L_202601073ET.000101.fmx.xml

LISA

1. OSA

Delegeeritud määruse (EL) 2023/361 VIII, X, XI ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.

VIII lisa 1. osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Vaktsineerimistsooni suurus: vähemalt 50 km raadiuses tabandunud ettevõtetest või ringvaktsineerimine 20–50 km ulatuses.“

2)	VIII lisa 3. osa punktis 3 asendatakse kaks esimest lauset järgmistega: „Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused. Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada“.

3)	VIII lisa 4. osas asendatakse pealkiri järgmisega: „Ooteajad riftioru palaviku viiruse nakkuse puhul“.

X lisa 1. osa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Minimaalne hõlmatus: vaktsineerimisega peab olema hõlmatud vähemalt 95 % vaktsineerimistsoonis olevatest ettevõtetest, kus peetavad loomad moodustavad vähemalt 80 % vaktsineerimistsooni sihtloomadest.“

X lisa 3. osa asendatakse järgmisega:

„3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST VÄIKEMÄLETSEJALISTE KATKU VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

Samad vaktsineerimistsoonides asuvad loomad ja saadused mis need, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 27 ette nähtud piiranguid ettevõtetes, mis asuvad väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse puhangu korral kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides, ja samade piirangute puhul.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade sperma, ootsüüdid ja embrüod.

Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused. Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada:

3.1.

vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest samadel üldtingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 43, ja üksnes juhtudel, mis on hõlmatud kõnealuse määruse artiklitega 44, 45, 48, 49, 51 ja 53, ning samadel eritingimustel, mis on seal kehtestatud järelevalvetsooni kohta;

3.2.

vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest, tingimusel et neis ettevõtetes ei peeta enam vaktsineeritud loomi;

3.3.

vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest kaks aastat pärast vaktsineerimise lõpetamist.“

X lisa 4. osa asendatakse järgmisega:

„4. OSA

OOTEAJAD VÄIKEMÄLETSEJALISTE KATKU VIIRUSE NAKKUSE PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse puudumist tõendava seire liik
Kuus kuud pärast kõigi vaktsineeritud loomade tapmist või surmamist	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)
24 kuud pärast viimast vaktsineerimist	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)“

XI lisa 3. osa asendatakse järgmisega:

„3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST HOBUSTE AAFRIKA KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

Hobuslased ja nende paljundusmaterjal.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: puudub.

Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused. Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada:

3.1.

vaktsineeritud hobuslaste väljavedu ettevõttest, kus neid peeti vaktsineerimise ajal, tingimusel et:

a)	nad vaktsineeriti rohkem kui 40 päeva enne vedu;

b)	nad on läbinud eelneva identsuskontrolli ja kliinilise läbivaatuse, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artikli 91 lõike 1 punktis a;

c)	neil ei ilmnenud kliinilise läbivaatuse päeval hobuste Aafrika katku kliinilisi sümptomeid;

d)	nad on identifitseeritavad mikrokiibi abil ning kogu nende eluea jooksul kehtivas dokumendis ja määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktis d osutatud elektroonilises andmebaasis on dokumenteeritud hobuste Aafrika katku vastu vaktsineerimine;

i)	neid on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 2 punktis 18 määratletud siirutajate eest kaitstud ettevõttes vähemalt 14 päeva enne vedu ja neile on tehtud selle perioodi lõpus hobuste Aafrika katku haigusetekitaja tuvastamise analüüs, mille tulemus oli soodne, või

ii)	neid on peetud siirutajate eest kaitstud ettevõttes vähemalt 40 päeva enne vedu;

f)	nad on kaitstud siirutajate rünnaku eest.“

XI lisa 4. osa asendatakse järgmisega:

„4. OSA

OOTEAJAD HOBUSTE AAFRIKA KATKU PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, hobuste Aafrika katku puudumist tõendava seire liik
12 kuud pärast viimase looma vaktsineerimist ja kaks aastat pärast viimast puhangut	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine, kui kasutati DIVA-vaktsiine)“

XIV lisa 3. osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused. Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada:

vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ja nende saaduste vedu vaktsineerimistsoonis ja sellest välja üksnes delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklitega 28, 29, 30, 31, 33, 34 ja 37 hõlmatud juhtudel ning seal sätestatud üld- ja eritingimuste kohaselt.“

10)

XIV lisa 4. osa asendatakse järgmisega:

„4. OSA

OOTEAJAD NEWCASTLE’I HAIGUSE VIIRUSE NAKKUSE PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse puudumist tõendava seire liik
Kolm kuud pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist või delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 kohaselt kehtestatud piirangutsoonide kõnealuse delegeeritud määruse artikli 55 kohase tühistamise ajal, kui see toimub hiljem	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)“

2. OSA

Delegeeritud määruse (EL) 2023/361 VII, IX, XII ja XIII lisa asendatakse järgmisega:

VII lisa asendatakse järgmisega:

„

VII LISA

Suu- ja sõrataud

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SUU- JA SÕRATAUDI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Kasutatava vaktsiini tüüp: inaktiveeritud vaktsiinid; nõrgestatud elusvaktsiine ei kasutata.

Vaktsineerimistsooni ja seda ümbritseva tsooni suurus

2.1.

Vaktsineerimistsoon: erinorme kehtestatud ei ole.

2.2.

Vaktsineerimistsooni ümbritsev tsoon: vaktsineerimistsooni ümbritsev tsoon ulatub vähemalt 10 km kaugusele vaktsineerimistsooni piiridest.

Minimaalne hõlmatus: kohandada vastavalt vaktsineerimistsoonis ringlevale tüvele, bioturvalisuse tõhususele seal asutavates ettevõtetes ja loomade asustustihedusele vaktsineerimistsoonis. Vaktsineerimisega peaks olema hõlmatud vähemalt 80 % vaktsineerimistsooni ettevõtetest ja 80 % iga sellise vaktsineerimiseks valitud ettevõtte sihtloomadest iga seal peetava liigi kohta.

