30.6.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/4


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/900,

25. juuni 2020,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1838 teatavate 2020. aasta kalapüügivõimaluste osas Läänemeres ja muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate 2020. aasta kalapüügivõimaluste osas liidu vetes ja väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2019/1838 (1) on määratud kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks. Sellega on kehtestatud Läänemeres kahe tursavaru kudemiskohtade sulgemise ajad, välja arvatud kalalaevadele, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad kala teatavate seisevpüünistega. Erand ei hõlma siiski püüki triivõngejadadega. Siiski leitakse, et triivõngejadade kasutamine peaks olema lubatud ja seega tuleks see lisada erandisse, nagu eelmistes kalapüügivõimalusi käsitlevates määrustes. Määrust (EL) 2019/1838 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(2)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on määratud 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(3)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) jõudis oma 16.–20. märtsi 2020. aasta täiskogu istungi aruandes järeldusele, et Keldi mere merlangi (Merlangius merlangus) kaaspüügi puhul on 100 mm rombikujuliste võrgusilmadega noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm, määruse (EL) 2020/123 (millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2020. aastaks) artikli 13 lõike 1 punktis a sätestatud parandusmeetmetes loetletud neljast erinevast noodapära kujundusest kõige selektiivsem. STECFil ei olnud usaldusväärseid hinnanguid tursa (Gadus morhua) selektiivsuse kohta 100 mm rombikujuliste silmadega noodapära puhul, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm. Et tagada asjaomaste merlangivarude taastumine, on seega asjakohane lubada jätkuvalt kasutada sellist noodapära ja ruudukujuliste võrgusilmadega paneeli kombinatsiooni. Keldi mere tursa taastumise tagamiseks tuleks 100 mm rombikujuliste võrgusilmadega noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm kasutamist jätkata tõstetud õngejadaga.

(4)

Põhjameres on tursa (Gadus morhua) kalastussuremus (F) alates 2016. aastast suurenenud ja on nüüd hinnanguliselt suurem kui kalastussuremuse piirväärtus (Flim), st piirväärtus, mis pikas perspektiivis annab tulemuseks varude keskmise suuruse (Blim) tasemel. Flim tasemest suurema püügi korral väheneb varu Blim tasemest madalamale. Sellest tulenevalt on kudekarja biomass (SSB) alates 2015. aastast vähenenud ja on hinnanguliselt väiksem kui Blim. Blim on võrdluspunkt, mis on ette nähtud parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICESi) poolt, ja millest allpool võib paljunemisvõime väheneda. Lisaks on juurdekasv on olnud madal alates 1998. aastast, kuid 2016. ja 2018. aastal oli see erakordselt madal.

(5)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/973, (3) millega kehtestatakse Põhjamere mitmeaastane kava, artikli 7 lõikele 2, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui Blim, tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist kas selliste või muude kalavarude puhul, mille püügiga piirkonnas kaasneb tursa kaaspüük, või mõlemate puhul.

(6)

Kuna Põhjamere-äärsete liikmesriikide piirkondlik rühm ei ole esitanud ühist soovitust pikemaajaliste meetmete kohta, teeb komisjon ettepaneku kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu ja Norra vahel võetud kohustustega täiendavad 2020. aasta kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud tehnilised meetmed, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni ja nõukogu ühisavaldusega.

(7)

Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks kalapüügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud tehnilised meetmed. Põhjamere mitme liigiga püügipiirkondi käsitlevas ülevaates leiab ICES, et kuna püügitavasid ei ole muudetud ja toimub ebaseaduslik tagasiheide, on tursapüük hinnanguliselt 40 000 tonni. Vähendamaks ohtu, et püük ületab märkimisväärselt kokkulepitud lubatud kogupüüki, on vaja püügi edasiseks piiramiseks võtta täiendavaid meetmeid.

