European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2026/2327

22.10.2026

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2026/2327,

21. oktoober 2026,

millega pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1355/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavatest tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Meetmed kehtestati koguselise tollimaksuna konkreetsetele äriühingutele ja maksumäär jäi vahemikku 361,4 kuni 531,2 eurot toote netokaalu tonni kohta.

(3)

Euroopa Liidu Kohus tühistas need meetmed 22. märtsil 2012, (3) kuid need taaskehtestati nõukogu 18. veebruari 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 158/2013 (4).

(4)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist säilitati need meetmed komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 1313/2014 (5) ja (EL) 2020/1534 (6).

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(5)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (7) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(6)

Läbivaatamistaotluse esitas 21. juulil 2025 Federación Nacional de Asociaciones de Transformados Vegetales y Alimentos Procesados (edaspidi „Fenaval“ või „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) toodang moodustab 100 % liidu kogutoodangust alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ning liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(7)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 21. oktoobril 2025 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate ja selle paranduse (8) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja asjaomane periood

(8)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. oktoobrist 2024 kuni 30. septembrini 2025 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise jaoks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2025 (edaspidi „asjaomane periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(9)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teadaolevaid tootjaid Hiina RVs, Hiina RV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid osalema.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ärakuulamist ei taotlenud ükski isik.

1.6.   Valikuuring

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 teha Hiina RV eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate valikuuringu.

1.6.1.   Liidu tootjate valikuuring

(12)

Nagu on märgitud algatamisteates, tegi komisjon küsimustikud kättesaadavaks kahele ainsale teadaolevale liidu tootjale, kelleks on Agricultura y Conservas, S.A.-le ja Industrias Videca, S.A. Liidu tootjate valikuuringut ei peetud vajalikuks.

1.6.2.   Importijate valikuuring

(13)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(14)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud küsitud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Seega otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud.

1.6.3.   Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate valikuuring

(15)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Nõutud teabe esitas vaid üks asjaomase riigi eksportiv tootja, kes nõustus kuuluma valimisse. Seega otsustas komisjon, et valikuuring ei ole vajalik.

(17)

Äriühingul paluti küsimustikule vastata, kuid 17. novembril 2025 teatas eksportiv tootja komisjonile ametlikult oma kavatsusest koostööd mitte teha.

1.7.   Vastused küsimustikule

(18)

Uurimise algatamise päeval tegi komisjon oma veebisaidil (9) kättesaadavaks küsimustikud eksportivatele tootjatele, liidu tootjatele, liidu sõltumatutele importijatele ja liidu kasutajatele. Komisjon saatis ka Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(19)

Vastused küsimustikule saadi vaid kahelt liidu tootjalt. Teistelt huvitatud isikutelt, nagu eksportivad tootjad, sõltumatud liidu importijad ja/või kasutajad ning Hiina valitsus, vastuseid ei saadud.

1.8.   Kontroll

(20)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad

—

Agricultura y Conservas S.A., Algemesí (Valencia), Hispaania

—

Industrias Videca S.A., Villanueva de Castellón (Valencia), Hispaania

1.9.   Andmete esitamine

(21)

Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud ja võttes arvesse liidu tootjate piiratud arvu, on mõned allpool esitatud arvud esitatud vahemikena, et vältida konfidentsiaalsusnõuete rikkumist.

2.   VAATLUSALUNE TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(22)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st sellised töödeldud või konserveeritud mandariinid (sealhulgas tangeriinid ja satsumad), klementiinid, vilkingid ja muud sarnased hübriidtsitruselised, millele ei ole lisatud alkoholi ja on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid, ning mis praegu kuuluvad CN-koodide 2008 30 55 , 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 (TARICi koodid 2008 30 90 61, 2008 30 90 63, 2008 30 90 65, 2008 30 90 67 ja 2008 30 90 69) (edaspidi „konserveeritud mandariinid“) alla.

(23)

Vaatlusaluse toote saamiseks kooritakse ja tükeldatakse teatavad väikesed tsitrusviljad (peamiselt satsumad), mis seejärel konserveeritakse suhkrusiirupis, mahlas või vees mitmes suuruses pakendites vastavalt eri turgude nõudmistele.

(24)

Satsumad, klementiinid ja muud väikesed tsitrusviljad on harilikult tuntud ühise nimetuse all „mandariin“. Enamik nendest erinevatest puuviljasortidest sobib kasutamiseks värskena või töötlemiseks. Nad on sarnased ning neist valmistatud tooteid ja konserve käsitatakse seetõttu ühe tootena.

2.2.   Asjaomane toode

(25)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina Rahvavabariigist pärinev vaatlusalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide 2008 30 55 , 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 (TARICi koodid 2008 30 90 61, 2008 30 90 63, 2008 30 90 65, 2008 30 90 67 ja 2008 30 90 69).) alla.

2.3.   Samasugune toode

(26)

Nagu esialgse uurimise ja eelmiste aegumise läbivaatamiste käigus kindlaks tehti, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusalad:

—

asjaomane toode, kui seda eksporditakse liitu;

—

asjaomane toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul,

—

vaatlusalune toode, mida eksportivad tootjad toodavad ja müüvad ülejäänud maailmale, ja

—

vaatlusalune toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(27)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes vaatlusaluse toote import Hiina RVst võrreldes eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga (s.o 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2019). Eurostati andmete kohaselt moodustas Hiina RVst pärit konserveeritud mandariinide import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu [32–35] % liidu turust, samas kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli turuosa 71,1 % ja esialgse uurimise ajal 43,3 % ning eelmise aegumise läbivaatamise ajal [30–41] %. Absoluutarvudes oli Hiina RVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 15 188 tonni.

(29)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, ei teinud ükski asjaomase riigi eksportija/tootja uurimises koostööd. Seetõttu teatas komisjon Hiina RV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Hiina RV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(30)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusega seonduvate järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige Eurostati andmetele, alusmääruse artikli 14 lõikele 6 (artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas), läbivaatamistaotluses esitatud teabele ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd teinud isikutelt (täpsemalt taotluse esitajalt ja liidu tootjatelt) saadud teabele. Lisaks kasutas komisjon muid avalikult kättesaadava teabe allikaid, näiteks võrdlusriigiks valitud Türgi andmeid, sealhulgas Türgi statistikaameti andmeid (10) ning Orbis Bureau van Dijki (11) (edaspidi „Orbis“) ja Global Trade Atlase (12) (edaspidi „GTA“) andmeid.

3.2.   Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi normaalväärtuse kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(31)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina RV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(32)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(33)

Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon 14. jaanuaril 2026 Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Hiina RV valitsus ei esitanud selle kohta märkusi.

(34)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgi, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Peale selle andis komisjon teada, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes esitatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(35)

21. jaanuaril 2026 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik vaatlusaluse tootega seotud tootmistegurid, nagu selle tootmiseks kasutatavad toorained, tööjõud ja energia. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik oleks Türgi. Lisaks teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Frigo-Pak kohta kättesaadava teabe põhjal. Ühtegi märkust ei esitatud.

