|
30.6.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 207/4 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/900,
25. juuni 2020,
millega muudetakse määrust (EL) 2019/1838 teatavate 2020. aasta kalapüügivõimaluste osas Läänemeres ja muudetakse määrust (EL) 2020/123 teatavate 2020. aasta kalapüügivõimaluste osas liidu vetes ja väljaspool liitu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2019/1838 (1) on määratud kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2020. aastaks. Sellega on kehtestatud Läänemeres kahe tursavaru kudemiskohtade sulgemise ajad, välja arvatud kalalaevadele, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad kala teatavate seisevpüünistega. Erand ei hõlma siiski püüki triivõngejadadega. Siiski leitakse, et triivõngejadade kasutamine peaks olema lubatud ja seega tuleks see lisada erandisse, nagu eelmistes kalapüügivõimalusi käsitlevates määrustes. Määrust (EL) 2019/1838 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(2) |
Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on määratud 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. |
|
(3) |
Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) jõudis oma 16.–20. märtsi 2020. aasta täiskogu istungi aruandes järeldusele, et Keldi mere merlangi (Merlangius merlangus) kaaspüügi puhul on 100 mm rombikujuliste võrgusilmadega noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm, määruse (EL) 2020/123 (millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2020. aastaks) artikli 13 lõike 1 punktis a sätestatud parandusmeetmetes loetletud neljast erinevast noodapära kujundusest kõige selektiivsem. STECFil ei olnud usaldusväärseid hinnanguid tursa (Gadus morhua) selektiivsuse kohta 100 mm rombikujuliste silmadega noodapära puhul, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm. Et tagada asjaomaste merlangivarude taastumine, on seega asjakohane lubada jätkuvalt kasutada sellist noodapära ja ruudukujuliste võrgusilmadega paneeli kombinatsiooni. Keldi mere tursa taastumise tagamiseks tuleks 100 mm rombikujuliste võrgusilmadega noodapära, mille paneeli ruudukujulise võrgusilma suurus on 160 mm kasutamist jätkata tõstetud õngejadaga. |
|
(4) |
Põhjameres on tursa (Gadus morhua) kalastussuremus (F) alates 2016. aastast suurenenud ja on nüüd hinnanguliselt suurem kui kalastussuremuse piirväärtus (Flim), st piirväärtus, mis pikas perspektiivis annab tulemuseks varude keskmise suuruse (Blim) tasemel. Flim tasemest suurema püügi korral väheneb varu Blim tasemest madalamale. Sellest tulenevalt on kudekarja biomass (SSB) alates 2015. aastast vähenenud ja on hinnanguliselt väiksem kui Blim. Blim on võrdluspunkt, mis on ette nähtud parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICESi) poolt, ja millest allpool võib paljunemisvõime väheneda. Lisaks on juurdekasv on olnud madal alates 1998. aastast, kuid 2016. ja 2018. aastal oli see erakordselt madal. |
|
(5) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/973, (3) millega kehtestatakse Põhjamere mitmeaastane kava, artikli 7 lõikele 2, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et kõnealuse määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kalavaru kudekarja biomass on väiksem kui Blim, tuleb võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad kõnealused parandusmeetmed hõlmata asjaomase kalavaru sihtpüügi peatamist ning püügivõimaluste piisavat vähendamist kas selliste või muude kalavarude puhul, mille püügiga piirkonnas kaasneb tursa kaaspüük, või mõlemate puhul. |
|
(6) |
Kuna Põhjamere-äärsete liikmesriikide piirkondlik rühm ei ole esitanud ühist soovitust pikemaajaliste meetmete kohta, teeb komisjon ettepaneku kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu ja Norra vahel võetud kohustustega täiendavad 2020. aasta kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud tehnilised meetmed, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni ja nõukogu ühisavaldusega. |
|
(7) |
