(1)

30. aprillil 2024 jõustus ELi reformitud majandusjuhtimise raamistik. ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta (1), muudetud määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kohta (2) ja muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku kohta (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Samuti edendatakse sellega riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile, koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmisega.

(2)

Uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element on riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mille liikmesriigid esitavad nõukogule ja komisjonile. Kavadel peab olema kaks eesmärki: i) tagada, et muu hulgas kohandamisperioodi lõpuks on valitsemissektori võlg usutavalt langustrendis või püsib mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarve puudujääk tuuakse keskpikas perspektiivis allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst ja hoitakse allpool seda taset, ning ii) tagada, et viiakse ellu reformid ja investeeringud, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse ELi ühiseid prioriteete. Selleks tuleb igas kavas esitada keskpika perioodi kohustus seoses netokulude (4) kavaga, millega sisuliselt kehtestatakse eelarvepiirang kava kehtivusajaks, mis on (sõltuvalt liikmesriigi tavapärasest seadusandlikust tsüklist) neli või viis aastat. Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas liikmesriik tagab, et viiakse ellu reformid ja tehakse investeeringud, millega lahendada Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes (sealhulgas asjakohasel juhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud soovitustes) kindlaks tehtud peamisi probleeme, ja kuidas kava järgib liidu ühiseid prioriteete. Eelarve kohandamise perioodi pikkus on neli aastat, mida võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik kohustub ellu viima asjakohased reformid ja tegema investeeringud, mis vastavad määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele.

(3)

Pärast kava esitamist hindab komisjon, kas kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(4)

Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks eelarve kohandamise perioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused.

(5)

Rumeenia esitas 25. oktoobril 2024 nõukogule ja komisjonile oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Kava esitati pärast määruse (EL) 2024/1263 artiklis 36 sätestatud tähtaja pikendamist, milles lepiti komisjoniga kokku. Esitamise tähtaega pikendati vastavalt komisjoniga kokkulepitule, võttes arvesse Rumeenia esitatud põhjendusi.

(6)

Riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamisega tipneva dialoogi raamistamiseks edastas komisjon 21. juunil 2024 kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 9 Rumeeniale võrdlustrajektoori (5). Komisjon avaldas võrdlustrajektoori 25. oktoobril (6). Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja tagab, et valitsemissektori võlg on eelarve kohandamise perioodi lõpuks ja täiendavate eelarvemeetmete puudumisel pärast kohandamisperioodi usutavalt langustrendis või püsib keskpikal perioodil mõistlikul tasemel ning et valitsemissektori eelarve puudujääk viiakse kohandamisperioodil alla 3 % SKPst ja see püsib keskpikal perioodil allpool seda kontrollväärtust. Keskpikk periood on määratletud kui kümneaastane periood pärast kohandamisperioodi lõppu. Vastavalt määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktile d ning artiklitele 7 ja 8 on võrdlustrajektoor kooskõlas ka eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega, võla jätkusuutlikkuse kaitsemeetmega ja eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega. Rumeenia võrdlustrajektooriga nähakse ette, et komisjoni eelduste põhjal, mis olid 2024. aasta juunis edastatud eelnevate suuniste aluseks, ja eeldades nelja-aastast kohandamisperioodi, ei tohiks netokulude kasv ületada tabelis 1 esitatud väärtusi. See vastab netokulude keskmisele kasvule 5,2 % kohandamisperioodil (2025–2031) ja netokulude keskmisele kasvule 5,5 % perioodil 2025–2028.

Tabel 1. Võrdlustrajektoor, mille komisjon esitas Rumeeniale 21. juunil 2024

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 12 pidasid Rumeenia ja komisjon 2024. aasta juulist oktoobrini tehnilist dialoogi. Dialoogi keskseks teemaks oli kavandatav Rumeenia netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused ning kavandatud reformi- ja investeerimiskohustused, mis on aluseks Rumeenia taotlusele pikendada kohandamisperioodi. Aruteludes keskenduti maksureformile, maksuhaldusreformile, mikroettevõtjate maksustamise korra reformile ja kulude läbivaatamisele. Samuti käsitleti dialoogi käigus selliste reformide ja investeeringute kavandatud elluviimist, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete õiglase rohe- ja digipöörde, sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ja kaitsevõime ülesehitamise vallas.