3.3.   Normaalväärtus

(36)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(37)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(38)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.3.1.   Oluliste moonutuste olemasolu

(39)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas Hiina RVs esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, mistõttu ei ole selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Analüüsi raames käsitleti järgmisi tõendeid eri kriteeriumide kohta, mis on oluliste moonutuste esinemise kindlaksmääramisel asjakohased.

(40)

Esiteks sisaldasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi elemente, mis osutasid oluliste moonutuste olemasolule.

—

Taotluses viidati komisjoni talituste töödokumendile „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (13) (edaspidi „aruanne“).

—

Lisaks selgus taotlusest, et konserveeritud mandariinide tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Täpsemalt on asjaomase toote jaoks vaja peamiselt i) värskeid mandariine; ii) terasplekki (purgid, korgid ja kaaned); iii) tööjõudu; iv) trükitud etikette ja pappkarpe; v) suhkrut ja vi) energiat. Kõiki neid sisendeid mõjutavad moonutused, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine (14).

—

Lisaks väideti taotluses, et Hiina valitsus sekkub Hiina majandusse kapitali, maa, tööjõu, energia ja toorainete eraldamise teel ning seetõttu mõjutavad Hiinas asjaomase toote tootmist olulised moonutused. Eelkõige juhiti taotluses tähelepanu sellele, et valitsuse seatud majanduslikud väljundid ei peegelda turujõude, vaid on pigem suunatud riiklikult kavandatud eesmärkide saavutamisele. Hiina valitsuse sekkumine majandusse mõjutab enamikku majandussektoreid, sealhulgas puuviljakonservide sektorit (15).

—

Lisaks väideti taotluses, et Hiina turgu teenindavad märkimisväärses ulatuses ettevõtted, kes on Hiina ametiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all (16). Eelkõige Hiina põllumajandusturgu teenindavad märkimisväärses ulatuses ettevõtted, kes on Hiina ametiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all (17).

—

Taotluses märgiti ka, et Hiinas on pankroti- ja asjaõiguse jõustamine süstemaatiliselt puudulik, mis põhjustab Hiina turul märkimisväärseid moonutusi. Hiina turul ei määrata kulusid ja hindu kooskõlas vabaturujõududega, vaid need sõltuvad Hiina valitsuse sekkumisest (18).

—

Seoses rahastamise kättesaadavusega Hiinas väideti taotluses, et selle annavad asutused, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või ei tegutse muul viisil riigist sõltumatult, seega ei ole juurdepääs rahastamisele kooskõlas vabaturujõududega (19).

(41)

Teiseks tegi komisjon Hiina RV konserveeritud puuvilja sektorit käsitlevates eelnevates uurimistes (20) kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu. Neis uurimistes leidis komisjon, et Hiina RVs esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab turupõhimõtetega kooskõlas olevat ressursside tõhusat jaotumist (21). Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa konserveeritud puuvilja sektorist on jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (22). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. Üldiselt suunatakse Hiina RV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks peetavatesse sektoritesse, mitte ei jaotata vastavalt turujõududele. Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses, põhjustades seega moonutusi eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuse jätkamise kaudu ning maakasutusõiguse jaotamisega Hiina RVs (23). Samuti leidis komisjon konserveeritud puuvilja sektoris palgakulude moonutusi alusmääruse (24) artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (25).

(42)

Kolmandaks järeldas komisjon kõige hiljutisema vaatlusalust toodet20 käsitleva aegumise läbivaatamise käigus, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole Hiina RVs üldiselt ega ka asjaomases sektoris tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(43)

Neljandaks osutasid täiendavad tõendid aruandes, (26) mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, sellele, et olulisi moonutusi esines ka 1. oktoobrist 2024 kuni 30. septembrini 2025 (läbivaatamisega seotud uurimisperiood).

(44)

Viiendaks ei ole Hiina valitsus ega eksportivad tootjad käesolevas uurimises esitanud vastupidiseid tõendeid ega argumente.

(45)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust.

(46)

Seda arvesse võttes leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole asjakohane normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada selle riigi hindu ega kulusid. Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

3.3.2.   Võrdlusriik

3.3.2.1.   Üldised märkused

(47)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a järgmistest kriteeriumidest:

—

Hiina RVga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Hiina RV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile (27);

—

Vaatlusaluse toote tootmine selles riigis (28);

—

hõlpsasti kättesaadavate asjakohaste andmete kättesaadavus võrdlusriigis;

—

kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, tuleks võimaluse korral eelistada piisava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(48)

Nagu on selgitatud põhjenduses 35, avaldas komisjon 21. jaanuaril 2026 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Selles teates kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid, teavitati huvitatud isikuid kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina aegumise läbivaatamise taotluses pakutud Türgit, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(49)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon, et Türgi on riik, mille majanduse arengutase on sarnane Hiina RV omaga. Maailmapank on liigitanud Türgi kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Lisaks tehti kindlaks, et Türgi on riik, kus toodetakse vaatlusalust toodet ja kus asjakohased andmed olid kergesti kättesaadavad.

(50)

Võttes arvesse koostöö puudumist ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata.

3.3.2.2.   Kokkuvõte

(51)

Koostöö puudumisel ja vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud ettepanekule ning arvestades, et Türgi vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Türgi.

3.4.   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(52)

Komisjon esitas teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida liidu tootmisharu vaatlusaluse toote tootmisel kasutab, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja kergesti kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(53)

Samuti märkis komisjon teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi (29).

(54)

Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata kulude kindlakstegemiseks elektrienergia kohta Eurostati andmeid (30) ning maagaasi- ja tööjõu kohta Türgi statistikainstituudi andmeid (31). Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta Türgi tootja finantsandmeid, nagu on mainitud eespool põhjenduses 35.

(55)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi teates esitatud tootmistegurite loetelu kohta.

3.4.1.   Tootmistegurid

(56)

Võttes arvesse kogu aegumise läbivaatamise taotlusest saadud teavet ning taotluse esitaja poolt hiljem esitatud ja kontrollkäikude ajal kogutud teavet ning asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja teate kohta märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Konserveeritud mandariinide tootmistegurid

Tootmistegur

Kaubakood Türgis

Andmeallikas

Mõõtühik

Moonutamata ühikuväärtus (Hiina jüaanides)

TOORAINED

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked või kuivatatud

0805 21 10

GTA andmebaas

kg

2,725

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul; v.a toorsuhkur; maitse- ja värvainelisanditeta, valge suhkur

1701 99 10

GTA andmebaas

kg

10,16

Rauast või terasest konservikarbid, suletavad jootmise või valtsimisega, mida kasutatakse toidu säilitamiseks mahuga kuni 50 liitrit, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta

7310 21 11

GTA andmebaas

kg

42,86

Mitteväärismetallist korgid, punnid ja kaaned (v.a kroonkorgid)

8309 90

GTA andmebaas

kg

52,44

Lainepaberist või -papist kastid ja karbid

4819 10

GTA andmebaas

kg

14,54

ENERGIA

Elekter

Puudub

Eurostati andmed.

kWh

0,741

Maagaas

Puudub

Türgi statistikaamet

m3

1,50 –3,57

TÖÖJÕUD

Tööjõukulud

Puudub

Türgi statistikaamet

tund

45,91

3.4.1.1.   Toorained

(57)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud (kui need olid olemas, nagu on selgitatud põhjenduses 61)), nagu see oli esitatud GTA andmebaasis.

