, et meede oli asjakohane päästmisabina.

6.2.3.2.   Vajalikkus

(191)

2008. aasta pangandusteatise kohaselt peab abimeede oma suuruse ja vormi poolest olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. See tähendab, et näiteks kapitalisüst peab olema eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega.

(192)

Ajal, kui Kreeka pankadel oli väga raske kapitali hankida, kattis kõnealune meede kapitalivajadused, mis oleksid tekkinud ostuhinna maksmisel Küprose üleantud tegevuse omandamise eest, et omandamine saaks toimuda.

(193)

Lisaks tõstab komisjon positiivselt esile, et abi anti kapitalisüstina 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames, kuna Kreeka finantsstabiilsuse fond ei andnud Piraeuse pangale rahalist toetust, vaid omandas sama väärtusega lihtaktsiaid.

(194)

Seega on meede vajalik, et saavutada Kreeka pangandussüsteemis ja majanduses tervikuna tekkinud häire piiramise eesmärk.

6.2.3.3.   Proportsionaalsus

(195)

Abi saanud tegevus müüdi pärast seda, kui Kreeka ametiasutused kuulutasid välja pakkumismenetluse. Omandatud tegevus integreeriti kiiresti Piraeuse pangaga. Abimeede ei võimaldanud abi saanud tegevusel jääda turule eraldi konkurendina.

(196)

Lisaks oli abisumma suhteliselt väike, moodustades ligikaudu 3 % Küprose üleantud tegevuse netolaenude kogusummast (või ligikaudu 3 % selle riskiga kaalutud varadest) (91).

(197)

Seepärast leiab komisjon, et meetme kavandamisel oli peetud silmas põhjendamatute konkurentsimoonutuste minimeerimise vajadust.

6.2.3.4.   Järeldus kokkusobivuse kohta 2008. aasta pangandusteatise ja rekapitaliseerimisteatisega

(198)

Põhjendustes 189–197 esitatud analüüsi põhjal järeldatakse, et Piraeuse panga rekapitaliseerimine 524 miljoni euro suuruses summas Kreeka finantsstabiilsuse fondist oli asjakohane ja vajalik, saavutamaks eesmärki piirata häiret Kreeka pangandussüsteemis ja majanduses tervikuna, ning kavandatud nii, et minimeerida põhjendamatuid konkurentsimoonutusi, ning on kooskõlas 2008. aasta pangandusteatise ja rekapitaliseerimisteatisega.

6.2.4.   Abimeetme kokkusobivus ümberkorraldamisteatisega

(199)

Nagu on selgitatud põhjenduses 178, kuulub Küprose üleantud tegevuse müük ümberkorraldamisteatise jao „Elujõulisuse taastamine panga müümise kaudu” alla. Ümberkorraldamisteatise punkti 17 kohaselt tuleb raskustesse sattunud panga müügi puhul muule finantsasutusele kinni pidada elujõulisuse ja omapanuse ning konkurentsimoonutuste piiramise nõuetest.

6.2.4.1.   Küprose üleantud tegevuse pikaajaline elujõulisus müümise kaudu

(200)

Ümberkorraldamisotsuse punktis 17 selgitatakse, et pikaajalise elujõulisuse taastamisele võib kaasa aidata raskustes oleva panga müümine muule finantsasutusele, kui ostja on elujõuline ja võimeline raskustes oleva panga edukalt üle võtma ning suudab aidata taastada turu usaldust.

(201)

Piraeuse pank integreeris edukalt Küprose üleantud tegevuse. Nagu on märgitud punktis 7.6, võib panga ümberkorraldamiskava põhjal lugeda Piraeuse panka elujõuliseks üksuseks. Seepärast võimaldab asjaolu, et Küprose pankade tegevus kanti üle Piraeuse panka, taastada selle pikaajalise elujõulisuse.

6.2.4.2.   Omaosalus ja kulude jagamine

(202)

Kolme Küprose panga aktsionäride osaluse kohta ümberkorraldamiskulude kandmisel märgib komisjon, et kolm Küprose panka ei müünud Küprose üleantud tegevust selle arvestusliku väärtusega, vaid vastavalt PIMCO aruandele korrigeeritud väärtusega. Lisaks kandsid kolm Küprose panka isegi pärast kõnealust korrigeerimist Piraeuse pangale üle rohkem varasid kui kohustusi. Seega saavutati aktsionäride puhul piisav kulude jagamine, kuna Küprose üleantud tegevuse väärtuse vähenemise kulud kandsid müüjad.

6.2.4.3.   Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed

(203)

Konkurentsimoonutusi piiravate meetmete kohta on ümberkorraldamisteatise punktis 30 öeldud: „Komisjon lähtub selliste meetmete vajaduse hindamisel asjaomaste pankade tegevuse eeldatavast mahust, ulatusest ja liigist pärast […] usaldusväärse ümberkorraldamiskava rakendamist. […] Meetmete iseloom ja laad sõltub kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks selle turu või turgude iseloomust, kus abi saanud pank tegutseb”.

(204)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 196, moodustab abisumma ligikaudu 3 % Küprose üleantud tegevuse riskiga kaalutud varadest. Seetõttu peab komisjon seda suhteliselt väikeseks, arvestades, et kõnealune summa võimaldas müüa Küprose üleantud tegevuse ning tagas Kreekas finantsstabiilsuse säilitamise, nagu selgitati põhjenduses 190.

(205)

Pärast Küprose üleantud tegevuse müümist lõpetasid Kreeka filiaalid tegevuse eraldiseisvate konkurentidena, sest nad integreeriti täielikult Piraeuse panka.

(206)

Komisjon jõuab järeldusele, et arvestades suhteliselt väikest abisummat Küprose üleantud tegevusele ja asjaolu, et kõnealused filiaalid ei jätka eraldiseisvate konkurentidena, puudub põhjendamatu konkurentsimoonutus.

6.2.4.4.   Järeldus kokkusobivuse kohta ümberkorraldamisteatisega

(207)

Põhjendustes 199–206 esitatud analüüsi põhjal võib järeldada, et Küprose üleantud tegevuse müümine ja Piraeuse panka integreerimine tagab selle pikaajalise elujõulisuse, et abi piirdub vajaliku miinimumiga ja et kooskõlas ümberkorraldamisteatisega puudub põhjendamatu konkurentsimoonutus.

(208)

Lähtuvalt sellest tuleb Piraeuse panga rekapitaliseerimine 524 miljoni euro suuruses summas Kreeka finantsstabiilsuse fondist kuulutada siseturuga kokkusobivaks.

7.   PIRAEUSE PANGALE ANTUD ABI HINDAMINE

7.1.   ABI OLEMASOLU JA SUURUS

(209)

Komisjon peab tegema Piraeuse panga puhul kindlaks riigiabi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

7.1.1.   Abi olemasolu Kreeka pankade toetuskava raames võetud meetmete puhul

7.1.1.1.   Tagatisena ja riigivõlakirjadena antud riigi likviidsustoetus (meede L1)

(210)

Komisjon on oma otsustes Kreeka pankade toetuskava (92) heakskiitmise ja pikendamise kohta juba kindlaks teinud, et kava raames antud likviidsustoetus kujutab endast abi. 2011. aastal emiteeris Piraeuse pank riigi tagatisega võlakirju kogusummas 9,9 miljardit eurot. Ühtlasi laenas Kreeka riik pangale 1 289 miljoni euro ulatuses riigivõlakirju. 2014. aasta märtsi lõpus oli riigi tagatisega võlakirjade ja riigivõlakirjade tagasimaksmata summa vastavalt 9,9 miljardit eurot ja 1 024 miljonit eurot (93). Edasine Kreeka pankade toetuskava raames antav likviidsustoetus kujutaks endast samuti abi.

7.1.1.2.   Rekapitaliseerimismeetme raames kohaldatud riigipoolne rekapitaliseerimine (meede A)

(211)

Komisjon on 19. novembri 2008. aasta otsuses Kreeka pankade toetuskava kohta juba kindlaks teinud, et kava rekapitaliseerimismeetme raames kohaldatud rekapitaliseerimine kujutab endast abi. Piraeuse pank on saanud 750 miljoni euro väärtuses eelisaktsiaid, mis moodustab 2,1 % panga riskiga kaalutud varast (94).

7.1.2.   Abi olemasolu riigi tagatud likviidsusabi puhul (meede L2)

(212)

2008. aasta pangandusteatise punktis 51 selgitas komisjon, et keskpankade rahaliste vahendite eraldamine finantsasutustele ei kujuta abi juhul, kui on täidetud neli kumulatiivset tingimust seoses finantsasutuse maksevõimelisusega, laenu tagatusega, finantsasutuse suhtes kehtestatud intressimääraga ja riigi edasigarantii puudumisega. Et riigi tagatud erakorraline likviidsusabi ei ole nimetatud nelja kumulatiivse tingimusega kooskõlas (eeskätt riigi tagatise tõttu ja seepärast, et see eraldati koos muude toetusmeetmetega), ei saa järeldada, et riigi tagatud erakorraline likviidsusabi ei kujuta endast riigiabi.

(213)

Riigi tagatud erakorraline likviidsusabi vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Esiteks hõlmab meede riigigarantii andmist Kreeka keskpangale, kusjuures mis tahes kahjumi kannab riik. Seega hõlmab meede riigi vahendeid. Erakorraline likviidsusabi võimaldab pankadel saada rahalisi vahendeid olukorras, kus neil puudub juurdepääs hulgirahastamise turgudele ja eurosüsteemi tavapärastele refinantseerimistehingutele. Sellest lähtuvalt andis erakorraline likviidsusabi Piraeuse pangale eelise. Kuna erakorraline likviidsusabi piirdub pangandussektoriga, on meede valikuline. Et riigi tagatud erakorraline likviidsusabi võimaldas Piraeuse pangal turul edasi tegutseda, vältida makseviivitusi ja turult lahkumist, on tegemist konkurentsi moonutamisega. Kuna pank tegutseb ka teistes liikmesriikides ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad Kreekas või oleksid tõenäoliselt Kreekas tegutsemisest huvitatud, mõjutab Piraeuse pangale antud eelis liikmesriikidevahelist kaubandust.

(214)

Eespool esitatut aluseks võttes leiab komisjon, et riigi tagatud erakorraline likviidsusabi (meede L2) kujutab endast riigiabi. Nimetatud likviidsusabi suurus on olnud varieeruv. 31. detsembril 2012 oli see ligikaudu 31,4 miljardit eurot. Pärast järsku vähenemist 2013. aastal oli likviidsusabi suurus sama aasta lõpus vaid 750 miljonit eurot.

7.1.3.   Abi olemasolu Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu võetud meetmete puhul

7.1.3.1.   Esimene ajutine rekapitaliseerimine (meede B1)

(215)

Menetluse algatamise otsuse punktis 5.1 on komisjon juba teinud järelduse, et esimene ajutine rekapitaliseerimine kujutab endast riigiabi. Piraeuse pangale eraldatud kapital oli 4,7 miljardit eurot.

7.1.3.2.   Teine ajutine rekapitaliseerimine (meede B2)

(216)

Meede B2 viidi ellu Kreeka finantsstabiilsuse fondi vahenditest, mis hõlmasid riigi vahendeid, nagu on selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 65.

(217)

Mis puudutab eelise olemasolu, siis tõstis meede B2 Piraeuse panga omavahendite suhtarvu tasemele, mis võimaldas jätkata turul tegutsemist ning andis juurdepääsu eurosüsteemi rahalistele vahenditele. Lisaks kujutab meetme B2 hüvitamine intresside kogunemist EFSFi võlakirjadele, samuti täiendavat 1 % suurust tasu. Et hüvitis on ilmselt väiksem sarnaste turul liikuvate kapitaliinstrumentide hüvitistest, ei oleks Piraeuse pank kindlasti suutnud sellistel tingimustel samaväärsel hulgal kapitali turult hankida. Seega kujutas meede B2 Piraeuse pangale riigi vahenditest eelise andmist. Et meede oli kättesaadav ainult Piraeuse pangale, on see valikuline.

(218)

Meetme B2 kohaldamise tulemusena Piraeuse panga seisund tugevnes, kuna panga käsutusse anti edasiseks kapitalinõuete täimiseks vajalikud rahalised vahendid, mis tekitas konkurentsimoonutusi. Kuna pank tegutseb ka teiste liikmesriikide pangandusturgudel ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad Kreekas või oleksid tõenäoliselt Kreekas tegutsemisest huvitatud, mõjutab meede B2 liikmesriikidevahelist kaubandust.

(219)

Komisjon leiab, et meede B2 kujutab endast riigiabi. Siseriiklikud ametiasutused andsid sellest teada kui abist. Saadud kapital on 1 553 miljonit eurot.

7.1.3.3.   Kohustuse võtmise kinnitus (meede B3)

(220)

Meetmega B3 võttis Kreeka finantsstabiilsuse fond kohustuse anda Piraeuse panga rekapitaliseerimise lõpuleviimiseks vajalikku täiendavat kapitali summa ulatuses, mille Kreeka keskpank 2012. aasta stressitesti raames kehtestas. Finantsstabiilsuse fondi vahendid tulevad riigilt. Seega eraldab fond riigi vahendeid. Kreeka finantsstabiilsuse fondist finantsasutustele toetuse eraldamise tingimused on täpselt määratletud ja piiritletud seadusega. Seega võib riigi vahendite kasutamist käsitada riikliku meetmena. Kreeka finantsstabiilsuse fond võttis kohustuse eraldada täiendavat kapitali kuni 1 082 miljonit eurot.

(221)

Kohustuse võtmise kinnitus andis Piraeuse pangale eelise, kuna see taastas hoiustajate kindluse, et pank suudab hankida kogu vajaliku kapitali, st saada finantsstabiilsuse fondist kapitali juhul, kui ta seda turult hankida ei suuda. Kohustus hõlbustas ka turult erakapitali hankimist, kuna investorid said kinnituse, et juhul, kui Piraeuse pangal ei õnnestu vajalikku kapitaliosa turult saada, eraldab selle Kreeka finantsstabiilsuse fond. Ükski erainvestor ei oleks enne rekapitaliseerimise tingimuste teatavaks tegemist nõustunud kohustusi võtma ning Piraeuse pangal ei olnud sel ajal juurdepääsu kapitaliturgudele. Eelis on valikuline, kuna seda ei antud kõigile Kreekas tegutsevatele pankadele.

(222)

Kuna Piraeuse pank tegutseb ka teistes liikmesriikides ja kuna teiste liikmesriikide finantsasutused tegutsevad Kreekas või oleksid tõenäoliselt seal tegutsemisest huvitatud, mõjutab meede B3 ühtlasi liikmesriikidevahelist kaubandust ning moonutab konkurentsi.

(223)

Seega kujutab meede B3 endast abi ja Kreeka ametiasutused teatasid sellest kui riigiabist.

7.1.3.4.   Kreeka finantsstabiilsuse fondi osalemine 2013. aasta kevadises rekapitaliseerimises 2013. aasta stressitestiga kindlaks määratud kapitalivajaduste katmiseks (meede B4)

(224)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi osalemine 2013. aasta kevadises rekapitaliseerimises eesmärgiga katta 2012. aasta stressitestiga kindlaks määratud kapitalivajadused (meede B4) tähendab esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise (meetmed B1 ja B2) osalist konverteerimist püsivaks rekapitaliseerimiseks 5 891 miljoni euro väärtuses lihtaktsiatesse. Kuna meede B4 kujutab endast juba antud abi osalist konverteerimist, sisaldab see endiselt riigi vahendeid, kuid ei suurenda abi nominaalsummat. Abi teatava nominaalsumma korral suurendab see siiski Piraeuse panga eelist (ja süvendab seega konkurentsimoonutusi), kuna tegemist on püsiva ja mitte ajutise rekapitaliseerimisega, nagu meetmete B1 ja B2 puhul.

(225)

Komisjon märgib, et kõik Kreekas tegutsevad pangad sellist abi ei saanud. Seoses konkurentsimoonutustega ja mõjuga kaubandusele toob komisjon näiteks, et abi võimaldas Piraeuse pangal jätkata oma tehinguid teistes liikmesriikides. Piraeuse panga likvideerimine oleks toonud kaasa panga välismaise tegevuse lõpetamise kas selle likvideerimise või müügi teel. Lisaks tegutsesid Kreekas teatavad teiste liikmesriikide pangad. Seega piiratakse meetmega konkurentsi ja see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellest lähtuvalt leiab komisjon, et meede B4 kujutab endast riigiabi.

7.1.3.5.   Järeldus meetmete B1, B2, B3 ja B4 kohta

(226)

Meetmed B1, B2, B3 ja B4 kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Meetmete B1, B2 ja B3 raames antud riigiabi summa oli 7 335 miljonit eurot. Kuna Piraeuse pank kaasas 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise jooksul 1 444 miljoni euro suuruses summas erakapitali, nagu osutati punktis 7.1.3.3, konverteeriti ainult osa esimesest ja teisest ajutisest rekapitaliseerimisest (meetmed B1 ja B2) püsivaks rekapitaliseerimiseks (meede B4). Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 1 082 miljoni euro suuruses summas (meede B3) eraldatud täiendavat kapitali ei läinud vaja ning seetõttu ei makstud seda välja. Väljamakstud riigiabi summa suurus oli seega võrdne üksnes esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise summaga, st 6 253 miljonit eurot ning osa nimetatud abist maksti 2013. aasta kevadise kapitaliseerimise ajal kuue kuuga tagasi (meede B4), kuna erasektori osalus ületas summa, mille fond oli kohustunud eraldama.

(227)

Ümberkorraldamisteatise punktis 31 on märgitud, et lisaks abi summa suurusele absoluutväärtuses tuleb komisjonil arvesse võtta ka „selle suhet panga riskiga kaalutud varadesse”. Meetmeid B1, B2 ja B3 kohaldati ühe aasta jooksul ajavahemikul 2012. aasta aprillist kuni 2013. aasta maini. Kõnealusel ajavahemikul suurenes Piraeuse panga riskiga kaalutud vara järjestikuste omandamiste tagajärjel märkimisväärselt. Seega tekib küsimus, millist riskiga kaalutud vara taset tuleks kasutada ehk täpsemalt, kas riigiabi hindamise aluseks tuleks võtta olemasolev riskiga kaalutud vara nimetatud perioodi alguses või lõpus. Meetmete B1, B2 ja B3 eesmärk oli katta Kreeka keskpanga poolt 2012. aasta märtsis kindlaks määratud kapitalivajadus (2012. aasta stressitest). Teiste sõnadega, kapitalivajadused, mida kõnealuste riigiabimeetmetega püüti leevendada, olid olemas juba märtsis 2012. Seetõttu leiab komisjon, et meetmete B1, B2 ja B3 raames antud riigiabi summat tuleb võrrelda Piraeuse panga riskiga kaalutud varaga 31. märtsil 2012. Seejuures tuletatakse meelde, et alates 2012. aasta märtsist kuni 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimiseni ei võtnud Kreeka keskpank arvesse Kreeka pankade poolt kapitalivajaduste üles- või allapoole korrigeerimiseks läbi viidud omandamisi. See asjaolu tõendab veelkord, et meetmed B1, B2 ja B3 kujutasid endast abimeetmeid, mis olid seotud Piraeuse panga näitajatega 31. märtsi 2012. aasta seisuga.