Sihtloomad/sihtliigid: loetellu kantud liigid kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD KLIINILISE JA LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES JA VAKTSINEERIMISTSOONE ÜMBRITSEVATES TSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL SUU- JA SÕRATAUDI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Vaktsineerimistsoonis rakendatakse tugevdatud kliinilist ja laboratoorset seiret, mis algab vähemalt 30 päeva pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist. See seire hõlmab järgmist:

üht järgmist liiki kliiniline läbivaatus:

a)	kõigi kõikides vaktsineerimistsooni ettevõtetes peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade kliiniline läbivaatus;

b)	kui pädev asutus riskihindamise positiivse tulemuse põhjal nii otsustab, siis kliiniline läbivaatus, mis on suunatud teatavatele liikidele, millel tõenäoliselt ilmnevad selged tauditunnused;

järgmised laboriuuringud:

loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt vaktsineeritud loomadelt ja nende vaktsineerimata järglastelt kõikides vaktsineerimistsooni ettevõtetes, kus vaktsineerimine läbi viidi, võetud proovide uuringud suu- ja sõrataudi viiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade suhtes; valimi suurus arvutatakse nii, et 95 % usaldusväärsusega avastada 5 % suurune või väiksem ettevõttesisene levimus nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata loomade seas;

b)	kõikides vaktsineerimistsooni ettevõtetes, kus vaktsineerimist ei toimunud, delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa kohaselt võetud proovide uuringud suu- ja sõrataudi viiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade analüüsi või muu heakskiidetud meetodiga;

c)	kui tabandunud ettevõtete taasasustamise osana neisse toodud loomi kasutatakse sentinel-loomadena, võetakse arvesse delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 ette nähtud tabandunud ettevõtete taasasustamise tingimusi.

3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES, KUS TOIMUB ERAKORRALINE KAITSEVAKTSINEERIMINE SUU- JA SÕRATAUDI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

a)	loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad vaktsineerimistsoonis asuvates ettevõtetes;

b)	vaktsineeritud loomadelt saadud värske liha, toorpiim ja ternespiim;

c)	piimatooted ja ternespiimapõhised tooted, mis on valmistatud vaktsineeritud loomadelt saadud piimast ja ternespiimast.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: kunstlikuks seemendamiseks ettenähtud sperma, mis on saadud loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt doonorloomadelt, keda peetakse vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes.

Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused

3.1.

Alates erakorralise kaitsevaktsineerimise algusest kuni vähemalt 30 päeva pärast selle lõpetamist võib lubada järgmist:

loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade tapale vedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest sama liikmesriigi vaktsineerimistsoonis või sellele võimalikult lähedal asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 29 lõigetes 1 ja 2;

b)	vaktsineeritud loomadelt saadud värske liha ja toorpiima vedu samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7, artikli 33 lõike 1 punktis a ja artikli 33 lõikes 2;

vaktsineeritud loomadelt saadud piimast valmistatud piimatoodete vedu, kui neid on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa kohaselt tõhusalt suu- ja sõrataudi vastu töödeldud ja üksnes juhul, kui neid on hoitud tootmisprotsessi, ladustamise ja veo ajal eraldi toodetest, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt vaktsineerimistsoonist välja saatmise nõuetele;

vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt doonorloomadelt kunstlikuks seemenduseks ettenähtud sperma kogumine külmutatud sperma tootmiseks järgmistel tingimustel:

i)	tagatakse, et sel perioodil kogutud spermat hoitakse vähemalt 30 päeva eraldi;

ii)

enne sperma lähetamist:

—	ei ole doonorlooma vaktsineeritud ja täidetud on samad tingimused kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 32 punktides b ja c, või

—	doonorloom on vaktsineeritud pärast suu- ja sõrataudi viiruse vastaste antikehade avastamiseks tehtud laboriuuringut, mille tulemus oli negatiivne, ja

—

sperma karantiiniperioodi lõpus on kõikidelt heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõttes sel ajal viibinud loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt võetud proovidega tehtud laboriuuring viiruse või viiruse genoomi avastamiseks või heakskiidetud uuring suu- ja sõrataudi viiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade avastamiseks ja saadud negatiivne tulemus ja

—	sperma vastab delegeeritud määruse (EL) 2020/686 II lisa 5. osa I peatüki punktis 3 sätestatud tingimustele.

3.2.

Perioodil, mis algab vähemalt 30 päeva pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist ja kestab kuni käesoleva lisa 2. osaga ette nähtud eriseire lõpetamiseni, võib lubada järgmist:

vaktsineerimistsoonis peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade tapale vedu vaktsineerimistsoonis või sellest väljaspool, kuid samas liikmesriigis asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24 ja artikli 28 lõikes 5;

loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt vaktsineeritud kabiloomadelt, välja arvatud sigadelt, saadud värske liha, välja arvatud rupsi vedu, kui värske liha:

—	vastab samadele tingimustele kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõikes 6;

—	on konditustatud ja tähtsamad kättesaadavad lümfisõlmed on eemaldatud;

—	saadakse või on saanud rümpadest, mida on laagerdatud vähemalt 24 tundi temperatuuril üle 2 °C ja mille pH väärtus selja pikilihase keskel mõõdetuna oli alla 6,0;

c)	väljaspool vaktsineerimistsooni peetud ja tapetud loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt kabiloomadelt, välja arvatud sigadelt, saadud värske liha vedu;

d)	sel perioodil tapetud vaktsineeritud sigadelt saadud värske liha, välja arvatud rupsi vedu, kui värske liha on toodetud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7, artikli 33 lõike 1 punktis a ja artikli 33 lõikes 2 sätestatud tingimustel;

e)	vaktsineeritud loomadelt saadud toorpiima vedu samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7, artikli 33 lõike 1 punktis a ja artikli 33 lõike 2 punktis b;

vaktsineeritud loomadelt saadud piimatoodete vedu, kui neid on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa kohaselt tõhusalt suu- ja sõrataudi vastu töödeldud ja üksnes juhul, kui need on olnud tootmisprotsessi, ladustamise ja veo ajal eraldatud toodetest, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt vaktsineerimistsoonist välja saatmise nõuetele;

g)	vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt doonorloomadelt sperma kogumine kunstlikuks seemenduseks punkti 3.1 alapunktis d kindlaks määratud tingimustel.

3.3.

Pärast käesoleva lisa 2. osaga ette nähtud eriseire lõpetamist võib lubada järgmist:

a)	vaktsineerimistsoonis peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade tapale vedu vaktsineerimistsoonis või sellest väljaspool, kuid samas liikmesriigis asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24 ja artikli 28 lõikes 5;