(58)

Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiina RVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (32) I lisas loetletud riikidest, kes ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 39–46, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b.

(59)

Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjutanud võrdselt ekspordiks ettenähtud toodete valmistamiseks kasutatavaid tooraineid, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(60)

Mitme tootmisteguri (nt mahl) puhul moodustasid liidu tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebaolulise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjuta märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud „kulumaterjalide“ alla. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis olid ümber arvutatud kindlakstehtud moonutamata hindade põhjal.

(61)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka riigisisese transpordi hinnad. Arvestades aga allpool arvutatud dumpingumarginaalide taset ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega korrigeerimine ei ole puuduva teabe korral vajalik. Kasutatud on ainult neid teatatud transpordikulusid, mis liidu tootjate teatel olid seotud mandariinide ja mitte kogu tooraine tarnimisega. Sellise korrigeerimise tulemusel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

3.4.1.2.   Tööjõud

(62)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Keskmine tööjõukulu täistööajale taandatud töötaja kohta on 45,91 renminbi-jüaani tunnis. Komisjon määras uurimisperioodi võrdlusaluse kindlaks sektori töötleva tööstuse 2022. aasta keskmise tunnitööjõukulu põhjal majandustegevuse C-10 puhul (33) (NACE Rev.2), indekseerituna 2024. aasta jaoks Türgi töötleva tööstuse (NACE C) kohandamisindeksite alusel.

(63)

Komisjon täheldas, et viide tootmistegureid käsitlevas teates esitatud majandustegevusele (NACE C-23) oli aluseks olnud arvutuses kasutatud viidet (NACE C-10) arvestades vale. Seepärast kinnitab komisjon, et tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutatav õige majandustegevusala on NACE C-10. Energia (elekter, maagaas)

(64)

Komisjon kasutas uusimaid kättesaadavaid Eurostati avaldatud andmeid Türgis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud tööstusliku elektri hindade kohta. Nendest andmetest nähtub, et 2024. aasta keskmine tööstustarbijate tariif on 0,741 jüaani/kWh kohta (34).

(65)

Maagaasi puhul kasutas komisjon Türgi tööstustarbijate suhtes kohaldatud gaasihinda, mille Türgi statistikaamet avaldas (35) oma korrapärastes pressiteadetes. Komisjon lähtus asjakohase tarbimisvahemiku gaasihinnast kuruș’ides kuupmeetri kohta ja kohandas seda nõuetekohaselt inflatsiooniga, lähtudes Türgi statistikaameti avaldatud ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodile (2024. aasta oktoober kuni 2025. aasta september) kohandatud tootjahinnaindeksist. Hinda korrigeeriti 18 % käibemaksu võrra, kuna esitatud hind sisaldab käibemaksu.

3.5.   Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(66)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(67)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seepärast tegi komisjon liidu tootjate kontrollitud andmete põhjal kindlaks tootmise üldkulude osa otsestes kogukuludes, st kuludes, mis hõlmavad tooraine- ja energiakulusid ning otseseid ja kaudseid tööjõukulusid. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(68)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata väärtus, kasutas komisjon Türgi äriühingu Frigo-Pak 2025. aasta finantsandmeid, mis on esitatud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes (36). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

a)

müügi-, üld- ja halduskulud 21 %, väljendatuna müüdud kaupade kuludena ja kohaldatuna tootmiskulude summale;

b)

kasum 29 %, väljendatuna müüdud kaupade kuludena ja kohaldatuna tootmiskulude summale.

3.6.   Normaalväärtuse arvutamine

(69)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(70)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (tooraine, energia ja tööjõud) kasutamise kohta konserveeritud mandariinide tootmisel, mida võrreldi liidu tootjate vastustega küsimustikule. Iga tootmisteguri ühiku tarbimine korrutati võrdlusriigi andmetel põhinevate moonutamata kuludega. Tooraine-, energia- ja tööjõu moonutamata kulude summa on moonutamata tootmiskulu.

(71)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

(72)

Tootmise üldkulud tehti kindlaks liidu tootjate esitatud kontrollitud andmete põhjal ja neid väljendati nende tootmiskulude suhtena. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni. Tootmise üldkulud moodustasid tootmiskuludest [15–19] %. Liites moonutamata tootmise üldkulud moonutamata tootmiskuludele, tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tehti kindlaks Türgi äriühingu Frigo-Pak 2025. aasta finantsteabe põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 68, ning need moodustasid müüdud kaupade kuludest vastavalt 21 % ja 29 %. Moonutamata tootmiskogukuludele kohaldati vastavaid moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendimäärasid.

(73)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha liitu või kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda iga tooteliigi kohta, määras komisjon kindlaks ühe normaalväärtuse tooteliikide kohta kindlaksmääratud normaalväärtuste keskmisena.

3.7.   Ekspordihind

(74)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmebaasist saadud CIF-hinna (Eurostat) alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-hinda mereveokulude, kindlustuskulude ja riigisisese transpordi kulude võrra. Hiina riigisisese ja rahvusvahelise transpordi kulude puhul võeti aluseks teave, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses.

3.8.   Võrdlus

(75)

Komisjon võrdles koondtasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kindlaks tehtud normaalväärtusi eespool kirjeldatu põhjal kindlaks tehtud ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil.

3.9.   Dumpingumarginaal

(76)

Selle põhjal leiti, et ekspordihinna ja arvutatud normaalväärtuse vaheline erinevus on märkimisväärne (üle 160 %). Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

4.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(77)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: i) tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, ii) kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning iii) liidu turu atraktiivsus.

4.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs

(78)

Koostöö puudumise tõttu tegi komisjon Hiina RV tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kindlaks kättesaadavate faktide, läbivaatamistaotluses esitatud teabe ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus antud hinnangu alusel, mis põhines endast teada andnud ja valikuuringu vormi täitnud eksportivate tootjate rühmal.

(79)

2019. aasta hooaja kohta kättesaadavate andmete kohaselt oli konserveeritud mandariinide aastatoodang Hiinas hinnanguliselt 80 000 – 110 000 tonni (37) ja tootmisvõimsus 120 000 – 170 000 tonni, mille alusel on vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 40 000 – 60 000 tonni. See konserveeritud mandariinide liigne tootmisvõimsus on märkimisväärne, võttes arvesse, et tarbimine liidus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 000 tonni ja liidu tootmisharu müük on [7 000 – 10 000] tonni. Konserveeritud mandariinide omamaine turg on Hiinas väike (2019. aastal ligikaudu 9 000 – 13 000 tonni). Isegi kui eeldada, et konserveeritud mandariine võidakse Hiina omamaisel turul müüa kõrgete hindadega, ei viita miski sellele, et Hiina turg oluliselt kasvaks või kasutaks ära vaba tootmisvõimsust. Seetõttu võib Hiina konserveeritud mandariinide tootmisharu pidada ekspordile orienteerituks. Hiina hinnanguline vaba tootmisvõimsus on juba 5–6 korda suurem kui liidu tootmisharu kogu müügimaht liidu turul.

(80)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et Hiina on üks suurimaid konserveeritud mandariinide tootjaid maailmas ja tal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida võidakse hõlpsalt liitu eksportida, kui meetmed kehtetuks tunnistataks.