(228)

Piraeuse pangale anti abi esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise (meetmed B1 ja B2) ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi võetud kohustuse (meede B3) summa, st 7 335 miljoni euro ehk 21,5 % ulatuses Piraeuse panga riskiga kaalutud varast 31. märtsi 2012. aasta seisuga.

(229)

Piraeuse pangale maksti välja abi esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise (meetmed B1 ja B2) summa, st 6 253 miljoni euro ehk 18,4 % ulatuses panga riskiga kaalutud varast 31. märtsi 2012. aasta seisuga.

(230)

Kuna Piraeuse pank suutis kaasata erakapitali, oli lõplik summa, mille Kreeka finantsstabiilsuse fond eraldas Piraeuse pangale lihtaktsiates, 5 891 miljonit eurot, mis moodustab 31. märtsi 2012. aasta seisuga 17,3 % panga riskiga kaalutud varast.

7.1.4.   Järeldus Piraeuse panga saadud abi olemasolu ja kogusumma kohta

(231)

Meetmed A, B1, B2, B3, B4, L1 ja L2 kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Tabelis 11 on esitatud kokkuvõte nende meetmete kohta.

Tabel 11

Ülevaade Piraeuse panga saadud koguabist

Viide

Meede

Meetme liik

Abisumma

Abi/riskiga kaalutud vara

A

Eelisaktsiad

Kapitalitoetus

750 miljonit eurot

2,1  %

B1

B2

B3

Esimene ajutine rekapitaliseerimine

Teine ajutine rekapitaliseerimine

Kohustuse võtmise kinnitus

Kapitalitoetus

4 700  miljonit eurot

1 553  miljonit eurot

1 082  miljonit eurot

13,8  %

4,5  %

3,2  %

Piraeuse pangale antud kapitaliabi kokku A + B1 + B2 + B3

8 085  miljonit eurot

23,7  %

Pangale välja makstud abi kokku A + B1 + B2

7 003  miljonit eurot

21,6  %

B4

Rekapitaliseerimine

Kapitalitoetus

5 891  miljonit eurot

17,3  %

Piraeuse pangale välja makstud abi kokku, millest on lahutatud 6 kuu jooksul tagasi makstud abi

6 641  miljonit eurot

19,4  %

Viide

Meede

Meetme liik

Abi nominaalsumma

L1

Likviidsustoetus

Tagatis

Obligatsiooni-laen

Tagatisi: 9,9 miljardit eurot

Obligatsioonilaene: 1,3 miljardit eurot

L2

Riigi tagatud erakorraline likviidsusabi

Rahastamine ja tagatis

31,4 miljardit eurot

Piraeuse pangale antud likviidsusabi kokku

42,6 miljardit eurot

7.2.   KOKKUSOBIVUSE HINDAMISE ÕIGUSLIK ALUS

(232)

Vastavalt põhjenduses 183 tehtud järeldusele peaks abimeetmete hindamise õiguslik alus olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b (95).

(233)

Finantskriisi ajal koostas komisjon kokkusobivuskriteeriumid eri abimeetmete jaoks. Abimeetmete hindamise põhimõtted kehtestati esmalt 2008. aasta pangandusteatises.

(234)

Juhised rekapitaliseerimismeetmete kohta on toodud rekapitaliseerimisteatises ja 2011. aasta pikendusteatises.

(235)

Ümberkorraldamisteatises on määratletud komisjoni lähenemisviis ümberkorralduskavade hindamisele, eeskätt vajadus taastada elujõulisus, tagada abisaaja nõuetekohane omaosalus ja piirata konkurentsi moonutamist.

(236)

Kõnealust raamistikku täiendati 2013. aasta pangandusteatisega, mida kohaldatakse pärast 31. juulit 2013 komisjoni eelneva heakskiiduta teatatud või võetud abimeetmete suhtes.

7.2.1.   Piraeuse pangale eraldatud likviidsustoetuse (meede L1) kokkusobivuse hindamise õiguslik alus

(237)

Piraeuse pangale juba eraldatud likviidsustoetus kiideti lõplikult heaks mitme järjestikuse otsusega, millega anti luba võtta meetmeid Kreeka pankade toetuskava raames ning selle muudatuste ja pikendamise kohaselt (96). Iga edasine likviidsustoetuse andmine Piraeuse pangale toimub kava alusel, mille on täielikult heaks kiitnud komisjon. Abi tingimused peab enne eraldamist heaks kiitma komisjon ning seetõttu ei ole vaja neid käesolevas otsuses põhjalikumalt hinnata.

7.2.2.   Eelisaktsiate kokkusobivuse hindamise õiguslik alus (meede A)

(238)

2009. aasta eelisaktsiate vormis rekapitaliseerimine (meede A) toimus 2008. aasta pangandusteatise alusel samal aastal heaks kiidetud Kreeka pankade toetuskava rekapitaliseerimismeetme raames. Seega puudub vajadus hinnata seda veel kord 2008. aasta pangandusteatise alusel ja piisab üksnes ümberkorraldamisteatise alusel hindamisest.

7.2.3.   Riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kokkusobivuse hindamise õiguslik alus (meede L2)

(239)

Riigi tagatud erakorralise likviidsusabi (meede L2) kokkusobivust tuleks kõigepealt hinnata 2008. aasta pangandusteatise ja 2011. aasta pikendusteatise alusel. Igasuguse pärast 31. juulit 2013 ilma komisjoni eelneva heakskiiduta antud riigi tagatud erakorralise likviidsusabi suhtes kohaldatakse 2013. aasta pangandusteatist.

7.2.4.   Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimiste (meetmed B1, B2, B3 ja B4) kokkusobivuse hindamise õiguslik alus

(240)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimiste (meetmed B1, B2, B3, ja B4) ja eeskätt hüvitamise kokkusobivust tuleks esmalt hinnata 2008. aasta pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatise alusel. Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust meetme B1 kokkusobivuse suhtes nimetatud teatistega. Et nimetatud meetmed viidi ellu enne 1. augustit 2013, ei kuulu need 2013. aasta pangandusteatise kohaldamisalasse. Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimiste (meetmed B1, B2, B3 ja B4) kokkusobivust tuleks hinnata ka ümberkorraldamisteatise alusel.

7.3.   MEETME L2 KOKKUSOBIVUS 2008. AASTA PANGANDUSTEATISE, REKAPITALISEERIMISTEATISE JA 2011. AASTA PIKENDUSTEATISEGA

(241)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel on kokkusobiv abi, mis vastab järgmistele kokkusobivuse üldkriteeriumidele: asjakohasus, vajalikkus ja proportsionaalsus.

(242)

Kuna Kreeka pangad jäid hulgimüügiturust kõrvale ja muutusid täielikult sõltuvaks keskpanga rahalistest vahenditest, nagu on märgitud põhjenduses 37, ning kuna Piraeuse pank ei saanud laenata piisavaid vahendeid tavaliste refinantseerimistehingute kaudu, tugines ta piisava likviidsuse saamiseks riigi tagatud erakorralisele likviidsusabile, hoides sel viisil ära makseviivitused. Komisjoni arvates on meede L2 asjakohane mehhanism tõsise häire kõrvaldamiseks, mille Piraeuse panga makseraskused oleksid põhjustanud.

(243)

Kuna riigi tagatud erakorralise likviidsusabiga kaasnesid Piraeuse panga jaoks suhteliselt kõrged rahastamiskulud, oli pank piisavalt motiveeritud mitte toetuma oma tegevuse arendamisel nimetatud rahastamisallikale. Piraeuse pank pidi maksma […] baaspunkti võrra kõrgemat intressimäära kui eurosüsteemi tavapäraste refinantseerimistehingute puhul. Lisaks oli Piraeuse pank kohustatud maksma riigile […] baaspunkti garantiitasu. Selle tulemusel on riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kogumaksumus EKP refinantseerimise maksumusest palju suurem. Nende kahe erinevus on suurem kui 2011. aasta pikendusteatises nõutav garantiitasu. Seega võib riigi nõutavat koguhüvitist pidada piisavaks. Mis puudutab riigi tagatud erakorralise likviidsusabi summat, siis vaatavad Kreeka keskpank ja Euroopa Keskpank selle vastavalt panga tegelikele vajadustele korrapäraselt läbi. Selle kasutamist kontrollitakse tähelepanelikult ja tagatakse piirdumine minimaalselt vajalikuga. Seega ei taga meede L2 Piraeuse pangale liigset likviidsust, mida pank võiks kasutada konkurentsi moonutava tegevuse rahastamiseks. Piirdutakse minimaalselt vajaliku summaga.

(244)

Riigi tagatud erakorralise likviidsusabi kasutamise sedavõrd põhjalik jälgimine ja korrapärane kontrollimine, et selle kasutamine piirduks minimaalselt vajalikuga, tagab ühtlasi, et likviidsus on proportsionaalne ja ei moonuta põhjendamatult konkurentsi. Komisjon märgib ühtlasi ära Kreeka võetud kohustuse, et Piraeuse pank viib ellu ümberkorralduskava, mis vähendab panga sõltuvust rahastamisest keskpanga vahendite kaudu ja järgib tegevust reguleerivaid piiranguid, nagu analüüsiti punktis 7.6. Nimetatud asjaolud tagavad, et likviidsusabile toetumine lõpeb nii kiiresti kui võimalik ning et kõnealune abi on proportsionaalne.

(245)

Seega on meede L2 2008. aasta pangandusteatise ja 2011. aasta pikendusteatisega kooskõlas. Et 2013. aasta pangandusteatis ei sisalda uusi nõudeid tagatiste kohta, on meede L2 ka nimetatud teatisega kooskõlas.

7.4.   MEETMETE B1, B2, B3 JA B4 KOKKUSOBIVUS 2008. AASTA PANGANDUSTEATISE, REKAPITALISEERIMISTEATISE, 2011. AASTA PIKENDUSTEATISE JA 2013. AASTA PANGANDUSTEATISEGA

(246)

Põhjenduses 241 öeldu kohaselt ja kooskõlas 2008. aasta pangandusteatise punktiga 15 peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel kokkusobiv abi vastama järgmistele kokkusobivuse üldkriteeriumidele: (97) asjakohasus, vajalikkus ja proportsionaalsus.

(247)

Rekapitaliseerimisteatises ja 2011. aasta pikendusteatises sätestati edasised juhised riigi kapitalisüstide puhul nõutavate hüvitamise tasemete kohta.

7.4.1.   Meetmete asjakohasus

(248)

Komisjoni arvates on Kreeka finantsstabiilsuse fondi teostatud rekapitaliseerimised (meetmed B1, B2, B3, ja B4) asjakohased, kuna võimaldavad Piraeuse pangal täita kapitalinõudeid. Ilma Kreeka finantsstabiilsuse fondi võimaldatud rekapitaliseerimiseta ei oleks Piraeuse pank suutnud oma tegevust jätkata ja oleks kaotanud juurdepääsu EKP refinantseerimistehingutele.

(249)

Selle kohta märkis komisjon menetluse algatamise otsuses, et Piraeuse pank on Kreeka üks suuremaid panku nii laenamise kui ka hoiuste kogumise seisukohast. Seepärast on Piraeuse pank Kreeka jaoks süsteemselt oluline pank. Panga makseraskused oleksid seega tekitanud tõsise häire Kreeka majanduses. Sellises olukorras oli Kreeka finantsasutustel raskusi rahastamisele juurdepääsuga. Rahastamisvahendite puudus piiras nende suutlikkust laenata Kreeka majandusele. Sellises olukorras oleks Piraeuse panga makseraskused häiret Kreeka majanduses veelgi süvendanud. Lisaks tingis meetmete B1, B2, B3 ja B4 kohaldamise suurelt osalt erasektori kaasamise programm, mis oli ülimalt erakorraline ja ettenägematu sündmus, ja mitte panga oskamatu juhtimine või ülemäärane riskide võtmine. Seega on kõnealused meetmed mõeldud peamiselt selleks, et tulla toime erasektori kaasamise programmi tagajärgedega ja aidata kaasa Kreeka finantsstabiilsuse säilitamisele.

(250)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas Piraeuse pank oli kohe võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed selleks, et tulevikus abivajadust vältida. Nagu on märgitud käesoleva otsuse põhjendustes 140 ja 141, on Kreeka kohustunud võtma rea meetmeid Piraeuse panga üldjuhtimise ja äritehingute valdkonnas. Põhjenduste 115, 116 ja 117 kohaselt on Piraeuse pank oma tegevust ka oluliselt ümber korraldanud, kuna paljude kulude vähendamine on juba saavutatud. Seega on komisjoni kahtlused hajutatud.

(251)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi ka seoses sellega, kas olid nähtud ette piisavad kaitsemeetmed juhuks, kui Piraeuse panka hakkab kontrollima riik või kui eraaktsionäride kontroll säilib juhul, kui enamusosalus läheks riigi kätte. Käesoleva otsuse põhjendustes 140 ja 141 kirjeldatud kohustustega tagatakse Piraeuse panga krediiditehingute äriline iseloom ja igapäevase äritegevuse kaitsmine riigi sekkumise eest. Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja Piraeuse panga vahel sõlmitud raamkokkulepe tagab ka riigi kui põhiaktsionäri huvide kaitsmise panga juhtkonna ülemäärase riskide võtmise eest.

(252)

Meetmetega B1, B2, B3 ja B4 tagatakse seega Kreeka finantsstabiilsuse säilitamine. Võetud on olulisi meetmeid kahjumi ärahoidmiseks tulevikus ning selle tagamiseks, et ebapädev juhtimine ei seaks ohtu Piraeuse panga tegevust. Sellest lähtuvalt leiab komisjon, et meetmed B1, B2, B3 ja B4 on asjakohased.

7.4.2.   Vajalikkus – abi piiramine miinimumiga

(253)

2008. aasta pangandusteatise kohaselt peab abimeede oma suuruse ja vormi poolest olema eesmärgi saavutamiseks vajalik. See tähendab, et kapitalisüst peab olema eesmärgi saavutamiseks minimaalse vajaliku suurusega.

(254)

Kapitalitoetuse suuruse arvutas välja Kreeka keskpank 2012. aasta stressitesti raames, et tagada esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu säilimine ajavahemikus 2012–2014 üle teatava taseme, nagu on kajastatud tabelis 3. Seega ei taga meetmed B1, B2, B3 ja B4 Piraeuse pangale liigset kapitali. Nagu on selgitatud põhjenduses 250, on võetud meetmeid panga täiendava abivajaduse ohu ärahoidmiseks tulevikus.

(255)

Seoses esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise (meetmed B1 ja B2) hüvitamisega tuletab komisjon meelde, et need toimusid vastavalt 2012. aasta mais ja detsembris ning maksti välja mitterahalises vormis EFSFi võlakirjadena. Alates EFSFi võlakirjade väljamaksmise kuupäevast kuni 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimiseni on finantsstabiilsuse fond saanud hüvitisena võlakirjadelt kogunenud intressi pluss 1 % ulatuses tasu (98). Nagu on rõhutatud menetluse algatamise otsuses, on nimetatud hüvitis madalam kui rekapitaliseerimisteatises kehtestatud vahemik 7–9 %. Madala hüvitismääraga periood piiritleti siiski meetme B1 puhul vaid ühe aastaga ja meetme B2 puhul viie kuuga (s.o kuni ajutise rekapitaliseerimise lihtaktsiatesse konverteerimise kuupäevani ehk meetmeni B4). Kui esimene ja teine rekapitaliseerimine ei toonud kaasa olemasolevate aktsionäride osaluse olulist vähenemist, siis 2013. aasta kevadine rekapitaliseerimine (esimese ja teise ajutise rekapitaliseerimise konverteerimine) vähendas aktsionäride osalust märkimisväärselt, kuna nende osakaal Piraeuse panga aktsiakapitalis langes 2,3 protsendile. Sellega tehti lõpp esimesest ajutisest rekapitaliseerimisest alates kestnud ebanormaalsele olukorrale. Menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlused on seega hajutatud.

(256)

Võttes lisaks arvesse Piraeuse panga raskuste ebatüüpilist põhjust ehk kahjumi teket peamiselt võla kustutamisest riigi kasuks (erasektori kaasamise programm ja võla tagasiostmine, mis andsid riigile märkimisväärse eelise võla vähenemise näol) ning riigi pikaajalisest majanduslangusest, on komisjon nõus aktsepteerima ajutist kõrvalekaldumist rekapitaliseerimisteatises sätestatud tavapärastest hüvitamise nõuetest (99).

(257)

Meede B3 kujutas endast kohustust eraldada kapitali selle tulevase suurendamise raames. Selle 2012. aasta detsembris võetud kohustuse oleks saanud ellu viia tegeliku kapitalisüstiga vaevalt viis kuud hiljem, 2013. aasta mais või juunis, kui Piraeuse pank jätkas kapitali suurendamist. Kuna pank kaasas erainvestoreid, võis Kreeka finantsstabiilsuse fond jätta lubatud kapitalisüsti tegemata. Silmas pidades lühikest ajavahemikku, mille jooksul kapitali võimaldamise kohustus kehtis, ning põhjenduses 256 esitatud põhjustel on vastuvõetav, et nimetatud kohustuse eest hüvitist ei makstud.

(258)

Mis puutub meetmesse B4, siis tuleks 2011. aasta pikendusteatise punkti 8 kohaselt kapitalisüstide raames aktsiaid märkida aktsiahinna suhtes piisava diskontoga, mida on kohandatud lahjendusefekti arvesse võtmiseks, et anda riigi saadava asjakohase tulu suhtes piisav kindlus. Kuna meetme B4 puhul ei kasutatud aktsiahinna suhtes olulist diskontot, mida on kohandatud lahjendusefekti arvesse võtmiseks, oli teoreetilise märkimisõiguseta hinnast märkimisväärselt madalama hinna saavutamine tegelikkuses võimatu (100). Enne 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist oli Piraeuse panga turukapitalisatsioon ainult mõnisada miljonit eurot. Seetõttu tekib küsimus, kas oleks võinud olemasolevad aktsionärid täielikult kõrvale jätta. Komisjon märgib, et määratud emissioonihind oli keskmisest turuhinnast (arvestusperioodil 50 päeva enne emissioonihinna kindlaksmääramist) 50 % odavam. Komisjon märgib veel, et olemasolevate aktsionäride osaluse vähendamine on olnud väga ulatuslik, kuna pärast 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist jäi nende osakaaluks panga aktsiakapitalis üksnes 2,3 %. Seega oleks turuhinna suhtes veelgi madalama hinna kohaldamine avaldanud Kreeka finantsstabiilsuse fondile makstavale hüvitisele üksnes vähest mõju. Võttes arvesse põhjenduses 256 nimetatud Kreeka pankade erilist olukorda ning asjaolu, et abivajadus tekkis suures osas võla kustutamisest riigi kasuks, leiab komisjon, et riigi märgitud aktsiate emissioonihind oli piisavalt madal.

