European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/2180

30.12.2025

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2025/2180,

12. september 2025,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/2631 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse väliste hindajate registreerimise tingimused, väliste hindajate kindla ja usaldusväärse juhtimise ning väliste hindajate töötajate teadmiste, kogemuste ja väljaõppe asjakohasuse hindamise kriteeriumid ning tingimused, mille alusel välised hindajad võivad oma hindamistegevuse edasi anda

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrust (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega, (1) eriti selle artikli 23 lõike 6 kolmandat lõiku, artikli 27 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 28 lõike 3 kolmandat lõiku ning artikli 33 lõike 7 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete hea maine on äärmiselt tähtis, tagamaks et väline hindaja täidab oma regulatiivseid kohustusi. Hea maine hindamine peaks põhinema teabel nende isikute varasema tegevuse kohta, sealhulgas teabel võimalike asjakohaste süüdimõistvate kohtuotsuste, varasemate rikkumiste, raske hooletuse, huvide konfliktide halva ohjamise või sõltumatuse ja objektiivsuse kahjustamise kohta ning teabel nende aususe, erialase kohusetunde ja maine kohta.

(2)

Kuna kõrgem juhtkond ja juhatuse liikmed vastutavad välise hindaja tegevuse eest, peaksid neil olema piisavad oskused, kutsekvalifikatsioon ja kogemused. Nende oskuste, kutsekvalifikatsioonide ja kogemuste piisavuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõigi kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete elulookirjeldusi, sealhulgas ajakohast teavet hariduse, koolituse ja teenistuskäigu kohta. Hindamisel tuleks arvesse võtta ka kõrgema juhtkonna ja juhatuse koosseisu ja mitmekesisust ning nende liikmete kollektiivseid oskusi, kutsekvalifikatsioone ja kogemusi, mis on asjakohased välise hindaja tegevuse jaoks, ning riske, millega kõnealune väline hindaja kokku puutub.

(3)

Väliste hindamiste järjepidevuse ja korrapärasuse tagamiseks peaks väline hindaja palkama asjakohase arvu analüütikuid, töötajaid ja hindamistegevuses otseselt osalevaid isikuid. Sellega seoses tuleks arvesse võtta teavet välise hindaja personalikorralduse kohta, mis puudutab analüütikuid, töötajaid ja hindamistegevuses otseselt osalevaid isikuid. See teave peaks sisaldama alaliste ja ajutiste lepingute arvu, tõenäolist tulevast hindamistegevust ning põhjuseid, miks väline hindaja peab analüütilisi ressursse piisavaks.

(4)

Väliste hindamiste kvaliteedi tagamiseks peaksid analüütikutel, töötajatel ja muudel hindamistegevuses otseselt osalevatel isikutel olema piisavad teadmised, kogemused ja väljaõpe. Hindamisel tuleks arvesse võtta nende isikute haridus-, koolitus- ja teenistuskäiku. Lisaks peaksid välised hindajad koostama koolitus- ja arengukavad kõigile hindamistegevuses otseselt osalevatele töötajatele.

(5)

Selleks et otsustusstruktuurid tagaksid välise hindaja kindla ja usaldusväärse juhtimise, peaks välistel hindajatel olema kehtestatud äriühingu üldjuhtimise kord, milles on täpsustatud nende juhtorganite, nagu juhatuse, järelevalveorgani ja asjaomaste komiteede ülesehitus, ulatus, eesmärk ja toimimine.

(6)

Kindla ja usaldusväärse juhtimise tähtis osa on ka läbipaistva ja tulemusliku organisatsioonilise struktuuri säilitamine. Organisatsioonilise struktuuri läbipaistvuse ja tulemuslikkuse tagamiseks peaksid välistel hindajatel olema selged aruandlusahelad, kohustused ja teabevahetuskanalid, mis suurendavad vastutust ja soodustavad otsuste tegemist. Samal põhjusel peaksid välised hindajad rakendama ja nõuetekohaselt dokumenteerima asjakohased põhimõtted ja menetlused seoses oma juhtimisstruktuuride, sisekontrolli, talitluspidevuse, andmetöötlussüsteemide, andmete säilitamise, haldamise ja raamatupidamisega.

