17.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 214/53


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/970,

16. juuni 2021,

millega kehtestatakse registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

21. detsembril 2020 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas (2) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (edaspidi „dumpinguvastane menetlus“) pärast seda, kui Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituut (edaspidi „EIFI“ või „kaebuse esitaja“) oli 6. novembril 2020 esitanud kaebuse nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % rauast või terasest kinnitusdetailide kogutoodangust liidus.

1.   REGISTREERIMISELE KUULUV TOODE

(2)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „vaatlusalune toode“) on Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit teatavad rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailid, st puidukruvid (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavad kruvid, muud peaga kruvid ja poldid (nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, v.a kruvid ja poldid raudtee ehitusmaterjalide parandamiseks) ning seibid. See toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide 7318 12 90, 7318 14 91, 7318 14 99, 7318 15 58, 7318 15 68, 7318 15 82, 7318 15 88, ex 7318 15 95 (TARICi koodid 7318159519 ja 7318159589), ex 7318 21 00 (TARICi koodid 7318210031, 7318210039, 7318210095 ja 7318210098) ja ex 7318 22 00 (TARICi koodid 7318220031, 7318220039, 7318220095 ja 7318220098) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

2.   TAOTLUS

(3)

22. jaanuaril 2021 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase taotluse hakata importi registreerima. Kaebuse esitaja nõudis vaatlusaluse toote impordi registreerimist, et saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid tagasiulatuvalt alates impordi registreerimise kuupäevast, kui on täidetud kõik alusmääruses sätestatud tingimused.

(4)

11. märtsil 2021 esitas kaebuse esitaja registreerimistaotluse toetuseks ajakohastatud impordistatistika.

(5)

Vastuseks taotlusele esitasid märkusi kaks kinnitusdetailide importijat/turustajat (Roth Blaas Srl ja Eurotec GmbH) ja üks kinnitusdetailide turustajaid esindav ühendus (European Fasteners Distributor Association ehk „EFDA“). EFDA taotles kuulamist, mis toimus 9. märtsil 2021. Roth Blaas Srl ja Eurotec GmbH taotlesid samuti ärakuulamist, mis toimus 11. mail 2021.

3.   REGISTREERIMISE ALUSED

(6)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon, kui kõik alusmääruses sätestatud tingimused on täidetud, anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada vastavalt liidu tootmisharu taotlusele, mis sisaldab piisavalt tõendeid sellise meetme põhjendatuse kohta.

(7)

Kaebuse esitaja väitis, et kättesaadavate statistiliste andmete põhjal on import käesoleva uurimise perioodi (juulist 2019 kuni juunini 2020) järel oluliselt suurenenud, mis tõenäoliselt vähendab oluliselt võimalike lõplike dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et võttes arvesse ka vaatlusaluse toote varasemat dumpingut, (3) olid või oleksid pidanud importijad olema teadlikud asjaomaste riikide dumpingutegevusest.

(8)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 10 lõiget 4. Komisjon kontrollis, kas importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu ulatusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust. Samuti analüüsiti seda, kas import on jätkanud märkimisväärset kasvu, mis selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid arvestades tõenäoliselt vähendaks oluliselt kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

3.1.   Importijate teadlikkus dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust või varasemast dumpingust

(9)

Komisjonil on praeguseks piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiinast imporditud vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga. Kaebuse esitaja esitas dumpingu kohta piisavalt tõendeid, mis põhinevad normaalväärtuse võrdlusel liitu ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasandil). Võttes arvesse väidetavate dumpingumarginaalide suurust (vahemikus 126–270 %), saab nende tõendite alusel piisava kindlusega väita, et eksportivad tootjad kasutavad dumpingut.

(10)

Kaebuses esitati ka piisavalt tõendeid väidetava kahju kohta liidu tootmisharule, sealhulgas liidu tootmisharu peamiste tulemusnäitajate negatiivse arengu kohta.

(11)

See teave sisaldus nii kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis kui ka 21. detsembril 2020 avaldatud käesoleva uurimise algatamise teates (4). Algatamisteade on pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist avalik dokument, mis on kõigile importijatele kättesaadav. Importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutel on juurdepääs ka kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile ja muudele mittekonfidentsiaalsetele dokumentidele. Sellest lähtudes leidis komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust.