Loetellu kantud liikidesse kuuluvate vaktsineerimata loomade vedu vaktsineerimistsoonis või sellest välja, kuid sama liikmesriigi piires, vastavalt järgmistele nõuetele:

i)	24 tunni jooksul enne laadimist on kõikidele ettevõttes viibivatele loetellu kantud liikidesse kuuluvatele loomadele tehtud kliiniline läbivaatus ja neil ei ole ilmnenud suu- ja sõrataudi tunnuseid;

ii)	loomade suhtes on rakendatud vähemalt 30-päevast päritoluettevõttest väljaviimise keeldu, mille jooksul ei ole ettevõttesse toodud ühtki loetellu kantud liikidesse kuuluvat looma;

iii)	igale veoks ettenähtud loomale tehti alapunktiga ii ette nähtud 30-päevase perioodi lõpus uuring suu- ja sõrataudi viiruse vastaste antikehade avastamiseks ja tulemused olid negatiivsed või selles ettevõttes tehti seroloogiline uuring olenemata asjaomasest liigist;

iv)	päritoluettevõttest sihtkohta vedamisel ei tohi loomad kokku puutuda ühegi nakkusallikaga;

vaktsineerimata vasikate, vaktsineeritud lehmade järglaste vedu:

i)	vaktsineerimistsoonis asuvasse päritoluettevõttega sama tervisestaatusega ettevõttesse;

ii)	tapamajja kohe tapmiseks;

iii)	pädeva asutuse määratud ettevõttesse, kust järglased saadetakse otse tapamajja;

iv)	igasse ettevõttesse, kui enne päritoluettevõttest lähetamist võetud vereproovi uuringu tulemused suu- ja sõrataudiviiruse vastase antikeha avastamiseks on osutunud negatiivseks;

d)	värske liha, lihatoodete, toorpiima ja piimatoodete vedu punkti 3.2 alapunktide b–f kohaselt;

e)	sperma kogumine punkti 3.1 alapunkti d kohaselt.

4. OSA

OOTEAEG SUU- JA SÕRATAUDI PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, suu- ja sõrataudi puudumist tõendava seire liik
Kolm kuud pärast viimase vaktsineerimistsooni alles jäänud vaktsineeritud looma, välja arvatud määruse (EL) 2020/687 artikli 13 lõikes 2 osutatud loomad, surmamist või tapmist	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)

“

IX lisa asendatakse järgmisega:

„

IX LISA

Nodulaarse dermatiidi viiruse nakkus

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS NODULAARSE DERMATIIDI VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Vaktsineerimistsoonide tüübid

1.1.

I vaktsineerimistsoon: vaktsineerimistsoon, kus puuduvad nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puhangutega seotud piirangud.

1.2.

II vaktsineerimistsoon: vaktsineerimistsoon, kus kohaldatakse piiranguid nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puhangute tõttu.

2. Vaktsineerimistsooni ja seda ümbritseva tsooni suurus

2.1.

I vaktsineerimistsoon: erinõuded puuduvad.

2.2.

II vaktsineerimistsoon: vähemalt need piirkonnad, mis kuuluvad kaitse- ja järelevalvetsoonidesse ja täiendavatesse piirangutsoonidesse, mis on kehtestatud pärast nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse esinemise kinnitamist kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 21.

2.3.

Vaktsineerimistsooni ümbritsev tsoon: erinõuded puuduvad.

Kasutatava või eelistatava vaktsiini tüüp: eelistada homoloogsete nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamist.

Minimaalne hõlmatus: vaktsineerimisega peab olema hõlmatud vähemalt 90 % vaktsineerimistsoonis olevatest ettevõtetest, kus peetavad loomad moodustavad vähemalt 75 % vaktsineerimistsooni sihtloomade populatsioonist.

Sihtloomad/sihtliigid: peetavad veised.

2. OSA

Täiendavaid erinõudeid kehtestatud ei ole.

3. OSA

LOOMAD JA SAADUSED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VEOKEELDU, JA TINGIMUSED ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST NODULAARSE DERMATIIDI VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse vaktsineerimistsoonist väljaveo keeldu

a)	veised, keda ei saadeta otse tapamajja;

b)	veiste paljundusmaterjal;

c)	veiste toornahad.

2. Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: puudub.

3. Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused

Ilma et see piiraks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 27 lõike 1 alusel kohaldatavaid liikumispiiranguid ning olenemata delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–5 ja artikli 28 lõikes 7 sätestatud erandite tegemise tingimustest võidakse lubada järgmiste veiste ja nende saaduste vedamist.

3.1.

Veiste väljavedu II vaktsineerimistsoonist

ükskõik millisesse sihtkohta samas liikmesriigis, kui

i)	veiseid on peetud päritoluettevõttes sünnist saadik või vähemalt 28 päeva järjest enne lähetamiskuupäeva;

ii)	veised on vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või neil kestab emaloomalt saadud immuunsuse periood;

iii)

kõik teised veetavate veistega samas päritoluettevõttes peetavad veised on vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või neil kestab sel kuupäeval veel emaloomalt saadud immuunsuse periood;

iv)	tehtud on päritoluettevõttes peetavate veiste, sh veetavate veiste kliiniline läbivaatus, mille tulemused olid soodsad;

ükskõik millisesse sihtkohta teises liikmesriigis, kui lisaks punktis a esitatud tingimustele

i)	on vaktsineerimistsoonis, kust veised pärit on, vähemalt 28 päeva vältel enne lähetamiskuupäeva vaktsineerimiskava alusel lõpule viidud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastase vaktsineerimise programm;

ii)	veised vastavad enne lähetamiskuupäeva loomatervise tagatistele, mis põhinevad nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse leviku vastaste meetmete sellise riskihindamise soodsatel tulemustel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ja mida lubab arvesse võtta sihtliikmesriigi pädev asutus.

3.2.

Veiste väljavedu vaktsineerimistsoonist samas liikmesriigis või muus liikmesriigis asuvasse sihtkohta, kui

a)	on tehtud päritoluettevõttes peetavate veiste, sh veetavate veiste kliiniline läbivaatus, mille tulemused olid soodsad;

veised

i)	on vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu või neil kestab lähetamiskuupäeval emaloomalt saadud immuunsuse periood või

ii)

ei ole nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vaktsineeritud ega kesta neil emaloomalt saadud immuunsuse periood, samuti ei ole vaktsineerimistsoonis, kust veised pärit on, vaktsineerimiskava alusel lõpetatud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastase vaktsineerimise programm, kuid veistele on tehtud analüüs nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse tuvastamiseks või seroloogiline uuring nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastaste spetsiifiliste antikehade avastamiseks ja saadud negatiivsed tulemused.

3.3.

Veiste paljundusmaterjali vedu vaktsineerimistsoonidest ükskõik millisesse sihtkohta tingimusel, et doonorloomi on 28 päeva enne kogumise kuupäeva ja terve kogumisperioodi jooksul kliiniliselt kontrollitud ning neil ei ole täheldatud ühtki nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse kliinilist sümptomit ning

a)	nad on vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või

järgmised analüüsid andsid negatiivse tulemuse:

nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastaste spetsiifiliste antikehade tuvastamist võimaldav seroloogiline uuring vereproovidega, mis võeti

—	sperma puhul kogumise esimesel päeval ning vähemalt 28 päeva pärast kogumisperioodi lõppu või

—	embrüote või ootsüütide puhul kogumispäeval;

ii)

II vaktsineerimistsoonis peetavate loomade korral nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse avastamist võimaldav polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) analüüs vereproovidega, mis võeti

—	sperma puhul kogumise esimesel päeval ning vähemalt iga 14 päeva möödudes kogumisperioodi jooksul või

—	embrüote või ootsüütide puhul kogumispäeval.