4.2.   Liidu turu atraktiivsus

(81)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liidu turule.

(82)

Liidu turg on maailmas suuruselt neljas. See on Hiina eksportijate jaoks hinna ja mahu poolest endiselt väga atraktiivne. Hind on kõrgem kui enamikul muudel Hiina eksporditurgudel, välja arvatud Jaapanis, mida tõendab impordi jätkumine vaatamata kehtivatele meetmetele (38). Täiendavad stiimulid tulenevad kõrgematest liidu hindadest ja kaubanduspiirangutest muudel turgudel, eelkõige Ameerika Ühendriikide kehtestatud 25 % väärtuselistest tollimaksudest, (39) mis võivad suunata ekspordi ümber liitu.

(83)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et Hiinast pärit import avaldab olulist hinnasurvet, mida toetab märkimisväärne tootmisvõimsus. See sunniks liidu tootmisharu kas alandama oma hindu, mis tooks kasumlikkust silmas pidades kaasa kahjumi suurenemise (–5 % 2023. aastal ja –10 % 2024. aastal), või vähendama mahtusid, suurendades ühikukulusid ja vähendaks kasumlikkust veelgi. Aja jooksul tooks see kaasa tootmisvõimsuse vähenemise.

(84)

Võttes arvesse liidu tootmisharu niigi ebakindlat olukorda, põhjustaks Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemine tõenäoliselt liidu tootmisharu niigi ebakindla finantsseisundi kiire halvenemise.

4.3.   Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos

(85)

Hiina ekspordihind kolmandate riikide turgudel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil määrati kindlaks GTA ekspordistatistikast kättesaadavate andmete, samuti liidu tootjatelt saadud andmete põhjal, (40) nimelt Hiina RVst pärit ekspordi koguste ja väärtuste põhjal (FOB tasandil). Vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele on liit 2024. aastal Hiina eksportivate tootjate jaoks tähtsuselt neljas eksporditurg. Liitu suunatud ekspordi keskmine ühikuhind on 1 210 eurot tonni kohta. Kolm kõige olulisemat eksporditurgu on USA, Jaapan ja Indoneesia. Keskmised ühikuhinnad on USA puhul 1 130 eurot tonni kohta, Jaapani puhul 4 120 eurot tonni kohta ja Indoneesia puhul 910 eurot tonni kohta.

(86)

GTA andmetel vähenes Hiina RVst Indoneesiasse suunatud ekspordi maht aastatel 2023–2024 märkimisväärselt (erinevus 3 493 tonni, mis moodustas ligikaudu [7,6–8,5] % liidu tarbimisest uurimisperioodil). Seda vähenemist on võimalik liitu ümber suunata.

(87)

Võttes arvesse Hiina RVst suurtele kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi märkimisväärset mahtu, liitu pakutud suhteliselt madalaid hindu ja Indoneesiasse suunatud ekspordi hiljutist vähenemist, mida saaks ümber suunata, on selge oht, et liidu turule võidakse suunata täiendav madala hinnaga import, mis suurendab konkurentsisurvet liidu tootmisharule.

4.4.   Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(88)

Võttes arvesse varasemat dumpingut, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt täheldatud suurt dumpingut, märkimisväärset vaba tootmisvõimsust Hiina RVs, Hiina eksportijate käitumist kolmandate riikide turgudel, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vahelist seost ning liidu turu atraktiivsust, järeldame, et meetmete lõpetamise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

5.   KAHJU

5.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(89)

Asjaomasel perioodil tootis liidus samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(90)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang ligikaudu [8 000 – 10 000] tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, st liidu tootjate küsimustiku vastused. Nagu on märgitud põhjenduses 12, esindas liidu tootmisharu kaks liidu tootjat.

5.2.   Liidu tarbimine

(91)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks, lähtudes liidu tootmisharu müügimahust liidu turul ning Eurostatist saadud impordiandmetest CN- ja TARIC-koodide tasemel. Vajaduse korral müügimahtu kontrolliti ning ajakohastati, võrreldes seda liidu tootjatelt saadud ja õigeks tunnistatud teabega.

(92)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

[46 000  – 51 000 ]

[40 000  – 44 000 ]

[32 000  – 35 000 ]

[41 000  – 46 000 ]

Indeks

100

86

68

89

Allikas:

Eurostati andmed, liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(93)

asjaomasel perioodil muutus liidu tarbimine sõltuvalt liidu saagi kvaliteedist. Neid näitajaid võib mõjutada varude ladustamine, mis võib veidi moonutada ELi tarbimise näitajaid. Nõudluse osas täheldati asjaomasel perioodil 11 % vähenemist.

5.3.   Import asjaomasest riigist

5.3.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(94)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordi mahtu liidu tarbimisega, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(95)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina RVst pärit impordi maht (tonnides)

11 102

11 388

8 639

15 188

Indeks

100

103

78

137

Turuosa (%)

[21 –23 ]

[25 –27 ]

[24 –26 ]

[32 –35 ]

Indeks

100

119

114

154

Allikas:

Eurostati andmed, liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(96)

Hiina RVst pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil 37 %. Võttes aga arvesse liidu tarbimise vähenemist, oli turuosa kasv märkimisväärselt suurem (54 %) ja see suurenes asjaomasel perioodil ligikaudu 12 protsendipunkti.

5.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(97)

Komisjon määras asjaomasest riigist pärit impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Hiina RV

1 343

1 365

1 218

1 167

Indeks

100

102

91

87

Allikas:

Eurostati andmed.

(98)

Nagu eespool esitatud tabelist näha, langesid Hiina impordi hinnad asjaomasel perioodil 13 %.

(99)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, võrdles komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmist müügihinda liidu turul sõltumatutele klientidele Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote kaalutud keskmise impordihinnaga, mis saadi Eurostati andmebaasist ja määrati kindlaks CIF-hindade põhjal ning mis hõlmas dumpinguvastast tollimaksu.

(100)

Sellest hinnavõrdlusest ilmnes, et ekspordi keskmise müügihinna ja liidu tootmisharu keskmise müügihinna erinevus oli 8,9 %. Ilma dumpinguvastase tollimaksuta oli hinnaerinevus 30,1 %.

5.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV

(101)

Muudest kolmandatest riikidest pärit konserveeritud mandariinide impordi maht, turuosa ja hinnasuundumused on järgmised.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Türgi

Maht (tonnides)

23 001

19 717

17 874

19 531

Indeks

100

86

78

85

Turuosa (%)

[43 –47 ]

[43 –47 ]

[49 –54 ]

[41 –45 ]

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 685

1 846

1 660

1 522

Indeks

100

100

114

96

Muud kolmandad riigid

Maht (tonnides)

992

668

218

995

Indeks

100

68

22

100

Turuosa (%)

[1,8 –2,2 ]

[1,8 –2,2 ]

[1,8 –2,2 ]

[1,8 –2,2 ]

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 022

1 036

1 689

1 442

Indeks

100

101

165

141

Kolmandad riigid kokku, v.a Hiina RV

Maht (tonnides)

23 993

20 386

18 092

20 526

Indeks

100

85

75

86

Turuosa (%)

[48 –55 ]

[47 –54 ]

[52 –58 ]

[45 –50 ]

Indeks

100

99

111

96

Keskmine hind (eurot/tonn)

1 657

1 819

1 661

1 518

Indeks

100

109

100

91

Allikas:

Eurostati andmed.

