<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<!DOCTYPE A_Doc_Ref SYSTEM "ARR.dtd">
<A_Doc_Ref A_Langue="et" A_Version_doc="4.0" A_Debut_ID="ET62015J0161">
   <Properties>
      <Property name="Juridiction">C</Property>
      <Property name="NumeroOrdre">0161</Property>
      <Property name="Annee">2015</Property>
      <Property name="Formation">I</Property>
      <Property name="Langue">ET</Property>
      <Property name="MessInFileNumber">L_Arr_Mess_Fr.xml</Property>
      <Property name="DtFilename">TRA-DT-FR-ARRET-C-0161-2015-201601863-01_00.xml</Property>
      <Property name="TypeDoc">ARR</Property>
      <Property name="NatureAff">RP</Property>
      <Property name="CreatedFrom">Litige</Property>
      <Property name="EP_Mode">0</Property>
      <Property name="EP_ModeText">DEF</Property>
      <Property name="EP_Titre1"/>
      <Property name="EP_Titre2">R. Silva de Lapuerta - Projet d'arrêt non relu du 15/12/2015</Property>
      <Property name="EP_Titre3"/>
      <Property name="EP_Mention">0</Property>
      <Property name="EP_Mention_Texte">Texte pour publication</Property>
      <Property name="EP_IsMention_Texte">0</Property>
      <Property name="Version"/>
      <Property name="EP_Version">0</Property>
      <Property name="NEW">0</Property>
      <Property name="FileDoc">Document2</Property>
      <Property name="TypeOrd"/>
      <Property name="TOC_Position_NotVademecum">0</Property>
      <Property name="NumProc">1</Property>
      <Property name="TypeProc">P</Property>
      <Property name="NumSuite">1</Property>
      <Property name="LitFilePath">C:\Users\pdr\AppData\Local\Temp\canevas\Litige.xml</Property>
      <Property name="Created">Canevas 3.8.8 K 15/12/2015 15:57:05</Property>
      <Property name="FootNotes">False</Property>
      <Property name="EP_Titre0"/>
      <Property name="EP_DocDeTravail">0</Property>
      <Property name="EP_FormJug_Footer">0</Property>
      <Property name="EP_FormJug_ID">-</Property>
      <Property name="EP_FormJug_Texte"/>
      <Property name="Filename">^CONVERSION^ela@TRA-DOC-ET-ARRET-C-0161-2015-201601863-06_90</Property>
      <Property name="serveur_nom">Doc2XML_2003_TRAD_SUIVI2</Property>
      <Property name="serveur_config_path">C:\Documents and Settings\gti_prod\Application Data\Doc2XML\PR_Doc2XML_2003_TRAD_SUIVI2.xml</Property>
      <Property name="watch">O:\GTiWebTools\Automates\Suivi_II\conversion\doc2xml_trad\In\</Property>
      <Property name="QuotationMark_Open">„</Property>
      <Property name="QuotationMark_Close">”</Property>
      <Property name="serveur_nom">Doc2XML_2003_PC_TRAD SV2_PUB</Property>
      <Property name="serveur_config_path">C:\Documents and Settings\gti_prod\Application Data\Doc2XML\PR_Doc2XML_2003_SV2_PUB.xml</Property>
      <Property name="watch">P:\GTiWebTools\Automates\Suivi_II\conversion\doc2xml_pub\In\</Property>
   </Properties>
   <A_Header_Gauche>
      <blockquote id="A010000000">
         <para style="header" id="A150000000">KOHTUOTSUS 17.3.2016 – KOHTUASI C‑161/15</para>
      </blockquote>
   </A_Header_Gauche>
   <A_Header_Droit>
      <blockquote id="A010000001">
         <para style="header" id="A150000001">BENSADA BENALLAL</para>
      </blockquote>
   </A_Header_Droit>
   <A_Footer_Gauche>
      <blockquote id="A010000002">
         <para style="footer" id="A150000002">I – 10<emphasis role="tab" id="A400000000"/>
         </para>
      </blockquote>
   </A_Footer_Gauche>
   <A_Footer_Droit>
      <blockquote id="A010000003">
         <para style="footer" id="A150000003">
            <emphasis role="tab" id="A400000001"/>
            <emphasis role="tab" id="A400000002"/>I – 9</para>
      </blockquote>
   </A_Footer_Droit>
   <Affaire>
      <Introduction>
         <section id="A000000000">
            <para style="19Centre" id="A150000004">EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)</para>
            <para style="19Centre" id="A150000005">17. märts 2016<footnote role="fNote" id="A110000000">
                  <number>*</number>
                  <para style="42FootnoteLangue" id="A150000006">
                     <emphasis role="suprscpt" id="A400000003"/> Kohtumenetluse keel: prantsuse.</para>
               </footnote>
            </para>
            <para style="71Indicateur" id="A150000007">
               <phrase role="motcle" id="A410000000">Eelotsusetaotlus </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000001">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000002"> Direktiiv 2004/38/EÜ </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000003">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000004"> Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000005">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000006"> Kaitseõiguste tagamise põhimõte </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000007">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000008"> Õigus olla ära kuulatud </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000009">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000010"> Liikmesriikide menetlusautonoomia </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000011">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000012"> Kassatsioonkaebuse väidete vastuvõetavus </phrase>
               <phrase role="Separator" id="A410000013">–</phrase>