(7)

Arvestades sisekontrollifunktsioonide tähtsust välise hindaja kindla ja usaldusväärse juhtimise seisukohast, peaksid välised hindajad kehtestama sisekontrolliraamistiku, millega tagatakse, et nende funktsioonide täitmise eest vastutavatel isikutel on asjakohased volitused ja need funktsioonid on selgesti eristatud äriliinidest, mille üle nad järelevalvet teostavad.

(8)

Selleks et tagada määrusest (EL) 2023/2361 tulenevate kohustuste täitmise kindel ja usaldusväärne juhtimine, peaksid välised hindajad tagama, et nende juhatus kiidab heaks kõnealuse määruse järgimiseks vajalikud põhimõtted ja menetlused.

(9)

Välise hindaja huvide konfliktide ohjamise raamistik peaks sisaldama juhatuses heaks kiidetud terviklikke huvide konfliktide vältimise põhimõtteid ja huvide konfliktide nimistut. Huvide konfliktide vältimise põhimõtted peaksid sisaldama riskijuhtimismenetlusi ja -kontrolle, et tuvastada tegelikud või võimalikud huvide konfliktid, need kõrvaldada ja läbipaistval viisil avalikustada või neid ohjata. Nendes põhimõtetes tuleks kindlaks määrata ka see, milliseid huvide konflikte välise hindaja arvates tuleb ohjata või läbipaistval viisil avalikustada ning millised huvide konfliktid tuleb kõrvaldada. Lisaks tuleks nendes põhimõtetes ette näha asjakohane järelevalve ja ohjamine olukordades, kus otsuste professionaalsus võib olla kahtluse all.

(10)

Välised hindajad peaksid hindama, kas kolmandast isikust teenuseosutajad suudavad teha hindamistegevust usaldusväärselt ja professionaalselt. Sellega seoses peaksid välised hindajad kaaluma, kas kolmandast isikust teenuseosutaja on talle tegevuse edasiandmiseks piisavalt asjatundlik ja kättesaadav. Selleks peaksid välised hindajad võtma arvesse kolmandast isikust teenuseosutajaga ja tegevuse edasiandmise korraga seotud põhielemente, nagu tema ärimudel, töötajate kvalifikatsioon, kontrolliraamistik, automatiseerimise ja tehnoloogia kasutamine edasiantud hindamistegevuses ning tema vastavus õigusnormidele.

(11)

Välised hindajad peaksid tagama, et hindamistegevuse edasiandmine ei kahjusta oluliselt nende sisekontrolli kvaliteeti. Sellega seoses peaksid välised hindajad hindama, millisel määral nad tuginevad kolmandast isikust teenuseosutajale, ning jälgima ja kontrollima tegevust, millega ohjatakse edasiandmisest tulenevaid riske, eelkõige seoses kolmandate riikidega. Välised hindajad peaksid sisekontrolli abil veenduma, et kolmandast isikust teenuseosutaja on kehtestanud tema osutatava teenuse kvaliteeti tagava nõuetekohase korra. Välised hindajad peaksid kasutusele võtma asjakohased tavad seoses kolmandast isikust teenuseosutajate dokumentatsiooni ja andmete säilitamisega. See peaks tagama, et välisel hindajal ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (edaspidi „ESMA“) on juurdepääs kogu vajalikule teabele ning et hindamistegevuse edasiandmine ei kahjusta ESMA suutlikkust teha järelevalvet selle üle, kas väline hindaja järgib määrust (EL) 2023/2631.

(12)

Selleks et järelevalve edasiantud tegevuse üle oleks piisav, peaksid välised hindajad tegema korrapäraseid hindamisi.

(13)

Regulatiivsed tehnilised standardid, mis võetakse vastu määruse (EL) 2023/2631 artikli 23 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 27 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 28 lõike 3 kolmandas lõigus ja artikli 33 lõike 7 kolmandas lõigus sätestatud volituste alusel, tuleks koondada ühte komisjoni delegeeritud määrusesse, et üks määrus sisaldaks kõiki väliste hindajate registreerimist käsitlevaid sätted.