(102)

Asjaomasel perioodil vähenes Türgist pärit import 15 % (see moodustab 62 % importist liitu muudest kolmandatest riikidest). Suurem langus kui tarbimise 11 % vähenemine.

(103)

Kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiina RV) pärit impordi turuosa vähenes 4 %.

(104)

Kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RV) pärit impordi hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes liidu tootmisharu hindadega [400–600] eurot tonni kohta madalam.

5.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(105)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasneva mõju uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist asjaomasel perioodil.

5.5.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(106)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

[15 000  – 19 000 ]

[9 000  – 11 000 ]

[6 000  – 9 000 ]

[8 000  – 10 000 ]

Indeks

100

60

44

54

Tootmisvõimsus (tonnides)

[48 000  – 57 000 ]

[48 000  – 57 000 ]

[48 000  – 57 000 ]

[48 000  – 57 000 ]

Indeks

100

100

100

100

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

[30 –33 ]

[18 –20 ]

[13 –15 ]

[16 –18 ]

Indeks

100

60

44

54

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(107)

Vaatlusaluse toote kogutoodang liidus vähenes asjaomase perioodi esimesel kolmel aastal stabiilselt 56 % ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kümne protsendipunkti võrra. Üldiselt vähenes tootmine asjaomase perioodi jooksul 46 %. See tootmise vähenemine on tingitud turuosa kaotusest dumpinguhinnaga impordi tõttu ja vähemal määral tarbimise vähenemisest.

(108)

Keskmine tootmisvõimsuse rakendusaste järgis tootmise ja nõudlusega sarnast suundumust. Stabiilset tootmisvõimsust silmas pidades vähenes tootmisvõimsuse rakendamine kokku 46 %, mis sarnaneb tootmise vähenemisega.

5.5.2.   Müügimaht ja turuosa

(109)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht liidu turul (tonnides)

[13 000  – 16 000 ]

[9 000  – 12 000 ]

[6 000  – 8 000 ]

[7 000  – 10 000 ]

Indeks

100

75

49

58

Turuosa (%)

[28 –31 ]

[22 –25 ]

[18 –20 ]

[19 –21 ]

Indeks

100

80

66

66

Allikas:

Eurostati andmed, liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(110)

Liidu tootmisharu müügimaht järgis liidu tarbimisega sarnast suundumust. Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu müügimaht asjaomasel perioodil 42 %, kusjuures asjaomase perioodi kolmel esimesel aastal toimus vähenemine ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil algas kerge taastumine.

(111)

Liidu tootmisharu kogu turuosa vähenes asjaomasel perioodil 34 %.

5.5.3.   Kasv

(112)

Tarbimine vähenes asjaomasel perioodil 11 %. Seda arvesse võttes kaotas liidu tootmisharu turuosa, samal ajal kui asjaomasest riigist pärit import oli ainus, mis suurenes ja saavutas 54 % turuosa. Seevastu import muudest kolmandatest riikidest (nimelt Türgist) vähenes 4 %.

5.5.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(113)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

[260 –290 ]

[200 –220 ]

[160 –180 ]

[190 –210 ]

Indeks

100

76

62

70

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

[56 –63 ]

[44 –50 ]

[40 –45 ]

[43 –49 ]

Indeks

100

79

71

77

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(114)

Tööhõive vähenes asjaomase perioodi jooksul 30 %. Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, vähenes samuti 23 %, mida saab seostada tootmise suurema vähenemisega (–46 %) võrreldes tööhõive vähenemisega (–30 %).

5.5.5.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(115)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind kogu liidu turul

[1 640  – 1 820 ]

[1 990  – 2 210 ]

[1 850  – 2 050 ]

[1 850  – 2 040 ]

Indeks

100

121

113

113

Ühiku tootmiskulu

[1 460  – 1 620 ]

[1 900  – 2 100 ]

[1 970  – 2 180 ]

[2 040  – 2 260 ]

Indeks

100

130

135

139

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(116)

Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid asjaomase perioodi jooksul 39 %. Tootmiskulude märkimisväärne suurenemine aastatel 2022/2023 ja 2023/2024 oli peamiselt tingitud inflatsioonisurve mõjust majandusele. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 93, tõi nõudluse vähenemine kaasa kaudsete kulude (tootmise üldkulud) suurenemise ühiku kohta. Samal ajal tõusid toote hinnad ainult 13 %, nii et liidu tootmisharu ei suutnud kulude kasvu katta.

5.5.6.   Tööjõukulud

(117)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

[22 500  – 24 900 ]

[23 100  – 25 600 ]

[24 300  – 26 900 ]

[26 100  – 28 900 ]

Indeks

100

103

108

116

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(118)

Asjaomasel perioodil suurenesid liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta 16 %.

5.5.7.   Varud

(119)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

[3 900  – 4 400 ]

[2 100  – 2 400 ]

[1 800  – 2 100 ]

[1 500  – 1 800 ]

Indeks

100

55

46

41

Lõppvarud protsendina toodangust

[23 –25 ]

[21 –23 ]

[24 –26 ]

[17 –19 ]

Indeks

100

91

104

75

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(120)

Liidu tootmisharu varud vähenesid asjaomasel perioodil märkimisväärselt (–59 %), samuti protsendina toodangust arvutatud varud (–25 %). Seega ei saa see olla märk kahjustavast olukorrast.

5.5.8.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(121)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood Müügi kasumlikkus liidu vabaturul (% müügikäibest)

[11 –12,1 ]

[12,6 –13,9 ]

[–4,8  – –5,3 ]

[–9,4  – –10,4 ]

Indeks

100

115

–44

–86

Rahavoog (1 000  eurot)

[2 800  – 3 200 ]

[4 800  – 5 400 ]

[500 –700 ]

[– 600  – – 800 ]

Indeks

100

169

20

–23

Investeeringud (1 000  eurot)

[1 500  – 1 800 ]

[2 500  – 2 900 ]

[700 –900 ]

[1 200  – 1 400 ]

Indeks

100

162

47

78

Investeeringutasuvus (%)

[34 –38 ]

[33 –37 ]

[–8  – –9 ]

[–18  – –20 ]

Indeks

100

98

–23

–53

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(122)

Komisjon tegi kindlaks liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootjate kasumlikkus vähenes oluliselt ja langes asjaomase perioodi esimese kahe aasta väga healt kasumlikkuse tasemelt suurde kahjumisse, eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sel perioodil vähenes kasumlikkus veelgi ja kahjum oli vahemikus –9,4 % kuni –10,4 %. See suundumus oli kooskõlas eespool põhjendustes 107 ja 110 kirjeldatud tootmis- ja müügisuundumustega.

(123)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus vähenes sarnaselt kasumlikkusega ja muutus negatiivseks näitajaks.

(124)

Investeeringud vähenesid asjaomasel perioodil 22 %.

(125)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See arenes sarnaselt kasumlikkusega, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 122.