(8)

2024. aasta oktoobris teatas Rumeenia kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõikega 3 ja artikli 36 lõike 1 punktiga c oma kavas esitatud teabe kohaselt, et on pidanud konsultatsioone kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega. Rumeenia on oma kavas teada andnud, et kava esitati 16. oktoobril 2024 avalikuks aruteluks ettevõtjate esindajate ja kodanikuühiskonnaga.

(9)

Rumeenia suhtes kohaldatakse praegu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust (7). Tingituna ELi toimimise lepingu eelarvepuudujäägi kriteeriumi sihilikust mittetäitmisest võttis nõukogu 3. aprillil 2020 komisjoni soovituse alusel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 6 vastu otsuse (EL) 2020/509 ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias ning esitas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 soovituse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks hiljemalt 2022. aastaks. Võttes arvesse majandustegevuse suurt vähenemist COVID-19 pandeemia ajal, võttis nõukogu 18. juunil 2021 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 vastu muudetud soovituse Rumeeniale, pikendades ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega 2024. aastani. 24. novembril 2021 jõudis komisjon järeldusele, et Rumeenia on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovitusele, ning leidis, et siis ei olnud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja täiendavaid meetmeid võtta. 2023. aastal aga jäid kõik Rumeeniale 2021. aastal esitatud nõukogu soovituse alakomponendid siiski suures osas täitmata. Valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk oli märkimisväärselt suurem (6,5 % SKPst vs. 4,4 % SKPst nõukogu soovituses), eelarve struktuurne kohandamine oli soovitatud tasemest palju väiksem ning netokulude kasv oli soovitatud tasemest palju suurem.

(10)

Seega tegi nõukogu 26. juulil 2024 kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid (8). Käesolev soovitus langeb kokku ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud nõukogu soovitusega valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks Rumeenias (9). Nende soovituste samaaegne vastuvõtmine, mis on kohandatud ja põhjendatud üleminekuga uuele majandusjuhtimise raamistikule, tagab soovitatud kohandamiskavade kooskõla.

(11)

Komisjon jõudis 19. juunil 2024 järeldusele, et Rumeenias esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus. Eelkõige on Rumeenial maksebilansiga seotud haavatavus, mis tuleneb ennekõike suurest ja üha kasvavast valitsemissektori eelarve puudujäägist, samas kui märkimisväärne hinna- ja kulusurve on tugevnenud ning poliitikameetmed on olnud nõrgad (10).

(12)

Nõukogu esitas 21. oktoobril 2024 Euroopa poolaasta raames Rumeeniale riigipõhised soovitused (11).

(13)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 16 hindas komisjon kava järgmiselt.

(14)

Majandustegevus Rumeenias kasvas 2023. aastal 2,4 % tingituna sisenõudlusest. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks majandus 2024. aastal kasvama 1,4 %, mis kajastab tööstustootmise, elamuehituse, infotehnoloogia ja transporditeenuste tagasihoidlikku arengut. 2025. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,5 %, mis tuleneb vastupidavast eratarbimisest ja erainvesteeringute suurenemisest, millele aitavad kaasa soodsamad finantstingimused. 2026. aastal peaks reaalne SKP kasvama 2,9 %, kuna ELi rahastatavad investeeringud avalikku taristusse peaksid taaste- ja vastupidavusrahastu programmi lõppetapis andma tugeva stiimuli majanduskasvuks. Prognoosiperioodil (st 2024–2026) peaks potentsiaalse SKP kasv Rumeenias olema keskmiselt 2,2 %, mis on tingitud kapitalisüvendusest ja tootmistegurite kogutootlikkuse kasvust. Töötuse määr oli 2023. aastal 5,6 % ning komisjoni prognoosi kohaselt on see 2024. aastal 5,5 %, 2025. aastal 5,5 % ja 2026. aastal 5,4 %. Inflatsioon (SKP deflaator) peaks prognooside kohaselt langema 12,8 %-lt 2023. aastal 9,0 %-le 2024. aastal, 5,9 %-le 2025. aastal ja 5,3 %-le 2026. aastal.