3.4.

Toornahkade väljavedu ükskõik millisest vaktsineerimistsoonist ükskõik millisesse sihtkohta tingimusel, et need on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisaga kehtestatud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse riski maandava töötluse.

4. Tingimused, mis on seotud veiste vaktsineerimistsoonidest väljaveoks kasutatavate veovahenditega

a)	Veovahendis veetakse ainult sama tervisestaatusega veiseid,

b)	need peavad vastama delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele,

c)	neid puhastatakse ja desinfitseeritakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõike 2 kohaselt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all.

4. OSA

OOTEAJAD NODULAARSE DERMATIIDI VIIRUSE NAKKUSE PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puudumist tõendava seire liik
8 kuud pärast viimast vaktsineerimist või viimati tabandunud ettevõtte desinfitseerimist, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine vaktsineerimata loomadel)

“

XII lisa asendatakse järgmisega:

„

XII LISA

Sigade klassikaline katk peetavatel sigadel

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Vaktsineerimistsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Kasutatava või eelistatava vaktsiini tüüp: eelistatakse nõrgestatud elusvaktsiine. Muid vaktsiine võib kasutada üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Minimaalne hõlmatus: vaktsineerimisega peab olema hõlmatud vähemalt 95 % vaktsineerimistsoonis olevatest ettevõtetest, kus peetavad loomad moodustavad vähemalt 80 % iga kõnealuse ettevõtte sihtloomadest.

Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis peetavad loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

2. OSA

Vaktsineerimistsoonides ja neid ümbritsevates tsoonides rakendatakse tugevdatud kliinilist ja laboratoorset seiret, et teha kindlaks ettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi, kes on kokku puutunud sigade klassikalise katkuga ilma, et neil oleks ilmnenud kliinilisi tauditunnuseid.

Kui erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamisest on möödunud vähemalt 30 päeva, alustatakse järgmist seiret.

Vaktsineerimistsooni ümbritsevas tsoonis: iga loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavat ettevõtet külastab vähemalt ühe korra veterinaarjärelevalve ametnik, kes võtab laboratoorse seire proovid, millega tehakse uuringud, et tuvastada patogeen surnud peetavatel sigadel, kes on üle 60 päeva vanused. Kui selliseid surnud üle 60 päeva vanuseid loomi ei ole, võib proovid võtta ükskõik millistelt peetavatelt sigadelt, kes surid või hävitati pärast võõrutamist.

Vaktsineerimistsoonis: iga ettevõtet, milles vaktsineerimine läbi viidi, külastab veterinaarjärelevalve ametnik, kes võtab proovid

i)	loetletud liikidesse kuuluvatelt vaktsineeritud loomadelt, et seroloogilise uuringuga hinnata vaktsineerimise tõhusust,

ii)	igal nädalal vähemalt kahelt esimeselt surnud peetavalt üle 60 päeva vanuselt sealt, et tuvastada patogeen. Kui selliseid surnud üle 60 päeva vanuseid loomi ei ole, võib proovid võtta ükskõik millistelt peetavatelt sigadelt, kes surid või hävitati pärast võõrutamist.

3. OSA

1. Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

Järgmiste vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste suhtes kohaldatakse veokeeldu väljaspool vaktsineerimistsooni:

a)	vaktsineeritud sead;

b)	vaktsineeritud doonorsigade sperma, ootsüüdid ja embrüod;

c)	vaktsineeritud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad.

2. Paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu

Vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt vaktsineeritud doonorsigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod kunstlikuks seemenduseks.

3. Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused

Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada:

3.1.

vaktsineeritud sigade vedu otse päritoluettevõttest:

a)	vaktsineerimistsoonile võimalikult lähedal asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 29 lõigetes 1 ja 2, või

kui punktis 1 osutatud keelu tulemusena tekivad sigu pidavas ettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid, siis vaktsineerimistsoonile võimalikult lähedal asuvasse ettevõttesse, tingimusel et

i)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24 ja artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 sätestatud üldtingimused on täidetud,

ii)	sihtettevõte kuulub samasse tarneahelasse ja

iii)	vaktsineeritud sigu tuleb vedada tootmistsükli lõpetamiseks;

c)	heakskiidetud loomsete kõrvalsaaduste ettevõttesse samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artiklis 37;

3.2.	vaktsineeritud sigade värske liha vedamine kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 1 punktiga a ning lihatoodete, sealhulgas kestade vedamine, kui need on läbinud ühe delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisaga ette nähtud asjakohase riske vähendava töötluse.

4. OSA

OOTEAJAD SIGADE KLASSIKALISE KATKU PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, sigade klassikalise katku puudumist tõendava seire liik
Kolm kuud pärast seda, kui kõik vaktsineeritud sead, välja arvatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 13 lõikes 2 osutatud peetavad sead, on tapetud või surmatud, kui on olemas Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi kohaselt valideeritud meetodid vaktsineeritud ja nakatunud sigade eristamiseks	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)

“

XIII lisa asendatakse järgmisega:

„

XIII LISA

Lindude kõrge patogeensusega gripp

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Vaktsineerimistsooni suurus: vähemalt 3 km raadiusega tabandunud ettevõtetest.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: ulatub vähemalt 7 km kaugusele vaktsineerimistsooni piiridest.

Kasutatava vaktsiini tüüp: vaktsiinid, mis ei sisalda elusat linnugripiviirust (nii nõrgestatud kui ka nõrgestamata elusat linnugripiviirust sisaldavaid vaktsiine ei kasutata).

Minimaalne hõlmatus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Sihtloomad/sihtliigid: kodulinnud ja/või tehistingimuses peetavad linnud, keda peetakse ametliku vaktsineerimiskavaga hõlmatud ettevõtetes.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES JA VAKTSINEERIMISTSOONE ÜMBRITSEVATES TSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Käesoleva lisaga ette nähtud tugevdatud seire puhul tähendab „linnukari“ kõiki sama tervisestaatusega kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde, keda hoitakse samas tarandikus ja kes jagavad sama õhuruumi.

Lindude kõrge patogeensusega viiruse nakkuse esinemise varaseks tuvastamiseks tehtav laboratoorne seire toimub patogeeni määramise meetodite abil vaktsineerimistsoonis ja seda ümbritsevas tsoonis järgmiselt.

Ettevõtetes, kus vaktsineerimine on läbi viidud:

vähemalt iga kolme nädala tagant, võttes proovid kõigist proovivõtmisele eelnenud 48 tunni jooksul surnud lindudest (kuni 15st iga linnukarja kohta). Nende lindude arv linnukarja kohta ja lindude tüüp, kellest proovid võetakse, ning proovivõtmise sagedus peavad võimaldama lindude kõrge patogeensusega gripi viiruse nakkuse tuvastamist vaktsineeritud linnukarjas vähemalt 99 % tõenäosusega ja vähemalt 95 % usaldusnivool;

b)	võttes proovid kõigist surnud lindudest (kuni 15st iga linnukarja kohta), kui eeldatav päevane suremus linnukarjas on ületatud.