(259)

Kreeka finantsstabiilsuse fond laskis ka käibele aktsiate ostutähed ja andis 2013. aasta kevadises rekapitaliseerimises osalevate erainvestorite iga märgitud uue aktsia kohta ühe ostutähe. Fond andis need ostutähed tasuta. Põhjenduses 106 esitatud selgituse kohaselt annab iga ostutäht õiguse osta kindlaksmääratud ajavahemike järel ja täitmishinnaga 4,48 Kreeka finantsstabiilsuse fondi osakut. Täitmishind on võrdne fondi märkimishinnaga, mida on suurendatud aastase ja kumulatiivse marginaaliga (4 % esimeseks aastaks, 5 % teiseks aastaks, 6 % kolmandaks aastaks, 7 % neljandaks aastaks ja seejärel 8 % aastapõhiselt viimaseks kuueks kuuks). Hüvitis, mida Kreeka finantsstabiilsuse fond talle kuuluvate aktsiate eest saab, on tegelikult nimetatud tasemetega piiratud. Kõnealune hüvitis on madalam kui rekapitaliseerimisteatises kehtestatud vahemik 7–9 %. Kuna nimetatud ostutähed olid Piraeuse panga poolt 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames käivitatud märkimisõiguse emissiooni ja suunatud pakkumise edukuse peamised tegurid, leiab komisjon, et need ostutähed võimaldasid pangal 1 444 miljoni euro ulatuses abisummat vähendada. Olemasolevad simulatsioonid näitasid, et ilma ostutähtedeta ei oleks erainvestorid Piraeuse panga rekapitaliseerimise eelsest madalast omavahendite suhtarvust ja tol ajal valitsenud äärmisest ebakindlusest tingituna saanud piisavat tulu ja ei oleks osalenud. Põhjendustes 249 ja 256 esitatud põhjustel – kuna ostutähtede kasutamise puhul saab Kreeka finantsstabiilsuse fond minimaalse positiivse hüvitussumma ja kuna Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi eesmärk oli kaasata erainvestoreid, et jätta mõne panga juhtimine erakätesse ning vältida olukorda, et kogu pangandussektor satuks Kreeka finantsstabiilsuse fondi kontrolli alla – on komisjon nõus aktsepteerima sellist kõrvalekaldumist rekapitaliseerimisteatises sätestatud tavapärase hüvitamise nõuetest. Nõusolek põhineb ka asjaolul, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi seadusega, mida 2014. aastal muudeti, ei ole aktsiakapitali suurendamise korral ilma eelisostuõiguseta ette nähtud ostutähtede mis tahes korrigeerimist ja märkimisõiguse emissiooni korral tohib korrigeerida ainult ostutähe täitmishinda ning korrigeerimine võib toimuda üksnes tagantjärele ja ainult Kreeka finantsstabiilsuse fondi ostueesõiguse müügist laekunud tulude summa ulatuses. Lisaks võimaldab Kreeka võetud kohustus taotleda komisjoni heakskiitu enne Kreeka finantsstabiilsuse fondi väljalastud ostutähtede mis tahes tagasiostmist ning kindlustada, et ükski edaspidi toimuv tagasiostmine ei vähendaks fondi saadavat hüvitist ega suurendaks aktsiate ostutähtede omanike hüvitist.

(260)

Seoses asjaoluga, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi aktsiad on hääleõigusetud, tuletab komisjon meelde, et abivajadus ei ole tingitud peamiselt ülemäärasest riskide võtmisest. Lisaks oli Kreeka teise kohandamiskava majandus- ja rahanduspoliitika memorandumi eesmärk jätta mõne panga juhtimine erakätesse. Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja Piraeuse panga vahel sõlmitud raamkokkulepe ja ümberkorralduskava kohaldamata jätmise korral hääleõiguste automaatne taastamine pakuvad kaitset eraomanikest juhtide ülemäärase riskide võtmise eest tulevikus. Lõpuks kujutavad erasektori kaasamise programm ja 2012. aasta detsembris toimunud tagasiostmine endast teatavat riigile makstud hüvitist, kuna Kreeka riigi võlg Piraeuse pangale vähenes mitme miljardi euro võrra. Kõiki neid põhjusi arvestades võib komisjon nõustuda, et Kreeka finantsstabiilsuse fond saab hääleõiguseta aktsiad. Komisjon järeldab seega, et meede B4 oli vajalik.

(261)

Järelikult olid meetmed B1, B2, B3 ja B4 vajalikud päästmisabina nii oma suuruse kui ka vormi poolest.

7.4.3.   Proportsionaalsus – negatiivse ülekanduva mõju piiramise meetmed

(262)

Piraeuse pank sai väga suures mahus riigiabi. Selline olukord võib viia konkurentsi tõsise moonutamiseni. Kreeka on aga võtnud endale kohustuse rakendada mitmeid meetmeid negatiivse ülekanduva mõju piiramiseks. Eelkõige näevad võetud kohustused ette, et panga tehingud toimuvad jätkuvalt ärilistel alustel, nagu selgitati põhjendustes 136 ja 137. Kreeka on võtnud kohustuse järgida ka omandamiskeeldu ja väljuda mitmetest investeeringutest, nagu on kirjeldatud põhjendustes 138, 139 ja 143. Konkurentsimoonutuste piiramist hinnatakse põhjalikumalt punktis 7.6.

(263)

Piraeuse panga üldjuhtimise ja äritehingutega seotud kohustuste nõuetekohase rakendamise kontrollimiseks nimetati pangas ametisse järelevalve eest vastutav usaldusisik. See aitab vältida kahjulikke muutusi panga äritavades ja seega vähendab võimalikku negatiivset ülekanduvat mõju.

(264)

25. juunil 2014 esitati komisjonile viimaks uus ulatuslik ümberkorralduskava. Kõnealust ümberkorralduskava hinnatakse punktis 7.6.

(265)

Kokkuvõttes on menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlused hajutatud. Meetmed B1, B2, B3 ja B4 on 2008. aasta pangandusteatise punkti 15 seisukohast proportsionaalsed.

7.4.4.   Järeldused Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimiste kokkusobivuse kohta 2008. aasta pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatisega

(266)

Komisjon jõudis järeldusele, et Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimised (meetmed B1, B2, B3 ja B4) on 2008. aasta pangandusteatise punkti 15, rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatise seisukohast asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed. Meetmed B1, B2, B3 ja B4 on seega kokkusobivad 2008. aasta pangandusteatise, rekapitaliseerimisteatise ja 2011. aasta pikendusteatisega.

7.5.   ATE ÜLEANTUD TEGEVUSE, GENIKI, KÜPROSE ÜLEANTUD TEGEVUSE JA MBG OMANDAMISE KOKKUSOBIVUS ÜMBERKORRALDAMISTEATISEGA

(267)

Ümberkorraldamiskava punktis 23 selgitatakse, et abi saavate pankade teostatavat ettevõtete omandamist ei tohi rahastada riigiabist, välja arvatud juhul, kui see on ettevõtte elujõulisuse taastamiseks hädavajalik. Ümberkorraldamiskava punktides 40 ja 41 märgitakse, et pangad ei tohi kasutada riigiabi konkureerivate ettevõtete omandamiseks, välja arvatud juhul, kui omandamine moodustab finantsstabiilsuse taastamiseks või konkurentsi tõhususe tagamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osa. Lisaks võib omandamine seada ohtu elujõulisuse taastamise või muuta selle keeruliseks. Komisjon peab seega hindama, kas panga teostatud ettevõtete omandamine on kooskõlas ümberkorraldamisteatisega.

7.5.1.   ATE üleantud tegevuse omandamise kokkusobivus ümberkorraldamisteatisega

7.5.1.1.   ATE üleantud tegevuse omandamise mõju Piraeuse panga pikaajalisele elujõulisusele

(268)

ATE üleantud tegevuse omandamine tõi Piraeuse panka suure hulga hoiuseid, laenude netosumma oli samal ajal palju väiksem (101). See aitas märkimisväärselt vähendada Piraeuse panga väga suurt laenude ja hoiuste suhtarvu.

(269)

Lisaks sellele on omandamine kaasa aidanud märkimisväärsete sünergiate tekkele, nagu näiteks kulude sünergia filiaalide ja töötajate vähendamise ning IT integratsiooni tulemusel, rahastamisel tekkiv sünergia ja sissetulekute sünergia.

(270)

Omandamine on seega Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamise seisukohalt väga positiivne.

7.5.1.2.   ATE üleantud tegevuse omandamise mõju Piraeuse pangale vajaliku abi suurusele

(271)

Ümberkorraldamisteatise punkti 23 kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi kasutada teiste ettevõtete omandamiseks, vaid ainult selliste ümberkorralduskulude rahastamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamiseks vajalikud.

(272)

Piraeuse panga ATE üleantud tegevuse omandamise eest makstavaks tasuks määrati 0,6 % üleantud hoiuste väärtusest ja summa suurus oli umbes 95 miljonit eurot. See võrdus 0,02 %ga Piraeuse panga koguvaradest omandamise ajal. Kõnealust summat võib seega pidada väikeseks, aga mitte tühiseks.

(273)

ATE üleantud tegevuse omandamine parandas märgatavalt Piraeuse panga äärmiselt pingelist likviidsuspositsiooni ja muutis panga olukorra märksa toimivamaks. Komisjon tuletab meelde, et […]. Seega võib omandamist ja selle eest makstud madalat ostuhinda lugeda Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamiseks hädavajalikuks ning selle suhtes kohaldatakse ümberkorraldamisteatise punktis 23 sätestatud erandit.

7.5.1.3.   ATE üleantud tegevuse omandamise moonutav mõju konkurentsile

(274)

Ümberkorraldamisteatise punktide 39 ja 40 kohaselt ei tohi riigiabi kasutada abi mitte saavate ettevõtete kahjustamiseks ja eelkõige konkureerivate ettevõtete omandamiseks. Samas märgitakse ümberkorraldamisteatise punktis 41, et omandamist võib lubada juhul, kui see on finantsstabiilsuse taastamiseks või konkurentsi tõhususe tagamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osa. Sellistel asjaoludel peab omandamise protsess olema õiglane ning asjaomasel turul tuleb kindlustada tõhusa konkurentsi tingimused.

(275)

Kui Kreeka keskpank hindas 2012. aasta alguses kõigi Kreeka pankade elujõulisust, ei pidanud ta ATEt eraldiseisva ettevõtjana elujõuliseks. Lisaks analüüsis Kreeka keskpank ATE eri võimalusi (näiteks likvideerimine) ning jõudis järeldusele, et ATE üleantud tegevuse müümine on kõige soodsam lahendus, sest see vähendaks tehingute teostamisega seotud riski ja Kreeka kulusid. Omandamist võib seega pidada finantsstabiilsuse taastamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osaks ümberkorraldamisteatise punktis 41 kirjeldatud tähenduses.

(276)

ATE üleantud tegevuse omandamiseks ei teinud pakkumist ükski abi mitte saav pakkuja.

(277)

Kuna Kreeka konkurentsiamet kiitis ATE üleantud tegevuse omandamise heaks, (102) võib eeldada, et müügi tulemus ei kujuta endast ohtu konkurentsi tõhusale toimimisele Kreekas.

(278)

ATE üleantud tegevuse omandamine on seega kooskõlas ümberkorraldamisteatise 4. jaoga.

7.5.1.4.   Järeldus ATE üleantud tegevuse omandamise kohta

(279)

Komisjon jõuab järeldusele, et Kreeka pankade ainulaadset olukorda ja ATE üleantud tegevuse omandamise eripärasid silmas pidades vastab see omandamine ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetele.

7.5.2.   Geniki omandamise kokkusobivus ümberkorraldamisteatisega

7.5.2.1.   Geniki omandamise mõju Piraeuse panga pikaajalisele elujõulisusele

(280)

Tegevuse kasumlikkust silmas pidades aitab Geniki omandamine kaasa Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastumisele. Kõnealuse omandamise ajal Piraeuse panga esitatud analüüsi kohaselt tekitab samas geograafilises piirkonnas asuval turul tegutseva kahe panga ühendamine sünergiaid, nagu näiteks kulude kokkuhoid töötajate arvu vähendamise ja filiaalide sulgemise teel. Piraeuse pank saab juurde Geniki kliendid ja hoiustajad, vähendades sellega oluliselt jaotuskulusid.

(281)

Mis puudutab likviidsuspositsiooni, siis Genikil oli rohkem hoiuseid kui laene, nagu selgitati põhjenduses 65. Seetõttu suurendas omandamine Piraeuse panga likviidsust ning aitas pangal laenude ja hoiuste suhtarvu vähendada. Lisaks oli Geniki piisavalt kapitaliseeritud, enne kui Piraeuse pank Geniki omandas. Seega ei tohiks omandamine tekitada Piraeuse pangale mingeid edasisi kapitalivajadusi.

(282)

Omandamine on seega Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamise seisukohalt positiivne.

7.5.2.2.   Geniki omandamise mõju Piraeuse pangale vajaliku abi suurusele

(283)

Ümberkorraldamisteatise punkti 23 kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi kasutada teiste ettevõtete omandamiseks, vaid ainult selliste ümberkorralduskulude rahastamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamiseks vajalikud. Kuigi kõnealusel juhul on omandamisel Piraeuse panga elujõulisusele positiivne mõju, ei ole see ümberkorraldamisteatise punkti 23 tähenduses panga elujõulisuse seisukohalt oluline.

(284)

Piraeuse pank maksis Geniki omandamise eest siiski ainult 1 miljon eurot, mida peetakse väga väikeseks summaks. Lisaks oli Geniki piisavalt kapitaliseeritud ja tehingu tingimusena tegi Société Générale Piraeuse pangale märkimisväärse kapitalisüsti (103).

(285)

Komisjon teeb järelduse, et arvesse võttes tehingu eripära (täielikult kapitaliseeritud panga väga madala hinnaga omandamine ja müüja tehtud kapitalisüst Piraeuse panka), ei toonud omandamine Piraeuse pangale kaasa mis tahes edasist kapitalivajadust ning seetõttu ei ole Geniki omandamine erandlikult vastuolus põhimõttega, et abi peaks piirduma minimaalselt vajalikuga.

7.5.2.3.   Geniki omandamise moonutav mõju konkurentsile

(286)

Nagu on märgitud põhjenduses 274, ei tohi ümberkorraldamisteatise punktide 39 ja 40 kohaselt riigiabi kasutada abi mitte saavate ettevõtete kahjustamiseks ja eelkõige konkureerivate ettevõtete omandamiseks, viimane on lubatud üksnes teatud tingimustel.

(287)

Kui Kreeka keskpank hindas 2012. aasta alguses kõigi Kreeka pankade elujõulisust, ei pidanud ta Genikit eraldiseisva ettevõtjana elujõuliseks. Geniki tõi Société Générale’ile suuri kahjumeid, mistõttu Société Générale kavatses selle müüa või oleks kaalunud Geniki pankrotti, kui müümisest ei oleks midagi välja tulnud. Omandamist võib seega pidada finantsstabiilsuse taastamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osaks ümberkorraldamisteatise punktis 41 kirjeldatud tähenduses.

(288)

Lisaks ei teinud Geniki omandamiseks mis tahes asjakohast pakkumist ükski abi mitte saav pakkuja. Seega ei tõrjunud Piraeuse pank eemale ühtegi abi mitte saavat pakkujat.

(289)

Kuna Kreeka konkurentsiamet kiitis omandamise heaks, (104) võib eeldada, et müügi tulemus ei kujuta endast ohtu konkurentsi tõhusale toimimisele Kreekas.

(290)

Lõpuks, ostuhind oli väga madal. Sellepärast ei saa väita, et Piraeuse pank kasutas omandamise rahastamiseks riigiabi. Nimetatud asjaolusid silmas pidades võib teha järelduse, et Geniki omandamise suhtes on kohaldatav ümberkorraldamisteatise punktis 41 sätestatud erand.

7.5.2.4.   Järeldus Geniki omandamise kohta

(291)

Komisjon jõuab järeldusele, et Kreeka pankade ainulaadset olukorda ja Geniki omandamise eripärasid silmas pidades vastab see omandamine ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetele.

7.5.3.   Küprose üleantud tegevuse omandamise kokkusobivus ümberkorraldamisteatisega

7.5.3.1.   Küprose üleantud tegevuse omandamise mõju Piraeuse panga pikaajalisele elujõulisusele

(292)

Küprose üleantud tegevuse omandamine suurendab Piraeuse panga pikaajalist elujõulisust.

(293)

Omandamise ajal Piraeuse panga esitatud analüüsi kohaselt tekitab üleandmine märkimisväärseid sünergiaid, nagu näiteks kulude sünergia haldus- ja personalikulude kokkuhoiu tulemusel ning hoiuste maksumuse märgatav paranemine. Piraeuse pank on kolme Küprose panga Kreeka tegevus alates nende omandamisest täielikult integreerinud, kõik kolme Küprose panga filiaalid ümber nimetanud ja teinud edusamme võrgustiku ratsionaliseerimisel.

(294)

Kolme Küprose panga Kreekat hõlmava tegevusega seotud laenuportfellid olid hästi kindlustatud. Piraeuse pank omandas kõnealused laenud hinnaga, mis oli tunduvalt väiksem nende nimiväärtusest: ostuhinda kärbiti tulevaste kahjumite kajastamiseks PIMCO stressitesti raames antud hinnangu põhjal. See vähendab võimalust, et laenukahjumi tekkimise risk ületab juba madalas ostuhinnas kajastuva kahjumi.

(295)

Piraeuse pank omandas ka suure hulga hoiuseid, peaaegu sama palju kui omandatud laenude netosumma. Selle abil tugevdas ta oma likviidsuspositsiooni.

(296)

Omandamine on seega Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamise seisukohalt positiivne.

