EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (seitsmes koda)

31. oktoober 2025 ( *1 )

Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Vastus, mille võib selgelt tuletada kohtupraktikast – Riigiabi – ELTL artikkel 108 – Euroopa Komisjoni otsus, millega kohustatakse ebaseaduslikku abi tagasi nõudma – Määrus (EL) 2015/1589 – Artikli 16 lõige 3 – Artikli 17 lõige 1 – Riigisisesed õigusnormid, milles nähakse ette aegumistähtaeg, mis on lühem, kui liidu õiguses sätestatud aegumistähtaeg – Tõhususe põhimõte

Kohtuasjas C‑24/25,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal Administrativo e Fiscal do Funchali (Funchali haldus- ja maksukohus, Portugal) 28. oktoobri 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 16. jaanuaril 2025, menetluses

Mission – Trading, Gestão e Serviços, Unipessoal, Lda (Zona Franca da Madeira)

versus

Autoridade Tributária e Assuntos Fiscais da Região Autónoma da Madeira,

EUROOPA KOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja president F. Schalin, kohtunikud M. Gavalec ja Z. Csehi (ettekandja),

kohtujurist: A. Rantos,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 põhistatud määrusega,

on teinud järgmise

kohtumääruse

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artikli 16 lõiget 3 ja komisjoni 4. detsembri 2020. aasta otsuse (EL) 2022/1414 abikava SA.21259 (2018/C) (ex 2018/NN) kohta, mida Portugal on rakendanud Madeira vabatsooni (ZFM) puhul – III kava (ELT 2022, L 217, lk 49), artikli 5 lõiget 1.

2

Taotlus on esitatud kohtuvaidluses, mille poolteks on Mission – Trading, Gestão e Serviços, Unipessoal, Lda (Zona Franca da Madeira) (edaspidi „Mission – Trading“) ja Autoridade Tributária e Assuntos Fiscais da Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomse piirkonna maksuamet, Portugal; edaspidi „maksuhaldur“) ja mis puudutab maksuvõla sissenõudmise menetlust, mille maksuhaldur algatas Mission – Tradingu vastu, et nõuda tagasi Mission – Tradingule ebaseaduslikult antud riigiabi.

Õiguslik raamistik

Liidu õigus

Määrus 2015/1589

3

Määruse 2015/1589 artikli 16 „Abi tagastamine“ lõikes 3 on ette nähtud:

„Ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu poolt vastavalt [ELTL] artiklile 278 tehtud korralduste kohaldamist, toimub tagastamine viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab [Euroopa K]omisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Sel eesmärgil ja juhuks, kui toimub siseriikliku kohtu menetlus, peavad kõnealused liikmesriigid võtma kõik vajalikud ja nende vastavas õigussüsteemis kättesaadavad meetmed, sealhulgas ajutised meetmed, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist.“

4

Määruse artikli 17 „Abi tagastamise aegumistähtaeg“ lõikes 1 on sätestatud:

„Komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul.“

Otsus 2022/1414

5

Otsuse 2022/1414 artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Portugal rakendas abikava „Madeira vabatsoon (ZFM) – III kava“, kuivõrd see oli vastuolus [komisjoni 27. juuni 2007. aasta otsusega K(2007) 3037 (lõplik) juhtumis N 421/2006] ja [komisjoni 2. juuli 2013. aasta otsusega C(2013) 4043 (final) juhtumis SA.34160 (2011/N)], ebaseaduslikult, rikkudes [ELTL] artikli 108 lõiget 3, ning see on siseturuga kokkusobimatu.“

6

Otsuse artikli 4 lõige 1 näeb ette:

„Portugal nõuab artiklis 1 osutatud kava alusel antud kokkusobimatu abi abisaajatelt tagasi.“

7

Otsuse artiklis 5 on sätestatud:

„1.   Artiklis 1 osutatud abikava alusel antud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tulemuslikult.