Linnukasvatusettevõtetes, kus vaktsineerimist ei ole läbi viidud:

a)	seltsi Galliformes isendite passiivse seirena ja

b)	iganädalase proovivõtuna kõigist nädala jooksul kogutud seltsi Anseriformes surnud isenditest (kuni 15st iga linnukarja kohta).

3. OSA

LOOMAD JA SAADUSED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VEOKEELDU, JA TINGIMUSED ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu: vaktsineeritud kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud ja nende saadused vaktsineerimistsoonis ja sellest väljaspool.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: ei kohaldata.

Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused

Vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ja nende saaduste vedu vaktsineerimistsoonis ja sellest väljaspool võib lubada üksnes delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklitega 28, 29 ja 30, artikli 31 lõikega 1 ning artiklitega 33, 34 ja 37 hõlmatud juhtudel ja seal sätestatud üld- ja eritingimuste kohaselt.

Pärast ooteaja lõppu jäävad 5. osa punktidega 2–4 ette nähtud meetmed vaktsineeritud loomi pidavates ettevõtetes kehtima seni, kuni nad peavad vaktsineeritud loomi.

4. OSA

OOTEAJAD LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, lindude kõrge patogeensusega gripi puudumist tõendava seire liik
28 päeva pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist või delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 kohaselt kehtestatud piirangutsoonide kõnealuse delegeeritud määruse artikli 55 kohase tühistamise ajal, kui see toimub hiljem.	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine).

5. OSA

LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI VASTU TEHTAVA ENNETAVA VAKTSINEERIMISE ERITINGIMUSED

Kasutatava vaktsiini tüüp: vaktsiinid, mis ei sisalda elusat linnugripiviirust (nii nõrgestatud kui ka nõrgestamata elusat linnugripiviirust sisaldavaid vaktsiine ei kasutata).

Ennetava vaktsineerimise korral rakendatav tugevdatud seire

2.1.

Punktidega 2.2 ja 2.3 ette nähtud seire puhul tähendab „linnukari“ kõiki sama tervisestaatusega kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde, keda hoitakse samas tarandikus ja kes jagavad sama õhuruumi.

2.2.

Passiivset seiret tuleb rakendada kõigis kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde pidavates ettevõtetes, mis asuvad piirkonnas, kus on rakendatud lindude kõrge patogeensusega gripi vastast ennetavat vaktsineerimist, kui täheldatakse lindude kõrge patogeensusega gripile viitavaid kliinilisi sümptomeid või lahangul tuvastatavaid koekahjustusi või kui tavapärased tootmis- ja tervisenäitajad, näiteks suremus ning sööda- ja veetarbimine, on muutunud.

2.3.

Pärast vaktsineerimise algust peab veterinaarjärelevalve ametnik tegema vaktsineeritud kodulinde või tehistingimustes peetavaid vaktsineeritud linde pidavates ettevõtetes lindude kõrge patogeensusega gripi väliviirusega nakatumise avastamiseks vähemalt iga 30 päeva tagant järgmist aktiivset seiret või tuleb seda teha tema järelevalve all:

a)	kliiniline läbivaatus, mis hõlmab ettevõtte tootmis- ja terviseandmete kontrolli igas linnukarjas, sealhulgas haiguslugude hindamist ning kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude kliinilisi läbivaatusi;

b)	proovide võtmine kõigist proovivõtmisele eelnenud 48 tunni jooksul kogutud surnud lindudest (kuni 15st iga linnukarja kohta), et analüüsida neid patogeeni määramise meetodite abil;

c)	väljaspool lindude kõrge patogeensusega gripi viirusega nakatumise suure riskiga perioodi võib punktiga b nõutava uuringu läbi viia vaktsineeritud kodulinde või tehistingimustes peetavaid vaktsineeritud linde pidavate ettevõtete piisavalt esindavas valimis;

punktidega b ja c ette nähtud seire eesmärgil valimisse võetud ettevõtete arv ning proovivõtu sagedus peavad vastama

järgmistele miinimumnõuetele:

Liik	Valimisse võetud ettevõtete protsentuaalne osakaal vaktsineerimise läbinud ettevõtetest	Proovivõtusagedus (päevad)
Munakanad	100	30
Munakanad	25	7
Pardid	100	30
Pardid	50	7
Kalkunid	100	30
Kalkunid	25	7

või

ii)

mis tahes teaduslikult kehtivale valimidisainile, millega tagatakse vähemalt 95 % usaldusväärsusega, et vaktsineeritud kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude populatsioon on lindude kõrge patogeensusega gripist vaba, ja mille puhul lindude kõrge patogeensusega gripi viiruse nakkuse varajase tuvastamise tundlikkus on vähemalt 90 %.

2.4.

Kinnistest ettevõtetest ja kuni 50 tehistingimuste peetavat lindu pidavatest ettevõtetest pärit vaktsineeritud tehistingimustes peetavad linnud on punkti 2.3 alapunktides b, c ja d nõutud seirest vabastatud.

2.5.

Punktidega 2.2 ja 2.3 ette nähtud seiret tuleb vaktsineeritud loomi pidavates ettevõtetes teha seni, kuni nad vaktsineeritud loomi peavad. Kinnistest ettevõtetest pärit või pikaealiste tehistingimustes peetavate vaktsineeritud lindude korral tuleb punktidega 2.2 ja 2.3 ette nähtud seiret erandina läbi viia 12 kuu jooksul alates viimase vaktsineerimise kuupäevast.

Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse artikli 14 lõike 1 kohast veokeeldu: vaktsineeritud kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud ja haudemunad ning nendest saadud loomsed saadused.

Artikli 14 lõike 2 punkti b kohase erandi tegemise tingimused

4.1.

Vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude, sealhulgas nende ööpäevaste tibude ja haudemunade veole erandi tegemise tingimused:

tegemist on vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindudega, kelle puhul on käesoleva osa punkti 2 kohaselt rakendatud passiivse ja aktiivse seire tulemused lindude kõrge patogeensusega gripi väliviirusega nakatumise avastamise seisukohalt negatiivsed, või tegemist on selliste kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ööpäevaste tibude või haudemunadega ning

i)	kodulindude puhul veetakse neid koheseks tapmiseks tapamajja või

ii)

neid veetakse oma ettevõtetest teistesse ettevõtetesse:

—	kus toimub vaktsineerimine või

—	kus peetakse üksnes vaktsineeritud kodulinde või tehistingimuses peetavaid linde või

—	kus saab tagada vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude täieliku eraldatuse

iii)	kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde, sealhulgas selliste alapunktides i ja ii osutatud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ööpäevased tibud ja haudemunad, ei veeta teise liikmesriiki

või

tegemist on kinnistest ettevõtetest pärit vaktsineeritud tehistingimustes peetavate lindudega, keda veetakse teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse ettevõttesse, tingimusel et:

i)	seda liiki veo loa on andnud sihtliikmesriigi pädev asutus;

ii)	vedamisele eelneva 72 tunni jooksul on neist võetud proovid, et teha uuring patogeeni määramise meetodite abil, ning uuringu tulemused on soodsad;

või

tegemist on vaktsineeritud kodulindudega, kes saadetakse koheseks tapmiseks teise liikmesriiki, tingimusel et:

i)	päritoluettevõttes käesoleva osa punkti 2 kohaselt kohaldatud seire tulemused on soodsad;

ii)

veterinaarjärelevalve ametnik kontrollis lähetatavaid kodulinde 72 tundi enne veokitele laadimist kliiniliselt ja tulemused olid soodsad ning 72 tunni jooksul enne väljasaatmist päritolukarja kõigist (kuni 15st) surnud linnust võetud proovide uuringul patogeeni määramise meetodite abil saadi soodsad tulemused,

või

tegemist on vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude haudemunadega,

i)	mis on pärit vaktsineeritud tõulinnukarjalt, mille puhul on käesoleva osa punkti 2 kohase passiivse ja aktiivse seire tulemused soodsad;

ii)	mis on enne väljasaatmist pädeva asutuse kinnitatud meetodi kohaselt desinfitseeritud;

iii)	mis veetakse otse sihthaudejaama;

iv)	mis on haudejaamas jälgitavad

v)	ja mille vedamisest on päritoluliikmesriigi pädev asutus teatanud sihtliikmesriigi pädevale asutusele, kui neid veetakse teise liikmesriiki,

või

tegemist on vaktsineeritud kodulindude ööpäevaste tibudega,

i)	kes on pärit vaktsineeritud tõulinnukarjalt, mille puhul on käesoleva osa punkti 2 kohase tugevdatud passiivse ja aktiivse seire tulemused soodsad;

ii)	kes paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde,

iii)	ja kelle vedamisest on päritoluliikmesriigi pädev asutus teatanud sihtliikmesriigi pädevale asutusele, kui neid veetakse teise liikmesriiki;

f)	erandina punkti 4.1 alapunkti a alapunkti iii kolmandast taandest võib kinnisest ettevõttest aretamise eesmärgil teise ettevõttesse veetud vaktsineeritud tehistingimustes peetavaid linde pidada koos vaktsineerimata tehistingimustes peetavate lindudega, kes osalevad samas aretusprogrammis.

4.2.

Vaktsineeritud kodulindudelt saadud inimtoiduks ettenähtud munade ja liha veole erandi tegemise tingimused:

munad on pärit vaktsineeritud linnukarjalt, mille puhul on käesoleva osa punkti 2 kohase seire tulemused soodsad, ning need veetakse otse

i)	pädeva asutuse määratud pakkimiskeskusesse, tingimusel et need on pakitud ühekorrapakenditesse või pakenditesse, mida saab puhastada ja desinfitseerida nii, et lindude kõrge patogeensusega gripi viirus inaktiveeritakse, või

ii)	munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükiga;

b)	kodulindudelt vastavalt punkti 4.1 alapunkti a alapunktidele i ja iii ning alapunktile c saadud liha vedu võib lubada ilma lisatingimuseta.

“

3. OSA

Delegeeritud määrusele (EL) 2023/361 lisatakse XV, XVI, XVII ja XVIII lisa:

„

XV LISA

Sigade klassikaline katk uluksigadel

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Vaktsineerimistsooni suurus:

Vaktsineerimistsooni suuruse otsustab pädev asutus, lähtudes järgmisest:

a)	uluksigade populatsiooni hinnanguline suurus ja jaotumine ning maastikustruktuur;

b)	sigade klassikalise katku levikut soodustavad riskitegurid, eelkõige risk, et taud pääseb seapidamisettevõtetesse;

c)	proovide võtmise tulemused.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Kasutatava või eelistatava vaktsiini tüüp: eelistatakse nõrgestatud elusvaktsiine. Muid vaktsiine võib kasutada üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Minimaalne hõlmatus: seda tuleb kohaldada vastavalt kasutatavale vaktsiinile, kohalikele tingimustele ning uluksigade populatsiooni hinnangulisele suurusele, iseloomule ja jaotumisele ning maastikustruktuurile.

Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis viibivad loetellu kantud liikidesse kuuluvad uluksead kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

Küttimine ja muud tegevused, mis tõenäoliselt põhjustavad uluksigade populatsioonide asukoha muutumist: tuleb reguleerida vaktsineerimistsoonis vähemalt 4. osaga ette nähtud ooteaja lõpuni. Kütitud uluksigadele tuleb teha patogeeni määramise ja antikehade tuvastamise uuringud.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD KLIINILISE JA LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS ULUKSIGADEL

Pärast seda, kui vaktsineerimistsoonis on läbi viidud suukaudne immuniseerimine, oleneb nende uluksigade vanusegrupp, kellele tuleb teha seroloogiline uuring uue või korduva nakkuse tuvastamiseks, aastaajast, mil vaktsineerimine lõpule viidi ja lõpetamisele järgnenud ajavahemikust.

Vaktsineerimise edukuse kontrollimiseks rakendatakse vaktsineerimistsoonis uluksigade eriseiret. See seire hõlmab tugevdatud laboratoorset seiret, millega hinnatakse uluksigade populatsiooni immuunsustaset ja tuvastatakse mis tahes viiruse püsivust populatsioonis ning see koosneb patogeenide määramisest ja antikehade tuvastamisest kõigil kütitud, hukatud ja surnuna või haigena leitud uluksigadel.

3. OSA

LOOMAD JA SAADUSED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLI 13 KOHAST VEOKEELDU VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS ULUKSIGADEL

1. Loomad, kelle suhtes kohaldatakse veokeeldu

Uluksead.

2. Saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

Uluksigadelt saadud värske liha, lihatooted ja muud loomsed saadused, loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted ning uluksigade lihakehad.

3. Artikli 13 lõike 3 kohase erandi tegemise tingimused

3.1.