(12)

Kaks põhjenduses 5 nimetatud importijat väitsid, et puuduvad tõendid selle kohta, et importijad oleksid olnud või oleksid pidanud olema teadlikud väidetava dumpingu ja kahju ulatusest. Need kaks importijat väitsid eelkõige, et kaebuse esitaja esitatud tõendid dumpingu ja sellest tulenenud kahju kohta piirdusid kaebuses esitatuga ning et „teadlikkus“ eeldaks „kindlat teadmist“ selle kohta, et import toimus dumpinguhinnaga, ning dumpingu ulatuse ja sellise dumpingu põhjustatud kahju ulatuse kohta. EFDA ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products, edaspidi „CCCME“) väitsid lisaks, et puuduvad tõendid selle kohta, et importijad oleksid olnud teadlikud, et EIFI koostab kaebust või algatatakse uurimine, ning seega puuduvad tõendid selle kohta, et importijad oleksid olnud teadlikud kahjustavast dumpingust.

(13)

Samad isikud väitsid, et varasemat dumpingut ei ole esinenud, juhtides tähelepanu sellele, et WTO vaidluste lahendamise organ (5) leidis, et 2009. aastal kindlaks tehtud kahjulik dumping (6) ei ole kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase lepinguga.

(14)

Nagu on märgitud põhjenduses 11: kuna algatamisteade avaldati Euroopa Liidu Teatajas, siis importijaid olid või vähemalt oleksid pidanud olema dumpingust teadlikud. Algatamisteade on avalik dokument, mis on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas importijatele. Importijatel kui huvitatud isikutel on juurdepääs ka kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile. Vastupidiselt nende isikute väidetele ei ole alusmääruses nõuet, et dumping oleks „kindlalt teada“, ega ka nõuet, et oleks tõendeid selle kohta, et nad olid tegelikult teadlikud kaebuse esitamisest ja/või uurimise algatamisest, sest artikli 10 lõike 4 punktis c on sätestatud, et „või oleks pidanud olema teadlik“, et hõlmata selgelt olukordi, kus importijad ei ole tegelikult dumpingust teadlikud, kuid oleksid pidanud olema. Pärast algatamisteate avaldamist leiab komisjon, et importijatel oli tõepoolest võimalik saada kindlaid teadmisi kättesaadavatest tõenditest kahjustava dumpingu kohta või vähemalt oleksid nad pidanud olema sellistest tõenditest teadlikud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(15)

Lisaks sellele ei nõua alusmääruse artikli 10 lõige 4 erinevalt asjaomaste huvitatud isikute väidetust, et komisjon pidanuks olema kahjustava dumpingu varem kindlaks teinud. Piisab sellest, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust. Käesolevas uurimises oli see tõesti nii, nagu on kirjeldatud põhjenduses 14. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(16)

Mis puudutab varasemat dumpingut, siis kuna komisjon leiab, et importijate dumpingust teadlikkuse nõue on täidetud, ei ole vaja analüüsida, kas see varasema dumpingu olemasolu nõue on täidetud, sest alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti c alusel on see teadlikkuse nõudele alternatiivne nõue. Seega puudub väitel põhjendus.

(17)

Selle põhjal järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c sätestatud registreerimiskriteerium on täidetud.

3.2.   Impordi edasine oluline suurenemine

(18)

Komisjon analüüsis seda alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d sätestatud kriteeriumi, tuginedes Hiinast pärit vaatlusaluse toote importi käsitlevatele statistilistele andmetele, mis on kättesaadavad andmebaasis Surveillance 2. Selleks et hinnata, kas pärast uurimise algatamist on import veelgi oluliselt suurenenud, määras komisjon kõigepealt kindlaks võrreldavad ajavahemikud. Ühelt poolt analüüsis ta Hiina impordi andmeid alates dumpinguvastase uurimise algatamisest (st alates ajast, mil importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingust teadlikud) kuni viimase ajavahemikuni, mille kohta andmed on kättesaadavad (st 2021. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta aprillini). Teiselt poolt võttis komisjon arvesse Hiina importi uurimisperioodi samas ajavahemikus ja kogu uurimisperioodi kuu keskmist impordimahtu.