(8)

Liit on Norraga sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega (4) ette nähtud korras pidanud Norraga konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Lepinguosalised on kokku leppinud, et soovitavad oma vastavatel ametiasutustel võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et täiendada juba 2019. aasta detsembris kokku lepitud lubatud kogupüüki, et pakkuda 2020. aastal ajutist täiendavat kaitset nii tursa noorkaladele kui ka täiskasvanud tursale. Need meetmed peaksid hõlmama hooajalisi püügikeelde noorkalade kaitseks, piirangualasid, millel on konkreetsed juurdepääsutingimused, ning püügivahenditel põhinevate uute meetmete kehtestamist.

(9)

ICES avaldas 9. märtsil 2020 nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas (Skagerrak, Kattegat ja Põhjamere põhjaosa Norra süvikus). Kõnealuse nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist on asjakohane kehtestada liidu hariliku süvameregarneeli kvoodiks ICESi 3.a rajoonis 3 266 tonni, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.

(10)

ICESi 14. aprilli 2020. aasta nõuande kohaselt ei tohiks kilu (Sprattus sprattus) püük ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes (Põhjameri) ja ICESi 3.a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ületada 207 807 tonni ajavahemikul 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021. Seega tuleks kilu püügivõimalusteks ICESi 2.a rajooni liidu vetes ja ICESi 4. alapiirkonnas selleks ajavahemikuks määrata 169 778 tonni ning ICESi 3.a rajoonis 38 029 tonni, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.

(11)

Anšoovise (Engraulis encrasicolus) TAC ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 liidu vetes ajavahemikul 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 on kuni selle ajavahemiku kohta teadusliku nõuande esitamiseni null. ICES esitab oma nõuande kõnealuse kalavaru kohta 2020. aasta juuni lõpus. Tagamaks, et püügitegevus saab jätkuda ajani, mil TAC viimase teadusliku nõuande alusel kehtestatakse, tuleks ajutiseks TACiks kehtestada 4 018 tonni, tuginedes 2019. aasta kolmanda kvartali püügile. Lubatud ajutist kogupüüki tuleks muuta vastavalt ICESi teaduslikele nõuannetele.

(12)

2020. aasta kalandusalaste nõupidamiste 19. detsembri 2019. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokollis leppisid lepinguosalised kokku, et lisaks 50 000 tonnile heeringale (Clupea harengus), mida Norral on lubatud oma kvoodist püüda 4.a ja 4.b püügipiirkonna liidu vetes ning mida liit võib oma kvoodist püüda Norra vetes lõuna pool laiuskraadi 62° N, eraldatakse täiendav kogus kuni 10 000 tonni, kui Norra või liit sellist suurendamist taotleb. Seda kokkulepet tuleks rakendada liidu õiguses.

(13)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) vaatas 14.–18. veebruaril 2020 toimunud 2020. aasta koosolekul läbi kaitsemeetme tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) kohta, mille suhtes ei olnud kalapüügivõimalusi määruses (EL) 2020/123 veel kindlaks määratud. Kohaldatavaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(14)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) otsustas oma 23.–27. septembril 2019 toimunud aastakoosolekul lõpetada harilike limapeade (Beryx splendens) püügi NAFO 6. alapiirkonnas kalavaru võimaliku ammendumise tõttu. Seepärast tuleks kõnealust meedet rakendada liidu õiguses ja keelatud liikide loetelu tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(15)

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitus 16–05, millega vähendati Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) lubatud kogupüüki 2020. aastal, on juba liidu õiguses rakendatud. Siiski andis ICCATi sekretariaat 2020. aasta jaanuaris välja suunised Vahemere mõõkkala lubatud kogupüügi arvutamiseks. Seetõttu tuleb liidu kvooti vastavalt ajakohastada.