(15)

Mis puudutab eelarvesuundumusi, siis Rumeenia valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2023. aastal 6,5 % SKPst. Euroopa Komisjoni 2024. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks see jõudma 8,0 %ni SKPst 2024. aastal ning 7,9 %ni SKPst 2025. aastal ja püsima sel tasemel ka 2026. aastal, eeldusel et poliitikat ei muudeta. Komisjoni prognoos ei kajasta Rumeenia 2025. aasta eelarvekava, mis ei ole veel koostatud. Valitsemissektori võlg oli 2023. aasta lõpus 48,9 % SKPst. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpuks tõusma 52,2 %-le. Prognooside kohaselt tõuseb see 2025. aasta lõpuks 56,1 %-le SKPst ja 2026. aasta lõpuks 59,7 %-le SKPst. Komisjoni eelarveprognoosis ei võeta keskpika perioodi kavades esitatud poliitilisi kohustusi arvesse enne, kui nende aluseks on usaldusväärselt teatavaks tehtud ja piisavalt täpsustatud konkreetsed poliitikameetmed.

(16)

Rumeenia riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hõlmab ajavahemikku 2025–2028 ja sellega on ette nähtud eelarve kohandamine seitsme aasta jooksul.

(17)

Kava sisaldab kogu määruse (EL) 2024/1263 artiklis 13 nõutud teavet.

(18)

Kavas on võetud kohustus järgida tabelis 2 esitatud netokulude kava, mis vastab aastatel 2025–2028 netokulude keskmisele kasvule 4,8 %. Lisaks võtab Rumeenia kohustuse viia ellu mitmeid reforme ja investeeringuid, et pikendada kohandamisperioodi seitsmele aastale (2025–2031), mille jooksul peaks netokulude keskmine kasv olema 4,4 %. Kavas esitatud keskmine netokulude kasv kohandamisperioodil (2025–2031) on väiksem kui keskmine netokulude kasv komisjoni poolt 21. juunil 2024 edastatud võrdlustrajektooris (5,2 %). Kavas eeldatakse, et potentsiaalse SKP reaalkasv väheneb järk-järgult 2,7 %-lt 2024. aastal 2,0 %-le 2031. aastal. Lisaks eeldatakse kavas, et SKP deflaatori kasvumäär langeb 2024. aastal 7,2 %-lt 5,0 %-le 2025. aastal ning järk-järgult langeb edasi 4,4 %-le 2031. aastal.

Tabel 2. Netokulude kava ja peamised eeldused Rumeenia kavas

(19)

Kui kavas ette nähtud netokulude kava ja selle aluseks olevad eeldused realiseeruvad, suureneb valitsemissektori võlg kava kohaselt 52,2 %-lt SKPst 2024. aastal 62,6 %-le SKPst 2029. aastal, enne kui see langeb 61,4 %-le SKPst 2031. aastal, nagu on näidatud järgmises tabelis. Seejärel prognoositakse, et kümne aasta jooksul pärast kavaga hõlmatud perioodi lõppu väheneb see pidevalt tasemele, mis jääb tunduvalt alla 60 % SKPst.

Tabel 3. Valitsemissektori võla ja eelarvepositsiooni areng Rumeenia kavas

Seega jõuaks valitsemissektori võla suhe SKPsse kava kohaselt keskpikas perspektiivis allapoole aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. See on kava eelduste põhjal usutav, kuna komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsi kõigi deterministlike stressitestide kohaselt peaks võlg jääma 2041. aastaks alla 60 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis a ja artikli 16 lõikes 2 võla kohta sätestatud nõudega.

(20)

Kava netokulude kava ja eelduste kohaselt väheneks valitsemissektori eelarve puudujääk 7,9 %-lt SKPst 2024. aastal 2,5 %-le SKPst 2031. aastal, mis on esimene aasta, mil see oleks alla 3 % SKPst. Seega ei ületaks valitsemissektori eelarvepositsioon kava kohaselt kohandamisperioodi lõpus (2031) kontrollväärtust 3 % SKPst. Lisaks ei ületa valitsemissektori eelarve puudujääk kümne aasta jooksul pärast kohandamisperioodi (st kuni 2041. aastani) 3 % SKPst. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis b ja artikli 16 lõikes 2 puudujäägi kohta sätestatud nõudega.