(19)

Võrdlusest selgub, et Hiinast pärit impordi kuu keskmine maht muutus järgmiselt:

Tabel 1

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

Impordi maht (kuu keskmine)

Uurimisperiood (juuli 2019 – juuni 2020)

jaanuar – aprill 2020

jaanuar – aprill 2021

Erinevus

jaanuar – aprill 2021 võrreldes uurimisperioodiga

jaanuar – aprill 2021 võrreldes jaanuar – aprill 2020

Hiina

20 040

18 583

26 528

+ 32 %

+ 43 %

Allikas: andmebaas Surveillance 2.

(20)

Nende statistiliste andmete põhjal järeldas komisjon, et Hiinast pärit vaatlusaluse toote kuu keskmine impordimaht oli ajavahemikus jaanuarist 2021 kuni märtsini 2021, st pärast dumpinguvastase uurimise algatamist, 32 % suurem kui kuu keskmine impordimaht uurimisperioodil ja 43 % suurem kui eelmise aasta uurimisperioodi samas ajavahemikus.

(21)

EFDA väitis, et import ei suurenenud oluliselt, osutades kaebusele, mis näitas Hiinast pärit impordi vähenemist 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, ning kinnitas, et mis tahes suurenemine pärast uurimisperioodi kajastab üksnes varasemaid kaubavooge ja mis tahes suurenemine 2020. aastal näitab ainult turu taastumist pärast COVID-19 pandeemiast tingitud seisakut. EFDA väitis ka, et kuna standardkinnitusdetaile liidus ei tarnita, olid importijad sunnitud importima neid tooteid Hiinast, mis on ainus elujõuline tarneallikas. Nad lisasid, et kuna liidu tootmisharu importis ka ise standardkinnitusdetaile, siis põhjustas see vähemalt osaliselt iseenesest impordi kasvu. Lisaks väitis EFDA, et Hiinast pärit import üksnes asendas muudest kolmandatest riikidest pärit importi.

(22)

Samuti väitis CCCME, et 2019. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal import ei suurenenud ning et kuigi aastatel 2019–2020 import suurenes, ei saa seda kasvu pidada märkimisväärseks, võttes eelkõige arvesse, et üldine import (Hiina ja muud kolmandad riigid) sellel perioodil vähenes. CCCME väitis ka, et kaebuse esitaja poolt registreerimistaotluses esitatud andmed ei olnud tüüpilised, sest need puudutasid saadetisi, mis olid tellitud ja lähetatud juba enne uurimisperioodi lõppu ja enne uurimise algatamist. CCCME väitis ka, et vähemalt osaliselt põhjustas impordi kasvu liidu tootmisharu ise.

(23)

Eespool nimetatud kaks importijat väitsid, et impordi kasv ei olnud märkimisväärne ja oli igal juhul põhjendatud nõudluse suurenemisega kinnitusdetailide järele pärast COVID-19 pandeemiast tingitud seisakut liidu turul 2020. aasta esimesel poolel. Lisaks väitsid nad, et COVID-19 pandeemia tõttu on vähenenud kaubaveopakkumised ja vaba konteinerruum, mis on põhjustanud veokulude märkimisväärse suurenemise. See muutis veo Hiinast keerulisemaks ja varude kogumine ei olnud arvestatav võimalus.

(24)

EFDA väitis, et liidus laovarusid ei kogutud ja et EFDA liikmetel oli vastupidi tegelikult raskusi oma klientide nõudluse rahuldamisega liidus, võttes arvesse rasket tarneolukorda, mida on täpsemalt kirjeldatud põhjenduses 44.

(25)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, leidis komisjon, et impordi kasvu hindamiseks tuleks aluseks võtta ajavahemik pärast käesoleva uurimise algatamist (2021. aasta jaanuarist 2021. aasta märtsini), sest alles alates sellest perioodist olid importijad dumpingutavadest teadlikud või vähemalt oleksid pidanud olema. Nagu on näidatud eespool tabelis 1, näitab kolme kuu impordisuundumuste võrdlus ühelt poolt uurimisperioodi sama ajavahemikuga ja teiselt poolt uurimisperioodi kuu keskmisega mõlemal juhul selgelt märkimisväärset, üle 30 % suurust impordi kasvu.