(16)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 17.–21. juunil 2019 peetud 2019. aasta koosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi uued piirnormid, mis ei mõjuta liidu piirnorme kõnealuse komisjoni raames. See vähendas siiski peibutuspüügivahendite, varustuslaevade ja mõõtevahenditega varustatud poide kasutamise võimalusi. Seepärast tuleks määrust (EL) 2020/123 täiendavalt muuta, et rakenduseeskirjad kajastaksid nõuetekohaselt India Ookeani Tuunikomisjoni lepinguosaliste otsuseid.

(17)

India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osaliste kuuendal kohtumisel 2019. aasta juulis võeti vastu otsus põhjalähedase püügi meetmete ja püügikoormuse piiramise kohta kokkuleppega reguleeritavas piirkonnas. Need meetmed võeti liidu õigusesse üle määrusega (EL) 2020/123. Siiski tuleks teha täiendavaid muudatusi tagamaks, et rakenduseeskirjad kajastaksid nõuetekohaselt SIOFA otsuseid seoses põhjalähedase püügi piirangutega.

(18)

Komisjon annab kalapüügilitsentsid Venezuela lipu all sõitvatele laevadele, et võimaldada neil püüda riffahvenat Euroopa vetes Prantsuse Guajaana ranniku lähedal. Määruses (EL) 2020/123 on sätestatud 45 kalapüügiloa andmine. Kõnealuste lubade andmiseks tuleb tõendada, et laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on sõlmitud kehtiv leping. Loa andmise menetluse ajal kahe aasta jooksul tuleks teatavatel tingimustel lubada püügitegevuse järjepidevust.

(19)

ICESi alarajoonides 2a, 3a ja 4 teatavate püügivahenditega tobiapüügiks kasutatavate laevade suhtes tuleks kohaldada keeluperioode 1. augustist kuni 31. detsembrini 2020 ja 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021.

(20)

Määrust (EL) 2020/123 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(21)

Määrustes (EL) 2019/1838 ja (EL) 2020/123 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020. Käesoleva määrusega kehtestatud püügi piirnorme käsitlevad sätted peaksid seetõttu jõustuma võimalikult kiiresti. Lubatud kogupüügi tasemete muutmist, Läänemerel tehtavat täiendavat erandit ja Keldi meres püügivahendi kasutamise jätkuvat lubamist käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2020.Kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud või neid suurendatakse ja kehtestatakse käesoleva määrusega leebemad normid, siis selline käesoleva määruse tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid.

(22)

Ühendkuningriigiga on konsulteeritud vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (5) artikli 130 lõikele 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/1838 muutmine

Määruse (EL) 2019/1838 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) 2020/123 muutmine

Määrust (EL) 2020/123 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 3 lisatakse järgmised punktid:

„j)

„mõõtevahenditega varustatud poi“ – poi, mis on selgelt tähistatud kordumatu viitenumbriga, mis võimaldab tuvastada selle omaniku ja on varustatud satelliitseiresüsteemiga selle asukoha jälgimiseks;

k)

„toimiv poi“ – mis tahes eelnevalt aktiveeritud, sisselülitatud ja merel triivival peibutuspüügivahendil või triivival alusel kasutatav mõõtevahenditega varustatud poi, mis edastab asukohti ja mis tahes muud kättesaadavat teavet, näiteks kajaloodi prognoose.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Tobiapüügi keeluajad

ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud 1. augustist kuni 31. detsembrini 2020 ja 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021.“

3)

Artikli 13 lõike 1 punkti a neljas taane asendatakse järgmisega:

„—

100 mm noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm“.

4)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Parandusmeetmed seoses tursaga Põhjameres

1.   Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on sätestatud IV lisas.

2.   Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim silmasuurus on 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (6) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes, põhja pool laiuskraadi 58° 30′ 00′′ N ja lõuna pool laiuskraadi 61° 30′ 00′′ N ning ICESi 3a.20 rajooni (Skagerrak), 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, põhja pool laiuskraadi 57° 00′ 00′′ N ja ida pool pikkuskraadi 5 00′ 00′′ E.