7.5.3.2.   Küprose üleantud tegevuse omandamise mõju Piraeuse pangale vajaliku abi suurusele

(297)

Ümberkorraldamisteatise punkti 23 kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi kasutada teiste ettevõtete omandamiseks, vaid ainult selliste ümberkorralduskulude rahastamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamiseks vajalikud.

(298)

Punktis 7.3 esitatud analüüsi kohaselt oli abi eesmärk katta Küprose üleantud tegevuse omandaja kapitalivajadused, sest nende omandamine aitas tagada Kreeka finantsstabiilsuse säilitamise. Tasu, mille Piraeuse pank Küprose üleantud tegevuse omandamise eest lõpuks maksis, oli palju väiksem kui omandatud väärtpaberiportfelli arvestuslik väärtus. Pärast selle vähendamist tulevaste kahjumite kajastamiseks PIMCO stressitesti raames antud hinnangu põhjal oli see isegi väiksem kui laenude väärtus. Omandamishinda võib seega pidada negatiivseks. Seda järeldust toetab asjaolu, et Piraeuse pank kajastas Küprose üleantud tegevust omandades suure negatiivse firmaväärtuse, mis suurendas panga kapitali.

(299)

Kui asutakse siiski seisukohale, et Piraeuse pank maksis positiivse hinna, siis märgib komisjon, et Kreeka finantsstabiilsuse fond oli omandamise eeltingimusena võtnud ostja ees kohustuse teha ostuhinna suurune kapitalisüst. 2013. aasta rekapitaliseerimise raames täitis Kreeka finantsstabiilsuse fond selle kohustuse. Kõnealune kapitalisüst on abi Küprose üleantud tegevusele ja mitte Piraeuse pangale, nagu on selgitatud punktis 6.2.1. Seega ei põhjustanud omandamine Piraeuse pangale täiendava riigiabi vajadust.

(300)

Komisjon jõuab järeldusele, et tulenevalt ebatüüpilistest tingimustest (madal ostuhind ja Kreeka finantsstabiilsuse fondi võetud kohustus teha ostuhinna ulatuses kapitali suurendamise raames kapitalisüst) ei ole Küprose üleantud tegevuse omandamine erandlikult vastuolus põhimõttega, et abi peaks piirduma minimaalselt vajalikuga.

7.5.3.3.   Küprose üleantud tegevuse omandamise moonutav mõju konkurentsile

(301)

Nagu on märgitud põhjenduses 274, ei tohi ümberkorraldamisteatise punktide 39 ja 40 kohaselt riigiabi kasutada abi mitte saavate ettevõtete kahjustamiseks ja eelkõige konkureerivate ettevõtete omandamiseks, viimane on lubatud üksnes teatud tingimustel.

(302)

Küprose pankade Kreekaga seotud tegevuse müümise eesmärk oli kaitsta Kreeka pangandussüsteemi stabiilsust ja tagada, et Küprose pangad saaksid kõnealuse äritegevuse müüa enne, kui see kaotaks igasuguse väärtuse. Tehingut võib seega pidada finantsstabiilsuse taastamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osaks ümberkorraldamisteatise punktis 41 kirjeldatud tähenduses.

(303)

Lisaks ei teinud kolme Küprose panga omandamiseks mis tahes asjakohast pakkumist ükski abi mitte saav pakkuja.

(304)

Kuna Kreeka konkurentsiamet kiitis omandamise heaks, võib eeldada, (105) et müügi tulemus ei kujuta endast ohtu konkurentsi tõhusale toimimisele Kreekas.

(305)

Nimetatud asjaolusid silmas pidades võib teha järelduse, et Küprose üleantud tegevuse omandamise suhtes on kohaldatav ümberkorraldamisteatise punktis 41 sätestatud erand.

7.5.3.4.   Järeldus Küprose üleantud tegevuse omandamise kohta

(306)

Komisjon jõuab järeldusele, et Kreeka pankade ainulaadset olukorda ja Küprose üleantud tegevuse omandamise eripärasid silmas pidades vastab kõnealune omandamine ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetele.

7.5.4.   MBG omandamise kokkusobivus ümberkorraldamisteatisega

7.5.4.1.   MBG omandamise mõju Piraeuse panga pikaajalisele elujõulisusele

(307)

Täielikult rekapitaliseeritud MBG omandamine suurendab Piraeuse panga pikaajalist elujõulisust.

(308)

Omandamise ajal Piraeuse panga esitatud analüüsi kohaselt tekitab üleandmine märkimisväärseid sünergiaid, nagu näiteks kulude sünergia filiaalide ja personali vähendamise tulemusel, madalamad hoiusekulud ja sünergiatulu. Vahepeal on Piraeuse pank MBG täielikult integreerinud.

(309)

Kuna MBG kapitaliseeriti piisavalt, enne kui Piraeuse pank selle omandas ja kuna pank maksis 1 miljoni euro suuruse hinna, ei tohiks omandamine tekitada Piraeuse pangale mingeid edasisi kapitalivajadusi. Lisaks võttis müüja tehingu raames kohustuse paigutada Piraeuse panka 400 miljonit eurot. Kohustus täideti 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames, mille käigus BCP eraldas Piraeuse pangale 400 miljonit eurot.

(310)

Komisjon jõudis järeldusele, et omandamine on Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamise seisukohalt positiivne ja et MBG hind oli nii madal, et ei mõjutanud abi piirdumist vajaliku miinimumiga.

7.5.4.2.   MBG omandamise mõju Piraeuse pangale vajaliku abi suurusele

(311)

Ümberkorraldamisteatise punkti 23 kohaselt ei tohi ümberkorraldusabi kasutada teiste ettevõtete omandamiseks, vaid ainult selliste ümberkorralduskulude rahastamiseks, mis on panga elujõulisuse taastamiseks vajalikud. Kuigi kõnealusel juhul on omandamisel Piraeuse panga elujõulisusele positiivne mõju, ei ole see ümberkorraldamisteatise punkti 23 tähenduses panga elujõulisuse seisukohalt oluline.

(312)

Piraeuse pank maksis MBG omandamise eest siiski ainult üks miljonit eurot, mida peetakse väga väikeseks summaks. Lisaks oli BCP MBG piisavalt kapitaliseerinud ja tehingu tingimusena tegi BCP Piraeuse pangale 400 miljoni euro suuruse kapitalisüsti (106).

(313)

Komisjon teeb järelduse, et võttes arvesse tehingu eripära (täielikult kapitaliseeritud panga väga madala hinnaga omandamine ja müüja tehtud kapitalisüst Piraeuse panka), ei too MBG omandamine Piraeuse pangale kaasa mingit edasist kapitalivajadust ning seetõttu ei ole see erandlikult vastuolus abi minimeerimise põhimõttega.

7.5.4.3.   MBG omandamise moonutav mõju konkurentsile

(314)

Nagu on märgitud põhjenduses 274, ei tohi ümberkorraldamisteatise punktide 39 ja 40 kohaselt riigiabi kasutada abi mitte saavate ettevõtete kahjustamiseks ja eelkõige konkureerivate ettevõtete omandamiseks, viimane on lubatud üksnes teatud tingimustel.

(315)

Kui Kreeka keskpank hindas 2012. aasta alguses kõigi Kreeka pankade elujõulisust, ei pidanud ta MGBd eraldiseisva ettevõtjana elujõuliseks. MBG tõi BCPle suuri kahjumeid, mistõttu BCP kavatses selle müüa või oleks kaalunud MBG pankrotti, kui müümisest ei oleks midagi välja tulnud. MBG müümine oli ühtlasi BCP ümberkorralduskava osa (107). Omandamist võib seega pidada finantsstabiilsuse taastamiseks vajaliku konsolideerimisprotsessi osaks ümberkorraldamisteatise punktis 41 kirjeldatud tähenduses.

(316)

Lisaks ei teinud MBG omandamiseks ühtki asjakohast pakkumist ükski abi mitte saav pakkuja.

(317)

Selle põhjal võib teha järelduse, et MGB omandamise suhtes on kohaldatav ümberkorraldamisteatise punktis 41 sätestatud erand.

7.5.4.4.   Järeldus MBG omandamise kohta

(318)

Komisjon jõuab järeldusele, et Kreeka pankade ainulaadset olukorda ja MGB omandamise eripärasid silmas pidades vastab see omandamine ümberkorraldamisteatises sätestatud nõuetele.

7.6.   MEETMETE A, B1, B2, B3 JA B4 KOKKUSOBIVUS ÜMBERKORRALDAMISTEATISEGA

7.6.1.   Raskuste põhjused ja ümberkorraldamisteatise kohase hindamise tulemused

(319)

Nagu on osutatud punktides 2.1.1 ja 2.1.2, tulenevad Piraeuse panga raskused peamiselt Kreeka võlakriisist ning Kreeka ja Lõuna-Euroopa tõsisest majanduslangusest. Seoses võlakriisiga kaotas Kreeka valitsus juurdepääsu finantsturgudele ja pidi lõpuks pidama läbirääkimisi kokkuleppe üle oma riigi ja rahvusvaheliste võlausaldajatega seoses erasektori kaasamise programmiga, mille tulemusel saavutati riigi vastu suunatud nõuete vähendamine 53,3 % võrra. Lisaks vahetati 31,5 % nõuetest madalama intressimäära ja pikemate tähtaegadega Kreeka uute riigivõlakirjade vastu. Kreeka riik ostis need uued võlakirjad Kreeka pankadelt 2012. aasta detsembris tagasi hinnaga, mis jäi nende nimiväärtusest 30,2 % ja 40,1 % vahele, mis tõi Kreeka pankadele kaasa täiendava kahjumi. Lisaks sellele, et erasektori kaasamise programm ja võla tagasiostmine mõjutasid Piraeuse panga kapitalipositsiooni, toimus pangas alates 2010. aastast kuni 2012. aasta keskpaigani ka väga suur hoiuste väljavool, mis tulenes ohust, et Kreeka väljub jätkusuutmatu riigivõla ja majanduslanguse tõttu euroalast.

(320)

Piraeuse pangale antud abi, st meetmete B1, B2, B3 ja B4 alusel saadud summa ehk 7 335 miljonit eurot, on suurem kui erasektori kaasamise programmiga seotud kahjum (5 911 miljonit eurot).

(321)

Suur osa kapitalivajadustest tuleneb finantsasutuse tavapärasest seotusest riigiriskiga. See asjaolu toodi välja ka menetluse algatamise otsuse põhjendustes 63 ja 74. Seega peab Piraeuse pank oma ümberkorralduskavas pöörama moraaliriski küsimustele vähem tähelepanu kui teised abi saavad finantsasutused, kes on liigselt riske võtnud. Kuna abimeetmed moonutavad konkurentsi vähem, siis tuleks konkurentsi moonutamist piiravaid meetmeid proportsionaalselt leevendada. Kuna erasektori kaasamise programm ja võla tagasiostmine kujutavad endast võlanõudest loobumist riigi kasuks, siis võib pankade rekapitaliseerimisel riigile vähem hüvitist maksta. Komisjon leiab siiski, et Piraeuse panga riskimäärad seoses Kreeka riigiriskiga olid suuremad kui muudel suurtel Kreeka pankadel (108). Sellest tulenevalt ei saa kogu Kreeka riigivõlakirjadega seotud kahju kanda finantsasutuse tavapärase riigiriskiga seotuse arvele.

(322)

Piraeuse panga kahjumi teine põhjus on Kreeka kodumajapidamistele ja ettevõtetele antud laenudega seotud kahjum. Komisjon on seisukohal, et see kahjum tuleneb peamiselt erakordselt tõsisest ja pikaajalisest SKP vähenemisest umbes 25 % võrra viie aasta jooksul ning ei ole seotud panga liiga riskantsete laenuandmise tavadega. Seetõttu ei teki selle kahjumi katmiseks antud abi puhul moraaliriski, mis tekib siis, kui abiga korvatakse panga varasema riskikäitumise tagajärgi. Seega on abi vähem moonutava iseloomuga (109).

(323)

Osa Piraeuse panga kapitalivajaduste ja laenukahjumite põhjuseks olid mõned rahvusvahelised tütarettevõtjad. 2012. aastal panga kapitalivajaduste väljaselgitamiseks läbi viidud stressitest näitas, et välismaiste laenude krediidikahju prognoos oli baasstsenaariumi kohaselt 1 314 miljonit eurot ja ebasoodsa stsenaariumi kohaselt 1 624 miljonit eurot. Mitmed kõnealused välismaised ettevõtted olid viimaste aastate vältel kahjumlikud. Rahvusvahelise tegevusega seotud kahjud olid 2012. aastal enne maksude mahaarvamist 244 miljonit eurot (110). Välismaised varad vähendasid ka likviidsust.

(324)

Seega võib järeldada, et märkimisväärne osa kahjumist ja abivajadusest kuulub 2011. aasta pikendusteatise punkti 14 alla, mis võimaldab komisjonil nõudeid leevendada. Samuti tuleneb abivajadus osalt Kreeka erakordselt tõsisest majanduslangusest, mitte riskantsest laenamisest. Selline abi ei tekita moraaliriski ja on seetõttu vähem moonutava iseloomuga.

(325)

Osa abivajadusest tuleneb Piraeuse panga enda riskide võtmisest seoses suure positsiooniga riigi võlakirjades ja välismaiste tütarettevõtjatega.

7.6.2.   Elujõulisus

(326)

Ümberkorralduskavaga tuleb tagada, et finantsasutus on võimeline taastama ümberkorraldusperioodi lõpuks oma pikaajalise elujõulisuse (ümberkorraldusteatise punkt 2). Käesoleval juhul on ümberkorraldusperiood aeg, mis jääb käesoleva otsuse vastuvõtmise ja 31. detsembri 2018 vahele.

(327)

Kreeka esitas kooskõlas ümberkorraldamisteatise punktidega 9–11 ulatusliku ja üksikasjaliku ümberkorralduskava, milles on toodud kogu teave Piraeuse panga ärimudeli kohta. Kavas selgitatakse ka Piraeuse panga raskuste põhjusi ning kõigi elujõulisusega seotud probleemidega tegelemiseks võetud meetmeid. Ümberkorralduskavas kirjeldatakse eelkõige strateegiat, mis valiti Piraeuse panga tegevuse tõhususe säilitamiseks ja selleks, et tegeleda viivislaenude suure osakaaluga, haavatava likviidsus- ja kapitalipositsiooniga ning oma välismaiste ettevõtetega, mis viimastel aastatel toetusid rahastamise ja kapitali osas emaettevõtjale.

7.6.2.1.   Kreeka pangandustegevus

(328)

Seoses likviidsuse (111) ja Piraeuse panga sõltuvusega eurosüsteemi rahalistest vahenditest nähakse ümberkorralduskavas ette bilansimahu piiratud kasv Kreekas, samas kui hoiuste baas peaks uuesti kasvama Sõltuvus riigi tagatud erakorralisest likviidsusabist on juba vähenenud ja kahaneb jätkuvalt, mis aitab samuti pangal oma rahastamiskulusid vähendada.

(329)

Põhjenduses 137 nimetatud kohustus, mis on seotud laenude ja hoiuste suhtarvuga, tagab Piraeuse panga bilansi struktuuri jätkusuutlikkuse ümberkorraldusperioodi lõpus. Väärtpaberite müük ja muud kõrvaltegevused tugevdavad samuti panga likviidsuspositsiooni. Piraeuse panga jätkuvalt pingelise likviidsuspositsiooni tõttu võib komisjon nõustuda Kreeka ametiasutuste taotlusega, et neil lubataks võimaldada pangale likviidsust tagatiste ja riigivõlakirjade kujul Kreeka pankade toetuskava ning riigi tagatud erakorralise likviidsusabi raames.

(330)

Rahastamiskulude vähendamiseks on Kreeka ühtlasi võtnud kohustuse, et Piraeuse pank jätkab Kreekas hoiustelt makstavate intressimäärade langetamist, nagu kirjeldati põhjenduses 137. Sellise hoiusekulude vähendamise saavutamine oleks otsustava tähtsusega Piraeuse panga provisjoneerimisele eelnenud kasumlikkuse parandamisel.

(331)

Kriisi algusest saadik on Piraeuse pank teinud suuri omandamistehinguid, mis suurendasid hüppeliselt panga suurust ja hoiusebaasi. Pank integreeris omandatud ettevõtted rekordajaga. Praegu püüab Piraeuse pank rakendada kõiki kõnealustest omandamistest tulenevaid võimalikke sünergiaid. Pank on alustanud Kreekas filiaalide ja töötajate arvu vähendamise teel oma ärivõrgustiku ratsionaliseerimist (112). 2017. aastaks peaksid Piraeuse panga kogukulud Kreekas vähenema 2013. aastaga võrreldes veel […] %. Selle eesmärgi saavutamiseks võttis Kreeka kohustuse, et Piraeuse pank vähendab Kreekas oma filiaalide ja töötajate arvu 31. detsembriks 2017 vastavalt […] ja […], kusjuures kogukulude maksimumsumma Kreekas peaks olema […] miljardit eurot. Eeldatav kulude ja tulude suhe peaks olema ümberkorraldusperioodi lõpuks väiksem kui […] %. Komisjon leiab, et ümberkorralduskava elluviimine säilitab uues turuolukorras Piraeuse panga tõhususe.

(332)

Olulise tähtsusega valdkond on veel viivislaenude haldamine, sest need moodustasid 31. detsembriks 2013 Piraeuse panga portfellist 36 % (113). Pank kavatseb parandada oma krediidipoliitikat (piirmäärad, piisavad tagatised) ning keskenduda oma kahjude vähendamiseks põhitegevusele. Kreeka on võtnud ka kohustuse, et Piraeuse pank peab krediidipoliitika osas kinni kõrgetest standarditest, et ohjata riske ja maksimeerida panga väärtust krediidiprotsessi igal tasandil, sealhulgas laenude ümberkorraldamisel, nagu kirjeldati põhjenduses 141.

7.6.2.2.   Panga üldjuhtimine

(333)

Tähelepanu keskmes on ka panga juhtimine, võttes arvesse, et pärast 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist kuulub suurem osa Piraeuse panga aktsiatest Kreeka finantsstabiilsuse fondile, kuid selle hääleõigus on piiratud,. Lisaks omavad mõned panka kontrollivad erainvestorid ka ostutähti ja saavad seega täiel määral kasu, kui aktsiahind ümberkorraldusperioodil hüppeliselt suureneb. Kuna kõnealune olukord võib tekitada moraaliriski, sõlmisid Piraeuse pank ja Kreeka finantsstabiilsuse fond 2013. aastal vastastikuse raamkokkuleppe. Kokkulepe kaitseb panga igapäevast äritegevust põhiaktsionäride sekkumise eest, kindlustades samal ajal, et Kreeka finantsstabiilsuse fondil on võimalik ümberkorralduskava täitmist kontrollida ning asjakohaste konsulteerimismenetluste abil ära hoida panga juhatuse ülemäärast riskide võtmist. Ühtlasi on Piraeuse pank võtnud kohustuse jälgida hoolikalt seotud laenuvõtjatega kaasnevaid riske. Komisjon märgib heakskiitvalt ära asjaolu, et Kreeka finantsstabiilsuse fond saab automaatselt oma hääleõiguse tagasi, kui Piraeuse pank oma ümberkorralduskava ei rakenda.