(26)

Väide, mis käsitleb COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud liidu nõudlust vaatlusaluse toote järele, ei ole otseselt asjakohane selle hindamisel, kas impordi oluline suurenemine toimus alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohaselt, mis on objektiivne kriteerium ja mille puhul ei ole vaja hinnata sellise suurenemise põhjuseid. Igal juhul, isegi kui see väide oleks asjakohane, märgib komisjon, et vaatlusaluse toote import Hiinast pärast algatamist (jaanuarist märtsini 2021) suurenes samuti 35 % võrreldes sama ajavahemikuga 2019. aastal (enne pandeemiat). Seega ei kinnita olemasolevad statistilised andmed mingil juhul väiteid, et impordi suurenemine kujutab endast üksnes taastumist varasemast seisakust liidu turul. Pigem on impordi kasv sama ilmne ka võrreldes impordimahuga 2019. aasta esimese kolme kuu jooksul, st ajal, mil pandeemia turgu ei mõjutanud.

(27)

Mis puudutab väidet tarneolukorra kohta liidus, siis ei ole ka see kaalutlus impordi registreerimise seisukohast otseselt asjakohane alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohase objektiivse kriteeriumi kontekstis, mis käsitleb impordi suurenemist. Need kaalutlused võivad olla asjakohased ja neid võidakse hinnata liidu huvide kontekstis kooskõlas alusmääruse artikliga 21. Seetõttu ei olnud see väide asjakohane ja seda ei olnud selles kontekstis vaja käsitleda.

(28)

Mis puutub väitesse, et varude kogumine ei oleks suuremate transpordikulude tõttu arvestatav võimalus, siis seda väidet ei toeta impordistatistika, mis näitab selgelt impordi märkimisväärset suurenemist esimese kolme kuu jooksul pärast uurimise algatamist, nagu on näidatud eespool tabelis 1. Igal juhul ei mõjuta see väide impordi edasise kasvu nõuet, mis on objektiivne kriteerium. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(29)

Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades järeldas komisjon, et täidetud on ka teine registreerimiskriteerium.

3.3.   Tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(30)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiinast pärit impordi jätkuv suurenemine, võttes sealjuures arvesse selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid, põhjustaks lisakahju, mis tõenäoliselt vähendaks oluliselt võimalike lõplike dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju.

(31)

Nagu on märgitud põhjendustes 18–29, on vaatlusaluse toote impordi olulise suurenemise kohta uurimisjärgsel perioodil tervikuna piisavalt tõendeid. Juba sellise suurenemise märkimisväärne ulatus osutab sellele, et lõpliku tollimaksu parandav mõju võib väheneda, kui õiguslikud tingimused on täidetud.

(32)

Mis puutub impordihindadesse, siis vastavalt andmebaasile Surveillance 2 on asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind tõusnud 6,0 %, kui võrrelda ajavahemikku 2021. aasta jaanuarist 2021. aasta aprillini eelneva aasta sama ajavahemikuga, ning 7,3 %, kui võrrelda seda uurimisperioodi kuu keskmisega, nagu on näidatud tabelis 2.

Tabel 2

Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad (eurot tonni kohta)

Keskmine impordihind

Uurimisperiood (juuli 2019 – juuni 2020)

jaanuar – aprill 2020

jaanuar – aprill 2021

Hinnatõus (%) jaanuar – aprill 2021 võrreldes uurimisperioodiga

Hinnatõus (%) jaanuar – aprill 2021 võrreldes jaanuar – aprill 2020

Hiina

1 484

1 465

1 573

6,0 %

7,3 %

(33)

Selle hinnatõusu puhul tuleb siiski arvesse võtta nii vaatlusaluse toote peamise tooraine kui ka rahvusvahelise veo kulude suurenemist alates 2020. aasta teisest poolest, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

(34)

Vaatlusaluse toote tooraineks on peamiselt kuumvaltsitud lehtteras. Praegu kättesaadava teabe kohaselt moodustab teras umbes 70 % kinnitusdetailide tootmise kogukuludest. Terase hind on ajavahemikus 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta aprillini tõusnud kogu maailmas üle 50 % kõigil peamistel turgudel (7). Hiina ei ole erand ja kuumvaltsitud lehtterase hinnatõus 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta aprillini oli seal 74 % (8). Hiinast imporditud vaatlusaluse toote hinnatõus 2021. aasta esimesel kolmel kuul (st 6,1 % võrreldes sama ajavahemikuga 2020. aastal või 4,9 % võrreldes kuu keskmise väärtusega uurimisperioodil) on oluliselt väiksem kui peamise tooraine, st kuumvaltsitud lehtterase hinnatõus maailmas (74 %). Seetõttu ei ole kõnealune hinnatõus selles kontekstis toormaterjalide hinna ulatusliku tõusu kompenseerimiseks piisav, mis osutab märkimisväärsele hinnasurutisele ja vähendab seega tõenäoliselt oluliselt võimaliku lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