3.   Erandina lõikest 2 võivad lõikes 2 osutatud kalalaevad püüda kala lõikes 1 osutatud piirkondades, tingimusel et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

tursapüügi osakaal ei ületa 5 % kogupüügist püügireisi kohta; laevad, mille tursapüügi osakaal ajavahemikul 2017–2019 ei ületanud 5 % kogupüügist loetakse sellele kriteeriumile vastavaks, kui nad kasutavad ka edaspidi kõnealusel ajavahemikul kasutatud püügivahendit; selle eelduse võib ümber lükata;

b)

kasutatakse reguleeritud ja väga selektiivset põhjatraali või noota, mille tulemusena väheneb tursapüük teadusliku uuringu kohaselt vähemalt 30 % võrreldes laevadega, mis püüavad määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa punktis 1.1 määratletud standardsuuruses võrgusilmaga veetavate püünistega. STECF võib selliseid uuringuid hinnata. Kui STECFi negatiivse hinnangu kohaselt ei peeta püügivahendeid enam kasutuskõlbulikeks käesoleva artikli lõikes 2 määratletud piirkondades;

c)

laevadel, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm [TR1], kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

—

pauntraalid (belly trawls), mille väikseim võrgusilma suurus on 600 mm;

—

traali tõstetud põhjatross (0,6 m);

—

horisontaalne eralduspaneel suure võrgusilmaga selektiivsusaknaga;

d)

laevade puhul, mis kasutavad põhjatraale ja nootasid, mille võrgusilma suurus on 4.a piirkonnas vähemalt 70 mm ja 3.a piirkonnas vähemalt 90 mm, kuid alla 100 mm [TR2], kasutatakse järgmisi väga selektiivseid püügivahendeid:

—

lestalisi ja tursklasi eraldav horisontaalne sortimisvõre, mille võresamm on kuni 50 mm ja millel on vaba väljapääsuava tursklaste jaoks;

—

selektiivtraali paneel, mille ruudukujulise võrgusilma suurus on 300 mm;

—

sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm ja millel on vaba väljapääsuava kaladele;

e)

laevade suhtes kohaldatakse tursapüügi vältimise riiklikku kava, et ruumiliste või tehniliste meetmete või nende kombinatsiooni abil hoida tursapüük jätkuvalt kooskõlas kalastussuremuse määraga, mis vastab kindlaksmääratud püügivõimalustele, mis põhinevad teaduslikus nõuandes esitatud tasemetel. STECF (liikmesriikide puhul) ja asjaomane riiklik teadusasutus (kolmandate riikide puhul) peaksid selliseid kavasid hindama hiljemalt kaks kuud pärast kava rakendamist ning vajaduse korral neid täiendavalt muutma, kui sellistes hinnangutes leitakse, et kava eesmärki ei saavutata;

4.   Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud laevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et kontrollida käesoleva artikli lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimuste täitmist.

(6)  Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.“ "

5)

Artikli 16 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„o)

harilik limapea (Beryx splendens) NAFO 6. alapiirkonnas.“

6)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad

1.   Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud.

2.   Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid.

3.   Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimumarvuks on kehtestatud 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi).

4.   Varustuslaevade maksimumarv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.

5.   Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev.

6.   Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.“

7)

Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Põhjalähedase püügi piirangud

„Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:

a)

piiravad oma iga-aastast põhjalähedast püügikoormust ja saaki nende aastate keskmisele aastasele tasemele, mil nende laevad kõnealuses SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas tegutsesid, vaatlusperioodi jooksul, mille kohta on olemas komisjonile deklareeritud andmed;

b)

ei laienda põhjapüügikoormuse ruumilist jaotust, välja arvatud õngejadade ja mõrdade kasutamise meetodid, kaugemale piirkondadest, kus viimastel aastatel püük toimus;

c)

ei tohi kalastada IK lisas kindlaks määratud Atlantis Banki, Corali, Fools Flat, Middle of Whati, Walter’s Shoali ajutistel kaitsealadel, välja arvatud püük õngejadade ja mõrdadega ning tingimusel, et kõnealustes piirkondades kala püüdes peab alati pardal olema teadusvaatleja.“