(14)

ESMA-le esitatav teave võib sisaldada teavet taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete ning analüütikute, töötajate ja muude isikute kohta, kes osalevad otseselt tema sobivuse hindamises. Selline teave hõlmab isikuandmeid. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (2) artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega tuleks nõuda üksnes selliseid isikuandmeid, mis on vajalikud, et ESMA saaks hinnata kõrgema juhtkonna, taotleva välise hindaja juhatuse liikmete ning analüütikute, töötajate ja muude hindamistegevuses otseselt osalevate isikute suutlikkust täita määruses (EL) 2023/2631 sätestatud nõudeid.

(15)

Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja järgitakse hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas liidu õigusega isikuandmete kaitse kohta. Sellega seoses peaks ESMA käesoleva määruse kohaldamisel isikuandmeid töötlema kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725. Käesoleva määruse alusel välise hindajana registreerimist taotlevad üksused peaksid isikuandmeid töötlema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (3) ja riigisiseste nõuetega, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel.

(16)

Selleks et ESMA saaks registreerimise ja pideva järelevalve eesmärgil hindamist korraldada ja tagada samal ajal asjakohased kaitsemeetmed, peaksid välised hindajad ja ESMA säilitama välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete hea mainega seotud isikuandmeid kuni viis aastat pärast seda, kui kõnealune liige on lõpetanud oma ülesannete täitmise või kui asjaomase välise hindaja registreerimine on kehtetuks tunnistatud.

(17)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 7. juulil 2025.

(18)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(19)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu teemalised avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (4) artikli 37 kohaselt asutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete piisavalt hea maine

1.   Määruse (EL) 2023/2631 artikli 23 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaldamisel loetakse taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete hea maine piisavaks, kui nende isikute eelnev tegevus kindla ja usaldusväärse juhtimise valdkonnas näitab, et nad suudavad täita oma ülesandeid ausalt ja kohusetundlikult.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võtab ESMA arvesse järgmist teavet:

a)

tõend, et isik ei ole kantud karistusregistrisse rahapesu, terrorismi rahastamise, finants- või andmeteenuste osutamise, pettuse või omastamise toimepanemise eest, eelkõige ametliku tõendi vormis, või kui sellist tõendit asjaomases liikmesriigis ei väljastata, isiku enda kinnitus tema hea maine kohta ja luba, et ESMA võib nõuda asjaomastelt ametiasutustelt sellist teavet selle kohta, kas isik on süüdi mõistetud mis tahes kuriteos seoses rahapesu, terrorismi rahastamise, finants- või andmeteenuste osutamise või pettuse või omastamisega;

b)

kõrgema juhtkonna ja juhatuse iga liikme enda kinnitus selle kohta, kas:

i)

see liige on süüdi mõistetud kuriteos, kui puudub tõend, et isik ei ole kantud karistusregistrisse;

ii)

reguleeriv asutus või valitsusasutus on teinud distsiplinaarmenetluse raames tema suhtes negatiivse otsuse seoses finants- või kestlikkusteenuste osutamisega;

iii)

tsiviilkohtumenetluses on kohus tema kohta tuvastanud negatiivseid asjaolusid, mis on seotud finants- või kestlikkusteenuste osutamisega või väärkäitumise või pettusega juriidilise isiku juhtimisel;

iv)

ta on olnud sellise ettevõtja kõrgema juhtkonna või juhatuse liige, kelle suhtes on reguleeriv asutus teinud negatiivse otsuse või määranud karistuse või kelle registreerimise või tegevusloa on reguleeriv asutus tühistanud;

v)

temalt on võetud õigus teostada tegevust, milleks on tarvis reguleeriva asutuse registreeringut või tegevusluba;

vi)

reguleeriv asutus on hinnanud tema sobivust ja nõuetekohasust, mille tulemusel on tehtud negatiivne otsus või antud positiivne hinnang koos teatavate tingimustega;

vii)

ta on osalenud sellise ettevõtja kõrgemas juhtkonnas, mis on muutunud maksejõuetuks, likvideeritud või saneeritud ajal, kui see isik oli ettevõtja palgal, või ühe aasta jooksul pärast seda, kui isik lakkas selle ettevõtja juures töötamast;

viii)

kutseorganisatsioon on teda trahvinud, tema tegevuse peatanud, keelanud tal töötada teataval ametikohal või kohaldanud tema suhtes muid karistusi seoses finants- või äritegevusega;