(21)

Eelarve kohandamise ajakava, mida mõõdetakse struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutusena, nagu kavas kirjeldatud, on lineaarne, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c. Selle tulemusena on eelarve kohandamine kava esimese nelja aasta jooksul proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega. Seega, tuginedes kava poliitilistele kohustustele ja makromajanduslikele eeldustele, on kavas esitatud netokulude kava kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 6 punktis c osutatud edasilükkamise keeluga ja artikli 36 lõike 1 punktis e ette nähtud üleminekusättega.

Tabel 4. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni areng Rumeenia kavas

(22)

Kavas esitatud netokulude kava on kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuetega (eelkõige nõukogu määruse (EÜ) 1467/97 artikli 3 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud minimaalse iga-aastase struktuurilise kohandamisega).

(23)

Rumeenia suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2024/1263 artiklis 8 sätestatud ennetusliku osa nõuet seoses eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega, mille eesmärk on tagada ühine turvavaru allpool aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst, kuna puudujääki kavatsetakse tuua allapoole 3 % SKPst alles kohandamisperioodi viimasel aastal.

(24)

Kava kohaselt on aastatel 2027–2031 valitsemissektori võlg 60–90 % SKPst. Kuna kava kohaselt jääks valitsemissektori eelarve puudujääk 2031. aastal alla 3 % SKPst, mis tooks kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kindlakstegemise otsuse tühistamise kohandamisperioodile järgneval aastal, ei kohaldata võla jätkusuutlikkuse kaitsemeedet kavaga hõlmatud ajavahemikul.

(25)

Kava põhineb eeldustel, mis erinevad komisjoni poolt 21. juunil Rumeeniale edastatud eeldustest. Eelkõige kasutatakse kavas erinevaid eeldusi viie muutuja puhul, milleks on lähtepunkt (strukturaalne esmane eelarvepositsioon 2024. aastal), potentsiaalse ja reaalse SKP kasv ning SKP deflaatori kasv, ning selles võetakse arvesse riigi vääringu eeldatavat devalveerumist. Allpool on esitatud hinnang eelduste erinevuste kohta. Allpool on loetletud eelduste erinevused, millel on kõige suurem mõju netokulude keskmisele kasvule, ja eraldi hinnatud iga erinevust.

Ülejäänud erinevused eeldustes ei avalda märkimisväärset mõju keskmisele netokulude kasvule võrreldes komisjoni eeldustega. Üldiselt toovad kõik eelduste erinevused kokku kavas kaasa netokulude keskmise kasvu, mis on väiksem kui võrdlustrajektoor. Komisjon võtab eespool esitatud hinnangut kava eeldustele arvesse tulevastel käesoleva soovituse järgimise hindamistel.

(26)

Kava orienteeriva eelarvestrateegia kohaselt täidetakse netokuludega seotud kohustused peamiselt kulude piiramise teel. Valitsemissektori esmaste kulude suhe SKPsse peaks vähenema 40,6 %-lt SKPst 2024. aastal 34,6 %-le 2031. aastal, st 6 protsendipunkti seitsme aasta jooksul. Kõigi kulukategooriate osakaal SKPs peaks prognooside kohaselt vähenema. Teataval määral toetavad seda kohustust kavas esitatud kulureformid (kulude läbivaatamine, pensionireformid, riigiettevõtete juhtimise reform), kuid eesmärkide saavutamiseks on vaja ranget rakendamist ja täiendavaid meetmeid lisaks kavas sisalduvatele meetmetele. Poliitikameetmete üksikasjad tuleb kinnitada või kohandada ja kvantifitseerida aastaeelarves.

(27)

Kavas esitatud soovitusliku eelarvestrateegia rakendamisega seoses on siiski riske. Enamikku neist kohustustest peab täitma uus valitsus. Lisaks teatas töö- ja sotsiaalse solidaarsuse minister 20. novembril 2024 pensionide kontrollväärtuse suurendamisest 12,1 %. See teadaanne tähendab, et pensionid suurenevad palju rohkem (ligikaudu 1 % SKPst), kui seda kavas eeldatakse (pensionide nominaalne külmutamine 2025. aastal).

(28)

Kavas kohustub Rumeenia viima ellu reforme ja tegema investeeringuid, mille eesmärk on parandada potentsiaalset majanduskasvu ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning mis on aluseks eelarve kohandamise perioodi pikendamisele neljalt aastalt seitsmele aastale. Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosnevad mitmest taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvast kohustusest, mõnest taaste- ja vastupidavuskavast tulenevast kohustusest koos täiendavate täpsustustega ning mõnest uuest reformist. See hõlmab järgmisi meetmeid (vt ka II lisa):

(29)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikega 3 on iga kohandamisperioodi pikendamise aluseks olev reformi- ja investeerimiskohustus piisavalt üksikasjalik, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitav.