2.   Portugal tagab, et käesolev otsus rakendatakse kaheksa kuu jooksul alates selle teatavakstegemise kuupäevast.“

Portugali õigus

Maksumenetluse seadustik

8

Maksumenetluse seadustiku (Código de Procedimento e de Processo Tributário) põhikohtuasjale kohaldatava redaktsiooni artikli 204 „Täitmisele vastuväite esitamise alused“ lõikes 1 on sätestatud:

„Sundtäitmisele esitatav vastuväide võib põhineda ainult järgmistel alustel:

[…]

d)

sundtäitmise esemeks oleva võla aegumine;

[…]“.

Üldine maksuseadus

9

17. detsembri 1998. aasta dekreetseadusega nr 398/98 (Decreto-Lei n.° 398/98; Diário da República I, seeria I-A, nr 290, 17.12.1998) heaks kiidetud üldise maksuseaduse (Lei Geral Tributária) põhikohtuasjale kohaldatava redaktsiooni artikkel 45 „Maksu määramise õiguse aegumine“ on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Maksu määramise õigus [lõpeb], kui maksukohustuslast ei teavitata maksu määramisest nõuetekohaselt nelja aasta jooksul, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui maksukohustuslase deklaratsioonis on ilmne viga, on eelmises lõikes nimetatud aegumistähtaeg kolm aastat.

3.   Maksu mahaarvamise või ümberarvutuse korral on aegumistähtaeg selle õiguse teostamise aegumistähtaeg.

4.   Korrapäraselt kogutavate maksude puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema selle aasta lõpust, kui oleks tekkinud maksustatav teokoosseis, ja ühekordsete maksukohustuste puhul maksustatava teokoosseisu tekkimise kuupäevast, välja arvatud käibemaksu ja tulumaksu korral, kui maksusumma peetakse lõplikult kinni allikalt, sellisel juhul hakkab nimetatud aegumistähtaeg kulgema vastavalt maksukohustuse või maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kalendriaasta alguses.

[…]

7.   Lõikes 1 ette nähtud tähtaeg on 12 aastat, kui maks määratakse maksustavate tehingute eest, mis on seotud järgmisega:

a)

riik, territoorium või piirkond, mille maksusüsteem on selgelt soodsam ja mis on nimetatud rahandusministri määrusega heaks kiidetud loetelus, kusjuures tehing tuleks maksuametile deklareerida, aga seda ei ole tehtud, või

b)

Euroopa Liidu liikmesriikide mitteresidendist finantseerimisasutustes või residendist finantseerimisasutuste Euroopa Liidust väljaspool asuvates filiaalides avatud hoiu- või väärtpaberikontod, mille olemasolu ja andmeid ei too füüsilise isiku tulumaksu maksukohustuslane välja tuludeklaratsioonis aastal, kui tekib maksustatav teokoosseis.“

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

10

Otsuse 2022/1414 alusel algatas maksuhaldur Mission – Tradingu suhtes maksuvõla sissenõudmise menetluse eesmärgiga nõuda tagasi riigiabi, mis oli sellele äriühingule antud abikava „Madeira vabatsoon (ZFM) – III kava“ raames äriühingu tulumaksu vähendamise vormis eelarveaastal 2015.

11

Mission – Trading vaidlustas Tribunal Administrativo e Fiscal do Funchalis (Funchali haldus- ja maksukohus, Portugal), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus, menetluse ja palus selle lõpetada.

12

Oma vaidlustuse põhjenduseks väitis Mission – Trading eelkõige, et maksuhalduril ei ole õigust nõuda temalt selle menetluse esemeks oleva maksuvõla tasumist, kuna maksu määramisest ei olnud talle teatatud üldise maksuseaduse artiklis 45 ette nähtud aegumistähtaja jooksul.

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas kõnealune artikkel 45 on kooskõlas määruse 2015/1589 artikli 16 lõikega 3 ja otsuse 2022/1414 artikliga 5.