5.6.   Järeldus kahju kohta

(126)

Enamik kahjunäitajaid, nagu tootmine, tootlikkus, müük, tööhõive, tootmisvõimsuse rakendamine, tootlikkus, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog, vähenesid kogu asjaomase perioodi jooksul.

(127)

Lisaks kahjustas liidu tootmisharu eelkõige Hiina impordi turuosa suurenemine.

(128)

Liidu tootmisharu kirjeldatud olukorda arvestades halveneks liidu tootmisharu niigi ebakindel finantsseisund tõenäoliselt veelgi ja kiiresti, kui meetmetel lastakse aeguda, olenemata sellest, kas ta otsustab konkureerida mahu või hinna põhjal.

(129)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6.   PÕHJUSLIK SEOS

(130)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus ja liidu tarbimine.

6.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(131)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul märkimisväärselt ehk 42 %. Tarbimine langes 11 %, liidu tootmisharu turuosa vähenes asjaomasel perioodil 34 %.

(132)

Liidu tootmisharu turuosa vähenemise saab täielikult omistada asjaomasest riigist pärit impordi samaaegsele kasvule, sest muud turuosa suurendavad impordiallikad asjaomasel perioodil puudusid. Hiinast pärit impordi turuosa aga suurenes 54 % vahemikust [21–23] % vahemikuni [32–35] %. Hiinast pärit import suurenes jätkuvalt ja suurendas turuosa liidu tootmisharu arvelt.

(133)

Samal ajal lõid Hiina impordihinnad liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla [28–33] % (ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta) ja [8–13] % (koos dumpinguvastaste tollimaksudega). Hiina impordihinnad surusid liidu tootmisharu hinnad alla ka ajal, mil tootmiskulud kasvasid, mõjutades seeläbi negatiivselt liidu tootmisharu finantsnäitajaid.

(134)

Müügimahu vähenemise tõttu kahanes oluliselt ka liidu tootmisharu tootmismaht 46 %.

(135)

Seepärast järeldati, et Hiinast pärit konserveeritud mandariinide dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

6.2.   Muude tegurite mõju

6.2.1.   Import kolmandatest riikidest

(136)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu muutumine asjaomasel perioodil on esitatud põhjenduses 101. See import pärines peamiselt Türgist [41–45] % turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), kõigist muudest riikidest (st Mehhikost, Peruust, Ühendkuningriigist jne [1,8–2,2] % turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(137)

Türgist pärit import vähenes veidi nii hinna (–10 %) kui ka mahu (–15 %) poolest, samas kui muude riikide puhul püsis impordi maht üsna stabiilsena, samal ajal kui hind tõusis 41 %).

(138)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et muudest riikidest (v.a Türgi) pärit import ei mõjutanud oma väikese mahu ja suure hinnatõusu tõttu liidu tootmisharu kantud kahju. Teisest küljest on Türgist pärit impordi maht vähenenud (–15 %), millele järgnes hinnalangus (–10 %). Selline Türgist pärit impordi hinnalangus avaldab survet liidu tootmisharu hindade alandamiseks, mõjutades seega liidu tootmisharu kantud kahju.

6.2.2.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

(139)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootjate eksporditegevus

 

2021/2022

2022/2023

2023/2024

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ekspordimaht (tonnides)

[1 800  – 2 000 ]

[1 100  – 1 300 ]

[700 –900 ]

[900  – 1 100 ]

Indeks

100

66

42

56

Keskmine hind (eurot/tonn)

[1 300  – 1 500 ]

[1 700  – 1 900 ]

[1 900  – 2 100 ]

[1 900  – 2 100 ]

Indeks

100

131

146

144

Allikas:

liidu tootjate küsimustiku kontrollitud vastused.

(140)

Liidu tootmisharu eksportmüügi maht vähenes asjaomasel perioodil 44 % (langus oli suurim 2023. ja 2024. aastal), kuid need mahud ei olnud olulised võrreldes liidu tootmisharu kogumüügi mahuga. Ekspordimahu vähenemine järgis sisuliselt samu suundumusi kui müük liidu turul ja eksportmüügi osatähtsus liidu tootjate kogumüügis püsis üsna stabiilsena vahemikus [9,8–11,1] %. Lisaks oli eksportmüügi keskmine hind sarnane liidu müügihinnaga 2023. ja 2024. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(141)

Selle põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei nõrgenda põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud olulise kahju vahel.

6.2.3.   Tarbimise vähenemine

(142)

Nagu on selgitatud punktis 4.2, kõikus liidu turg asjaomasel perioodil. See langes järsult aastatel 2021/2022–2023/2024, kahanedes 32 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbimine osaliselt taastus, kuid jäi alla 2021.–2022. aasta taseme, vähenedes 11 %. Hiinast pärit impordi maht suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2021.–2022. aastaga võrreldes 37 % ja sellel nõudluse vähenemise perioodil suurenes selle turuosa märkimisväärselt ning lisaks sellele ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada. Nõudluse vähenemisega proportsionaalne liidu tootmisharu müügimahu vähenemine oleks olnud ligikaudu 1 500 – 2 500 tonni, kuid tegelikult see sisuliselt kolmekordistus Hiinast pärit impordi suurenemise tõttu 4 500 tonnilt 7 500 tonnile. Sellepärast järeldas komisjon, et nõudluse vähenemine turul ei nõrgendanud põhjuslikku seost.

7.   KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(143)

Komisjon järeldas põhjenduses 129, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(144)

Kuna ükski Hiina RV osapool koostööd ei teinud, tugines komisjon toimikus kättesaadavale teabele. Komisjon uuris tootmismahtu ja vaba tootmisvõimsust Hiina RVs, liidu turu atraktiivsust ning Hiinast pärit impordi mahtude ja hindade võimalikku mõju hindade muutumisele, samuti sellise muutuse mõju liidu tootmisharu müügimahtudele, hindadele ja kasumlikkusele.

7.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs

(145)

Nagu on juba üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 78–80 eespool, on Hiina RVs olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. HRV on suurim värskete mandariinide tootja maailmas ja riigi eksportivad tootjad suudavad varustada liidu turust mitu korda suuremaid turge. Need tootjad on suuresti orienteeritud eksporditurgudele ja neil on stiimul müüa oma tooteid kõnealustel turgudel suurtes kogustes. Samuti näitab lähiminevik, et Hiina eksportivad tootjad suudavad kiiresti kohaneda ja tarnida liidu turule dumpinguhinnaga importi. Tuleb meelde tuletada, et Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote import kasvas eksponentsiaalselt pärast määruse (EÜ) nr 1355/2008 kehtetuks tunnistamist 2012. aasta märtsis (vt põhjendus 3).

7.2.   Hiina dumpingu mõju liidu tootmisharule

(146)

Seoses impordi hinnatasemega näitas uurimine, et kui kehtivad meetmed kehtetuks tunnistatakse ja eeldusel, et asjaomasest riigist pärit impordi hind ja liidu tootmisharu hind jäävad samaks kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, löövad impordihinnad liidu tootmisharu hindu alla [9–11] % (kõikide vaatlusaluse toote liikide puhul). Selle tagajärjel väheneks tõenäoliselt liidu tootmisharu müügimaht ja ta kaotaks oma turuosa liidu turul.