               <phrase role="motcle" id="A410000014"> Avalikul huvil põhinev väide</phrase>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000008">Kohtuasjas C‑161/15,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000009">mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État’ (Belgia kõrgeim kohus) 19. märtsi 2015. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 9. aprillil 2015, menetluses</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000010">
               <emphasis role="bold" id="A400000004">Abdelhafid Bensada Benallal</emphasis>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000011">
               <emphasis role="italc" id="A400000005">versus</emphasis>
            </para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000012">
               <emphasis role="bold" id="A400000006">Belgia riik</emphasis>,</para>
            <para style="19Centre" id="A150000013">EUROOPA KOHUS (esimene koda),</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000014">koosseisus: koja president R. Silva de Lapuerta (ettekandja), kohtunikud A. Arabadjiev, C. G. Fernlund, S. Rodin ja E. Regan,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000015">kohtujurist: P. Mengozzi,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000016">kohtusekretär: ametnik V. Tourrès,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000017">arvestades kirjalikus menetluses ja 19. novembri 2015. aasta kohtuistungil esitatut,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000018">arvestades seisukohti, mille esitasid:</para>
            <itemizedlist id="A030000000">
               <listitem id="A060000000">
                  <blockquote id="A010000004">
                     <title id="A210000000">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000019">A. Bensada Benallal, esindajad: advokaat R.‑M. Sukennik ja advokaat R. Fonteyn,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000001">
                  <blockquote id="A010000005">
                     <title id="A210000001">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000020">Belgia valitsus, esindajad: S. Vanrie, L. van den Broeck ja C. Pochet, keda abistasid advokaat S. Cornelis, advokaat P. Lejeune ja advokaat D. Matray,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000002">
                  <blockquote id="A010000006">
                     <title id="A210000002">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000021">Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues, D. Colas ja F.‑X. Bréchot,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
               <listitem id="A060000003">
                  <blockquote id="A010000007">
                     <title id="A210000003">
                        <number>–</number>
                     </title>
                     <para style="03Tiretlong" id="A150000022">Euroopa Komisjon, esindajad: R. Troosters ja C. Tufvesson,</para>
                  </blockquote>
               </listitem>
            </itemizedlist>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000023">olles 13. jaanuari 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</para>
            <para style="02AlineaAltA" id="A150000024">on teinud järgmise</para>
         </section>
      </Introduction>
      <A_Motif>
         <section id="B000000000">
            <para style="75Debutdesmotifs" id="B150000000">
               <emphasis role="bold" id="B400000000">otsuse</emphasis>
            </para>
            <blockquote id="B010000000">
               <title id="B210000000">
                  <number>1</number>
               </title>
               <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000001">Eelotsusetaotlus puudutab kaitseõiguste tagamise kui liidu õiguse üldpõhimõtte tõlgendamist.</para>
            </blockquote>
            <blockquote id="B010000001">
               <title id="B210000001">
                  <number>2</number>
               </title>
               <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000002">Taotlus esitati A. Bensada Benallali ja Belgia riigi vahelises kohtuvaidluses, milles lahendatakse kaebust nõudega tühistada otsus, millega tunnistati kehtetuks Bensada Benallale väljastatud luba elada Belgia riigi territooriumil ning kohustati teda sealt lahkuma.</para>
            </blockquote>
            <section id="B000000001">
               <title style="04Titre1" id="B200000000">
                  <titlecontent id="B300000000">
                     <emphasis role="bold" id="B400000001">Õiguslik raamistik</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000002">
                  <title id="B210000002">