(35)

Kaubaveo kohta väitsid huvitatud isikud, et 2020. aasta teisel poolel muutusid üleilmsed veokulud, eelkõige Aasia ja Euroopa vahel, erakordselt kalliks. Tõendid selle kasvu kohta, mis ulatub tihti 150 %ni, on avalikult kättesaadavad (9). Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontrollimata vastuste kohaselt moodustavad veokulud ligikaudu 3 % Euroopasse suunatud kaubaarvete summast. See viitab sellele, et enam kui pool vaatlusaluse toote impordi täheldatud hinnatõusust on seletatav veokulude muutumisega. Seda teist tegurit arvesse võttes võiks väita, et vaatlusaluse toote hind tegelikult langes, kuna veokulude mõju toob kasu veoteenuse osutajale ja ületab ka eksportivate tootjate hinnamääramisvolitusi.

(36)

Lisaks toimus hinnatõus olukorras, kus esmapilgul usutavad tõendid näitasid hinna allalöömise marginaali vahemikus 27–72 % ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali vahemikus 41–251 %. Seetõttu jäid impordihinnad oluliselt kahjustavale tasemele ja suhtelises arvestuses isegi vähenesid, võttes arvesse terase- ja kaubaveokulude suurenemist kogu maailmas.

(37)

Pärast uurimise algatamist registreeritud märkimisväärsed täiendavad impordimahud toovad samuti väga tõenäoliselt kaasa Hiina impordi turuosa suurenemise.

(38)

Eespool nimetatud kaks importijat, EFDA ja CCCME väitsid, et on kaheldav, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju ja et sellise kahju tekitaks Hiina import. Need kaks importijat väitsid, et kaebuses ei ole tõendeid olulise kahju kohta. EFDA ja CCCME viitasid Üldkohtu praktikale, (10) väites, et kui komisjon hindab, kas import „vähendab oluliselt tollimaksude parandavat mõju“, peaks ta hindama, kas liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, arvestades et kaebuses selliseid tõendeid ei ole.

(39)

Lisaks väitis CCCME, et impordi suurenemine ei saanud „vähendada oluliselt tollimaksude parandavat mõju“, kuna liidu tootmisharu toodab peamiselt erikinnitusdetaile, mis ei konkureerinud Hiinast pärit impordiga, mis on peamiselt standardkinnitusdetailid.

(40)

Nende väidetega seoses leidis komisjon, nagu on märgitud algatamisteates, et kaebuses on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu kandis vaatlusaluse toote Hiinast importimise tõttu olulist kahju, ning seetõttu lükati need väited tagasi.

(41)

CCCME väidet, et Hiinast pärit import ei konkureerinud liidu tootmisharu müügiga liidu turul, ei toetanud mingid tõendid ja see on vastuolus kaebuses esitatud esmapilgul usutavate tõenditega Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu kohta, mis langes kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega, nagu on märgitud algatamisteates. Seepärast lükati see väide tagasi.

(42)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et kõik eespool nimetatud asjaolud osutavad sellele, et Hiinast pärit impordi kasv pärast uurimise algatamist, võttes arvesse selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid, võib tõenäoliselt vähendada oluliselt võimalike lõplike dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju. Seega oli täidetud ka alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d sätestatud kriteerium.

3.4.   Huvitatud poolte muud väited

(43)

Kaks eespool nimetatud importijat väitsid, et registreerimiseks vajalikud tõendid peaksid olema kõrgemal tasemel kui algatamiseks vajalikud tõendid, pidades eelkõige silmas tollimaksude võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist.