(30)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad taaste- ja vastupidavuskava kohased kohustused sisaldavad märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali. Lisaks kohustub Rumeenia jätkama reformipingutusi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute tasemele (vt tabel 5). Kohustuste täitmist jälgitakse kava kogu rakendusetapi jooksul. Seega võib taaste- ja vastupidavuskava kohaseid kohustusi arvesse võtta kohandamisperioodi pikendamisel, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d.

(31)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid tooma kaasa Rumeenia majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali paranemise jätkusuutlikul viisil, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis a. Kavas ei esitata kvantifitseeritud hinnanguid reformide ja investeeringute mõju kohta potentsiaalsele majanduskasvule. Pensionireformid (üldsüsteem ja eripensionid) peaksid siiski aja jooksul kaasa aitama tööjõumäära suurenemisele võrreldes reformideta stsenaariumiga ja seega suurendama potentsiaalset SKPd. Lisaks nähakse kavaga ette avaliku sektori investeeringute märkimisväärne kasv, eriti kavaga hõlmatud perioodi esimestel aastatel, 5,4 %-lt SKPst 2023. aastal 7,1 %-le SKPst 2025. aastal ja 7,3 %-le SKPst 2026. aastal. Need investeeringud kõikidesse valdkondadesse, sealhulgas põhitaristusse, aitavad suurendada majanduse kasvupotentsiaali ja vastupanuvõimet. Kulude läbivaatamine peaks samuti aitama vahendeid eelarves majanduskasvu soodustavate prioriteetide suunas ümber jaotada.

(32)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud peaksid toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis b. Eelarve tulude poolega seotud reformid toovad valitsusele märkimisväärset lisatulu. Maksureformi, maksuhaldusreformi ja mikroettevõtjate maksustamise korra reformi kumulatiivne mõju peaks täieliku rakendamise korral andma täiendavat tulu 2,0–2,5 % SKPst. Kulude poolel peaksid reformid, mille eesmärk on tugevdada kulude läbivaatamist ja riigi / kohalike ettevõtjate haldamist, andma kokkuhoidu 0,5–1,0 % SKPst, isegi kui mõned kavas esitatud hinnangud tunduvad olevat liiga suured. Samuti peaks avaliku sektori töötajate ühtse palgasüsteemi seadus, kui seda rakendatakse kavas ette nähtud vahendite piires, võimaldama kava kohaselt aastatel 2024–2031 oluliselt vähendada avaliku sektori palgakulusid 1,5 % SKPst (osakaaluna SKPst). Pensionireformide (üldsüsteem ja eripensionid) tulemusena loodetakse kulude kokkuhoidu kavaga hõlmatud seitsmeaastase perioodi lõpuks, kuid suurem kokkuhoid saavutatakse pikemas perspektiivis.

(33)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad täita ELi ühiseid prioriteete, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis c. Enamik pikendamistaotluse aluseks olevaid reforme aitavad suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, tagades eelarve stabiilsuse, parandades avaliku sektori tõhusust ja edendades kestlikku majanduskasvu. Maksuhalduse parandamise ja kulude põhjaliku läbivaatamise valdkonnas võetud kohustused peaksid aja jooksul võimaldama jaotada vahendeid ümber prioriteetidele, mis soodustavad majandustulemuste parandamist ja edusamme sotsiaalvaldkonnas. Miinimumpalga kehtestamise mehhanismi reform peaks tagama miinimumpalga asjakohase taseme, mis arvestab sotsiaalseid ja majanduslikke prioriteete. Pensionireformid (üldsüsteem ja eripensionid) tagavad süsteemi jätkusuutlikkuse ning suurendavad võrdsust ja õiglust pensionide taseme puhul. Lisaks peaks maksuhalduse digitaliseerimise parandamine aitama kaasa digipöördele. ELi muid ühiseid prioriteete, nimelt energiajulgeoleku tagamist ja kaitsevõime ülesehitamist, ei käsitleta otseselt pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringutega, kuigi Rumeenia taaste- ja vastupidavuskavas esimest käsitletakse.