7.6.2.3.   Rahvusvaheline tegevus

(334)

Piraeuse panga rahvusvaheline tegevus on minevikus kohati põhjustanud panga kapitali ja likviidsuse vähenemist, nagu on selgitatud põhjenduses 323.

(335)

Ümberkorralduskavas nähakse ette, et Piraeuse pank keskendub jätkuvalt omamaisele turule. Piraeuse pank on juba müünud oma tütarettevõtja Ameerika Ühendriikides. Samuti on ta alustanud teiste tütarettevõtjate ratsionaliseerimist, et tugevdada laenude tagamist ja vähendada tütarettevõtjate rahastamispuudujääki. Allesjäänud tütarettevõtjate võrgustikus kavatsetakse läbi viia täiendav ratsionaliseerimine, nagu on kirjeldatud põhjenduses 130.

(336)

Seega kahaneb tulevikus välismaiste varade kogusumma. Ümberkorraldusperioodi lõpuks moodustavad välismaised varad […] osa Piraeuse panga bilansi kogumahust.

(337)

Komisjon on seega seisukohal, et Piraeuse pank on piisaval määral välismaiseid tütarettevõtjaid ümber korraldanud ja vähendanud nende suurust, et vältida edaspidi täiendavaid kapitalivajadusi ja likviidsuspuudujääki. Põhjenduses 138 kirjeldatud kohustus hoiduda suurte kapitalisummade paigutamisest panga rahvusvahelistesse tütarettevõtjatesse tagab ka selle, et välismaised tütarettevõtjad ei ohusta Piraeuse panga kapitali- või likviidsuspositsiooni.

7.6.2.4.   Järeldus elujõulisuse kohta

(338)

Punktis 2.4 kirjeldatud baasstsenaariumi kohaselt on Piraeuse pank ümberkorraldusperioodi lõpus võimeline saama tulu, mis võimaldab katta kõik tema kulud, ja saavutab asjakohase omakapitali investeeringute tulususe, võttes arvesse tema riskiprofiili. Panga kapitalipositsioon jääb samas prognoosi kohaselt rahuldavale tasemele.

(339)

Komisjon võtab teadmiseks ka Kreeka ametiasutuste esitatud Piraeuse panga ümberkorralduskavas kirjeldatud ebasoodsa stsenaariumi. See stsenaarium põhineb Kreeka finantsstabiilsuse fondiga kokku lepitud eelduste kogumil. Selles võetakse arvesse pikemat ja sügavamat majanduslangust ning kinnisvarahindade tõsisemat deflatsiooni. Ümberkorralduskavast ilmneb, et Piraeuse pank on võimeline taluma küllaltki suurt stressi ja jääb ümberkorraldusperioodi lõpus ka ebasoodsa stsenaariumi korral kasumlikuks ja hästi kapitaliseeritud pangaks.

(340)

2014. aastal kaasatud täiendav kapital, kogusummas 1 750 miljonit eurot, on piisav, et 2013. aasta stressitesti baasstsenaariumi kohaselt ümberkorraldusperioodil toime tulla ja maksta välja eelisaktsiad, mida Piraeuse pank 2014. aasta mais ka tegi (114). […] Komisjon tuletab meelde, et kapitalivajaduste hindamisel baasstsenaariumi kohaselt tegi Kreeka keskpank juba mitmeid kohandusi, mille tulemusel suurenesid hinnangulised kapitalivajadused võrreldes Piraeuse panga enda baasstsenaariumis hinnatud kapitalivajadustega. Seetõttu leiab komisjon, et Kreeka keskpanga hinnatud baasstsenaariumi kohaste kapitalivajaduste puhul on teatavat stressiolukorda arvesse võetud. Komisjon ei nõua Piraeuse panga elujõuliseks tunnistamiseks, et pangal oleks Kreeka keskpanga hinnatud stressiolukorra kapitalivajaduste katmiseks eelnevalt piisavalt kapitali, kuna kõnealune hinnanguline tase kehtib tõsisema stressiolukorra kohta ja kuna 2014. aasta kapitali kaasamise põhjal on ilmne, et Piraeuse pank on taas saanud juurdepääsu kapitaliturgudele.

(341)

Lisaks on positiivne, et Piraeuse pank ei tee täiendavaid investeeringuid mitteinvesteerimisjärgu reitinguga väärtpaberitesse, mis aitab tal säilitada oma kapitali- ja likviidsuspositsiooni.

(342)

Komisjon jõuab seega järeldusele, et juba teostatud ümberkorralduste ja täiendavalt kavandatud ümberkorralduste kombinatsioon on Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamiseks piisav.

7.6.3.   Omaosalus ja kulude jagamine

(343)

Ümberkorraldamisteatise punkti 3 kohaselt peavad pangad ja kapitaliomanikud aitama ümberkorraldustele kaasa võimalikult suures ulatuses, et oleks tagatud abi piirdumine vajaliku miinimumiga. Seega peaksid pangad kasutama ümberkorraldamise rahastamiseks omavahendeid, näiteks müüma varasid, samas kui kapitaliomanikud peaksid võimaluse korral panga kahjumi katma.

7.6.3.1.   Piraeuse panga omaosalus: investeeringutest loobumised ja kulude vähendamine

(344)

Piraeuse pank oli juba loobunud väikestest välismaistest ettevõtetest (Ameerika Ühendriikides) ja vähendanud osa oma portfelli kuuluvate ettevõtete finantsvõimendust, et parandada nii kapitali adekvaatsust kui ka likviidsuspositsiooni. Ümberkorralduskavas nähti ette välismaise tegevuse vähendamist, nagu on kirjeldatud põhjendustes 125–129. Võttes arvesse finantsvõimenduse vähendamist ja juba lõpule viidud loobumistehinguid ning pärast välismaiste ettevõtete finantsvõimenduse vähendamise ja nendest loobumisega seotud kohustuste täitmist on Piraeuse pank oma geograafilist esindatust […] märkimisväärselt kokku tõmmanud. Piraeuse panga rahvusvaheliste varade vähendamine vähendab oluliselt ka nende olemasolust tingitud tulevase abivajaduse ohtu. Seega aitab see kahandada abisummat miinimumini.

(345)

Kapitalivajaduste vähendamise eesmärgil ei kasuta Piraeuse pank kapitali oma välismaiste tütarettevõtjate toetamiseks või laiendamiseks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 138. Lisaks tagavad Kreeka võetud kohustused, et Piraeuse pank ei tee kulukaid omandamistehinguid.

(346)

Piraeuse pank on algust teinud ka laiaulatusliku kulude vähendamise programmiga, nagu on osutatud punktis 2.4.2. Panga kulud vähenevad kuni 2017. aastani veelgi. Panga tööjõudu ja palku ollakse sunnitud vähendama. Ühtlasi on Kreeka võtnud kohustuse piirata Piraeuse panga juhtide töötasu, […].

7.6.3.2.   Kauaaegsete aktsionäride kulude jagamine ja turule toodud uus kapital

(347)

Piraeuse panga kauaaegsete aktsionäride osalus vähenes seoses 2009. aastal läbi viidud märkimisõiguse emissiooniga (115) ja seejärel Kreeka finantsstabiilsuse fondi rekapitaliseerimisega (meede B4) ning 2013. aastal ja 2014. aasta märtsis toimunud erakapitali kaasamisega. Näiteks vähenes panga aktsionäridele kuuluv osalus, mis tol ajal hõlmas 2009. aastal raha paigutanud investoreid, 100 %lt enne 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist vaid 2,3 protsendile pärast nimetatud rekapitaliseerimist. Piraeuse pank ei ole alates 2008. aastast maksnud mingeid rahalisi dividende. Lisaks kõnealusele kauaaegsete aktsionäride osalemisele kulude jagamises on Piraeuse pank alates kriisi algusest 2008. aastal kaasanud märkimisväärsel hulgal erakapitali, täpsemalt 2009. aastal 807 miljonit eurot, 2013. aastal 1 444 miljonit eurot ja 2014. aastal 1 750 miljonit eurot.

7.6.3.3.   Allutatud laenude omanike osalemine kulude jagamises

(348)

Piraeuse panga hübriid- ja allutatud laenude omanikud on aidanud kaasa panga ümberkorralduskulude katmisel. Pank on kapitali saamiseks läbi viinud mitmeid kohustiste haldamise toiminguid, nagu on kirjeldatud põhjenduses 134.

(349)

Seni käibel olevate instrumentide suhtes kohaldatakse põhjenduses 143 nimetatud kupongimaksete keeldu. Komisjon on seetõttu seisukohal, et tagatud on asjakohane panga hübriid- ja allutatud laenude omanike osalemine kulude jagamises ning sellega seoses täidetakse ümberkorraldamisteatise nõudeid.

7.6.3.4.   Järeldus omapanuse ja kulude jagamises osalemise kohta

(350)

Võrreldes kogu riigipoolse rekapitaliseerimisega on omapanus ja kulude jagamises osalemine, eeskätt varade müügi ja laenuportfelli vähendamise kujul, palju väiksem sellest, mida komisjon peab tavaliselt piisavaks. Vähendamine puudutab ainult välismaist tegevust, mis hõlmab piiratud osa Piraeuse panga tegevusest, (116) ning ümberkorraldamisega ei nähta ette Kreeka laenude ja hoiuste suuruse mis tahes vähendamist, mis on, vastupidi, viimase aasta jooksul pärast omandamisi järsult kasvanud. Komisjon võtab siiski arvesse punktis 7.6.1 käsitletud aspekte ja eelkõige asjaolu, et saadud abi on osaliselt käsitatav 2011. aasta pikendusteatise punktis 14 sätestatud erandina, mille kohaselt komisjon võib nõustuda väiksema omapanuse ja kulude jagamisega. Komisjon märgib ühtlasi heakskiitvalt, et Piraeuse pank kaasas kapitaliturult 2013. aasta mais 1 444 miljonit eurot ja 2014. aasta märtsis 1 750 miljonit eurot, […]. 2014. aasta märtsis kaasatud kapital saadi aktsiahinnaga, mis oli võrdväärne 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise (meede B4) raames Kreeka finantsstabiilsuse fondi märgitud aktsiahinnaga. Kõrge emiteerimishind piiras seega Kreeka finantsstabiilsuse fondi osa vähenemist. Samuti maksis Piraeuse pank välja eelisaktsiad (meede A). Kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võttes võib järeldada, et ümberkorralduskavas on abi vajaliku miinimumini piiramiseks piisavalt meetmeid omapanuse ja kulude jagamises osalemiseks.

7.6.4.   Konkurentsimoonutusi piiravad meetmed

(351)

Ümberkorraldamisteatises nõutakse, et ümberkorralduskavas pakutaks välja konkurentsi moonutamist piiravad ja pangasektori konkurentsivõimet tagavad meetmed. Lisaks tuleks nende meetmete abil tegeleda ka moraaliriski küsimustega ja tagada, et riigiabi ei kasutata konkurentsivastase käitumise rahastamiseks.

(352)

Ümberkorraldamisteatise punkti 31 kohaselt peab komisjon abi suuruse ja konkurentsi moonutava mõju hindamisel arvesse võtma nii absoluutset kui ka suhtelist abisummat ning kulude jagamises osalemise ulatust ja finantsasutuse turupositsiooni pärast ümberkorraldamist. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et Piraeuse pank sai riigilt kapitalitoetust, mis vastab 23,7 protsendile tema riskiga kaalutud varadest (117). 2010. aastal sai Piraeuse pank 9,9 miljardi euro ulatuses likviidsustagatisi ja 1,3 miljardi euro ulatuses riigivõlakirju, mis koos moodustavad panga bilansist ligi 25 %. Lisaks sai pank riigi tagatud erakorralist likviidsusabi. Sellepärast on võimalikke konkurentsimoonutusi piiravad meetmed abisumma suurust silmas pidades vajalikud. Lisaks on suur ka Piraeuse panga turuosa Kreekas. ATE üleantud tegevuse, Geniki, BCP ja Küprose üleantud tegevuse omandamine suurendas panga turuosa. Pärast nimetatud omandamisi oli Kreekas 2013. aasta lõpus Piraeuse panga hoiuste turuosa 29 % ning elamukinnisvaraga seotud hüpoteeklaenude, tarbijalaenude ja äriühingute laenude turuosa vastavalt 25 %, 22 % ja 35 % (2011. aastal vastavalt 10 %, 8 %, 8 % ja 14 %) (118).

(353)

Komisjon tuletab meelde, et Piraeuse panga raskused olid suurel määral tingitud välistest vapustustest, nagu Kreeka võlakriis ja pikaajaline majanduslangus, mis on 2008. aastast alates segi paisanud Kreeka majanduse, nagu juba on märgitud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 74. Vajadus tegeleda moraaliriski küsimustega on seetõttu väiksem. Nagu on kirjeldatud otsuse punktis 7.6.1, on abimeetmete konkurentsi moonutav mõju ja ka vajadus konkurentsi moonutamist piiravate meetmete järele nende aspektide tõttu väiksem. Nimetatud põhjustel võib komisjon erandkorras nõustuda, et hoolimata suurest riigiabi summast ja suurest turuosast ei kavandata ümberkorralduskavas Kreeka osas bilansimahu ja laenude vähendamist. Olukord muutuks siiski problemaatiliseks, kui neljast suurest Kreeka pangast kõige rohkem abi saanud ja viimastel aastatel omandamiste teel kõige enam laienenud pank jätkab ümberkorraldusperioodil turust kiiremas tempos kasvamist, tõrjudes tõenäoliselt vähem abi saanud pangad turult välja. Sellepärast tervitab komisjon kohustust, et Piraeuse pank ei laiene turu kasvust kiiremini.

(354)

Komisjon märgib siiski, et riigipoolsed rekapitaliseerimised võimaldasid Piraeuse pangal jätkata pangategevust välisturgudel.

(355)

Komisjon märgib, et lisaks finantsvõimenduse vähendamisele ja juba teostatud ümberkorraldustele korraldab Piraeuse pank 30. juuniks 2018 oma välismaised varad täiendavalt ümber ja vähendab neid veelgi (119). Lisaks sellele võttis Piraeuse pank kohustuse mitte kasutada riigiabi kõnealuse tegevuse kasvu rahastamiseks. Seega ei hakata välismaistel turgudel konkurentsi moonutamiseks kasutama riigiabi.

(356)

Samuti on Kreeka võtnud kohustuse, et Piraeuse pank ei teosta kulukaid omandamistehinguid, kindlustades sel viisil, et pank ei kasuta saadud riigiabi uue ettevõtte omandamiseks. See keeld aitab tagada, et abi kasutatakse rangelt ainult Kreeka pangategevuse elujõulisuse taastamise toetamiseks ja mitte näiteks laienemiseks välisturgudel.

(357)

Kohustus vähendada Kreeka hoiustelt makstavat jätkusuutmatult kõrget intressi tagab samuti selle, et abi ei kasutata jätkusuutmatute hoiusekogumisstrateegiate rahastamiseks, mis moonutab konkurentsi Kreeka turul. Kohustus rakendada uute laenude hindade määramisel rangeid asjakohasel krediidiriski hindamisel põhinevaid suuniseid aitab samuti Piraeuse pangal vältida klientide laenude puhul ebakohaste hinnamääramise strateegiatega konkurentsi moonutamist Kreeka turul.

(358)

Võttes arvesse punktis 7.6.1 kirjeldatud eriolukorda ja ümberkorralduskavas sätestatud meetmeid, on komisjon seisukohal, et konkurentsi moonutamise piiramiseks võetud kaitsemeetmed on piisavad.

7.6.5.   Järelevalve

(359)

Vastavalt ümberkorraldamisteatise punktile 5 nõutakse korrapäraste aruannete esitamist, et komisjonil oleks võimalik kontrollida ümberkorralduskava nõuetekohast rakendamist. Nagu Kreeka võetud kohustustes märgitakse, (120) tagab Kreeka, et ümberkorraldusperioodi lõpuni, s.o 31. detsembrini 2018, jälgib komisjoni heakskiidul panga poolt ametisse nimetatud järelevalve eest vastutav usaldusisik Kreeka võetud kohustuste täitmist valdkondades nagu ümberkorraldustegevus Kreekas ja välismaal, üldjuhtimine ja äritehingud. Komisjon leiab seega, et ümberkorralduskava rakendamise nõuetekohane järelevalve on tagatud.

7.6.6.   Järeldus meetmete A, B1, B2, B3 ja B4 ümberkorraldamisteatisega kokkusobivuse kohta

(360)

Komisjon on seisukohal, et ümberkorralduskava, koos käesoleva otsuse lisas loetletud kohustustega, tagab Piraeuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamise, on kulude jagamise ja omapanuse osas piisav, tasakaalustab asjakohaselt käesolevas otsuses vaadeldud abimeetmete konkurentsi moonutavat mõju ning on proportsionaalne. Komisjonile esitatud ümberkorralduskava ja kohustused vastavad ümberkorraldamisteatises esitatud tingimustele.

8.   KOKKUVÕTE

(361)

Komisjon avaldab kahetsust, et Kreeka on ebaseaduslikult rakendanud abimeetmeid B2, B3 ja B4 ning rikkunud seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, kuna kõnealuseid meetmeid rakendati enne neist ametlikult teatamist. Nimetatud meetmeid, nagu ka teisi käesolevas otsuses analüüsitud meetmeid, võib siiski pidada siseturuga kokkusobivateks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Järgmised Kreeka rakendatud meetmed on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel:

a)

Kreeka keskpanga poolt Piraeuse pangale antud ja Kreeka tagatud erakorraline likviidsusabi (meede L2);

b)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2012. aasta detsembris Piraeuse pangale võimaldatud teine ajutine rekapitaliseerimine summas 1 553 miljonit eurot (meede B2);

c)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 20. detsembril 2012 Piraeuse pangale antud kohustuse võtmise kinnitus summas 1 082 miljonit eurot (meede B3);

d)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2013. aasta kevadel Piraeuse pangale võimaldatud rekapitaliseerimine summas 5 891 miljonit eurot (meede B4);

e)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2013. aasta kevadel Piraeuse pangale võimaldatud rekapitaliseerimine summas 524 miljonit eurot (meede C).