                     <number>3</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000003">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46) artiklis 27 on sätestatud:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000004">„1.<emphasis role="tab" id="B400000002"/>Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid piirata avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides liidu kodanike ja nende pereliikmete liikumis‑ ja elamisvabadust, sõltumata nende kodakondsusest. Kõnealuseid põhjendusi ei tohi rakendada majanduslikel eesmärkidel.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000005">2.<emphasis role="tab" id="B400000003"/>Avaliku korra või julgeoleku huvides võetud meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhinevad eranditult asjaomase isiku isiklikul käitumisel. Varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega ei saa selliste meetmete võtmist iseenesest põhjendada.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000006">Asjaomase isiku käitumine peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Põhjendused, mis ei ole juhtumi üksikasjadega seotud või mis rajanevad üldise preventsiooni kaalutlustel, ei ole vastuvõetavad.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000007">3.<emphasis role="tab" id="B400000004"/>Et teha kindlaks, kas asjaomane isik kujutab endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule, võib vastuvõttev liikmesriik, kui ta seda vajalikuks peab, registreerimistunnistust välja andes või registreerimissüsteemi puudumise korral hiljemalt kolme kuu jooksul alates asjaomase isiku saabumisest selle liikmesriigi territooriumile või saabumisest teatamisest vastavalt artikli 5 lõikele 5 elamisluba välja andes nõuda, et päritoluliikmesriik ja vajaduse korral teised liikmesriigid esitaksid teabe asjaomase isiku võimaliku varasema kohtuliku karistatuse kohta. Sellise teabe nõudmine ei kuulu standardmenetlusse. Konsulteeritav liikmesriik annab oma vastuse kahe kuu jooksul.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000008">4.<emphasis role="tab" id="B400000005"/>Liikmesriik, kes on passi või isikutunnistuse välja andnud, lubab selle dokumendi omanikul, kes on mõnest teisest liikmesriigist avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides välja saadetud, oma territooriumile uuesti siseneda ilma mingite formaalsusteta, isegi kui dokument enam ei kehti või selle omaniku kodakondsuse üle toimuvad vaidlused.“</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000003">
                  <title id="B210000003">
                     <number>4</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000009">Direktiivi artikkel 28 sätestab:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000010">„1.<emphasis role="tab" id="B400000006"/>Enne avaliku korra või julgeoleku huvides väljasaatmise otsuse tegemist võtab vastuvõttev liikmesriik arvesse teatavaid asjaolusid, näiteks kui kaua on asjaomane isik tema territooriumil elanud, tema vanust, tervislikku seisundit, perekondlikku ja majanduslikku olukorda, sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni vastuvõtvasse liikmesriiki ning sidemeid päritoluriigiga.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000011">2.<emphasis role="tab" id="B400000007"/>Vastuvõttev liikmesriik ei või sõltumata kodakondsusest teha väljasaatmisotsust liidu kodanike või nende pereliikmete suhtes, kellel on tema territooriumil alaline elamisõigus, välja arvatud avaliku korra või julgeoleku huvides.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000012">3.<emphasis role="tab" id="B400000008"/>Välja arvatud juhul, kui see on liikmesriikide arvates avaliku julgeoleku huvides hädavajalik, ei või liidu kodanike väljasaatmise otsust teha, kui nad:</para>
                  <blockquote id="B010000004">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000013">a)<emphasis role="tab" id="B400000009"/>on elanud vastuvõtvas liikmesriigis eelnevad kümme aastat või</para>
                  </blockquote>
                  <blockquote id="B010000005">
                     <para style="09Marge0avecretrait" id="B150000014">b)<emphasis role="tab" id="B400000010"/>on alaealised, välja arvatud juhul, kui väljasaatmine on vajalik lapse enda huvides, nagu on ette nähtud 20. novembri 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonis.“</para>
                  </blockquote>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000006">
                  <title id="B210000004">
                     <number>5</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000015">Kõnealuse direktiivi artiklis 30 on sätestatud:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000016">„1.<emphasis role="tab" id="B400000011"/>Asjaomastele isikutele teatatakse kõikidest artikli 27 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest kirjalikult nii, et nad mõistaksid nende sisu ja mõju.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000017">2.<emphasis role="tab" id="B400000012"/>Asjaomasele isikule teatatakse täpselt ja täielikult, millistel avaliku korra, julgeoleku või tervishoiuga seotud kaalutlustel tema kohta otsus on tehtud, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000018">3.<emphasis role="tab" id="B400000013"/>Teates täpsustatakse kohus või haldusorgan, kellele asjaomane isik võib kaebuse esitada, kaebuse esitamise tähtaeg ja vajaduse korral aeg, mis isikule liikmesriigi territooriumilt lahkumiseks on antud. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, ei või territooriumilt lahkumiseks antav aeg olla lühem kui üks kuu alates teate saamisest.“</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000007">
                  <title id="B210000005">
                     <number>6</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000019">Sama direktiivi artikkel 31 on sõnastatud järgmiselt:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000020">„1.<emphasis role="tab" id="B400000014"/>Asjaomastel isikutel peab olema juurdepääs vastuvõtva liikmesriigi kohtumenetlusele ja vajaduse korral haldusmenetlusele, et kaevata edasi nende kohta avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides tehtud otsused või taotleda nende otsuste kohtulikku läbivaatamist.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000021">2.<emphasis role="tab" id="B400000015"/>Kui koos väljasaatmisotsuse edasikaebamise või kohtuliku läbivaatamise taotlusega esitatakse ajutise korralduse taotlus kõnealuse otsuse täitmise peatamiseks, ei või tegelik väljasaatmine sellelt territooriumilt toimuda enne ajutise korralduse kohta otsuse tegemist, välja arvatud juhul, kui:</para>