(34)

Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud aitavad järgida mõningaid asjakohaseid (12) riigipõhiseid soovitusi, mis esitati Euroopa poolaasta raames ja nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d. Eelkõige peaksid reformid aitama järgida 2023. aasta riigipõhist soovitust, kus on esitatud eelarvesoovitus, milles nõutakse Rumeenialt ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist ja ülemäärase tasakaalustamatuse kõrvaldamist. Kava aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt peaks jooksevkonto puudujääk vähenema 7,7 %-lt SKPst 2024. aastal 4,1 %-le SKPst 2031. aastal. Suurem osa mõjust tuleneb valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamisest, mida toetavad kohandamiskava pikendamise taotluse aluseks olevad reformid. Valitsemissektori kulude aeglasem kasv ja konservatiivne sissetulekupoliitika (pensionide ja avaliku sektori palkade mõõdukas kasv, miinimumpalga reform) peaksid konkurentsivõimet edaspidi toetama.

(35)

Miinimumpalga reform ja pensionireform peaksid aitama järgida 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta tagada objektiivsetel kriteeriumidel põhinev miinimumpalk, mis on kooskõlas töökohtade loomise ja konkurentsivõimega. Avaliku sektori kulude süsteemi ümberkorraldamise reformid (kulutuste läbivaatamine) ja avaliku sektori palgasüsteemi reform peaksid aitama täita 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi vajaduse kohta parandada riigihangete tõhusust ning avaliku halduse kvaliteeti ja tulemuslikkust. Lisaks aitavad pensionireform ja eripensionide reform järgida 2019. aastal esitatud riigipõhist soovitust riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja teise samba pensionifondide pikaajalise elujõulisuse tagamise kohta, samas kui maksureform ja maksuhalduse reform aitavad järgida 2019. ja 2020. aasta riigipõhiseid soovitusi riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise ning maksukuulekuse ja maksude kogumise parandamise kohta. Enamik kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevaid meetmeid peaks samuti aitama täita 2022. ja 2023. aasta riigipõhiseid soovitusi eelarvepoliitika elluviimise kohta, et kõrvaldada valitsemissektori ülemäärane eelarvepuudujääk.

(36)

Kavaga tagatakse, et kavandatavate riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute üldine tase, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute keskmisele tasemele, säilitatakse, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõikes 4.

Tabel 5. Riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud kavas (% SKPst)

(37)

Lisaks võib pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi pidada kooskõlas olevaks mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitud taaste- ja vastupidavuskavas ning partnerluslepingus sätestatud kohustustega, nagu on nõutud määruse (EL) 2024/1263 artikli 14 lõike 2 punktis d. Nimelt tuleb määruse (EL) 2024/1263 nõuete kohaselt iga kohustuse puhul tagada kooskõla ja täiendavus taaste- ja vastupidavuskava või Rumeenia Euroopa ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepinguga ning vastavus riigipõhistele soovitustele ja ühele või mitmele ELi ühisele prioriteedile.

(38)

Kokkuvõttes leitakse, et kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud koosvõetuna vastavad määruse (EL) 2024/1263 artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele. Selle tulemusena võib kohandamisperioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale, nagu on kavas ette nähtud.

(39)

Lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevatele reformidele ja investeeringutele kirjeldatakse kavas poliitilisi kavatsusi, mis on seotud muude investeeringutega, millega lahendatakse Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes, sh makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust puudutavates soovitustes kindlaks tehtud teatavaid probleeme ja järgitakse liidu ühiseid prioriteete.

(40)

Seoses õiglase rohe- ja digipöörde ühise prioriteediga, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärkidega, sisaldab kava reforme ja investeeringuid, et toetada suurte tööstusharude (terase- ja keemiatööstus) süsinikuheite vähendamist tootmisprotsesside elektrifitseerimise ning taastuvallikatest toodetud vesiniku või taastuvallikatest toodetud vesinikkütuste kasutamisele ülemineku kaudu. Kava kogueelarve on üks miljard eurot ja maksed tuleb teha ajavahemikul 2025–2031. Seda kava rahastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (CO2 LHÜd) müügi kaudu. Kava sisaldab ka investeerimisprogrammi peamise niisutustaristu (2,3 miljardit eurot) ja kuivendustaristu (34 miljonit eurot) taastamiseks. Need meetmed aitavad järgida 2022. ja 2023. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud vajadusega vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist, eelkõige võttes kiiremini kasutusele taastuvenergia ja suurendades võrguvõimsust, et võimaldada uuel taastuvenergiavõimsusel turule pääseda. Kavas ei ole kirjeldatud õiglase rohe- ja digipöördega seotud aspekte.