ix)

tema suhtes kehtib direktorina töötamise keeld, keeld töötada mis tahes juhtival ametikohal, ta on vabastatud töölt või muult ametikohalt äriühingus väärkäitumise või ametiseisundi kuritarvitamise tõttu;

x)

tal on või on olnud suhteid, ametikohti või sidemeid, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada välise hindaja huve ja tema hindamistegevuse usaldusväärsust;

c)

taotlev väline hindaja tagab, et ainult taotluse eest vastutaval isikul on ligipääs lõike 2 punktis a osutatud teabele. Seda teavet säilitatakse välise hindaja kõrgemat juhtkonda ja juhatuse liikmeid käsitlevast muust teabest eraldi. Juurdepääs sellele teabele registreeritakse. Seda teavet ei säilitata, kui see puudutab taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna liikmekandidaate ja juhatuse liikmeid, keda ei ole veel ametisse nimetatud;

d)

ESMA tagab, et üksnes taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete sobivuse hindamise eest vastutavatel isikutel on juurdepääs lõike 2 punktis a osutatud teabele. Seda teavet säilitatakse välise hindaja kõrgemat juhtkonda ja juhatuse liikmeid käsitlevast muust teabest eraldi. Juurdepääs sellele teabele registreeritakse. Seda teavet ei säilitata, kui see puudutab taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna liikmekandidaate ja juhatuse liikmeid, keda ei ole veel ametisse nimetatud;

e)

välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete hea mainega seotud isikuandmeid peavad välised hindajad ja ESMA säilitama nii kaua, kui see on vajalik esmase registreerimise hindamiseks ja pidevaks järelevalveks kohaldatava aja jooksul ning mitte kauem kui viis aastat pärast seda, kui kõnealune liige on oma ülesannete täitmise lõpetanud või asjaomase välise hindaja registreerimine on kehtetuks tunnistatud.

Artikkel 2

Kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete oskuste, kutsekvalifikatsiooni ja asjakohase kogemuse piisavus

1.   ESMA määrab kindlaks, et taotleva välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete oskused, kutsekvalifikatsioon ja asjakohane kogemus on piisavad, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 23 lõike 2 punkti a alapunktides ii–iv, kui need oskused, kvalifikatsioonid ja kogemused vastavad taotleva välise hindaja tehtavate väliste hindamiste ning kõnealuse määruse kohaselt välistelt hindajatelt nõutavate ülesannete laadile ja ulatusele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võtab ESMA arvesse järgmist teavet:

a)

välise hindaja kõrgema juhtkonna ja juhatuse iga liikme ajakohastatud elulookirjeldus, milles on esitatud üksikasjalik teave välistelt hindajatelt määruse (EL) 2023/2631 alusel nõutavate ülesannete kohta, sealhulgas:

i)

üksikasjad hariduse, kaasa arvatud akadeemiliste ja kutsetunnistuste ning muu asjakohase koolituse kohta;

ii)

töökogemus, sealhulgas ülesannete täitmise ulatus ja kestus, tuues esile kogu väliste hindajate äritegevusega seotud tegevuse;

b)

hariduse ja koolituse kaudu saadud teadmiste asjakohasus väliste hindajate äritegevuse alla kuuluvate finants- või kestlikkusteenuste jaoks;

c)

sellise kutsealase töökogemuse asjakohasus, mis on saadud välise hindaja täidetavate ülesannetega seotud tegevuses, nagu kvaliteedi tagamine, kvaliteedikontroll, emiteerimiseelse ja -järgse ning mõjuaruande hindamise aruanded, teise poole kooskõlla viimise arvamuste esitamine või finantsteenused;

d)

kõrgema juhtkonna ja juhatuse liikmete kollektiivsed ja ajakohased oskused, kutsekvalifikatsioon ja kogemused, mis on asjakohased määruse (EL) 2023/2631 alusel välistelt hindajatelt nõutavate ülesannete täitmiseks ja nendega seotud riskide ohjamiseks.