                  <itemizedlist id="B030000000">
                     <listitem id="B060000000">
                        <blockquote id="B010000008">
                           <title id="B210000006">
                              <number>–</number>
                           </title>
                           <para style="03Tiretlong" id="B150000022">väljasaatmisotsus põhineb eelmisel kohtuotsusel või</para>
                        </blockquote>
                     </listitem>
                     <listitem id="B060000001">
                        <blockquote id="B010000009">
                           <title id="B210000007">
                              <number>–</number>
                           </title>
                           <para style="03Tiretlong" id="B150000023">asjaomastel isikutel on olnud varasem võimalus kohtulikku läbivaatamist kasutada või</para>
                        </blockquote>
                     </listitem>
                     <listitem id="B060000002">
                        <blockquote id="B010000010">
                           <title id="B210000008">
                              <number>–</number>
                           </title>
                           <para style="03Tiretlong" id="B150000024">väljasaatmisotsus on hädavajalik avaliku julgeoleku huvides vastavalt artikli 28 lõikele 3.</para>
                        </blockquote>
                     </listitem>
                  </itemizedlist>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000025">3.<emphasis role="tab" id="B400000016"/>Kaebemenetlus võimaldab kontrollida, kas otsus ning asjaolud, millel kavandatav meede põhineb, on õiguspärased. See tagab otsuse proportsionaalsuse, eelkõige pidades silmas artiklis 28 sätestatud nõudeid.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000026">4.<emphasis role="tab" id="B400000017"/>Liikmesriigid võivad asjaomase isiku oma territooriumilt kaebemenetluse ajal välja saata, kuid nad ei või takistada tal isiklikult selgitusi esitada, välja arvatud juhul, kui tema kohalesaabumine võib tekitada avalikule korrale või julgeolekule tõsiseid probleeme või kui kaebuses või kohtulikul läbivaatamisel käsitletakse territooriumile sisenemise keeldu.“</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000011">
                  <title id="B210000009">
                     <number>7</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000027">Direktiivi 2004/38 artiklis 35 on sätestatud:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000028">„Õiguste kuritarvitamise või pettuse, näiteks fiktiivabielude puhul võivad liikmesriigid vastu võtta vajalikud meetmed käesolevast direktiivist tulenevate õiguste lõpetamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või nendest keeldumiseks. Sellised meetmed peavad olema proportsionaalsed ja nende suhtes peab saama kohaldada artiklites 30 ja 31 sätestatud menetluslikke tagatisi.“</para>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000002">
               <title style="04Titre1" id="B200000001">
                  <titlecontent id="B300000001">
                     <emphasis role="bold" id="B400000018">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000012">
                  <title id="B210000010">
                     <number>8</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000029">Hispaania kodanik A. Bensada Benallal saabus Belgiasse 24. mail 2012. 31. mail 2012 esitatud taotluse alusel väljastati talle 24. septembri 2012. aasta otsusega luba elada selle liikmesriigi territooriumil töötajana.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000013">
                  <title id="B210000011">
                     <number>9</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000030">26. septembril 2013 tunnistas Belgia riik välismaalaste ameti (Office des étrangers) kaudu A. Bensada Benallali elamisloa kehtetuks ja kohustas teda Belgia territooriumilt lahkuma. Selles otsuses on muu hulgas märgitud:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000031">„Ilmnes aga, et asjaomane isik esitas valeandmed, mis olid määrava tähtsusega tema elamisõiguse tunnustamisel Berchem-Sainte-Agathe’i [(Belgia)] omavalitsusüksuse poolt. [Ta] leidis nimelt oma […] aruandes, et ükski äriühingu […] deklareeritud isikutest ei olnud kindlustatud töötajate üldises sotsiaalkindlustusskeemis: „Arvukad täpsed ja ühtelangevad tõendid tõendavad õiguslikult piisavalt, et [see] äriühing […] ei teosta tegevust, mis annaks töötajatele tööd, ja seega, et puuduvad töölepingud deklareeritud isikute […] ja äriühingu vahel.“</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000014">
                  <title id="B210000012">
                     <number>10</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000032">A. Bensada Benallal esitas Conseil du contentieux des étrangers’ile (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) 2. jaanuaril 2014 selle otsuse peale kaebuse, milles nõudis otsuse tühistamist.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000015">