8)

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

Keeluajad

Kolmanda riigi laevad, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, ei tohi püüda tobiaid kõnealuses alapiirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm järgmistel ajavahemikel:

a)

1. augustist kuni 31. detsembrini 2020;

b)

1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021.“

9)

IA, ID, IH ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkti 3 ja artikli 2 punkti 9 koostoimes II lisa punkti 1 alapunktidega a ja e ning punktidega 2 ja 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Artikli 2 punkte 1, 2 ja punkte 5–8 ning artikli 2 punkti 9 koostoimes II lisa punkti 1 alapunktidega b, c ja d ning punktiga 4 kohaldatakse alates 1. juulist 2020.

Artikli 2 punkti 4 kohaldatakse alates 15. augustist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

A. METELKO-ZGOMBIĆ


(1)  Nõukogu 30. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1838, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 31.10.2019, lk 1).

(2)  Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(4)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(5)   ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.


I LISA

Määruse (EL) 2019/1838 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelis, milles on tursa püügi võimalused ICESi alarajoonides 25–32, asendatakse joonealune märkus 2 järgmisega:

„(2)

Alarajoonides 25 ja 26 on keelatud kõnealuse kvoodi alusel püüda 1. maist kuni 31. augustini.

Erandina esimesest lõigust võib kala püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata kõnealust keeldu liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste passiivpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida.“

2)

Tabelis, milles on tursa püügi võimalused ICESi alarajoonides 22–24, asendatakse joonealused märkused 1 ja 2 järgmisega:

„(1)

Alarajoonis 24 üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole alarajoonis 24 lubatud.

Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Erandina esimesest lõigust lubatakse selle kvoodi all alarajoonis 24 püüda liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja kes püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega, põhjaõngejadade, õngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või muude passiivpüünistega piirkondades kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse väljaantud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida.

(2)

Kõnealuse kvoodi alusel on keelatud püüda alarajoonides 22 ja 23 alates 1. veebruarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 1. juunist kuni 31. juulini.

Erandina esimesest lõigust võib kala püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata kõnealust keeldu liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadade, õngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste passiivpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida.“


II LISA

Määruse (EL) 2020/123 IA, ID, IH ja V lisa muudetakse järgmiselt.

1)

IA lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tabel, milles on esitatud heeringa püügi võimalused 4. püügipiirkonna liidu ja Norra vetes põhja pool laiuskraadi 53° 30′ N, asendatakse järgmisega:

„Liik:

Heeringas (1)

Püügipiirkond:

4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool laiuskraadi 53° 30′ N

Clupea harengus

(HER/4AB.)

Taani

59 468

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.

Saksamaa

39 404

 

Prantsusmaa

20 670

 

Madalmaad

51 717

 

Rootsi

3 913

 

Ühendkuningriik

55 583

 

Liit

230 755

 

Fääri saared

250

 

Norra

111 652

 (2)

TAC

385 008

 

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi liit Norra vetes lõuna pool 62° N püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid. Kui Euroopa Liit taotleb sellist suurendamist, eraldatakse kuni 10 000 tonni suurune lisakogus.

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)

50 000 “;

b)

tabel, milles on esitatud anšoovise püügi võimalused ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas; CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi vetes asendatakse järgmisega:

„Liik:

anšoovis

Püügipiirkond:

9. ja 10. püügipiirkond; CECAFi rajooni 34.1.1 liidu veed

Engraulis encrasicolus

(ANE/9/3411)

Hispaania

1 922

 (3)

Ennetuslik TAC

Portugal

2 096

 (3)

Liit

4 018

 (3)

TAC

4 018

 (3)

c)

tabel, milles on esitatud hariliku süvameregarneeli püügi võimalused ICESi 3.a rajoonis, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik süvameregarneel

Püügipiirkond:

3a

Pandalus borealis

(PRA/03A.)