Artikkel 3

Kriteeriumid analüütikute, töötajate ja teiste hindamistegevuses otseselt osalevate isikute arvu piisavuse kindlaksmääramiseks

1.   ESMA määrab kindlaks, et välise hindaja analüütikute, töötajate ja teiste hindamistegevuses otseselt osalevate isikute arv on piisav, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 23 lõike 2 punktis b, kui see arv vastab välise hindaja tehtavate väliste hindamiste ning kõnealuse määruse kohaselt välistelt hindajatelt nõutavate ülesannete laadile ja ulatusele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võtab ESMA arvesse järgmist teavet:

a)

analüütikute, töötajate ja teiste hindamistegevuses otseselt osalevate isikute koguarv, ametis oldud aeg, ametijuhendid, nende töölepingute tähtajatus või ajutisus ning põhjused, miks väline hindaja peab arvu ja rolle asjakohaseks;

b)

järgmise 24 kuu jooksul esitatavate väliste hindamiste eeldatav arv ja kestus ning põhjused, miks väline hindaja leiab, et töötajate ja teiste hindamistegevuses otseselt osalevate isikute arv on vastavuses tulevaste väliste hindamiste arvu ja kestusega.

Artikkel 4

Kriteeriumid analüütikute, töötajate ja teiste hindamistegevuses otseselt osalevate isikute teadmiste, kogemuste ja koolituse piisava taseme kindlaksmääramiseks

1.   ESMA määrab kindlaks, et analüütikute, töötajate ja teiste hindamistegevuses otseselt osalevate isikute teadmised, kogemused ja väljaõpe on piisavad, nagu on osutatud määruse (EL) 2023/2631 artikli 23 lõike 2 punktis a, kui teadmised, kogemused ja väljaõpe vastavad välise hindaja tehtavate väliste hindamiste ning kõnealuse määruse kohaselt välistelt hindajatelt nõutavate ülesannete laadile ja ulatusele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võtab ESMA arvesse järgmist teavet:

a)

selle hindamistegevuse liik, mida hindamistegevuses otseselt osalevad isikud peavad järgmise 24 kuu jooksul tegema;

b)

punktis a osutatud isikute teenistuskäik, sealhulgas eelmistel ametikohtadel osutatud teenuste ning kohustuste laad ja kestus;

c)

punktis a osutatud isikute kogemus, mis on seotud kvaliteedi tagamise, kvaliteedikontrolli, emiteerimiseelse ja -järgse ning mõjuaruande hindamise aruannete ning teise poole kooskõlla viimise arvamuste esitamise või finantsteenustega;

d)

punktis a osutatud isikute hariduslik taust ja kõik asjakohased kutsetunnistused või omandatud kvalifikatsioonid;

e)

punktis a osutatud isikute muud ametialased ja akadeemilised saavutused, mis on nende ülesannete laadi arvestades olulised;

f)

punktis a osutatud isikute koolitus- ja arengukava;

g)

vajaduse korral automatiseerimistehnoloogia kasutamine hindamistegevuses.

3.   Välised hindajad tagavad, et nad võtavad arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet, et teha kindlaks, kas analüütikute, töötajate ja teiste isikute, kelle teenuseid nad kasutavad või kontrollivad ja kes otseselt osalevad hindamistegevuses, teadmised, kogemused ja väljaõpe on määruse (EL) 2023/2631 artikli 28 lõike 1 kohaselt piisavad.

Artikkel 5

Väliste hindajate kindla ja usaldusväärse juhtimise hindamise kriteeriumid

1.   Oma kindla ja usaldusväärse juhtimise hindamisel tagavad välised hindajad, et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

äriühingu üldjuhtimise korras on kindlaks määratud vähemalt välise hindaja juhtorganite korraldus, ulatus, eesmärk ja toimimine, sealhulgas selged aruandlusahelad, rollide ülesanded ja suhtluskanalid;

b)

olemas on sisekontrolliraamistik;

c)

organisatsiooniline kord tagab hindamistegevuse järjepidevuse ja korrapärasuse, kaitstes osutatud teenustega seotud andmete konfidentsiaalsust ja turvalisust, usaldusväärset haldus- ja raamatupidamiskorda ning nõuetekohaseid andmetöötlussüsteeme;

d)

rikkumisest teatajate anonüümsus on kaitstud ja kättemaks on keelatud;

e)