                  <title id="B210000013">
                     <number>11</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000033">Oma kaebuse põhistamiseks esitas A. Bensada Benallal üheainsa väite, nimelt et oli rikutud üht haldusaktide formaalset põhjendamist käsitlevat õigusnormi; hea halduse põhimõtet; õiguskindluse põhimõtet; proportsionaalsuse põhimõtet; ettevaatlikkuse ja täpsuse põhimõtet; kohusetruu halduse põhimõtet; põhimõtet, et ametiasutused on kohustatud tegema otsuseid, võttes arvesse juhtumi kõiki asjaolusid, ning samuti direktiivi 2004/38 artiklit 35.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000016">
                  <title id="B210000014">
                     <number>12</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000034">Toodud väite lahtiseletamiseks esitatud argumentides väitis A. Bensada Benallal muu hulgas, et välismaalaste ameti otsus oli põhjendamata. Ta märkis sellega seoses, et aruannet, mille alusel vaidlusalune otsus tehti, ei olnud sellele otsusele lisatud ega talle enne otsuse teatavaks tegemist edastatud; samuti ei olnud seda aruannet otsuses endas sisuliselt ära toodud, mistõttu tal ei olnud võimalik mõista teda kahjustava otsuse põhjuseid.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000017">
                  <title id="B210000015">
                     <number>13</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000035">Conseil du contentieux des étrangers (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) jättis kaebuse 30. aprilli 2014. aasta otsusega rahuldamata. Selles otsuses märkis nimetatud kohus eeskätt järgmist:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000036">„Igal juhul tõdeb Conseil [du contentieux des étrangers (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus)], et sellest ajast, kui [A. Bensada Benallal] esitas äriühinguga […] sõlmitud töölepingu kuni […] aruandeni, mille tulemusel tehti vaidlustatud otsus, oli möödunud peaaegu aasta ning et selle ajavahemiku vältel ei esitanud ega edastanud [A. Bensada Benallal] [välismaalaste ametile] mingit teavet seoses kaebuses tõstatatud probleemidega, mis tal väidetavalt tekkisid kõnealuse äriühinguga sõlmitud töölepingu raames.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000037">Kui [A. Bensada Benallal] leidis, et tal on võimalik esitada andmeid, mis takistavad elamisloa kehtetuks tunnistamist, oli ta kohustatud neist [välismaalaste ametile] teatama, mitte [välismaalaste amet] ei olnud kohustatud [A. Bensada Benallalit] paluma selle kohta oma seisukohti esitada. Kohus meenutab, et kaebaja on kohustatud tõendama, et ta vastab selle õiguse olemasolu ja säilimise tingimustele, millele ta tugineb. Kuna [A. Bensada Benallal] esitas Belgias töötajana registreerimise tunnistuse taotluse, võis/pidi ta õiguspäraselt eeldama, et töölepingu täitmata jätmine (isegi kui see toimus temast sõltumata) toob kaasa tagajärjed tema riigis viibimisele, ja olema teadlik, et ta peab ise selle teabe [välismaalaste ametile] edastama, mida ta aga haldustoimikust nähtuvalt ei teinud.</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000038">Asjaolu, et [A. Bensada Benallal] „ei saanud ühtegi tähtkirja, nagu uurimise käigus kinnitust leidis, ja et tal seega ei olnud võimalust olla ära kuulatud“, ei sea eelnevat järeldust kahtluse alla, kuna [A. Bensada Benallali] etteheide seondub tema ärakuulamisega […] sotsiaalinspektori poolt (kusjuures see ärakuulamine ei põhine ainult seletustel, vaid ka objektiivsetel tuvastatud asjaoludel, millest [A. Bensada Benallal] ei ole ühtegi vaidlustanud) ega seondu otseselt [vaidlustatud] otsusega.“</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000018">
                  <title id="B210000016">
                     <number>14</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000039">A. Bensada Benallal esitas Conseil du contentieux des étrangers’i (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse Conseil d’État’le (Belgia kõrgeim kohus), eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Kassatsioonkaebuses on eeskätt esitatud väide, millega A. Bensada Benallal heidab haldusasutusele, st välismaalaste ametile ette, et viimane oleks pidanud ta enne 26. septembri 2013. aasta otsuse tegemist ära kuulama. Lisaks leiab ta, et Conseil du contentieux des étrangers (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) oleks pidanud asuma seisukohale, et haldusmenetluse tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui ta oleks saanud ennast paremini kaitsta. Selle väite põhjendamiseks ei toetu A. Bensada Benallal mitte ainult esiteks Belgia õiguse üldpõhimõtete nagu kaitseõiguste tagamise ja võistlevuse põhimõtte rikkumisele ja teiseks sellele, et rikutud on õigust olla ära kuulatud (<emphasis role="italc" id="B400000019">audi alteram partem</emphasis>), vaid ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklite 41 ja 51 rikkumisele.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000019">
                  <title id="B210000017">