2.   Võttes arvesse 25. juunil 2014. aastal esitatud Piraeuse panga grupi ümberkorralduskava, mis hõlmab Piraeuse panka ja kõiki tema tütarettevõtjaid ja filiaale, ning samal kuupäeval Kreeka võetud kohustusi, on järgmine riigiabi siseturuga kokkusobiv:

a)

Kreeka poolt 2009. aasta mais ja 2011. aasta detsembris rekapitaliseerimiskava raames Piraeuse pangale tehtud kapitalisüst summas 750 miljonit eurot (meede A);

b)

Kreeka keskpanga poolt Piraeuse pangale antud ja alates 2011. aasta juunist Kreeka tagatud erakorraline likviidsusabi 31. detsembri 2012. aasta seisuga summas 30,4 miljardit eurot (meede L2);

c)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2012. aasta mais Piraeuse pangale võimaldatud esimene ajutine rekapitaliseerimine summas 4,7 miljardit eurot (meede B1);

d)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2012. aasta detsembris Piraeuse pangale võimaldatud teine ajutine rekapitaliseerimine summas 1 553 miljonit eurot (meede B2);

e)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 20. detsembril 2012 Piraeuse pangale esitatud kohustuse võtmise kinnitus summas 1 082 miljonit eurot (meede B3);

f)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2013. aasta kevadel Piraeuse pangale võimaldatud rekapitaliseerimine summas 5 891 miljonit eurot (meede B4);

g)

Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt 2013. aasta kevadel Piraeuse pangale võimaldatud rekapitaliseerimine summas 524 miljonit eurot (meede C).

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 23. juuli 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA


(1)  Vt komisjoni 27. juuli 2012. aasta otsus riigiabi nr SA. 34826 (2012/C, ex 2012/NN) kohta – Piraeuse panga rekapitaliseerimine Kreeka finantsstabiilsuse fondi poolt (ELT C 359, 21.11.2012, lk 43).

(2)  Komisjoni 19. novembri 2008. aasta otsus riigiabi nr 560/2008 kohta „ Support Measures for the Credit Institutions in Greece ” (meetmed Kreeka krediidiasutuste toetamiseks) (ELT C 125, 5.6.2009, lk 6). Kava registreeriti numbri SA.26678 (N 560/2008) all. Hiljem kõnealust kava pikendati ja muudeti joonealuses märkuses 4 kirjeldatud viisil.

(3)  Piraeuse panga all peetakse silmas Piraeuse panga gruppi.

(4)   2. septembril 2009 teatas Kreeka mitmest toetusmeetmete muudatusest ning nende pikendamisest 31. detsembrini 2009, mis kiideti 18. septembril 2009 heaks (vt komisjoni 18. septembri 2009. aasta otsus riigiabi nr 504/2009 kohta „ Prolongation and amendment of the Support Measures for the Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete pikendamine ja muutmine) (ELT C 264, 6.11.2009, lk 5)). 25. jaanuaril 2010 kiitis komisjon heaks toetusmeetmete teistkordse pikendamise 30. juunini 2010 (vt komisjoni 25. jaanuari 2010. aasta otsus riigiabi nr 690/2009 kohta „ Prolongation of the Support Measures for the Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete pikendamine) (ELT C 57, 9.3.2010, lk 6)). 30. juunil 2010 kiitis komisjon heaks toetusmeetmete mitmed muudatused ja pikendamise 31. detsembrini 2010 (vt komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus riigiabi nr 260/2010 kohta „ Extension of the Support Measures for the Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete pikendamine) (ELT C 238, 3.9.2010, lk 3)). 21. detsembril 2010 kiitis komisjon heaks toetusmeetmete pikendamise 30. juunini 2011 (vt komisjoni 21. detsembri 2010. aasta otsus riigiabi nr SA 31998 (2010/N) kohta „ Fourth extension of the Support measures for the credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete neljas pikendamine) (ELT C 53, 19.2.2011, lk 2)). 4. aprillil 2011 kiitis komisjon heaks muudatusettepaneku (vt komisjoni 4. aprilli 2011. aasta otsus riigiabi nr SA.32767 (2011/N) kohta „ Amendment to the Support Measures for the Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete muutmine) (ELT C 164, 2.6.2011, lk 8)). 27. juunil 2011 kiitis komisjon heaks toetusmeetmete pikendamise 31. detsembrini 2011 (vt komisjoni 27. juuni 2011. aasta otsus riigiabi nr SA.33153 (2011/N) kohta „ Fifth prolongation of the Support measures for the credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete viies pikendamine) (ELT C 274, 17.9.2011, lk 6)). 6. veebruaril 2012 kiitis komisjon heaks toetusmeetmete pikendamise 30. juunini 2012 (vt komisjoni 6. veebruari 2012. aasta otsus riigiabi nr SA.34149 (2011/N) kohta „ Sixth prolongation of the Support Measures for the Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete kuues pikendamine) (ELT C 101, 4.4.2012, lk 2)). 6. juulil 2012 kiitis komisjon heaks toetusmeetmete pikendamise 31. detsembrini 2012 (vt komisjoni 6. juuli 2012. aasta otsus riigiabi nr SA.35002 (2012/N) kohta – Kreeka „ Prolongation of the Support Scheme for Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud toetusmeetmete pikendamine) (ELT C 77, 15.3.2013, lk 14)). 22. jaanuaril 2013 kiitis komisjon heaks tagatisskeemi ja võlakirjade kava pikendamise 30. juunini 2013 (vt komisjoni 22. jaanuari 2013. aasta otsus riigiabi nr SA.35999 (2012/N) kohta – Kreeka „ Prolongation of the Guarantee Scheme and the Bond Loan Scheme for Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud tagatisskeemi ja võlakirjade kava pikendamine) (ELT C 162, 7.6.2013, lk 6)). 25. juulil 2013 kiitis komisjon heaks tagatisskeemi ja võlakirjade kava pikendamise 31. detsembrini 2013 (vt komisjoni 25. juuli 2013. aasta otsus riigiabi nr SA.36956 (2013/N) kohta – Kreeka „ Prolongation of the Guarantee Scheme and the Bond Loan Scheme for Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud tagatisskeemi ja võlakirjade kava pikendamine) (ELTs veel avaldamata)). 14. jaanuaril 2014 kiitis komisjon heaks tagatisskeemi ja võlakirjade kava pikendamise 30. juunini 2014 (vt komisjoni 14. jaanuari 2014. aasta otsus riigiabi nr SA.37958 (2013/N) kohta – Kreeka „ Prolongation of the Guarantee Scheme and the Bond Loan Scheme for Credit Institutions in Greece ” (Kreeka krediidiasutustele võimaldatud tagatisskeemi ja võlakirjade kava pikendamine) (ELTs veel avaldamata)).

(5)  Vt joonealune märkus 1.

(6)   24. detsembri 2012. aasta pressiteade, mis on kättesaadav veebiaadressil http://www.hfsf.gr/files/press_release_20121224_en.pdf.

(7)  Komisjon registreeris kõnealused meetmed kui riigiabi SA.36005 (2013/NN).

(8)  Komisjoni 23. mai 2011. aasta otsus riigiabi nr SA.31154 kohta „ Restructuring of Agricultural Bank of Greece ” (Kreeka Põllumajanduspanga ümberkorraldamine) (ELT C 317, 29.10.2011, lk 4).

(9)  Ost ja ühendamine on kriisilahenduse menetlus, mis hõlmab likvideeritava juriidilise isiku puhul kõrge kvaliteediga varade ja kohustuste kindlaks tegemist ning enampakkumisel müümist, eesmärgiga viia need üle elujõulisse äriühingusse.

(10)  Komisjoni 3. mai 2013. aasta otsus riigiabi nr SA. kohta 35460 „ Liquidation aid for ATE Bank resolution ” (Likvideerimisabi ATE panga kriisilahenduseks) (ELT C 261, 10.9.2013, lk 1).

(11)  Vt punkt 2.3.3.3.

(12)  Eurorühma kohtumine on euroala, st euro seadusliku maksevahendina kasutusele võtnud liikmesriikide, rahandusministrite kohtumine.

(13)  Vt punkt 2.3.3.3.

(14)  Euroopa Komisjon – majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat. „ The Second Economic Adjustment Programme for Greece ” (Kreeka majanduse kohandamise teine programm), märts 2012, lk 17, mis on kättesaadav veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2012/pdf/ocp94_en.pdf.

(15)  Vt dokumendi „ Report on the Recapitalisation and Restructuring of the Greek Banking Sector ” (Kreeka pangandussektori rekapitaliseerimise ja ümberkorraldamise aruanne) II jagu „ The restructuring of the Greek Sovereign Debt ” (Kreeka riigivõla ümberkorraldamine), Kreeka keskpank, detsember 2012, kättesaadav veebiaadressil http://www.bankofgreece.gr/BogEkdoseis/Report_on_the_recapitalisation_and_restructuring.pdf.

(16)  Rahandusministeeriumi 9. märtsi 2012. aasta pressiteade, kättesaadav veebiaadressil http://www.pdma.gr/attachments/article/80/9%20MARCH%202012%20-%20RESULTS.pdf.

(17)  Vt joonealune märkus 14, lk 106.

(18)  Vt joonealune märkus 15.

(19)  Vt joonealune märkus 14, lk 104.

(20)  Vt joonealune märkus 15.

(21)  Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad moodustavad koos eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi.

(22)  Rahandusministeeriumi 3. detsembri 2012. aasta pressiteade, kättesaadav veebiaadressil http://www.pdma.gr/attachments/article/248/Press%20Release%20-%20December%2003.pdf.

Kõnealune omaenda võla tagasiost nimiväärtusest palju madalama hinnaga tõi kaasa Kreeka võlgade olulise vähenemise.

(23)  Kui tagasiostmist ei oleks toimunud, oleks asjaomaste uute võlakirjade turuväärtus tõusnud vastavalt selliste turuparameetrite arengule nagu intressimäärad ja Kreeka kohustuste täitmata jätmise risk.

(24)  Sealhulgas oodatav kahjum Kreeka uutelt laenudelt ajavahemikus 2013. aasta juunist kuni 2016. aasta detsembrini.

(25)  Krediidikahju prognoosil põhinev välismaise riski mõju arvutati välja välismaiste maksude tasumise järgselt ja võttes arvesse sel ajal konkurentsipoliitika peadirektoraadile esitatud loovutamiskohustusi.

(26)  NBG laenukahjumi reservid 30. juunil 2013 enne pankadele First Business Bank ja Probank tehtud eraldisi.

(27)  Eurobanki laenukahjumi reservid 30. juunil 2013 enne pankadele New Hellenic Postbank ja New Proton Bank (mis omandati 2013. aasta augustis) tehtud eraldisi.

(28)  2012. aasta aastaaruanne: http://www.piraeusbankgroup.com/en/investors/financials/annual-reports.

(29)  Vt tabel 2.

(30)  2012. aasta summa ei sisalda Piraeuse panga kaht ajutist rekapitaliseerimist. 2013. aasta summa sisaldab täielikku 2013. aasta kevadist rekapitaliseerimist.

(*1)  ealhulgas ATE ja Geniki.

(*2)  Sealhulgas ATE, Geniki, kolme Küprose panga Kreeka filiaalid, MBG.

(31)  Vt tabel 2.

(32)  Vt punkt 2.3.1.2 Rekapitaliseerimismeetme raames kohaldatud riigipoolne rekapitaliseerimine.

(33)  http://www.piraeusbankgroup.com/en/press-office/press-release/2014/05/apopliromi-pronomiouxon-metoxon-ellinikou-dimosiou.

(34)   25. juunil 2014 esitatud ümberkorralduskava, lk 40.

(35)  Vt ATE likvideerimisotsuse põhjendus 27.

(36)  Hellenic Bank Associationi kohta on andmed kättesaadavad veebisaidi aadressil http://62.1.43.74/4Statistika/UplPDFs/network2012engl.pdf.

(37)  http://www.geniki.gr/Portals/0/PDFs/140321_annual_results_en_2.pdf.

(*3)  Konfidentsiaalne info.

(38)  Aruande pealkirjaga „ Independent Due Diligence of the Banking System in Cyprus ” (Küprose panganduse sõltumatu hoolsuskohustus) koostas 1. veebruaril 2013. aastal investeeringute haldamisega tegelev ettevõtja PIMCO. Kapitalihinnangud tehti mõlema makromajandusliku stsenaariumi, baasstsenaariumi ja ebasoodsa stsenaariumi kohaselt. Aruandekuupäev oli 30. juuni 2012 ja vaatlusalune periood hõlmas ajavahemikku 30. juunist 2012 kuni 30. juunini 2015.

(39)  Vt põhjendus 101.

(40)  Sealsamas.

(41)   25. juunil 2014 esitatud ümberkorralduskava, lk 51.

(42)  Mõistega „ riskiga kaalutud varad ” märgitakse regulatiivset koondnäitajat, millega mõõdetakse finantseerimisasutuste riskipositsiooni ja mida järelevalveasutuste esindajad kasutavad finantseerimisasutuste kapitali adekvaatsuse kontrollimiseks.

(43)  Kreeka keskpanga 7. novembri 2011. aasta kirja kohaselt kehtivad garantiid erakorralise likviidsusabi suhtes tervikuna.

(44)   25. juunil 2014 esitatud ümberkorralduskava, lk 133.

(45)  Välja arvatud see osa rekapitaliseerimisest, mis Kreeka finantsstabiilsuse fond andis ATE ja kolme Küprose panga Kreeka filiaalide ostmise tagajärjel tekkinud kapitalivajaduste rahuldamiseks. Täpsema teabe saamiseks vt põhjendus 101.

(46)  Eelmärkimise lepingus nähakse ette, et Piraeuse pangale makstav tegeliku riski tasu hõlmab EFSFi võlakirju ja mis tahes kupongimakseid, samuti intressi, mis on kogunenud alates võlakirjade väljastamisest kuni ettemakse konverteerimiseni aktsiakapitaliks ja muudeks konverteeritavateks finantsinstrumentideks, nagu on lepinguga ette nähtud.

(47)  Vt tabel 3.

(48)  http://www.piraeusbankgroup.com/~/media/Com/Piraeus-Bank-Documents/Press-Releases/2013/Apofaseis_BGM_23042013_en.pdf.

(49)  Vt põhjendus 112.

(50)  http://www.piraeusbankgroup.com/~/media/Com/Piraeus-Bank-Documents/Press-Releases/2013/Anakoinwsi-apokomis-DS-gia-AMK.pdf.

(51)  http://www.piraeusbankgroup.com/en/press-office/announcement/2013/06/anakoinosi-kalipsis.

(52)  http://www.hfsf.gr/files/HFSF_activities_Jan_2013_Jun_2013_en.pdf.

(53)  http://www.hfsf.gr/files/HFSF_activities_Jan_2013_Jun_2013_en.pdf.

(54)  http://www.piraeusbankgroup.com/~/media/Com/Downloads/Investors/PIRAEUS-BANKS-ANNOUNCEMENTS-ON-THE-CHARACTERISTICS-OF-HFSF-WARRANTS.pdf.

(55)  Näiteks oli täitmishind 2. jaanuaril 2014. aastal 1,7 340 eurot ja 2. juulil 2014. aastal 1,7 680 eurot, 2. jaanuaril 2015. aastal on see 1,8 105 eurot, 2. juulil 2015. aastal 1,8 530 jne.

(56)  Vt punkt 2.3.3.4.

(57)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 117.

(58)  Sealhulgas maksed hoiuste ja investeeringute garantiifondi.

(59)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 128.

(60)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 117.

(61)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava tabelid, lk 133.

(62)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 117.

(63)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 136.

(64)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 128.

(65)  2012. aasta aastaaruande arvandmed 2012. aasta kohta: http://www.piraeusbankgroup.com/en/investors/financials/annual-reports.

25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 96 arvandmed 2014. aasta kohta.

(66)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 97.

(67)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 149.

(68)  Vt lisas loetletud kohustused, I peatükk.

(69)  Vt lisas loetletud kohustused, I peatükk.

(70)  Vt lisas loetletud kohustused, I peatükk.

(71)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 44.

(72)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 147.

(73)  Vt lisas loetletud kohustused, II peatükk.

(74)  Vt lisas loetletud kohustused, II peatükk.

(75)  Vt lisa, II peatükk.

(76)  Vt lisa, II peatükk.

(77)  Vt lisa, III peatükk, punkt A.

(78)  Vt lisa, III peatükk, punkt A.

(79)  Vt lisa, III peatükk, punkt A.

(80)  Vt lisa, III peatükk, punkt C.

(81)  Seoses Kreeka finantsstabiilsuse fondi käibele lastud optsioonidega tuleb selgitada, et Kreeka Vabariik taotleb Euroopa Komisjoni heakskiitu enne, kui Alpha Bank või mis tahes riiklik üksus (sealhulgas Kreeka finantsstabiilsuse fond) hakkab ostutähti tagasi ostma, nii et Euroopa Komisjon saaks kontrollida, et kavandatav tagasiost ei oleks vastuolus riigiabi eeskirjade kohaste riikliku hüvitise nõuetega.

(82)  Komisjoni teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (ELT C 270, 25.10.2008, lk 2).

(83)  Menetluse algatamise otsuse põhjendus 64.

(84)  Menetluse algatamise otsuse põhjendus 68.

(85)  Vt põhjendus 35.

(86)  Vt põhjendus 101.

(87)  Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ELT C 195, 19.8.2009, lk 9).

(88)  Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 356, 6.12.2011, lk 7).

(89)  Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (ELT C 216, 30.7.2013, lk 1).

(90)  Vt joonealune märkus 6.

(91)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 40.

(92)  Vt joonealune märkus 4.

(93)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 51.

(94)  Vt menetluse algatamise otsus, põhjendus 41.

(95)  Samuti märgiti, et Kreeka andis Piraeuse pangale abi Kreeka pankade toetuskava alusel, mille komisjon on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktist b lähtuvalt heaks kiitnud, ning Kreeka finantsstabiilsuse fondi kaudu, mille asutamise on komisjon vastava otsusega samuti heaks kiitnud.

(96)  Vt joonealune märkus 6.

(97)  Vt komisjoni otsus juhtumis NN 51/2008 „Tagatisskeem Taani pankadele”, põhjendus 41 (ELT C 273, 28.10.2008, lk 2).

(98)  Vt põhjendus 96: kogunenud intressimäärasid võetakse arvesse Kreeka finantsstabiilsuse fondi täiendava panusena ning need vähendasid seetõttu fondist pangale 2013. aasta kevadise rekapitaliseerimise raames tehtud makset.

(99)  Vt ka punkt 7.5.1.

(100)  Teoreetilise märkimisõiguseta hind on üldkasutatav turumeetod aktsiakapitali suurendamisel tekkiva lahjendusefekti koguseliseks määramiseks.