järjepidevalt vaadatakse läbi tehingud seotud pooltega, töötajate isiklikul kontol tehtavad tehingud, väline äritegevus ning kingituste ja võõrustamise vastuvõtmine;

f)

tagatud on nende töötajate sõltumatus, kelle suhtes kohaldatakse muutuvtasu korda;

g)

välise hindaja juhatus võtab vastu käesoleva määrusega kooskõlas olevad põhimõtted ja menetlused.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel tagavad välised hindajad, et sisekontrolliraamistik vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

sisekontrollimehhanismid on kohandatud välise hindaja laadi, ulatuse ja keerukusega;

b)

sisekontrolli eest vastutavatele isikutele on kättesaadav oma ülesannete täitmiseks vajalik teave ja nad annavad oma järeldustest aru välise hindaja juhatusele;

c)

sisekontrollifunktsioonid on sõltumatud ja selgelt eraldatud hindamistegevusega tegelevatest äriliinidest.

3.   Väline hindaja hindab lõigetes 1 ja 2 osutatud kriteeriume enne välise hindamise tegemist ja seejärel vähemalt kord 24 kuu jooksul või niipea, kui väline hindaja saab teada olulistest kõrvalekalletest kriteeriumidest.

Artikkel 6

Huvide konfliktide ohjamise hindamise kriteeriumid

1.   Huvide konfliktide ohjamise hindamisel tagavad välised hindajad, et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

kasutusel on huvide konfliktide vältimise põhimõtted;

b)

kasutusel on tulemuslik nõuete täitmise protsess, mis on asjakohane huvide konfliktide vältimise põhimõtete rakendamise jälgimiseks, sealhulgas juhatuse järelevalveks;

c)

kehtestatud on kord, mille järgi koolitatakse ja teavitatakse kõrgemat juhtkonda, juhatuse liikmeid, analüütikuid, töötajaid ja kõiki teisi füüsilisi isikuid, kelle teenuseid väline hindaja kasutab või kontrollib, huvide konfliktide vältimise põhimõtete sisust, sealhulgas enne nende isikute tööle asumist;

d)

peetakse välise hindaja jaoks oluliste tegelike või võimalike huvide konfliktide nimistut, mis sisaldab ka kavandatud leevendusmeetmeid;

e)

kehtestatud on riskijuhtimismenetlused ning ennetamise ja tuvastamise otstarbel tehtavad kontrollid huvide konfliktide tuvastamiseks, kõrvaldamiseks, ohjamiseks ja avalikustamiseks;

f)

kindlaks on tehtud huvide konfliktid, mis tuleb kõrvaldada või mida tuleb ohjata ja mis tuleb läbipaistval viisil avalikustada;

g)

tagatud on analüütikute, töötajate ja muude hindamistegevuses otseselt osalevate isikute sõltumatus.

2.   Väline hindaja hindab lõikes 1 osutatud kriteeriume enne välise hindamise tegemist ja seejärel vähemalt kord 24 kuu jooksul või niipea, kui väline hindaja saab teada olulistest kõrvalekalletest huvide konfliktide ohjamises.

Artikkel 7

Kriteeriumid, mille abil hinnata kolmandast isikust teenuseosutajate hindamistegevuseks vajalikke võimeid ja suutlikkust

1.   Hinnates, kas kolmandast isikust teenuseosutajatel on võimed ja suutlikkus korraldada hindamistegevust usaldusväärselt ja professionaalselt, tagavad välised hindajad järgmiste kriteeriumide täitmise:

a)

kolmandast isikust teenuseosutajal on eriteadmised edasiantud tegevuse valdkonnas;

b)

kolmandast isikust teenuseosutaja on valmis edasiantud tegevust teostama kavandatud aja jooksul;

c)

kolmandast isikust teenuseosutaja on kehtestanud sisekontrolliraamistiku, et tagada edasiantud tegevuse nõuetekohane teostamine.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamisel võetakse arvesse järgmist teavet kolmandast isikust teenuseosutaja kohta:

a)

ärimudel, pakutavad teenused, omandiõigus, kontserni struktuur ja staatus reguleeritud või järelevalve alla kuuluva üksusena;

b)

edasiantud hindamistegevuses osalevate töötajate kvalifikatsioon;

c)

edasiantud tegevuse teostamiseks kehtestatud põhimõtted ja menetlused, sealhulgas täpse ja usaldusväärse teabe ja andmete kasutamine;

d)

edasiantud tegevuse teostamiseks kehtestatud põhimõtete ja menetluste tulemuslikuks kohaldamiseks kehtestatud kontrolli- ja järelevalvetegevus;

e)

vajaduse korral automatiseerimistehnoloogia kasutamine hindamistegevuses;

f)

kolmandast isikust teenuseosutaja tegevuse suhtes kohaldatavad õiguslikud ja regulatiivsed nõuded.