                     <number>15</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000040">Belgia riik leiab, et see väide on vastuvõetamatu, sest see esitati esimest korda alles eelotsusetaotluse esitanud kohtus kassatsioonimenetluse raames ja tegemist ei ole avaliku korra normi rikkumisega. Pealegi ei ole kaebaja täpsustanud, mil moel on harta artiklit 51 rikutud ega ole esitanud ühtegi argumenti, mis võimaldaks hinnata, kas haldusmenetluse tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui teda oleks enne kõnealuse haldusotsuse tegemist ära kuulatud.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000020">
                  <title id="B210000018">
                     <number>16</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000041">Sisulises osas väidab Belgia riik, et harta artiklis 41 sätestatud õigus olla ära kuulatud ei nõua, et asjaomase isikuga alustataks dialoogi asjaolude üle, millele viimane tugineb. Piisab nimelt, kui tal on sarnaselt käesoleva asjaga olnud võimalus esitada oma seisukoht, nagu see nähtub Conseil du contentieux des étrangers’i (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) otsusest.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000021">
                  <title id="B210000019">
                     <number>17</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000042">Eelotsusetaotluse esitanud kohtus asjaga tegelev <emphasis role="italc" id="B400000020">auditeur </emphasis>(kohtuametnik) märkis oma 16. oktoobri 2014. aasta arvamuses, et Conseil du contentieux des étrangers’is (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus) esitatud ainus väide ei puuduta ei harta artiklite 41 ega 51 rikkumist, kaitseõiguste tagamise ega võistlevuse üldpõhimõtete ega õiguse olla ära kuulatud (<emphasis role="italc" id="B400000021">audi alteram partem</emphasis>) rikkumist. Lähtudes sellega seoses kehtivatest Belgia menetlusõiguse nõuetest järeldab <emphasis role="italc" id="B400000022">auditeur</emphasis>, et A. Bensada Benallal ei saa kassatsioonimenetluse raames eelotsusetaotluse esitanud kohtus esimest korda väita, et neid sätteid ja õiguse üldpõhimõtteid on rikutud, kui need ei ole seotud avaliku korraga.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000022">
                  <title id="B210000020">
                     <number>18</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000043">A. Bensada Benallal väidab vastuses sellele arvamusele, et põhiõiguste rikkumise väide põhineb avalikul huvil, kuna harta artiklist 41 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast nähtub, et õigus olla ära kuulatud tuleneb liidu kaitseõiguste tagamise üldpõhimõttest, mille eiramist võib kohus omal algatusel käsitleda.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000023">
                  <title id="B210000021">
                     <number>19</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000044">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et väidet, et rikutud on harta artiklis 41 sätestatud õigust olla ära kuulatud, mille A. Bensada Benallali esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtus toimuvas menetluses, ei olnud esitatud Conseil du contentieux des étrangers’is (välismaalaste küsimustes pädev halduskohus). Belgia õiguse kohaselt saab sellise esimest korda kassatsioonimenetluses esitatud väite vastuvõetavaks lugeda vaid siis, kui tegemist on avalikul huvil põhineva väitega.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000024">
                  <title id="B210000022">
                     <number>20</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000045">Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (Belgia kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</para>
                  <para style="02AlineaAltA" id="B150000046">„Kas liidu õiguse üldpõhimõttel, et tuleb tagada kaitseõigused, sealhulgas isiku õigus olla liikmesriigi ametiasutuse poolt ära kuulatud enne, kui see ametiasutus teeb asjaomase isiku huve kahjustada võiva mis tahes otsuse, näiteks tema elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse, on liidu õiguskorras tähtsus, mis on võrdväärne Belgia avaliku korra normide tähtsusega riigisiseses õiguses, ja kas võrdväärsuse põhimõte nõuab, et väidet, et on rikutud Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtet, et tuleb tagada kaitseõigused, peab olema võimalik esitada esimest korda Conseil d’État’s (Belgia kõrgeim kohus) toimuvas kassatsioonimenetluses, nagu see on riigisiseses õiguses lubatud avalikul huvil põhinevate väidete puhul?“</para>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000003">
               <title style="04Titre1" id="B200000002">
                  <titlecontent id="B300000002">
                     <emphasis role="bold" id="B400000023">Eelotsuse küsimuse analüüs</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000025">
                  <title id="B210000023">
                     <number>21</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000047">Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt on riigisisese õiguse rikkumise väide, mis esitatakse esimest korda alles liikmesriigi kassatsioonikohtus, vastuvõetav üksnes siis, kui tegemist on avalikul huvil põhineva väitega, tuleb esimest korda samas kohtus esitatud väide, et rikutud on liidu õiguses tagatud õigust olla ära kuulatud, tunnistada vastuvõetavaks.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000026">
                  <title id="B210000024">