Selleks et vähendada nende kalavarude püüki, mille puhul on kehtestatud kaaspüügi lubatud kogupüük, tuleks kalapüügipiirkondades, kus kõnealuseid kalavarusid püütakse, kehtestada kalapüügivõimalused tasemel, mis aitab taastada ohustatud varude biomassi kestlikku taset. Samuti tuleks kehtestada kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud tehnilised meetmed. Põhjamere mitme liigiga püügipiirkondi käsitlevas ülevaates leiab ICES, et kuna püügitavasid ei ole muudetud ja toimub ebaseaduslik tagasiheide, on tursapüük hinnanguliselt 40 000 tonni. Vähendamaks ohtu, et püük ületab märkimisväärselt kokkulepitud lubatud kogupüüki, on vaja püügi edasiseks piiramiseks võtta täiendavaid meetmeid. |
|
(8) |
Liit on Norraga sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega (4) ette nähtud korras pidanud Norraga konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Lepinguosalised on kokku leppinud, et soovitavad oma vastavatel ametiasutustel võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et täiendada juba 2019. aasta detsembris kokku lepitud lubatud kogupüüki, et pakkuda 2020. aastal ajutist täiendavat kaitset nii tursa noorkaladele kui ka täiskasvanud tursale. Need meetmed peaksid hõlmama hooajalisi püügikeelde noorkalade kaitseks, piirangualasid, millel on konkreetsed juurdepääsutingimused, ning püügivahenditel põhinevate uute meetmete kehtestamist. |
|
(9) |
ICES avaldas 9. märtsil 2020 nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi 3.a rajoonis ja 4.a rajooni idaosas (Skagerrak, Kattegat ja Põhjamere põhjaosa Norra süvikus). Kõnealuse nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist on asjakohane kehtestada liidu hariliku süvameregarneeli kvoodiks ICESi 3.a rajoonis 3 266 tonni, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega. |
|
(10) |
ICESi 14. aprilli 2020. aasta nõuande kohaselt ei tohiks kilu (Sprattus sprattus) püük ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes (Põhjameri) ja ICESi 3.a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ületada 207 807 tonni ajavahemikul 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021. Seega tuleks kilu püügivõimalusteks ICESi 2.a rajooni liidu vetes ja ICESi 4. alapiirkonnas selleks ajavahemikuks määrata 169 778 tonni ning ICESi 3.a rajoonis 38 029 tonni, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega. |
|
(11) |
Anšoovise (Engraulis encrasicolus) TAC ICESi 9. ja 10. alapiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) 34.1.1 liidu vetes ajavahemikul 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 on kuni selle ajavahemiku kohta teadusliku nõuande esitamiseni null. ICES esitab oma nõuande kõnealuse kalavaru kohta 2020. aasta juuni lõpus. Tagamaks, et püügitegevus saab jätkuda ajani, mil TAC viimase teadusliku nõuande alusel kehtestatakse, tuleks ajutiseks TACiks kehtestada 4 018 tonni, tuginedes 2019. aasta kolmanda kvartali püügile. Lubatud ajutist kogupüüki tuleks muuta vastavalt ICESi teaduslikele nõuannetele. |
|
(12) |
2020. aasta kalandusalaste nõupidamiste 19. detsembri 2019. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokollis leppisid lepinguosalised kokku, et lisaks 50 000 tonnile heeringale (Clupea harengus), mida Norral on lubatud oma kvoodist püüda 4.a ja 4.b püügipiirkonna liidu vetes ning mida liit võib oma kvoodist püüda Norra vetes lõuna pool laiuskraadi 62° N, eraldatakse täiendav kogus kuni 10 000 tonni, kui Norra või liit sellist suurendamist taotleb. Seda kokkulepet tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(13) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) vaatas 14.–18. veebruaril 2020 toimunud 2020. aasta koosolekul läbi kaitsemeetme tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) kohta, mille suhtes ei olnud kalapüügivõimalusi määruses (EL) 2020/123 veel kindlaks määratud. Kohaldatavaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(14) |
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) otsustas oma 23.–27. septembril 2019 toimunud aastakoosolekul lõpetada harilike limapeade (Beryx splendens) püügi NAFO 6. alapiirkonnas kalavaru võimaliku ammendumise tõttu. Seepärast tuleks kõnealust meedet rakendada liidu õiguses ja keelatud liikide loetelu tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(15) |
Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitus 16–05, millega vähendati Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) lubatud kogupüüki 2020. aastal, on juba liidu õiguses rakendatud. Siiski andis ICCATi sekretariaat 2020. aasta jaanuaris välja suunised Vahemere mõõkkala lubatud kogupüügi arvutamiseks. Seetõttu tuleb liidu kvooti vastavalt ajakohastada. |