(101)  Vt põhjendus 55.

(102)  http://www.epant.gr/apofasi_details.php?Lang=gr&id=345&nid=689.

(103)  Vt põhjendus 68.

(104)  http://www.epant.gr/news_details.php?Lang=en&id=89&nid=497.

(105)  http://www.epant.gr/apofasi_details.php?Lang=gr&id=352&nid=713.

(106)  Vt põhjendus 80.

(107)  Komisjoni 30. augusti 2013. aasta otsus SA.34724 „ Restructuring of Banco Comercial Português (BCP) Group ” (grupi Banco Comercial Português (BCP) ümberkorraldamine), ELTs veel avaldamata.

(108)  Vt tabel 2.

(109)  Vt ümberkorraldamisteatise punkt 28 ja komisjoni 5. aprilli 2011. aasta otsuse (meetme nr C 11/09 (ex NN 53b/2008, NN 2/10 ja N 19/10) kohta, mida Madalmaad rakendasid ettevõtja ABN AMRO Group NV suhtes (mis loodi ettevõtjate Fortis Bank Nederland ja ABN AMRO N ühinemise järel)) põhjendus 320 (ELT L 333, 15.12.2011, lk 1).

(110)  http://www.piraeusbankgroup.com/en/investors/financials/presentation-audio-archive.

(111)  Komisjon märgib ka, et osa Piraeuse panga likviidsusvajadustest tuleneb Kreeka finantsstabiilsuse fondi esimeses ja teises ajutises rekapitaliseerimises ning 2013. aasta kevadises rekapitaliseerimises osalemise ebatüüpilisest vormist. Tasuna osalemise eest kandis Kreeka finantsstabiilsuse fond Piraeuse pangale raha asemel üle EFSFi võlakirju. Piraeuse pangal on suures koguses keskmise ja pika tähtajaga võlakirju, mis suurendavad panga rahastamisvajadusi võrreldes olukorraga, kui rekapitaliseerimine oleks toimunud rahalises vormis. Likviidsusvajaduse kõnealuse osa puhul ei ole tegemist sobimatu ärimudeli või bilansi ülesehitusega. Likviidsusvajadus kaob automaatselt, kui saabub EFSFi võlakirjade tähtaeg.

(112)  Vt põhjendus 116.

(113)   25. juunil 2014. aastal esitatud ümberkorralduskava, lk 132.

(114)  Vt põhjendus 52.

(115)  Vt põhjendus 132.

(116)  Kavandatud omapanuse meetme suurust tuleb punktis 7.1.3.5 selgitatud põhjusel võrrelda Piraeuse panga suurusega enne ATE üleantud tegevuse ning Geniki, BCP ja Küprose üleantud tegevuse omandamist.

(117)  Kui võtta arvesse üksnes tegelikult välja makstud abi, mis on kõige kasulikum ja seetõttu kõige enam konkurentsi moonutav, siis väheneb abi 19,4 protsendini Piraeuse panga riskiga kaalutud varadest.

(118)   25. juunil 2014 esitatud ümberkorralduskava, lk 35.

(119)  Vt lisa II peatükk.

(120)  Vt põhjendus 129.


LISA

PIRAEUSE PANK – KREEKA VABARIIGI VÕETUD KOHUSTUSED

Kreeka Vabariik tagab, et Piraeuse pank rakendab 25. juunil 2014 esitatud ümberkorralduskava. Kava põhineb Euroopa Komisjoni („komisjon”) lisas esitatud makromajanduslikel prognoosidel ning regulatiivsetel eeldustel.

Kreeka Vabariik esitab käesolevaga järgmised kohustused („ kohustused ”), mis moodustavad ümberkorralduskava lahutamatu osa. Kohustused sisaldavad ümberkorralduskava rakendamisega seotud kohustusi („ ümberkorraldamiskohustused ”) ning ettevõtte üldjuhtimise ja äritegevusega seotud kohustusi.

Kohustused jõustuvad ümberkorralduskava heaks kiitva komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäeval (edaspidi „komisjoni otsus”).

Ümberkorraldusperiood lõpeb 31. detsembril 2018. Kohustused kehtivad kogu ümberkorraldusperioodi jooksul, kui konkreetses kohustuses ei ole sätestatud teisiti.

Käesolevat teksti tõlgendatakse komisjoni otsuse valguses ELi õigusaktide üldraamistikus ja viitega nõukogu määrusele (EÜ) nr 659/1999 (1).

I PEATÜKK.   MÕISTED

Käesolevate kohustuste puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „Piraeuse pank”– Piraeus Bank S.A. ja kõik tema tütarettevõtjad. Piraeuse pank hõlmab seega kogu Piraeuse panga gruppi koos Kreekas ja sellest väljaspool asuvate tütarettevõtjate ja filiaalidega, kes tegelevad pangandus- või muu tegevusega;

2)   „kapitali suurendamise pakkumine pangandussektoris”– pakkumine, mille tulemusel Piraeuse panga omakapitali suhtarv suureneb, võttes arvesse kõiki asjakohaseid elemente, eelkõige tehingu kasumit ja kahjumit ning müügist tulenevat riskiga kaalutud varade vähenemist (vajaduse korral korrigeeritud alles jäänud rahastamisseostest tuleneva riskiga kaalutud varade suurendamiseks);

3)   „kapitali suurendamise pakkumine kindlustussektoris”– pakkumine, mille tulemusel panga omakapitali suhtarv suureneb. Kõiki panga arvel oleva kindlustustegevuse arvestuslikust väärtusest kõrgemaid pakkumisi loetakse automaatselt kapitali moodustamiseks;

4)   „sulgemine”– loovutatava ettevõtte juriidilise omandiõiguse ostjale ülekandmise kuupäev;

5)   „loovutatav ettevõte”– kõik ettevõtted ja varad, mida Piraeuse pank kohustub müüma, likvideerima või sulgema;

6)   „jõustumiskuupäev”– käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäev;

7)   „ümberkorraldusperioodi lõpp”– 31. detsember 2018;

8)   „välismaised varad või väljaspool Kreekat asuvad varad”– varad, mis on seotud klientide tegevusega väljaspool Kreekat, sõltumata riigist, kus need varad on arvel. Näiteks ei ole käesoleva mõistega hõlmatud Luksemburgis arvel olevad varad, mis on seotud klientide tegevusega Kreekas. Samas loetakse välismaiseks varaks ja käesoleva mõistega hõlmatuks Luksemburgis või Kreekas arvel olevad varad, mis on seotud klientide tegevusega mõnes muus Kagu-Euroopa riigis;

9)   „välismaised ettevõtted”– Piraeuse panga välismaised tütarettevõtjad ja filiaalid, kes tegelevad pangandus- või muu tegevusega;

10)   „välismaised tütarettevõtjad”– kõik panga väljaspool Kreekat asuvad tütarettevõtjad, kes tegelevad pangandus- või muu tegevusega;

11)   „Kreeka pangandustegevus”– Piraeuse panga Kreekaga seotud pangandustegevus sõltumata sellest, kus varad on registreeritud;

12)   „Kreeka pangandusväline tegevus”– Piraeuse panga Kreekaga seotud pangandusväline tegevus sõltumata sellest, kus varad on registreeritud;

13)   „Kreeka tütarettevõtjad”– kõik Piraeuse panga Kreekas asuvad tütarettevõtjad, kes tegelevad pangandus- või muu tegevusega;

14)   „järelevalve eest vastutav usaldusisik”– üks või mitu pangast sõltumatut, komisjoni heakskiidetud ja Piraeuse panga poolt ametisse nimetatud füüsilist või juriidilist isikut, kelle ülesanne on jälgida panga kohustustest kinnipidamist;

15)   „ostja”– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kes omandavad täielikult või osaliselt loovutatava äriettevõtte;

16)   „müük”– Piraeuse pangale kuuluva osaluse 100 % müük, kui konkreetses kohustuses ei ole märgitud teisiti.

Käesolevate kohustuste puhul hõlmab tingimuste ainsus ka mitmust (ja vastupidi), välja arvatud juhul, kui kohustustes on sätestatud teisiti.

II PEATÜKK.   ÜMBERKORRALDAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSED

1)

Filiaalide arv Kreekas: Kreekas asuvate filiaalide arv on 31. detsembril 2017 maksimaalselt […]. Genikist loobumise korral asendatakse nimetatud arv arvuga […].

2)

Töötajate arv Kreekas: täistööajaga kohtade arv Kreekas (Kreeka pangandus- ja muu tegevus) on 31. detsembril 2017 maksimaalselt […]. Genikist loobumise korral asendatakse nimetatud arv arvuga […].

3)

Kogukulud Kreekas: kogukulud (2) Kreekas (Kreeka pangandus- ja muu tegevus) on 2017. aastal maksimaalselt 1 200 miljonit eurot. Genikist loobumise korral asendatakse nimetatud summa summaga […] miljonit eurot.

4)

Hoiusekulud Kreekas: provisjoneerimisele eelnenud kasumlikkuse taastamiseks Kreeka turul vähendab Piraeuse pank oma rahastamiskulusid Kreekas kogutud hoiusekulude vähendamise kaudu (sealhulgas säästud, nõude- ja tähtajalised hoiused ning muud klientidele pakutavad sarnased tooted, mille kulud kannab Piraeuse pank) […].

5)

Laenude ja hoiuste suhtarv Kreekas: Kreeka pangandustegevuse puhul ulatub netolaenude ja hoiuste suhtarv 31. detsembriks 2017 maksimaalselt […]ni. […]

6)

Kreeka pangandustegevuse laenude kogumahu kasvumäär: nagu Kreeka keskpank märkis, ei tohi laenude kogumahu kasvumäär ületada turu kasvutempot, välja arvatud juhul, kui turu kasvutempo jääb ümberkorralduskava aluseks olevatest komisjoni prognoosidest (vt lisa) väiksemaks. Sellisel juhul võib laenu kasvumäära korrigeerida, võttes arvesse makromajanduslikke tingimusi ja konkurentsi Kreeka pangandussektoris. Kõnealuse kohustuse täitmist kontrollitakse igal aastal.

7)

Välismaiste tütarettevõtjate toetus: Piraeuse pank ei anna ühelegi välismaisele tütarettevõtjale alates jõustumiskuupäevast kuni 30. juunini 2018 täiendavat omakapitali või allutatud kapitali summas, mis ületab i) […] % vastava tütarettevõtja kaalutud varadest 31. detsembril 2012 või ii) […] miljonit eurot kõigi välismaiste tütarettevõtjate peale kokku (kumulatiivselt ajavahemikus 30. juunist 2013 kuni 30. juunini 2018). Kui Piraeuse pank kavatseb eraldada mõnele tütarettevõtjale sellest suurema kapitali või allutatud võla summa, peab ta pöörduma Kreeka ametiasutuste poole, et taotleda komisjoni otsusega ümberkorralduskava muutmist […].

8)

Väljaspool Kreekat asuvate varade finantsvõimenduse vähendamine 30. juuniks 2018: Kreeka ametiasutused võtavad kohustuse, et Piraeuse pank täidab 30. juuniks 2018 vähemalt ühe kahest järgmisest kohustusest:

a)

välismaiste varade portfelli kogusuurust vähendatakse maksimaalselt kuni […] miljardi euro suuruse summani. Kui Piraeuse pank seob end […], tõstetakse seda […] miljardi euro suurust ülempiiri […] miljardi euroni.

b)

Piraeuse pank loobub […]

8.1)

[…]

8.2)

[…]

9)

[…] müük: […]

10)

Väärtpaberite müük: järgmiselt määratletud noteeritud väärtpaberite portfell loovutatakse […] ja noteerimata väärtpaberite portfell loovutatakse […]: nimetatud portfellid hõlmavad kõiki omakapitaliinvesteeringuid, mis on suuremad kui […] miljonit eurot, ning samuti allutatud võlakirjade ja hübriidvõlakirjade investeeringuid. Kõnealust kohustust ei kohaldata osaluse suhtes välismaistes tütarettevõtjates või investeeringute suhtes järgmistes üksustes:

[…].

11)

Iga müügi korral, mis teostati käesolevas dokumendis sisalduvast müügi või loovutamise kohustusest kinni pidamiseks, võtab Kreeka Vabariik kohustuse, et:

a)

ostja on Piraeuse pangast sõltumatu ja ei ole sellega seotud;

b)

loovutatud ettevõtte omandamisel ei rahasta Piraeuse pank ostjat otseselt ega kaudselt (3);

c)

Piraeuse pank ei omanda pärast müügi lõpetamist viie aasta jooksul ilma komisjoni eelneva heakskiiduta otsest või kaudset mõju loovutatud ettevõtte või selle osa üle.

12)

Investeerimispoliitika: kuni 30. juunini 2017 ei osta Piraeuse pank ühtegi mitteinvesteerimisjärguta väärtpaberit.

Seda kohustust ei kohaldata järgmiste väärtpaberite suhtes (erandi alla kuuluvad väärtpaberid): […]

13)

Palga ülemmäär: kuni […] ei maksa Piraeuse pank mitte ühelegi töötajale ega juhile aastast kogutasu (palk, pensionimaksed, preemia), mis ületab […]. Kreeka finantsstabiilsuse fondi kapitalisüsti korral hinnatakse palga ülemmäära 1. augusti 2013. aasta Euroopa pangandusteatise kohaselt uuesti.

III PEATÜKK.   ÜLDJUHTIMISE JA ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSED – PIKENDAMINE JA MUUDATUSED

1)

Piraeuse pank rakendab kuni 30. juunini 2018 ettevõtte üldjuhtimise ja äritegevusega seotud kohustusi, mille Kreeka Vabariik esitas 20. novembril 2012, koos kohustuste III peatükis tehtud hilisemate muudatustega.

2)

Kui mõnda konkreetset kohustust ei kohaldata Piraeuse panga tasandil, siis ei tohi pank kasutada selle kohustusega mitte hõlmatud tütarettevõtjaid või tegevust selleks, et kohustusest kõrvale hiilida.

A Jagu.   Tõhusa ja asjakohase sisekorralduse loomine

3)

Piraeuse pank, välja arvatud tema välismaised tütarettevõtjad, peab alati järgima ettevõtte üldjuhtimist käsitleva seaduse 3016/2002 ja äriühinguid käsitleva seaduse 2190/1920 sätteid ning eelkõige sätteid, mis on seotud juriidiliste isikute ülesannetega, mida täidavad näiteks aktsionäride üldkoosolek ja direktorite nõukogu, et tagada vastutuse selge jagunemine ja läbipaistvus. Aktsionäride üldkoosoleku volitusi piiratakse kooskõlas äriühinguõigusega üldkoosoleku ülesannetega, eelkõige mis puudutab teabega seotud õigusi. Tühistatakse ulatuslikumad õigused, mille kaudu on võimalik ettevõtte juhtimist liigselt mõjutada. Igapäevase tegevuse juhtimise eest jääb vastutus selgelt Piraeuse panga tegevdirektoritele.

4)

Piraeuse pank, välja arvatud tema välismaised tütarettevõtjad, peab alati vastama finantsstabiilsuse fondi suhteraamistikule.

5)

Piraeuse pank järgib kehtivat pangajuhi seadust 2577/9.3.2006, et säilitada individuaalsel ja rühma tasandil tõhus organisatsiooniline ülesehitus ja kohane sisekontrollisüsteem, mis hõlmab kolme alustala: siseaudit, riskijuhtimine ja vastavuskontroll, ning ettevõtte üldjuhtimise parimad rahvusvahelised tavad.

6)

Piraeuse pangal on tõhus organisatsiooniline ülesehitus, mis tagab siseauditi ja riskijuhtimise osakondade täieliku sõltumatuse ärivõrgustikust ja aruandluse otse direktorite nõukogule. Direktorite nõukogu koosseisus loodud auditikomisjon ja riskikomisjon hindavad vastavate osakondade tõstatatud küsimusi. Asjakohastes siseauditi hartas ja riskijuhtimise hartas sätestatakse vastavate osakondade ülesanded, vastutus ja vahendid. Nimetatud hartad on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja tagavad osakondade täieliku sõltumatuse. Krediidipoliitikaga kehtestatakse laenude andmisega seotud suunised ja juhised, mis hõlmavad laenude hindade määramist ja laenude ümberkorraldamist.

7)

Piraeuse pank avaldab pädevate asutuste jaoks nimekirja aktsionäridest, kellel on vähemalt 1 % lihtaktsiatest.

B jagu.   Äritavad ja riski seire

Üldpõhimõtted

8)

Krediidipoliitikas täpsustatakse, et kõiki kliente tuleb kohelda õiglaselt, kasutades diskrimineerimist välistavaid menetlusi küsimuste puhul, mis ei ole seotud krediidiriski ja maksevõimega. Krediidipoliitikas määratakse kindlaks lävi, millest suuremate laenude andmise peab heaks kiitma kõrgema taseme juhatus. Samasugune lävi määratakse kindlaks ka laenude ümberkorraldamise ning nõuete ja vaidlustega tegelemiseks. Krediidipoliitika keskendub riikliku tasandi otsuste tegemise protsessi kesksetele valitud punktidele ning selles sätestatakse selged kaitsemeetmed, et tagada juhiste järjepidev rakendamine kogu Kreeka pangandustegevuses.

9)

Kogu Kreeka pangandustegevuse puhul lisab Piraeuse pank krediidipoliitika eeskirjad oma laenude väljastamise ja laenude refinantseerimise töövoo ja hüvitamise süsteemidesse.

Erisätted

10)

Kohustuste III peatüki lõigetes 8–18 loetletud erisätteid kohaldatakse Kreeka pangandustegevusele, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti.

11)

Krediidipoliitikas nõutakse, et laenude ja hüpoteekide hindade määramine vastaks rangetele suunistele. Need suunised hõlmavad kohustust pidada rangelt kinni krediidipoliitika intressimäärade (vahemike) standardtabelitest sõltuvalt laenu tähtajast, kliendi krediidiriski hindamisest, tagatise oodatavast sissenõutavusest (sealhulgas võimaliku likvideerimise ajaraamistik), üldisest suhtest pangaga (näiteks hoiuste tase ja stabiilsus, tasude struktuur ja ristmüügitegevus) ning Piraeuse panga rahastamiskuludest. Luuakse konkreetsed laenuvarade klassid (näiteks kommertslaen, hüpoteek, tagatud/tagamata laen jne) ning nende hindade määramise raamistik on esitatud vastava krediidipoliitika tabelina, mida krediidikomisjon korrapäraselt uuendab. Kõik erandid peavad olema saanud krediidikomisjoni nõuetekohase loa, kui aga krediidipoliitika seda võimaldab, siis madalama taseme instantsi loa. Kliendi soovi järgi kujundatud tehingute, nagu sündikaatlaenud või projektide rahastamine, puhul tuleb järgida samu põhimõtteid, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et need ei pruugi mahtuda krediidipoliitika standarditud tabelitesse. Kõnealuse hinna määramise poliitika rikkumisest tuleb teada anda järelevalve eest vastutavale usaldusisikule.