(41)

Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime ühise prioriteediga, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, sisaldab kava uut riiklikku investeeringute toetuskava, et toetada regionaalarengut suuremahuliste, tipptasemel toodete sektoritele suunatud investeerimisprojektide kaudu, ja millega toetatakse majandustegevuse mitmekesistamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Selleks eraldatud kogueelarve on 450 miljonit eurot. Kava sisaldab ka strateegiliste investeeringute riigiabikava, mis hõlmab toetusi, maksusoodustusi ja haldusalaseid lihtsustamismeetmeid (lubade tähtaegade lühendamine, investeeringute tegemiseks maa andmine riigiasutuste / kohalike ametiasutuste omandis olevasse avalikku või eraomandisse, investeeringuteks vajaliku transpordi- ja kommunaaltaristu pakkumine). Kava kogueelarve on üks miljard eurot ja maksed tuleb teha ajavahemikul 2025–2031. Sektorid, mis saavad sellest kavast kasu, on järgmised: toiduainetööstus, keemiatööstus, ravimitööstus, metallurgiatööstus, kaitsetööstus, metallitööstus, masina- ja rajatiste ehitus, masinate ja seadmete tootmine ning elektriseadmed. Need meetmed aitavad järgida 2020. aastal esitatud riigipõhist soovitust tagada majandusele likviidsustoetus, millest saavad kasu ettevõtjad.

(42)

Seoses energiajulgeoleku ühise prioriteediga mainitakse kavas Rumeenia osalemist riikidevahelistes energiatranspordi taristu algatustes, mille eesmärk on suurendada Euroopa energiajulgeolekut, sealhulgas lõunapoolne gaasikoridor, gaasikoridor BRUA (Bulgaaria-Rumeenia-Ungari-Austria) ja Balkani koridor.

(43)

Seoses kaitsevõime ühise prioriteediga osutatakse kavas uutele algatustele, millega reguleeritakse üldist õigusraamistikku vahendite andmiseks investeeringute jaoks, millel on märkimisväärne mõju tootmise valdkonnas. Üks neist vahenditest on riigiabikava, mille eesmärk on hõlmata muu hulgas kaitsetööstust.

(44)

Kavas antakse teavet kooskõla ja asjakohasel juhul täiendavuse kohta ühtekuuluvuspoliitika vahendite ning Rumeenia taaste- ja vastupidavuskava vahel; samuti antakse teavet ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja nendest Rumeeniale tuleneva kasu kohta ning rõhutatakse riiklike ja Euroopa vahendite vastastikust täiendavust, eelkõige seoses suurte taristu- ja maaelu arengu projektidega, ning seda, et Euroopa vahendite kasutamise edukus sõltub Euroopa vahendite ja Rumeenia konsolideeritud üldeelarvest eraldatud vahendite tõhusast haldamisest.

(45)

Kavas on antud ülevaade Rumeenia avaliku sektori investeerimisvajadustest seoses ELi ühiste prioriteetidega. Seoses õiglase rohe- ja digipöördega viidatakse kavas abikavale, mille eesmärk on vähendada tööstuslike tootmisprotsesside süsinikuheidet tootmisprotsesside elektrifitseerimise ning taastuvallikatest toodetud vesiniku või taastuvallikatest toodetud vesinikkütuste kasutamisele ülemineku kaudu. Seoses sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõimega, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, märgitakse kavas eelkõige vajadust viia ellu investeerimisprogramm peamise niisutustaristu taastamiseks, rakendada riigiabikava tootmissektori investeerimisprojektide toetamiseks ning teha investeeringuid regionaalarengu tagamiseks, sealhulgas suuremahulised investeerimisprojektid. Kaitsevõime ülesehitamise kohta märgitakse kavas vajadust rakendada täielikult strateegiliste investeeringute riigiabikava koos toetuste, maksusoodustuste ja muude toetustega, mis toetavad muu hulgas kaitsesektorit.