Taani

2 123

 

Analüütiline TAC

Rootsi

1 143

 

Liit

3 266

 

TAC

6 115 “;

 

d)

lisatakse järgmine tabel, milles on esitatud kilu püügi võimalused ja seotud kaaspüük ICESi 3.a rajooni liidu vetes:

„Liik:

kilu ja sellega seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

3a

Sprattus sprattus

(SPR/03A.2)

Taani

25 482

 (4)  (5)

Analüütiline TAC

Saksamaa

53

 (4)  (5)

Rootsi

9 642

 (4)  (5)

Liit

35 177

 (4)  (5)

TAC

38 029

 (5)

e)

tabel, milles on esitatud kilu püügi võimalused ja seotud kaaspüük ICESi 2.a rajooni liidu vetes ning ICESi 4. alapiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

kilu ja sellega seotud kaaspüük

Püügipiirkond:

2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

Sprattus sprattus

(SPR/2AC4-C)

Belgia

1 821

 (6)  (7)

Analüütiline TAC

Taani

144 154

 (6)  (7)

 

Saksamaa

1 821

 (6)  (7)

 

Prantsusmaa

1 821

 (6)  (7)

 

Madalmaad

1 821

 (6)  (7)

 

Rootsi

1 330

 (6)  (7)  (8)

 

Ühendkuningriik

6 010

 (6)  (7)

 

Liit

158 778

 (6)  (7)

 

Norra

10 000

 (6)

 

Fääri saared

1 000

 (6)  (9)

 

TAC

169 778

 (6)

 

2)

ID lisa tabel, milles on esitatud mõõkkala püügi võimalused Vahemeres, asendatakse järgmisega:

„Liik:

mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond:

Vahemeri

(SWO/MED)

Horvaatia

14,60

 (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Küpros

53,85

 (10)

Hispaania

1 663,34

 (10)

Prantsusmaa

115,93

 (10)

Kreeka

1 101,10

 (10)

Itaalia

3 409,98

 (10)

Malta

404,55

 (10)

Liit

6 763,35

 (10)

TAC

9 583,07

 

3)

IH lisas asendatakse tabel, milles on esitatud tšiili stauriidi püügi võimalused SPRFMO konventsiooni alal, järgmisega:

„Liik:

tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

10 446,80

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

11 323,26

 

Leedu

7 269,16

 

Poola

12 498,78

 

Liit

41 538

 

TAC

Ei kohaldata“

 

4)

V lisa tabeli B osas „Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide kalalaevade kalapüügilubade maksimaalne arv“ asendatakse joonealune märkus 1 järgmisega:

„(1)

Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused. Venezuela lipu all sõitev kalalaev, millel on lubatud 2020. aastal kala püüda, võib püüki jätkata kuni 1. aprillini 2021 sõltuvalt oma kalapüügiloa uuendamisest ja tingimusel, et:

—

laeva käitaja on 2021. aastaks sõlminud uue tarnelepingu,

—

selle laeva jaoks on käimas loa uuendamise menetlus,

—

laeva käitaja on täitnud oma aruandlus- ja lepingujärgsed lossimiskohustused 2020. aastal.

Kõnealune pikendamine lõpeb kuupäeval, mil jõustub komisjoni otsus, millega antakse laevale 2021. aasta kalapüügiluba, või kui komisjon teatab loa andmisest keeldumisest.“


(1)  Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.

(2)  Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud. Kuni 10 000 tonni suurune lisakogus antakse juhul, kui Norra taotleb sellist suurendamist.

50 000

(3)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. septembrini 2020.“;

(4)  Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.2). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(5)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.“;

(6)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.

(7)  Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(8)  Kaasa arvatud tobiad.

(9)  Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.“

(10)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.“