(147)

Komisjon viis läbi simulatsiooni, et hinnata Hiinast pärit impordi mahu kasvu tõenäolist mõju liidu tootmisharule. Niipea kui liidu tootmisharu müügi- ja tootmismaht Hiinast pärit konserveeritud mandariinide impordi suurenemise tagajärjel 6 200 tonni võrra väheneb, kasvab ühiku tootmiskulu 7,1 %, mis halvendab liidu tootjate olukorda ja viib nad kahjumisse. Hiina eksportivatel tootjatel oleks sellist mahu kasvu lihtne saavutada, võttes arvesse nende suurt vaba tootmisvõimsust, nagu on kindlaks tehtud punktis 4.1 eespool.

(148)

Arvestades seda, et 95 % muude kolmandate riikide kui Hiina RV impordist on pärit Türgist, ei saa välistada, et Hiina dumpinguhinnaga konserveeritud mandariinid asendaksid osa kõnealusest impordimahust. Samal ajal on Türgist liitu saabunud impordi keskmine müügihind väiksem kui liidu tootmisharu keskmine müügihind, mis tähendab seda, et kui Hiina dumpinguhinnaga konserveeritud mandariinide import liidu turul kasvaks, siis kõigepealt suureneks selle turuosa suure tõenäosusega liidu tootmisharu arvelt, enne kui see võtaks üle Türgi tootjate liitu suunatud ekspordi turuosa. Võttes aga arvesse Hiina tootjate vaba tootmisvõimsust, oleks neil igal juhul lihtne võtta üle nii muude kolmandate riikide (sealhulgas Türgi) kui ka liidu tootjate turuosa.

7.3.   Liidu turu atraktiivsus

(149)

Liidu turu suurus – see on maailmas suuruselt neljas – on ilmselgelt oluline tegur, mis sellele turule atraktiivsust lisab. Lisaks näitab asjaolu, et Hiina RVst pärit import on kehtivatest meetmetest hoolimata jätkunud, et Hiina eksportivate tootjate jaoks on liidu turg atraktiivne ja nad soovivad seal müüki jätkata. Nagu täheldati pärast määruse (EÜ) nr 1355/2008 kehtetuks tunnistamist 2012. aasta märtsis, on Hiina eksportivatel tootjatel peale selle stiimul suunata muudesse kolmandatesse riikidesse toimuv eksport kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral ümber kõrgemate hindadega liidu turule. Täiendavad stiimulid tulenevad kaubanduspiirangutest muudel turgudel, eelkõige Ameerika Ühendriikide kehtestatud 25 % väärtuselistest tollimaksudest alates 24. septembrist 2018, (41) mis võivad suunata ekspordi ümber liitu.

7.4.   Järeldus kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(150)

Eeltoodut arvesse võttes tekiks meetmete aegumise korral suure tõenäosusega viivitamatult suur Hiina RV-poolne hinnasurve, mida toetaksid märkimisväärsed olemasolevad varud ja tootmisvõimsus. See sunniks liidu tootmisharu oma hindu langetama või mahtu vähendama. Kui tootmisharu langetaks oma hindu, muutuks tema kasum lühikeses perspektiivis kahjumiks. Kui tootmisharu müügimaht väheneks, suureneksid ühikukulud, mis kasumlikkust veelgi vähendaks. Pikas perspektiivis peaks liidu tootmisharu kohandama (vähendama) oma tootmisvõimsust.

(151)

Arvestades liidu tootmisharu suhteliselt ebakindlat olukorda, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 126–129, koos Hiina dumpinguhinnaga impordi praeguse mahu kiire kasvuga, on tõenäoline kahjulik mõju liidu tootmisharu olukorrale, mille tulemusel halveneks kiiresti tema finantsseisund. Seetõttu järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju jätkumise.

8.   LIIDU HUVID

(152)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

8.1.   Liidu tootmisharu huvid

(153)

Nagu on järeldatud eespool punktis 4, kannab liidu tootmisharu olulist kahju. Nagu on järeldatud punktis 5, siis meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel taastuks dumpinguhinnaga impordi sissevool Hiinast, mis tooks kaasa tootmisharu juba niigi ebakindla olukorra kiire edasise halvenemise. Seetõttu saaks liidu tootmisharu meetmete jätkumisest kasu, kuna liidu tootjad suudaksid säilitada oma müügimahtu ja turuosa, suurendaksid oma kasumlikkust ja parandaksid oma üldist majandusolukorda. Meetmete mittejätkumine ohustaks seevastu oluliselt liidu tootmisharu elujõulisust, kuna on põhjust eeldada, et Hiina eksport suunatakse liidu turule ümber dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus, mis põhjustaks kahju jätkumise.

8.2.   Sõltumatute importijate huvid

(154)

Ükski importija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(155)

Selle põhjal ei olnud alust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

8.3.   Kasutajate huvid

(156)

Kasutajad ei teinud uurimise raames koostööd. Seega ei saanud komisjon analüüsida kehtivate meetmete mõju nende olukorrale.

(157)

Sellest lähtudes ei olnud põhjust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

8.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(158)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvidest lähtudes puuduvad mõjuvad põhjused olemasolevate meetmete mittesäilitamiseks Hiina RVst pärit konserveeritud mandariinide impordi suhtes.

9.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(159)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise tõenäosuse, kahju jätkumise tõenäosuse ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiina RVst pärit konserveeritud mandariinide suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(160)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade suure erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(161)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(162)

Kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märkimisväärselt, eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamise jätkamist, võib sellist mahu suurenemist pidada meetmete kehtestamisest tulenevaks kaubandusstruktuuri muutuseks alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse tollimaksumäära kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(163)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (42). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(164)

13. juulil 2026 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(165)

Põhjenduses 12 nimetatud kaks liidu tootjat väljendasid oma nõusolekut komisjoni järeldusega. Muid märkusi ei esitatud.

(166)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (43) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(167)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit selliste töödeldud ja konserveeritud mandariinide (sealhulgas tangeriinid ja satsumad), klementiinide, vilkingite ja muude sarnaste hübriidtsitruseliste impordi suhtes, millele ei ole lisatud alkoholi ja on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid ning mis praegu vastavad HSi rubriigi 2008 määratlusele ja kuuluvad CN-koodide 2008 30 55 , 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla (TARICi koodid 2008 30 90 61, 2008 30 90 63, 2008 30 90 65, 2008 30 90 67 ja 2008 30 90 69).

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Äriühing

Eurot/tonn (toote netokaal)

TARICi lisakood

Yichang Rosen Foods Co., Ltd., Yichang, Zhejiang

531,2

A886

Zhejiang Taizhou Yiguan Food Co. Ltd, Huangyan, Zhejiang

361,4

A887

Hubei Xinshiji Foods Co., Ltd, Dangyang City, Hubei provints

489,7

A888

Zhejiang Juzhou Foods Co., Ltd, Sanmen, Zhejiang

499,9

C528

Valimist välja jäänud koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes on loetletud lisas

499,6

A889

Kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärinev import

531,2

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud, Euroopa Liitu ekspordiks müüdavad [asjaomane toode] koguses (kogus tonnides) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress((TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kogu muule Hiina Rahvavabariigist pärit impordile“ kohaldatavat tollimaksumäära.