(46)

Üldiselt on komisjon seisukohal, et Rumeenia kava vastab määruse (EL) 2024/1263 nõuetele.

(47)

Nõukogu tervitab Rumeenia keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning leiab, et selle täielik rakendamine aitaks tagada riigi rahanduse usaldusväärsuse ja toetada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(48)

Nõukogu võtab teadmiseks kavale antud komisjoni hinnangu. Nõukogu kutsub siiski komisjoni üles esitama oma hinnangu tulevaste kavade kohta eri dokumendis eraldiseisvalt komisjoni soovitustest nõukogu soovituste kohta.

(49)

Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu kavas esitatud netokulude kava ja peamiste makromajanduslike eelduste kohta, sealhulgas seoses komisjoni eelnevate suunistega, ning kava netokulude kava mõju valitsemissektori eelarve puudujäägile ja võlale. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et kuigi makromajanduslikud ja eelarve-eeldused erinevad mõnel juhul komisjoni eeldustest, sealhulgas ajakohastatud makromajanduslike ja eelarveandmete arvessevõtmiseks, on need üldiselt nõuetekohaselt põhjendatud ja nende aluseks on usaldusväärsed majanduslikud argumendid. Nõukogu võtab teadmiseks kava laiaulatusliku eelarvestrateegia ja väljavaateid ähvardavad riskid, mis võivad mõjutada makromajandusliku stsenaariumi ja selle aluseks olevate eelduste realiseerumist ning kava netokulude kava järgimist. Nõukogu märgib samuti, et geopoliitilised riskid võivad avaldada survet kaitsekulutustele.

(50)

Nõukogu eeldab, et Rumeenia on valmis oma eelarvestrateegiat vajaduse korral kohandama, et tagada netokulude kava järgimine. Nõukogu on otsustanud tähelepanelikult jälgida majanduse ja eelarve arengut, sealhulgas suundumusi, mis on aluseks kava stsenaariumile.

(51)

Nõukogu leiab, et enne eelarvejärelevalve järgmist vooru on vaja täiendavaid arutelusid jõudmaks ühisele arusaamisele sellest, milline on netokulude kumulatiivsete kasvumäärade iga-aastase järelevalvega seotud mõju.

(52)

Nõukogu kiidab heaks Rumeenia keskpika perioodi kavas esitatud reformi- ja investeerimiskohustused, mis on aluseks kohandamisperioodi pikendamisele, ning tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on majanduskasvule ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusele avaldatav mõju kvantifitseerida. Nõukogu nõustub komisjoniga, et Rumeenia esitatud reformi- ja investeerimiskohustusi arvesse võttes on kohandamisperioodi pikendamine neljalt aastalt seitsmele põhjendatud. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles osutatakse sellele, et pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringutega täidetakse artiklis 14 sätestatud kriteeriume koosvõetuna, võttes arvesse ka määruse (EL) 2024/1263 artikli 36 lõike 1 punktis d ette nähtud üleminekusätet. Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, milles märgitakse, et reformi- ja investeerimiskohustused peaksid tooma kaasa majanduskasvu potentsiaali ja vastupanuvõime paranemise jätkusuutlikul viisil ning toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Nõukogu soovitab Rumeenial kohandamisperioodi pikendamise säilitamiseks reformi- ja investeerimiskohustused täielikult täita.

(53)

Nõukogu võtab lisaks kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste kohta antud hinnangule teadmiseks komisjoni kirjelduse reformide ning investeerimisvajaduste ja -kavatsuste kohta, millega lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud peamisi probleeme, ning rõhutab, kui oluline on tagada selliste reformide ja investeeringute elluviimine. Nõukogu hindab komisjoni esitatud aruannete põhjal selliseid reforme ja investeeringuid ning jälgib nende rakendamist Euroopa poolaasta raames.

(54)

Nõukogu jääb ootama Rumeenia iga-aastaseid eduaruandeid, mis sisaldavad eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava rakendamisel tehtud edusammude kohta ning laiemate reformide ja investeeringute elluviimise kohta Euroopa poolaasta raames, samuti kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimise kohta.

(55)

Nõukogu peaks kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 17 Rumeeniale soovitama kavas esitatud netokulude kava ning kohandamisperioodi seitsmele aastale pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud tuleks heaks kiita,

1.

2.