12)

Riskijuhtimise osakond vastutab krediidiriski ja tagatise väärtuse hindamise eest. Laenukvaliteedi hindamisel tegutseb riskijuhtimise osakond sõltumatult, andes oma kirjaliku arvamuse, tagamaks, et hindamisel kasutatud kriteeriume kohaldatakse ajas ja klientide hulgas järjepidevalt ning Piraeuse panga krediidipoliitikat järgides.

13)

Seoses era- ja juriidilistele isikutele antavate laenudega kohaldab Piraeuse pank kogu Kreeka pangandustegevuse suhtes parimate rahvusvaheliste tavade alusel rangeid individuaalseid ja koondpiiranguid ühele krediidiriskile eraldatava maksimaalse laenusumma määramisel (kui see üldse Kreeka ja ELi õigusaktidega lubatud on). Kõnealustes piirangutes võetakse arvesse laenu pikkust ja kõigi esitatud tagatiste kvaliteeti ning need sätestatakse, lähtudes peamistest võrdlusalustest, sealhulgas kapitalist.

14)

Keelatud on anda laenu (4) ükskõik millistele laenuvõtjatele (5) Piraeuse panga ja muude pankade (6) aktsiate või hübriidinstrumentide ostmiseks. Seda sätet kohaldatakse ja jälgitakse Piraeuse panga tasandil.

15)

Kõigist mitteseotud laenuvõtjate laenutaotlustest, mis ületavad [[…] % Piraeuse panga riskiga kaalutud varadest] või muudest laenudest, mis hoiavad ühe rühma (ehk seotud laenuvõtjate rühm, mis kujutab endast ühte krediidiriski) riski kõrgemal kui [[…] % Piraeuse panga riskiga kaalutud varadest], tuleb teada anda järelevalve eest vastutavale usaldusisikule, kes võib krediidiliini või laenu andmise […] tööpäeva edasi lükata, kui tingimused ei ole sätestatud reaalturuväärtustel või kui järelevalve eest vastutavale usaldusisikule ei ole antud piisavalt teavet. Eriolukordades võib seda perioodi lühendada […] tööpäevani, tingimusel, et järelevalve eest vastutavale usaldusisikule on antud piisavalt teavet. See ajavahemik võimaldab järelevalve eest vastutaval usaldusisikul juhtumi kohta komisjonile ja Kreeka finantsstabiilsuse fondile aru anda enne Piraeuse panga lõpliku otsuse tegemist.

16)

Krediidipoliitikas antakse seoses laenude ümberkorraldamisega selged juhised. Selles määratakse selgelt kindlaks, millised laenud on millistes oludes rahastamiskõlblikud ning osutatakse tingimustele, mida võib rahastamiskõlblikele klientidele pakkuda. Piraeuse pank tagab kogu Kreeka pangandustegevuse puhul, et ümberkorralduste eesmärk oleks Piraeuse panga tulevase taastamise edendamine ja seega panga huvide kaitsmine. Ümberkorralduspoliitika ei tohi ühelgi juhul seada ohtu Piraeuse panga tulevast kasumlikkust. Seetõttu vastutab Piraeuse panga riskijuhtimise osakond järgmise eest: ümberkorraldusi käsitlevate tõhusate aruandmismehhanismide arendamine ja kasutuselevõtt, asutuse siseste ja väliste parimate tavade süvaanalüüsi läbiviimine, krediidikomisjonile ja riskikomisjoni juhatusele vähemalt kord kvartalis oma tulemuste kohta aru andmine, protsesse ja poliitikat puudutavate konkreetsete paranduste pakkumiste ning nende rakendamise kontrollimine ning sellest krediidikomisjonile ja riskikomisjoni juhatusele aru andmine.

17)

Piraeuse pank kehtestab kogu Kreeka pangandustegevuse jaoks nõuete ja õigusvaidluste poliitika, mille eesmärk on maksimeerida sissenõudmist ja ennetada igasugust diskrimineerimist või sooduskohtlemist vaidluste menetlemisel. Piraeuse pank tagab, et sissenõudmiste maksimeerimiseks panga jaoks ja tema pikaajalise finantspositsiooni kaitsmiseks on võetud kõik vajalikud meetmed. Kõnealuse poliitika kõigist rikkumistest tuleb teada anda järelevalve eest vastutavale usaldusisikule.

(18)

Piraeuse pank kontrollib krediidiriski hästi välja arendatud ohuhoiatuste ja aruannete kogumi kaudu, mis võimaldab riskijuhtimise osakonnal: i) teha varakult kindlaks laenude väärtuse langus ja kohustuste mittetäitmine; ii) hinnata laenuportfelli sissenõutavust (sealhulgas, kuid mitte ainult, alternatiivsed tagasimaksmise allikad, nagu solidaarvõlgnikud ja käendajad ning samuti panditud või olemasolev pantimata tagatis); iii) hinnata Piraeuse panga üldist riskipositsiooni üksikkliendi või portfelli alusel; ja iv) teha vajaduse korral direktorite nõukogule ettepanekuid parandusmeetmete kohta. Järelevalve eest vastutavale usaldusisikule antakse juurdepääs kõnealusele teabele.

Seotud laenuvõtjate suhtes kohaldatavad sätted

19)

Kõiki seotud laenuvõtjate suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse panga tasandil.

20)

Krediidipoliitikas pühendatakse eraldi jagu eeskirjadele, millega hallatakse suhteid seotud laenuvõtjatega. Seotud laenuvõtjad hõlmavad töötajaid, aktsionäre, direktoreid, juhte ning nende abikaasasid, lapsi, õdesid ja vendi ning kõiki juriidilisi isikuid, kes on otseselt või kaudselt põhitöötajate (st töötajad, kes on kaasatud krediidipoliitika otsuste tegemise protsessi), aktsionäride, direktorite või juhtide või nende abikaasade, laste või õdede ja vendade kontrolli all. Samuti loetakse seotud laenuvõtjaks kõik avalik-õiguslikud asutused või valitsuse kontrollitavad organisatsioonid, avalikud ettevõtted või riigiasutused. Ka erakondi koheldakse krediidipoliitikas seotud laenuvõtjatena. Erilist tähelepanu osutatakse igasugust ümberkorraldamist puudutavatele otsustele ning praegustele või endistele töötajatele, direktoritele, aktsionäridele, juhtidele ja nende sugulastele tehtud allahindlustele ning poliitikale, mis puudutab sobivust, väärtuse hindamist, pandiõiguse registreerimist ja laenutagatise sundmüüki. Seotud laenuvõtjate mõistet on rohkem täpsustatud eraldi dokumendis.

21)

Riskijuhtimise osakond vastutab kõigi nende seotud laenuvõtjate rühmade kaardistamise eest, kes esindavad üht kindlat krediidiriski; selle eesmärk on krediidiriski koondumist korralikult jälgida.

22)

Piraeuse pank kohaldab era- ja juriidilistele isikutele laenu andmisel parimate rahvusvaheliste tavade alusel rangeid individuaalseid ja koondpiiranguid ühe krediidiriski puhul eraldatava maksimaalse laenusumma määramisel (kui see üldse Kreeka ja ELi õigusaktidega lubatud on).

23)

Piraeuse pank jälgib eraldi oma seotud laenuvõtjatega seotud riske, sealhulgas seoses avaliku sektori asutuste ja erakondadega. Seotud laenuvõtjatele antavate uute laenude (7) maht (aastas % eelmise aasta varust) (8) ei tohi olla suurem Kreeka kogu laenuportfelli uute laenude mahust (aastas % eelmise aasta varust). Kõnealune kohustus peab olema kooskõlas igat liiki seotud laenuvõtjatega (töötajad, aktsionärid, juhid, avalik-õiguslikud asutused, erakonnad). Seotud laenuvõtjate krediidireiting ning hinna määramise tingimused ja neile pakutav võimalik ümberkorraldamine ei tohi olla soodsam võrreldes sarnastele, aga mitte seotud laenuvõtjatele pakutavate tingimustega, et tagada Kreeka majanduses võrdsed võimalused. Kõnealust kohustust ei kohaldata olemasolevatele üldskeemidele, millest töötajad kasu saavad, pakkudes neile subsideeritud laenusid. Piraeuse pank esitab iga kuu krediidikomisjonile aruande selle riski arengu, uute laenude mahu ja hiljutiste taotluste kohta, mis ületavad [[…] % panga riskiga kaalutud varadest].

24)

Töötajate/juhtide/aktsionäride suhtes kohaldatavad krediidikriteeriumid ei tohi olla vähem ranged kui mitteseotud laenuvõtjate suhtes kohaldatavad kriteeriumid. Kui töötaja/juhi/aktsionäri krediidi kogurisk ületab summa, mis võrdub [[…]] tagatud laenude puhul tema fikseeritud töötasuga või summa, mis võrdub [[…]] tagamata laenude puhul tema fikseeritud töötasuga, siis tuleb riskist viivitamatult teada anda järelevalve eest vastutavale usaldusisikule, kes võib vastavalt kohustuste III peatüki lõikes 25 kirjeldatud menetlusele sekkuda ja lükata laenu andmise edasi.

25)

Kõigist seotud laenuvõtjate laenutaotlustest, mis ületavad [[…] % panga riskiga kaalutud varadest] või muudest laenudest, mis hoiavad ühe rühma (ehk seotud laenuvõtjate rühm, mis kujutab endast ühte krediidiriski) riski kõrgemal kui [[…] % panga riskiga kaalutud varadest], tuleb teada anda järelevalve eest vastutavale usaldusisikule, kes võib krediidiliini või laenu andmise […] tööpäeva edasi lükata, kui tingimused ei ole sätestatud reaalturuväärtusel või kui järelevalve eest vastutavale usaldusisikule ei ole antud piisavalt teavet. Eriolukordades võib seda perioodi lühendada […] tööpäevani, tingimusel, et järelevalve eest vastutavale usaldusisikule on antud piisavalt teavet. See ajavahemik võimaldab järelevalve eest vastutaval usaldusisikul juhtumi kohta komisjonile ja Kreeka finantsstabiilsuse fondile aru anda enne Piraeuse panga lõpliku otsuse tegemist.

26)

Seotud laenuvõtjate laenude ümberkorraldamine peab vastama samadele nõuetele kui mitteseotud laenuvõtjate puhul. Lisaks tuleb vajaduse korral hinnata ja parandada probleemseid varasid käsitlevaid raamistikke ja poliitikat. Seotud laenuvõtjate ümberkorraldatud laenudest tuleb siiski eraldi aru anda, vähemalt laenuvara klassi ja seotud laenuvõtja liigi järgi.

C jagu.   Muud piirangud

27)

Dividendide, kupongide, tagasiostmise ja ostuoptsioonide keeld: välja arvatud juhul, kui komisjon nõustub tegema erandi, võtab Kreeka Vabariik kohustuse:

a)

Piraeuse pank ei maksa hübriidkapitaliinstrumentidelt (või muudelt instrumentidelt, mille puhul kupongimakset teostatakse oma äranägemise järgi) ühtegi kupongi või omavahendite instrumentidelt ja allutatud võlainstrumentidelt ühtegi dividendi, kui ta selleks õiguslikult kohustatud ei ole. Piraeuse pank ei vabasta reserve selleks, et end sellisesse positsiooni asetada. Kahtluse korral, kas käesoleva kohustuse puhul selline õiguslik kohustus eksisteerib, esitab Piraeuse pank kupongi või dividendi makse komisjonile heakskiitmiseks;

b)

Piraeuse pank ei osta uuesti mitte ühtegi oma aktsiatest ega kasuta ostuoptsioone seoses nende omavahendite instrumentide ja allutatud võlainstrumentidega;

c)

Piraeuse pank ei osta hübriidkapitaliinstrumente tagasi.

28)

Omandamise keeld: Kreeka Vabariik võtab kohustuse, et Piraeuse pank ei omanda üheski ettevõttes mitte ühtegi osalust, ei vara ega aktsia ülekande kujul. Omandamiskeeld hõlmab nii ettevõtteid, millel on äriühingu õiguslik vorm, kui ka igasugust varade paketti, mis moodustab äriettevõtte (9).

i)

Komisjoni eelnevat heakskiitu nõudev erand: hoolimata sellest keelust võib Piraeuse pank pärast komisjonilt nõusoleku saamist ja vajaduse korral Kreeka finantsstabiilsuse fondi ettepanekul omandada äriettevõtteid ja ettevõtteid, kui see kujutab endast erakordset asjaolu, mis on vajalik finantsstabiilsuse taastamiseks või tõhusa konkurentsi tagamiseks.

ii)

Komisjoni eelnevat heakskiitu mittevajav erand: Piraeuse pank võib omandada ettevõtetes osaluse eeldusel, et:

a)

Piraeuse panga makstav ostuhind igasuguse omandamise eest jääb alla [[…] %] panga bilansimahust (10) kohustuste jõustumiskuupäeval (11);

b)

Piraeuse panga selliste alates kohustuste jõustumiskuupäevast kuni ümberkorralduskava lõpuni teostatud omandamiste eest makstavad kumulatiivsed ostuhinnad jäävad alla [[…] %] panga bilansimahust kohustuste jõustumiskuupäeval.

iii)

Omandamiskeeluga hõlmamata tegevus: omandamiskeeld ei hõlma tavapärase pangandustegevuse käigus raskustes ettevõtete vastu suunatud nõudeid hallates toimuvaid omandamisi, sealhulgas olemasolevate võlgade konverteerimist omakapitaliinstrumentideks.

29)

Reklaamikeeld: Kreeka Vabariik võtab kohustuse, et pank hoidub riigiabile viitavast reklaamist ja igasuguste selliste agressiivsete äristrateegiate kasutamisest, mis ilma Kreeka Vabariigi toetuseta ei toimuks.

IV PEATÜKK.   JÄRELEVALVE EEST VASTUTAV USALDUSISIK

1)

Kreeka Vabariik võtab kohustuse, et Piraeuse pank muudab ja pikendab komisjoni heakskiidetud ja panga 16. jaanuaril 2013 ametisse nimetatud järelevalve eest vastutava usaldusisiku volitusi kuni ümberkorraldusperioodi lõpuni. Piraeuse pank avardab ka kõnealuste volituste reguleerimisala, lisades sinna i) ümberkorralduskava ja ii) kõik käesolevas nimekirjas sätestatud kohustused.

2)

Neli nädalat pärast kohustuste jõustumiskuupäeva esitab Kreeka Vabariik komisjonile muudetud volituste lõppversiooni, kuhu on lisatud kõik sätted, mis on vajalikud selleks, et järelevalve eest vastutav usaldusisik saaks kõnealuste kohustuste raames oma ülesandeid täita.

3)

Järelevalve eest vastutavat usaldusisikut puudutavad täiendavad sätted on täpsustatud eraldi dokumendis.

Peasekretär

Christina PAPAKONSTANTINOU


(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(2)  Sealhulgas maksed hoiuste ja investeeringute garantiifondi.

(3)  Seda ei kohaldata sellise kinnisvaramüügi suhtes, mille korral Piraeuse pank võib ostjat rahastada juhul, kui uue laenu võtmine on kooskõlas mõistlike laenuandmistavadega. Vastavuse kontrollimiseks väljaspool Kreekat asuvatest varadest loobumise kohustusega võetakse arvesse kõiki uusi laene, mis on seotud väljaspool Kreekat asuvate varade määratlusega.

(4)  Käesoleva kohustuse raames tõlgendatakse mõistet „laenud” selle laiemas tähenduses ehk igasuguse rahastamisena, näiteks krediidivõimalus, tagatis jne.

(5)  Selgituseks, käesolev kohustus hõlmab kõiki laenuvõtjaid, sealhulgas Piraeuse panga privaatpanganduskliente.

(6)  Selgituseks, „muud pangad” osutab igasugusele pangale või finantsasutusele kogu maailmas.

(7)  Selgituseks, uute laenude andmine hõlmab ka laenude pikendamist ja olemasolevate laenude ümberkorraldamist.

(8)  Selgituseks, „aastas % eelmise aasta varust” osutab uutele laenudele kui protsendile eelmise aasta lõpu varudest. Riskiga kaalutud varade summa vastab aasta lõpu omale.

(9)  Selgituseks, kõnealuse kohustuse raames jäetakse kohustuse reguleerimisalast välja panga erakapital ja riskikapitaliettevõtted. Sellega seoses esitab Piraeuse pank komisjonile ametliku taotluse, mis sisaldab nimetatud ettevõtte äriplaani.

(10)  Selgituseks, selle kohustuse puhul võrdub bilansimaht Piraeuse panga koguvaradega.

(11)  Selgituseks, kui komisjoni nõusolek omandamise keelu mahavõtmiseks saadakse kohustuste III peatüki lõike 28 punkti i alusel, siis arvutatakse Piraeuse panga kohustuste jõustumiskuupäeva bilansimahu sisse ka omandatud üksuse varad või omandamise kuupäeval omandatud varad.

Lisa

Kreeka kodumaiste tehingute makromajanduslikud prognoosid

Aastane kasv, %

(kui ei ole märgitud teisiti)

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Kumulatiivne kasvumäär 2013–2017

Tegelik SKP

–6,4

–4,2

0,6

2,9

3,7

3,5

6,4

Nominaalne laenukasv Kreekas

–6,4

–4,2

0,6

2,9

3,7

3,5

6,4

SKP deflaator

–0,8

–1,1

–0,4

0,4

1,1

1,3

1,3

Kinnisvarahinnad

–11,7

–10

–5

0

2

3,5

 

Leibkonna kasutada jääv nominaaltulu

–8,8

–9,5

–0,3

–0,4

2,6

3,6

–4,5

Erasektori hoiused

–7

1,3

1

3,4

5

5

16,6

Töötus (%)

24,2

27

26

24

21

18,6

 

EKP refinantseerimise määr (%)

0,75

0,5

0,5

1

1,5

1,75

 

Halbade laenude moodustamise kõrghetk

 

 

2H2014

 

 

 

 

3 kuu Euribor (keskmine, %)

 

0,24

0,43

0,75

1,25

1,80

 

Juurdepääs kapitaliturgudele – repotehingud

 

JAH – ülempiirita

 

Juurdepääs kapitaliturule – tagatud / kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata

 

JAH – kuni 500 miljonit eurot/igaüks

JAH – kuni 1 miljard eurot/igaüks

JAH – ülempiirita