                     <number>22</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000048">Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt märkida, et nagu nähtub eelotsusetaotlusest, kuulub põhikohtuasja aluseks olev faktiline olukord liidu õiguse, nimelt direktiivi 2004/38 kohaldamisalasse. Viimane puudutab muu hulgas nimelt Euroopa Liidu kodanike õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, samuti piiranguid, mis on sellele õigusele kehtestatud avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides. Seda direktiivi kohaldatakse kõikide liidu kodanike suhtes, kes liiguvad liikmesriiki või elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000027">
                  <title id="B210000025">
                     <number>23</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000049">Kõnealuses direktiivis on küll ette nähtud teatavad reeglid, mida liikmesriigid peavad järgima liidu kodanike riigis elamise õigust piirata soovides, st eelkõige direktiivi artiklites 30 ja 31 sätestatud nõuded, kuid seevastu ei sisalda direktiiv sätteid, mis reguleeriksid liidu kodaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega seotud haldus- või kohtumenetlust.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000028">
                  <title id="B210000026">
                     <number>24</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000050">Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui mõnes valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, tuleb iga liikmesriigi õiguskorras need kehtestada menetlusautonoomia põhimõttest lähtudes, kuid siiski nii, et need ei oleks vähem soodsad kui siseriikliku õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi reguleerivad eeskirjad (võrdväärsuse põhimõte) ja ei muudaks liidu õigusega antud õiguste teostamist tegelikult võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte) (kohtuotsus, 21.1.2016, Eturas jt, C‑74/14, EU:C:2016:42, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000029">
                  <title id="B210000027">
                     <number>25</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000051">Sellest järeldub, et liikmesriik peab täitma kaks kumulatiivset tingimust, nimelt järgima võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet, kui ta soovib tugineda menetlusautonoomiale liidu õigusega reguleeritud olukordades.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000030">
                  <title id="B210000028">
                     <number>26</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000052">Käesolevas asjas tekib – nagu märgib ka eelotsusetaotluse esitanud kohus – A. Bensada Benallali kassatsioonkaebuse väite, et rikutud on liidu õiguses tagatud õigust olla ära kuulatud liikmesriigi asutuses, kes tegi tema huve kahjustava otsuse, vastuvõetavuse osas konflikt liikmesriigi menetlusnormidega, mis puudutavad väiteid, mida võib esimest korda esitada kassatsioonimenetluses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000031">
                  <title id="B210000029">
                     <number>27</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000053">Nagu nähtub ka käesoleva kohtuotsuse punktist 24, ei ole liidu õigusega põhimõtteliselt vastuolus see, kui liikmesriigid oma menetlusautonoomia raames piiravad või seavad tingimusi väidetele, mida võib esitada kassatsioonimenetluses, kui nad järgivad seejuures tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtet.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000032">
                  <title id="B210000030">
                     <number>28</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000054">Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 41 ja 42 rõhutas, ei ole põhikohtuasjas küsimus tõhususe põhimõtte, vaid ainuüksi võrdväärsuse põhimõtte järgimises.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000033">
                  <title id="B210000031">
                     <number>29</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000055">Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab võrdväärsuse põhimõte, et asjaomane siseriiklik õigusnorm oleks ühtemoodi kohaldatav huvitatud isikutele nii liidu õigusest tulenevate õiguste kaitseks kui ka siseriikliku õiguse eiramisest tingitud õiguskaitsevahendite puhul, kui neil on sarnane ese ja alus (kohtuotsus, 27.6.2013, Agrokonsulting-04, C‑93/12, EU:C:2013:432, punkt 39). See põhimõte nõuab niisiis ühelt poolt siseriiklikul õigusel ja teiselt poolt liidu õigusel põhinevate sarnaste õiguskaitsevahendite võrdset käsitlemist (kohtuotsus, 6.10.2015, Târșia, C‑69/14, EU:C:2015:662, punkt 34).</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000034">
                  <title id="B210000032">
                     <number>30</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000056">Põhikohtuasja asjaoludele kohaldatuna nõuab võrdväärsuse põhimõtte järgimise tingimus seega seda, et kui liikmesriigi kassatsioonkaebust reguleerivad normid sisaldavad seda kaebust lahendava kohtu kohustust tunnistada vastuvõetavaks või tõstatada omal algatusel liikmesriigi õiguse rikkumise väide, siis peab see kohustus kehtima samamoodi ka liidu õiguse rikkumist puudutava sarnase väite osas.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000035">
                  <title id="B210000033">