|
(16) |
India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 17.–21. juunil 2019 peetud 2019. aasta koosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi uued piirnormid, mis ei mõjuta liidu piirnorme kõnealuse komisjoni raames. See vähendas siiski peibutuspüügivahendite, varustuslaevade ja mõõtevahenditega varustatud poide kasutamise võimalusi. Seepärast tuleks määrust (EL) 2020/123 täiendavalt muuta, et rakenduseeskirjad kajastaksid nõuetekohaselt India Ookeani Tuunikomisjoni lepinguosaliste otsuseid. |
|
(17) |
India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osaliste kuuendal kohtumisel 2019. aasta juulis võeti vastu otsus põhjalähedase püügi meetmete ja püügikoormuse piiramise kohta kokkuleppega reguleeritavas piirkonnas. Need meetmed võeti liidu õigusesse üle määrusega (EL) 2020/123. Siiski tuleks teha täiendavaid muudatusi tagamaks, et rakenduseeskirjad kajastaksid nõuetekohaselt SIOFA otsuseid seoses põhjalähedase püügi piirangutega. |
|
(18) |
Komisjon annab kalapüügilitsentsid Venezuela lipu all sõitvatele laevadele, et võimaldada neil püüda riffahvenat Euroopa vetes Prantsuse Guajaana ranniku lähedal. Määruses (EL) 2020/123 on sätestatud 45 kalapüügiloa andmine. Kõnealuste lubade andmiseks tuleb tõendada, et laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtja vahel on sõlmitud kehtiv leping. Loa andmise menetluse ajal kahe aasta jooksul tuleks teatavatel tingimustel lubada püügitegevuse järjepidevust. |
|
(19) |
ICESi alarajoonides 2a, 3a ja 4 teatavate püügivahenditega tobiapüügiks kasutatavate laevade suhtes tuleks kohaldada keeluperioode 1. augustist kuni 31. detsembrini 2020 ja 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021. |
|
(20) |
Määrust (EL) 2020/123 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(21) |
Määrustes (EL) 2019/1838 ja (EL) 2020/123 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020. Käesoleva määrusega kehtestatud püügi piirnorme käsitlevad sätted peaksid seetõttu jõustuma võimalikult kiiresti. Lubatud kogupüügi tasemete muutmist, Läänemerel tehtavat täiendavat erandit ja Keldi meres püügivahendi kasutamise jätkuvat lubamist käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2020.Kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud või neid suurendatakse ja kehtestatakse käesoleva määrusega leebemad normid, siis selline käesoleva määruse tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid. |
|
(22) |
Ühendkuningriigiga on konsulteeritud vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (5) artikli 130 lõikele 1, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2019/1838 muutmine
Määruse (EL) 2019/1838 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Artikkel 2
Määruse (EL) 2020/123 muutmine
Määrust (EL) 2020/123 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklile 3 lisatakse järgmised punktid:
|
|
2) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 12a Tobiapüügi keeluajad ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud 1. augustist kuni 31. detsembrini 2020 ja 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021.“ |
|
3) |
Artikli 13 lõike 1 punkti a neljas taane asendatakse järgmisega:
|
|
4) |
Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Parandusmeetmed seoses tursaga Põhjameres 1. Püügikeelualad, välja arvatud pelaagiliste püügivahendite jaoks (seinnoodad ja traalid), ning keeluajad on sätestatud IV lisas. 2. Laevadel, mis püüavad põhjatraalide ja nootadega, mille väikseim silmasuurus on 4.a ja 4.b rajooni puhul vähemalt 70 mm ning 3.a rajooni puhul vähemalt 90 mm, ning õngejadadega, (6) on keelatud püüda kala ICESi 4.a rajooni liidu vetes, põhja pool laiuskraadi 58° 30′ 00′′ N ja lõuna pool laiuskraadi 61° 30′ 00′′ N ning ICESi 3a.20 rajooni (Skagerrak), 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, põhja pool laiuskraadi 57° 00′ 00′′ N ja ida pool pikkuskraadi 5 00′ 00′′ E. 3. Erandina lõikest 2 võivad lõikes 2 osutatud kalalaevad püüda kala lõikes 1 osutatud piirkondades, tingimusel et nad vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