14

Ühest küljest täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Portugali õiguses ei ole ette nähtud mingit erikorda õigust lõpetava tähtaja kohta riigiabi tagasinõudmise korral. Kui puudub riigisisene õigusnorm, mis välistaks üldiste tähtaegade kohaldamise, on kohaldatav üldise maksuseaduse artikkel 45. Teisest küljest märgib ta, et käesoleval juhul võeti otsus 2022/1414 vastu pärast riigisiseses õiguses ette nähtud õigust lõpetava tähtaja möödumist.

15

Neil asjaoludel otsustas Tribunal Administrativo e Fiscal do Funchal (Funchali haldus- ja maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [otsuse 2022/1414] artiklis 5 sisalduvat väljendit „nõutakse tagasi viivitamata ja tulemuslikult“ ning [määruse 2015/1589] artikli 16 lõikes 3 sisalduvat väljendit „tagastamine [toimub] viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist“ tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormide (eelkõige üldise maksuseaduse […] artikli 45), milles on ette nähtud maksu määramise õiguse aegumine, kohaldamine pärast selleks ette nähtud aegumistähtaja möödumist?“

Eelotsuse küsimuse analüüs

16

Euroopa Kohus võib kodukorra artikli 99 alusel igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega juhul, kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada kohtupraktikast.

17

Samuti tuleb meenutada, et ELTL artikliga 267 kehtestatud õigusalane koostöö põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel. Ühest küljest ei anta selle õigusnormiga Euroopa Kohtule pädevust kohaldada liidu õigusnorme konkreetsel juhtumil, vaid üksnes pädevus võtta seisukoht aluslepingute ja liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt vastu võetud õigusaktide tõlgendamise kohta (vt selle kohta 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia Forumul Judecătorilor din România jt, C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 201 ning seal viidatud kohtupraktika). Teisest küljest on vastavalt Euroopa Liidu Kohtu soovituste liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks (ELT C, C/2024/6008) punktile 11 liikmesriikide kohtute ülesanne teha nende menetluses olevas kohtuasjas konkreetsed järeldused Euroopa Kohtu antud tõlgendamisjuhistest (vt selle kohta 25. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Roche Lietuva, C‑413/17, EU:C:2018:865, punkt 43).

18

Käesoleval juhul leiab Euroopa Kohus, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotletud liidu õiguse tõlgenduse võib selgelt tuletada 30. aprilli 2020. aasta kohtuotsusest Nelson Antunes da Cunha (C‑627/18, EU:C:2020:321) ja 14. detsembri 2023. aasta kohtuotsusest I (maksete tagastamine) (C‑655/22, EU:C:2023:993). Seega tuleb käesolevas kohtuasjas kohaldada kodukorra artiklit 99.

19

Nagu nähtub käesoleva kohtumääruse punktist 17, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul teha põhikohtuasjas konkreetsed järeldused sellest Euroopa Kohtu praktikast tulenevatest tõlgendamissuunistest.

20

Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse 2015/1589 artikli 16 lõiget 3 tuleb tõhususe põhimõtet puudutavas osas tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisese õigust lõpetava tähtaja kohaldamine abi tagasinõudmisele, kui see tähtaeg möödus juba enne seda, kui komisjon võttis vastu otsuse, millega abi tunnistatakse ebaseaduslikuks ja kohustatakse seda tagasi nõudma.

21

Mis puudutab riigisiseste aegumisnormide kohaldamist, siis otsustas Euroopa Kohus 30. aprilli 2020. aasta kohtuotsuse Nelson Antunes da Cunha (C‑627/18, EU:C:2020:321) punktides 41, 44 ja 46 järgmist:

„41

Ehkki põhimõtteliselt on riigisisesed aegumisnormid ebaseaduslikult antud riigiabile kohaldatavad, tuleb neid norme […] siiski kohaldada nii, et liidu õiguses nõutud tagasinõudmine ei muutuks tegelikult võimatuks, ning võttes täies ulatuses arvesse liidu huve (vt selle kohta 26. juuni 2003. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑404/00, EU:C:2003:373, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

[…]

44

[…] Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et aegumistähtaegade üldine eesmärk on tagada õiguskindlus (23. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Fallimento Traghetti del Mediterraneo, C‑387/17, EU:C:2019:51, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika).