Artikkel 8

Kriteeriumid, mille abil tagada, et hindamistegevuse edasiandmine ei kahjusta oluliselt välise hindaja sisekontrolli kvaliteeti

Selleks et hindamistegevuse edasiandmine ei kahjustaks oluliselt nende sisekontrolli kvaliteeti, veenduvad välised hindajad järgmiste kriteeriumide täitmises:

a)

edasiantavate hindamistegevuste eeldatav arv ja liik ei too kaasa liigset tuginemist kolmandast isikust teenuseosutajale;

b)

kehtestatud on kaitsemeetmed, et juhtida tegevuse edasiandmisega seotud riske, sealhulgas edasiantud hindamistegevuse korraldamisega seotud sõltuvusriske;

c)

kehtestatud on teenuse katkematuse kord, sealhulgas erandolukorra plaanimine ja varundamisseadmete korrapärane testimine;

d)

kehtestatud on andmete ja süsteemide, sealhulgas kasutatava pilvetehnoloogia turvalisuse kord;

e)

kehtestatud on kaitsemeetmed, millega tagada, et väline hindaja on võimeline edasiantud hindamistegevust jälgima ja selle üle järelevalvet tegema;

f)

kui kolmandast isikust teenuseosutajal on lepinguga lubatud hindamistegevust veel edasi anda, vastab see tegevus punktides a–e sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 9

Kriteeriumid, mille abil tagada, et hindamistegevuse edasiandmine ei takista ESMA-l teha väliste hindajate suhtes järelevalvet nõuete täitmise üle

Tagamaks, et tegevuse edasiandmine ei takista ESMA-l teostada järelevalvet väliste hindajate määrusele (EL) 2023/2631 vastavuse üle, veenduvad välised hindajad, et täidetud on järgmised kriteeriumid:

a)

kõigi tegevuse edasiandmise heakskiitmise ja järelevalve eest vastutavate isikute nimed ja ametikohad dokumenteeritakse ja need andmed säilitatakse asjakohasel tasemel;

b)

kolmandast isikust teenuseosutaja on võimeline esitama välisele hindajale kogu vajaliku teabe edasiantud hindamistegevuse kohta, mida väline hindaja vajab, et tõendada oma vastavust määrusele (EL) 2023/2631;

c)

kui hindamistegevus on edasi antud kolmandast riigist pärit kolmandast isikust teenuseosutajale, on välisel hindajal ja kolmandast isikust teenuseosutajal kehtestatud kord, millega tagada järgmisest tulenevate riskide juhtimine:

i)

erinevad regulatiivsed nõuded või õigussüsteemid;

ii)

teenuse katkemise või tõrkega toimetulemiseks puuduvad väljumisstrateegiad või neid ei rakendata õigel ajal;

iii)

info- ja andmeturbe intsidendid;

iv)

konfidentsiaalse teabe avaldamine;

v)

ESMA-l ja välisel hindajal puudub kiire juurdepääs kolmandate isikute andmetele, sealhulgas juhul, kui neid andmeid säilitatakse kolmandate riikide jurisdiktsioonides.

Artikkel 10

Hindamistegevuse edasiandmise kriteeriumide hindamine

Välised hindajad hindavad vastavust käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele enne edasiantud hindamistegevuse algust ja pärast seda vähemalt kord 24 kuu jooksul või niipea, kui väline hindaja saab teada märkimisväärsetest kõrvalekalletest kolmandast isikust teenuseosutajate suutlikkuses teostada hindamistegevust usaldusväärselt ja professionaalselt.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub ja seda kohaldatakse kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. september 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L, 2023/2631, 30.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2631/oj.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1095/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/2180/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)