(44)

EFDA väitis, et lõplike tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine oleks vastuolus liidu huvidega. Nad väitsid, et esiteks ei suudaks liidu tootmisharu tarnida standardkinnitusdetaile ja seetõttu tuleb need standardkinnitusdetailid hankida Hiinast. Sellega seoses kinnitas EFDA, et kinnitusdetailide hankimine Hiinast muutub üha raskemaks pikkade tarneaegade tõttu, Hiina eksportijate keeldumise tõttu tarnida kinnitusdetaile kuni käesoleva uurimise tulemuste selgumiseni, vaba tootmisvõimsuse puudumise tõttu Hiinas ning konteinerite nappuse tõttu Aasias, mida süvendas Suessi kanali ummik. EFDA juhtis tähelepanu ka liidu kinnitusdetailide tootjate üldisele toorainepuudusele ja asjaolule, et muid arvestatavaid tarneallikaid peale Hiina ei ole. Teiseks kinnitas EFDA, et sellise kehva tarneolukorra tõttu mõjuks impordi registreerimine ja ajutiste meetmete kehtestamine kahjulikult järgtööstusele ning registreerimiskuupäeva seisuga ei ole vaja lõplikke tollimakse tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(45)

Ka CCCME väitis, et standardkinnitusdetaile liidus peaaegu ei ole ning puuduvad muud arvestatavad tarneallikad peale Hiina.

(46)

Registreerimistõendite standardi osas analüüsis komisjon andmebaasist Surveillance 2 saadud statistilisi andmeid ja muud tema käsutuses olevat teavet, mis näitasid impordi olulist kasvu väga tõenäoliselt kahjustava hinnataseme juures. Need tõendid on täiesti usaldusväärsed ja nimetatud isikud ei ole põhjendanud, miks need tõendid ei peaks usaldusväärsed olema või milliseid paremaid tõendeid oleks olnud võimalik hankida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(47)

Seoses alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohaselt nõutava tõendamisstandardiga tugines komisjon oma järeldustes parimale praegu kättesaadavale teabele, sealhulgas uurimise algatamiseni viinud kaebusele. Ta ei pidanud tegema kindlaid järeldusi, kuna selliseid järeldusi ei olnud põhimõtteliselt võimalik teha enne ajutiste meetmete kehtestamist. Igasugune muu lähenemisviis võtaks registreerimiselt kasuliku mõju. Muud EFDA esitatud väited puudutavad kas lõplike tollimaksude tagasiulatuvat sissenõudmist ja/või ajutiste meetmete kehtestamist. Komisjon märgib, et otsus kehtestada ajutised meetmed ja seejärel otsus tollimaksude võimaliku tagasiulatuva sissenõudmise kohta käesoleva registreerimismääruse alusel tehakse alles menetluse hilisemas etapis. Seepärast peetakse neid väiteid käesoleva registreerimismääruse kontekstis ebaoluliseks. Sama puudutab väiteid liidu huvide kohta, mida komisjon peab vastavalt alusmääruse artiklile 21 üheks ajutiste või lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tingimuseks, kuid mida ei ole vaja analüüsida impordi registreerimise vajaduse või selliste lõplike tollimaksude tagasiulatuva kohaldamise hindamisel. Seetõttu ei olnud see väide asjakohane ja seda ei olnud selles kontekstis vaja käsitleda.

(48)

EFDA märkis, et alusmääruse artikli 14 lõikes 5a on konkreetselt nõutud, et alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktide c ja d tingimused oleksid täidetud. Teisisõnu väitis EFDA, et komisjoni otsuses impordi registreerimise kohta tuleks neid kriteeriume arvesse võtta ka siis, kui import on registreeritud alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel, st kui see põhineb liidu tootmisharu taotlusel.

(49)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, vaatas komisjon õigusaktide ja artikli 14 lõike 5 kohaldamisel väljakujunenud tava kohaselt registreerimistaotluse läbi alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel, milles on sätestatud registreerimise sisulised tingimused. Nagu põhjendustes 9–42 üksikasjalikult kirjeldatud, loeti alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktide c ja d tingimused tõepoolest täidetuks ja EFDA väited lükati seetõttu tagasi.

3.5.   Kaitseõigus ja avalikustamine

(50)

EFDA ja CCCME väitsid, et teatav EIFI esitatud lisateave tema registreerimistaotluse kohta tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks alles mitu nädalat hiljem, mis oleks neilt võtnud võimaluse kasutada oma seaduslikku kaitseõigust.

(51)

CCCME väitis ka, et komisjon peaks avalikustama kõik impordi registreerimise otsused piisavalt aegsasti ja võimaldama seega huvitatud isikutel sellist otsust kommenteerida.