[…]

46

[…] [V]äljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kuna komisjonil on vastavalt ELTL artiklile 108 kohustus riigiabi kontrollida, siis esiteks saab abi saavatel ettevõtjatel olla põhimõtteliselt õiguspärane ootus, et abi on seaduslik, ainult siis, kui abi andmisel järgiti selles artiklis ette nähtud menetlust, ja teiseks peab hoolas ettevõtja suutma tavaliselt kindlaks teha, kas kõnealust menetlust on järgitud. Eriti siis, kui abi antakse ilma komisjonile enne teatamata – mistõttu abi on ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik –, ei saa abisaajal sel hetkel olla õiguspärast ootust, et kõnealust abi antakse seaduslikult (5. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Eesti Pagar, C‑349/17, EU:C:2019:172, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika). […] [S]ee [kehtib] nii individuaalse abi kui ka abikava alusel antud abi puhul.“

22

Aegumistähtaegade või õigust lõpetavate tähtaegade ning tõhususe põhimõtte kohta otsustas Euroopa Kohus 14. detsembri 2023. aasta kohtuotsuse I (maksete tagasimaksmine) (C‑655/22, EU:C:2023:993) punktis 44 järgmist:

„[T]õhususe põhimõtte järgimise kohta [tuleneb] Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et mõistlike aegumistähtaegade või õigust lõpetavate tähtaegade kehtestamine vastab põhimõtteliselt tõhususe nõudele, kuna see kujutab endast õiguskindluse aluspõhimõtte kohaldamist, mis kaitseb ühtaegu nii asjaomast isikut kui ka asjaomast ametiasutust, vaatamata sellele, et niisuguse tähtaja möödumine võib määratluse kohaselt takistada asjaomastel isikutel oma õigusi täielikult või osaliselt maksma panna (19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Cargill Deutschland, C‑360/18, EU:C:2019:1124, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).“

23

Juhul kui aegumistähtaeg, mis on riigisiseses õiguses ette nähtud ja kohaldatav alusetult makstud abi tagasinõudmisele, möödus juba enne seda, kui komisjon võttis vastu otsuse, millega abi tunnistatakse kokkusobimatuks ja nõutakse selle tagastamist, on Euroopa Kohus korduvalt otsustanud, nagu nähtub 30. aprilli 2020. aasta kohtuotsuse Nelson Antunes da Cunha (C‑627/18, EU:C:2020:321) punktidest 46, 50–52, 60 ja 61, järgmist:

„46

Samuti tuleb täheldada, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et kuna komisjonil on vastavalt ELTL artiklile 108 kohustus riigiabi kontrollida, siis esiteks saab abi saavatel ettevõtjatel olla põhimõtteliselt õiguspärane ootus, et abi on seaduslik, ainult siis, kui abi andmisel järgiti selles artiklis ette nähtud menetlust, ja teiseks peab hoolas ettevõtja suutma tavaliselt kindlaks teha, kas kõnealust menetlust on järgitud. Eriti siis, kui abi antakse ilma komisjonile enne teatamata – mistõttu abi on ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt ebaseaduslik –, ei saa abisaajal sel hetkel olla õiguspärast ootust, et kõnealust abi antakse seaduslikult (5. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Eesti Pagar, C‑349/17, EU:C:2019:172, punkt 98 ja seal viidatud kohtupraktika). […] [S]ee [kehtib] nii individuaalse abi kui ka abikava alusel antud abi puhul.