4. Liikmesriigid tõhustavad lõikes 2 osutatud laevade seiret, kontrolli ja järelevalvet, et kontrollida käesoleva artikli lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimuste täitmist. (6) Püügivahendite koodid: OTB, OTT, OT, TBN, TBS, TB, TX, PTB, SDN, SSC, SX, LL, LLS.“ " |
|
5) |
Artikli 16 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
|
|
6) |
Artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad 1. Triivivad peibutuspüügivahendid peavad olema varustatud mõõtevahenditega varustatud poidega. Muude poide, näiteks raadiopoide kasutamine on keelatud. 2. Seinnoodalaev ei tohi korraga jälgida rohkem kui 300 toimivat poid. 3. Igale seinnoodalaevale aastas hangitavate mõõtevahenditega varustatud poide maksimumarvuks on kehtestatud 500. Ühelgi seinnoodalaeval ei tohi kunagi olla üle 500 mõõtevahenditega varustatud poi (varus olev poi ja toimiv poi). 4. Varustuslaevade maksimumarv on kaks varustuslaeva vähemalt viie seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva. 5. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks liikmesriigi lipu all sõitev varustuslaev. 6. Liit ei kanna ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC püügiluba omavate laevade registrisse.“ |
|
7) |
Artikkel 46 asendatakse järgmisega: „Artikkel 46 Põhjalähedase püügi piirangud „Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvad laevad, mis püüavad kala SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas:
|
|
8) |
Artikkel 51 asendatakse järgmisega: „Artikkel 51 Keeluajad Kolmanda riigi laevad, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, ei tohi püüda tobiaid kõnealuses alapiirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm järgmistel ajavahemikel:
|
|
9) |
IA, ID, IH ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 1, artikli 2 punkti 3 ja artikli 2 punkti 9 koostoimes II lisa punkti 1 alapunktidega a ja e ning punktidega 2 ja 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.
Artikli 2 punkte 1, 2 ja punkte 5–8 ning artikli 2 punkti 9 koostoimes II lisa punkti 1 alapunktidega b, c ja d ning punktiga 4 kohaldatakse alates 1. juulist 2020.
Artikli 2 punkti 4 kohaldatakse alates 15. augustist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2020
Nõukogu nimel
eesistuja
A. METELKO-ZGOMBIĆ
(1) Nõukogu 30. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1838, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L 281, 31.10.2019, lk 1).
(2) Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).
(4) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
I LISA
Määruse (EL) 2019/1838 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tabelis, milles on tursa püügi võimalused ICESi alarajoonides 25–32, asendatakse joonealune märkus 2 järgmisega:
|
|
2) |
Tabelis, milles on tursa püügi võimalused ICESi alarajoonides 22–24, asendatakse joonealused märkused 1 ja 2 järgmisega:
|
II LISA
Määruse (EL) 2020/123 IA, ID, IH ja V lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
IA lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
ID lisa tabel, milles on esitatud mõõkkala püügi võimalused Vahemeres, asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
IH lisas asendatakse tabel, milles on esitatud tšiili stauriidi püügi võimalused SPRFMO konventsiooni alal, järgmisega:
|
|||||||||||||||||||||||||
|
4) |
V lisa tabeli B osas „Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide kalalaevade kalapüügilubade maksimaalne arv“ asendatakse joonealune märkus 1 järgmisega:
|
(1) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(2) Selle kvoodi piires püütud saak arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4.a ja 4.b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud. Kuni 10 000 tonni suurune lisakogus antakse juhul, kui Norra taotleb sellist suurendamist.
50 000
(3) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. septembrini 2020.“;
(4) Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.2). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(5) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.“;
(6) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021.
(7) Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt käesolevale sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(8) Kaasa arvatud tobiad.
(9) Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.“
(10) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist kuni 31. detsembrini.“