Erandina punktiga 2 ette nähtud veokeeldudest või pädev asutus lubada vedada värsket liha, lihatooteid ja mis tahes muid loomseid tooteid, loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid vaktsineerimistsoonis ja väljaspool seda, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	pädeva asutuse tehtud riskihindamisega on tõendatud, et selline vedu ei kujuta endast sigade klassikalise katku levimise riski;

b)	enne edasist vedamist töötlemisele või käitlemisele tehakse uluksigade laipadele sigade klassikalise katku viiruse esinemise uuring ning selle tulemused on negatiivsed;

c)	uluksigade lihakehade vedamine töötlemis- ja ladustamisettevõttesse toimub rangeid bioohutusmeetmeid järgides;

d)	uluksigade lihakehasid ja nendest saadud tooteid töödeldakse ja ladustatakse pädeva asutuse määratud ettevõtetes, kus on tagatud bioohutuse ja sigade klassikalise katku tõrje meetmete järgimine;

rakendatakse üht järgmist meedet:

i)	tooted läbivad delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisaga ette nähtud riske vähendava töötluse või

ii)

uluksigadelt saadud värsket liha, lihasaadusi ja muid loomseid saadusi ning uluksigade lihakehasid veetakse piirangutsooni sees

—	eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

—	neid veavad jahimehed uluksigade või nende liha tarnimiseks väikeses koguses otse lõpptarbijale või kohalikule jaemüügiettevõttele, kes tarnib neid vahetult lõpptarbijale, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e.

3.2.

Pädev asutus dokumenteerib ja jälgib kõiki käesoleva erandi kohaselt lubatud vedusid ning tagab punktiga 3.1 ette nähtud tingimuste täitmise.

4. OSA

OOTEAJAD SIGADE KLASSIKALISE KATKU PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, sigade klassikalise katku puudumist tõendava seire liik
12 kuud pärast uluksigade viimase vaktsineerimiskampaania lõppkuupäeva, mida toetavad väljumisstrateegia rakendamise kohta tehtud soodsad järeldused, mis tõendavad sigade klassikalise katku viiruse ringlemise puudumist.	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine surnuna leitud või surmatud uluksigadel).

XVI LISA

Sigade Aafrika katk peetavatel sigadel

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS PEETAVATEL SIGADEL

Vaktsineerimistsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Kasutatava vaktsiini tüüp: sigade Aafrika katku vastased vaktsiinid, millel on tsentraliseeritud müügiluba, mille komisjon on andnud kooskõlas määruse (EL) 2019/6 artikli 44 lõikega 9.

Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis peetavad loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

2. OSA

Vaktsineerimistsoonides ja neid ümbritsevates tsoonides rakendatakse tugevdatud kliinilist ja laboratoorset seiret, et teha kindlaks ettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi, kes on kokku puutunud sigade Aafrika katku viirusega ilma, et neil oleks ilmnenud kliinilisi tauditunnuseid.

Kui erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamisest on möödunud vähemalt 30 päeva, alustatakse järgmist seiret:

iga vaktsineerimistsooni ümbritsevas tsoonis asuvat ettevõtet külastab vähemalt ühe korra veterinaarjärelevalve ametnik, kes võtab laboratoorse seire proovid, millega tehakse uuringud, et tuvastada patogeen surnud peetavatel sigadel, kes on üle 60 päeva vanused. Kui selliseid surnud üle 60 päeva vanuseid loomi ei ole, võib proovid võtta ükskõik millistelt peetavatelt sigadelt, kes surid või hävitati pärast võõrutamist.

Iga vaktsineerimistsoonis asuvat ettevõtet, milles vaktsineerimine läbi viidi, külastab veterinaarjärelevalve ametnik, kes võtab proovid

i)	loetletud liikidesse kuuluvatelt vaktsineeritud loomadelt, et seroloogilise uuringuga hinnata vaktsineerimise tõhusust,

ii)	igal nädalal vähemalt kahelt esimeselt surnud peetavalt üle 60 päeva vanuselt sealt, et tuvastada patogeen. Kui selliseid surnud üle 60 päeva vanuseid loomi ei ole, võib proovid võtta ükskõik millistelt peetavatelt sigadelt, kes surid või hävitati pärast võõrutamist.

3. OSA

1. Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

Järgmised vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest pärit loomad, loomne paljundusmaterjal ja loomsed saadused, kui neid veetakse vaktsineerimistsoonis ja väljaspool seda:

a)	peetavad sead;

b)	peetavate doonorsigade sperma, ootsüüdid ja embrüod;

c)	peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad.

2. Paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu

Vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt vaktsineeritud doonorsigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod kunstlikuks seemenduseks.

3. Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused

Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada:

3.1.

peetavate sigade vedu otse vaktsineerimistsoonis asuvast päritoluettevõttest:

a)	koheseks tapmiseks vaktsineerimistsoonis asuvasse tapamajja või

b)	koheseks tapmiseks vaktsineerimistsoonile võimalikult lähedal, samas liikmesriigis asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 29 lõigetes 1 ja 2;

c)	surmamiseks ja kõrvaldamiseks heakskiidetud loomsete kõrvalsaaduste ettevõttesse samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artiklis 37;

3.2.

peetavate sigade värske liha vedamine kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 1 punktiga a ning peetavatest sigadest saadud lihatoodete, sealhulgas kestade vedamine, kui need on läbinud ühe delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisaga ette nähtud asjakohase riske vähendava töötluse.

4. OSA

OOTEAJAD SIGADE AAFRIKA KATKU PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, sigade Aafrika katku puudumist tõendava seire liik
Kolm kuud pärast seda, kui kõik vaktsineeritud sead, välja arvatud määruse (EL) 2020/687 artikli 13 lõikes 2 osutatud peetavad sead, on tapetud või surmatud, kui on olemas Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi kohaselt valideeritud meetodid vaktsineeritud ja nakatunud sigade eristamiseks	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)

XVII LISA

Sigade Aafrika katk uluksigadel

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE VAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SIGADE AAFRIKA KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS ULUKSIGADEL

Vaktsineerimistsooni suurus: Vaktsineerimistsooni suuruse otsustab pädev asutus, lähtudes järgmisest:

a)	uluksigade populatsiooni hinnanguline suurus ja jaotumine ning maastikustruktuur;

b)	sigade Aafrika katku levikut soodustavad riskitegurid, eelkõige risk, et taud pääseb peetavaid sigu pidavatesse ettevõtetesse;

c)	proovide võtmise tulemused.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Kasutatava või eelistatava vaktsiini tüüp: sigade Aafrika katku vastased vaktsiinid, millel on tsentraliseeritud müügiluba, mille komisjon on andnud kooskõlas määruse (EL) 2019/6 artikli 44 lõikega 9.

Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis viibivad loetellu kantud liikidesse kuuluvad uluksead kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD KLIINILISE JA LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL SIGADE AAFRIKA KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS ULUKSIGADEL

Vaktsineerimise edukuse kontrollimiseks rakendatakse vaktsineerimistsoonis uluksigade eriseiret.

See seire hõlmab tugevdatud laboratoorset seiret, millega hinnatakse uluksigade populatsiooni immuunsustaset ja tuvastatakse mis tahes viiruse püsivust populatsioonis ning see koosneb patogeenide määramisest ja antikehade tuvastamisest kõigil kütitud, hukatud ja surnuna või haigena leitud uluksigadel.