                     <number>31</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000057">Seega kui liikmesriigi kassatsioonikohus leiab, et väide, mille kohaselt on rikutud õigust olla ära kuulatud, on liikmesriigi avalikul huvil põhinev väide, mida võib liikmesriigi õigusega reguleeritud menetluses esitada selles kohtus esimest korda, nõuab võrdväärsuse põhimõte, et samas menetluses võib sarnast väidet, et rikutud on liidu õigust, esitada samuti esimest korda samas kohtus toimuvas kassatsioonimenetluses.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000036">
                  <title id="B210000034">
                     <number>32</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000058">Käesolevas asjas ei tulene eelotsusetaotlusest üheselt, et Belgia õiguses tagatud õigus olla ära kuulatud kujutab endast Belgia õiguse üldpõhimõtet, olles sellest tulenevalt osa liikmesriigi avalikust korrast. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab sellega seoses siiski, et avaliku korra normid on need, millel on oluline tähtsus Belgia õigussüsteemis, näiteks haldusasutuste ja kohtute pädevust, kaitseõiguste järgimist või teisi põhiõigusi puudutavad sätted.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000037">
                  <title id="B210000035">
                     <number>33</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000059">Võimaldamaks eelotsusetaotluse esitanud kohtul otsustada, kas väide, et rikutud on õigust olla ära kuulatud, on liidu õiguses samalaadne kui sellise õiguse rikkumise väide Belgia õiguses, tuleb siinkohal meenutada, et nagu ka Euroopa Kohus oma 9. juuni 2005. aasta otsuses Hispaania <emphasis role="italc" id="B400000024">vs</emphasis>. komisjon (C‑287/02, EU:C:2005:368, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika) sedastas, kujutab isiku kaitseõiguste tagamine tema suhtes algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku kahjuks tehtud otsuseni, endast liidu õiguse aluspõhimõtet, mis peab olema tagatud isegi menetlust puudutavate eeskirjade puudumisel. See põhimõte nõuab, et isikutele, kelle suhtes tehakse nende huve oluliselt riivav otsus, antakse võimalus oma seisukoha tõhusaks väljendamiseks.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000038">
                  <title id="B210000036">
                     <number>34</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000060">Pädeva siseriikliku kohtu ülesanne on analüüsida, kas tema lahendatavas asjas on täidetud võrdväärsuse põhimõttega seotud tingimus. Käesolevas põhikohtuasjas peab kohus täpsemalt tegema kindlaks, kas liikmesriigi õiguses tagatud õigus olla ära kuulatud vastab neile tingimustele, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutavad selleks, et tegemist saaks olla avalikul huvil põhineva väitega.</para>
               </blockquote>
               <blockquote id="B010000039">
                  <title id="B210000037">
                     <number>35</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000061">Järelikult tuleb eelotsuse küsimusele vastata, et liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt on riigisisese õiguse rikkumise väide, mis esitatakse esimest korda alles liikmesriigi kassatsioonikohtus, vastuvõetav üksnes siis, kui tegemist on avalikul huvil põhineva väitega, tuleb esimest korda samas kohtus esitatud väide, et rikutud on liidu õiguses tagatud õigust olla ära kuulatud, tunnistada vastuvõetavaks, kui riigisiseses õiguses tagatud õigus olla ära kuulatud vastab neile tingimustele, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutavad selleks, et tegemist saaks olla avalikul huvil põhineva väitega; seda asjaolu peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</para>
               </blockquote>
            </section>
            <section id="B000000004">
               <title style="04Titre1" id="B200000003">
                  <titlecontent id="B300000003">
                     <emphasis role="bold" id="B400000025">Kohtukulud</emphasis>
                  </titlecontent>
               </title>
               <blockquote id="B010000040">
                  <title id="B210000038">
                     <number>36</number>
                  </title>
                  <para style="01PointnumeroteAltN" id="B150000062">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</para>
               </blockquote>
            </section>
         </section>
      </A_Motif>
      <Dispositif>
         <section id="D000000000">
            <para style="41DispositifIntroduction" id="D150000000">Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</para>
            <para style="30Dispositifalinea" id="D150000001">
               <emphasis role="bold" id="D400000000">Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohaldatava õiguse kohaselt on riigisisese õiguse rikkumise väide, mis esitatakse esimest korda alles liikmesriigi kassatsioonikohtus, vastuvõetav üksnes siis, kui tegemist on avalikul huvil põhineva väitega, tuleb esimest korda samas kohtus esitatud väide, et rikutud on liidu õiguses tagatud õigust olla ära kuulatud, tunnistada vastuvõetavaks, kui riigisiseses õiguses tagatud õigus olla ära kuulatud vastab neile tingimustele, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutavad selleks, et tegemist saaks olla avalikul huvil põhineva väitega; seda asjaolu peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</emphasis>
            </para>
         </section>
      </Dispositif>
      <A_Signatures>
         <section id="D000000001">
<para style="77Signatures" id="D150000002">Allkirjad</para>

</section>
      </A_Signatures>
   </Affaire>
</A_Doc_Ref>