Artikkel 2

1.   Kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning tegelikult makstud või makstavat hinda kohandatakse seetõttu tolliväärtuse määramiseks vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (44) artiklile 132, vähendatakse eespool toodud artikli 1 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna kohandusele.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 3

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, lisades uue eksportiva tootja nende koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära 499,6 eurot toote netokaalu tonni kohta, kui uus Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

a)

ta ei eksportinud artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet liitu algse uurimisperioodi (1. oktoober 2006 kuni 30. september 2007) jooksul;

b)

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

ta on vaatlusalust toodet pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu tegelikult liitu eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet liitu märkimisväärses koguses pärast selle perioodi lõppu.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. oktoober 2026

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1355/2008, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavatest tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 350, 30.12.2008, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1355/oj).

(3)  Euroopa Liidu Kohtu 22. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas GLS, C-338/10, ECLI:EU:C:2012:158.

(4)  Nõukogu 18. veebruari 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 158/2013, millega taaskehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate tsitrusviljadest (mandariinidest jne) valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes (ELT L 49, 22.2.2013, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/158/oj).

(5)  Komisjoni 10. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1313/2014, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) impordi suhtes (ELT L 354, 11.12.2014, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/1313/oj).

(6)  Komisjoni 21. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1534, millega pärast nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) impordi suhtes (ELT L 351, 22.10.2020, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/1534/oj).

(7)   ELT C, C/2025/862, 3.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/862/oj.

(8)  Teate (Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta) (ELT C, C/2025/5628, 21.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5628/oj) parandus (ELT C, C/2025/90108, 12.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5628/corrigendum/2025-12-12/oj).

(9)   https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2816.

(10)   https://www.tuik.gov.tr/Home/Index.

(11)   https://login.bvdinfo.com/R1/Orbis.

(12)   http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm.

(13)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 10. aprill 2024, SWD(2024) 91 final. Taotluse lk 13.

(14)  Taotluse lk 14.

(15)  Taotluse lk 14–15.

(16)  Taotluse lk 15–21.

(17)  Taotluse lk 16.

(18)  Taotluse lk 29–30.

(19)  Taotluse lk 31–34.

(20)  Rakendusmäärus (EL) 2020/1534.

(21)  Rakendusmääruse (EL) 2020/1534 põhjendused 68–70.

(22)  Rakendusmääruse (EL) 2020/1534 põhjendused 71–76.

(23)  Rakendusmääruse (EL) 2020/1534 põhjendused 84–89.

(24)  Rakendusmääruse (EL) 2020/1534 põhjendused 90–94.

(25)  Rakendusmääruse (EL) 2020/1534 põhjendused 95–106.

(26)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 10. aprill 2024, SWD(2024) 91 final.

(27)  Maailmapanga avatud andmed – suurema keskmise sissetulekuga riigid, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(28)  Kui üheski sarnase arengutasemega riigis vaatlusalust toodet ei toodeta, võib vaadelda vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.

(29)   http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm.

(30)   https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205/default/table?lang=en.

(31)   TÜİK - Veri Portalı (tuik.gov.tr).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj).

(33)  NACE koodi C.10 alla kuuluv „toiduainete tootmine“ hõlmab NACE koodi C.10.39 alla kuuluvat „muud puu- ja köögiviljade töötlemist ja säilitamist“. Lisateavet NACE kohta vt „NACE Rev. 2 – majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator“, Eurostat; kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-andguidelines/-/KS-RA-07-015 (väljavõte tehtud 2026. aasta jaanuaris).

(34)  Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmise hinna arvutamiseks arvutas komisjon välja 2024. aasta teise poole ja 2025. aasta esimese poole keskmise ühikuhinna (eurot/KWh), mis teisendati jüaanideks. Eurostati väljavõte tehti 16. jaanuaril 2026 järgmise lingi kaudu: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_pc_205/default/table?lang=en.

(35)   TÜİK Kurumsal (viimati vaadatud 16. jaanuaril 2026).

(36)  Konsolideeritud finantsaruanne ja sõltumatu audiitori 2023. aasta aruanne, https://www.frigo-pak.com.tr/.

(37)  Arvutatud teabe põhjal, mille esitas Hiina eksportivate tootjate rühm, kes osales eelmises aegumise läbivaatamisega seotud uurimises, hinnanguliselt kogu Hiina tootmisharu tasandil.

(38)  Vastavalt S&P Global Market Intelligence’i andmetele töödeldud/konserveeritud tsitrusviljade (tariifirea koodid 2008 30 10 ja 2008 30 90 ) ekspordi kohta Hiina RVst tootmisaastal 2024 on Hiina tootjate peamised ekspordisihtkohad Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Indoneesia ja EL. Tootmisaasta 2024 keskmine ühikuhind oli järgmine: i) 1,13 eurot kilogrammi kohta eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse, ii) 1,21 eurot kilogrammi kohta eksportimisel ELi ja iii) 4,12 eurot kilogrammi kohta eksportimisel Jaapanisse – www.spglobal.com/en (viimane konsultatsioon toimus 2026. aasta mais).

(39)  Paragrahvi 301 kohane tariif: 25 % (väärtuseline – protsent kauba väärtusest).

(40)  Andmebaasis on loetletud üle 112 ekspordisihtkoha.

(41)  Vt: Hiinat käsitlev osa 301 – Tollimaksudega seotud meetmed ja menetlusest väljajätmise protsess on kättesaadavad: https://ustr.gov/issue-areas/enforcement/section-301-investigations/search (kasuta otsinguks ühtlustatud tariifisüsteemi kaheksakohalist alamrubriigi numbrit: 2008 30 55 ). Lehekülge külastati viimati 8. juulil 2026.

(42)  European Commission, Directorate-General for Trade and Economic Security, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/ BELGIË.

(43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(44)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/2447/oj).


LISA

Valimist välja jäänud koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad:

Hunan Pointer Foods Co., Ltd., Yongzhou, Hunan

Ningbo Pointer Canned Foods Co., Ltd., Xiangshan, Ningbo

Yichang Jiayuan Foodstuffs Co., Ltd., Yichang, Hubei

Ninghai Dongda Foodstuff Co., Ltd., Ningbo, Zhejiang

Huangyan No.2 Canned Food Factory, Huangyan, Zhejiang

Zhejiang Fomdas Foods Co., Ltd., Xinchang, Zhejiang

Toyoshima Share Yidu Foods Co., Ltd., Yidu, Hubei

Guangxi Guiguo Food Co., Ltd., Guilin, Guangxi

Zhejiang Juda Industry Co., Ltd., Quzhou, Zhejiang

Zhejiang Iceman Group Co., Ltd., Jinhua, Zhejiang

Ningbo Guosheng Foods Co., Ltd., Ninghai

Yi Chang Yin He Food Co., Ltd., Yidu, Hubei

Yongzhou Quanhui Canned Food Co., Ltd., Yongzhou, Hunan

Ningbo Orient Jiuzhou Food Trade & Industry Co., Ltd., Yinzhou, Ningbo

Guangxi Guilin Huangguan Food Co., Ltd., Guilin, Guangxi

Ningbo Wuzhouxing Group Co., Ltd., Mingzhou, Ningbo


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/2327/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)