3. OSA

LOOMAD JA SAADUSED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLI 13 KOHAST VEOKEELDU VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST SIGADE AAFRIKA KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS ULUKSIGADEL

1. Loomad, kelle suhtes kohaldatakse veokeeldu

Uluksead.

2. Saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu

Uluksigadelt saadud värske liha, lihatooted ja muud loomsed saadused, loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted ning uluksigade lihakehad.

3. Artikli 13 lõike 3 kohase erandi tegemise tingimused

3.1.

a)	pädeva asutuse tehtud riskihindamisega on tõendatud, et selline vedu ei kujuta endast sigade Aafrika katku levimise riski;

b)	enne edasist vedamist töötlemisele või käitlemisele tehakse uluksigade laipadele sigade Aafrika katku viiruse esinemise uuring ning selle tulemused on negatiivsed;

c)	uluksigade lihakehade vedamine töötlemis- ja ladustamisettevõttesse toimub rangeid bioohutusmeetmeid järgides;

d)	uluksigade lihakehasid ja nendest saadud tooteid töödeldakse ja ladustatakse pädeva asutuse määratud ettevõtetes, kus on tagatud bioohutuse ja sigade Aafrika katku tõrje meetmete järgimine;

rakendatakse üht järgmist meedet:

i)	tooted läbivad delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisaga ette nähtud riske vähendava töötluse või

ii)

uluksigadelt saadud värsket liha, lihasaadusi ja muid loomseid saadusi ning uluksigade lihakehasid veetakse piirangutsooni sees

—	eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

—	jahimeestel väikeses koguses uluksigade või nende liha tarnimiseks otse lõpptarbijale või kohalikule jaemüügiettevõttele, kes tarnib neid vahetult lõpptarbijale, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e.

3.2.

Pädev asutus dokumenteerib ja jälgib kõiki käesoleva erandi kohaselt lubatud vedusid ning tagab punktiga 3.1 ette nähtud tingimuste täitmise.

4. OSA

OOTEAJAD SIGADE AAFRIKA KATKU PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, sigade Aafrika katku puudumist tõendava seire liik
12 kuud pärast uluksigade viimase vaktsineerimiskampaania lõppkuupäeva, mida toetavad väljumisstrateegia rakendamise kohta tehtud soodsad järeldused, mis tõendavad sigade Aafrika katku viiruse ringlemise puudumist.	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine surnuna leitud või surmatud uluksigadel)

XVIII LISA

Lammaste ja kitsede rõuged

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS LAMMASTE JA KITSEDE RÕUGETE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Vaktsineerimistsooni suurus: erinorme kehtestatud ei ole.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

Kasutatava vaktsiini tüüp: erinorme kehtestatud ei ole.

Minimaalne hõlmatus: vaktsineerimisega peab olema hõlmatud vähemalt 95 % vaktsineerimistsoonis olevatest ettevõtetest, kus peetavad loomad moodustavad vähemalt 80 % vaktsineerimistsooni sihtloomadest.

Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis peetavad loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882, sealhulgas vähemalt lambad ja kitsed.

2. OSA

Tugevdatud kliiniline seire: lammaste ja kitsede rõugete kliiniliste sümptomite ning väikemäletsejaliste suurenenud suremuse seire.

3. OSA

LOOMAD JA SAADUSED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VEOKEELDU, JA TINGIMUSED ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST LAMMASTE JA KITSEDE RÕUGETE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja nende saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu:

samad vaktsineerimistsoonides asuvad loomad ja saadused mis need, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 27 ette nähtud piiranguid ettevõtetes, mis asuvad lammaste ja kitsede rõugete puhangu korral kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade sperma, ootsüüdid ja embrüod.

Artikli 13 lõike 2 punkti b, artikli 13 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase erandi tegemise tingimused

Võidakse lubada järgmiseid vedusid.

3.1.

Vaktsineeritud loomade ja nende saaduste vedu samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 43.

3.2.

Vaktsineerimata loomade ja nende saaduste vedu, tingimusel et nende päritoluettevõtted ei pea enam vaktsineerimata loomi.

4. OSA

OOTEAJAD LAMMASTE JA KITSEDE RÕUGETE PUHUL PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Pädev asutus säilitab vaktsineerimistsoonis käesoleva lisa 3. osaga ette nähtud tingimused kuni:

Ooteaeg	Ooteajal rakendatava, lammaste ja kitsede rõugete puudumist tõendava seire liik
30 päeva pärast viimase tabandunud ettevõtte desinfitseerimist ja kõiki vaktsineeritud loomade tapmist või surmamist	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)
8 kuud pärast viimast vaktsineerimist või viimati tabandunud ettevõtte desinfitseerimist, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem	Artikli 9 lõike 1 punkti c alapunktide ii–iv ning käesoleva lisa 2. osa kohane kliiniline ja laboratoorne seire (patogeenide määramine ja antikehade tuvastamine)

“

4. OSA

Lisade loetelu asendatakse järgmisega:

„LISADE LOETELU

I lisa A- ja B-kategooria taudide kohta, mille puhul liikmesriigid keelavad vaktsiinide kasutamise, ja teatavate muude veterinaarravimite kui vaktsiinide kasutamise kohta A- ja B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks

II lisa kriteeriumide kohta, millest tuleb lähtuda vaktsiini kasutamisel A-kategooria loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks

III lisa ametlikku vaktsineerimiskavasse lisatava teabe kohta

IV lisa teistele liikmesriikidele ja komisjonile enne vaktsineerimist esitatava esialgse teabe kohta

V lisa vaktsineerimise kohta dokumenteeritavate miinimumandmete kohta

VI lisa pädeva asutuse poolt teistele liikmesriikidele ja komisjonile vaktsineerimise rakendamise kohta esitatava miinimumteabe kohta

VII lisa suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerimise kohta

VIII lisa riftioru palaviku viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

IX lisa nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

10.

X lisa väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

11.

XI lisa hobuste Aafrika katku vastu vaktsineerimise kohta

12.

XII lisa peetavate sigadel esineva sigade klassikalise katku vastu vaktsineerimise kohta

13.

XIII lisa lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineerimise kohta

14.

XIV lisa Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

15.

XV lisa uluksigadel esineva sigade klassikalise katku vastu vaktsineerimise kohta

16.

XVI lisa peetavate sigadel esineva sigade Aafrika katku vastu vaktsineerimise kohta

17.

XVII lisa uluksigadel esineva sigade Aafrika katku vastu vaktsineerimise kohta

18.

XVIII lisa lammaste ja kitsede rõugete vastu vaktsineerimise kohta“