[…]

50

[…] [K]omisjon [võib] vaatamata riigisiseses menetluses kohaldatava aegumistähtaja võimalikule möödumisele määruse 2015/1589 artikli 17 lõikes 1 ette nähtud kümneaastase tähtaja jooksul alati nõuda ebaseadusliku abi tagastamist (vt selle kohta 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Eesti Pagar, C‑349/17, EU:C:2019:172, punkt 114).

51

Peale selle tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktis 46 viidatud kohtupraktikast, et Nelson Antunes da Cunha ei saa käesoleval juhul edukalt tugineda õiguspärasele ootusele, et vaidlusalune abi on seaduslik, kuna Portugali Vabariik rakendas abi, ilma et ta oleks sellest enne komisjonile teatanud.

52

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seega jätma kohaldamata riigisisestes õigusnormides ette nähtud aegumistähtaja, mida kohaldatakse tagasinõudmisele kuuluva abi suhtes ja mis lõppes juba enne komisjoni tagastamisotsuse vastuvõtmist.

[…]

60

Sellistel asjaoludel ei saa õiguskindluse põhimõte, mida püütakse tagada aegumistähtaegadega, takistada siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasinõudmist[…].

61

Eelpool toodud kaalutlustega arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et määruse 2015/1589 artikli 16 lõiget 2, mille kohaselt abi tuleb tagasi nõuda koos viivisega, ja sama artikli lõikes 3 nimetatud tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui abi tagasinõudmise suhtes kohaldatakse riigisisestes õigusnormides ette nähtud aegumistähtaega olukorras, kus see tähtaeg lõpeb juba enne selle komisjoni otsuse vastuvõtmist, millega abi tunnistatakse ebaseaduslikuks ja kohustatakse see tagasi nõudma[…].“

24

Käesoleval juhul nähtub otsuse 2022/1414 artiklist 1, et Portugali Vabariik rakendas abikava „Madeira vabatsoon (ZFM) – III kava“, kuivõrd see oli vastuolus komisjoni 27. juuni 2007. aasta otsusega K(2007) 3037 (lõplik) juhtumis N 421/2006 ja komisjoni 2. juuli 2013. aasta otsusega C(2013) 4043 (final) juhtumis SA.34160 (2011/N), ebaseaduslikult, rikkudes ELTL artikli 108 lõiget 3.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et riigisisene õigust lõpetav tähtaeg, mida tuleb kohaldada menetluses, et nõuda tagasi Mission – Tradingule selle abikava alusel õigusvastaselt makstud summad, möödus enne otsuse 2022/1414 vastuvõtmist.

26

Käesolevas kohtumääruses meenutatud Euroopa Kohtu praktikast nähtub aga, et vaatamata riigisiseses õiguses ette nähtud aegumistähtaja või õigust lõpetava tähtaja möödumisele võib komisjon enne määruse 2015/1589 artikli 17 lõikes 1 ette nähtud kümneaastase aegumistähtaja lõppu alati nõuda ebaseadusliku abi tagastamist.

27

Neil asjaoludel tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse 2015/1589 artikli 16 lõiget 3 tuleb tõhususe põhimõtet puudutavas osas tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisese õigust lõpetava tähtaja kohaldamine abi tagasinõudmisele, kui see tähtaeg möödus juba enne seda, kui komisjon võttis vastu otsuse, millega abi tunnistatakse ebaseaduslikuks ja kohustatakse seda tagasi nõudma.

Kohtukulud

28

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus.

 

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

 

Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks, artikli 16 lõiget 3 tuleb tõhususe põhimõtet puudutavas osas

 

tõlgendada nii, et

 

sellega on vastuolus riigisisese õigust lõpetava tähtaja kohaldamine abi tagasinõudmisele, kui see tähtaeg möödus juba enne seda, kui Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse, millega abi tunnistatakse ebaseaduslikuks ja kohustatakse seda tagasi nõudma.

 

Allkirjad


( *1 ) Kohtumenetluse keel: portugali.