(52)

Komisjon märgib, et kaebuse esitaja esitatud mittekonfidentsiaalne teave tehti tõepoolest kättesaadavaks huvitatud isikutele, kes esitasid täiendavaid märkusi. Komisjon nõustus kõigi nende märkustega ja hindas neid enne otsuse tegemist. Seetõttu leidis komisjon, et poolte kaitseõigus oli selles osas täielikult tagatud.

(53)

Seoses eelneva avalikustamise taotlusega märgitakse, et alusmääruses ei ole selline samm ette nähtud ega nõutud. Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse võtta asjakohaseid meetmeid impordi registreerimiseks pärast seda, kui on esitatud taotlus, mis sisaldab piisavaid tõendeid sellise meetme põhjendamiseks. Samuti märgitakse, et käesoleva määruse artikli 1 lõikega 3 antakse huvitatud isikutele tõepoolest võimalus esitada märkusi ja saada ära kuulatud 21 päeva jooksul alates määruse avaldamise kuupäevast. Lisaks juhib komisjon tähelepanu ka sellele, et kõik otsused lõplike dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta avaldatakse huvitatud isikutele kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 5. Seetõttu lükati see taotlus tagasi.

4.   MENETLUS

(54)

Komisjon on seisukohal, et tõendeid vaatlusaluse toote impordi registreerimise õigustamiseks vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 on piisavalt.

(55)

Huvitatud isikutel palutakse oma seisukoht ja tõendid esitada kirjalikult. Komisjon võib huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

5.   REGISTREERIMINE

(56)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimiste tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse asjakohaste tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(57)

Tulevased kohustused olenevad dumpinguvastase uurimise tulemustest.

(58)

Dumpinguvastase uurimise algatamise aluseks olnud kaebuses esitatud väidete põhjal on vaatlusaluse toote hinnanguline dumpingumarginaal 126–270 % ja kahju kõrvaldamist võimaldav marginaal 41–251 %. Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 määratakse võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse summa tavaliselt neist dumpingumarginaalidest madalamal tasemel.

6.   ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(59)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, (11)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Tolliasutused peavad määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõike 5 kohaselt võtma asjakohased meetmed, et registreerida teatavate rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailide, st puidukruvide (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavate kruvide, muude peaga kruvide ja poltide (nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, v.a kruvid ja poldid raudtee ehitusmaterjalide parandamiseks) ning seibide import. Need tooted kuuluvad praegu klassifitseeritud CN-koodide 7318 12 90, 7318 14 91, 7318 14 99, 7318 15 58, 7318 15 68, 7318 15 82, 7318 15 88, ex 7318 15 95 (TARICi koodid 7318159519 ja 7318159589), ex 7318 21 00 (TARICi koodid 7318210031, 7318210039, 7318210095 ja 7318210098) ja ex 7318 22 00 (TARICi koodid 7318220031, 7318220039, 7318220095 ja 7318220098) alla ja pärinevad Hiina Rahvavabariigist.

2.   Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.   Huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad ning esitada asjakohased tõendid ja taotleda ärakuulamist 21 päeva jooksul arvates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)   ELT C 442, 21.12.2020, lk 6.

(3)  Nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 29, 31.1.2009, lk 1), ja komisjoni 26. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/519, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte (ELT L 82, 27.3.2015, lk 78).

(4)  Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 442, 21.12.2020, lk 6).

(5)  WTO vaidluste lahendamise organ: vaekogu aruanne, WT/DS397/RW, 7. august 2015 ja apellatsioonikogu aruanne, AB-2015-7, WT/DS397/AB/RW, 18. jaanuar 2016.

(6)  Nõukogu 26. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 91/2009, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (ELT L 29, 31.1.2009, lk 1).

(7)  https://www.fitchratings.com/research/corporate-finance/global-steel-price-rally-will-be-short-lived-02-02-2021; https://tradingeconomics.com/commodity/steel; https://ihsmarkit.com/solutions/steel-forecast.html

(8)  https://www.investing.com/commodities/shfe-hot-rolled-coil-futures-historical-data

(9)  https://www.ft.com/content/ad5e1a80-cecf-4b18-9035-ee50be9adfc6

(10)  Kohtuotsus Stemcor London ja Samac Steel Supplies vs. komisjon, T-749/16, ECLI:EU:T:2019:310, punkt 83.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).